Ettevõtja vs. Palgatööline Ettevõtjal ja palgatöölisel on mõlemal omad plussid-miinused, kõik inimesed ei sobi ettevõtjaks ning kõik ei saa olla ka palgatöölised. Ettevõtjana peaks sul olema teatud juhiomadused, peaksid olema avatud uutele ideedele ning suutma oma ideid ja unistusi ellu viia. Palgatöölisena tuleb leida amet, mis endale ka meeldib, tuleb taluda rutiini, kui satud valele töökohale võib päevad läbi sama töötegemine lõpuks ära tüüdata. Ettevõtjal tuleb arvestada, et oma ettevõtte loomine võib algul olla raskem kui näiteks palgatöölisena uuele ametile töötama asumine. See eest võib ettevõtja luua omale just sellise töökeskkonna nagu ta ise soovib, värvates omale alluvateks need, kellega ta arvab ise paremini koos töötavat, palgatöölisena aga ei saa omale töökaaslasi nii valida. Samuti on ettevõtja ajagraafik palju paindlikum ning ettevõtja saab ise kõigile töö ülesanded laiali jagada. Palgatöölisena tuleb on...
Näiteks Marta Vaarik on minu silmis edukas ettevõtja ja positiivne eeskuju. Ta alustas väikese vintage- riiete poekesega, kus ei käinud just palju ostlejaid. Aja möödudes poe maine kasvas ja nüüd avas ta oma ööklubi, mis toob kindlasti rohkem raha sisse. Positiivsus on erinev, inimeste väärtused on erinevad. Perfektsionistid, auahned, rahahimulised tahaksid olla tipus ja nende ainus positiivne eeskuju ongi isik tipus. Lihtsamate ja realistlike eeskujud on edukad ettevõtjad, kes saavad rasketes oludes hakkama, ei anna alla ja on rahul sellega, mis neil on. Muidugi me kõik tahaksime olla hiigelkorporatsioonide omanikud, kes kümblevad rahas, kuid see ei ole lihtne. Paljud lihtsad õnnelikud hetked jääksid kogenemata ja tuleks olla kogu aeg valvel, et midagi ränka ei juhtuks. Lisanne Kabel 10. c
Komisjoni Ettevõtluse Peadirektoraadi ning ettevõtete vahel Asjaajamise lihtsustamine • Riiklike administratiivsete ja regulatiivsete kohustuste täitmine on probleemiks eriti väikeettevõtetele • Riigi ülesandeks on tagada ettevõtlustegevusega seotud asjaajamise ning regulatsioonide lihtsus ja läbipaistvus Sihtgrupid • Alustavad ettevõtted • Mikroettevõtted • Väikeettevõtted • Keskmised ettevõtted • Potentsiaalsed ettevõtjad Kasutatud kirjandus • http://www.riigikogu.ee/msi_arhiiv/tell01_133.html#P705_37423 • Juhan Miettinen, Juhan Teder, Ettevõtlus 1. –Ettevõtlusest, ettevõtjatest ja ettevõtluspoliitikast. Tallinn: Külim kirjastus, 2006, lk 105-128. • http://kasvustrateegia.mkm.ee/
5.Millised nähtused iseloomustasid külma sõda? *Võidurelvastumine. *Ülekaalu taotlemine Euroopas. *Mõju laiendamine Kolmandas Maailmas. 6.Miks saavutasid Hiina kommunistid kodusõjas võidu? *NSV Liidu toetus. *Agraarreform andis talupoegadele maad. 7.Millised organisatsioonid moodustati? *1949-NATO *1952- Euroopa Söe- ja Teraseühendus 8.Milles seisnes sotsiaalse turumajanduse poliitika? Riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga kehtestama reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas igati ettevõtjate vaba konkurentsi, millega kaasnesid avatud turg, eraomand ja stabiilne raha. 9.Too näiteid sotsialistlike riikide kohta. Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Hiina, NSV Liit ja Mongoolia. 10.Mis neid iseloomutas? *Võim kuulus ja kogu elu allutati kommunistlikule parteile. *Tohutu võim oli julgeolekuorganeil. *Majandus oli riigistatud. *Sõjaväestuse aste oli kõrge. 11
12.12.2010 12b. David Ricardo Ricardo, David (19. IV 1772- 11.IX 1823), inglise majandusteadlane, klassikalise poliitika ökonoomia rajajaid. Arendas A. Smithi tööväärtusteooriat: pidas palga, kasumi ja rendi allikaks tööga loodud väärtusi. Lõi renditeooria ja võrdleva kulu teooria, uuris maksude mõju hindadele ja tõestas, et protektsionistlik majanduspoliitika kahjustab riiki. Propageeris vabakaubandust. Tema teosteks on ,,The high price of bullion, a proof of the depreciation of bank notes"(1810), ,,Principles of political economy and taxation" (1817). Ricardo pakkus Inglismaale välja kaks erinevat arenguteed: 1)Protektsionistide saar, mis on kindlustatud välismaa kaupade vastu. 2) Ekstrovertne kaupleja,...
Rahareform 1992. aasta rahareformiga võttis Eesti Vabariik rahaühikuna taaskasutusele Eesti krooni. Seni kasutusel olnud rublad vahetati kolme päeva jooksul kroonideks ning sellest peale oli Eestis ainus seaduslik maksevahend eesti kroon. Rahareformi sümboolseks alguseks võib lugeda 26. septembrit 1987, mil ajalehes "Edasi" avaldati Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel "Eesti NSV isemajandamise alused", mis muuhulgas soovitas Eesti oma raha kasutuselevõttu. 12. aprill 1990 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium vastu otsuse üleminekuks oma rahale 24. detsembriks 1991, kuid tulenevalt vastuoludest tollase Eesti Panga presidendi Rein Otsasoni ja peaministri Edgar Savisaare vahel ei saanud see teoks. Eesti Panga oma rahale ülemineku kontseptsioon nägi ette kohest oma raha kasutuselevõttu. Valitsuse oma, aga vaheetapi kasutamist. Reformi ettevalmistamine sai uue hoo ...
