Kui üritatakse leida uusi teid, siis loova e produktiivse mõtlemisega. Tavaliselt võtab inimene probleemi lahendamisel appi nii mälu kui fantaasia. Võimalike variantide seast valitakse sobivaim lahendus, kui see pole õige, tehakse uus valik. Õige lahenduseni jõudmiseks kasutataksegi enim just katse ja eksituse meetodit. Variante võib proovida tegelikult või neid vaid mõttes läbi mängida. Probleemi lahendamises on võimalik eristada 4 etappi (Wallas, 1980): 1. ettevalmistav etapp õpitakse probleemi tundma. Kui probleem on selge on kindlat lahendust kerge leida hästidefineeritud probleem. Kui lahendusvariante on palju, nende hulgas pole ühtki head, siis valitakse halvasti defineeritud probleemile kõige realistlikum lahendus. 2. inkubatsioon (IB) n-ö haudeaeg, mil alateadvuses leiab aset ideede küpsemine. IB võib toimuda füüsilises tegevuses või magamise ajal. Uni soodustab loominguliste ülesannete
Filosoofilise esteetika aine ehk põhiprobleemid on läbi ajaloo olnud seotud kolme ,,nähtusega": ilu (ja selle vastandid nii looduses kui kunstis), esteetiline (sh esteetiline hoiak, esteetilised omadused), kunst (laias mõttes, sh kunstikriitika): 5. Analüüsige filosoofilise esteetika ja ,,esteetilise" filosoofia vahekorda! Filosoofiline esteetika on kunstikriitika ja teiste uuringuite, nagu kunstipsühholoogia, mõistete ja printsiipide analüüs... sel on nende tegevuste suhtes ettevalmistav, kriitiline, refleksiivne roll. See tegeleb eelkõige nende eelduste selguse, väidete tähenduse ning nende meetodite iseloomuga kõige sellega millest nad ise sageli teadlikud ei ole. Filosoofiline esteetika kui metakriitika. Esteetika kui ,,esteetiline" filosoofia tegeleb: esteetilise kogemuse, esteetilise hoiaku/suhtumise, esteetilise objekti, esteetiliste omaduste (vastandina mitteesteetilisele ja
Miks? Milline risk kaasneb, kui eellepingus märgitakse lepingu esemena tulevikus sõlmitava põhilepingu ese? Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada.
haldusaktist või toimingust teada või oleks pidanud teada saama. Oluline on meeles pidada, et vaidemenetlus on olemuselt haldusmenetlus ning et vaideotsus on haldusakt. S.t laienevad kõik haldusakti vormistamise ja haldusmenetluse üldpõhimõtted (sh uurimispõhimõte, menetlusosaliste õiguste tagamine jne). Menetlus: Haldusakti andmine/toimingu sooritamine Vaide esitamine 30 päeva jooksul nn lähteorganile, kes haldusakti andis või toimingu sooritas Lähteorgani ettevalmistav menetlus kas vastab nõuetele? kas on põhjendatud? Kui vastab nõuetele ning ei ole lähteorgani arvates põhjendatud: edastamine 7 päeva jooksul nn vaideorganile. Kui ei vasta nõuetele tagastamine. Kui on põhjendatud vaide rahuldamine. Vaideorgan: võib kohaldada esialgset õiguskaitset; vaatab vaide läbi: viib läbi haldusmenetluse ja sooritab selleks vajalikud toimingud; vaide läbivaatamiseks 10 päeva edastamisest (võib pikendada 30 päeva võrra).
Sokratese meetod ehk dialektika St vestluskunsti, oskust vaielda ja argumenteerida, küsida ja vastata, nii et tulemuseks oleks probleemi sügavam mõistmine. Sokrates ise oli vestluses juhtiv pool ning kasutas järgmisi võtteid: · iroonia mängis lihtsameelset, lollikest ja ennast targakspidav inimene hakkas teda õpetama, kuid kavalate küsimuste abil juhtis Sokrates partneri ummikusse, näidates, et partner ei tea tegelikult mitte midagi. See võte oli ettevalmistav etapp edasiseks vestluseks. · ämmaemandakunst ehk maieutika ta uskus, et kõik teadmised on sünnist saadik hinges olemas ja õpetaja ülesandeks on suunavate küsimustega need hingest välja tuua nö välja sünnitada. · määratluse otsimine (defineerimine) teadmine seisneb Sokratese arvates oskuses määratleda ehk defineerida mõisteid. Kui ei oska defineerida mingit mõistet, siis ei tohi ka, et me seda teame
tulevikus sõlmitava põhilepingu ese? Vastusused, õigused ja kohustused: (1) Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. (2) Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. (3) Kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta
Kompromisslepingud Seltsingulepingud:Vaikiva seltsingu leping 9. Lepingueelsed läbirääkimised (1) Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. (2) Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. (3) Kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige
