Turumajanduse alused, Tartu, 1998, lk. 234). KT - kogutulu; KK - kogukulu; O - H1 - fikseeritud ehk püsikulu; A - kattepunkt, kus kogutulu ja kogukulu, samuti piirtulu ja piirkulu langevad kokku. O - A kulud ületavad tulusid, s.t. firma saab kahjumit. Punktist A ülespoole minnes tulud ületavad kulusid ning firma hakkab kasumit saama. 1.6. Kokkuvõte Kokkuvõtte peamisteks ülesanneteks on: 1) lühidalt esitada peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud jne., milleni töö sisulises osas on jõutud; 2) välja tuua töös tehtud järelduste ja ettepanekute kasutamise võimalused ja edasiarendamise suunad ning edaspidist lahendamist vajavad probleemid. Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata uusi seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades pole käsitletud. Üldjuhul ei viidata kokkuvõttes kirjandusallikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi
kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja täitmiseks. Ministeeriumi kantsler: juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist. valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud. õigus ministri poolt kinnitatud eelarve alusel käsutada ministeeriumi eelarvelisi vahendeid annab kaasallkirja ministri määrusele 13. Riigikantselei staatus valitsusasutuste süsteemis ja riigisekretäri pädevus Vabariigi Valitsuse juures on Riigikantselei. Riigikantselei on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid. Riigisekretäri pädevus:
teostamine toimuks rahva huvides; teiste riigiorganite moodustamise funktsioon. Valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad Vabariigi Valitsus; tähtsaim poliitiline organ riigis; teostab täidesaatvat riigivõimu: poliitika ettepanekud. kujundamine, haldusfunktsioon. Õigustloovad aktid määrused. Üksikaktid korraldused. Teeb ettepanekuid ministeeriumi asekantsleri, osakondade juhatajate, Välisministeeriumis Vabariigi President; riigipea; esindusfunktsioon; riiginotarifunktsioon; tasakaalustaja- peadirektori, Keskkonnaministeeriumis ka keskkonnateenistuse juhataja teenistusse võtmiseks ja
Paljudel juhtudel ei olegi see nn kaasnev toode, vaid koosoleku esmane eesmärk. Inimene, kes on aidanud otsustada, on rohkem huvitatud selle elluviimisest. Rühmaotsustel on rohkem kaalu ka nende jaoks, kes ei ole rühmaliikmed. Otsuste kvaliteet. Lisaks otsuste toetamisele, on rühmad sageli ka efektiivsed probleemilahendamise vahendid. Võrreldes üksikisikuga, on rühmal rohkem infot, erinevaid kogemusi ja võimekust välja selgitada head ettepanekud ja kehvad tagasi lükata. Individuaalne areng. Otsustamise töörühmades on mõned inimesed passiivsemad kui teised ja võivad hoiduda oma ideede jagamisest. Siiski, ka selline osalus on rühmale üsna kasulik. Osalus tõenäoliselt suurendab iga liikme arengut uute interaktiivsete oskuste osas, mida ta võib kasutada järgmistes rühmades. Lisaks ülesandele orienteeritusele ja teiste rühmaliikmete julgustusele, esineb ka veel
… • Teooria: faktide ja seoste seletusviis. Kognitiivse dissonantsi teooria, sotsiaalsete representatsioonide teooria … • Teooria = konstruktsioon. Tegelikkuse sotsiaalne konstrueerimine. • Positivistlik paradigma ja kvalitatiivne alternatiiv SOTSIAALTEADUSTE RAKENDUSED • Alus- ja rakendusuuringud sotsiaalteadustes • Uurimistulemuse praktilise kasutamise viisid: publitseerimine, ettepanekud, avalik arutelu, • Levinud rakendusvaldkonnad: turu-uuringud, personalivalik, juhtimisotsused, strateegiakujundus, haridustehnoloogiad … • Üliõpilastööde rakendused UURIMISPROBLEEM JA UURIMISKÜSIMUS • Uurimisprobleem ja uurimisküsimus: mure + küsimused, mis seda lahendada aitaks • Probleemipüstitus – uuringu lähtekoht • Tunnused: mittetriviaalne küsimus, laiem tähendus, seos teadaolevaga, haaratavus, uudsus
Kavas oli moodustada tunniks ajaks 23.08.1989. õhtul inimestest solidaarsuskett MRP vastu, et saada rahvusvahelist toetust Baltimaade rahvaste vabaduspüüetele. „Balti ketis osalesid väidetavalt kõik Eesti poliitilised-aga eriti just n.-ö. Mittepoliitilised jõud“(Ruutsoo 200:10). 1.1. Balti kett 20 Ma sain teada, et 27.07.1989 oli NSV Liidu Ülemnõukogu kiitnud heaks Leedu, Läti ja Eesti NSV Ülemnõukogude ettepanekud nende vabariikide üleminekust isemajandamisele. Balti vabariikide esindajad olid Nõukogude Liidu rahvussaadikute kongressil nõudnud hinnangu andmist 1939.a. NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingule ja Balti riikide okupeerimise ja annekteerimiseni viinud MRP salaprotokollidele. Neile sündmustele oligi loomulikuks jätkuks „Balti kett“ . See erakordne inimkett äratas maailma tähelepanu ja aitas kaasa Balti riikide iseseisvustaotluse teadvustamisele
näiteks Matsalu lahte suubuvatel jõgedel ühtekokku on see umbes 3500 km². Ehkki põllumajanduse taandumise ja puhastusseadmete ehitamisega Lihulas on Matsalu lahe seisund paranenud, tuleb valgala tervendamiseks ikka veel raha ja vaeva kulutada (Kuresoo, 1998). Kuna Eesti ei kuulu maailma rikaste hulka, on Ramsari konventsiooni büroo kaudu võimalik saada ka toetust looduskaitsetööks. Ramsari onventsiooniga liitunud riigid peavad esitama konventsiooni alalisele büroole ettepanekud märgalade osas, mis vastavad oma ükoloogiliste või hüdroloogiliste väärtuste tõttu rahvusvahelise tähtsusega märgalade kriteeriumile. Ramsari märgalade nimekirja kantakse alad, mis on esinduslikud või unikaalsed, väärtuslikud oma taimestiku või loomastiku poolest, olulised veelindudele või kalastikule. Iga riik kohustab kaitsma nii sellesse nimekirja võetud, kui ka teisi märgalasid nii kaitsealadena, kui ka planeerides looduskasutust
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus o...