1. Ajalugu, sisu ja levik Subway on Ameerika frantsiisiettevõte, mis müüb peamiselt võileibu ja salateid. Ettevõtet juhib ja omab Doctor's Associates, Inc. Subway on 35 302- restoraniga 98 riigis üks kiiremini kasvavaid frantsiise maailmas. Aastal 1965 asutas Fred DeLuca võileivapoe finantseerimaks oma arstiõpinguid. Tuhande dollari suuruse laenuga hakkas tema sõber Peter Buck partneriks ning avati esimene toidukoht Bridgeportis. Ettevõtjad võtsid eesmärgiks avada 32 söögikohta kümne aasta jooksul. Fred taipas üsna pea ärijuhtimise põhitõdesid ja kvaliteetse toidu serveerimise ning hea klienditeeninduse tähtsuse. Aastaks 1974 omati 16 võileivapoodi Connecticutis. Taibates, et nad ei saavuta oma eesmärki avada 32 restorani kümne aastaga, alustati frantsiisimist, mis viis Subway keti märkimisväärse kasvuni, mis kestab tänaseni. Tänapäeval on Subway 34000 toidukohaga maailma suurim võileivakett.
Pärast hüvitise tasumist jäi soomele väliskaubandus tähtsale kohale, kuna ta sai tooteid lihtsalt turustada saades vastu vajalikku toorainet(ehitati välja teedevõrk, viidi kõikjale elektriliinid, seati sisse tihe lennuliiklus, ehitati uusi elamurajoone, maalt koliti linnadesse) Majandusime- ime majandus elus kus Nt. Lä-Saksamaal tuli (võimule) sotsiaalse turumajanduse poliitika- riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Põhimõte: 1.ettevõtjate vaba konkurents (tagasid avatud turg, eromand, raha stabiilsus jne.) sellega vähendati ebavõrdsust. Olukord: tööstustoodangu kiire juurdekasv, tööpuudust oli vähe (praktiliselt polnud), tõusis inimeste elatustase, riigis polnud streike, SLV olid üle pooled inim. Kesklassis. Välismaalimale paistis Lä- Saksamaa ühiskondliku rahu ja partenluse riigina. Diskrimineerimine- kellegi õiguste kitsendamine Nt
Selleks peab olema haritud ja enesekindel ettevõtja, kes tuleb rajatud ettevõtlusega toime ja oskab selle tööd reguleerida. Ettevõtjat edule viivaid iseloomuomadusi on erinevaid ja iga ettevõtja on oma omaduste kogumiga unikaalne. Eelkõige võib lugeda edu valemiks... Sihikindlus see, mis paneb ettevõtja tegutsema eesmärkide nimel ja eelkõige teadmine, et ta teeb õiget asja. Saavutusvajadus saavutanud ettevõtjatel on kõigil väga tugevad saavutusvajadused. Need ettevõtjad on käivitanud uusi ettevõtteid, sest millegi käimalükkamine või loomine pakub neile tugevat rahuldustunnet. Kõikidel inimestel on mingilgi määral saavutusvajadus, kuid ettevõtjatel on see tavaliselt eriti tugev. Enesekindlus ...omadus, mida võib pidada üheks olulisemaks ettevõtjale. Inimesed on oma olemuselt ratsionaalsed ja seega ei proovi nad algatada midagi uut, kui nad kardavad, et see kukub läbi.
järgnev aeg ● Osaaühingu asutamisel tuleb tasuda riigilõiv 145 eurot. ● Kui asutate osaühingu elektrooniliselt kiirmenetlusega, on riigilõiv 190 eurot. ● Elektroonilisel registreerimisel saate ettevõtte loodud kuni paari tunniga. ● Osaühingu registreerimine notari kaudu võtab aega 2-3 päeva. Raamatupidamine ● Raamatupidamiskohuslaseks on kõik juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. ● Ettevõtte raamatupidamise korraldamise eest vastutab ettevõtte juhatus Olulisemad aruanded, mida raamatupidaja peab esitama on: 1. maksudeklaratsioonid (iga kuu 10-ndaks kuupäevaks tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon ja 20-ndaks käibedeklaratsioon, seda juhul kui ettevõte on registreeritud käibemaksukohuslaseks) 2. majandusaasta aruanne tuleb esitada kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppemist. Osaühingu lõpetamine
Enesehinnang ettevõtjana Tänapäeval on igal inimesel valik – kelleks sa tahad saada? Kas olla palgatööline või saada ettevõtte juhatajaks? Ettevõtjaks hakkamiseks on palju plusse ja miinuseid. Ettevõtte loomiseks peab inimene seda väga soovima ja tegema oma tööd täie pühendumusega. Analüüsides oma iseloomu testide abil, ma ei saa öelda, et mul on ettevõtlik vaim. Edukas ettevõtja on julge, aktiivne, silmapaistav inimene, kes ei karda oma arvamusi avaldada - aga ma olen teistsugune. Tihti ma eelistan olla üksinda ja töötada vaikuses. Mulle ei meeldi olla tähelepanu keskpunktis ja minu jaoks pole lihtne uute inimestega tutvuda. Ma ei usu iseendasse, tihti kahtlen tehtud valikutes ja otsustest. Samuti mul on raske lahkuda paljude harjumustest, sellepärast võimalus muuta oma igapäeva elu ei ole mulle oluliseks motivaatoriks oma ettevõtte rajamiseks. Teiselt poolt, mul on ka iseloomujooned, mis võivad aidata ...
Kas president ei saa aru, et kui riigis pole heaolu pole ka sallivust, inimesed ei saagi sallida kedagi, kes saab sinust rohkem palka, sõidab parema autoga ja kannab lahedamat mütsi. Inimestel ei tule pähegi võõrast inimesest hoolida, kui ta peab iga päev rasket tööd rabama ja ainuke, mis ta riigilt vastu saab on toidukaupade auto, mis käib iga kolmapäev. Presidendi kõne läbi lugedes, ei näinud ma ühtegi lauset, mis oleks puudutanud ettevõtjaid, aga ettevõtjad ongi ju need, kes eesti elu paremaks teevad, nemad annavad ju eesti rahvale tööd ja raha, annavad eesti rahvale võimaluse ennast teostada. Töö viib edasi protsessi ehk arengut. President oleks võinud oma kõnes olla rohkem otsekohesem ja ausam, sest need kaks asja toovadki välja tõe kõige arusaadavamal viisil.