Uues olukorras jäi religioon vaid üheks sfääriks inimeste teadvuses, millel oli teatud funktsioon inimese emotsionaalsete tarvete rahuldamisel ja elu üldfilosoofilisel mõtestamisel. Aga koos üldhariduse laienemise ning uute kultuurivahendite esiletõusuga süvenes tema tõrjutus. Kuigi rahvakool oli rajatud usuõpetusele, oli koolisüsteemi väljakujunemine ise tähelepanuväärne rahva vaimuelu muutumist ning elavnemist ettekuulutav ja ettevalmistav nähtus. Lisaks usuõpetusele õpetati veel kirjutamist, muusikat, geograafiat, looduslugu, osalt ajalugu ja tervishoidu, saksa keelt. Lugemisoskus oli teeks mitte üksnes vaimuliku, vaid ka ilmaliku lugemisvara juurde. Muutus Baltimaade valitsevate klasside elu-olu ja elustiil, algas teaduse ja kunstide, koolielu, ajakirjanduse ning mitmesuguste kultuuriorganisatsioonide kiire areng. Baltimaade kultuurielu jaoks mõjukas sündmus oli Tartu ülikooli taasavamine
hetkeseisundil ja tuleviku oodatava finantsolukorra kohta. Analüüsitulemusi saab ettevõtesiseselt ja väliselt kasutada. Siseselt peamiselt finantsotsuste tegemiseks või prognooside koostamiseks. Välistel tarbijatel võivad olla väga erinevad huvid ettevõte vastu, tarnijaid huvitab ettevõte likviidsus, kreeditore, milliseks kujuneb ettevõte seis tulevikus kui saabuvad laenutähtajad jne. Finantsanalüüsis võib eristada kolme põhietappi. Esimene on ettevalmistav etapp selle käigus määratakse analüüsi eesmärgid, mis omakorda sõltuvad sellest, kellele finantsanalüüs koostatakse või millistele küsimustele tahetakse vastuseid. Läbivateks probleemideks, millele analüüs peab andma vastuse, milline on ettevõte seisukohalt analüüsiperioodi algul ja milliseks on see kujunenud analüüsiperioodi lõpuks. Analüüsi tulemuste alusel saavad erinevad huvigrupid hinnata ettevõte tegevust analüüsitaval perioodil. Teiseks
hetkeseisundil ja tuleviku oodatava finantsolukorra kohta. Analüüsitulemusi saab ettevõtesiseselt ja väliselt kasutada. Siseselt peamiselt finantsotsuste tegemiseks või prognooside koostamiseks. Välistel tarbijatel võivad olla väga erinevad huvid ettevõte vastu, tarnijaid huvitab ettevõte likviidsus, kreeditore, milliseks kujuneb ettevõte seis tulevikus kui saabuvad laenutähtajad jne. Finantsanalüüsis võib eristada kolme põhietappi. Esimene on ettevalmistav etapp selle käigus määratakse analüüsi eesmärgid, mis omakorda sõltuvad sellest, kellele finantsanalüüs koostatakse või millistele küsimustele tahetakse vastuseid. Läbivateks probleemideks, millele analüüs peab andma vastuse, milline on ettevõte seisukohalt analüüsiperioodi algul ja milliseks on see kujunenud analüüsiperioodi lõpuks. Analüüsi tulemuste alusel saavad erinevad huvigrupid hinnata ettevõte tegevust analüüsitaval perioodil. Teiseks
kummist kaitseseibi, käelabale aga sirmi (joon. 81). Joonisel 82 on näidatud meisli teritust. Järgnevas tabelis on esitatud mitmesuguseid raiumisvõtteid. Raiumisvõtted Tabel 2.10 2.5.2. Metalli õgvendamine. Õgvendamiseks nimetatakse lukksepatööoperatsiooni, millega kõrvaldatakse toorikute ebatasasus, kõverdumine ja teised kujudefektid. Õgvendamine on ettevalmistav operatsioon, mis eelneb metallide töötlemise põhioperatsioonidele. Õgvendada annavad terasest ja värvilistest metallidest ja nende sulamitest leht-, latt- ja varbmaterjali, torusid ning metallist keeviskonstruktsioone. Haprad materjalid (malm, pronks jt.) ei anna õgvendada. Õgvendamist võib teostada kas käsitsi vasara abil, või kasutatakse õgvendusmasinaid. Metalli saab õgvendada nii külmas kui ka kuumas olekus. Terasest toorikuid ja detaile võib
Väitlema! Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele Kajar Kase 2006 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 I peatükk: Mis see väitlus nüüd täpselt on? .........................................................................................4 II osa: Ettevalmistumine.......................................................................................................................5 Jaatav kaasus....................................................................................................................................5 Definitsioonid..................................................................................................................................5 Kriteerium......
_ prügikastide ja konteinerite tüübist ja nende hulgast, _ jäätmekäitluskoha, laadimisjaama või prügila kaugusest, _ veofirma võimalustest ja töökultuuris _ kasutatavate jäätmete kokkuostja nõuetest, _ seadusandluse nõuetest. JÄÄTMED KUI RESSURSS Mõisted: o Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus. o Jäätmete korduskasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud. o Jäätmete ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutus.
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Gr...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud. Esimesed eestikeelsed ülestähendused pärinevad 13. Sajandist. Algselt märgiti üles sõnu ja kohanimesid. Läti Henriku kroonikas olid ka 3 esimest eestikeelset lauset. 16. Sajandi algupoolel Kullamaa käsikiri, kus olid sees kolm palvet (issameie, Ave Maria ja usutunnistus). 16. Sajandil esimene grammatika (Stahl), hakkas ilmuma ka ...
