tunnused on vähem äärmuslikud kui hilisemad Aasia erectus'ed. Neandetarllane Neandertallane ehk neandertali inimene (Homo neanderthalensis) on inimese liik või alamliik, kes kujunes Euraasiasse asunudpüstisest inimesest, kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses. Aafrikas kujunes püstisest inimesest aga nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens). Neandertallane elas Euraasias varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 00040 000 aastat tagasi. Neandetarllased elasid Homo sapienside korval edasi kuni lopliku valjasuremiseni umbes 30 000aastat tagasi. Neandertallane oli 160165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Erinevalt osav- ja
Viljad viljad väga erineva kuju ja suurusega, valmivad juulist oktoobrini Õitsemisaeg õitseb mais Kasvukoht: valgus valgusenõudlik niiskus muld eelistab viljakaid muldi Kasutamine peamiselt viljade saamiseks Sordid Märkused aretatud üle 10 000 kultuursordi AEDPLOOMIPUU Päritolu levinud Euraasias, Põhja-Ameerikas, Põhja- ja Lõuna-Aafrikas Kõrgus 4-6 m Kasvukuju munaja või pikliku võraga, võib kasvada ka põõsana Võrsed noored võrsed punakaspruunid või rohekaskollased Pungad pungad munajaskoonilised, pruunid, kattesoomused viltjad Lehed vahelduvad lihtlehed, lühivõrsetele kinnituvad kimpudena. Elliptilised või äraspidimunajad, tömbi või teravneva
Haralist ploomipuud ehk alõtšat (ladina k. Prunus cerasifera) kasvatatakse hekina ja kasutatakse ploomipuu pookealusena. Ameerika ploomipuud (ladina k. Prunus americana) kasutatakse ploomisortide aretamisel. Ploomipuu perekonda kuuluvad ka aprikoosipuu, laukapuu (looduskaitse II kategooria), loorberkirsipuu, mandlipuu, toomingas ja virsikupuu (Eesti Entsüklopeedia. Ploomipuu). Teise käsitluse järgi on ploomipuu heitlehiste puude ja põõsaste alamperekond ploomipuu perekonnast. Euraasias ja Põhja-Ameerikas umbes 35 liiki. Alamperekonnas on kolm sektsiooni: pärisploomipuu, kirsiploomipuu ja aprikoosipuu. Võrsed asteldega või ilma, lehed jagunematud. Valged, rohekad või roosakad õied paiknevad üksikult või sarikjate kimpudena (Eesti Entsüklopeedia. Ploomipuu). Ploomipuud kasvavad kõige paremini parasniiskel, lubjarikkal ja haritud pinnasel. Eelistavad päikesepaistelist ning tuulte eest varjatud kasvukohta. 1 aasta enne istutamist tuleks maale anda
isegi õe vastu. Kord saatnud ema vanema tütre pühapäeval tööle, kuid tütar läinud kirikusse. Kirikust välja tulles näinud ta suure linnu lendavat. Tütarlaps õhanud: Oh oleksin lind ja võiksin lennata! Kohe tõstnud tuul ta üles, kus ta linnuks muutunud. Nii tekkinud lind luik. -- Vanad jutud kõnelevad veel, et inimesed vahel luikedeks ja luiged inimesteks moondatakse. 9. Kassikakk (ladina keeles Bubo bubo) 58 Kassikakk on Euraasias laialt levinud hulgu- ja paigalind. Elupaiga suhtes pole ta nõudlik. Teda võib kohata metsas, stepis ja kõrbes, nii tasandikul kui mägedes. Eestis on ta üldlevinud hajus paigalind. Kassikakk on öö- ja hämarikulind, aga levila põhjaosas peab ta päevalgi jahti, sest seal on suvel päevad väga pikad ja ööd lühikesed. Ta sööb väikesi ja keskmise suurusega imetajaid, kuid eelistab närilisi. Haruharva ründab ta suuremaid loomi, näiteks metskitsi. Kuid kassikaku toidus on
järeldusele, et veekeskkond ühtlustab mõnevõrra klimaatilisi tingimusi, seetõttu on veekogude taimekooslused teatud määral ekstratsonaalsed (väljaspool tsoone). Põhjapoolsemate laiuskraadide taimestik on lõunapoolsema ilmega kui ümbruses kasvav maismaataimestik. Veetaimede leviku areaal (levikuala) on märksa laiem kui maismaataimedel. Nii on näiteks Eesti mageveetaimedest >50% levinud kogu põhjapoolkeral, ligi 30% levib Euraasias või levivad Lääne-Euroopast kuni Siberini.16% veetaimedest on levinud inimese abil nii paljudesse suundadesse, et mõnikord polegi selge, kus on nende algkodu (kalmus, vesi- kirburohi). Taimi, mille levikuala piirdub ainult Euroopaga, on Eesti vetes ainult 5%. Kitsast levikuala tingivad näiteks taime rasked eosed (lahnarohul), rasked seemned (vesikarikas). Peamised levitajad on veelinnud, inimene levitab taimi peamiselt laevatamise ja parvetamisega.