jne) ja nende analüüs (selle osa võib paigutada ka kolmandasse peatükki). Võimalusel võrdleb autor töö käigus saadud tulemusi varem kirjanduses esitatud seisukohtadega. Arutluse käigus peavad selguma autori isiklikud seisukohad uurimistulemuste kohta. Tulemused tuleb anda teadusliku kirjanduse jaoks väljakujunenud stiilis (kiretult, lakooniliselt ja täpselt), nende tähendust kommenteerimata. 2.5 Kokkuvõte Kokkuvõttes tuleb välja tuua omapoolsed järeldused ja ettepanekud. Järeldustest peab selguma, kuidas sissejuhatuses seatud ülesanded on lahendatud, milliste tulemusteni on jõutud ning kas töö eesmärk on saavutatud. Kokkuvõttes ei esitata uut informatsiooni ega püstitata uusi probleeme. Võõrkeeles kirjutatud uurimistöö juurde peab olema lisatud eestikeelne resümee. 2.6 Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjanduse maht näitab materjali hulka, mida õpilane on uurimistöö käigus läbi töötanud
Fif · Kättesaadavas kirjanduses olevad andmed näitavad et preventiivne analgeesia (vs platsebo) ei anna paremat tulemust hambaravis, ortopeedias ja alakõhukirurgias · Vaatamata sellele tuleb alustada valuravi enne operatsiooni et tagada piisav valuvaigistav toime vahetus postoperatiivses perioodis ETTEPANEKUD Lähtuda perioperatiivse valuravi strateegiast Alustada valuravi enne valu tekitamist Igal juhul tagada valutu ärkamine Kaaluda ühe või teise ravimi kasutamist premedikatsioonis Dokumenteerida (kaardistada) saadud ravitulemusi KUIDAS RAVI KORRALDADA REGULAARNE RAVIMITE RAVIMITE MANUSTAMINE MANUSTAMINE "NÕUDMISEL" VÄLDITUD VALU PUUDUB
konventsiooni läbivaatamise konverentsi kokkukutsumiseks. Peasekretär teatab sellest palvest kõigile konventsiooniosalistele ja kutsub kokku konventsiooni läbivaatamise konverentsi, kui pärast tema teadet nelja kuu jooksul vähemalt üks neljandik konventsiooniosalistest teatavad talle, et nad on sellise palvega nõus. 2. Kui konverents kutsutakse kokku vastavalt eelmisele punktile, teatab peasekretär sellest kõigile konventsiooniosalistele ja palub neid esitada kolme kuu jooksul ettepanekud, mille läbivaatamine konverentsil näiks neile soovitavana. Vähemalt kolm kuud enne konverentsi avamist teatab peasekretär kõigile konventsiooniosalistele konverentsi päevakorra, samuti nende ettepanekute teksti. 3. Vastavalt käesolevale artiklile kutsub peasekretär mis tahes konverentsile kõik artikli 42 punktis l nimetatud riigid, kes on konventsiooniosalised artikli 42 punkti 2 aluse Artikkel 50
(5) Riskimaatriksisse kantakse riskide järjestamisel saadud järjekorranumber. (6) Sõltuvalt analüüsitud õnnetuste arvust võib riskianalüüs sisaldada mitut riskimaatriksit. § 11. Ennetusmeetmete kavandamine (1) Iga õnnetuse riski vähendamiseks töötatakse välja ennetavate meetmed. [RTL 2002, 78, 1203 - jõust 20.07.2002] (2) Meetmed esitatakse alustades riski enim maandavatest meetmetest. (3) Ennetusmeetmed jaotatakse: 1) ettepanekud vajaliku kaitstuse taseme tagamiseks; 2) ettepanekud operatiivjõudude vajaliku efektiivsuse tagamiseks; 3) ettepanekud informatsiooni edastamiseks elanikkonnale; 4) ettepanekud planeerimise ja projekteerimise osas. (4) Meetmete tegemisel arvestatakse selle efektiivsuse ja majandusliku kulutuse suhet. § 12. Riskianalüüsi vormistamine (1) Riskianalüüs vormistatakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele kehtestatud dokumentide vormistamise ja riigisaladuste tagamise nõuete järgi paberkandjal ning
· Heloodid orjastatud õigusteta võõramaalased (80 messeenlased. 000). · Orjad (200 000) Valitsemise Aristokraatia Demokraatia vorm Rahva- · Spartiaatide koosolek · Kõikide kodanike koosolek 10 koosolek · Lõplikud otsused ja ametnike päeva tagant. valimine. · Ettepanekud, otsused, valimised (1 aastaks). Ametnikud · 2 kuningat sõjaväe ja usuelu · 6000 kohtunikku valiti juhtijad. liisuheitmisega. · 5 efoori kõrgemad võimu- · 10 strateegi tähtsamad kandjad kontrollimas teiste ametnikud (väejuhid), kes tegevust. valiti hääletamisega.
