Eurole üleminek Eestis Teemad · Mis on euroala? · Euro kasutuselevõtu praktilised aspektid · Miks on eurole üleminek kasulik? · Kuidas vältida hinnatõusu? Mis on euroala? · Euroalasse kuulub 16 Euroopa Liidu riiki, kus on kasutusel euro. · Eestist saab 01.01.2011 euroala 17. liige. · Euroala on teine kõige suurem majanduspiirkond maailmas USA kõrval (15% maailma majandusest, USA 20% maailma majandusest). Umbes 40% tehingutest välisvaluutaturgudel toimub eurodes. Järjest enam riike seob oma valuuta kursi euroga, sest see tagab stabiilse arengu ka nende riigile. · Euroala on Euroopa Liidu tähtsaim majanduspoliitiline saavutus. · Euroopa üks raha suurendab kaubavahetust, soodustab investeeringuid ja
Mis juhtuks Kreeka väljumisel euroalast? Kõigile on teada, et Kreeka on hetkel euroala probleemsemaid riike. Vaatama sellele, et Kreeka on üritanud ellu viia kokkuhoiumeetmeid, hoida riiki nii stabiilsena, kui sellises olukorras võimalik, ripub ikkagi õhus küsimus, kas Kreeka peaks eurost loobuma? Seda teemat on meedias väga laialdaselt kajastatud, arvamusi on mitmeid. On palju neid, kes arvavad, et Kreeka lahkumine euroalast oleks kasulik, samuti on palju neid, kes arvavad, et see kukutaks kogu Euroopa Liidu ja veaks endaga kaasa veel teisi riike. Oma essees püüan
Aastal näitas, et ainult 52% rahvastikust toetas euroga liitumist ning vastu oli 44% mis näitab, milliseks on kujunenud meie ohverdused euroalaga liitumisel. Kuid millist mõju avaldab euro Eesti majandusele? Euroala liikmeks saamisel suureneb Eesti roll Euroopa Liidu majanduspoliitikas ning Eesti hakkab osalema Euroopa Liidu rahapoliitiliste otsuste tegemisel, sealhulgas euroalal kehtivate rahapoliitiliste intresside määramisel. Seni on Eesti läbi krooni fikseeritud vahetuskursi võtnud euroala intressimäärad nii-öelda automaatselt üle. Euroala liikmelisus tähendab ka Eesti kui väikeriigi usaldusväärsuse tõusu välisinvestorite silmis. Kaob krooni devalveerimisoht, ettevõtjatel pole vaja enam investeerida kursiriski maandamisse ning inimestel on lihtsam reisida. Kahekümne seitsmest Euroopa Liidu liikmesriigist kuuluvad euroala liikmete hulka kuusteist. Senine areng on näidanud, et euroalaväliste riikide mõju Euroopa Liidu majanduspoliitikale on siiski väiksem
M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) · 9. Euroala kriisi tekkepõhjused 10. ESM olemus ja toimimise põhimõte Kullastandardi olemus Kullastandardi alamliigid. 1)Mündistandard 2)Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist) 3)Deviisistandard (rahamärgid vahetati Inglise naela vastu ja need omakorda kullakangide vastu) 11. Bretton Woods'i süsteem- 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs
euroalal. Samuti täidab Eesti Pank Eestis kõiki traditsioonilisi keskpanga ülesandeid: korraldab sularaharinglust, toetab ja korraldab ülekannete jõudmist ühest kommertspangast teise, osaleb finantsstabiilsuse tagamises, haldab Eesti välisreserve, koostab finantssektori ja maksebilansi statistikat ning nõustab Vabariigi Valitsust Eesti ja euroala majanduspoliitilistes küsimustes. 2.Missuguseid rahapoliitilisi otsuseid kehtestab Eesti Pank? Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks
EUROOPA RIIGID Helina Saar 10B EUROOPA LIIT Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari. MAJANDUS JA RAHALIIT Euro on Euroopa Liidu ühisraha. Kolm riiki (Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik) ei kuulunud kõnealusesse rahaliitu. Uued liikmesriigid valmistuvad europiirkonnaga liitumiseks, mis toimub niipea, kui nad on täitnud vajalikud tingimused. EUROOPA RIIGID EESTI ELiga ühinemise aasta: 2004 Pealinn: Tallinn Üldpindala: 45 000 km² Rahvaarv: 1,3 miljonit Rahaühik: Euroala liige alates 2011 (€) See on põhiliselt tasandikuline, paljude järvede ja saartega riik Läänemere idaka...