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (as...
LAANEMETSAD Iseseisev töö bioloogias Tartu 2010 1. KLASS:ARUMETS .............................................................................................2 ....................................................................................................................2 LAANEMETSAD......................................................................................................2 1.1 Taimekooslused....................................................................................................2 1.2 Loomakooslused.................................................................................................14 2.TOIDUVÕRGUSTIK........................................................................................... 19 Kasutatud kirjandus..................................................................................................20 1. KLASS:ARUMETS LAANEMETSAD 1.1 Taimekoos...
Müüt ja mütoloogia eksam 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. MÜÜT 1) ÕS -pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest -ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm 2) ÜLO VALK - sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. 3) PEETER ESPAK - Kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil Korduvad tunnused: esteetiline väljendusvahend, jutustus, kirjalik vorm;s sisu puudutab jumalaid või teispoolsust; ülesanne on algupära seletamine (etioloogia); valesti mõistetud või "primitiivne" teadus; muudavad unniversaalse konkreetseks ja arusaadavaks; väljendavad uskumusi, kollektiivseid k...
konnakotkaste pesapaikadele. Hübriidsete konnakotkaste arvukus kasvab suur- konnakotka arvel, selle peatamiseks on võimalused väga piiratud, kuna tegemist on loodusliku teguriga. Hübridiseerumine võib saada suur- konnakotkale juba lähiajal saatuslikuks, kuna Eesti aladel on suuri- konnakotkaid vähe ja väike- konnakotkaste arvukus umbes 90 korda suurem. Hübridiseerumine on ainult Euroopa probleem, kuna ida- Euroopas kattuvad suure- ja väikse- konnakotka areaalid ja mujal Euraasias väike- konnakotkaid ei pesitse (Keskkonnaministeerium. s.a.). 3. Kaitse korraldamine Kaitse tegevuskava aastatel 2006- 2010 sätestas kaitse põhieesmärgina suur- konnakotka säilitamise looduslikus keskkonnas elava liigina. Kaitsekorralduse üks eesmärkidest on suur- konnakotka säilimine Eesti areaalis vähemalt 20-30 pesitsusterritooriumi tasemel. Eel nimetatud eesmärk on veel täitmata. Teadaolevate pesitsusterritooriumite arvukus on langenud aastatel 2006- 2010 5-10 paarile
Euroopa muinaskultuurid Ain Mäesalu Euroopa muinaskultuuride uurimise ajaloost (2. loeng) Babüloonia kuningas Nabunaid (555-539 eKr) - Kirjaliku allikate põhjal on ta lasknud uurida vanade templite varemeid, et sealt otsida huvitavamaid asju ja nendest uurimistöödest on olemas ka otsene jälg. Kyrillos (Konstantinos) ja Mathodios paavst Clemensi haud avastamas 861.a. Clemens suri märtrisurma. Põlluharimise käigus leiti maa seest savipotte. Põletusurnid olid lillepotid, mis maeti maa sisse. Palju hakkas muutuma renessansi ajal, mil hakati huvi tundma antiigi vastu. Mitmel pool hakati tegema ka kaevamisi. Nende kaevamiste eesmärk oli otsida ilusaid vanu ilusaid asju. Koguti ja kuhjati neid asju oma lossidesse ja paleedesse lihtsalt ilu pärast. Polnud pidepunkte, mille põhjal need paika panda. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) – huvitus antiikkunstist ja ta hakkas külastama neid tuntumaid kollektsioone. Seadis eesmärgiks antiikkunstia...