intellektuaalsest kapitalist. Juhi ülesandeks on välja töötada teadlik juhtimissüsteem, mis võimaldab firmal trende ja suundumusi kiiresti tundma õppida. Viimased aitavad mõjutada ostjaid, konkurente, turustajaid ja tarnijaid (Kotler, 2007: 5). Antud töö ülesandeks on analüüsida Tartus asuva Fittest spordiklubi hetkeseisu P. Kotleri & G. Armstrongi tootemudeli alusel ja võrrelda toodet/teenust kahe konkurendi toote/teenusega ning esitada strateegilised ettepanekud toote arendamise seisukohast valitud ettevõtte juhtidele. Lisaks uurida ka klienditeekonda kliendi osaluse ja kontaktitiheduse seisukohast. Töös on lisaks analüüsitava ettevõte tutvustusele kaks peatükki, firma teenuse analüüs P. Kotler ja G. Armstrong tootemudeli alusel ja klienditeekonna analüüs. Alapeatükkideks on teenuse analüüs, kahe konkureeriva ettevõtte lühitutvustused, tootekonseptsioonide võrdlus, klienditeekonna analüüs,
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1.Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on ...
Loeng 12. Tulupoliitika Üldist. Tulupoliitika reaalse kasutamise juhtumid 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majanduses kasutatakse peamiselt fiskaal- ja monetaarpoliitikat. Mõned riigid g kasutavad ka tulu- jja industriaalpoliitikat. p Kasutavad põhiliselt USA, mõned L-Euroopa riigid ja Jaapan. Tulupoliitika p seisneb inflatsiooni kontrollimises ilma langusperioodita. g p Põhivahenditeks on palkade ja hindade kontroll. Tulupoliitikat on minevikus üsna tihti kasutatud, kuid tundus tekitavat peaaegu sama palju lj probleeme, bl k i ta kui t neid id lahendas. l h...
kuid lisandusid ja kutsekoolid ja koolid neidudele. Laienes erakoolide hulk. 1907 kehtestati 6- klassiline koolikohustus. Aastatel 1912 1945 mitmed sündmused (nt Esimene maailmasõda, Vene revolutsioon) ei jäänud mõju avaldamata ka Jaapani hariduspoliitikas. Haridust püüti muuta üldisemaks ja kergesti kättesaadavaks. Esimese maailmasõja lõpul käis 6-klassilist koolikohustust täitmas 99% vastava eaga lapsi. Ilmusid esimesed ettepanekud 8-klassilise koolikohustuse kehtestamiseks, kuid seda enne Teist maailmsõda ei juhtunud. Seni oli tunnustatud ametlikult vaid keiserlikke kõrgkoole, pärast Esimest maailmasõda aga ka kolledzeid ja erakõrgkoole. Loodi ka nn ettevalmistavaid koole, mis olid vaheastmeks enne ülikooli. 1930ndatel hakkasid Jaapani hariduselus rohkem domineerima ultranatsionalistlikud ja militaristlikud tendentsid. Elemaantaarkoolide lõpetanuitele tehti 1939 kohustuslikusk täiendav kutse- ja militaarharidus.
sammas hõlmab ainult politseikoostööd ja kriminaalasjade uurimisalast tegevust. Amsted. lep 1. osas (so Rooma lepingu ja Europarl valimise seaduse alal olulised parandused, sh-s kõrge tööpuuduse vastu võitlemine meetmed jms. 2 osa lihtsustab lepingute võrgustikku, leping artiklid numereeriti ümber 3. osa puudutas Amsterdami lepingu jõustamist, 1997 avaldati EK ülevaade "Agenda 2000: tugevama ja laiema EL suunas" so ametnike ettepanekud (sh laienemise ja rahastamiskava aast-ks 2000-2006). Nice (Nizza) leping 2001a., jõustus 2003: Nice lepingu sisuks oli EL itta-laienemise perioodi raskustest üle saada. Nice lepinguga jätkati EL institutsioonide reformimist (E Nõukogu ja EParlamendi koostöö tugevnemise teel). Kitsendati küsimuste ringi, kus liikmesriigid saavad Nõukogus hääletamisel kasutada vetoõigust. Määrati kindl liikmesriikide esindajate proportsioonid. EP-732 liiget: Eestil 6. Hääletamine Nõukogus:
Keskkonnaraport (KR) on formaalne dokument, mis sisaldab infot arendaja kohta ja infot sõelumise, piiritlemise, eelhindamise, alternatiivide jne. kohta. Tavaline nõue hõlmab ka mitte- tehnilist kokkuvõtet laiemale publikule ja arusaadav ka poliitikule. Sisaldab: Lühikokkuvõte; Taotluse kirjeldus; Tausttingimuste hinnang; Arenguhinnang, kui kavandatavat tegevust ei tule; Arengutingimuste hinnang; Leevendavad ettepanekud KR ettevalmistamine/ülevaade: Kui on kokku pandud, esitatakse keskkonnaraport vastutavale asutusele (loa andjale) koos taotlusega; Keskkonnaraportit on sageli laialt kritiseeritud (nii ametlikult kui ka mitteametlikult); Arvustused, kriitika võimaldavad loa andjal otsustada, kas KMH on küllaldane, täpne ja erapooletu Ülevaate protsessi eesmärk on hinnata, kas KMH aruande info on piisav otsustusprotsessiks