Õpetaja ,,kohalolek", olla teadlik klassis toimuvast ja jälgida kõike. Ajastamisvead(viivitamine reageerimisega, kuni algul tähtsusetu korrast ülesastumine võtab liiga suure ulatuse), Eksimused adressaadi valikul(teadmatus, kes põhjustas korrarikkumise; suutmatus märgata kõiki korrarikkujaid või isegi mõne asjasse mittesegatud õpilase süüdistamine), Ülereageerimine(õpilaste peale karjumine, hüsteeritsemine, kuigi olukord nõuab hoopis rahulikumat käitumist) 28. Õpetaja ettevalmistav töö klassis distsipliini kindlustamiseks Enamik distsipliiniprobleeme on välditavad, kui õpetajad rakendavad sobivaid ennetavaid meetmeid, valmistudes tööks klassiga. Õpetajate arusaamad distsipliinist ja kujutlused töö korraldamisest klassiga mõjutavad oluliselt nende käitumist klassi ja üksikõpilase suhtes. Kuigi kord on klassis vajalik, ei tohi see saada õppimisest tähtsamaks e kui õppematerjalist
väga mitmekesine. 20.saj alguses saab pidada kutsepedagoogika eelkäijaks mõistet kutselisus (vocationalism), mida kasutati koolisüsteemis ja õppekavades. Oma tähenduselt tähendas kutselisus seda, et haridussüsteemis kui tervikus tuleb pidevalt meelde tuletada ja õpetada oskust töömaailmas orienteerumiseks/hakkama saamiseks. See nõue oli kohustuslik selles mõttes, et haridus pidi olema suunatud töökoha asjakohasusele, olema töömaailma jaoks ettevalmistav, koolitades konkreetseid oskusi ja õpetades positiivset suhtumist töösse. Kutselisuse suundumust toetas kõrgelt kvalifitseeritud töötajate nõudlus. (Gonon, 2009). Antud teemaga ma sooviksin veel pöörata oma tähelepanu minu jaoks sai uuele teadmisele , et Ameerikas sai isegi kutselisus Wilsoni presidendi kampaania osaks ja muutus isegi rahvuslikuks prioriteediks (nn Vocational Act). (Gonon, 2009). Wilson oli Ameerika Ühendriikide 28. president aastail 19131921. 20
Tulemuste analüüsil kasutatakse teatud ,,võtit", mis põhineb eelnenud uurimustel, kus on välja selgitatud kindlate omadustega isikute reageerimistüübid. c) Küsimustikud 4 (1) Temperamendi- ja isiksuse karakteritestid (2) Isiksuse suunduse testid(huvide,hoiakute,kalduvuste,väärtusorientatsiooni selgitamiseks) Tavaliselt jaguneb uurimustöö 4 etappi: 1. Ettevalmistav etapp:probleemi ja selle tekkeloo selgitamine,kirjanduse ülevaade,vajalike algandmete kogumine,ekperimentaal-ja kontrollgrupi valmine, tööhüpoteesi püstitamine,tarvidusel eelnevate vestluste ja ankeetide või konsultatsioonide läbiviimine. 2. Eksperimentaalne etapp:kavandatud uuringu läbiviimine 3. Uurimisandmete kokkuvõtmine ja töötlemine, tavaliselt matemaatiliste meetodite abil, keskendudes saadud tulemuste usaldusväärsuse taseme kindlakstegemisele. 4
tendentsid,millest ta ise ei pruugi teadlik olla.Tulemuste analüüsil kasutatakse teatud „võtit“, mis põhineb eelnenud uurimustel, kus on välja selgitatud kindlate omadustega isikute reageerimistüübid. c) Küsimustikud (1) Temperamendi- ja isiksuse karakteritestid (2) Isiksuse suunduse testid(huvide,hoiakute,kalduvuste,väärtusorientatsiooni selgitamiseks) Tavaliselt jaguneb uurimustöö 4 etappi: 1. Ettevalmistav etapp:probleemi ja selle tekkeloo selgitamine,kirjanduse ülevaade,vajalike algandmete kogumine,ekperimentaal-ja kontrollgrupi valmine, tööhüpoteesi püstitamine,tarvidusel eelnevate vestluste ja ankeetide või konsultatsioonide läbiviimine. 2. Eksperimentaalne etapp:kavandatud uuringu läbiviimine 3. Uurimisandmete kokkuvõtmine ja töötlemine, tavaliselt matemaatiliste meetodite abil, keskendudes saadud tulemuste usaldusväärsuse taseme kindlakstegemisele. 4
finantsnäitajatest. Analüüsi võib teha möödunud perioodi kohta, tänase päeva (oleviku) kohta või tuleviku prognoosi koostamiseks. Finantsanalüüs aitab põhjalikumalt mista finantsaruannete näitajaid ja nende sisu. Analüüso tulemuste alusel on võimalik langetada põhjendatud finants otsused. Finantsnäitajate vastu on kindlasti huvi nende vastu kreeditoridel, aktsionäridel, töötajad, tarnijad jne. Finantsanalüüsi võib jaotada kolem etappi: 1. ettevalmistav etapp- siin määratakse kindlaks analüüsi eesmärgid, need omakorda sõltuvad sellest, kellele analüüs on suunatud või milliseid küsimusi tahetakse lahendada. Sõltumata eesmärgi püstitusest tahetakse pea alati saada vastust järgmistele probleemidele: · milline oli ettevõtte seisukord ja tegevuse tulemused aruande perioodil. · Millised on ettevõtte tugevad ja millised nõrgad kohad.