keskuse poolses küljes, sissepääsu on tornide ja siniste muuseumi lippude järgi. Ma sain eesti pangast palju uusi infot. Praegu tean, et Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank. Eesti Pank on Euroopa Keskpankade Süsteemi liige. 2011. aasta algul võttis Eesti seitsmeteistkümnenda riigina kasutusele euro. Sellega sai Eesti Pangast eurosüsteemi liige. Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala ühtne rahapoliitika, mille kujundamisel Eesti Pank koos teiste eurosüsteemi liikmetega osaleb. Eesti Pank viib ellu euroala ühtset rahapoliitikat Eestis. Eurosüsteemis on kõikide euroala puudutavate otsuste langetamisel ja nende elluviimisel kasutusel põhimõte, mille järgi langetatakse otsused keskselt Euroopa Keskpanga nõukogus, kuid otsuste elluviimine toimub hajutatult riikide keskpankade kaudu. Seega võtab Eesti Panga president Euroopa Keskpanga nõukogu liikmena osa kõikidest
xxx xxx Finantsstabiilsuse ülevaade Referaat xxx Tallinn 2011 Hinnang finantsstabiilsusele Majanduskasvu kiirenemine 2010. aasta lõpus enamikus Euroopa riikides on lisanud kindlust finantsturgudele ning pankade rahastamisvõimalused on paranenud. Mõndades euroala riikides aga võlakriisi probleemid püsivad ning nende riikide pankadel on endiselt võimatu oma kapitali- ja likviidsusvajadusi finantsturgudel katta, mistõttu nad on olnud sunnitud kasutama keskpankade ja valitsuste tuge. Finantsturge on negatiivselt mõjutanud ka suured geopoliitilised pinged Euroopa naaberaladel ning inflatsiooni kiirenemine. Eesti aktsia- ja võlakirjaturgude riskisus on globaalsete turgude väärtpaberi hinna kõikumise tõttu lühikese perioodi jooksul endiselt kõrge
aga veel täitnud lähenemiskriteeriume. Seotud institutsioonid Euroopa rahaliidu institutsioonid kannavad peamist vastutust Euroopa rahapoliitika kujundamise, euro emiteerimist reguleerivate eeskirjade ja hinnastabiilsuse eest ELis. Need institutsioonid on EKP, EKPS, majandus- ja rahanduskomitee, eurorühm ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN). Majanduskriis Kui majandus-ja finantskriis 2009. aastal Euroopat tabas, sai selgeks, kuivõrd Euroopa ja eeskätt euroala riigid üksteisest majanduslikult sõltuvad. Kriis tõi nähtavale Euroopa majanduse nõrgad küljed: osa riikide majandusraskused kandusid üle teistesse riikidesse ning ohustasid Euroopas riikide rahandust, pangandussektorit, majanduskasvu, tööhõivet ja konkurentsivõimet. Teatavates riikides kasvas valitsemissektori võlg nii suureks, et seda ei olnud võimalik hallata, mis omakorda tõstis laenamise intressimäärad vastuvõetamatu tasemeni ja viis mõne riigi pankroti äärele
Eurosüsteem koosneb EKPst ja euro kasutusele võtnud riikide keskpankadest. (Eesti Pank 2013) Eurosüsteemi põhieesmärk on säilitada hinnastabiilsus euroalal. Eesti Pank aitab kaasa euroala rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimisele Eestis. Eesti Pank eurosüsteemi liikmena vastutab alates 1.jaanuarist 2011 koos teiste eurosüsteemi pankadega eurosüsteemi põhieesmärgi saavutamise eest. Selleks Eesti Pank kujundab ja viib ellu euroala ühtset rahapoliitikat, lähtudes EKPSi ja EKP põhikirjast, Euroopa Liidu toimimise lepingust, Eesti Panga seadusest ja EKP õigusaktidest. Eesti Pank ja selle juhatuse liikmed on oma tegevuses iseseisvad ega tohi saada oma seadusjärgseid ülesandeid täites korraldusi või suuniseid valitsuselt ega teistelt pangavälistelt huvigruppidelt. (Eesti Pank aastaaruanne 1999) Eesti Panga eesmärk on säilitada hinnastabiilsus ja toetada eurosüsteemi ühtses
Euroopa Keskpank euroalasse kuuluvate riikide rahanduspoliitika eest. (Eurosüsteem...2013) Euroopa Keskpanga otsustusorganid Euroopa Keskpanga presidendiks on alates 1.novembrist 2011 itaallane Mario Draghi, enne teda oli aastatel 2003-2011 EKP presidendiks Jean-Claude Trichet. Euroopa Keskpanga kolm otsustusorganit on: · nõukogu, · juhatus, · üldnõukogu Euroopa Keskpanga nõukogu koosneb Euroopa Keskpanga kuuest juhatuse liikmest ja euroala kõigi 17 riigi keskpankade presidentidest. Nõukogu saab kokku kaks korda kuus Frankfurdis. Kohtumiste protokollid ei ole avalikud, kuid pärast kohtumisi toimuvad pressiistungid. Nõukogu peamised kohustused on: · kujundada euroala rahapoliitikat ning · võtta vastu eurosüsteemi ülesannete täitmiseks vajalikke suuniseid ja otsuseid. Euroopa Keskpanga juhatusse kuuluvad EKP president, asepresident ja veel neli liiget. Juhatuse peamised kohustused on:
esialgu veel ohustada Eesti Panga tegevust ja riigi majanduse arengut tervikuna. Krooni kurss naelsterlingisse säilib stabiilsena 1940. aastani, kuid kahjuks katkestab võõrvägede sissetung Eestisse nii soodsalt kulgenud arengu. Eesti Pank on tänapäeval Eesti Vabariigi keskpank. Eesti Pank on Euroopa Keskpankade Süsteemi liige. 2011. aasta algul võttis Eesti seitsmeteistkümnenda riigina kasutusele euro. Sellega sai Eesti Pangast eurosüsteemi liige. Eurosüsteem on euroala keskpankade süsteem, kuhu kuuluvad: Euroopa Keskpank (EKP) ja nende 19 ELi liikmesriigi keskpangad, kes on kasutusele võtnud euro. Euroopa Keskpankade Süsteemi asutamisaktid (Maastrichti leping ja põhikiri) koostati eeldusel, et ELi kõik liikmesriigid võtavad kasutusele euro ning sellest tulenevalt täidab kõiki ühisrahaga seotud ülesandeid Euroopa Keskpankade Süsteem. See koosneb EKPst ning ELi kõigi liikmesriikide keskpankadest. Kuni ELi kõik liikmesriigid ei ole eurot kasutusele
Nt Laenuprotsendi langus õhutab laenamist ja suurendab sellega kogunõudlust, kuid laenuprotsendi tõus aga teeb ettevaatlikuks ja vähendab kogunõudlust. Rahapoliitikaga juhitakse majanduse kasvukiirust: ergutatakse, kui olukord on kehv, ja aeglustatakse, kui majandusel on oht liiga kiire kasvu tõttu üle kuumeneda. Monetaarpoliitikat teostab poliitiliselt sõltumatu keskpank. Eesti riigi rahapoliitikat teostab Eesti Pank. • Kuuludes eurosüsteemi, osaleb ka Eesti Pank euroala ühtse rahapoliitika väljatöötamises. Eurosüsteemi eesmärk on säilitada oma alal hinnastabiilsus. Sellega soodustatakse majanduskeskkonda ja kõrgemat tööhõivet. 1.2 Rahapoliitika eesmärk • Stabiilne majandus • Hindade stabiilsus - Mida stabiilsem on hinnataseme tõus, seda paremini saavad nii ettevõtjad kui ka tavainimesed teha oma tulevikuplaanide ja palgasoovide seisukohast võimalikult mõistlikke majandusotsuseid.
