Iseseisev töö "Põllumajandus" Prantsusmaa Prantsusmaa Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni ning kus elab umbes 65 000 000 inimest. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed – näiteks Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim punkt. Prantsusmaa tasandikke seevastu ilmestavad neli jõge – Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône, Seine põhjas ja lääne suunas voolavad Garonne ja Loire. Samuti on Prantsusmaa arenenud tööstusriik, millel on ka tõhus põllumajandus ja samuti on Prantsusmaa ka Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja peale Saksamaad. 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? Hea kliima, pinnamood (täpsemalt allpool) 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus - põllumaa, rohumaa, metsamaa; sektordiagramm Prantsusmaa põllumajanduslikus tootmises on üle 28 miljoni hektari maad. Kõige rohke...
TAANI KUNINGRIIK Geograafia referaat Sisukord SISUKORD........................................................................................................................................ 2 ÜLDISELOOMUSTUS....................................................................................................................... 3 ÜLDANDMED.................................................................................................................................. 3 GEOGRAAFILINE ASEND................................................................................................................. 3 .................................................................................................................................................... 4 LOODUSLIKUD TINGIMUSED......................................................................................
TAANI KUNINGRIIK Üldandmed Pindala: 43 094 km Rahvaarv: 5 368 854 Peallinn: Kopenhaagen Pealinna elanike arv: 1,2 milj. elanikku Keel: taani keel Rahaühik: taani kroon DKK Taani vapp Taani vapil on kujutatud kolme sinist sammuvat lõvi ümbritsetud südametega. Taani vapi põhjal loodi Eesti vapi kujundus, mille kasutamisõigus saadi Taani kuningatelt Tallinna linnale ja Harju-Viru rüütelkonnale. Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres ...
Okasmetsad TAIGA – “suur mets” Pinnamood okasmetsades valdavalt tasane. • Kliima: Parasvöötme mandriline. • Temperatuuri aastane kõikumine on suur. • Suvi: jahe, niiske, +10º ..+20º C. • Talv: külm, -10º …-30º C (Siberis -70º C). • Sademeid: 400 – 800 mm. IGIKELTS – pinnas, mis on igikülmunud mõnest meetrist mitmesaja meetri sügavuseni. Suvel sulab vaid maapinna õhuke pealmine kiht. Igikeltsast haaratud territoorium on KIRSMAA. (25% maismaast). Palju jõgesid ja järvi. Jõed voolavad lõunast põhja. Suured üleujutused jõgede suudmetes. Suurvesi kevadel. Suur soostumine, sest a) auramine väiksem kui sademete hulk; b) reljeef suhteliselt tasane; c) igikelts. Uural, tuva, lagesoo, puissoo KÜHMSOO e. PALSA Künkliku pinnaga soo, kus turbast küngaste tuumikuks on jää. Talvel puhub tuul lume küngastelt lohkudesse. Tekib eriline maastikumuster, kus paljad turbakühmud vahelduvad ti...
Portugal Rahvastiku tihedus Portugal ~108 in./km2 ● Hungary~110 in./km2 ● France ● ~108 in./km2 Malawi ● ~106 in./km2 Top 10 riigid 1 Monaco 16205 in./km2 ● 2 Singapore 6386 in./km2 ● 3 Malta 1261 ● in./km2 4 Maldives 1163 in./km2 ● 5 Bahrain 1035 in./km2 ● 6 Bangladesh 1002 in./km2 ● 7 Vatican City 920 in./km2 ● 8 Barbados 648 in./km2 ● 9 Nauru621 ● in./km2 10 Mauritius 603 in./km2 ● Rahvastiku tiheduse kaart Mereäärsetes piirkondades tihedam ● Pinnamood on tasandikuline ● ● Linnastumine Linnades elab 61,1% ● Linnastumise tempo 1,4% ● Keskmised ● Suurima rahvaarvuga linnad Lissabon – 547,631 ● Veekogude ääres ● ● Porto - 237,559 Pealinn Lissabon – 547,631 ● Mere ääres ● Palju vanu hooneid ● Linnastumisega kaasnevad probleemid Tööpuudus ● Huvitavaid fakte Lissabon on vanem kui Rooma ● 2. vanim...
Miina Härma Gümnaasium PORTUGALI VABARIIK Kristel Raudik Referaat Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Sisukord 1.Riigi geograafiline asend......................................4 2.Suurregioon........................................................4 3.Arengutase.........................................................5 4.Majandusorganisatsioonid....................................5 5.Rahvastik............................................................6 5.1.Rahvastiku muutumine.......................................6 5.2.Rahvastiku tihedus.............................................7 5.3.Rahvastiku koosseis...........................................8 6.Linnastumine.......................................................9 7.Ener...
Luxembourgi Suurhertsogiriik Luxembourgi Suurhertsogiriik Luxembourg on väikeriik Kesk Euroopas. Pealinn on Luksemburg. Teda ümbritsevad Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa. Tal puudub väljapääs merele, kui ta asub Pétrusse'i ja Alzette'i jõe ühinemiskohas. Esmakordselt mainitakse Luxembourgi 963. aastal. 1244. aastal sai linnaõigused. 1354. aastast on Luksemburgi hertsogiriigi keskus. Kuulub ELi alates 1957. aastast. 2007.aastal sai Luxemburg ELi kultuuripealinna staatuse. Luxembourgis asuvad Euroopa Kohus, Euroopa Parlamendi sekretariaat ja Eurostat. Vanalinn kuulub 1994. aastast UNESCO m...