kesktelikhaagis. See võimaldab vedada korraga rohkem kaupa: kui poolhaagisesse mahub tavaliselt 33-34 EUR alust ja 85 cbm kaupa, siis pealeehitatud furgooni ja haagisega autole mahub ca 38 EUR alust ja 112 cbm kaupa. Viimastel aastatel väideldakse aeg-ajalt selle üle, kas lubada pikemaid ja raskemaid autoronge liiklusesse, kuid siiani ei ole teedeehitajad sellise idee üle kuigi rõõmsad olnud ning ettepanekud on tagasi lükatud. KONTEINERVEOD Konteinerites saab kaupu vedada nii maal (maanteel ja raudteel) kui merel. Kui konteineri veoks kasutatakse vähemalt kaht transpordiviisi, nimetatakse seda kombineeritud ehk multimodaalseks transpordiks. Meretranspordis kasutatakse tavaliselt laevafirma oma konteinereid, kuna nad tahavad olla kindlad, et need oleksid kvaliteetsed ning näiteks tõstmisel ei puruneks. Meretranspordis arvestatakse konteinerite veo hinda ja
õiguskantsleti ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametissenimetamise – sellega seoses nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi, nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud, nimetab ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna. On Eesti riigikaitse kõrgeim juht ja saab anda sellega seoses riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid. President on inimene, kes teeb Riigikogule ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni erakorralise seisukorra väljakuulutamise ja Eesti vastu suunatud agressiooni korral kuulutab välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja. Saab vabastada süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või saab kergendada karistust või siis just algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise. 2. KONSTANTIN PÄTS 4
rohkem riiki sisse tuleks, kui välja läheb. Smith leidis, et liikumapanevaks jõuks on indiviidide toimimine, lähtudest oma individuaalsest huvist (kasust). Smith väitis, et vabalt toimides ei saa turg viia kaoseni. Rikkuse allikad (tootmistegurid) on töö ja maa. Rahva heaolu määravad rahvastiku hõivatus ja töö tegemise oskused. Smith soovitas riigikulude kokkuhoidu ja madalaid makse. Tema ettepanekud panid aluse maksusüsteemide arengule. 2. Mida väidab Wagneri seadus? Millised on erinevad selgitused sellele protsessile? Kasvavate riigikulude seadus. Wagneri seaduse järgi kasvab riigikulude osatähtsus rahvatulus koos üldise majandusarenguga. Wagner ei suutnud oma analüüsi tulemusi teaduslikult põhjendada, kuid eeldas, et on olemas inimvajaduste hierarhia, kus esikohal on toit, kehakate ja eluase kui esmased vajadused.
Loodusmälestise mõiste. Loodushoiu areng Saksamaal: 1836 võeti kaitse alla kalju Siebengebirge mäestikus. 1840ndatel Loomakaitse Seltsid. 1875 Saksa Linnukaitse Ühing. Saksa Linnukaitseseadus. Ernst Rudorff (1840-1916): "Moodsa elu suhetest loodusega.” 1888.a võttis esimesena kasutusele termini "looduskaitse". Wilhelm Wetekamp: 1898.a. aastal - riigiparkide asutamine (Ameerika rahvusparkide eeskujul). Hugo Conwentzi (1855-1922): "Loodusmälestiste kahjustamisest ja ettepanekud nende säilitamiseks." 1906 Preisi Loodusmälestiste Hooldamise riiklik asutus. 1909 Loodi ühing “Looduskaitsepark.” 1960 Saksa Looduskaitse Liit. 1953 Maastikuhoolduse Liiduasutus. Loodushoiu areng Ameerikas: Looduslike varude kaitse, looduse ilu, kaunid maastikud. Rahvuspargid. Metsik loodus. 1832 suleti Arkansases juurdepääs kuumavee allikatele. 1864 Yosemite’ org Californias. 1972 Yellowstone’ rahvuspark. 1885 Riigiparkide moodustamine. 1924 Metsiku looduse reservaat
laenuvõtmise seaduseelnõu. Kui 31.dets. seisuga on jäänud veel mingeid assigneeringuid, mis on kasutamata, siis need suletakse. Erandkorras võib jätta sulgemata assigneeringud kapitaalmahutusteks või ka soetusteks, mis ei toimunud lepingu tähtaegade rikkumise tõttu. Laekunud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal nad tegelikult laekuvad. Kui riigieelarvet tahetakse muuta eelarveaasta keskel, siis valitsus esitab riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selles tehakse ettepanekud eelarvekulude ümberjaotamiseks. See riigieelarveseaduse muutmise seadus võetakse vastu, kui kulud on jaotatud ja neid oleks vaja ümber jaotada. Kui tahetakse teha veel täiendavaid kulutusi, siis võetakse vastu lisaeelarve, mis erineb riigieelarveseaduse muutmise seadusest selle võrra, et näidatakse kulutuste katmiseks laekunud täiendavad tulud. Et lisaeelarvet taotleda, esitatakse: 1)andmed nende assigneeringute kohta, millele lisa taotletakse;