Euroopa Keskpanga metoodika: Baasraha (MB) koosneb: 1.sularahast (pangatähed ja mündid) ringluses; 2.reservidest, mida rahaloomeasutused hoiavad keskpangas 3.hoiustamise püsivõimaluse raames krediidiasutuste hoiustatud rahast. Rahapakkumine Ms (rahamass): Ms = mm * MB kus MB – baasraha mm = (1+CD)/(RR+CD+XR) – rahakordaja Rahaagregaadid (EKP metoodika) Rahaagregaadid näitavad ringluses oleva sularaha ja muude likviidsete vahendite kogumahtu majanduses. M1 = sularaha ringluses + euroala residentide nõudmiseni hoiused; NB! Alates 01.01. 2011 ei sisalda Eesti Panga avaldatud rahaagregaadid majanduses ringlevat sularaha, kuna seda näitajat ei ole ühisraha tõttu võimalik riikide kaupa üheselt arvutada. M2 = M1 + euroala residentidehoiused tähtajaga kuni 2 aastat + euroala residentide kuni 3-kuulise etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused; M3 = M2 + euroala residentide emiteeritud rahaturufondideosakud + tagasiostulepingud (repod) + kuni 2 aastase tähtajaga võlakirjad.
europangatähtede kujunduse, raha ringlusesse laskmise mahu, ringlusesse lastavate nominaalide ja muude sarnaste küsimuste üle. Eurosüsteemi kuuluvad keskpangad viivad need otsused ellu. Euromüntide kujunduse ja tehniliste detailide üle teeb aga otsuseid Euroopa Nõukogu, samas kui Euroopa Keskpank kiidab heaks ringlusesse lastavate müntide mahu. Ühisraha kasutamisega kaasnevad aga mõningad probleemid, sest ühe euroala riigi riskikäitumine võib mõjutada kõiki ühisraha kasutajaid. Kuna varem puudusid karmid kriteeriumid, mille alusel oleks saanud euroala reeglite vastu patustajaid korrale kutsuda, leidsid mõned riigid, et euroalasse kuulumine tagab neile ka edaspidi madalad intressimäärad ja nad võivad oma riigi rahaasjad hooletusse jätta. Nende riikide kulud ületasid tulusid ja puuduolev raha laenati väljastpoolt riiki,
omakorda mõju inflatsioonile. kui finantssektor toimib hästi, piisab inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest (ehk intressimäärade muutmisest). 27. Rahapoliitika ülekandumine reaalmajandusse Peamine probleem: rahapoliitiliste intressimäärade muutmine ei avalda oodatud mõju ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimustele ja seeläbi majandusaktiivsusele ja inflatsioonile. Selle lahendamiseks on euroala keskpangad võtnud tarvitusele erakorralised rahapoliitilised meetmed. 28. Kullastandard kullastandard on toorainel põhinev rahasüsteem, kus koduvaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara. Kuld oli ainuke keskpanga reservvahend. 19. sajandi keskpaigani kehtisid paralleelselt kuld-ja hõberahad.
Rahapoliitika Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Rahapoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust. Euroopa Liidus vastutab ühtse rahapoliitika rakendamise eest eurosüsteem, mis koosneb euroala riikide keskpankadest ja Frankfurdis asuvast Euroopa Keskpangast (EKP). Eurosüsteemi liikmena osaleb Eesti Pank euroala ühtse rahapoliitika väljatöötamises ja sellega seonduvate otsuste tegemises ning nende elluviimises. Euroopa Liidu toimimise leping ütleb, et eurosüsteemi eesmärkidel on selge tähtsuse järjekord. Esmane eesmärk on hinnastabiilsus. Hinnastabiilsus on rahapoliitika kõige olulisem panus soodsa majanduskeskkonna ja kõrge tööhõive saavutamisel.