Feodaalkord, pärisorjuse kujunemine. Keskaja seisused Kolm seisust Keskaegne ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks. Vaimulikud, kes kõigi eest palvetasid. Sõjamehed, kes kõiki kaitsesid. Töötegijad, kes kõiki oma tootva tööga ülal pidasid. Sellist ühiskonnakorraldust peeti Jumala poolt seatuks. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Feodaalkord Senjööri (isanda) ja vasalli (sõjamehest sõltlase) suhe, mille käigus andis senjöör vasallile maad vasalli väeteenistuse vastu. Feodaalkord kujunes välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandil. Feood Vasallile antud maad hakati nimetama lääniks (saksa k Lehn laen) ehk feoodiks ja selle valdajat vastavalt kas läänimeheks või feodaaliks. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus aja jooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärand...
Selline käitumine toob kaasa järjest suureneva nõudluse kaupade ja teenuste järele, mis omakorda tõstab hindu kiirenevas tempos. Hinnataseme tõus aga vähendab olemasolevate varade väärtust ja ei soosi säästmist. Lõpptulemuseks võib olla halvimal juhul tagasipöördumine rahaeelsele majandusele. Kõrge inflatsiooni või selle ootuse tagajärjel kasvavad ettevõtluskulud kiiremini kui tulud, mille tagajärjel eelistavad ettevõtjad riskidest hoiduda ja väldivad investeeringuid tulevikku, mis omakorda vähendab konkurentsivõimet. Sellel on majanduskasvule ja tööhõivele negatiivne mõju. Ka Eesti majandus arenes paari aasta eest kiiresti ja seoses sellega oli meil kõrge inflatsioon , mis sai saatuslikuks Eurole üleminekule. Mis siis oleks kokkuvõttes parem- kas inflatsioon või deflatsioon? Väga raske on valikut teha kuna mõlemal juhul on omad ohud. Isiklikult arvan, et siis, kui kõrge
(27%) seega taas veekogude puhtus. · Eesti keskkonnaseisundit tervikuna hinnati ülekaalukalt pigem heaks (81%), millele lisandub 4% vastajatest, kes seda pidasid koguni väga heaks. Väga halvaks ei pidanud keskkonna olukorda Eestis keegi. KESKKONNAALASED TEAVITUSTÖÖD · Keskkonnaalaste teavitusürituste raames on kaasatud alates juunist 2010 kuni august 2013 ligi 40 000 täiskasvanut. · Teavitustööd aitavad läbi viia üldhariduskoolide õpilased, õpetajad, ettevõtjad, maaomanikud, samuti tavakodanikud samuti kuuluvad kõik eelpool loetletud grupid ka ise sihtrühmade hulka. · Teavitusüritusteks on infopäevad, koolitused, keskkonnaalased konkursid, teemakohased näitused, keskkonnahariduslikud õppeprogrammid. · Alates 2010. a juunist on õppeprogrammides osalenud ligi 66 000 koolinoort. (www.keskkonnaharidus.ee) KIRJANDUSALLIKAD · http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=prev iew/id=1187006/Eesti+elanike+keskkonnateadlikkus2 012aruanne
samuti lihtne ja kaunistusteta. Kiriku põhitegevuseks on korraldada kirikus väike ekskursioon turistidele , tutvustada kiriku ajalugu ja rääkida milliseid heategevusi on tehtud kirikule. Põhiliseks teenuseks on soov liituda kirikuga või aidata kirikut majanduslikus ehk rahanduslikus olukorras.Kirikus pakutakse igasuguseid lipikuid ja flaiereid, mille teemaks on Eesti kirikud. Kirik on turistidele raskesti leitav seega peavad organisatsiooni ettevõtjad turiste ise ligi meelitama ja nad ise kohale viima. Ametliku interneti kodulehte pole. Lahtioleku ajad on kokkulepitavad. Pühakoja läänesissepääsu kohal paikneb uhke kaheksatahuline torn, mida katab väikese sibulkupliga telkkiiver. Kirik on ise punast värvi ja aknaraamid on valget värvi. Kirik asub sõidutee kõrval, mis on külastajatele poole mugavam ja kättesaadavam. Kiriku ümber on pooleldi mets. Kiriku siseruumid on heas korras kuid lagi vajab paranemist. Mahutavus on
Töövestlusel ei rääkinud keegi mulle mitte sõnagi mõnest riskist. Ka ei pidanud ma lugema endapoolseid kohustusi ja õigusi. Niimoodi mitme inimesega sagides võib kergesti midagi juhtuda ning olen õnnelik, et ilma mingigi ettevalmistuseta seal terveks jäin. Samuti ei räägitud mulle ka inimesest, kes teostab järelvalvet või kelle poole ma saaksin pöörduda, kui tunnen ennast või teisi ohustatuna. Arvan, et ajaga hakkavad ettevõtjad rohkem põhjalikku riskihindamist tegema, sest ka riigiasutused kontrollivad, kui kaitstud töötajad on.