Kordamisküsimused õigusõpetuses 1.Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel ning lepitakse kokku tehtavas töös, palga tingimustes ning tööandja on kohustatud pakkuma välja korralikud töötingimused Kohustuslikud tingimused: *poolte andmed *sõlmimise aeg ja koht, tööle asumise aeg *Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) *Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus (võib olla töölepingu lisana ametijuhendis) *Töötasu, palga maxmise kord (aeg ja viis) *Töötegemise koht või piirkond *tööaja norm *puhkus *Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatamise tähtajad 2.Tööettevõtulepingu erisused. Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui töö on üle antud ja vastu võetud *alluvusvahekord puudu...
tendentsid,millest ta ise ei pruugi teadlik olla.Tulemuste analüüsil kasutatakse teatud ,,võtit", mis põhineb eelnenud uurimustel, kus on välja selgitatud kindlate omadustega isikute reageerimistüübid. Küsimustikud (1) Temperamendi- ja isiksuse karakteritestid (2) Isiksuse suunduse testid(huvide,hoiakute,kalduvuste,väärtusorientatsiooni selgitamiseks) (3) Tavaliselt jaguneb uurimustöö 4 etappi: · Ettevalmistav etapp:probleemi ja selle tekkeloo selgitamine,kirjanduse ülevaade,vajalike algandmete kogumine,ekperimentaal-ja kontrollgrupi valmine, tööhüpoteesi püstitamine,tarvidusel eelnevate vestluste ja ankeetide või konsultatsioonide läbiviimine. · Eksperimentaalne etapp:kavandatud uuringu läbiviimine · Uurimisandmete kokkuvõtmine ja töötlemine, tavaliselt matemaatiliste meetodite abil, keskendudes saadud tulemuste usaldusväärsuse taseme kindlakstegemisele.
1930ndate aastate rahvusvahelised suhted 1930ndate aastate alguses toimus desarmeerimiskonverents (relvastuse vähendamine kuni sellest loobumiseni). Juba Pariisi rahukonverentsil räägiti desarmeerimisest (Prantsusmaa ja Inglismaa andsid sellest mõista, aga tegelikkuses seda ei juhtunud). 1925-30 käis koos desarmeerimiskonverentsi ettevalmistav komisjon, mis käis koos Rahvasteliidu raames. 1932 avati desarmeerimiskonverents ametlikult (2.veebruar). Sellest konverentsist võttis osa 63 riiki. Tegelikkuses hakkasid need riigid vaidlema erinevate probleemide üle: 1) kuidas defineerida mõistet agressor; vastuseni ei jõutud 2) kas läbi tuleb viia täielik või osaline desarmeerimine. Tegelikkuses suubus desarmeerimine riikidevahelistesse vaidlustesse. Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta.
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid võ...
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulis...
. Oodatav ilm ……………………………… Vahendid ………………………………… Kestus (min) Tegevuse kirjeldus Millele NB! Org.-met. Märkused Tunniandja allkiri /…………………./ 5.2. Tunni jaotamine osadeks. Suusatund koosneb kolmest osast: ettevalmistav osa, põhiosa ja lõpuosa. Et tunnis jääks võimalikult rohkem aega suusatamiseks, tuleb õpilastel riietuda, suusad – kepid korda seada, suusad määrida juba eelnevalt. Õpetaja olgu juures ja andku nõu määrde valikul ning kontrollib riietuse vastavust ilmale. Kui rühm on kokkulepitud ajaks üles rivistatud või kogunenud, võib tund alata. Ettevalmistav osa (5 …10 min) Ülesanded: tegevuse organiseeritud alustamine, õppuse sisu teatamine, tähelepanu
(kõneleja peab valima, kas ta räägib mingist asjast ainsuses või mitmuses); 5) grammatilised morfeemid on seotud morfeemid, st nad kuuluvad mingi sõna juurde. 45. Keelekontaktide universaale Keelekontaktide üks peamisi universaale on teatavasti sõnastatud nii: mitteleksikaalne laenamine on võimalik ainult juhul, kui samast keelest on saadud ka leksikaalseid laene. Sõnavaralaenud on piltlikult väljendades pinnast ettevalmistav kahurituli morfoloogiliste ja süntaktiliste laenude vastuvõtuks ning võivad seega anda märku võimalikest morfoloogilistest ja süntaktilistest laenudest ja pakkuda uurijale taustatuge nende väljaselgitamiseks 46. Binaarsed opositsioonid, mitmeliikmelised opositsioonid Igas grammatilises kategoorias moodustuvad vastavad opositsioonid, mis võivad olla kas binaarsed (kaheliikmelised), nagu seda on eesti keeles arvu vastandus (ainsus mitmus), või mitmeliikmelised,