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia EUROOPA KESKPANK Reimo Mändla 2009 Euroopa Keskpank (EKP) on Euroopa ühisraha euro keskpank. EKP põhiülesanne on säilitada euro ostujõud ja ühtlasi hindade stabiilsus euroalal. Euroala moodustavad need 16 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes on alates 1999. aastast võtnud kasutusele euro. Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad moodustavad eurosüsteemi ehk euroala keskpankade süsteemi. Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hindade stabiilsus ehk kaitsta euro väärtust. Euroopa Keskpank on kohustunud täitma kõiki keskpangandusega seotud ülesandeid tõhusalt. Selle tegevuse käigus püütakse alati järgida usaldusväärsuse, asjatundlikkuse, tõhususe ja läbipaistvuse põhimõtet. Majandus- ja rahaliit 1988. aasta juunis kinnitas Euroopa Ülemkogu eesmärgi viia järk-järgult ellu Euroopa Liidu
– Itaalia – Prantsusmaa – Saksamaa Laienemine 1996-2004 ● Eesti ( 2011) ● Ungari ● Küpros ● Malta ● Poola ● Läti ● Sloveenia ● Leedu ● Tsehhi ● Slovakkia Euro ● Hetkel kasutab 19 liikmesriiki ● Riigid moodustavad euroala ● Euro võeti kasutusele 1999. aastal ● Hetkel kasutab 337,5 mln kodanikku Raha ● 1995. otsustas ● Põhjused: Euroopa Ülemkogu, – Sümboliseerib et nimetuseks saab Euroopa identiteeti ''Euro'' – Nii rahale kui ka rahvale kes seda kasutama peavad suurepärane
Artikli analüüs Keskpank: võlakriis suurendab Eesti finantsstabiilsust ohustavaid riske 26.10.2011 11:16 Postimees Toimetaja:Lauri Luiker Põhiprobleem:Rahvusvaheline finantskeskkond on viimastel kuudel oluliselt halvenenud. Kui eelnevalt olid finantsturu pinged seotud üksikute euroala riikidega, siis nüüd on võlakriis edasi levinud. Eesti finantssektorit võib võlakriis mõjutada eelkõige kahel viisil. Peamised osapooled ja nende seisukohad: «Esiteks kui euroala likviidsus- ja rahastamispinged peaksid senisest rohkem kanduma Põhjamaades tegutsevatele emapankadele, siis kallineb rahastamine ka Eestis tegutsevate tütarpankade ja filiaalide jaoks,» edastas Eesti Panga pressiosakond. «Finantsturgude kõrge usaldus Põhjamaade
Euroopa keskpanga poolt põhirefiaantseerimisoperatsioonide intressimäärade alandamine Ei peaks mõjutama euroala hindu st hinnad peaks kasvama Eesti riigieelarve tuludest moodustavad suurima osa Sotsiaalmaks Käibemaks Milline järgmistest maksudest ei ole kohalik maks: Maamaks Euroopa liidu eelarvesse suurim tulu laekub Nn heaolumaks Diskontovõlakirja nimiväärtus näitab Millise hinnaga võlakiri müüakse emiteerjale tagasi Aktsia reaalne dividenditootlus leitakse Dividendid aktsia kohta / aktsia soetushind Kindlustushüvitis on:
investeerimisfondide summad jms Eesti panga ülesanded – Viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid Koostab majandusanalüüsi ja prognoose Haldab välisvaluutareserve Jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid Finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine Hinnastabiilsuse kasulikkus –Hinnastabiilsus on EKP nõukogu määratluse järgi euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) kasv, mis on alla 2% aastas (kuid selle lähedal) Hinnastabiilsuse eesmärk tähendab, et vältida tuleb nii pikaaegseid liiga kõrge inflatsiooni kui ka deflatsiooni perioode. Hinnastabiilsus aitab saavutada kõrgemat tööhõivet ja majandusaktiivsust. stabiilse hinnataseme korral mõistavad inimesed paremini hindade suhtelist muutust (s.o ühe kauba hinna muutus teise kauba hinna suhtes)
7.Raha likviidsuse püramiid (likviidsus rahaks muudetavus) Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1918 võeti kasutusele Eesti Mark 1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon) 1940 Vene rubla 1941 Idamark 1944 Vene rubla 1992 Eesti kroon 2011 Euro 1 9.Eesti Panga ülesanded Osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises. Osaleb finantsstabiilsuse tagamises. Hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme. Korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid. Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi.
Allikas: Goverment debt to GDP... 2014 Jooniselt vaadates oli Küprose seis võrreldes Euroopa üldise määraga mõneti parem. Küprose valitsuse võlakoormus SKP-st suutis jääda madalamale kui Euroopa oma, v.a 2005. aastal kui Küprose võlakoormus oli umbes 71% SKP-st. Eurostati andmetel suutis Küpros 2008. aastaks vähendada võlakoormust lausa 48,9% SKP-st, mis oli madalam kui Euroopa keskmine. Küprose töötuse määr oli enne majanduskriisi võrreldes Euroala ja ka Eestiga madal. Nendel aastatel kõrgeim töötuse määr Küprose Vabariigis oli 5,6% ning madalaim 4,5%. Samas Eestis oli töötuse määr aastal 2000 peaaegu 15%. Joonis 3. Küprose, Eesti ja euroala töötuse määra võrdlus aastatel 2000-2007. Allikas: Unemployment rate...2014 Küprose majandus oli peaaegu terve dekaadi heal järel ja nende panku ja rahandust võis pidada mõne näitaja kohaselt suhteliselt konservatiivseteks. Pangad ei laenanud välja
• Vabariigi Presidendi seadlused • Vabariigi Valitsuse ja selle liikme õigusaktid Rahandus ja riigieelarve Eesti Pank • Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank. Eesti Pank on Euroopa Keskpankade Süsteemi liige • Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal. Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest (PS § 111) • Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala ühtne rahapoliitika, mille kujundamisel Eesti Pank koos teiste eurosüsteemi liikmetega osaleb. Eesti Pank viib ellu euroala ühtset rahapoliitikat Eestis Rahandus ja riigi eelarve • Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus (PS § 113) • Riigieelarve on riigi majandusplaan eelolevaks aastaks. Eelarve sisaldab tulude ja plaanitavate kulude kalkulatsiooni.
Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 12. Rahaagregaadid - M0 (rahabaas) = sularaha ja pankade vahendid Keskpangas (reservid) M1 = M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised/säästuhoiused M3 = M2 + suured tähtajalised hoiused "Raha asendajad" säästuhoiused, investeerimisfondide osakud jm 13. Eesti Panga ülesanded Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises Osalemine finantsstabiilsuse tagamises finantssektori poliitika kujundamise ja finantssektori turvavõrgu arendamise kaudu Usaldusväärsete ja hästi toimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse korraldamises 14. Hinnastabiilsuse kasulikkus 2
reservi suhe hoiustesse. · Keskpank ei maksa sellelt reservilt intressi. · Reservi üks olulistest rollidest on panga likviid- suse tagamine. · Eestis oli enne eurot kohustuslik reservmäär 15% (50% keskpangas ja 50% väärtuslikes väärtpaberites väljaspool keskpanka), peale euroga liitumist langes 2%-le 10 Eesti Panga reservid (1) · Reservidega tagatakse Eesti Panga finantsili- ne sõltumatus, toetatakse euroala rahasüs- teemi usaldusväärsust ning Eesti majanduse ja finantssüsteemi stabiilsust. · Suurim osa reservidest on paigutatud euroala võlakirjaturgudele. 2012. aasta lõpus moodusta- sid need investeeringud kokku ligi 191 miljonit eurot. Nende varade eesmärk on tagada Eesti Panga sõltumatus valitsusest ja iseseisev toi- mimine ning kindlustada piisav kapital võimalike kahjude katteks. Eesti Panga reservid (2)
Millise kursiga saab kroone eurodeks vahetada? Euroopa Majandus- ja Rahaliidu täisliikmeks saamise ehk euro kasutuselevõtu täpne protseduur on kirjas ELi asutamislepingu artikli 122 lõikes 2 ja artikli 123 lõikes 5 (avalikud dokumendid). Vastavalt viimasele määrab lõpliku vahetuskursi ühehäälselt majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN). Ettepaneku määruse vastuvõtmiseks teeb Euroopa Komisjon. Sellele lisatakse Euroopa Keskpanga arvamus. Hääletamisest võtavad osa euroala liikmesriikide rahandusministrid. Kuna euroalaga liitumine ja vahetuskursi lõplik fikseerimine on mitmepoolsed otsused, siis ei ole Eestil ühepoolselt võimalik deklareerida, millise kursiga Eesti liitub. 1999. aastast euroalasse kuuluva üheteistkümne riigi puhul määrati vahetuskursiks 31.12.1998 kehtinud viimane turukurss. Eesti vahetuskurss on Saksa marga ja euro suhtes olnud fikseeritud juba rohkem kui seitseteist aastat. Seetõttu lähtuvadki nii Eesti Pank kui
tähenduses aga kõigi 32 666 Euroopa Liidu ametniku kohta, kes töötavad Euroopa Komisjoni struktuuriüksustes peadirektoraatides ja talitustes. Komisjoni sisemised töökeeled ja peamised menetluskeeled on inglise, prantsuse ja saksa keel. Komisjoni liikmed ja nende "kabinetid" (vahetud meeskonnad) töötavad Brüsselis Berlaymonti hoones. Euroopa keskpank Euroopa Keskpank (lühend EKP) on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab euroala rahapoliitika eest 17 Euroopa Liidu liikmesriigis, kes on võtnud kasutusele ühisvaluuta euro. Pank asub Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis.Euroopa Keskpanga mandaat on tagada euroala hinnastabiilsus, keskpanga inflatsioonisiht on "alla 2 protsendi, kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil". Keskpikk periood on määratlemata, kuid seda on mõistetud kui kahte kuni kolme aastat, nii et ajutiselt võib inflatsioon 2 protsenti ületada. Inflatsioonisiht puudutab euroala keskmist inflatsiooni
Küpros. 2007. aastal liitusid Euroopa Euroopa Liiduga liitumine on Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria. aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Serbias, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. ÜHISRAHA Euro on Euroopa Liidu ühisraha Euro on seaduslik maksevahend seitsmeteistkümnes ELi liikmesriigis, kuues muus Euroopa riigis ning sellistel territooriumitel ja Euroala liikmesriigid: Belgia, saartel, mis kuuluvad mõnele Saksamaa, Kreeka, Hispaania, euroala liikmesriigile või on Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, sellega seotud. Luksemburg, Holland, Austria, Portugal, Soome, Küpros, Malta, Sloveenia, Slovakkia ja Eesti. EUROOPA LIIT Euroopa Liit on juriidilise isiku staatusega institutsioon.
Majandus I Majanduse RESSURSID e PÕHITEGURID 1. Mis on majandus? Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 2. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse eluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumise kavandamine. 3. Millest tuleb teha majanduslikke otsuseid? Et majanduse süsteeb saaks toimida (?) 4. Nimeta tootmisressursse? Loodusvarad, maa, kapital, tööjõud 5. Mis on majanduse põhiküsimused ? Mida toota, kuidas toota, kellele toota. 6. Nimeta majandussüsteeme? Tava, käsu, turu, segamajandus 7. Kirjelda naturaalmajandust? See on vanim majandussüsteem. Kogu ma...
Välismaalastel on lihtsam Eestist kaupa osta ja eestlastel on lihtsam osta kaupa välismaalt. Euro kasutusele võtmisega oleme osa sellest suurest Euroopa rahaliidust ja see tähendab välisriikide suuremat mõju Eestile ning veelgi lähedasemaid suhteid nendega. Tegelikkuses olen ka ise konservatiivsete vaadetega ja kardan uuendusi. Kuid usun, et Eurode käibelevõtt ei suurenda ainult rikaste ärijuhtide ressursse, vaid avardab ka lihtinimeste võimalusi. Kuna euro on kasutusel 15 euroala riigis, saame väga lihtsalt hindu võrrelda. Nii võime tellida välismaalt asju, kui need on seal odavamad. See omakorda elavdab konkurentsi tarnijate ja kaupluste vahel ning hinnad langevad veelgi. Samuti on tänapäeval euroalal töö, turismi või õppimise eesmärgil reisimine odavam ja lihtsam. Enam pole vaja ühest euroala riigist teise reisides valuutat vahetada. Kuna Euroopa Keskpank hoiab hinnainflatsiooni madalal, on ka intressimäärad madalad. Seega on raha laenamine odavam,
Euroopa Keskpank teeb koostööd 27 ELi liikmesriigi keskpangaga. Koos moodustavad nad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). Samuti juhib Euroopa Keskpank koostööd 17 euro kasutusele võtnud ELi liikmesriigi ehk euroala (mida kutsutakse ka eurotsooniks) keskpankade vahel. Koostööd sellise tihedamalt seotud väikese grupi pankade vahel kutsutakse eurosüsteemiks. EKP rollide hulka kuulub: · põhiliste intressimäärade kehtestamine euroalal ja raha pakkumise kontrollimine · euroala välisvaluuta reservide haldamine ning valuuta ostmine või müümine vastavalt vajadusele, et hoida vahetuskursid tasakaalus · aidata tagada, et siseriiklikud ametivõimud teostaksid nõuetekohast finantsturgude ja -institutsioonide järelevalvet ning, et maksesüsteemid toimiksid tõrgeteta · euroala keskpankade volitamine emiteerima euro pangatähti · hinnasuundumuste jälgimine ja nende suundumuste ohu hindamine hinnastabiilsusele euroalal.