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahen...
Üldandmed Hiina rahvaarv aastal 2006 oli 1 314 480 000, rahvastikutihedus on aga 137 in/km2. Hiina pealinn on Peking, kus elab üle 17 miljoni inimese. Rahaühikuid on Hinas mitmeid: Jüaan, Macau pataca, Hongkongi dollar. Pindala on 9 596 960 km2 millega on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas pindalalt neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias ning Hiinat ümbritsevad LõunaHiina meri ja IdaHiina meri ning Kollane meri. Koordinaadid on 35 00 N, 105 00 E. Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett. Hi ina lipp Hiina vapp Maa ja riigid Hiina on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi valitseb Mandri-Hiinat, Hongkongi ja Aomeni ning Hiina Vabariigi vahel.
Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Keeleteaduse alused. Kordamisküsimused loengute põhjal 1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasu...
) 28. sugukond: Lestlased, Pleuronectidae 70. Soomuslest, Limanda limanda (L.) 71. Merilest, Pleuronectes platessa (L.) 72. Lest, Platichthys flesus trachurus (Duncker) Eesti kalad Ahven Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven on levinud peaaegu kogu Euraasias, Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu juurde. Marjalint on pikk torujas moodustis, mis moodustub üksteisega ühenduses olevatest marjateradest ning on kinnitunud ühe otsaga veekogus
luga, kannike 19 huulõielised 55 kortsleht, kirburohi 17 nelgilised 53 tulikalised 40 Floora jaotus flooraelementide2 (FE) järgi: Arktiline ja arktomontaanne FE- levinud arktilis- tsirkumpolaarselt (ümber pooluse) Ameerika ja Euraasia polaaraladel, arktilises Euroopas või Euraasias. Koldjas selaginell. Tsirkumpolaarne FE (sünonüümid: holarktiline, tsirkumboreaalne) - levinud põhjapoolkera parasvöötmes. Kadakas, vaevakask, harilik orashein. 251 liiki Euraasia FE- esineb peaaegu kõikjal Euraasia parasvöötmes. Järvkaised. 200 liiki Eurosiberi FE- massilisuse kese on Lääne- ja Kesk-Euroopas, areaal jätkub sealt kaugele Siberisse. Harilik kuusk, valge karikakar, harilik näsiniin. 442 liiki
1.Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüdi määratlusi · ÕS (2013): pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm · Ülo Valk (2001): Müüt on sakraalne lugu, milles tegutseva jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. · Peeter Espak (2015): Kujundlik maailma, inimeste ja jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil. Müüdi määratlemise kriteeriumid L. Honko järgi · Vorm sõnadesse pandud lugu saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana võib elustuda unenägudes, käitumises · Sisu varieerub, ühendab loomisaja sündmuste vahendamine kosmogooniliste kirjelduste seos lugudega praeguse maailmakorra alguse...
Loengusalvestuste põhjal ÖKOLOOGIA JA LOODUSKAITSE | YTG0050 Luges: Henn Kukk | Mihkel Heinmaa | TTÜ sügis 2010 7/09/10 SISSEJUHATUS 1305 Cressentius uuris alusmetsa taimede omavahelisi suhteid. 1662 Grunt uuris inimpopulatsiooni sündivust, suremust, soolist kompositsiooni. 1685 King uuris taimede suksessiooni, kui maa tõuseb merest. 1789 Malthus rõhutas, et inimpopulatsioon kasvab geomeetriliselt, kuid toidu tootmine aritmeetriliselt. 1887 Forbes uuris liikidevahelist tasakaalu. 1900 Kokutsajev esitas mullatüüpide klassifikatsiooni. Eesti tuntumaid ökolooge: Victor Masing, Hans Trass, Martin Soober. Termini ökoloogia võttis kasutusele Heckel teadus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahelistest suhetest. 1972 täienda...