proportsionaalselt (üleriigilised erakondade nimekirjad) Valimiskäitumine Parlamentaarsetes riikides toimuvad valimised regulaarselt: parlament valitakse iga nelja aasta tagant, president viie ja kohalik võim kolme või nelja aasta tagant. Kui sellest regulaarsusest kinni ei peeta, hakkab riik demokraatiast eemalduma. Valimiskäitumine sõltub inimese sotsiaal-majanduslikust kuuluvusest ja massimeediast, traditsioonidest ja sõpradest. Valimiste korraldamise etapid: o ettevalmistav periood. Selle perioodi täpsustab valitsus, lähtudes valimisseadusest. Valitsus määrab kindlaks valimisõiguslike kodanike arvu ja kohalikud valimiskomisjonid korrastavad valimisnimekirjad; o valimiskampaania periood - algab sellest hetkest, kui valimised on välja kuulutatud. Kampaania eesmark on tugevdada oma parteid või valimisliitu organisatsiooniliselt ja koguda endale valijaid. Parteid koostavad valimisprogrammi, otsivad vajaduse korral 8
tegevust alustanud koorid-orkestrid. Otsest mõju rahvuslikule liikumised hernhuutlased siiski ei avaldanud selleks olid nad rahva enamikust liiga kaugel, pealegi takistas hernhuutlaste vaenulikkus vanade tavade ja laulude vastu ravusteadvuse teket. Seni rõhutatud maarahvuse ärkamine eneseteadvusele oli igal juhul selgelt näha. Paraku küll mitte baltisakslastele, kes ei soovinud oma juhtivat positsiooni Balti provintsides kellegiga jagada. Liikumist ettevalmistav ajastu langeb 19. saj esimesse poolde, mil estrofiilide kõrval asusid eesti kultuuri ja rahvust väärtustama ka esimesed maarahva seast võrsunud haritlased. Erilist rolli omab siin K. J. Petersoni tegevus, kelle laulud, eriti ,,Kas siis selle maa keel", olid varaseks, kuid täiesti selgeks rahvusteadvuse väljendamiseks. Estofiilse seltskonna (Rosenplänter, Masing) mõjutajaks olid tollal Euroopas laialt levinud J
Varase keelekümblusmetoodika 12 üldhariduslikku kooli: KOHTLA-JÄRVE ÜHISGÜMNAASIUMNARVA VANALINNA RIIGIKOOL TALLINNA LÄÄNEMERE GÜMNAASIUM TALLINNA MUSTAMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOHTLA-JÄRVE VAHTRA PÕHIKOOL MAARDU GÜMNAASIUM VALGA VENE GÜMNAASIUM JÕHVI VENE GÜMNAASIUM NARVA HUMANITAARGÜMNAASIUM NARVA KESKLINNA GÜMNAASIUM TALLINNA RANNIKU GÜMNAASIUM TARTU PUSKINI GÜMNAASIUM 4.2. Hiline keelekümblus Hilise keelekümbluse puhul on kuues klass keelekümblusprogrammiks ettevalmistav aasta, kus alguses umbes 1/3 õppetööst toimub eesti keeles. Seitsmendas ja kaheksandas klassis tõuseb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 76%-ni õppekavast, ülejäänud 24% moodustab kolmanda keele ning ka vene keele (emakeelena) õpe .Üheksandas klassis ulatub eestikeelne õpe juba 60%- ni õppeainetest. Hilist keelekümblust on võimalik nimetada täiendatud kakskeelse hariduse mudeliks, mille
heausklikult. Sellest tulenevalt on läbirääkijatel järgmised kohustused. Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Tegu on n-ö aktiivse teatamiskohustusega, mille puhul lasub ühel poolel kohustus teatada teisele poolele viimase jaoks eelduslikult olulistest asjaoludest. Kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei
jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis kasutuselevõtt teisese toormena, taaskasutus. sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele Jäätmete energeetiline kasutus. toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus. o Jäätmete korduskasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud.
-agressiivsus Neerupealsete hüpertroofia- meesuguhormoonide produktsiooni tõus. Sellisel tüdrukul ilmnevad paljud poisi käitumisjooned. See näitab, et poisi ja tüdruku käitumise erinevus ei ole seotud mitte ainult kasvatusega, vaid ka geneetilistest iseärasustest. Üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Lapseeast täiskasvanuikka üleminek tähendab rea järjestikuste oskuste omandamist. Neid oskusi võib vaadelda trepina, kus iga eelnev aste on ettevalmistav järgmistele. 1. Oma keha tunnetamine 2. Uute küpsete suhete saavutamine mõlemast soost eakaaslastega 3. Oma soole vastava käitumise omandamine 4. Emotsionaalse sõltumatuse saavutamine oma vanematest ja teistest täis kasvanutest. 5 .Ettevalmistumine tööalaseks karjääriks ja elukutse omandamine 6. Ettevalmistumine abieluks ja pereeluks 7.Sotsiaalse vastutuse omandamine ja ühiskonnas sotsiaalselt õigeks tunnistatud käitumise omandamine 8
Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastus...