Eraõiguslik juriidiline isik on sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele on eraõiguslik juriidiline isik täisühing, osaühing, aktsiaühistu, mittetulundusühistu ja liit, sihtasutus ja usaldusühing. Seaduses võib ette näha ka eraõiguslikku juriidilisi isikuid. 2. Avalik-õiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Äriseadustik liigitab ettevõtjad: 1. Füüsilisest isikust ettevõtjad- iga teovõimeline isik, kes ettevõtluses tegutseb. 2. Täisühing- äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühe ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. 3. Usaldusühing- äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühe nime all ning vähemalt üks usaldusosanik vastutav ühistu kohustuste eest kogu oma varaga ning
AJALOO KONTROLLTÖÖKS 1. Mis on sotsiaalne turumajandus ja millised on selle tunnused ? sotsiaalne turumajandus- poliitika, mille järgi riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult , kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma. Tunnused: ettevõtjate vabakonkurents, avatud turg, eraomand stabiilne raha, tugev sotsiaalpoliitika, mis vähendab ebavõrdsust inimeste vahel. 2. Võrdle Inglismaa ja Saksa Liitvabariigi majandust. SLV INGLISMAA Tööpuudust polnud. Sotsiaalkulutusi kärbiti. Sotsiaalkulutusi suurendati. Rikkad muutusid veel rikkamaks, sest Rikkad muutusid vaestega võrdseks
1) Rahvastiku jagunemine: 1) Aktiivne- e tööjõud inimesed, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama : töötajad( palgatöölised,ettevõtjad,vabakutselised, kes saavad oma töö eest tasu, aga ka nt inimesed, kes on haiguslehel või sõjaväes või kes töötavad perefirmas otsest palka saamata) aga ka töötud ( inimesed, kes tahavad ja on võimelised töötama, kuid ei leia tööd) 2) Passiivne e mitteaktiivne rahvastik isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised ( koduperenaised,tudengid,õppurid, kes ei käi kooli kõrvalt tööl, aga ka haiguse või puude tõttu töövõimetud) lapsed, vanurid, kodused. Aga ka heitunud- kes on kaotanud lootuse tööd leida ja on seetõttu tööotsimisest loobunud. 2) Tööpuuduse põhjused,mõju,leevendamine. Tööpuudus on seotud inimese oskuste ja haridusega. Tööpuudust põhjustab vastava töökoha kvalifikatsiooni puudus. Inimene ei leia end...
selle korrektne viide ja miks just see töö valituks osutus. Uuritavaks tööks sai Triin Kööp`i poolt esitatud lõputöö "Majutusettevõtete keskkonnaalase tegevuse arendamine Järvamaal ja naabermaakondades" (Pärnu 2014). Töö osutus valituks, sest keskkonnaalased teemad on pikaajaliselt olnud väga päevakohased ning isiklikult pakub huvi keskkonnasäästlik tegutsemine ettevõtluses. Huvitav on uurida, mida ettevõtjad kasutavad keskkonnasäästmiseks ning ehk on ka leidlike ideesid, kuidas keskkonnasäästliku mõtteviisi hoopis turundusstrateegiana enda kasuks pöörata või on tulnud mõni uudne keskkonnasäästlik võimalus majutusettevõtetesse. Selle lõputöö eesmärk on leida arendus-ja parandusettepanekuid Järvamaal ja naabermaakondades keskkonna poole pealt. Autor uurib erinevate majutusettevõtete teadlikust ja huvi keskkonnaprobleemide kohta, mis puudutavad turismi tegevusala
Roll ühiskonnas Sotsiaalse vastutuse mõtestamiseks on oluline mõista vastajate üldist arusaama ettevõtte rolli kohta ühiskonnas – kas esmatähtis on teenida vaid raha või oluline on panustada ühiskonna arengusse ka laiemalt. See küsimus muutis pildi omanike ja tippjuhtide arusaamast sotsiaalse vastutuse osas palju mitmekesisemaks – samuti ilmnesid erinevused omanike ja juhtide arusaamades. Teatava üldistusega võib öelda, et omanike arusaamad ühtivad pigem kitsama, teoorias majandusliku sotsiaalse vastutusega seostavate arusaamadega. (Kulliki Tafel, märts 2006) Kui ettevõte eksisteerib, on ta tegelikult ju üks osake ühiskonna rakust – tal on oma tööjõud, ta maksab töötajatele palka, ettevõte maksab ühiskonnale makse; osaleb kaudselt ka infrastruktuurides – ettevõtted tarbivad infrastruktuure ning oma tegevusega toetavad nende olemasolu ja paranemist: kasvõi näiteks tarbides energiat, ettevõte maksab energia eest ja kindlustab energiatoot...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Mario Madisson KAUPADE MÄRGISTUS Lõputöö / uurimustöö Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2013 SISUKORD 1.Tunnustatud Eesti Maitse..................................................................... 1 2.Tunnustatud Maitse...............................................................................2 3. Roheline toode......................................................................................3 4. Parim toiduaine.....................................................................................4 5. Mahemärk..........
Tunnistusel peavad olema kõik viied ja näpu vahel kiituskiri. Kuid see ei peaks üldse nii olema. Loomulikult tahame me kõik edukad olla. Kuid edukus ei peaks väljenduma kellestki teisest parem olemises, vaid enda eelmise tulemuse ületamises. Nõnda seame me endale realistlike eesmärke ega rebi ennast puruks. Kuidas jääks me näiteks ellu kui meid visataks mõnda maailma mainekaimasse ülikooli üldse? Koht kus on koos kõik tipud: priimused, parimad õpilassportlased, noored ettevõtjad ja oma koolide parimad. Kõik koos samas kohas. Sellel hetkel ei saa me kõik enam esimesed olla. Me kõik anname endist parima, kuid kujutagem ette inimest kes on alati olnud kõiges parim, kes ei ole kunagi oma elu jooksul saanud viiest madalamat hinnet - isegi mitte viite miinust. Minna mainekasse ülikooli ja näha seda miinust oma hinde kõrval ja võibolla isegi madalamaid või puudulikke hindeid. See on miski mis paneb neid töötama veel rohkem ja kui nad ei saavuta