• Suur aastane temperatuuri amplituud, muutlik ilmastik, sademete maksimum suvel, talv kuivem Nt: USA idaosa, Kanada lõunaosa, Korea, Kesk -ja Ida-Euroopa Boreaalsete metsade kliima • Kliimat kujundavad cP ja cA, tsüklonid • Mandriline kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega, õhutemperatuuri aastane amplituud väga suur • Sademeid 300-600mm, aurumine väike, liigniiske • Euraasias taiga Nt: Alaska, Island, Labrador Tundrakliima • Kliimat kujundavad cP, mP, cA, tsüklonid • Lühike külm suvi, pikk talv juulikuu keskmine ulatub +10-ni • Sademeid 200-300mm, aurumine väga väike • Lumikate õhuke Nt: Põhja-Jäämere rannik, Gröönimaa rannik, Antarktika ps. Liustikukliima • Kliimat kujundavad cA või cAA, mandrijää, merejää
erectused kes siia u 600 tuh a tagasi siia jõudsid puutusid kokku kliimakülmenemisega, mistõttu järgi jäid vaid tugevamad ja jässakamad nt h.heidelbergensise tüüpi hminiidid võisid olla need, kellest kuj välja neandertaallased. Euroopas ja Aasias oli levinud neandertaallased. Nime said I leiu järgi saksamaalt Neanderi jõe orust 1856. Skelett leiti peaaegu terviklikult, maetud oli lubjakiviseina orgu , võrdlemisi kõrgele . Neandertallased elasid Euraasias u 200 000 - 30 000 a eKr. Neandertallaste luustiku põhjal hakati tegema rekonstruktsioone. Lühikesed, jässakad ja lühikeste luudega. Kolju ajumaht väga suur, keskmiselt 1600cm3 . Tp inim hulgas leiame väga vähe nii suure ajumahuga inim. Madala laubaga, esiletungivad kulmud, korralik lõuats puudub. Kolju venis tahapoole välja. Neandertallasi kujutatakse metsikuna enamasti . Aines Euroopas neandertallaste kohta vastuoluline. Neandertallaste hulgas oli ka neid , kes
Enamasti vabalt kasvavaid okaspuid ja põõsaid pole vaja lõigata. Eemaldamist vajavad just talvekahjustused, kuivanud oksad ning kuuskede puhul ka kaksiklatv (Harju leht). 3.3. Taxus Jugapuu 3.3.1. Kirjeldus Jugapuuliste (Taxaceae) sugukonda kuulub 5 perekonda, jugapuu perekonnas (Taxus) on 8 liiki puid Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Euroopas levib harilik jugapuu (Taxus baccata). Jugapuud pärinevad tertsiaarajastu põhja-poolkeralt ja on ühed vanimad puuliigid Euraasias. Enamik jugapuudest on kahe-, harvem ühekojalised. Harilik jugapuu levib Euroopas looduslikult Iirimaa ja Pürenee poolsaare lääneosast kuni Mandri-Eesti lääneosani, areaali kaguosa ulatub Aasiasse ning Põhja-Aafrika loodeossa (Laas 2004). Hariliku jugapuu loodusliku genofondi säilitamiseks on moodustatud kaitsealasid kogu Euroopas (Eesti üks esimesi metsakaitsealasid Hiiumaal Tahkunas, 1925). Eestis kasvab
Ümberpookimiseks valitakse võraharud, mis on ühtlaselt arenenud ja terved. 15 HARILIK PLOOMIPUU (Prunus domestica) Joonis 4. Ploomipuu. http://ak.rapina.ee/jaan/pk/victor-t.jpg Iseloomustus Harilik ploomipuu ehk aed-ploomipuu (Prunus domestica) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv viljapuu. Harilik ploomipuu on levinud Euraasias, Põhja- Ameerikas ning Põhja- ja Lõuna-Aafrikas. Aed-ploomipuu hõlmab enamusse aedades kasvatatavatest ploomisortidest. Tänapäeval tuntakse maailmas üle 2000 ploomisordi. Ploomipuu õitseb hiliskevadel. Ta on meetaim. Õitseajal suudavad mesilased 1 ha ploomipuumetsalt korjata kuni 10 kg mett. Ploomid sisaldavad hulgaliselt vitamiine ja mineraalaineid. A-vitamiini on eriti palju tumedates viljades. Puu kõrgus on tavaliselt 6 – 12 meetrit, kuid on ka kääbussorte