Venemaalt tulnud mässajast hukati 6 37.5% nendest ja 20% kõigist, võimude eest varjamisel hukkus uuritutest 2 12.5% Venemaalt tulnutest ja 6.6% kõigist. Arvatavasti oli Venemaalt tulnud mässajatel ka põgenemistee ette planeeritud ja peale mässukatse ebaõnnestumist ei läinud nad tagasi võimudele teadaolevatesse kogunemiskorteritesse, vaid neil võisid olla ka oma salajased kogunemiskohad, millest nende alluvad ja Eesti ametivõimud ei olnud teadlikud. 3. Järeldused ja ettepanekud Võib järeldada, et hüpotees leidis kinnitust Venemaalt tulnud mässajatel, peamiselt juhtidel oli põgenemine kindlam, samas kui Eestis viibivad kommunistid, peamiselt tavalised reamehed, jäeti saatuse hooleks. Ükskõikne suhtumine kohalikesse kommunistidesse annab juba vihje mässu Venemaalt juhtimise kohta. Samuti peab riik ise seisma oma sisemise ja välise julgeoleku eest. 89 aasta eest mässukatse
ära igasuguse kaitsevõimaluse mõisnike vastu. Agraarsuhete reformimise katsed 18.sajandil. Olukord paranes mõnevõrra Katariina II võimuloleku ajal. Katariina II ülesandel nõudis Liivimaa maapäev 1765. aastal, et talupoegade olukorda tuleb parandada, anda neile õigus muretseda endale vallasvara. Samuti nähti ette viia koormised kooskõlla talusuurusega, piirata kodukariõigust ja talupoegade müümist. Liivimaa aadel, tuginedes Roseni deklaratsiooni põhimõtetele, lükkas need ettepanekud tagasi, kuid tänu ähvardustele kuberneri poolt töötas maapäev välja oma ettepanekud. Seal märgiti, et kui talupoeg ei ole mõisnikule võlgu, võib ta vabalt käsutada oma vallasvara. Sellest tuli eraldada nn. raudvara, mis kuulus talu juurde. Viimase hulka loeti talu põhilised tööriistad ja tööloomad (hobused, lehmad) ning viljaseeme. Samal aastal avaldas kindralkuberner Browne veel teise maapäevast sõltumatu patendi, mille täitmine oli mõisnikele kohustuslik
............34 2.3.4Töötajate rahulolu ettevõtte juhtimisega..................................................... 34 2.3.5Töötajate iseseisvus, vastutus ja probleemide lahendamine........................36 2.3.6Töötajate kaasamine muudatuste tegemisse ja otsuste langetamisse..........37 2.3.7Ettevõtte juht kui liider.................................................................................39 2.4 ETTEPANEKUD.................................................................................................... 41 KOKKUVÕTE........................................................................................................... 43 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................45 LISAD..........................................................................................................................46 Lisa 1. Sihtgrupi küsitlusleht
seaduseelnõusid. Hoolimata kõigest oleks Carteri administratsioon kauem vastu pidanud, kui USA ees poleks olnud tõsised siseprobleemid. Riiki vaevas energianappus. 1976/77 aasta karm talv tõi kaasa kütmiseks vajaliku loodusgaasi nappuse. President sai Kongressilt loa kehtestada gaasitööstuse üle ajutine kontroll. Carter käis välja energiasäästu abinõud, tegi ettepaneku lasta loodusgaasi hind vabaks ja suurendada sünteetiliste kütuste väljatöötamist ettepanekud, mis ei olnud samuti kuigivõrd populaarsed. Kütusekriis tõi kaasa tagasilöögid kogu majanduses. 1980. a. märtsis kehtestati hinnatõusu pidurdamiseks laenude piirmäärad. See tõi kaasa tagasimineku autode ja majade ostmisel, millega kaasnes lühikene ja terav majanduslangus. Välispoliitikas paistsid ta sammud veelgi halvemini. Ta andis armu Vietnami sõja ajal väeteenistusest kõrvalehoidnud kutsealustele
seaduseelnõusid. Hoolimata kõigest oleks Carteri administratsioon kauem vastu pidanud, kui USA ees poleks olnud tõsised siseprobleemid. Riiki vaevas energianappus. 1976/77 aasta karm talv tõi kaasa kütmiseks vajaliku loodusgaasi nappuse. President sai Kongressilt loa kehtestada gaasitööstuse üle ajutine kontroll. Carter käis välja energiasäästu abinõud, tegi ettepaneku lasta loodusgaasi hind vabaks ja suurendada sünteetiliste kütuste väljatöötamist ettepanekud, mis ei olnud samuti kuigivõrd populaarsed. Kütusekriis tõi kaasa tagasilöögid kogu majanduses. 1980. a. märtsis kehtestati hinnatõusu pidurdamiseks laenude piirmäärad. See tõi kaasa tagasimineku autode ja majade ostmisel, millega kaasnes lühikene ja terav majanduslangus. Välispoliitikas paistsid ta sammud veelgi halvemini. Ta andis armu Vietnami sõja ajal väeteenistusest kõrvalehoidnud kutsealustele