MAROKO Diana Tammekand VPG 11.klass Maroko lipp Üldandmed PINDALA - 446 550 km2 RAHVAARV 32 200 000 (2009) PEALINN - Rabat (Ar-Rib) PEALINNA ELANIKE ARV - 1 655 753 KEEL araabia RAHAÜHIK - dirham (MAD) Geograafiline asend Maroko on riik Loode-Aafrikas. Riigi koosseisu kuulub ka vaidlusalane territoorium Lääne-Sahara. Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres. Naaberriigid on Mauritaania edelas ning Alzeeria idas. Looduslikud tingimused PINNAMOOD mägine pinnamood. Marokot läbib kirdest edelasse Atlase kurdmäestik. Maroko lõunaosas madalduvad mäed Sahara kõrbe platooks. KLIIMA Asub lähistroopilises kliimavöötmes. Kliima on kuiv, kuigi rannikupiirkondades sajab väikestes kogustes novembrist märtsini vihma. Temperatuur varieerub olenevalt aastaajast ja asukohast. LOODUSVARAD Maroko peamised loodusvarad on põlluma...
LEEDU VABARIIK SÜMBOOLIKA Lipp kollane, roheline, punane Hümn - "Lietuva, tvyne ms" ('Leedu, meie isamaa') ehk "Tautiska giesm" ('Rahvuslaul') on Leedu riigihümn. Pindala - 65 200 km2 Rahvastiku tihedus - 51 in/km2 Rahvaarv 3 329 300 (2010) Riigikord parlamentaarne vabariik President Dalia Grybauskaite SKT-54,03 miljardit USD (2007) SKT elaniku kohta - 17 104 USD Rahaühik leedu litt Rahvuslill-aedruut Rahvuslind valge-toonekurg Haldusjaotus Leedu jaguneb 10 maakonnaks, mis omakorda jagunevad 44 rajooniks/ringkonnaks ja 92 linnaks. Pealinn on Vilnius (544 100 elanikku), teised suuremad linnad on Kaunas (355 550 elanikku), Klaipeda (184 700 elanikku), Siauliai (127 050 elanikku), Panevezys (113 660 elanikku). PINNAMOOD e. reljeef Leedu pinnamood on enamjaolt tasane, väljaarvatud madalamad mäed läänes asuvatel kõrgendikel ja idapoolsel mägismaal. Kõrgeim punkt on Aukstasis (294 meetrit). Leedus o...
Rakvere Eragümnaasium Sandra Suviste 11.A klass TEKSTIILITÖÖSTUS Hiinas ja USA-s geograafia referaat Juhendaja: Ingrid Korjus Rakvere 2010 SISUKORD Sisukord......................................................................................2 Hiina.........................................................................................3 Hiina kaart..................................................................................4 USA..........................................................................................5 USA kaart...................................................................................6 Tekstiilitööstus.............................................................................7 Hiina ja USA võrdlus.....................................................................8 Diagramm...........................................
Makedoonia 1.Makedoonia asub Euraasia mandril,Euroopa maailmajaos,Kagu-Euroopas. 2.Makedoonia ulatus põhjast lõunasse on 41°-43°N ja läänest itta on 20°- 23°E.Makedoonia ulatus põhjast lõunasse kilomeetrites on 167km.Idast läände on ulatus 221km. 3.Riik on ümara kujuga. 4.1.Makedoonia pindala on 25 333km2 4.2.Rahvaarv on 2 miljonit inimest. 4.3.Võrreldes Eestiga on Makedoonia pindala on peaaegu 2 korda väiksem,kuid rahvarv on Eesti rahvaarvust suurem. 5.Riik asub sisemaal,teda ei piira ükski suur veekogu. 6.Makedoonia pinnamood on mägine. 7.Makedoonia asub lähistroopilises kliimavöötmes. 8.Makedoonia loodusvöönd on kõrgusvööndilisus. 9.Kõrgeim tipp on Golem Korab,mis on 2764m üle merepinna.Kõoge pikem jõgi on Vardar, mis saab alguse loodeosa mägedest ning voolab läbi terve Makedoonia.Suuremad järved on Ohridi ja Prespa järved mis on ka piiriks Albaaniaga. 10.Naaberriigid on Albaania,Kreeka,Bulgaaria,Serbia ...
Austria Vabariik Üldandmed Pealinn: Viin Poliitiline süsteem: Föderaalne vabariik Haldusjaotus:9 liidumaad: Burgenland, Kaernten, Niederoesterreich, Oberoesterreich, Salzburg, Steiermark, Tirol, Vorarlberg, Wien Naabrid: Saksamaa, Lichtenstein, sveits, Tsehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia ja Itaalia Kuulub Euroopa Liitu alates 1995.a. Rahaühik : EURO Geograafiline asukoht Austria asub Kesk- Euroopas. Maismaariik. Austria geograafilised koordinaadid on 47 20 N, 13 20 E. Pindala on 83850 ruutkilomeetrit Pinnamood Territooriumi katavad kõrg- ja keskmäestikud,kuid ka kinkmaad ja tasandikud. 70% pindalast hõlmavad Alpid Kõrgeim koht on Grossglockner'i mägi (3797 m) Lumepiir asub 2500-2800 m kõrgusel. Madalaimad kü...
Bulgaaria majandusgeograafilise asendi iseloomustus Bulgaaria asub Kagu- Euroopas, Musta mere rannikul, lehtmetsa loodusvööndis, parasvöötmes. Bulgaaria kliima on suhteliselt soe ja seal on mereline kliima. Suvel keskmiselt +16° C sooja ning talvel keskmiselt umbes 0° C (kuni -8° C) külma. Sademeid umbes 500- 1000 mm/aastas. Bulgaarial ei ole väga palju metsa, kuid Bulgaariast kaevandatakse pruunsütt. Veevarud on head, kuna sademete hulk on suur ja aurumine keskmine, sammuti on Bulgaarias hea kindlustatus joogiveega. Bulgaaria ja Rumeenia piiril on ka Doonau jõgi. Bulgaarias on pigem mägine kui tasane pinnamood, seal on Stara planina mäestik ning Ludogorie platoo. Bulgaaria kõrgeim mägi on Musala (2925m). Bulgaaria naaberriigid on põhjas Rumeenia, lõunas Kreeka ja idas Serbia ning Makedoonia. Koostöö võimalused on head, kuna Bulgaaria asub Musta mere ääres ja mere ühendus on võimalik ka Venemaa ja T...