spetsialiseerumised või konkurentsieelised tulenevad. Ühelt poolt on meil klassikaline majandusteadus, mille idee seisneb selles, et kui me vaatame miks ettevõtte toodavad erinevaid asju erinevates piirkondades, siis on näha, et looduslik ja geograafiline keskkond soodustab ühes piirkonnas näiteks veini tootma ja teises mitte. Ja on mõistlik, et need geograafiliselt erinevate piirkondade riigid omavahel kauplevad. Ettevõtjad keskenduvad sellel mis on nende keskkonnas füüsiliselt, geograafiliselt, loodusvaraliselt olemas. Teine ja vastanduv arusaam põhineb selles, et kui me vaatame ajaloos edukaid riike, kus innovatsioon ja majandusareng on olnud väga jõuline ja kus inimeste elatustaset on kõvasti parandatud, siis me peaaegu mitte kunagi ei leia riike nende hulgast kellel on olulised looduslikud eelised. Idee on selles, et peaaegu kõik konkurentsieelised või põhjused miks
Millisel kaalutlusel peaks olema leebe ettevõtja suhtes,kes on osalenud kartellis ja pannud teadlikult toime jämeda konkurentsiõiguse rikkumise?Komisjon peab kartellis osalemist väga tõsiseks,kuna tegemist on tõsisema konkurentsipiiranguga,millega kaaneb hinnatõus,tarbija valikuvõimaluste vähenemine ja kahju tööstusele.Ennetutegevus on võtmeks rikkumiste arvu vähendamisel.Selle põhjuseks on eelkõige asjaolu ,et loomuliku konkurentsi kunstlikult piirates väldivad ettevõtjad survet uuenduste tegemiseks nii tootearenduses kui ka tõhusamate tootmismeetodite kasutusele võtmise osas.Pikemas perspektiivis on eespool mainitud tegevuse tulemuseks konkurentsivõime kadumine ning tegutsemisvõimaluse vähenemine.Nimetatud põhjustel on konkurentsialaste õigusrikkumiste avastamine riigi seisukohalt oluline tegevus ning selle nimel ollakse valmis tegema isikutele soodustusi,et tagada nende koostöö konkurentsialaseid õigusrikkumisi
Miks tavakodanik peab teadma oma õigusi ja kohustusi majandusküsimustes? Arutlus Kõigepealt ma esitaksin küsimuse: Mis on üldse majandusküsimused? Mis seos on meil, kui tarbjatel majandusküsimustega? Majandus jääb ju riigi teha ja korraldada!? Ei mitte seda, absoluutselt iga inimene ja ettevõte on tähtis lüli majanduses. Meie, kui tavakodanikud oleme tarbijad ja ettevõtjad tootjad. Enamasti kõik mida toodetakse, tarbitakse ka inimeste poolt ära. Siit saabki alguse ringlus, mida nimetatakse majanduseks. Majandus on ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmise ja tarbimise korraldamine. Majanduse põhiküsimused on: Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majanduses on vaja ressursse milleks on enamasti raha, ideed ja nõudlus, kui need on olemas siis teiseks on tarvis inimressurssi, kes hakkaks tootma ja töötama ning ka selle
Tol ajal ta käis Noortemaja Ärikoolis, kus tehti mänguettevõtteid ja õpiti ärinduse algteadmisi. Minu arvates selliseid koole võiks olla rohkem, sest just siit saavad noorukid esimese pisiku, mis aitab edasi areneda ettevõtluses ja üldse soov sellega tegeleda. Esimese OÜ asutas ta sõbraga 17 aasta vanuses vanemate abil. Selle ideeks oli virtuaalserveti teenuse pakkumine ja hiljem arvutite müümine. Küll see idee on jäänud tahaplaanile, kuid sellest kasvas välja kolm ettevõtjad, kes hakkasid oma rada käima. Nii et tasub varakult proovima ja aru saada, mis on su tegevus ala. Praeguseni käidud teel kõige tähtsamaks peab Peeter raamatu ,, Rikas isa, vaene isa" lugemise, mis aitas varjust välja minna ja aru saada suurest ja väikesest pildist. Vale otsus on süveneda ainult ühel alal, selle inimesel puudub suur pilt, peab arendama ennast ka teistes valdkondades, siis on ka kergem elus hakkama saada. Näiteks minna mõnda lisa koolisse,
valitsejad vastutasid kogu oma rahva eest. Iga väikseimgi läbikukkumine või ebaõnnestumine võis sel ajal väga valusalt kätte maksta. Seepärast pidid juhid olema väga enesekindlad, suutma rahvast oma kontrollile allutada ning tähtis oli ka võime mitte lasta end kõigil teistel mõjutada. Inimeste igapäevasest elust võib leida mitmeid näiteid selle kohta, et teiste üle valitsemine polegi nii kerge. Näiteks avasid paljud ettevõtjad majanduskasvu ajal oma poodide uksed. Esialgu tundus kõik väga lihtne ning paljulubav, kuid peale esimeste töötajate palkamist, ei leitud endas jõudu, et neid enda alluvuses ning kontrolli all hoida. Seetõttu pididki paljud neist oma poed taas kinni panema ning vana eluviisi juurde tagasi pöörduma. Kõik inimesed ei olegi maailmas selleks, et valitseda. On selge, et see ei oleks ka võimalik, sest valitsejal peab olema neid, kelle üle valitseda
Investeering - raha kasulikult paigutama. Privatiseerimine - erastamine, erakätesse andmine või müümine. Avatud majandus - riiki lubatakse väliskauplejad ja välisinvesteerijaid. Transiitkaubanuds - läbiveo kaubandus, allhanketöö, mingi firma kasutab vahendajat, ei tee ise otse, vaid laseb teha. Miks riik kogub makse: 1) et ennast finantseerida 2) arendada majandust 3) kõlbline külg, aidatakse neid, kes ise toime ei tule Maksud jagunevad: Riiklikud otsesed: *üksikisiku tulumaks 21% *pensioni II sammas 2% *maamaks *sot. maks *töötluskindlustus maks 2,8% kaudsed: *käibemaks *aktsiisimaks 20% (tubakatooted, alkohol) *tollimaks *hasartmängumaks Kohalikud: kohalik volikogu võib kehtestada: *paadimakse *loomapidamsmakse *teedemakse *reklaamimakse Maksusüsteem - kõik kohalikud maksud ja põhimõtted. Progreseeruv tulumaks - astmeline tulumaks, mida suuremad on inimese tulud seda suurem protsent läheb maha. Proportsionaalne tulumaks - kõig...
opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda: tsensuur, kontroll hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid ja muud sellised. Itaaliat loetakse küll totalitaarsete diktatuuride hulka, kuid võrreldes Stalini ja Hitleri vägivallaga oli Mussolini suhteliselt tagasihoidlik vägivalla rakendamisel. Majandus võeti riigi kontrolli alla, töölised ja ettevõtjad sunniti ühinema korporatsioonidesse, mis pidid ära hoidma streigid. Et Itaaliast siiski võimast 1 suurriiki teha, tuli Mussolinil pöörata pilk kaugemale, mis tähendas agressiivset välispoliitikat. 1935. aastal vallutasid Itaalia väed Etioopia, 1936. aastal sõlmiti sõjalis-poliitiline liit natsi-Saksamaaga. Teise maailmasõja aegsed katsed naaberriike vallutada lõppesid ebaõnnestumisega. Mussolini kukutati 1943
ettevõtteid ja pakkujaid, kes võivad mitte müüa kvaliteetset kaupa. Palkade ja hindade pidev tõusmine loob ebaselge pildi majanduse tegelikust seisukohast ja suurendab ühiskonnakihtide vahelist vahet veel rohkem. Deflatsiooni käigus aga langetatakse muudkui hindu ja inimesed mõtlevad, et kuna hindu aina langetatakse, siis nad ei pea seda kaupa või teenust täna ostma, vaid nad saavad selle osta kas järgmine päev või hoopis nädal aega hiljem ning siis on hind juba palju odavam. Ettevõtjad näevad, et sellise hinna eest nende kaupu ei osteta, ning sellepärast peavadki nad hindu veel rohkem langetama. See toob omakorda kaasa ettevõtete kasumi vähenemise, millele võib juurde lisanduda palkade kärpimine ning halvemal juhul pankroti. Seepärast on deflatsioon hea ainult siis kui see jääb normaalsuse piiridesse ehk piirdub ainult madalate hindadega ega lähe üle laostumise ja pankrotini. Deflatsioon on kasulik tarbijale, kuna hinnad langevad ja toidukaupa saab kätte odavalt
Eelnevalt, 10. novembril 2009, allkirjastasid Euroopa koostööriigi lepingu Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning ESA välissuhete direktoraadi direktor Peter Hulsroj. PECS-leping (Plan for European Cooperating State, Euroopa koostööriikide kava) sõlmiti 22. septembril 2010 ESA peakontoris Pariisis, tseremooniast võttis osa ka 19-liikmeline Eesti delegatsioon (esindajad ülikoolidest, uurimisinstituutidest, ettevõtjad kavandatavatest PECS-projektidest). Eesti koostöö Euroopa Kosmoseagentuuriga algas 20. juunil 2007, kui Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning ESA juriidiliste ja välissuhete direktor René Oosterlinck allkirjastasid Tallinnas rahumeelse kosmosealase koostöö kokkuleppe. Eestit esindavaks pooleks määrati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Kosmosealast teadust koordineerib Eestis valdavalt Haridus- ja Teadusministeerium,
.............................................. 8 6.EUROOPA ÜHISRAHA - EURO.............................................................................. 9 6.1 Euro poole ja vastu argumendid...........................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 11 1. MIS ON RAHA? Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Me teeme tööd, et saada sissetulekuid, ettevõtjad riskivad, et saada kasumit. Inimesed müüvad ettevõtetele tööjõudu ja saavad selle eest palka ehk raha. Raha eest saab aga osta endale eluksvajalike kaupu ja teenuseid. Kaupade ja teenuste ostuks kulutatud raha jõuab ettevõtete kätte, kes saavad selle eest osta tootmiseks vajalikke tootmistegureid tööjõudu ja toorainet. Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks.
Tulemuseks lõhenes Saksamaa kaheks ida poolel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik, läänes Saksa Liitvabariik. 10. Kes oli K. Adenauer ja milline oli tema majanduse arengukava? Tulemus? Sotsiaalse turumajanduse poliitika? · Konrad Adenauer oli sõjajärgse Saksamaa (Saksa Liitvabariigi) riigijuht 14 aastat. Tema majanduse arengukava aluseks sai sotsiaalse turumajanduse poliitika, mis tähendab, et riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Tähtsaim põhimõte oli ettevõtjate vaba konkurents, mille tagasid avatud turg, eraomand, raha stabiilsus ning paljud muud tegurid. · Taoline mudel töötas kahe aastakümne vältel hästi, tööpuudust peaaegu polnud, inimeste elatustase tõusis tunduvalt, tööstustoodangu juurdekasv oli kiire. Üle poole Saksa Liitvabariigi elanikkonnast kuulus keskklassi ning streike polnud.
” (Kaidi Ruusalepp) Äriseadustikus – ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Ettevõtja võib osaleda oma äris ise, st. teha tehinguid iseenda nimel, või kasutada erinevaid ettevõtte vorme, milles ettevõtja võib osaleda üksi või koos teiste ettevõtjatega. Samuti võib ettevõtja kaasata investoreid, kes ei pea olema ettevõtjad. Ettevõttel on aga teisigi tähtsaid ülesandeid: - ühiskonna erinevate vajaduste rahuldamine - ühiskonna toimimiseks vajalike vahendite tagamine riigile (maksud) - omanikele sissetulekute tagamine - töötajatele sissetulekute tagamine - eneseteostuse võimaldamine Isikuomadused, mis on ettevõtjale vajalikud: - algatusvõime ja iseseisvus - loovus - julgus võtta riske ja kanda vastutust - soov ise teha ja otsustada, olla ise endale ülemus
ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest [müügitulust]. b. Eriseadused majandusarvestuse korraldamisest · KonkS: arvestuse pidamine erinevate tegevusvaldkondade tulude ja kulude kohta · ElTS: Elektriettevõtja peab raamatupidamise arvestust oma elektrienergiaga seotud tegevusalade ja muude tegevusalade kohta nii, nagu oleksid seda kohustatud tegema nendel tegevusaladel tegutsevad erinevad ettevõtjad · RdtS: finantsarvestus infrastruktuuri majandamise (sh teenuste kaupa eraldi) ja veoteenuse (sh eraldi avaliku liiniveo ja sel puhul ka grupisiseste tehingute) tulude ja kulude kohta · ÜTS: finantsarvestus avaliku liiniveo tulude, kulude ja vara kohta heast raamatupidamise tavast lähtudes · MGS: finantsarvestus gaasi põhi- ja jaotusvõrgu ning müügi (sh eraldi kodu- ja vabatarbijate) tulude, kulude, vara ja kohustuste kohta
Ettevõtte jaoks tähendab see tihti, et kassas raha pole ja kuigi idee ja äriplaan võisid olla väga head, lõppeb tegevus hoolimatu elluviimise tõttu pankrotis. Kui teil on plaanis fikseeritud summa, mille te saate mingile etapile kulutada, siis proovige saada selle raha eest parim, kuid vältige ülekulutamist. Tarnijad väga olulist rolli teie äriplaani teostumisel võivad mängida ka tarnijad teised ettevõtjad, kellelt te ostate toorainet, teenust või kelle kaupa te vahendate. Esmapilgul võib tunduda, et turumajanduse tingimustes ei tohiks selline küsimus üldse probleemi tekitada kui on olemas vajadus, siis on kuskil ka ettevõtja, kes seda vajadust rahuldab. Teie jaoks on oluline, et kui te olete kliendile lubanud tema kauba tähtajaks kohale toimetada, siis te seda ka teete. Kuid kui teie lubaduse täitmine sõltub tarnija
eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaotub: Majanduspoliitika, Rakenduslik majandusteadus– Majandusteooria. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: rahvamajandusõpetus, ettevõttemajandusõpetus Rahvamajandus jaguneb omakorda: mikroökonoomikaks (üksikult üldisele), – makroökonoomikaks (üldiselt üksikule). Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtjad, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. Mikroökonoomikat võib pidada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Ressursid Inimeste vajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid on piiratud. Tootmine on hüviste valmistamine, tarbimine aga nende kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks.
