India rahvastiku iseloomustus India vabariigi üldiseloomustus Joonis 1. India Vabariik India täisnimi on India Vabariik (india keeles Bhrat Ganarjya).India on riik Euraasia mandi lõunaosas. India pealinn on New Delhi. Riigikeleks on hindi keel muidu on kasutuses veel üle saja keele. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Riiki ümbritseb India ookean Bengali lahe ja Araabia merega.Indiat läbib kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, Enamuse sellest moodustavad savannid, rannikualadel ka
Makedoonia Kool Klass Nimi Riigilipp Üldiseloomustus Pealinn:Skopje Rahvaarv: 2 072 086(2010. a. seisuga) Pindala: 25 713 km2 Riigikeel: makedoonia Rahaühik: dinaar Rahvastiku keskmine tihedus: 80,9 in/km2 Suurlinnad : Skopje, Kumanovo, Bitola Riigikord: Parlamentaarne vabariik Asend Geograafilised koordinaadid- 42°0N 21°26E Manner - Euraasia Maailmajagu Euroopa Kaart Asukoht: Naaberriigid- Serbia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania Loodus Kliimat mõjutavad tegurid- järsunõlvalised mäed ja kaljud, sügavad orud. Loodusvöönd Taimed, loomad (levinumad) Pinnamood Kõrgeim tipp- Golem Korab 2764m Mäed- Baba mäed, Jakupica mäed. Jõed- Vardar, Saloníki Järved- Dojran, Mavrovo Maavarad Maavaradest leidub- rauamaaki, niklit, vaske, pliid ja tsinki. Loodusnähtused Vulkaanid Maavärinad- viimane tõsisem 1963.a.
Uurali keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige suurem keelkond, mis koosneb vähemalt 30'st keelest. Neid räägitakse laial alal, mille läänepoolne piir jääb Norrasse ja Ungarisse ja idapoolne piir Taimõri poolsaarele ning Jenissei ja Obi jõe äärde Lääne-Siberis.Uurali keeled erinevad teineteisest märkimisväärselt, olles tüpoloogiliselt mitmekesised nii fonoloogia, morfoloogia kui ka süntaksi poolest.Uurali keelkonda kuulub kaks keelterühma, millest üks soome-ugri rühm. Uurali keelte ürgkodu asukoht on teadmata, kuid tõenäoline ürgkodu oleks Daniel Abondolo hinnangul üsna suur ja hõredalt asustatud piirkond Uurali mäestiku lõunapoolse otsa läheduses. Uurali Rahvas Uurali rahvad erinevad nii rassilt, usundilt kui kultuuritüübilt. Läänepoolsed soomeugrilased on europiidid, kuid Siberis elavad handid ja mansid, ungarlaste lähimad sugulased, nagu samojeedidki on uurali rassi esindajad, milles on nii europiidsei...
Kõige lühemad elektromagnetilised lained on gammakiirgusel-see tuleb päikese tuumast ja on alla 0,01nm. Pikem kiirgus on röntgeni kiirgus mis on 0,01-10nm. Ultravioletkiirgus on 10-400nm, nähtav valgus on 380-760nm, infrapuna ehk soojuskiirgus on umbes 1mm. 2. Laametektoonika Atlandi ookeani näitel Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. -ookeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. 3. Parasvöötme õhumassid ja liikumine Parasvöötme õhumass on õhumass, mis kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte
* ehitusmaterjal, * turism, * maavarad. 21. Mis on laamad? Kui kiiresti liiguvad? Mis neid eraldavad? Nimeta 3 suuremat laama. - * Laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. * Liiguvad umbes 7-20cm aastas. * Neid eraldavad mäestikud, süvikud, murrangulised alad. * 3 suuremat laama: Euraasia laam, Vaikse ookeani laam, Antarktika laam. 22. Nimeta laamade erisuunalisi liikumisi ja kirjelda nende servaaladel esinevaid nähtusi. (5) Ookeani Tekib Maakoor Kõrged Maa- Vulkaanilised Nähtus keskmäes- Vulkanism uus Süvik
(Groussherzogtum Lëtzebuerg) Pärtel Toompere Üldine teave · Konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Luxembourg · Suurhertsog: Henri · Parlament: Châmber vun Députéirten · Pindala: 2586 km2 · Riigikeeled: letseburgi, prantsuse, saksa keel · Rahaühik: Euro (al 2002) Suurimad linnad Luxembourg (76420 in) Esch-sur-Alzette (28000 in) Differdange (19005 in) Asukoht · Asub Euroopas, Euraasia mandril · Naaberriigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia · Koordinaadid: 49°36 N, 6°7 E Kuuluvus Luksemburg kuulub: · Euroopa Liidu (al 1957) · NATO (al 1949) · OECD (al 1961) · Beneluxi (al 1960) · ÜRO (al 1945) · WEU (al 1948) koosseisu Loodus · Lehtmetsavöönd · Kõrgeim punkt: Kneiff (560m) · Pikim jõgi: Mosel (515km) · Peamised loodusvarad: rauamaak, mets (21% - tammikud, pöögimetsad, lepikud) Kliima
Tundra Tundra v Sademeid on vähe. v Külm kliima. v Igikelts(kuni 100m ja veel rohkemgi paks). v Lühike jahe suvi ja pikk külm talv. v Tugevad tuuled. Tundra Vorkuta ümbrustes. Tundra v Tundra on maa-ala, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad. v Igikelts ja madalad õhutemperatuurid takistavad tavaliste puude kasvamist. Tundra v Tundra esineb Põhja Ameerika ja Euraasia põhjaosas ning lähisarktilises kliimavöötmes paiknevatel saartel. v Tundra esineb ka lõunapoolkeral Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel. v Tundravööndi ulatus sõltub suuresti maailmamere ja hoovuste mõjust. Tundra jaguneb kolmeks: 1. Arktiline tundra- Esineb Põhja-jäämere lähistel, Põhja -Ameerikas, Gröönimaa edelarannikul, Islandil ja mujal. Arktiline tundra Gröönimaal. 2. Mägitundra e
lühike ja jahe. Tundravööndi põhjaosas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Sajab 150-220mm aastas. Madala temperatuuri tõttu on maapind sügavalt läbi külmunud. Igikelts mõjutab muldade kujunemist, pinnamoodi, põhjustab soostumist ja raskendab hoonete ning teede rajamist. Tundravöönd on väga hõredalt asustatud. Suuremad asulad on rannikul, jõgede ääres ja maavarade kaevandamispiirkondades. OKASMETSAD * Okasmetsad laiuvad ulatusliku vööndina Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas. * Okasmetsad kasvavad parasvöötme mandrilise kliimaga aladel. Talv on kareda pakasega, suvi lühike ja seo. Sademeid on 300-1000 mm aastas. * Okasmetsad kasvavad toitainevaestel leetmuldadel. Okasmetsad on varjurikkad ja nende alustaimestik üsna liigivaene. * Okasmetsad on hõredalt asustatud. LEHTMETSAD: *Lehtmetsad kasvavad Põhja-Ameerika idaosas, Euroopas ja Kaug-Idas.