Võrreldes enamusvalimistega ei saavuta proportsionaalse süsteemi puhul tavaliselt ükski erakond parlamendis absoluutset enamust. Esinduskogu koosseisu liigset killustatust aitab osaliselt vähendada valimiskünnise kehtestamine. Selle kohaselt tuleb esinduskogusse pääsemiseks koguda teatav protsent hääli häälte üldarvust. Eestis kehtib proportsionaalne valimissüsteem ning parlamendivalimistel on valimiskünniseks 5% üle riigi antud häältest. Valimiskäitumine Ettevalmistav periood - Selle perioodi täpsustab valitsus, lähtudes valimisseadusest. Valitsus määrab kindlaks valimisõiguslike kodanike arv ja kohalikud valimiskomisjonid korrastavad valimisnimekirja. Valimiskampaania periood - algab kui valimised on välja kuulutatud. Kampaania eesmärk - koguda valijaid, tugevdada oma parteid või valimisliitu. Parteid koostavad valimisprogrammi, otsivad vajadusel liitlasi, et moodustada valimisliit ja alustavad
Ülemineku küsimused on ühendav lüli sissejuhatavate küsimuste ja võtmeküsimuste vahel. Ülemineku küsimustele vastates hakkavad respodendid aru saama, et kuidas teised osavõtjad suhtuvad etteantud teemasse. Sageli ülemineku küsimusi küsitakse selleks, et saada võimalikult täpset informatsiooni toote tarbimise kogemustest. Võtmeküsimused omavad uuringu jaoks kõige suuremat tähtsust. Tavaliselt on 2-5 võtmeküsimust. Reegliks on, et uuringut ettevalmistav meeskond valmistab võtmeküsimused ette esimeses järjekorras ja hilisemal analüüsil on võtmeküsimused suurima tähelepanu all. Moderaator teab, missugused küsimused on võtmeküsimused ja ta jätab piisavalt aega võtmeküsimuste täielikuks aruteluks. Ühele võtmeküsimusele võib vaja minna 10 – 20 minutit.Võtmeküsimustele läheb 50- 70 % fookusgrupi ajast. Lõpetavad küsimused sulgevad diskussiooni, aitavad osaliselt läbi mõelda eelnevad kommentaarid.
1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Finantsanalüüsi eesmärgiks on ettevõtte finantsseisukorrale hinnangu andmine. Üldises tähenduses finantsanalüüs on ettevõtte rahandusliku olukorra hindamine möödunud, käesoleva ja tulevikus toimuva kohta, teha kindlaks probleemid ja suunata edasi nende lahendamisele ettevõtte toimimise, maksevõime, rentaabluse ja mitmetes muudes küsimustes. Finantsanalüüsi läbiviimine võib jagada kolme põhi etappi: 1 ettevalmistav etapp, kus töödeldakse välja analüüsi eesmärgid, millistele tahetakse vastust saada; 2 näitajate arvutamine ja interpreteerimine; 3 analüüsi tulemuste üldistamine ja ettepanekute väljatöötamine firma edasiseks tegevuseks (tuuakse välja milline seisukord on ja mida tuleks teha). Finantsinformatsioon on eluliselt tähtis äritegevuse planeerimisel ja juhtimisel. Ettevõtte
Skolastika - Aristotelesest tulenev formaalloogika rakendamine. Peamisteks probleemideks PREDESTINATSIOONI ÕPETUS - Aurelius AUGUSTINUS (354 - 430) - küsimus sellest, kas jumal on juba inimese saatuse ära otsustanud või saab seda veel maapealsete tegudega muuta. Kas inimene läheb taevasse või põrgu? Augustinus ütleb, et inimene on juba eos jumalik ja lunastatud. Inimene peab oma vaimset jumaliku tasakaalu hoidma. Tegelik elu algab alles pärast viimset kohtupäeva. Elu on ettevalmistav etapp, selles elus pole suuremat mõtet ega tähendust. Kuna tähtsaim oli vaimne tasakaal ja jumaliku antuse hoidmine ning elu oli ainult vaheetapp, siis ei usutud mingisugusesse progressi ega võetud ette ka erilisi uuendusi kergelt. Vaimset tasakaalu aitasid hoida ka raske elu vahel rohke pidutsemine ja kurtuaasne armastus. 20
RB II – KORDAMISKÜSIMUSED 1 – 7. LOENG 1. Tuum 1. Tuumaümbris: tuumalähedane ruum, tuuma laamina (koostis, funktsioonid), karüoplasma, tuuma maatriks (kirjeldus, funktsioonid). Tuumaümbris koosneb kahest membraanist – sisemine, välimine tuumamembraan. Tuumalähedane ruum (perinuclear space) – see on ala, mis jääb kahe tuumamembraani vahele. Sisemises membraanis asuvad lamiinid, mis seovad endaga kromatiini ja tuuma valke. Tuuma laamina – valkude võrgustik, mis annab tuumaümbrisele toese. 1) Reguleerib genoomi organiseeritust ja kromatiini struktuuri a. interakteerudes otseselt kromatiiniga ja seostudes kaudselt kromatiini modifitseerivate ja reguleerivate valkudega 2) Reguleerib geeniekspressiooni a. Eraldab transkriptsioonifaktorid tuumaümbrisesse – piirab nende kättesaadavust nukleoplasmas 3) Vahendab tuuma ja tsütoskeletivahelisi struktuurs...