MAARDU GÜMNAASIUM Nikolai Hodosevits 11 klass PORTUGAL Referaat Juhataja: Jelena Vidinjova Maardu 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. PORTUGALI ISELOOMUSTUS..........................................................................................5 1.1. Üldandmed.......................................................................................................................5 1.2. Riigi geograafiline asend.................................................................................................5 1.3. Looduslikud tingimused......
Lahed ja mered Poolsaared Orinoco madalik Läänemeri Patagoonia madalik Põhjameri Skandinaavia ps. Mehhiko kiltmaa barentsi meri Jüüti ps. Ida-aafrika kiltmaa vahemeri Apenniini ps. Sahara kiltmaa kariibi meri Pürenee ps. Kesk-siberi kiltmaa jaapani meri Balkani ps. mehhiko laht Araabia ps. Jõed guinea laht Hindustani ps. pärsia laht Indohiina ps. Rein hudsoni laht Korea ps. Doonau panama Labratori ps. Volga punane meri Galifornia ps. Huang he suessi kanal Florida ps. Jangste kieli kanal Somaalia ps. Mekong Indus Väinad Pinnamood Ganges Mississippi j...
KLIIMA EESTI KLIIMAT KUJUNDAVAD TEGURID PÄIKESEKIIRGUSE HULK, ATMOSFÄÄRIPROTSESSID (ÕHU LIIKUMINE) KIIRGUSE ERINEVUSED TINGITUD AASTAAJALISED ERINEVUSED. ÕHUMASSIDE LIIKUMINE. ALUSPINNA OMADUSED. MILLISED SUUREMAD KÕRG-JA MADALRÕHUALAD MÕJUTAVAD EESTI KLIIMAT? SKANDINAAVIA MAKSIMUM JA ASSOORI SAARTE KOHAL PAIKNEV KÕRGRÕHUALA. KUIDAS MÕJUTAB PINNAMOOD SADEMETE HULKA? MÕJUTAB NII PÄIKESEKIIRGUSEST TULEVAT ENERGIAHULKA KUI KA ÕHUMASSIDE LIIKUMIST. EESTI ASUB PARASVÖÖTME PARASKONTINENTAALSES VALDKONNAS. KIIRGUSE JAOTUS EESTIS SÕLTUB KAUGUS MEREST, ALUSPINNA KÕRGUS MERETASEMEST JA SELLE KALDENURK PÄIKESEKIIRTE SUHTES. KLIIMA ON PALJUAASTANE ILMADE REZIIM TEATUD KOHAS. PÕHJA-ATLANDI HOOVUS MUUDAB KOGU EUROOPA KLIIMA PEHMEMAKS JA MERELISEMAKS (TEMP KÕIGUB VÄHE, ÕHK NIISKEM). KONTINENTAALNE KLIIMA TEMP. KÕIGUB PALJU, ÕHK KUIVEM. TSÜKLON ÕHU PÖÖRLEV LIIKUMINE ÄÄREALADELT KESKOSA SUUNAS. ANTITS...
PÕLLUMAJANDUSLIKUD TOOTMISVORMID- UNGARI JA KEENIA Pillemai Pihlak, Jorma Hiie, Aivo Joost, Uku Moldau looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks UNGARIS 0,18 Põllumajanduslikult kasutatav territoorium Põllumaa Rohumaa 0,77 UNGARI pinnamood Ungari pinnamood on peamiselt tasane, kohati laineline Üksikud mäed esinevad Slovakkia piiri ääres psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase LoodeUngaris madalate Kolmas tase küngaste ahelik Neljas tase EdelaUngaris ...
Kool Nimi Klass Rootsi Referaat Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2007 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 Rootsi üldandmed.................................................................................4 Rootsi geograafiline asend.............................................................................................5 Ajatsoon.........................................................................................................................6 Pinnamood......................................................................................................................6 Pinnamoe mõju majandustegevusele...........................................................7 Maavarad..........................................................................................7 Kliima......
Prantsusmaa Sisukord 1. Prantsusmaa üldandmed 2. Geograafiline asend 3. Prantsusmaa loodus 4. Majandus 5. Suuremad linnad 6. Turism 7. Huvitavaid fakte 8. Pilte Prantsusmaa ehitistest 9. Kasutatud kirjandus Prantsusmaa üldandmed Pealinn: Pariis ( 2,2 miljonit elanikku) Pindala: 550 000 km² Riigikeel: prantsuse keel Rahvaarv: 63,9 miljonit Riigikord: vabariik Riigipea: president Nicolas Sarkozy (alates 6. mai 2007.a.) Peaminister: François Fillon Rahvuspüha: 14. juuli, Bastille vallutamise aastapäev (1789) Lipp: trikoloor- vertikaalvöödid, sinine- valge- punane Hümn : "Marseljees" Allons enfants de la Patrie... Rahaühik : euro (); 1 = 15,6 EEK; 1 EEK = 0,06 Alates 17. veebruarist 2002 on käibel ainult euro. Rahvuslik koosseis : 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2% sakslasi, 1% br...