Rinded: Läänerinne-Euroopas(Norra-Hollandi-Belgia-Luksemburg-Prantsusmaa, -Saksamaa lääneosa) Idarinne-Euroopas(Euraasia ala Jäämerest KAspia mereni, Kaukaasiast Aplideni Vahemere ja põhja-aafrika piirkond Kaug ida Staliningradi lahing:1)Juuli 1942-Veeb. 1943 2)Saksa-ja nsv vahel,Punaarmee võit , sakslased piirati sisse,Pööre sõjas liitlaste kasuks,Idarinne El Almeini lahing:1)November 1942,2)Vahemere ja põhja-aafrika piirkond,3)Briti saksa väed liitlased, itaalia väed tuneesiasse 4)Pöördub liitlaste kasuks. Leningradi blokaad:1)idarine 2)September 1941 jaanuar 1944 3)Saksaväed piiravad linna sisse 4)nälja, kulma ja pommitamise tagajärjel saab surma üle 1 miljoni inimese. Kurski lahing Saksavägede pealetung idarindel, II ms suurim tankilahing (saksal 3000,venel 5000) Nsv sunnim saksa väed taganema.Punaarmee vallutab tagasi 2/3 saksamaa okupeeritud aladest. Normandia dessant/d-päev 1)Liitlasvägede dessant Normandiale USA , Suurbrita...
Okasmetsad Laura Ennukson Asend O Okasmetsad asuvad parasvöötme põhjaosas Euraasia ja Põhja-Ameerika mandril. Kliima O Asub parasvöötme põhjaosas, mandrilises kliimas. Suved on suhtelised soojad ja lühikesed, talved pikad ja külmad ning kohati väga karmid. Sajab piisavalt. Auramist on vähem, kui sademeid. Kõik neli aastaaega esindatud. Mullastik O Okasmetsas on leetmullad, mis on keskmise viljakusega. O Leetumine on mulla protsess, mille käigus toitained lagundatakse ja uhutakse sademeteveega sügavamale.
Tuulte väli paneb tõusva õhuvoolu pöörlema ja nii tekibki kiirelt pöörlev ja tolmuimejana töötav pilv. Madala rõhuga keskmega haarab ta endaga kaasa kõike, mis teele ette jääb. PILET 3 1. Maailma jagumemine regioonideks: mandrid, ookeanid, kliimavöötmed, maailmajaod, kultuurialad. MANNER maakoore osa, mis enamasti ulatub üle maailmameie taseme ning mille ehitusse kuulub graniitkest. Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia, Antarktis MAAILMAJAGU suur maismaa-ala, mida iseloomustab sealsete rahvastele omane kultuur ja olustikulised iseärasused. Euroopa, Aasia, Aafrika, Ameerika, Austraalia ja Okeaania, Antarktika MAAILMAMERI veteväli, mille moodustavad kõik omavahel ühenduses olevad ookeanid ja mered. OOKEANID Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri
Itaalia (geograafia iseseisev töö) Signe Müürisepp 8a TTG 2008/2009 Itaalia vabariik 1.a pindala 301 276 km2 rahvaarv 59,305,600 pealinn Rooma Pealinna elanike 2,561,200 eeslinnadega 3,695,500 el. arv keel Itaalia keel Rahaühik Euro (EUR) itaalia lipp 1.b · itaalia asub euraasia mandril,euroopa lõunaosas 800 km kontssaapa kujulisel apenniini poolsaarel Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir(1938 km) prantsusmaa (488 km),slveitsi (740 km) Austria (430 km) ja sloveeniaga (232 km). · Rannajoone pikkus on 7600 km,ning teda ümbritseb nii paremalt,vasakult kui ka lõunast Vahemeri.suurimateks järvedeks on Garda,Como ja Lago maggiore. · kliimavöötmeks on vahemerelised alad · 4/5 maa alast on mägine
