Madala rõhuga keskmega haarab ta endaga kaasa kõike, mis teele ette jääb. PILET 3 1. Maailma jagumemine regioonideks: mandrid, ookeanid, kliimavöötmed, maailmajaod, kultuurialad. MANNER maakoore osa, mis enamasti ulatub üle maailmameie taseme ning mille ehitusse kuulub graniitkest. Euraasia , Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia, Antarktis MAAILMAJAGU suur maismaa-ala, mida iseloomustab sealsete rahvastele omane kultuur ja olustikulised iseärasused. Euroopa, Aasia, Aafrika, Ameerika, Austraalia ja Okeaania, Antarktika MAAILMAMERI veteväli, mille moodustavad kõik omavahel ühenduses olevad ookeanid ja mered. OOKEANID Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri...
Narva Eesti Gümnaasium Lõuna-Korea Referaadid geograafias Katti Tsirkova Narva 2008 Lõuna-Korea geograafiline asend Lõuna-Korea (joon.1) asub Euraasia mandril Aasia maailmajaos Korea poolsaare lõunaosas.Lõuna-korea üldpindala on 98 480 km² millest maismaad 98 190 ja vett 290 km². Geograafilised koordinaadid on 37 kraadi põhjalaiust ja 127 kraadi idapikkust.Lõuna-Koreal on maismaapiir ainult põhjas, Põhja-Koreaga.Kagusse teisele poole Jaapani merd ja Korea väina jääb Jaapan.Vasakule Lõuna-Koreast jääb Kollane meri.Kujult on Lõuna+korea piklik...
Eesti asend ja geoloogiline ehitus. Kordamine kontrolltööks. 1. Eesti asukoht maailmas. Eesti asub põhjapoolkeral, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Läänemere idakaldal. Eesti naaberriigid on : põhjas Soome Vabariik, lõunas Läti Vabariik, idas Vene Föderatsioon, läänes Rootsi Kuningriik. Eesti asub parasvöötmes, segametsa vööndis. 2. Mis on Eesti põhikaart? Eesti põhikaart on kogu vabariigi territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline topograafiline kaart, millel on kujutatud kõik olulisemad nähtavad objektid, maapinna reljeef ning kohanimed...
Loomastik lambad, kitsed, sest nad pole paljunõudlikud. Pole liigirikas loodusvöönd. 6. Mullastik väikese toitaine- ja huumuse sisaldusega 7. Inimesed tegevusalad: karjakasvatus, istandustes taimede kasvatamine, turism. Ajalooline ja kultuuriline paik. PARASVÖÖTME ROHTLA 1. Kliimavööde parasvööde 2. Kliima temperatuuride aastaringne amplituud on suur. Sademeid piisavalt. 3. Piirkonnad Euraasia (stepp), Põhja-Ameerika (preeria), Lõuna-Ameerika (pampa), Lõuna-Aafrika (veld), Ungari (pusta). 4. Mullastik mustmullad kõige viljakamad mullad taimekasvatuseks (huumuse kiht väga paks) 5. Taimestik kõrrelised, rohtkate 6. Loomastik loomi vähe, sest pole piisavalt toitu. Peamiselt närilised ja hobused. Lennuvõimetud linnud. 7. Inimtegevus maailma suurimad teraviljalkasvatuse piirkonnad. Karjakasvatus....
Kuidas on tekkinud Jaapani saared: vulkaanilise tegevuse tulemusena, kaks ookeanilist laama. Passiivsete äärtega ookean laamade kokkupuute piirkond on ookeani keskel. Äärealad on rahulikud. Atlandi ookean. Akriivsete äärtega ookean laamade põrkumine ja aktiivne sisejõudude tegevus. Vaikne ookean. Milliste laamade põrkumisel on tekkinud Kaukasuse mäestik?: Iraani ja Euraasia laam Laamade lahknemine: (vulkaaniline saar) Island, Assoorid, St Helena. Kuum täpp ja selle piirkond: Hawaii Kahe okeanilise laama kokkupõrkel: Kuriilid, Sunda saared. Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale....