Sveits Asend: Asub Euraasia mandril, Euroopa Veestik: Sveits moodustab veelahkme, millest Majutus: Pemaiselt hotellid ja motellid. maailmajaos. vesi jõuab Reini kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe Transport: Sveitsi pääseb lennukite, autode kui Kliima ja kliimavööde: Sveitsi platool ja kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta ka bussidega. Kohapeal liiklemine peamiselt Alpide lõunajalamil valitseb parassoe, merre. autodega või bussidega või ka jala. mägedes jahe või külm kliima. Suved soojad. Tuntumad järved on Genfi järv, Bodeni järv, Keskmine temperauur jaanuaris 0C, juulis Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Varia: Sveitsil on üks madalamaid 18,5C.Sveits asub parasvöötme Lago Maggiore. ...
1. Miks on põhja- ja lõunapoolkeral erinevad aastaajad? Maa tiirleb ümber päikese ning poole aasta jooksul on päikese poole pööratud põhjapoolkera, teise ajal lõunapoolkera. 2. Kuidas tasapinnalised kaardid moonutavad maailma? Maakera on tegelikult ümmargune. Maailma kujutamine tasapinnalistel kaartidel on moonutatud, sest regioonid tunduvad suurematena, kui nad gloobusel on. Tegelik vahemaa tasapinnalistel kaartidel ei ole sirgjooneliselt mõõdetav. 3. Kuidas ja mille järgi mäestikke liigitatakse? Mäestikke liigitatakse: · Kõrguse järgi: - kõrgmäestik - keskmise kõrgusega mäestik - madalmäestik · Vanuse järgi: - vana mäestik - noor mäestik · Tekke järgi: - kurdmäestik - pangasmäestik - kurdpangasmäestik 4. Mis on ilma ja kliima erinevus? Ilma on maa atmosfääri alumise osa hetkeseisund, mis muutuvad pidevalt. Il...
PAIKNEMINE Pindala: 827 km², Eesti territooriumist 1,82 % Palumaa asub Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga. GEOLOOGILINE EHITUS Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt Devoni ajastu liivakivid, pinnakatte aga ka punakaspruun liivsavimoreen. Aluspõhi paljandub paljudes kohtades, jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Maastiku eripära tuleneb peamiselt sellest, et lavamaa moreenkate on Palumaal umbes 40%-l alast kaetud jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes. PINNAMOOD Kõrgusvahed on Lõuna Eestis suured ja pinnamood mitmekesine. Viljakad moreentasandikud vahelduvad küngaste, järvede, soode, niitude ja metsatukkadega. Palumaal esineb palju liivikuid aga ka põllumaid ja soid. Aluspõhjas liivakivid ja lõunapool Võru-Petse...
Saksamaa Liitvabariik Marsruut Reis õhutranspordiga 2 h Eestist Frankfurti 995 kr - 7395 kr üheotsapilet, Estonian Air hinnakiri seisuga 28.02.2008 Linnulennult ~950 Km Reis Autoga: Eesti Läti Leedu Poola - Saksamaa Sõit kestab 1-2 päeva ~1125 Km Üldandmed Pealinn - Berliin Rahvaarv - 83 251 851 Pindala - 357 022 Km² Rahaühik - Euro Religioon Protestandid 38% Katoliiklased 34% Muslemid 28% Valitsemisvorm - Parlamentaarne liitriik Keel - saksa keel Geograafiline asend Kesk-Euroopa Koordinaadid 47º ja 55º põhjalaiuse vahel 5º ja 15º idapikkuse vahel Naaberriigid Poola Austria Prantsusmaa Holland Tsehhi Sveits Taani Luksemburg Rahvastik ~83 miljonit inimest, millest ~ 76 miljonit sakslast ~ 7 miljonit välismaalast Rahvastiku tihedus 230 inimest/km² Negatiivne iive -0,02% Kes...
ITAALIA Üldandmed Pealinn: Rooma Rahvaarv: 60 674 003 (2015) Riigikord: Parlamentaarne Vabariik Pindala: 301 340 km² Riigikeel: itaalia keel Rahaühik: euro (EUR) Suurimad linnad: Rooma, Milano, Napoli, Torino, Palermo Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Itaalia asend ja piirnemine Itaalia asub Euroopa mandril ja Euraasia maailmajaos. Asub Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni, Aadria- ja Joonia meri. Itaaliapiirneb loodes Prantsusmaaga, põhjas Šveitsi ja Austriaga ning kirdes Sloveeniaga. Loodus(pinnamood) Põhja-Itaalia on mägine, seal asuvad Alpid. Lõunas on orud, mis on väga sügavad. Madalaim koht on Vahemere ääres. Kõrgeim tipp on Mont Blanc mis on 4810 meetrit kõrge. Jõed, järved, mäed ja vulkaanid Pikimad jõed on Po (652km), Adige (410km) ja Tevere (405km) Suurimad järved on Garda järv (370 km²) ja Lago Maggiore (213 km²) Kõrgeim mägi ...
Saksamaa Martin Kordmaa ja Marko Albert Saksamaast Ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik. Parlamentaarne liitvabariik Põhiseaduse järgi demokraatlik, sotsiaalne liitriik, õigusriik. Pindala 357,111,91 km² Riigi keel saksa keel. Rahvaarv ~80,3 miljonit (2013). President Joachim Gauck Liidukantsler Angela Merkel Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg (+1, suvel +2) Koosneb 16 liidumaast ÜRO, EL, NATO, G8 liige. Asukoht Kesk-Euroopas Naaberriigid: põhjas Taani (67 km), kirdes Poola (442 km), idas Tšehhi (811 km), kagus Austria (815 km), lõunas Šveits (316 km), edelas Prantsusmaa (448 km), läänes Luksemburg (135 km) ja Belgia (156 km) ning loodes Holland (567 km). Riigipiiri kogupikkus 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Majandus Saksamaa oli 2009. aastal SKP suuruse poolest kuues riik maailmas. Samal aastal suurim eksportija Hiina järel Samal aastal suurim importija USA järel Rahaühik ...