Aktiivne põllumajandus: teravili, karjandus, Ida-Aasias riis, soja o nt: USA idaosa, Kanada lõunaosa, Kesk- ja Ida-Euroopa, Põhja-Hiina, Korea, Jaapani põhjaosa 11. boreaalsete metsade kliima (Dfc, Dwc): kliimat kujundavad cP ja cA, tsüklonid. Mandriline kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega, õhutemperatuuri aastane amplituud väga suur. Sademeid 300-600 mm, aurumine väike, liigniiske. Euraasias taiga o boreaalse metsa keskkond: maastiku on kujundanud mandrijäätumised. Esineb igikelts. Okasmetsad, suured metsaalad, soostumine. Põllumajandus on piiratud, öökülma oht, külmakindlad kultuurid (teraviljad). Puidutööstus, paber, tselluloos o nt: Euraasia põhjaosa Skandinaaviast Siberini ja Kaug-Idani, Alaska, Kanada keskosa, Yukon, Labrador, Island 12
· Rappoporti seadus uuris kuidas areaali pindala varieerub laiuskraaditi, leidis et kui minna ekvaatorilt külmema poole/laiema laiuskraadi poole, siis areaal läheb väiksemaks. Põhja pool on liike vähem, ökosüsteemid on üksluisemad. Kasutas atlast- ei käinudki ekspeditsioonidel. Areaali kuju · Geograafilised levikutakistused areaalid üldiselt väljaveninud o Euraasias ida-läänesuunas - mäestikud o Põhja-Ameerikas põhja-lõuna suunas Apatsid, Kaljumäestik · Vööndilised o tsirkumpolaarsed ümber pooluse levinud (nt jääkaru, raudrohi) o pantroopilised troopikas levinud (nt kookospalm · Katkestustega (disjunktsioonid) ühe taksoni esinemine eri piirkondades. Areaalid on erinevate piirkondadega (vahepeal on piirkond, kus seda liiki/taksonit ei leita).
muutlikuks. Ennemuistsel ajal väga muutlik. Vembumees tegutseb ikka edasi ja hakkab kehastama mingit leidlikkust, innovatiivsust, uute leiutiste looja, uudishimu. Pärit sellest ajast kui hea ja kurja eristust polnud, piirid olid nihkuvad. Võib tihtipeale ka manduda (muinasjuttudes), mingiks väikseks paharetiks muutuda, kes saab alati ise vastu näppe, aga kes ei jäta järgi, kuna tema loomus on selline. Trickster Lood Aafrikas, Euraasias ja mujal... Tüüpiline viga: samastatakse tricksteri mõiste kasutuselevõttu Daniel Brintoniga (1869 avaldas mingi müütide raamatud). Lewis Hyde Trickster Makes (loob) This World: on otsinud kogu Brintoni teksti läbi ja seal pole tricksteri mõistet olemas. Kummaline eksiarvamus, keegi pole korralikult seda lugenud. Ilmselt siis esimesena selle mõistega välja tulnud Franz Boas, kes on ameerika antropoloog, kogu tänapäevase kult.antropoloogia rajaja. Four-field system
Euroopa on kodumaaks 6 liigile. Mitmed liigid omavad haljastuslikku tähtsust. Paljundatakse nii seemnetega kui ka pistikutega. Sinikas (Vaccinium uliginosum L.) [uliginósum] Uliginosus sood armastav. Sinikas on juba kuni 1 m kõrguseks kasvav, tõusvate, üsna tihedate võrsetega põõsas. Kasvab Eestis kõikjal rabaservades ja siirdesoodes. Üldlevikult tsirkumpolaarne liik, kasvades tundra- metsatundra- ja metsavööndis, nii Euraasias kui Põhja-Ameerikas. Tsoon II. 1789. Tunnused: Võrsed: ümarad, veidi ribilised, violetsed kuni kollakaspruunid, kaetud üksikute karvadega, säsi rohekas. Pungad väga väikesed kuni 1 mm pikad. Lehed: ümar- kuni äraspidimunajad, 1...3 x 0.8...2 cm, leheserv terve, alumises osas violetsete näärmetega, jäigad, sinakasrohelised, paljad või alt veidi karvased, leheroots lühike, lehed peaaegu istuvad.