Esimeseks on mandriliste laamade põrkumine, kus kokkupuutealal kivimitest tekivad väga suured pinged, mille tõttu need järsult purunevad ning sellega kaasnevad vappumine ja kõikumine. Sellega tagajärjeks on mäeahelike teke, kivimite üksteise otsa kuhjumine ning maavärinad, vulkaanilist aktiivsust (vulkaanipurskeid) esineb vähe, kuna maakoor on väga paks (Himaalaja mäestik on India ja Euraasia laamade kokkupõrke koht, sama moodi on tekkinud ka Alpi mäestik jne). Teiseks liigiks on ookeaniliste laamade põrkumine, antud olukorras üks laam sukeldub teise alla vahevöösse, mida nimetatakse subduktsiooniks. Selle tagajärjel tekivad süvikud, veealuste vulkaanide vöönd ning kui nad üle merepinna kerkivad, siis moodustavad vulkaaniliste saarte kaari (Näiteks Mariaani saarestik ja Väiksed Antillid) ning samuti võib...
Ookeaniline maakoor hävib ja selle tulemusena tekivad magmakolded, mis omakorda põhjustavad vulkaane, mandrile tekib vulkaaniline mäestik. Tekivad maavärinad ja vulkaanid. · Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. · Mandriliste laamade põrkumine: · tekivad kõrged mäestikud, vulkaane ei esine. · Nt Euraasia ja India laam. · Laamade liikumine küljetsi: · tagajärjeks tugevad maavärinad, nt Põhja-Ameerikas San Andrease murrang (Põhja- Ameerika laam ja Vaikse ookeani laam) 5. Kuidas tekivad sette-, tard- ja moondekivimid? Settekivimid tekivad kruusa, liiva, savi kuhjumisel, nt liivakivi ja lubjakivi. Tardkivimid tekivad magma kristaliseerumisel (basalt ja graniit). Moondekivimid tekivad sette- või tardkivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees, nt kilt. 6...
· Usk: Valdavalt ,,kergekujuline" islam · Ajatsoon: GMT+8 Geograafiline asend Ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel, asuv Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jagatakse Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraaliaga. Indoneesia asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani, kaasaarvatud Krakatoa ja Tambora, mis on mõlemad kuulsad oma laastamistöö pärast 19. sajandil. Riigil on 54 716 km rannajoont. Indoneesia kaart Looduslikud tingimused 60% Indoneesiast on kaetud metsaga, kus esineb nii Aasiale kui ka Austraaliale omaseid liike. Maavarade hulka kuulub tina, nafta, maagaas, nikkel, boksiit, vask, kivisüsi, hõbe ja kuld....
19. sajandi teisel poolel õpiti tundma aafrikat, aasiat, austraaliat ja L-Ameerika siseosi. -AAFRIKA SISEOSAD RICHARD BURTON, DAVID LIVINGSTONE, HENRY STANLEY. -AASIA- PJOTR SEMJONOV TJAN-SANSKI, NIKOLAI PRzEVALSKI. -SIBERI & SISE-AASIA ALEKSANDER VON MIDDENDORF, EDUARD VON TOLL (EST baltisakslased) -L-AMEERIKA ALEXANDER VON HUMBOLDT. KIRDEVÄIL KULGEB MÖÖDA ATLANDI OOKEANIT ÜMBER EURAASIA VAIKSESSE OOKEANI. ESIMESENA LÄBIS SELLE ROOTSLANE NORDENSKJÖLD. LOODEVÄIL KULGEB MÖÖDA ATLANDI OOKEANIT ÜMBER P-AMEERIKA VAIKSESSE OOKEANI. ESIMESENA LÄBIS SELLE NORRALANE AMUNDSEN. 4) 18-19. sajand arvati, et L-poolkeral asub hiigelmanner TERRA AUSTRALIS, kuigi keegi polnud kunagi seda näinud. Esimesena purjetas sealkandis hollandlane Abel Tasman, kelle järgi tasmaania nimetati. Siiski 1770. aastal avastas Austraalia James Cook, sel ajal kaardistati ka austraaliat...
Hiireviu Levik : Hiireviu on levinud Euraasia metsa ja metsastepivööndis ning Vahemeremaadel ja mõnedel Atlandi ookeani idaosa saartel ja Lõuna-Himaalajas. Eestis on hiireviu kõikjal levinud tavaline haudelind. Toitumine: Saaki varitseb õhus käratult tiireldes või kuskil kõrgemal kohal vaikselt varitsedes. Toitub valdavalt hiirtest,...
Ookean jaotatakse lõuna ning põhjaosaks, neid eraldavaks piiriks loetakse reeglina ekvaatorit India ookean · India ookean paikneb nelja mandri Aasia, Austraalia, Antarktise ja Aafrika vahel. Keskmine sügavus on 30004000 meetrit, suurim sügavus 7450 meetrit. Põhjajäämeri · PõhjaJäämeri ehk Jäämeri on väikseim ookean Maal. Ümbritseb põhjapoolust. Teda piiravad Euraasia ning Põhja Ameerika. · Mõnikord ei loeta PõhjaJäämerd eraldi ookeaniks, vaid Atlandi ookeani osaks. · Erinevalt teistest ookeanidest paikneb tervikuna külmvöös. Ookeani siseosa on aastaringselt kaetud mõnemeetrise jääkaanega, mis ümber pooluse päripäeva pöörleb. Autor Robert...