arvan, et spordis on mõlemat nii äri kui ka kultuuri, sest firmade jaoks, kes on mingi suusakoondise sponsor või mingi kuulsa sportlase sponsor on väga oluline, et selle firma logo oleks sportlase võistusdressil. Spordi ja äri vahe on selles, et spordis lehvib riigilipp kõrgemal kui äris. Tavasoomlasele on palju olulisem, kas jäähoki MMi võidab Soome või Rootsi, kui see, kas Nokia turuväärtus on suurem kui Ericssoni oma. Spordi rahvuskesksuse tõttu peavad riik, rahvas ja ettevõtjad erakordselt panustama selleks, et tuleks tulemusi. Väikeriigid eriti. Telia tippjuhid ütlesid pärast seda, kui EMT logo oli Rootsi parima vaadatavusega eetriajal praktiliselt 1,5 tundi järjest eetris, et Telial küll niisugust raha ei ole, et sellist asja endale lubada. Tegemist oli Vasaloppetiga, mille liider Raul Olle pikalt oli ja lõpuks ka võitis. Äriettevõtte investeeringul sporti on ettevõttest sõltumatult omad riskid (sportlase
Aktsiisimaksudega on võimalik mõjutada kahjulikke tooteid .Maksusüsteemid: 1. Progressiivne 2.Proportsionaalne 3. Regressiivne ( Eestis prop. maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast).Ülekuumenenud majandus: Põhjuseks on liiane nõudlus , mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu.Sellisel juhul inimesed ei suuna oma raha mite tarbimisse , vaid hoiustavad seda, avaldades nii piiravat mõju nõudlusele.Hõivatud e . töötajad palgatöölised, ettevõtjad ja ka vabakutselised , kes saavad oma töö eest tasu.Töötu- inimene , kes tahab ja on võimeline töötama , kuid ei leia tööd.Tööpuudus- inimeste oskused ei vasja tööandjate nõudmistele ja vajadustele.Tööpakkujaid on vähem kui töö sooviaid .Tööpuudus mõjutab- Töötute pealt riigil saamata jäänud toodang. (majanduslik kahju) Sotsiaalne kahju (pikaajaline tööpuudus võib laastada inimese psüühikat , võimalik kuritegevuse kasv töötute arvelt.Riigi kulutsed
Erudeeritud kodanikud liiguvad järjest edasi, et jõuda kõrgklassi. Kõrgklass koosneb samuti ka sellistest indiviididest, kes räägivad suurtest ja kaugetest eesmärkidest, üritades Eestit näidata kui maailmatasemel arenenud riik. Nn. teises Eestis on inimesed, kes üritavad olemasolevas situatsioonis jääda optimistlikuks ning aidata seda olukorda parandada. Eelkõige on õpetajad need, kes harivad meie järeltulevat põlvkonda väärtustama oma isamaad. Abiks on ka ettevõtjad, kes loovad uusi töökohti. Aktiivsed on ka kodaniku ja noorteühendused. Olles ise noorteorganisatsiooni liige, tean täpselt, kuidas sujub noorte endi algatus kaasa rääkida aktuaalsetel teemadel ning teha midagi reaalselt ära, mis toob kasu nii endile kui ka kõigile teistele. Juba 2001. aastal pöördusid avalikkuse ette sotsiaalteadlased nimetades esimest korda Eesti kahestumist. See oli juba üle 10 aasta tagasi. Nüüdseks on olukord veelgi halvenenud. Isegi Juhan
Vabaaine majandusõpetuses 4. tund Tööturg Kogu rahvastik jagatakse tinglikult 3 gruppi: Tööeast nooremad Tööealised Tööeast vanemad EL loetakse tööealiseks alates 16. eluaastast ja pensioniiga algab enamikus EL riikides 65.eluaastast. Seega tööealised inimesed on 16-64.aasta vanused inimesed. Nende hulgas on ka juba pensionäre, sest on ameteid, kus minnakse pensionile enne ametlikku pensioniiga. Eesti statistika käsitleb ka tööealiste vanusevahemikuna 15-75.aastaseid inimesi, sest sellise valimi kohta on tehtud uuring. Tööturg Tööealine elanikkond jagatakse kaheks: Aktiivne rahvastik ehk tööjõud Mitteaktiivne rahvastik ehk väljaspool tööjõudu olevad inimesed Tööhõivemäär näitab hõivatute osa protsentuaalselt kogu tööealisest rahvastikust. Töötuse määr näitab protsentuaalselt töötute osakaalu aktiivsest tööjõust. Tööturg • Töötaja on isi...
ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis sotsiaalne struktuur-mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida isel.avaliku sektori,turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus,rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises,vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine leibkond-majapidamisüksus,mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed) massimeedia-suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm,mis mõjutab suurt osa ühiskonnast massikultuur-laiatarbekunst,mida luuakse kommertslikel alustel ühishüved-kaubad/teenused, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta polüarhia-kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade,kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel pluralism-a)mitmekesisus,paljus...