Belgia ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 11 203 992 (2014) Pindala: 30 528 km² Riigikeeled: hollandi, prantsuse, saksa Rahaühik: euro (EUR) Lipp: must-kollane-punane Rahvastiku keskmine tihedus: 358,7 in/km² Kuningas: Philippe I ASEND Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Prantsusmaa, Holland, Luksenburg ja Saksamaa LOODUS Kliima iseloomustus: Parasvööde, leebed talved, jahedad suved, vihmane, niiske, pilvine. Keskmine temperatuur jaanuaris on 3 kraadi Celsiuse järgi ja juulis 18 kraadi Celsiuse järgi. Pinnamood: Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud, keskosa on mägine ja kagusse jäävat Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud. LOODUS Kõrgeim tipp: Signal de Botrange 694m Pikimad jõed: Maas 950 km, Schelde 435 km Loodusvöönd: asub lehtmetsavööndis Taimed: Kohalik taimestik on peaaegu kadunud, välja arvatud vä...
Geograafia uurimustöö Itaalia Audentese Erakool 2010 Oliver Savi 10.A Sisukord Sisukord lk 2 Itaalia geograafiline asend lk 3 Riigi kuju lk 3 Riigi pinnamood lk 3 Pinnamoe mõju majandusele lk 4 Maavarad lk 4 Asend laamtektoonikast lähtudes lk 4 Loodusõnnetused lk 4 Peamised kliimat kujundavad tegurid lk 5 Kliima üldiseloomustus lk 5 Riigi geograafilise asendi mõjud kliimale lk 5 Kliima võrdlus Eestiga lk 6 Üldise majandustasemega seotud õhu prbobleemid lk 6 Suuremad ilmastikukatastroofid lk 6 Üldhinnang veevarudele ...
Norra 1. Sümbolid Keel: Norra keel (norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas. 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi keskpaigani oli USA Kesk-Läänes elujõuline norra keele kõnelejate kogukond. Norra keel on väga sarnane rootsi ja eriti taani keelega. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt (keelekuju): bokmål [b'ukmool] ('raamatukeel') ja nynorsk [n'üünošk] ('uusnorra keel'). Bokmål on tavalisem variant; uusnorra keelt kasutab kirjas 10...15% elanikest, eriti Lääne-Norras. Rahvusvahelised dokumendid tõlgitakse bokmål'i. Rahaühik: Norra kroon on Norra rahaühik. Üks kroon jaguneb 100-ks ööriks (øre). ISO 4217 kood on NOK, kuigi tavapärane lühend on "kr".Norra kroon võeti kasutusele 1875 Skandinaavia Rahaliidu tulemusel. Norra münte ja rahatähti väljastab Norges Bank. Kurss: 1Euro (EUR) = 7.89 Norra Kroon (NOK) Norra lipp on punasel taustal sinine valge ...
EUROOPA RIIGID Helina Saar 10B EUROOPA LIIT Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari. MAJANDUS JA RAHALIIT Euro on Euroopa Liidu ühisraha. Kolm riiki (Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik) ei kuulunud kõnealusesse rahaliitu. Uued liikmesriigid valmistuvad europiirkonnaga liitumiseks, mis toimub niipea, kui nad on täitnud vajalikud tingimused. EUROOPA RIIGID EESTI ELiga ühinemise aasta: 2004 Pealinn: Tallinn Üldpindala: 45 000 km² Rahvaarv: 1,3 miljonit Rahaühik: Euroala liige alates 2011 (€) See on põhiliselt tasandikuline, paljude järvede ja saartega riik Läänemere idaka...
Belgia Asukoht asub LääneEuroopas on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Luksemburgi ja Saksamaaga Üldandmed Pealinn: Brüssel Pindala: 32 547 km2 Rahvaarv: 10 309 725 (1.jaanuar 2002) Lipp: mustkollanepunane Haldusjaotus: 9 provintsi Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Vääring: euro (1 = 40.3399 BEF) Suuremad linnad: Brüssel, Gent, Charleroi, Liege, Antwerpen, Brugge, Namur kolmest piirkonnast koosnev liitriik Põhjas asub Flandria lõunapool asuvas Valloonias Riigi idaosas on ka väike saksakeelne vähemus, kuhu kuulub 70 000 inimest Rahaühik: frank Pealinn Asub Flandria lõuna piiri ääres Ela...
Iseseisev töö ,,Põllumajandus" Suurbritannia 1. 1) 2) Suurbritannia saare põhja-ja lääneosa on mägine. Maa lõuna- ja idaosa on lainjas madalik. 3) Parasvööde Agrokliima iseloomustus: Keskmised temperatuurid: a) jaanuaris: põhjas 3ºC, lõunas 7ºC b) juulis: põhjas 13ºC, lõunas 17ºC Sooja kliima põhjuseks on saartest mööduv soe Golfi hoovus. Aktiivsete temperatuuride summa: 2500ºC Sademed: a) mägede tuulepealseil nõlvul: 1000-2500 mm b) Sotimaal: 4700 mm c) kuivemas idaosas: 500 mm Vegetatsiooniperioodi pikkus: 5 kuud Saakide arv aastas: 2 4) Idaosas on okasmetsa leetmullad,aga lääneosas on kõvalehise metsa ja võsa rusk- pruunmullad ja hallid pruunmullad. 5) Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivend...