1.Eesti asend maailmas ja naaberriigid Eesti asub põhja- ja ida poolkeral, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Läänemere rannikus, parasvöötmes, segametsade allvööndis. Keskosa koordinaadid : 58 N ja 25 E 2. Eesti piiride kirjeldus Jagunevad mere- ja maismaapiirideks. Maismaapiir Venemaa ja Lätiga (u 640 m), merepiir Soome ja Rootsiga (3800 m) 3. Äärmuspunktid 1) Põhjas Vaindloo saar ja Purekkari neem 2) Lõunas Naha talu 3) Idas Narva linn 4) Läänes Nootama saar ja Ramsi neem 4. Üldandmed Pindala 45 000 km² Rahvaarv 1,4 mln inimest...
Veise-ja lamba ulukeellased ning sugulased-veiste perekond:veised,jakid,piisonid,kaguaasia veised.Lambad- ulukeellased jagunevad kahte tüüpi-mufloonilaadsed ja agalilaadsed.euroopas elab esimene. Arkari ja Arhaari on lamba ulukeellased,kellest põlvnevad rasvõnnar ja rasvasabalambad.Hobuse ja sea ulukeellased ning sugulased-koduhobused põlvnevad tarpanist,sest neil on kromosoomiarv 2n=64. Euraasia uluksiga on levinud Euroopa ja Aasia põhjaosas,temast põlvnevad Euroopa lühi-ja pikakõrvalised sead ning osad Põhja-Hiina sead.T- test-2üldkogumi või tunnuse keskväärtuse võrdlemineKorrelatsioonanalüüsi kasut.-eesmärgiks valida välja väärtuslikumad loomad järgmise põlvkonna vanemateks,kelle järglased suurendavad karja.valiku efektiivsus on suurem,kui pärilikkusel on suurem osa tunnuse variatsioonis. Tunnustevaheline seos-r=-1....+1....
Kus paiknevad tundrad? Euraasia, Põhja- Ameerika mandri äärmises põhjaosas. 2.Kus paikneb jäävöönd? Pooluste ümber. Gröönimaa, Antarktika, Kanada Arktika saared. 3.Mis iseloomustab tundra kliimat? Talvel- arktiline õhumass, külm ja kuiv. Suvel- parasvöötme õhumass, jahe ja niiske. 4.Mis iseloomustab jäävööndi kliimat? Aasta ringi negatiivsed temperatuurid, kuuks või pooleteiseks võib sulada külmakõrbes jää. 5.Milline on tundra mullastik? Vähe viljakad tihti soostunud, õhukesed leetmullad. 6.Kas jäävööndis muld esineb? Ei, seal on maapind kogu aasta kaetud lume jääga. 7.Tundra taimestik. Samblad, samblikud, sinikas, pohl, mustikas, mesimurakas, sookail, villpea, vaevakask, paju, lepp. 8.Miks ei kasva puid tundras? Kuna on liiga niiske ning ei jagu piisavalt toitaineid. 9.Missugused on taime kohastumised tundras? Kasvavad külmalõhedes, hästi maaligi. 10.Jäävöödi taimestik. Vetikad, samblad, seened (paiknevad oaasides). 11.Miks...
Majanduslikku huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisaldavaid kivimeid ja mineraale nimetatakse maakideks. Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamadeks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Pindalalt võivad laamad olla väga erinevad: hiiglaslikest Euraasia ja Vaikse ookeani plaatidest kuni pisikeste Kookose, Anatoolia ja veelgi väiksemate laamadeni välja. 20. sajandi keskpaigas selgus, et kõikides ookeanides kulgeb paljudest ahelikuga ristuvaist, aga üksteisega paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimas mäeahelike süsteem, mida nimetatakse ookeani keskahelikuks. See ongi koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eemaldumist...