a) ekspordi ja impordi, aktsiaturgude, vahetuskursi; b) tulude ja kulutuste, inflatsiooni, laenukulude; c) tööjõuturu, kapitalituru, ja maa; d) maksude, kulutuste, eelarve defitsiidi. Vastus: Majandustsükkel on seotud kaupade ekspordi ja impordiga. Kui riigi majanduses on tõusufaas, siis imporditakse rohkem ning seetõttu ulatub mõju ka teiste riikide majandusse. Välismõju on seda suurem, mida tihedam on riikide omavaheline kaubandus. Kui kahes euroala 1 riigis on langusfaas ehk retsessioon, siis ilmselt võivad mõlemad riigid soovida kasutada ekspansiivset fiskaalpoliitikat. Taoline ekspansiivne ehk laiendav fiskaalpoliitika suurendab valitsussektori laenamist või vähendab sääste. Kui valitsus on suurim laenaja, siis võib see viia intressimäära üles ehk tegemist on erainvesteeringute väljatõrjumisega. Kõrge intressimäär
Euroopa Keskpanga metoodika: Baasraha (MB) koosneb: 1.sularahast (pangatähed ja mündid) ringluses; 2.reservidest, mida rahaloomeasutused hoiavad keskpangas 3.hoiustamise püsivõimaluse raames krediidiasutuste hoiustatud rahast. Rahapakkumine Ms (rahamass): Ms = mm * MB kus MB baasraha mm = (1+CD)/(RR+CD+XR) rahakordaja Rahaagregaadid (EKP metoodika) Rahaagregaadid näitavad ringluses oleva sularaha ja muude likviidsete vahendite kogumahtu majanduses. M1 = sularaha ringluses + euroala residentide nõudmiseni hoiused; NB! Alates 01.01. 2011 ei sisalda Eesti Panga avaldatud rahaagregaadid majanduses ringlevat sularaha, kuna seda näitajat ei ole ühisraha tõttu võimalik riikide kaupa üheselt arvutada. M2 = M1 + euroala residentidehoiused tähtajaga kuni 2 aastat + euroala residentide kuni 3-kuulise etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused; M3 = M2 + euroala residentide emiteeritud rahaturufondideosakud + tagasiostulepingud (repod) + kuni 2 aastase tähtajaga võlakirjad.
inflatsioon) Euroopa keskpankade varaostukava kohaselt iga riigi keskpank ostab turult võlakirju, et innustada võlakirju müünud investoreid raha mujale investeerima. Ostude mõjul langeb madalama riskiga varade tootlus ning see motiveerib investoreid suuremaid riske võtma. Selle tegevuse eesmärgiks peab Euroopa Keskpank elavdama Euroopa Liidu majandust. Majanduse elavnedes hakkab tasapisi ka inflatsioon tekkima lähemale euroala keskpankade ühisele eesmärgile, milleks on inflatsiooni hoidmine euroalal keskmiselt veidi alla 2%. Varaostudeni on keskpangad jõudnud seetõttu, et majandusaktiivsusele ning inflatsiooni juhtumiseks tavapäraselt kasutavad intressimäärad on jõudnud nilli lähedale ning nendega pole enam võimalik majandust mõjutada. Valuutakommitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem - Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga.
Erakorralised meetmed REFINANTSEERIMISTINGIMUSTE LEEVENDAMINE – Jaotamispiiranguta ja fikseeritud intressimääraga laenurežiim, refinantseerimisoperatsioonide tähtaegade pikendamine, valuutavahetuslepingud juhtivate keskpankadega STRESSIS OLEVATE RIIGIVÕLATURGUDE TOETAMINE – Väärtpaberituruprogramm, rahapoliitiliste otsetehingute programm 14. Eesti Panga ülesanded: 1) osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises 2) osaleb finantsstabiilsuse tagamises 3) hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme 3 4) korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises
Nad töötavad osakondades, mida nimetatakse peadirektoraatideks. Euroopa Liidu keskpank Euroopa Keskpank, mis asub Saksamaal Frankfurdis, haldab ELi ühisraha eurot ja kaitseb hinnastabiilsust ELis. EKP vastutab ka ELi majandus- ja rahapoliitika kujundamise ja rakendamise eest. Euroopa Keskpank teeb koostööd 27 ELi liikmesriigi keskpangaga. Koos moodustavad nad Euroopa Keskpankade Süsteemi. Samuti juhib Euroopa Keskpank koostööd 17 euro kasutusele võtnud ELi liikmesriigi ehk euroala (mida kutsutakse ka eurotsooniks) keskpankade vahel. Koostööd sellise tihedamalt seotud väikese grupi pankade vahel kutsutakse eurosüsteemiks. EKP on täielikult sõltumatu. EKP, eurosüsteemi kuuluvad liikmesriikide keskpangad ega ükski nende otsustusorganite liige ei tohi küsida ega järgida ühegi teise asutuse juhtnööre. Kõik ELi institutsioonid ja valitsused peavad austama seda põhimõtet. Euroopa Liidu majandus-ja rahaliit ning euro