sõjaväge. · Piiramine lõpetati ja saarlased lahkusid. · 1222 maabus taani vägi eesotsas Valdemar II-ga omakorda saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. · Saarlased püüdsid kohe linnuse rajamist takistada aga seekord löödi nad tagasi. · Ehitati 17 kiviheitemasinat. · Hakati taas piirama linnust. o 5 päeva pilluti lakkamatult kive · Lõpuks olid taanlased sunnitud vastu võtma piirajate ettepanekud. o Linnus anti üle saarlastele, enamikku taanlastest lubati lahkuda Neist 7 ja riia piiskopi vend jäeti pantvangideks. · Linnus lõhuti maha. EESTLASTE ÜLDINE PEALETUNG · Võidust õhutatuna seadsid saarlased eesmärgiks kihutada vaenlased välja kogu eestist. · Kõigepealt vabastati Varbola linnus, kus tapeti mõned taanlased ja nende preestrid. · 29
võimes rohkem teenida, võrreldes mitteharituga Tagajärjed jaotusele Kes ühiskondlikust programmist tegelikult kasu saavad, ei ole alati lihtne kindlaks teha Tähtis on teha kindlaks eraturgude reageeringud valitsuse programmidele Õigluse ja efektiivsuse vaheline kompromiss Poliitilised diskussioonid keskenduvad tavaliselt mitmesuguste ettepanekute õiglusele, kusjuures kumbki pool väidab, et tema ettepanekud on õiglasemad INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA Informatsiooni asümmeetria – olukord, kus ostja ja müüja ei oma sarnast informatsiooni kaubeldavate kaupade ja teenuste omaduste kohta Sidrunite turg: o Informatsiooni asümmeetria kipub vähendama pakutavate kaupade kvaliteeti o Autosid müüvad need inimesed, kes omavad autosid, mille kvaliteet on alla keskmise
* Kui tööandjal ei ole võimalik töötajale tema terviseseisundile vastavat tööd anda, võib töötaja tööülesannete täitmisest ajutiselt keelduda. * Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel peab töötaja tööandjale esitama arsti või ämmaemanda tõendi, millest nähtuvad terviseseisundi tõttu töötamise piirangud ning võimaluse korral ettepanekud terviseseisundile vastavate tööülesannete ja -tingimuste kohta. * Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel makstakse töötajale hüvitist ravikindlustusseaduses ettenähtud tingimustel ja korras. * Rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemisel on naisel õigus kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal. 10. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest
X2= X3 X4= Hoolimata sellest, et 2009 aastal oli XxxOÜ-l ärikasum negatiivne, ei ohusta teda pankrot kuna ettevõttel on piisavalt reserve, et katta kahjum ja Altman'i valemi järgi on näitaja 2,6 piir hea ja ebastabiilse finantsolukorra vahel. 2010. aasta z-skoor on 4,9, mis näitab, et ettevõtet pankrot ei ohusta. 25 10 HINNANG ETTEVÕTTE TÖÖLE JA ETTEPANEKUD MAJANDUSSEISU EFFEKTIIVSEMAKS MUUTMISEL Ettevõtte majandusliku analüüsimise käigus, mille baasandmed olid aastate vahemikus 2007-2010, sai teada ettevõtte finantsnäitajaid, mis tõestavad, et osaühing Xxxon rahuldaval järjel. XxxOÜ müük on võrreldes 2007 aastaga suuresti langenud, mille põhjustajaks võib nimetada majanduse halba seisu, mis on toonud kaasa tarbijate järkjärgult väheneva tarbimise
1947. aasta keskel palus Marshall hädasolevail Euroopa riikidel koostada programm, mis ,,oleks suunatud mitte ühegi riigi või doktriini, vaid nälja, vaesuse, meeleheite ja kaose vastu". Esimesel abi planeerimisel alasel kohtumisel osales ka NSVL, kuid jäi hiljem kõrvale, et mitte avaldada andmeid oma majanduslike ressursside ja probleemide kohta ning alluda Lääne kontrollile abi kulutamise üle. Ülejäänud 16 riiki esitasid oma ettepanekud, mille kogumaksumus ulatus lõpuks 17 miljardi dollarini, jagunedes nelja-aastase perioodi peale. 1948. aastal aktsepteeris Kongress Euroopa majandusliku taasülesehituse plaani, mis sai nime ,,Marshalli plaan" ning mida peetakse seni edukaimaks USA välispoliitiliseks algatuseks. Nõukogude Liidu domineerimine Ida-Euroopas ajas lääneriigid ärevusse. Vaoshoidmispoliitika majanduslike meetmete täiendamiseks püüti luua sõjalist liitu. Selle taotluse eesotsas olid Ameerika Ühendriigid
isegi Euroopa Rahvusriikide Föderatsiooni moodustamise suunas, on mitmed valitsusjuhid (A. Merkel, D. Cameron jt) pidanud vajalikuks Euroopa edasise lõimimise legitimiseerimise huvides muuta ELi aluslepinguid ja reformida ELi poliitikasuundi, et Euroopa koostöö saaks demokraatlikum, kodanikele arusaadavam ja lähedasem ning Euroopa majandus maailmas konkurentsivõimelisem. Kuid praegu on oht, et need ettepanekud muudavad ELi juhtimise hoopis tsentraliseeritumaks ja bürokraatlikumaks ning kasvatavad selles suurriikide mõju. Seega tuleb meil varem või hiljem hakata muutma Eesti põhiseadust. Mida varem me sellega alustame, seda parem meie endi riigi õigussüsteemi legitiimsusele ja rahva õiguskuulekusele. Eesti põhiseaduse tekst peab olema rahvale arusaadav ja otseselt loetav. Praegu tuleb aga põhiseaduse