BULGAARIA Laur Langeproon 9A Üldiseloomustus: Pealinn: Sofia Rahvaarv: 7 606 600 (2009) Pindala: 111 003 km² Riigikeel: Bulgaaria keel Rahaühik: leev (BGL) Rahvastiku keskmine tihedus: 69,3 in/km² Suurlinnad: Sofia, Plovdiv, Varna, Burgas Riigikord: Parlamentaarne Vabariik Asend: Riigi asukoht: Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Koordinaadid: 42° N, 24° E Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi. Loodus: Kliima: Bulgaarias esineb kolm kliimatüüpi: kontinentaalne, mereline ja stepikliima. Riigi pehmet kliimat mõjutavad Vahemeri ja Must meri. Loodus: Pinnamood: Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik Edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad
Euroopa Regiooni georaafiline asend Euraasia põhja-ja läänepoolne osa. Põhjast piiravad Euroopat Põhja- Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Idas on piiriks Uurali mäed. Riigid, mis kuulavad 49 riiki. Näiteks Eesti , Hispaania, Itaalia, Norra, Soome jne regiooni Looduse omapära ja Peamiselt parasvööde. Euroopas leiduvatest maavaradest on
VULKAAN VESUUV JA POMPEII Julia Pärn 4a 31.01.2013 Juhendasid ema ja isa Vulkaanid tekivad kohtadesse, kus maakoore tükid põrkuvad või rebenevad, nagu Itaalia Aafrika ja Euraasia mandri kohtumisel, kus asub Vesuuv. Vesuuvi purse 24. augustil 74. aastal mattis enda alla Pompeii linna. See on Euroopa ajaloo suurim vulkaani katastroof. Pompeii Rooma Impeeriumi tähtsamaid ja rikkamaid linnu. 12 000 elanikku. Kaubeldi mereandide, villa, oliiviõli, veini ja teiste kohalike saadustega. Väljaarendatud tänavavõrk, kaunid majad, mille seinu katsid fresko maalid, aedu kaunistasid skulptuurid ja purskaevud. Veevärk ja kanalisatsioon. 24 august 74 aasta üks tavaline päev Inimesed ei teadnud, et Vesuuv on vulkaan ega osanud seda karta. Plinius Noorem, kaasaegne pealtnägija Mägi rebenes lõhki ja sellest sööstis välja ...
AEGKOND AJASTU GEOLOOGILISED SÜNDMUSED ELU ARENG ÜRGAEGKON - * maakoor olemas * elu arenes vee all D * tekkis hüdrosfäär (bakterid; vetikad) ARHAIKUM AGUAEGKON - *rauamaak * rauabakterid D PROTEROSOI KUM VANAAEGKO 1) * merede ülekaal * elustiku plahvatuslik areng ND Kambrium * sinisavi * trilobiidid PALEOSOIKU * ürgsed korallid M 2)Ordoviitsi * suur jääaeg lõunapoolkeral *meres elavad selgrootud um * Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed * primitiivs...
ja mudaga. Mõnikord rajavad koprad kanaleid, mida mööda puitu parvetavad. Kobraste looduslikud vaenlased on: ilves, hunt, karu. Poegadele võivad ohtlikud olla ka saarmas, rebane, naarits, tuhkur, havid ja suured kotkad. Kobras on Eestis levinud kõikjal - va. väikesaared. Isendite arv 18 000 ümber ja on tõusmas vähese küttimise ja väheste looduslike vaenlaste tõttu. Merikotkas on tumepruun valge sabaga suur haugaslane. Merikotkas on Eesti kotkastest suurim. Merikotka leviala on Euraasia põhjaosa ja Gröönimaa. Eestis elab ta peamiselt Saare- ja Hiiumaal ning Lääne-Eesti rannikualal. Eestis pesitseb ligi 200 paari merikotkaid. Ta elutseb merede, järvede ja jõgede lähedal. Pesa teeb ta ranniku- ja rabametsadesse, harilikult männi otsa, harvem ka kaljudele. Merikotkas sööb veelinde ja kalu, meelsasti ka imetajate raipeid, harvemini metskitsetallesid ja jäneseid. Saagi varitsemiseks kasutab kindlaid istekohti, nt suuri kive ja vanu puid.