Korraldab ürituse välismaalaste elukaaslastele – sotsiaalsed üritused. Integratsiooni SA - igapäeva elu korraldamine. Stressiga toimetulek – vajalik kultuurilist, seadusandlikku abi. Programmid neile Eestis kohanemiseks – Juhendada info leidmiste võimaluste kohta Eestis, kus töökohta leida www.workinestonia.com- inglise keelne leht ja leitav kenasti töökohti aga ka värbamise protsess. PALGATÖÖGA SEOTUD TÖÖRÄNDE KÜSIMUSED: Ettevalmistav etapp – otsustatakse kas, miks ja kuhu tööle asutakse. Läbi mõelda keeleoskus. Läbida keele kursused enne teise rikki tööle minemist. Uurida, kas seal riigis on piisavalt vabasid töökohti. Millised on vajalikud load töötamiseks vajalikud. Milline on selle riigi elukallidus, kultuuriline taust, elu-olu ja ka millised on riigis inimeste õigused ja kohustused. Millised on võimalused elukoha rentimiseks. Ka töökoha seadusandlust vaja uurida (katseaja, palga suurus, puhkus jne)
Kanti võib mõista vaid siis, kui süveneme ka teistesse tema teostesse. 1. PRAKTILISE MÖISTUSE KRIITIKA Inimene on tunnetav olend. Sellisena kasutab ta oma mõistust teoreetiliselt. Inimene on aga samuti toimiv olend. Sellisena kasutab ta oma mõistust praktiliselt. Seda mõistuse praktilist külge käsitles Kant peamiselt kahes teoses, "Kommete metafüüsika ümberlükkamine" ja "Praktilise mõistuse kriitika". Esimene on selle ettevalmistav esitus, mida teises süstemaatiliselt ja üksikasjalikult käsitletakse. a) MÕNED PÕHIMÕISTED Autonoomia ja heteronoomia. Mis või kes määrab meie tahte? On kaks võimalust: Kas meie tahe on määratud seadustest, mis asuvad meis enestes, meie mõistuses. Sel juhul oleks mõistus autonoomne (enesele ise seadusi andev). Või meie tahe on määratud millestki, mis asub meist väljaspool, väljaspool meie mõistust. Sel juhul oleks meie tahe võõrast
Psühhopatoloogia PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tin...
Kui üritatakse leida uusi teid, siis loova e produktiivse mõtlemisega. Tavaliselt võtab inimene probleemi lahendamisel appi nii mälu kui fantaasia. Võimalike variantide seast valitakse sobivaim lahendus, kui see pole õige, tehakse uus valik. Õige lahenduseni jõudmiseks kasutataksegi enim just katse ja eksituse meetodit. Variante võib proovida tegelikult või neid vaid mõttes läbi mängida. Probleemi lahendamises on võimalik eristada 4 etappi: 1. ettevalmistav etapp - õpitakse probleemi tundma. Kui probleem on selge on kindlat lahendust kerge leida - hästidefineeritud probleem. Kui lahendusvariante on palju, nende hulgas pole ühtki head, siis valitakse halvastidefineeritud probleemile kõige realistlikum lahendus. 2. inkubatsioon - haudeaeg, mil alateadvuses leiab aset ideede küpsemine. Inkubatsioon võib toimuda füüsilises tegevuses või magamise ajal. Uni soodustab loominguliste
poliitilised, kui ka majanduspoliitilised huvid. Kaubandusõigus puudutas peamiselt juriidilistehnilisi probleeme, kus kõige tähtsamaks oli tehniliselt maksimaalselt efektiivsete lahenduste leidmine. Kaubandusõiguse koostamine ei puudutanud eriti ühiskonna sotsiaalseid ja poliitilisi pingeid. Kuna spetsialistid tundsid kaubandusõiguse praktilisi külgi hästi, oli nende mõju seadusele suur. Seaduse projekti valmistas 1861 aastal ette Saksa Liidu täidesaatev ja seadusi ettevalmistav organ Liidukamber ja samal aastal kiitis selle heaks Liidupäev. Kuid kuna kogul puudus õigus liidu liikmete seadusi välja anda, siis jäeti otsustamisõigus igale liidumaale eraldi, kas võtta seadus vastu või mitte. 1897 aastal redigeeriti (trükivalmis seadma) ADHBd ja viidi kooskõlla BGBga ning seejärel vastu riigi kaubandusõigusseadusena. 23. Tsiviilprotsess 1800-1914 19 saj alguses oli Euroopas kehtinud protsessiõigus kujunenud küllaltki eriliseks. Inglismaa
ülesande kompromissitult. Saksa kaitseliini taga patrullisid välisandarmid, kes rindelt lahkuvad sõdurid välikohtu ette saatsid. Kindralleitnant Schirmer oli oma suurtükiväele andnud ka käsu avada tuli oma taganevate jalaväelaste suunas (BA MA, RH 19III/331). Otsustavad lahingud algasid novembri teisel poolel. Nõukogude vägede ülekaal meeste ja relvastuse osas oli totaalne. 18. novembri hommikul anti 23-kilomeetrisel kaitseliinil kahetunnine ettevalmistav suurtükilöök ligi tuhandest suurtükist. Pealetungi alustasid Punaarmee 109. ja 131. laskurdiviis. Õhust toetas rünnakut Balti laevastiku lennuvägi (ERAF, f. 32, n. 9, s. 2, l. 1922). Samuti lülitati õhtul lahingusse ka 64. kaardiväe laskurdiviis. 19. novembril anti vahepeal reservis olnud 249. eesti laskurdiviis uuesti 109. laskurkorpuse operatiivalluvusse ja koos 109. laskurdiviisiga asuti 19. novembri hommikul samuti pealetungile. 64. ja 131