..........................................................................................6 5. ,,AUS KAUP"...............................................................................................7 ,,Tunnustatud Eesti Maitse" Tunnustatud Eesti Maitse päritolumärk antakse toodetele, mille põhitooraine on 100%-liselt eestimaise päritoluga ning mis on edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise. Märgi kasutamisõigust võivad taotleda kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad, kes tõendavad dokumentaalselt toote valmistamisel kasutatud põhitooraine kodumaist päritolu. Kvaliteedi- ja päritolumärgi väljaandmise eesmärgiks on: väärtustada Eestimaist toodet Eesti turul; toetada Eesti toiduainete kodumaist müüki ja eksporti; pakkuda eeliseid konkurentsis; motiveerida ettevõtteid kasutama tootmisel Eestimaist toorainet; suurendada tarbija usaldust kodumaiste toodete kvaliteedi vastu. Näitab, et toote põhitooraine pärineb Eestist.
1. Saksamaa – sotsiaalne turumajandus (lk 27) Sotsiaalne turumajandus toimis Saksamaal 50.-60. aastatel. Riik ei sekkunud majandusellu, olid vaid kindlad reeglid, mida ettevõtjal tuli järgida. Eraettevõtjad. Kehtis ettevõtjate vaba konkurents ehk ettevõtjad on ühetaolised, võrdsed; vaba turg ehk ettevõtja võis oma toote hinna ise määrata. Eksisteerisid erakonnad ja raha püsis stabiilsena. Kõige selle töötas välja väga armastatud Konrad Adenauer. Saksa majandusime seisneski hämmastavas majandustõusus ja -edus. Tööpuudust polnud, inimeste elatustase tõusis ning tööstus toimis. Paraku aga kõik hea ei püsi igavesti. 1960. aastate II poolel puhkes majanduskriis. Tuli teha ümberkorraldusi: 1980. aastal sekkus riik majandusellu
Artikli analüüs Martin Ehala: valijate revolutsioon Eesti riigi sotsiaalsed probleemid seisnevad Ehala sõnul poliitikas. Parteid on kogu rahvale kuuluva võimu egoistlikult endale võtnud ja ei jaga seda uute kodanikega, kellel on, mida öelda. Antud probleemi kolle on praegu kehtiv valimissüsteem, kus on kasutusel suletud nimekirjad. Parteid esitavad endast petlikult ilusa pildi, mida on töödeldud maksumaksjate rahadega, suurejooneliste reklaamidega ja võimsate korraldusmeeskondadega. Üksikkandidaatidel pole piisavalt edu, et midagi poliitika sfääris muuta. Suureks probleemiks on parteide äraostmine, selle taga seisavad ettevõtjad, kes üritavad luua olukorda, kus seaduses tekiks neile kasu toov lünk. Finantsküsimusega seoses on kõhklustäratav riigikogulaste palk, mis on liiga suur nii ametikohta täites kui peale lahkumist. Kõik need probleemid on tekitanud palju suurema kaose...
Aktsiisid on kaudsed maksud. Selles osas sarnanevad aktsiisid käibemaksuga. Maksukoormust kannab lõpptarbija, kes kasutab aktsiisikaupa ettevõtlusväliselt, kuid maksu kogujad ja maksjad on ettevõtjad, kes toodavad või impordivad kaupu. Tarbimist maksustatakse toote hinna suurendamise kaudu. Aktsiis jääb tarbijale varjatumaks kui käibemaks, sest müüja ei näita arvetel kauba hinnas sisalduvat aktsiisi. · Aktsiisid on tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi. · Maksustamine ei tohi sõltuda kauba paritolust · Aktsiisid on kaudsed maksud(Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks aktsiis, käibemaks, tollimaks. ) · Aktsiis on ühetasandiline maks(Erinevalt käibemaksust on aktsiis on ühetasandiline maks. See tähendab, et aktsiisikohustus tekib vaid üks kord kas kauba tootmisel või Eestisse toomisel (täpsemalt küll ...
Koostada ERD mudel, mis rahuldab all pool kirjeldatud tingimusi. Skeem tuleb joonistada ainut infoloogilisel tasemel st. olemite omadusi pole vaja kirjeldada. Aga kes seda selguse mõttes soovib teha see võib seda teha. Meil on hotelli broneerimisteenuse vahendamise veeb: www.bookit.com. Meie klientideks on ühelt poolt hotellid, kes pakuvad ööbimiskohti ja teiselt poolt eraisikud, kes broneerivad ööbimiskohti ja lähevad hotelli lõpuks ka ööbima. Hotellide omanikud saavad meile ennast klientideks registreerida. Hotellide omanikud on juriidilised isikud: ettevõtted või FIE-d (füüsilisest isikust ettevõtjad). Iga registreerinud juriidiline isik registreerib endale üks kuni mitu kasutajat. Kasutajatest mõned on administraator-kasutajad, kes saavad hallata teisi kasutajaid ja hotellide kirjeldusi. Iga omaniku kasutajad saavad tegeleda ainult selle kasutaja hotellidega - ühel omanikul võib olla mitu hotelli. Üks füüsiline isik oma andmetega...
perioodilisteks makseteks. __H_ 10. Aktsiaselts J. Firma aktsionäride poolt valitud esindajad. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. __d_ 1. Ettevõtlus a. toob alati kasumit. b. on ala, kus saavad tegutseda vaid kõrgelt haritud inimesed. c. on isiksuse omadus. d. ei ole kunagi riskivaba. __a_ 2. Meie tänapäevane majandus erineb palju aastatetagusest. Milline põhjus järgnevaist on toonud kaasa need muutused? a. Ettevõtjad leiutasid või avastasid turu jaoks uusi kaupu. b. Õnn. c. Risk on peaaegu täiesti välistatud. d. Füüsilised isikud toodavad tänapäeval aktsiaseltsidest rohkem. _c__ 3. Usaldusühingu kohta on õige järgmine väide: a. Usaldusühingul on üks omanik. b. Algkapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. c. Usaldusühingul on vähemalt üks täisosanik ja teine piiratud vastutusega omanik. d. Omanikud peavad olema sõbrad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