Euroopa loodus 1.Euroopa asend, piirid. Euroopa ja Aasia vaheline piir. Euroopa on maailmajagu ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Euroopa kujutab endast hiiglaslikku poolsaart, mida kolmest küljest piirab vesi. Euroopast põhja jäävad Põhja-Jäämeri ning selle osad, läände Atlandi ookean ühes oma meredega ning lõunasse Vahemeri. Kagus ulatub Euroopa Kaspiani. Euroopa ja Aasia maisamaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali Mäestikku, ligikaudu piki 60o ip meridiaani kuni Uurali jõe lähteni. Piir jätkub mööda Uurali jõge selle suudmeni ning
Kaspia meri Christopher Tammesoo 8.a Egerti Kiisk 8.a Üldandmed Kaspia meri on väljavooluta järv. See on jäänuk kunagisest ookeanist. Maht: 78 200 km³ Pindala: 374 000 km² Soolsus: 11% Kõrgus merepinnast: -28 m Keskmine sügavus: 209 m Nende andmete põhjal on Kaspia meri maailma suurim järv. Asukoht Kaspia meri asub Euraasia mandri keskel, koordinaatidel 42° N, 51° E. Seda läbib piir Euroopa ja Aasia vahel. Sellel pole looduslikku ühendust teiste merede ja ookeanidega. Selle valgla maad on: Aserbaidžaan, Gruusia, Armeenia, Türgi, Iraan, Kasashstan, Venemaa, Türkmenistan. Kaspiasse suubuvad Volga jõgi, Kura jõgi, Tereki jõgi, Uurali jõgi, Žemi jõgi ja ajuti Kuma jõgi. Vesi Kaspia meres
Inglismaa majandus Allan Katsmazov Geograafiline asend Inglismaa asub Euraasia mandri lääneosas, LääneEuroopas, pealinnaks on London Hõlmab kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosa Teda ümbritsevad Põhjameri, Iiri meri ja La Manchei väin Ümbritseb Prantsusmaa, Belgia ja Holland, Norra ja Taani, Iirimaa ja maismaapiir on Walesiga ja Sotimaaga Riigi pikkus ja laiuskraadid: 51°32 N ja 0°05 Parasvööde, lehtmetsade vöötmealas Keskmine sademete hulk läbiaastate suur Temperatuur on läbi aasta ühtlane (külm/soe) kogu maismaaosas
Geograafia arvestus 1. Eesti asend, piirid, suurus Eesti Vabarikk asub Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, parasvöötme põhjapoolsemas osas merleise ja mandrilise kliima üleminekualal. 2. Eesti põhikaart, ristkooridnaadid Eeesti põhikaart on Maa-ameti poolt koostatav Eestit kattev topograafiline kaart. Topograafiline kaart- kõige täpsem üldgeografiline kaart. Ortofoto- on töödeldud aerofoto Kaardi koostamine : 1) Aerofoto 2) Ortofoto 3) Vektor- ja rasterkaart 3
1. New Delhis on temperatuur iga kuu oluliselt kõrgem kui Tallinnas, näiteks kui jaanuaris on temperatuur Tallinnas -5°C siis New Delhis on temperatuur 14,1°C ja kui juulis on Tallinnas temperatuur 17°C siis New Delhis on 31°C. 2. Temperatuuride amplituudid on võrdsed (20°C kraadi). 3. Sademete hulk on New Delhis ( 706,4mm) natukene suurem kui Tallinnas (565mm). Kui Tallinnas jaotub see aasta jooksul palju ühtlasemalt. 5. New Delhi asub Euraasia mandril. New Delhi on India pealinn, see asub India põhjaosas. Kuigi see asub ranniku alal ja seda mõjutab mereline kliima. New Delhi koordinaadid on 28°36´ põhjalaius ja 77° 12´ idapikkust. Pehme, niiske kliima kuiva talvega, sademete rohkeima kuu sademete hulk ületab vähemalt kümnekordselt sademetevaeseima kuu sademetehulga (Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi-Cwa). Suvi on väga soe. Kaugus ookeanis on umbes 900 km (India ookean)
Jäälind Jäälind on eredavärvilise sulestikuga varblasest pisut suurem lind. Sulestikus on eredat sinist, punast, rohelist ja valget tooni. Eestis on levinud kohati Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Mujal maailmas on ta levinud Euraasia mandril. Jäälind kaalub kuni 40 grammi ja tema keha pikkus on kuni 17 cm. Jäälind võib elada kuni 7 aastat. Meile saabub märtsis või aprilli algul ja lahkub veekogude külmumise eel, osa jääb ka talvituma lahtiste vooluvete äärde. Jäälind on vaatamata oma pisikesele kehakasvule äärmiselt arglik ning ohtu märgates põgeneb läbilõikavate kriisete saatel. Jäälind on suurepärane kalapüüdja, sellest tuleneb ka tema
põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Islandi pindala on 103 125 km². Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Sotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne- Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Erinevalt muust Põhjalast on Islandi geoloogiliselt noor. Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul, mis on tekkinud Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. Island on vabariik. Islandi saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks. Praegusaja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 56 aasta tagant
Riigi iseloomustus Iirimaa 1. Asend Iirimaa asub Euraasia mandril ning Euroopa maailmajaos.See asub Inglismaast läänes ning Prantsusmaast loodes.Põhjas ja läänes piirab saart Atlandi ookean.Koordinaadid: 53°N laiuskraadi ning 8°W pikkuskraadi.Dublini ja Tallinna vahemaa on umbes 2000km ning Iirimaa ajavahe Eestiga on 2tundi. 2. Piirid, suurus Iirimaal on põhiliseks piiriks merepiir.Tema naaberriigid on Inglismaa, Šotimaa.Riigi pindala on 70280 km2.Iirimaa on Briti saarestiku suuruselt teine saar
Vööndiaeg- ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg. Tuum- kõrge temperatuuri ja suure rõhu all olev Maa keskosa, südamik. Geiser- periooditi kuuma vett purskav allikas. Laam- liikuv litosfääriplokk 1. Mitmeks ajavööndiks on Maa jaotatud? Maa on jaotatud 24 ajavööndiks. 2. Mis laamal asub Eesti? Eesti asub Euraasia laama siseosas. 3. Kivimid jaotatakse tekke alusel 3 liiki. Nimeta need. Tekke alusel jaotatakse kivimid kolme rühma: tard-, sette- ja moondekivimid. 4. Moondekivimid (10 lauset)- Moondekivimid on üks kolmest suurest kivimite rühmast. Moondekivim tekib maapõues. Kivimid võivad mattumise või laamade sukeldumise käigus uuesti maa sügavusse sattuda. Seejärel muutuvad magmaks ja paiknevad kõrge rõhu ning temperatuuri toimel ümber. See omandab kihilise
Keelte liigitusalused Genealoogiline Areaalne Sotsiolingvistiline(kasutus ja staatus ühiskonnas) Tüpoloogiline Sotsiolingvistika teke ja olemus Traditsiooniline murdeuurimine ehk dialektoloogia Varieerumine-etnometodoloogia, sotsiaalsed võrgustikud, keeleline identiteet Sotsiolingvistika on keeleteaduse suund, milles empiiriliste meetoditega uuritakse keele kasutamist ühiskonnas. Varieerumine ---geograafiline-murded e. dialektid ---sotsiaalne(vanus, sugu, sotsiaalne klass)-sotsiolektid(släng)-idiolekt e üksikisiku keel ---situatsiooniline(stiil, formaalsuse aste, lambi laused ühesõnaga emotsioonist)- registrid Sotsiolingvistika uurimisobjektid ja meetodid Praktiline sotsiolingvistika(keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kitsas tähenduses sotsiolingvistika(labor jt) ehk kvantitatiivne sotsilingvist...