Norra Referaat 2008 Norra Geograafiline asend Norra asub Euraasia mandril, Euroopas. Skandinaavia poolsaare kirdeotsast edelatipuni. Rootsist läänes. Põhjapoolne osa asub põhjapolaarjoone taga. Maismaast piirneb Rootsi, Venemaa ja Soomega. Läänest ja lõunast on Norra ääristatud Norra mere, Põhjamere ja Skagerraki ...
Pärnumaa Kutseharidus Keskus AUSTRAALIA Referaat Koostaja: Sandra Rannak Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2015 Sisukord: Sissejuhatus Loodus: Rannajoon, pinnamood ja veestik Kliima Rahvastik Ajalugu Majandus: Välismajandus Mäetööstus Kultuur ja turism Sissejuhatus Austraalia (ka Austraalia Liit) on föderatiivne riik Austraalia mandril ja seda ümbritsevatel saartel. Traditsiooniliselt loetakse teda kuuluvat Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on suuruselt kuues riik maailmas ja asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast lõuna pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised väikesa...
Ungari põllumajandus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1.1 Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus - põllumaa, metsamaa, rohumaa; joonista sektordiagramm Tervest Ungari maakasutusest on põllumaa all 51% ja rohumaast 12%. Põllumajanduslikku maad on Ungaris üle 5 miljoni hektari ning selle osakaal kogu riigi territooriumist on, võrreldes teiste Euroopa riikidega, ebatavaliselt suur. 77% maast on põllumaade ning 18% rohumaade all. 1.2 Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast Ungari pinnamood on võrdlemisi tasandikuline, poole Ungari territooriumist moodustavadki just tasandikud. See on väga soodne põllumajandusele. Tasane pinnas on nii põlluharimisel kui ka karja kasvatamisel väga oluline. Palju on jõe äärseid lammialasid, kuna Ungarist voolavad läbi nii Doonau kui ka Tisza. Lammialad on viljakad. Samas on olnud selline pinnamood ka omamoodi nuhtlusek...
Kõrvemaa xxx Tartu xxx Kõrvemaa asend Pindala 3010 km2 Kõrvemaa tähendab muinasaegse väljendina iidset metsaala Seal asuvad Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, Kõrvemaa maastikukaitseala ning osa Lahemaa rahvuspargist Maastiku eripära Rikkalik liustiku- ja liustikusulamisveetekkeliste pinnavormide kooslus Suur metsasus ja soostumine Esineb mandrijää sulamise tekkel kujunenud oose ja mõhnasid Pinnamood 33,4% on liivased tasandikud 37,7% on sood Paks pinnakate Leetunud liivmuldadega mõhnastikud: Valgehobusemägi 106m Pärnamäe 104m Click icon to add picture Valgehobusemägi Vetevõrk Järved on väiksed ning paiknevad oosistikes ja mõhnastikes või jäänukitena soodes Kokku on Kõrvemaal 120 järve Sood on tekkinud veekogude kinni kasvades Epu-Kakerdi soostik Suurimad sood Vonka soostik Ohepalu soo Suru Suursoo Suurimad veekogud on Paunküla...
Prantsusmaa Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Üldandmed Riigikeel prantsuse keel Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon 547 030 km² Pindala Prantsusmaa embleem Rahvaarv (2007) 64 102 000 Rahvastiku tihedus 110 in/km² euro (enne 1999. aastat Rahaühik Prantsuse frank) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn marseljees Üladomeen .fr Maakood 33 Prantsusmaa lipp Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de- France'is ja selle ümbruses, domineerib ...
Sloveenia pinnamood on valdavalt mägine või künklik. Maa põhjaossa ulatuvad Ida- Alpide kagupoolsed ahelikud Julia Alpid ning Drava ja Sava vahelise veelahkme moodustavad Karawangid ja Savinja Alpid. Sloveenia kõrgem tipp on Triglav (2864 m, Julia alpides) (vt. Joon 1). Lõuna pool lähenevad Alpid üle valdavalt 300 500 m kõrguseks Karsti platooks ja Dinaari mäestikuks.Maa idapoolmiku hõlmavad Alpide ja Dinaaride eelmäestikud ning kõrgustikest liigestatud Pannoonia tasandik. Sloveenia alast, kus aluspõhja moodustavad lubja- ja dolokivid, konglomeraat ja bretsa, on karstunud. Turismialased vaatamisväärsused on kuulsad Postonja karstikoopad(kogupikkus 25,6 km ), kus on stalaktiidid ja stalagmiidid. Kuna maa on mägine, armastavad sloveenid suusatada ja matkata.Tugeva karstimise tõttu on järvi vähe. Enamik neist asub Julia Alpides, neist suurimad on Boshinjko (3,3 km) ja Bledi järv (1,4 km). Maalilise Bledi järve keskel on väike Otoki s...
Pinnamood Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäesiku küllaltki kõrgesse piirkonda. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt madal on Lõuna- Rootsi ja Läänemere ranniku ida osa. Kliima Rootsis valitseb valdavalt mandriline kliima. Läänemeri jäätub talviti sageli, seetõttu on idarannik läänerannikust külmem. Kuna Rootsi väga pikaulatusega põhjast- lõunasse, siis on ta territooriumil kliima erinevused suured. Lõuna- Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna- Rootsi soojem. Rootsi põhja osa on aga pikka ja külma talvega. Mägedes sajab palju. Lume paksus on suur. Rootsi kliimat mõjutab Skandinaavia mäestikust tulenev külm õhk ning Läänemerelt tulenev soe ja niiske õhk, mis tekitavad tuuli madalrõhkkondasid ja muid ilmu. Transport Raudtee kogupikkus 12 624 km, sealhulgas on ka 953 km eraomanduses olevaid raudteid. Maantee ...