./Opiharjumused.doc. Liimets, A. 1999. Refleksioon õpitegevuse stiilist kasvatusteadusliku kategooriana. Tallinn: TPÜ Kirjastus. Tomusk, V. 1991. Õpistiilid. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool. 22 LISA 1. Õpiharjumuste küsimustik Tere! Olen Erki Pääro Kiviõli 1. Keskkooli 11. klassi õpilane. Minu uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada meie kooli õpilaste õpiharjumused ning teha ettepanekud, millele tuleks veel tähelepanu pöörata õpetajatel kui ka õpilastel, et õppimine oleks efektiivsem. Palun loe läbi väide ning ringita number, millega oled nõus. Mitte Mõni- Sageli kunagi kord 1. Eksamiks/kontrolltööks valmistudes kogun kokku kõik 0 1 2
Õiguse alused 1. Õiguse kujunemine Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivaid reegleid. · Suuline tavaõigus kehtis suhteliselt väikesel territooriumil (suguharu/hõim). Tavasid mõisteti erinevalt ja tekkis palju konflikte, Kui reegleid sai palju, hakati neid kirja panema, kui seadusi sai palju, siis oli neid vaja ühtlustada või muuta. Solon, Vana-Kreeka, 2700 a tagasi tema ettepanekud panid aluse demokraatiale: o Tühistas võlad (laenajast sai ori neid oli juba liialt) o Andis vaestele poliitilise võimu (osavõtt rahvakoosolekust, võisid saada ametnikeks) o Kehtestas astmelise tulumaksusüsteemi ( kuni 1000 16%, 2000 1000- 16% jne) Kui seadusi tuli veel juurde, tekkis vajadus neid ühtlustada e siduda luua õigusspsteem. Sellega saadi hakkama Vanas Roomas 6
maksusta seadusandlik koda Ameerika Ühendriikide valduses olevaid maid ning mitte mingil juhul ei tohi mitteresidentidest omanike jaoks kehtestada kõrgemaid makse kui residentide jaoks. 5.Samuti sätestatakse, et kuni järgmise üldrahvaloenduse toimumiseni on nimetatud osariigil Ameerika Ühendriikide esindajatekojas õigus ühele esindajale. 6. Samuti sätestatakse, et pärast Missouri territooriumi konvendi moodustamist tehakse sellele allnimetatud ettepanekud. Konvent võib nendega nõustuda või need tagasi lükata; kui nendega nõustutakse, on need kohustuslikud ka Ameerika Ühendriikidele. Esiteks, igas haldusüksuses eraldatakse 160 aakri suurune maatükk numbriga 16 osariigile, kes annab selle vastava üksuse elanike ja koolide kasutusse. Kui see maatükk on müüdud või muul viisil kasutuses, eraldatakse osariigile sellega külgnev sama suur maa. Teiseks, kõik soolveeallikad, kuid mitte rohkem kui 12, antakse koos kuue
4. Sisekontrollisüsteemi kui terviku analüüsi tulemusena suurenda organisatsiooni kindlustunnet, et rakendatavad meetmed on suunatud eesmärkide saavutamisele ja väärtuse lisamisele on piisavad, kuid samas optimaalsete kulutustega. Siseauditi objektiks võivad olla kõik asutuse süsteemid, protsessid, toimingud, funktsioonid ja tegevused. Ei ole tegevust, millega siseaudit tegelema ei peaks, siseaudit peab tegema ettepanekud juhtkonnale, et vead saaksid parandatud. Liigitamine auditi valdkondade järgi 1. Finantsaudit – analüüsib ja hindab finantsarvestust, aruandlust ning nendega seotud dokumente. 2. Tulemusaudit – hindab auditeeritavate tegevuste säästlikust, tõhusust ja mõjusust (tehingu lõpptulemuse hindamine, säästlik, efektiivne, hea, halb). 3. Vastavuseaudit – analüüsitakse ja hinnatakse ettevõtte tegevuse vastavust
--- 1 Tiitelleht Autor: Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Evi Piirsalu, Anu Parts, Anne Kivinukk Pealkiri: Bioloogia töövihik 8. klassile, 2. osa Klass: 8. klass Elektroonne materjal: lk 1-43 Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide Tekstitoimetaja: Elge Leiten Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013 --- 2 Originaalteose koondinfo Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele. Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid: Külli Relve Pt 25 ül 2, pt 26, 28, 29-30, pt 34 ül 6, pt 36, 37, 38-39; Helle Järvalt Pt 31, 32-33. Aiki Jõgeva Pt 21 ül 2-5, pt 23 ül 2-4, pt 35 ül 1, 4; Merike Kilk Pt 24, 27. Edith Maasik Pt 20, 22. Evi Piirsalu Pt 25 ül 1, 3-6, pt 34 ül 1-3, 5, 7; Anu Parts Pt 22 ül 4, pt 21 ül 1, pt 23 ül 1, 3; Anne Kivinukk P...