Suurem osa annab hübriidjärglasi, kes on enamus viljatud. Kui koduhobust ristata przewalski hobusega, siis pole probleemi. Evolutsioon See lähtub Darwini teooriast. Kolm edasiviivat jõudu pärilikkus, muutlikkus ja looduslik valik. On uuritud näiteks joonistuste järgi, kuidas luuleidudega on, aga täpsem on radiosüsinikanalüüs. Ligi 70 miljonit aastat tagasi on põlvnemist leitud. Hobuse fülogenees on toimunud keskkonna mõjul miljoneid aastaid. See on toimunud mõni aeg Euraasias ja Ameerikas koos, aga siis läks asi lahku. Aga Ameerikas olid hobused välja surnud. U 64 mljonit aastat tagasi olid hobused umbes rebase-suurused ja neil oli 3-4 varvast ja nad liikusid pehmel pinnasel. Nad sõid mahakukkund toitu ja neil oli pikk koon. Hambad olid pehme nõrga emailiga. Nad elasid soistes troopilistes metsades ja põhja poolkera parasvöötmes. Ja see ajastu oli paleogeneesi ajastu. Hobuste vanim eellane on fenakoodus, see leiti USA-s. Temaga samast perioodist on eohippus,
Rebane Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Kiskjalised (Carnivora) Sugukond: Koerlased (Canidae) Alamsugukond: (Caninae) Perekond: Rebane (Vulpes) Liik: Rebane Rebane on kõigile tuntud metsaelanik. Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall. Kehapikkus on tal 50...90 cm, saba pikkus 40...60 cm ja kaal 4...10 kg. Rebane on levinud kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis on rebane arvukas liik, kes on levinud nii mandril kui ka saartel ning isegi väikesematel laidudel. Kõige sobivamaks elupaigaks on talle avamaastikud, mis vahelduvad metsatukkadega. Lisaks sellele võib teda leida ka soodes ja rabades, kuid mitte kunagi suurtest metsamassiividest. Rebane on põhiliselt üksikeluviisiga ja küllaltki paikne. Jahti peab rebane peamiselt videvikus, kuid võib seda teha ka päise päeva ajal. Jälitamise korral on ta erakordselt
ohutu kasutamine. Nigula looduskaitseala linde Aafrikas ja Euraasias. looduskaitseala Võru
Homo habilis oli homo erectuste otsene eelkäija. Homo erectus on oluline lüli inimese kujunemisloos. Homo erectus tähendab tõlkides püstist inimest. Neid on väga palju leitud ja ühine nimi anti neile juba varakult. Kui see nimi neile anti, siis australopeedikust veel ei tuntud. Homo erectuse uurimise juures on palju vaieldud. Elasid 1,8 mln a tagasi ja elavad u 300 000 a tagasi. Homo erectuse esindajad elasid peale Aafrika ka teistel kontinentidel, Okeaanias, Aasias ja Euraasias, st rändasid Aafrikast välja. Nende juures on oluline leid Jaava inimese luud, leitud Jaava saarelt hollandi arheoloogi E Dubois`i poolt 1891. a. Dubois nimetas oma leidu püstiseks ahvinimeseks. Vanus oli umbes pool miljonit aastat. Leiti suur osa koljust. Teine tähtis homo erectuse esindaja leiti Hiinast Zhoukoudiani linnast 1920ndatel koopast. Leiti ka tulikivi kilde. Kokku saadi kilde viiest koljust. Neid nimetatakse Pekingi - Hiina inimesteks. Hiinas on mitmelgi pool olnud
a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija, lihtsalt kõrvalharu Homo sapiens e. tarkinimene 40 000 a.tagasi Aafrikas, Euraasias, Aasias, Austraalias, Ameerikas; arenenud aju, osavad käed, tegid täiuslikumaid tööriistu; neandertallased elasid nende kõrval; arvatakse, et võisid kujuneda juba 100 000 a.tagasi Aafrikas Rändamisel kujunesid inimrassid negriidid, europiidid, mongoliidid Pronksiaeg 2500 a. eKr pronks leiutati Vahemeremaades, algul vasest tööriistad, vask oli pehme, nürines, vaske sulatati koos tinaga, saadi pronks; seal, kus oli maaki, oli kõrgem kultuuritase, eri piirkondade areng
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõ...