Analüüsi eesmärgiks on hinnangu andmine ettevõtte finantsseisukorrale (Teearu, Krumm 2005, lk 15). Finantsanalüüsi defineeritakse kui süvahinnangut ettevõtte finantsolukorrale, mida tehakse möödunud perioodide, hetkeseisu ja tulevikus oodatava finantsolukorra kohta. Igapäevases majanduselus omab ettevõtte finantsanalüüs suurt tähtsust, sest sellest johtub tulevaste plaanide kvaliteet (Raudsepp 1999, lk 138). Finantsanalüüsi võib jagada kolme etappi (Ibid., lk 138): 1. Ettevalmistav etapp, mille käigus tehakse kindlaks analüüsi eesmärgid; analüüsi eesmärk sõltub sellest, kelle jaoks analüüs tehakse ja millistele klüsimustele tahetakse vastuseid saada. Reeglina tuleb analüüsi tulemuste põhjal leida vastused järgmistele küsimustele: millised olid ettevõtte seisukord ja tegevuse tulemused aruandeperioodil; millised on ettevõtte tegevuse tugevad ja nõrgad küljed;
vabaalas väljaku nurkades ja jälgivad piire, Mängu käik- algab loosimisega, valida on pall või vastuvõtt, väljakupool, palli paneb mängu tagumine parempoolne mängija e 1 tsoon, mängitakse 25 punktini, otsustav geim kahepunktilise vahega, iga viga on punkt, üle ühe korra järjest ei tohi puudutada, Faas on kindla ülesande ja piiriga osa liigutuste ahelas. Iga tehniline lement koosneb kolmest faasist- Ettevalmistav faas- parimad tingimused tehnilise elemendi sooritamiseks, mängija liigub palli tabamise kohta ja võtab lähteasendi selle sooritamiseks. Põhi e tööfaas- tegevus on suunatud konkreetse ülesande lahendamisele, palli käsitlemisele. Lõpetav faas- lõppeb tehnilise elemendi sooritamine, minnakse üle järgmisele tegevusele. Tehnilise ettevalmistuse protsess jagatakse kahte staadiumi- algõpetus e algstaadium- tehnika lagne omandamine ja kõrge
hüsteerika ja ülereageerimiseta. Õpetajat kui head sotsaliseeriat iseloomustab lapsevanemlik võime aktsepteerida lapsi sellistena nagu nad on; seada rangeid, kuid paindlikke piiranguid laste käitumisele; läheneda õpilastele alati positiivsete ootustega ja põhjendada oma nõudeid. Lisaks neile omadustele on hea õpetaja reeglite rakendamisel järjekindel, õpilastele eeskujuks ja näeb oma põhilise kasvatusülesandena õpilaste eneseregulatsioonivõime arendamist. Ettevalmistav töö distsipliini kujundamiseks (uues) klassis. Vajalik kord tööks klassiga õnnestub luua paremini, kui õpetaja arvestab C. Watkinsi ja A. Mignano formuleeritud põhimõtteid: 1) enamik distsipliiniprobleeme on välditavad, kui tunniks on korralikult ette valmistatud 2) klassis kujunev käitumiskord oleneb õpetaja arusaamisest distsiliinist ja õppimise korraldusest 3) distsipliin ei tohi saada tähtsamaks õppimisest 4)
Praktilise töö teoreetilise osa vormistamisel tuleb jälgida, et kõik osad oleksid olemas: sissejuhatus, teema arendus, kokkuvõte, resümee, lisad ja kasutatud allikad. Töö teoreetilisest osast peab selguma, miks praktilist tööd tehti eesmärk, milliseid abivahendeid kasutati, tuleb selgitada töö käiku, tuua välja plussid - miinused ning analüüsida tehtut. Teoreetiline osa koosneb järgmistest etappidest/peatükkidest. Ürituse ettevalmistav etapp, kust selgub esialgne kava, eelarve, sponsorite vajadus ja töö nende leidmiseks, suhtlemine esinejatega (ka nende valiku põhjendus), sihtgrupi informeerimine ja millised on vajaminevad dekoratsioonid, publikatsioonid ja tehnika. Ürituse toimumise kirjeldus, kus tuuakse välja kõige olulisemad ja eredamad momendid. Analüüsi osa, kus tuuakse välja ürituse korraldusliku poole plussid ja miinused ning soovitused. Samuti on võimalik analüüsida koostöö sujumist huvigruppide vahel
J. L. David. Mme Tallien Prud’hon. Joséphine de Beauharnais Mõeldi ka haridusele. Iga 1000 elaniku kohta tuli asutada kool, kus on õpetus tasuta. Õpetajatele maksis palka riik. Siiani olid talupojad ja linnade lihtrahvas kirjaoskamatud. Väga paljud tavainimesed (eriti Bretagne’is) olid laste koolisaatmise vastu, väites, et seal õpivad lapsed üksnes rumalusi kirjutama ja lugema. Igas departemangu keskuses pidi olema keskkool.1795.a. asutati ka õpetajaid ettevalmistav kõrgkool – École Normale Supérieure. Inseneride ettevalmistamiseks loodi École Polytechnique. Térésa Cabarrusist sai riigi esimene daam madame Tallien, hüüdnimega NOTRE-DAME DE THERMIDOR. Ka tema mehe sõber Barras [s] leidis endale sõbratari – noore lese Joséphine de Beauharnais36 [žoze´fiin dö boar´nee] – giljotineeritud žirondiini abikaasa, kellel oli kaks last. Mõlemad daamid, head sõbratarid, suunasid uut rõivamoodi, mida iseloomustavad õhulised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