riigivõlg: ei tohi ületada 60% SKT-st; vahetuskursi stabiilsus: kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud kõikumise piiresse. 3.7 Euro Euro tuli kontorahana kasutusse 1. jaanuarist 1999 üheteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis. Alates 1. jaanuarist 2002 on käibel ka euro sularaha. Euro on seaduslik maksevahend seitsmeteistkümnes EL-i liikmesriigis, kuues muus Euroopa riigis ning sellistel territooriumitel ja saartel, mis kuuluvad mõnele euroala liikmesriigile või on sellega seotud. Euroala liikmesriigid: Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Austria, Portugal, Soome, Küpros, Malta, Sloveenia, Slovakkia, Eesti ja Läti Euroopa riigid, kus kasutatakse eurot: Monaco, San Marino ja Vatikani Linnriik, Andorra, Montenegro ja Kosovo. Ülemeredepartemangud, -territooriumid ja -saared, mis kuuluvad euroala riikidele või on nendega seotud: Guadeloupe, Prantsuse Guajaana,
ja delegatsioonide töö lähtealused ja suuruse. Euroopa Keskpank Euroopa Keskpank (EKP) on üks Euroopa Liidu institutsioonidest. EKP ja Euroopa Keskpankade süsteem (EKPS) asutati põhikirja alusel 1. juunil 1998. EKP moodustab eurosüsteemi ja EKPSi tuumiku. Neile määratud ülesandeid täidavad EKP ja riikide keskpangad koos. EKP tähtsaim ülesanne on hoida inflatsioon madala ja stabiilsena. Selleks jälgib EKP hoolikalt euroala majandusarengut ja püüab seda otsuste tegemisega mõjutada. EKP kolm otsustusorganit on: · EKP nõukogu, · EKP juhatus, · EKP üldnõukogu. Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu koosneb Euroopa Keskpanga juhatuse liikmetest ja euroala riikide keskpankade presidentidest. Nõukogu peamised kohustused on: · kujundada euroala rahapoliitikat (sh määrata euroala baasintressimäärade tase) ning · võtta vastu eurosüsteemi ülesannete täitmiseks vajalikke suuniseid ja otsuseid
Raha ajaväärtuse kontseptsioon- iga rahasumma on praegu rohkem väärt, kui tulevikus. Kui raha laekub praegu, võib selle kohe teenima panna. Kui raha laekub hiljem jääb osa tulust teenimata. 19. pangandusriskid Pangandusega seotud riskitegurid: - krediidirisk ehk emitendi makserisk - maarisk - võlakirja intressirisk ja likviidsusrisk - valuutarisk - personalirisk - tehniliste süsteemide risk - reinvesteerimisrisk 5. Eurotsoon Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. Euroala rahapoliitikat juhib Euroopa Keskpank. Euroala liikmesriikide keskpangad moodustavad Eurosüsteemi. Euroala valitsused moodustavad eurogrupi, mida praegu juhib Luksemburgi peaminister Jean- Claude Juncker. 1998. aastal leppisid üksteist Euroopa riiki kokku ühisraha kasutuselevõtu tingimused. Euroala tekkis euro ametliku kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 1999.
mille rakendamist ja elluviimist kontrollib pankade järelevalve süsteem, mis võib olla keskpangaga seotud, kuid võib tegutseda ka eraldi organisatsioonina. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika Rahanduspoliitikat ehk täitevvõimu (valitsuse) eelarvepoliitikat ei tohi segi ajada rahapoliitika ehk monetaarpoliitikaga, mis juhib rahapakkumist ja valuuta stabiilsust, pidades tihti silmas tarbijahindade inflatsiooni. Euroala rahapoliitikat kujundab täitevvõimust ehk Euroopa Komisjonist ja liikmesriikide valitsustest sõltumatu Euroopa Keskpank, samas kui riikide rahanduspoliitika allub liikmesriikide valitsuste ja parlamentide poliitilisele juhtimisele. 13 Eesti rahapoliitika Eesti rahapoliitika on 2011. aasta 1. jaanuarist saati osa euroala ja seega Eurosüsteemi keskpankade rahapoliitikast.
Mis on minu jaoks Euroopa Liit? Sõnastada üheselt Euroopa Liidu mõtet üksikinidiviidi jaoks on üpriski keeruline ülesanne. Euroopa Liit kui laiahaardeline ning mitmete funktsioonidega organisatsioon, mõjutab ka erinevaid inimesi mitmetel eri tasanditel. . Igapäevaselt me justkui ei hooma EL-i mõju me tegevustele, ent kui hakata analüüsima ning juurdlema, siis võib avastada, et nii mõnigi asi on alates Euroopa Liiduga liitumisest muutunud. Nagu ka paljud teised, olen ka mina tellinud internetikauplustest tooteid, mille ostmine tänu EL-i vabadele piiridele, on muutunud märgatavalt lihtsamaks. Lisaks paljud muud mugavused: alustades liimesriikide vahelisest vabast reisimisest ning töötamisest, lõpetades panus meie infrastruktuuri edendamisesse. Eestil, väikese ja suhteliselt noore riigina, oleks iseseisvalt taristu väljaehitamine majanduslikult väga keeruline,...