Nimi... FAKTID Pealinn ... Praha on üle 1000 aasta vana Poliitiline süsteem ... vabariik Riigikord: parlamentaarne demokraatia President ... Vaclav Klaus Peaminister ... Petr Necas Üldpindala ... 78866 km² Rahvastiku tihedus ... 134 in/km² Rahvaarv ... 10 548 500 (2011) Rahaühik ... Tsehhi kroon Iseseisvus ... Tsehhoslovakkia jagunemisel 1. jaanuaril 1993 Euroopa liiduga ühinemine 2004 aastal Kuulub Schengeni alasse PAIKNEMINE Naabriteks: Poola, Saksamaa, Austria ja Slovakkia Merepiirita riik Kesk-Euroopas Ajavöönd: Kesk Euroopa aeg LOODUS Loodusvöönd: sega- ja lehtmetsade Madalmägine: keskmäestike ja noorte mäestike vahepeal Palju karstinõgusid- ja koopaid kust voolavad välja allikad Mäeahelike tasastel lagedel on säilinud mäginiite ja soid. KLIIMA valitsev paraskontinentaalne kliima Kliimatüüp: para...
Makedoonia Kool Klass Nimi Riigilipp Üldiseloomustus Pealinn:Skopje Rahvaarv: 2 072 086(2010. a. seisuga) Pindala: 25 713 km2 Riigikeel: makedoonia Rahaühik: dinaar Rahvastiku keskmine tihedus: 80,9 in/km2 Suurlinnad : Skopje, Kumanovo, Bitola Riigikord: Parlamentaarne vabariik Asend Geograafilised koordinaadid- 42°0N 21°26E Manner - Euraasia Maailmajagu Euroopa Kaart Asukoht: Naaberriigid- Serbia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania Loodus Kliimat mõjutavad tegurid- järsunõlvalised mäed ja kaljud, sügavad orud. Loodusvöönd Taimed, loomad (levinumad) Pinnamood Kõrgeim tipp- Golem Korab 2764m Mäed- Baba mäed, Jakupica mäed. Jõed- Vardar, Saloníki Järved- Dojran, Mavrovo Maavarad Maavaradest leidub- rauamaaki, niklit, vaske, pliid ja tsinki. Loodusnähtused Vulkaanid Maavärinad- viimane tõsisem 1963.a. Rahvastik Rahvused, nende osakaal (ringdiagramm). Usundid (atlas, internet) Rahvastiku vanuseline koosseis...
Asend • Itaalia on saapakujuline riik Lõuna- Euroopas • Ta asub Apenniini poolsaarel • Itaalia asub Vahemere ääres, rannajoone pikkus on 7600 km • Naaberriigid on Prantsusmaa, Šveits, Austria, Sloveenia • Itaalia territooriumil asuvad iseseisvad riigid San Marino ja Vatikan Pinnamood • Valdav osa Itaaliast on mägine (Alpid, Dolomiidid, Apenniinid) • Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond (tuntud vulkaanid Etna ja Vesuuv) • Sageli toimuvad maavärinad • Lõunas on sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved- Garda, Como ja Lago Maggiore järved Kliima • Kliimat iseloomustavad külmad Alpi talved ja vihmased suved • Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 ja 19 kraadi (C) vahel • Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus • Vahemereline kliima • Põhja pool on mägine ja külm, lõuna pool kivine, kuum ja kuiv • Sademeid keskmiselt 500-1000 mm aastas ...
Soome ja Rootsi I. Üldandmed Soome ja Rootsi kohta 1. Soome pindala on ligikaudu 300 000 km2 2. Rootsi rahvaarv on ~10 miljonit 3. Soome pealinn on Helsinki 4. Rootsi kaks suuremat linna on Göteborg, Malmö 5. Soome riigikord on parlamentaarne vabariik II. Iseloomusta Soome geograafilist asendit kahe lausega Soome asub Euroopa põhjaosas, Läänemere ääres. Piirinaabrid on läänes Rootsi, põhjas Norra ja idas Venemaa, lähisriik on Eesti. III. Rootsi pinnamood 1. Lääneosas asub Skandinaavia mäestik, mille kõrgeim punkt on Kebnekajse (üle 2000m) 2. Põhjaosas asub Norrlandi platoo ja äärmises lõunaosas asub madal ja tasane Smålandi tasandik IV. Soome siseveed 1. Nimeta kolm Soome suurimat järve: Saima, Päijänne, Inari 2. Nimeta kaks Soome pikimat jõge: Kemi, Tornio V. Rootsi kliima, iseloomusta Rootsi kliimat kahe lausega 15% territooriumist asub polaarjoonest Põhja pool, kus on lähispol...
Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................3 LOODUS..........................................................................................................................................5 GEOGRAAFILINE ASEND JA MÕÕTMED 5 GEOLOOGILINE ASEND JA EHITUS 5 SVEITSI GEOLOOGILINE STRUKTUUR ON TEKKINUD VIIMASTE AASTAMILJONITE JOOKSUL AAFRIKA JA EUROOPA LAAMADE KOKKUPÕRKE TULEMUSEL...................................................5 GEOLOOGILISELT JAOTATAKSE SVEITS VIIEKS PÕHILISEKS REGIOONIKS: ALPID KOOSNEVAD PÕHILISELT GRANIIDIST, JUURA MÄESTIK ON NOOR KURDMÄESTIK, MIS KOOSNEB LUBJAKIVIST. JUURA JA ALPIDE VAH...
Referaat Saksamaa 2008 SISUKORD Geograafiline asend...................................................................................................................3 Kliima.........................................................................................................................................4 Pinnamood.................................................................................................................................5 Metsandus ja põllumajandus...................................................................................................6 Metall ja keemia........................................................................................................................7 Kommunikatsioon ja meedia...................................................................................................8 Kasutatud kirjandus..........................