10-11 liiki. Suurima levilaga ja Eestiski tavaline on punarebane e. rebane.Teda on peale Euraasia ja Põhja-Ameerika ka Põhja-Aafrikas.Talvekarvastik on tal tihe ja kohev (pealiskarva pikkus kuni 9 cm, aluskarva pikkus kuni 4,5 cm), suvekarvastik hõredam.Selg enamasti heleruuge või punakaspruun, kõhupool valge, mõningail must. Punarebase ameerika alamliigi ( Vulpes vulpes vulva) tume mutant on hõberebase eellane. Võõramaistest liikidest on tuntuimad korsak (Vulpes corsac), kes elab Euraasia poolkõrbeis ja steppides, väikesekasvuline afgaani rebane (Vulpus cana), kõrbealadel elav liivar (Vulpes rueppelli), kapi rebane (Vulpes chama) ja kääbusrebane (Vulpes macrotis), hõberebane, fennekrebane (Vulpes zerdus). Petta koeri, hoida huntide ja ilveste teele sattumast ning vaadata, et kaljukotkas küüsi turja ei lööks, pidada jahti, käia kosjas, kakelda, kasvatada lapsi- see on vaba rebase mõned aastad vältav,
Norra Referaat 2008 Norra Geograafiline asend Norra asub Euraasia mandril, Euroopas. Skandinaavia poolsaare kirdeotsast edelatipuni. Rootsist läänes. Põhjapoolne osa asub põhjapolaarjoone taga. Maismaast piirneb Rootsi, Venemaa ja Soomega.
aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass. Parasvöötmes on temperatuur paras- suval pole liiga kuum ja talvel pole liiga külm. Selgesti on eristatavad neli aastaaega- kevad, suvi, sügis ja talv. Sademete hulk jääb aastas 250-2000 mm vahemikku (see sõltub asukohast). Parasvöötmes on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu on läänepoolsed alad alati niiskemad. Parasvööde Mandrid, kus parasvööde on suure ulatusega: Põhja- Ameerika, Euraasia mandrid, kus parasvööde puudub: Austraalia, Aafrika, Antarktika riigid, mis isuvad parasvöötme merelise kliimaga alal: Suurbritannia, Norra, Taani, Iirimaa riigid, mis asuvad parasvöötme mandrilise kliimaga alal: Mongoolia, Venemaa, Kasahstan. Parasvöötme loodusvööndid on: parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad, parasvöötme mussoonmets. Parasvöötme metsad jagunevad lehtmetsadeks, okasmetsadeks ja segametsadeks. Parasvöötme okasmetsad
Taimestik on kõik taimed kokku. Taimkate on taimekoosluste kogus (mets, niit). Põhikliimavöötmetes on aasta läbi üks õhumass (polaarne e. arktiline, parasvööde, troopiline, ekvatoriaalne). Vahekliimavöötmetes on pool aastat üks, pool aastat teine õhumass (lähispolaarne, lähistroopiline, lähisekvatoriaalne. Poolustelt ekvaatorini tekivad erinevad taimkattetüübid, sest taimed on kahastunud erinevate ilmastikutingimustega. Loodusvööndis levib vastavalt kliimale, mullale, pinna ehitusele ja veestikule iseloomulik taimkattetüüp. Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Mullatekke tegurid on kivimite murenemine, taimed ja mikroorganismid. Jäävöönd: Gröönimaa, Antarktis, Arktika O. saared; polaarne kliimavööde, külm, kuiv, alla 0º, kõrgrõhkkonnad, polaaröö ja päev; muld laiguti ja väga õhuke; samblad, samblikud; plankton, vaalad, hülged, morsad, albatrossid, PP jääkaru, LP pingviin; Inimesi ple. Mandrijää on väheliikuv jääkate. Mandriliustik on ...