Ta on keskmise aktiivsusega metall. Tema sulamistemperatuur on 1668 kraadi C, keemistemperatuur on 3287 kraadi C ja tihedus 4,505 Mg/m3. Õhu toimel titaan ei oksüdeeru, sest tiheda ja vastupidava oksiidikihi tekkimise tõttu ta passiveerub. Kuumutamisel reageerib titaan halogeenide, vesiniku ja süsinikuga. Mineraale, mis sisaldavad titaani, leidub looduses kõikjal. Niisuguste mineraalide kõige suuremad leiukohad Euraasia mandril on Uuralis. Titaani on pinnases ja taimedes, jõgede ja järvede vees. Maakoore aatomite üldarvust on titaani veidi rohkem, kui süsinikku (0,2 %). Titaan on mehhaaniliselt kergesti töödeldav, hästi sepistatav, kergesti valtsitav lehtedeks, lintideks ja isegi lehtmetalliks. Ta on kõige vastupidavam kergmetall. Titaani oksüdatsiooniaste ühendeis on harilikult IV, harvem III ja II. Looduses leidub titaani ainult ühendeina. Tähtsaimad mineraalid on rutiil, ilmeniit ja perovskiit...
Maavaradest leidub palju väävlit (Sitsiilias), elavhõbedat (Monte Amiatas Toscanas), marmorit (Carraras), pimss, püriit, kivisüsi, potas, asbest ja muid ehituskive, vähem plii- tsingimaaki (Sardiinias), naftat (Sitsiilias), maagaasi (Lombardia madalikul), boksiiti (Apenniinides) ja rauamaaki (Elba saarel). 6. Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes (millisel laamal paikneb, kas laama kesk- või ääreosas jne). Itaalia paikneb Euraasia laama ääreosas (alumises ääres) ja Aafrika laama ääreosas (ülemises ääres). Itaalia maismaa laamaosa koosneb: Hertsüünia kurrutuse, Keskaegkonna ja Uusaegkonna (Alpi) kurrutuse piirkonnast. Itaaliat ümbritsevate merede laamad koosnevad: mandrite veealusest äärealast (mandrilava, mandrinõlv, mandrijalam) ning ookeanilise ja mandrilise maakoore üleminekualast. 7. Kas riigis esineb maavärinaid, vulkaanipurskeid? Kui jaa, siis milline on nende mõju inimtegevusele?...
Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid suvel ja madalad õhutemperatuurid talvel, selgelt eristatavad neli aastaaega talv, kevad, suvi ja sügis.Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250-st 2000 ja enama mm-ni aastas. Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad. Euraasia idaosas puhuvad mussoonid.Parasvöötmes eristatakse nelja kliimatüüpi: mereline paraskliima, üleminekuline paraskliima, mandriline paraskliima ja mussoonparaskliima.Paraskliimavööde hõlmab Põhja-Ameerika keskosa, Lõuna-Ameerika äärmise lõunaosa, suurema osa Euroopast, Aasia sisealad ning Tasmaania ja Uus- Meremaa Lõunasaare, samuti maailmamere alad nimetatud mandrialade vahel. N : Uus- Meremaa,Eesti,Soome,Läti,Leedu,Saksamaa.Laialehelised metsad.Lähispolaarses...
Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb. Euraasia lõunaosas on arvukalt kõrbeid, nii Põhja- kui ka Lõuna- Ameerikas on palju kõrbeid. Kõrbete all on 20 milj. km². Kõrbetes leidub mitmeid kalleid maavarasid: nafta, kivisüsi, raud, vask, kuld. Suurem osa neist on siiani kättesaamatud. Taimestik katab vähem kui poole kõrbe pindalast. Taimedel lehed enamasti puuduvad. Taimed ning loomad on kohastunud elama päeval kuumuses 40-50 °C, öösel läbitungivas külmas. Ka inimesed...
15 Kokkuvõte.................................................................................16 Kasutatud materjal........................................................................17 Sissejuhatus Maad on uuritud ja avastatud läbi aegade. Tänapäeval on maa uurimiseks ja jälgimiseks kosmoselaevad. Juba 5. sajandil eKr inimene tahtis rohkem teada Maast ja hakkas sellega tegelema. Kõige arenenum maa oli Euraasia . Uude made avastamine laiendas inimise vaatepildi ja tõi avastatud maalt Euraasiasse kulda, toitu, mis polnud Euraasias võimalik kasvatada. On maid, mis on avastatud tuhande aasta eest, kuid nee ununesid. Teist korda avastamine ei olnud asjata. Kokku on maal 6 mandrit ja igaüht on uuritud ja avastatud. Ameerikat avastati juba umbes 1000. aastal viikingite poolt, kuid see ununes inimeste seas. Teine avastamine toimus 1492. aastal Christoph Kolumbuse poolt. Esimesed inimesed...