Eesti ja Euroopa veestik. Õpik lk 46-62, 84-85 Kordamisküsimused kontrolltööks; vaadake lisaks veel üle töölehtedel ülesanded 1. Selgita mõistet riimveeline veekogu! Tööleht · Veekogu, kus on soolane vesi ja magevesi segunenud, soolsus väike. 2. Iseloomusta Läänemere veebilanssi? (kust saab ja kuhu kaob vesi) tööleht · Vett juurde Sademed, jõed, põhjamere sissevool · Vett välja Aurab, väljavool 3. Miks on Läänemere soolsus väike? (tuua välja vähemalt 3 põhjust) tööleht, õpik lk 47 · Jõgedest tuleb magevett · Väike aurumine, sademeid palju, sajab magevett · Halb ühendus põhjamerega 4. Millised Läänemere osad jäätuvad kõige kiiremini ja miks? Tööleht · Valged ja helesinised. Soolsus väike, madal. 5. Kuidas mõjutavad mere soolsust: a) kliima, b) vanus, c) ühendus ookeaniga, d) jõed? Tööleht a) Väike aurumine, magevesi (aurab vähem kui vett tuleb) b) Noorem-magedam c) Halb ühendus- soolsus väike d) Jõed toovad...
Ukraina põllumajandus Keili Siimumäe 11.klass Looduslikud tingimused põllumajandusega tegelemiseks. Suurem osa Ukrainast asub Ida-Euroopa lauskmaal, mida katavad viljakad tasandikud ja stepid. Ukraina pinnamood on üsna mitmesugune ja eriilmeline. 70% Ukraina territoorimist hõlmavad madalikud, 25% - kõrgustikud ja 5% mäestikud. Territooriumi üldine keskkõrgus on 175m. Ukraina kliimat mõjutavad mitmed tegurid- riigi geograafiline asend, päikesekiirguse hulk, õhuringlus ja maapinna omadused. Ukraina asub parasvöötmes, seetõttu on Ukrainas mandriline paraskliima. Aasta keskmine temperatuur muutub Ukraina põhjaosas +5,5°...+7 °C ning kuni +11°...+13 °C riigi lõunaosas. Jaanuari keskmine õhutemperatuur edelaosas on alates -3 °C ja kuni -8 °C riigi kirdeosas. Juuli keskmine õhutemperatuur riigi kaguosas on alates +23 °C ja kuni +18 °C riigi loodeosas. Aktiivsete temperatuuride summa on 1000...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Pauletta Talmon Kreeka metsamajandus ja -tööstus Praktiline töö 1 Tallinn 2015 1. Metsade pindala Kreekas kasvavad metsad 3,752,000 ha suurusel pindalal, millest tuleneb metsasuse protsent 29.11% (2005). Riigi pindlala on 12,890,000 ha. Riigil on väike metsasuse protsent. 2. Metsatüübid ja puuliigid Kreekas kasvavad metsatüübid on vahemereline igihaljas mets, macchie ehk makii, phrygana ehk früügana, lehtmetsad, montaansed okasmetsad, lähisalpiinsed ja alpiinsed kooslused. Illustration 1: Põhiliste metsades esinevate liikide levikualade suurus ja osakaal tabelis. 3. Suuremate metsamassiivide paiknemine Suuremad metsamassiivid paiknevad riigi põhja- ja keskosas, sest seal on sobivam kliima. Kreekal on palju rannikuid, mis muudab õhumassid möödukate erinevustega vahelduvaks. Sisemaal on metsadel parem v...
Austraalia Asukoht · Austraalia mandril · Lõunapoolkeral Pindala · 7 704 366 km2 · Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200km · läänest itta on mandri ulatus 4100 km Piirid Austraalial on ainult ookeani piir , sest see on saar mis asub Vaikses Ookeanis. Pealinn · Canberra 345000 elaniku Rajati pealinnaks 1913. aastal territoorium on 814,2 km2 Rahvastik · u. 22 106 112 elaniku · Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet. Umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning 2,2% on pärismaalased. · Rahvastiku tihedus 2,8 inimest km2 Keeled · austraalia inglise keel Räägivad u. 79% elanikest · hiina dialekt · itaalia keel Suurimad linnad · Sydney · Melbourne · Brisbane · Adelaide · Perth · Darwin Riigikord Konstitutsiooniline monarhia , mida valits...
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastiku mõiste (jagunemine): kui geokompleks, kui taksonoomiline üksus, kui peizaas. loodusmaastik kultuurmaastik Mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv); kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis; maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastiku morfoloogilised osad) kui ka kõrgemat (maastikurajoon) järku üksustest; looduslikmajanduslik territoriaalne süsteem, milles on vastastikuses seo...
TSIILI Martin Mark 10D I ÜLDISELOOMUSTUS 1. Üldandmed Tsiili pindala on 756 626 km2 (mõnedel andmetel 756 945 km2). Rahvaarv 1995. aasta andmetel on 14 161 000. Tsiili pealinn on Santiago, mille elanike arv koos eeslinnadega on 1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tsiili peeso (CLP). 2. Iseloomusta geograafilist asendit a) asend algmeridiaani suhtes läänepoolseim äärmuspunkt: 46°ll 75°lp idapoolseim äärmuspunkt: 22°ll 68°lp b) asend ekvaatori suhtes põhjapoolseim äärmuspunkt: 18°ll 69°lp lõunapoolseim äärmuspunkt: 56°ll 69°lp c) asend veekogude suhtes Tsiili asub Vaikse ookeani läänerannikul. d) asend teiste riikide suhtes Tsiili piirne...