püsivad kaua. Õitseb mais juunis vahetult pärast lehtimist, nii isas- kui emasurvad 3-6 cm pikad. Vesipaju annab paljude pajuliikidega hübriide, haljastuslikku tähtsust ei oma. Mustikpaju (Salix myrtilloides L.) [mürtillóides] Kasvab 0,3 kuni 0,5 m kõrguse roomava tüvega kääbuspõõsana enamasti väikesearvulisena Kesk- ja Ida-Eesti siirdesoodes ja rabaservades, olles meil oma areaali läänepiiril. Puudub meie läänesaartel. Üldlevikult esineb kogu Euraasias. Võrsed peened, kollakaspruunid kuni punakaspruunid, tipuosas karvadega, vanemad paljad, läikivad, koorelõvedega. Pungas 2-3 mm pikad, munajassüstjad, paljad või veidi karvased, pruunikad, läikivad. Lehed 1-3 cm pikad, ja kuni 1,5 cm laiad, ovaalsed kuni elliptilised, terveservalised, pealt tumerohelised, alt sinakasrohelised, paljad, meenutavad sinikalehti. Abilehed väikesed, süstjad kuni munajad, varisevad varakult. Õitseb koos lehtimisega, aprilli lõpp-mai
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga
Keskpaleoliitikumis hakkas kliima muutuma seoses algava jäätumisega, kuid asustus jäi püsima ka külmas piirkonnas. Inimene kohanes vastavate tingimustega. Külma eest otsiti peavarju koobastes. Karmis kliimas vähenes koriluse osatähtsus, selle asemel omandas esikoha nüüd suurte loomade küttimine. Ajavahemikus 230 000 (sageli antakse vanimaks dateeringuks 150 000) 30 000 a tagasi eksisteeris Homo sapiens naenderthalensis. Elas Euraasias enne H. sapiens sapiensi. Keskmine ajumaht u 1450cm³. Kael lühike, nägu lai. Kulmuluud tugevasti eenduvad, silmad sügaval koobastes, nina lai ja madal. Nagu H. erectusel, nii olid ka neil esileulatuvad lõuad ja längus laup, lõug oli nõrk. Lisaks veel mitmeid väiksemaid erinevusi nüüdisinimesega võrreldes. Nad elasid peamiselt külma kliima ajal ja nende kehaproportsioonid olid sarnased tänapäeva külmades kohtades elavate inimeste
rahvaid? Samal ajal kui Austraalia aborigeenid ning paljud Ameerika ja Aafrika põliselanikud jäidki küttideks ja korilasteks, läks enamik Euraasia ja Sahara-taguse Aafrika rahvaid järk-järgult üle maaviljelusele, koduloomade pidamisele ja metallide töötlemisele ning arendas välja keeruka poliitilise struktuuri. Euraasia erinevais osades ja ühes Ameerika piirkonnas tekkis üksteisest sõltumatult kiri. Reeglina tehti kõik nimetatud uuendused Euraasias varem kui kusagil mujal. Miks siis ikkagi arenes inimühiskond erinevatel mandritel ja erinevates regioonides nii erineva kiirusega? Miks ühed rahvad said domineerivateks ja teised jäid mahajäänuteks? 46 Kõige levinum seletus rõhutab nii otsesõnu kui ka kaudselt inimeste bioloogilisi (kaasasündinud võimete) erinevusi. Alguses vastati sellele küsimusele rassistliku otsekohesusega, väites, et valge
ebaolulised. Nirvaana saavutatakse iseenda püsivusega, läbi valgustuse, milles ei ole mingit jumalat ja jumalikku väge. Neandertallane - ehk neandertali inimene (Homo neanderthalensis) on inimese liik või alamliik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest, kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses. Aafrikas kujunes püstisest inimesest aga nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens). Neandertallane elas Euraasias varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000–40 000 aastat tagasi. Neandertallane oli 160–165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Erinevalt osav- ja püstisest inimesest, kes artikuleeritud kõnet veel ei tundnud, valdasid neandertallased ka kõnevõimet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