ITAALIA Üldandmed Pealinn: Rooma Rahvaarv: 60 674 003 (2015) Riigikord: Parlamentaarne Vabariik Pindala: 301 340 km² Riigikeel: itaalia keel Rahaühik: euro (EUR) Suurimad linnad: Rooma, Milano, Napoli, Torino, Palermo Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Itaalia asend ja piirnemine Itaalia asub Euroopa mandril ja Euraasia maailmajaos. Asub Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni, Aadria- ja Joonia meri. Itaaliapiirneb loodes Prantsusmaaga, põhjas Šveitsi ja Austriaga ning kirdes Sloveeniaga. Loodus(pinnamood) Põhja-Itaalia on mägine, seal asuvad Alpid. Lõunas on orud, mis on väga sügavad. Madalaim koht on Vahemere ääres. Kõrgeim tipp on Mont Blanc mis on 4810 meetrit kõrge. Jõed, järved, mäed ja vulkaanid
müüridega kindlustatud maakonnalinnades. Nende peamine ülesanne oli kohtumõistmine ja õiguskorra tagamine. Kohalikku linna- ja külaelu ning inimeste majandustegevust riik otseselt ei kontrollinud. Igal külal oli kohalikest meestest koosnev omavalitsus, mis püüdis kohalike asjadega ilma riigi sekkumiseta hakkama saada. Piirkonnakohtuniku poole pöörduti vaid erandjuhtudel. 4. Milline oli Siiditee tähtsus Euraasia eri piirkondade kultuuri levikus ning kaubavahetuses? Suur Siiditee lõi kaubanduslikud sidemed Vahemere piirkonnaga. Läbi siiditee levisid avastused ja kultuurilised eripärad ka teistesse maadesse. Siiditee äärde tekkis linnu ning Siiditee oli majanduslikult mitmetele riikidele ülitähtis. 5. Kuivõrd kajastus patriarhaalsus Hiina ühiskonnas ning religioonis? Patriarhaalne perekond Hiinas lähtus kahest põhimõttet: nooremad peavad kuuletuma
AREAAL Igal liigil on oma leviala e. AREAAL Areaal on territoorium, mida ühte liiki isendid asustavad. Areaal võib liigenduda erineva suurusega osadeks. Areaali eri osades elavad liigikaaslased ei pruugi kunagi kokku puutuda, kuna nad on eraldatud looduslike, ruumiliste või ajaliste tekistuste poolest. Eestimaa kõik põdrad kuuluvad ühte liiki, kuid ei pruugi omavahel kokku puutuda, see tähendab, et nad kuuluvad erinevatesse populatsioonidesse. Liigina oleme me kõik homosapiens. Nt. Euraasia on areaal, kus elab pruun karu. Ühisel territooriumil ja samal ajal elavad isendid moodustavad populatsiooni. Popul. on liigi struktuurüksus. Popul. on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade vältel) säilitada oma arvukust. Sellisel funktsioonil on oma eriline funktsionaalne struktuur ja iseloomulik arvukuse dünaamika. Ühes veekogus elavad haugid moodustavad popul.
3. 12. sajandil 4. Liivakell ja logi 5. 1487/1488. aastal 6. Santa Maria, Nia, Pinta 7. Ta valis karavelli selleks, et ära kasutada valitsevaid passaate sinnasõiduks ja läänekaare tuuli tagasiteekonnal. 8. 12. oktoober 1492 9. võrkkiik 10. 10. oktoober 1492 11. kuivkompass 12. 24. juuni 1497 13. 8. juuni 1497 1499. aasta juuni lõpp 14. Henry VIII 15. Põhja-Ameerika pole Euraasia kontinendi pikendus 16. Victoria, Trinidad, Concepcion, San Antonio, Santiago 17. 27. aprill, Filipiinidel Cebu saarel 18. Victoria 19. galeoon 20. Golden Hind 21. Endeavour 22. Juan de la Cosa 23. 70 kuni 100 miljonit inimest 24. Mercator 25. 1768-1771
need ära viskama, siis osta vähem. · Kas toode on keskkonnasõbralik? Vaata märgistust. · Millest on toode tehtud? · Eelista energiatõhususe märgiga seadmeid. Fakte: · Prognoositakse, et 2050. aastaks soojeneb Amazonase vihmametsade (Maa ,,kopsude") temperatuur 2-3 kraadi võrra, mis toob kaasa selle, et nimetatud metsadest jääb järele vaid kiratsev savimaastik. · On oht, et Tiibetist alguse saav Euraasia pikim (5800 km) Jangtse võib lähikümnenditel maakaartidelt üldse kaduda. · Eestis tekitatakse igas kodupidamises keskmiselt 425 kg olmejäätmeid, see on 5 konteineritäit aastas. Sellest üle 60% on pakend, niisis veame rohkesti jäätmeid iga päev endaga poest koju kaasa. Transpordivõimalused: Transpordisüsteem peab olema võimalikult ohutu ning koormama võimalikult vähe meid ümbritsevat keskkonda. (Ühistransport,
Jäävöönd on pooluseid ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga, polaarne kliima. Jääkõrb-maapind liustikuga. Külmakõrb-külmad kaljused alad. Jäämagi-mandriliustiku osa. Antarktika-Antarktise manner ja seda ümbritsev ookean koos saartega kuni 60. lõunalaiuseni. Arktika-põhjapoolust ümbritsev P-J koos euraasia ja P-A kitsa igikeltsaga kautud rannikuala. 1819-21 Bellinghausen 1. Nägi Antarktist. 1842-25 Middendorff Põhja-Siber. 1888. Fritjof Nansen. 1909. Robert Peary 1. põhjapoolus. 1911. Amundsen 1. Lõunapoolusele 2. Robert Peary. Arktika: (pmood: mägine 2-3m jääkilp veepinnapeal) Robert Peary TAIMESTIK: suvel lumest vabanenud aladel külmakõrbetes.Mikroskoopilised vetikad, seened. LOOMASTIK: (morsk, merelinnud,jääkaru) liigivaene, seotud merega, toitumise aluseks plankton.
Maailma keeled ja keelkonnad Vladislav Virtonen, Pavel Smirnov 10. kl NVRK 2017 Mis on keel? Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab sümboleid ja teisi märke ja nende kombineerimise reegleid. Mis on keelkond? Keelkond (varem keelepere) on keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk. Mitu keelt maailmas on? Selle küsimusele ei ole võimalik anda täpset vastust. Põhiprobleemideks on keele ja murde eristamine, avastamata ja väheuuritud keeled. (umbes 7105 keelt Ethnologue’i keelteandmebaasi järgi.) Mõned keeled on hääbunud (vadja ja turjasaami keel) ja väljasurnud Suured keeled, ● Eesti keelt peetakse väikseks keeleks väiksed keeled ● Inglise keelt kasutab suhtlusvahendina (ka teise keelena arvestatuna) üle 50% maailmas ...