1. jaanuaril 2002. a. tuli euro ringlusse sularahana. Eurot kontrollib Euroopa Keskpank. 1999. aasta juulis alanud trükkimis- ja vermimistööde tulemusena on ringlusse lastud 14,5 miljardit rahatähte ja üle 56 miljardi mündi. 1. jaanuaril 2001 Kreeka 1. jaanuaril 2007 Sloveenia 1. jaanuaril 2008 Küpros, Malta 1. jaanuaril 2009 Slovakkia. Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks minna eurole üle 1. jaanuarist 2011. Euroga liitumise kriteeriumid: 1. Inflatsiooni tase ei tohi ületada euroala kolme kõige väiksema inflatsioonitasemega riigi inflatsioonitaset rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. 2. Vähemalt kahe aasta jooksul enne euroala astumist peab riik kinni pidama Euroopa valuutasüsteemi vahetuskursimehhanismi lõtkupiiridest, kusjuures valuutat ei tohi mõne teise liikmesriigi valuuta suhtes devalveerida. 3. Riigi avalik finantsolukord peab olema jätkusuutlik: 1) riigivõla kasv ei tohi ületada
Võlgadest pääsemsieks oli vaja elatustaset kahandada. Inimesed hakkasid laene võtma ja üle oma võimete elama. Osteti asju, mida ei saanud endale lubada. Üks olulisi eurokriisi põhjuseid oli ka majanduslik eksperiment ühisraha loomine seitsmeteistkümnele väga erinevale Euroopa riigile. Esialgu öeldi Maastrichi lepingus, et eurotsooniga ei saa liituda ja ühisraha kasutusele võtta need riigid, kelle võlad ületavad 60% SKP-st. See oleks hoidnud euroala kitsa, võlgades riigid poleks saanud osa võtta, näiteks Itaalia oli tohututes võlgades, kuid oli Euroopa Liidu asutajariik ja väljajätmiseks liiga tähtis. See punkt Maastrichi lepingus aga tühistati, selle asemel pidi riik lihtsalt tõendama, et võlga kahandatakse soovitud tasemele, mida oli Itaalial kerge teha. Itaalia polnud ainus, kes tegi ühisraha kasutuselevõtu kriteeriumitega sohki, seda tegi terve hulk riike, kuid Kreeka kangelaslikul moel.
Euroopa Keskpank Euroopa Keskpank (EKP), mis asub Saksamaal Frankfurdis, haldab ELi ühisraha eurot ja kaitseb hinnastabiilsust Euroopa Liidus (EL). EKP vastutab ka ELi majandus- ja rahapoliitika kujundamise ja rakendamise eest. Euroopa Keskpank teeb koostööd 27 ELi liikmesriigi keskpangaga. Koos moodustavad nad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). Samuti juhib Euroopa Keskpank koostööd 17 euro kasutusele võtnud ELi liikmesriigi ehk euroala (mida kutsutakse ka eurotsooniks) keskpankade vahel. Euroopa Keskpank koosneb kolmest organist. EKP juhatus, mis teostab igapäevast juhtimist. Juhatusse kuulub 6 liiget(1 president,1 asepresident ja 4 muud liiget), kes nimetatakse ametisse euroala riikide juhtide poolt 8 aastaks. EKP nõukogu, mis määrab euroala rahapoliitika ja fikseerib intressimäärad, millega kommertspangad saavad keskpangalt raha laenata. Nõukogu koosneb juhatusest ja 17 euroala riigi keskpankade juhtidest.
Koos moodustavad nad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). Samuti juhib Euroopa Keskpank koostööd 17 euro kasutusele võtnud ELi liikmesriigi ehk euroala (mida kutsutakse ka eurotsooniks) keskpankade vahel. Koostööd sellise tihedamalt seotud väikese grupi pankade vahel kutsutakse eurosüsteemiks. Ülesanded EKP rollide hulka kuulub: · Põhiliste intressimäärade kehtestamine euroalal ja raha pakkumise kontrollimine. · Euroala välisvaluuta reservide haldamine ning valuuta ostmine või müümine vastavalt vajadusele, et hoida vahetuskursid tasakaalus. · Aidata tagada, et siseriiklikud ametivõimud teostaksid nõuetekohast finantsturgude ja -institutsioonide järelevalvet ning, et maksesüsteemid toimiksid tõrgeteta. · euroala keskpankade volitamine emiteerima euro pangatähti · hinnasuundumuste jälgimine ja nende suundumuste ohu hindamine hinnastabiilsusele euroalal.
Koos moodustavad nad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). Samuti juhib Euroopa Keskpank koostööd 17 euro kasutusele võtnud ELi liikmesriigi ehk euroala (mida kutsutakse ka eurotsooniks) keskpankade vahel. Koostööd sellise tihedamalt seotud väikese grupi pankade vahel kutsutakse eurosüsteemiks. Ülesanded EKP rollide hulka kuulub: · Põhiliste intressimäärade kehtestamine euroalal ja raha pakkumise kontrollimine. · Euroala välisvaluuta reservide haldamine ning valuuta ostmine või müümine vastavalt vajadusele, et hoida vahetuskursid tasakaalus. · Aidata tagada, et siseriiklikud ametivõimud teostaksid nõuetekohast finantsturgude ja -institutsioonide järelevalvet ning, et maksesüsteemid toimiksid tõrgeteta. · euroala keskpankade volitamine emiteerima euro pangatähti · hinnasuundumuste jälgimine ja nende suundumuste ohu hindamine hinnastabiilsusele euroalal.
Parlamendil on 20 komiteed, mis valmistavad ette plenaaristungeid, ning mitu fraktsiooni, mis kogunevad harilikult Brüsselis. Parlamendi peasekretariaat asub Luxembourgis ja Brüsselis. Euroopa Parlamendi liikmete arv on 736, lisaks Euroopa Parlamendi presidendi koht. Seejuures on määratud kindlaks nii ühest liikmesriigist valitud saadikute maksimumarv (96) kui ka miinimumarv (6). Euroopa Keskpank Euroopa Keskpank (lühend EKP) on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab euroala rahapoliitika eest 18 Euroopa Liidu liikmesriigis, kes on võtnud kasutusele ühisvaluuta euro (Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka,Küpros, Luksemburg, Läti, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome). Pank asub Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis. Euroopa Keskpanga mandaat on tagada euroala hinnastabiilsus, keskpanga inflatsioonisiht on "alla 2 protsendi, kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil". Keskpikk periood on
presidendist.
From
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