GEO MÕISTED Geograafia- geograafia teadus loodi juba antiikajal ning kõige väljapaistvamaid avastusi saavutati Vanas-Kreekas Eratosthenes- arvutas välja Maa ümbermõõdu võrreldes varje, mis langesid keskpäeval eri laiuskraadidel Ptolemaios- lisas kaardile kaardivõrgu ehk koostas maailma esimese tõelise maailmakaardi Kaart- on Maa või mõne muu taevakeha üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega varustatud mõõtkavaline kujutis Üldgeograafilised kaardid- neil kujutatakse kõige olulisemaid nähtusi (pinnamood, veekogud, riigipiirid jne). Siia hulka kuuluvad ka topograafilised kaardid, mis on neist kõige täpsemad Teemakaardid- need on kaardid, kus on kujutatud mingi kindel teema (nt poliitiline kaart) Erikaardid- need on sellised kaardid, mida kasutavad kindlate erialade spetsialistid või kindlate hobide esindajad (nt: merekaart) Digitaalkaart- a...
1. Millest koosneb Maa? (3) Maakoorest (litosfäär), vahevööst (süvavahevöö, astenosfäär) ja tuumast (sise- ja välis-) 2. Kuidas jaguneb maakoor (2)? Mandriline ja ookeaniline maakoor 3. Nimeta litosfääri põhilised koostiselemendid. O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na 4. Kuidas jagunevad kivimid tekkeviisi järgi? Tard- ehk magmakivimid (magma kristalliseerumise tagajärjel). Settekivimid (maapinnal murenenud kivimite kuhjumisel). Moondekivimid (sette- ja tardkivimitest kujunenud) 5. Mida nim. maakideks? Majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid 6. Miks ja kuidas hakkab kivimaines vahevöös liikuma? Konvektsioon, ehk soojem materjal on kergem ja liigub üles, ja jahenev aine vajub alla, nii nagu toimub vee keemine 7. Nimeta 7 suuremat laamat. Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, India- austraalia, Vaikse ookeani, Nazca laam 8. Mis on kuum täpp? (kirjelda) Laamasisene vulkaaniline piirkond. Kui selle kohal triivi...
Eestlane kui rahvus By: Greetel Kala Maakera põhja poolekeral euraasia mandril euroopa maailmajaos asub üks väike riik nimega Eesti. Tal on neli naaber riiki : põhjas Soome, lõunas Läti, idas Venemaa ja läänes Rootsi . Kuid Eesti pole siin alati olnud. See riik on tekkinud tuhandete aastate vältel. Kõigepealt tekkis meie mandriline osa ajal kui maailma mere tase langes. Ning maastiku on kujundanud jääaeg ja inimeste raske töö. Eesti ajalugu on kirju. See riik on kuulunud teistele riikidele, näiteks nagu Soome, Saksamaa, Rootsi ja Soome
EUROOPA PÄEVA VIKTORIIN KÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Mias on Euroopa? - Euroopa on maailma jagu ja looduslik- kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaare taolise lääneosa. 2.Mis on euroopa pikim jõgi ning kuhu see voolab? - Volga jõgi, mis voolab Kaspia merre. 3. Miks on fennnoskandia eriline? - Kuna see on euroopa kõige järvederohkem paik. 4.Mis riigi nimi baski keeles on Espainiako Erresuma? - Hispaania 5. Millised neist riikidest kuuluvad euroopa liitu? Ahvenamaa, Svalbard, Jersey, Gilbraltar, Kosovo, Ungari, Eesti, Türgi, Taani. Ahvenamaa, Gilbraltar, Ungari, Eesti, Taani 6
Rohtlad Ava internetilehekülg http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htm. Loe läbi tekst (ka vasakul menüüs olevad leheküljed) ja täida ülesanded. 1. Rohtlad jagatakse nende päritolu järgi: a) looduslikud b) poollooduslikud c) tehislikud (inimtekkelised) Lisa pilt, mis annaks edasi rohtlate üldilme! http://loodusvoondsavann.blogspot.com/2017/04/luhitutvustus.html 2. Rohtlaid nimetatakse eri kohtades erinevalt. Täida tabel. Lisa internetist rohtlate kaart! Koht Rohtla nimetus Euraasia stepp; Ungari pusta Põhja - Ameerika preeria Lõuna - Ameerika pampa Lõuna - Aafrika veld 3. Täida lüngad kliima kohta. Parasvöötme rohtlates on külm talv. Suved on palavad ja põuased. Kliima on mandriline. Sademete hulk on tavali...
Parasvöötme üleminekulise kliimaga aladel on suved soojemad ning talved külmemad, sademeid on vähem ja need jaotuvad aastaaegade vahel ebaühtlaselt. (Eesti, Läti, Leedu, Poola) Mandrilises kliimas on suvise ja talvise temperatuuri vahe aina suurem. Sademeid on vähem, neist enamik langeb suvel ja talv on lumevaene. (Venemaa, Soome, Ukraina) 10. Mille alusel saab öelda, et Eestis on parakontinentaalne kliima? Sest, Eesti asub Euraasia mandri loodeosas, siinset kliimat mõjutavad nii Atlandi ookeani merelised õhumassid kui ka Euraasia siseosas valitsevad mandrilised õhumassid. Peamised Eesti kliimat kujundavad tegurid on päikesekiirguse hulk, Atlandi ookeani põhjaosa kohal toimuvad atmosfääriprotsessid. Eesti-sisest kliimat teevad erinevaks aluspinna iseärasused ja Läänemere mõju. 11. Mille poolest sarnaneb lähistroopiline kliima parasvöötme kliimaga, mille poolest troopilise kliimaga?
Kirjelda Eesti asendit (manner, maailmajagu, poolkerad, naabrid, suurus). Maismaapiir- Idas venemaa 339km, Lõunas Läti 343 km Merepiir- Lõunas Läti 312km, Läänes Rootsi68km, Põhjas soome272km, Idas Venemaa117km; Manner-Euraasia mandri loodeose; Maailmajagu-Europa 2.Võrdle Eesti pindala ja rahvaarvu teiste Euroopa riikidega 1 294 236, 30in m2km; Pindala 45 227km2. Rahvaarv väiksem-Montenegro, Luksemburg, Malta, Island, Andorra,Liechtenstein,Monaco,San Marino, Vatikan. Rahvaarv suurem.-Läti, Leedu, Sloven. Maked.Pindala väiksem- Taani, Sveits, Holland, Moldova, Belgia, Alb, Maked, Slov, Monteneg, Lukse. 6. Milliseid töid tehakse Eesti põhikaardi valmistamise käigus? Keskonnaministeeriumile alluv Maa-amet. Tema ülesanne on mitmesuguste kaartide koostamise, uuendamise ja nendega ühiskonna varustamise kõrval ka maade hindamine, maakasutuse korraldamine, sellega seoutud infosüsteemide pidamine jms 7. Mille poolest sarnanevad ja erinevad vekto...
Siiamaale oli inimese kujunemislugu üpriski lihtne. Ahvinimesele järgnes osavinimene, sellele sirgeinimene. Nüüd läheb see aga tunduvalt keerukamaks. Nimelt on sirgeinimesel kaks järglast - Euraasiasse asunud sirgeinimesest kujunes neandertaallane (Homo neanderthalensis), kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses, Aafrikas kujunes sirgeinimesest aga nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens). Kuna neandertaallane elas Euraasia varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000- 40 000 aastat tagasi, siis vaatleme kõigepealt teda. Neandertaallane oli 160-165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Erinevalt osav- ja sirgeinimesest, kes
.................... 8 LOOMASTIK...........................................................................................................................................................8 UKRAINA LOOMASTIK ON LIIGIVAENE. PÕHILISELT ON LEVINUD PISIIMETAJAD, ROOMAJAD JA URULOOMAD. PALJUD NEIST JÄÄVAD TALVEUNNE. PÕLINE LOOMASTIK ON HÄVITATUD: TARPANEID JA PIISONEID ENAM UKRAINAST EI LEIA. SEAL VÕIB SIISKI KOHATA HIRVI, KOPRAID JA NUGISEID. KA MITMESUGUSEID LINDE. NÄITEKS EURAASIA RAISAKOTKAS, STEPIKOTKAS JA HÕBEHAIGUR.....................................................................8 VEESTIK................................................................................................................................................................8 KESKKONNA PROBLEEMID JA KAITSE................................................................................................................8 KOKKUVÕTE........................................................
BELGIA ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10 403 951 (2008) Pindala: 30 528 km² Riigikeel(ed): hollandi, prantsuse ja saksa Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskmine tihedus: 344 in/km² Lipp: must-kollane-punane Suurlinnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi Liege, Brugge Riigikord: konstitutsiooniline monarhia ASEND Geograafilised koordinaadid: 50° 50 N, 4° 00 E Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Prantsusmaa, Holland, Luksemburg ja Saksamaa LOODUS Kliima iseloomustus: Asub parasvöötmes, leebed talved, jahedad suved, vihmane, niiske, pilvine Pinnamood: Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67 kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud, keskosa on mägine ja kagusse jäävat Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud. LOODUS Kõrgeim tipp: Signal de Botrange 694 m
riigikeel.Peamised usundid on katolitsism (üle 94% rahvaarvust), 4,5% on protestandid, 2% onjuudalased ja ligi 1% on ateistid. Rahaühikuks on euro. Portugal tähistab oma Iseseisvupäeva 5. oktoobril, alates 1143. aastast; Portugalipresident on Annibal Kavaku Silva ja peaministriks on Pedru Passus Koelju. Internetitippdomeen on ,,.pt" ja telefonikood on 351. SKT elaniku kohta koostab $23.000 USA.Ajavöönd on +0 vaidsuvel on +1. Lissaboni väljak Riigi geograafiline asend Portugal asub Euraasia maandril Lääne-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.Portugali naaberriik on Hispaania, mis ka asub Pürenee poolsarel. Lõunast ja läänest Portugalpiirneb Atlandi Ookeaniga. Atlandi Ookeanis kuuluvad Portugalile Assoride saarestik ningMadeira saar. Portugal asub 38-44 pikkuskraadil ning 4-10 laiuskraadil. Lissaboonikoordinadid on 38o N ja 9o W. Lõunaosal Portugal on ka ümbritsetud Kadissi lahtiga. Portugali rahvastik Resident population (No
ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam. Laamad Ehk maakoore hiigelpangased Laamade liikumine I Laamade liikumine II Laamade liikumine III Laamade liikumine IV Mandriliste laamade põrkumine Mandriliste laamade põrkumine: · tekivad kõrged mäestikud, vulkaane ei esine. Nt Euraasia ja India laam. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine: Raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanis tekib sellesse kohta süvik. Ookeaniline maakoor hävib ja selle tulemusena tekivad magmakolded, mis omakorda põhjustavad vulkaane, mandrile tekib vulkaaniline mäestik. Tekivad maavärinad ja vulkaanid. Nt. Nazca laam ja LõunaAmeerika laam. Kuum täpp
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