kogemus, kuidas toimub seal vabatahtlike kaasamine ning motiveerimine. Milline on vabatahtlike värbamisprotsess, ettevalmistus ning millised pädevused on neile antud politsei igapäeva töös osalemisel. Nimetatud asjaolude välja selgitamiseks viiakse läbi Eesti ja Madalmaade Kuningriigi avatahtlike korrakaitsjate kaasamise süsteemi võrdlev analüüs, mille tulemusena on võimalik leida ühisosa ja sõnastada ettepanekud, millised osas võiksime nendest eeskuju võtta. 1 Saar Poll (2016). Eesti elanikud siseturvalisuse vabatahtlikus tegevuses igaühe panus turvalise elukeskkonna loomisel ja tagamisel. Kättesaadav internetis: https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Uuringud/Siseturvalisuse_vab atahtlikud/2016_eesti_elanikud_siseturvalisuse_vabatahtlikus_tegevuses.pdf 3
ISO 9706 arhiivipüsivale paberile. Autoriõigus: Rahvusarhiiv 2009 J. Liivi 4, 50409 Tartu, www.ra.ee, [email protected] ISBN 978-9985-858-65-3 Sisukord Sissejuhatus 5 1 Käsitlusala 6 1.1 Eesmärk ja sihtrühm 6 1.2 Ülesehitus 6 1.3 Märkused, ettepanekud ja versioonid 7 1.4 Rahvusarhiivi soovituslikud juhised 7 2 Juhise normatiivne keskkond 8 3 Terminid ja määratlused 9 4 Dokumendihalduse korraldus 12 4.1 Dokumendihaldus 12 4.2 Dokumendi elukäik 14 4.3 Dokumendihalduse normatiivne keskkond 16
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa ...
See on probleemilahenduse loominguline osa. Head lahendused ei sünni otsekohe. Algsed lahendused on harva sobivad, ent nad ärgitavad paremate peale tulema. Selleks korraldage ajurünnak. Ajurünnak on struktureeritud protsess ideede genereerimiseks, mille mõtles välja Ameerika reklaamijuht Alex Osborn möödunud sajandi kolmekümnendate aastate lõpus. Ajurünnak on ühisleiutamine, mille käigus kõik osavõtjad pakuvad välja erinevaid lahendusvariante. Kõik ettepanekud pannakse kirja, nii et kõik neid näevad (Barker 1999:6). A. Osborni neli ajurünnaku reeglit · Kriitika on keelatud. Hindamine kutsub inimestes esile kaitsereaktsiooni ja siis hoiavad nad oma ideed enda teada. Kui inimene lükkab kriitilise hindamise hilisemaks, luuakse rohkem häid lahendusvariante. Ajurünnakus keegi ei ütle, et sellest ei tule midagi välja, seda on juba proovitud või et see on suurepärane idee.
Berni konventsioon 1979 Euroopa elupaikade kaitse Ramsari konventsioon 1972 märgalad Looduskaitse Euroopa Liidus: Liikmesriikide väga erinev tase Kaks peamist direktiivi: Linnudirektiiv 79/409/EMÜ SPA-de loomine Elupaigadirektiiv e. Loodusdirektiiv 92/43/EMÜ SCI-de loomine Natura 2000 alad SAC (eesmärgiks 12% EL-i pindalast), suurem osa on kaitse all mõlema direktiivi järgi. Protsess: Siseriiklikul tasandil alade valik ja põhjendused Kaitsemeetmete ettepanekud liikmesriigi poolt Analüüs koostöös EL-ga Lõplik kinnitamine EL poolt 19 Euroopa Liidu looduskaitse rakendamine: Analüüsid on aega nõudvad uued liikmesriigid on nimekirjad esitanud, kuid analüüs ei ole veel lõpetatud. Protsess siseriiklikul tasandil on konflikne Olukord 2009: SPA edukam rohkem riike lõpetanud (keskmiselt 10,8% kaitse all)
artikleid, vaatasime viimase viie aasta jooskul ilmunud lugusid. Lugesime abordi kohta ka www.amor.ee, mis on üks tuntuim sait, kus noored saavad oma muresid kurta, püstitades foorumisse küsimuse, millele vastab nii nõustaja, kui ka teised külastajad, kes oskavad aidata või avaldavad enda kogemust. Kui pole julgust foorumis oma probleemi kurta, siis on võimalik saata nõustajatele ka e-mail, millele vastatakse esimesel võimalusel. Töö kokkuvõttes teeme oma ettepanekud sellest, kuidas meie meelest abordist noortega tulemuslikult rääkida. 3 2. Teoreetiline taust Käesoleva uurimustöö teemaks on abordi tegemine alaealiste seas. Et teema teoreetilist tausta avada töötasime läbi kümmekond ajakirjanduses avaldatud artiklit, mille teemaks oli teismeliste rasedusega seonduv. Ajakirjanduses avaldatud artikleid lugesime seepärast, et
*Tulemuskokkulepete sõlmimine. - Tulemuskokkulepe on juhi-töötaja või tippjuhi-allüksuse juhi vaheline kokkulepe sellest, milliseid tulemusi töötajalt, üksuselt antud ajaperioodil nõutakse, mille alusel neid mõõdetakse ning millist organisatsiooni poolset tuge rollikandja, üksus selleks vajab. Tulemuskokkuleppe puhul on oluline rõhutada, et tegemist on kokkuleppega e see eeldab vähemalt kaht osapoolt, kes esitavad omapoolsed ettepanekud ning jõuavad kompromissini. Tulemuskokkulepe võib olla nii suuline kui kirjalik. See võib olla nii eraldi dokument kui ka osa näiteks arenguvestluse kokkuvõttest. *Isiklikud arenguplaanid.- Tulemuskokkuleppest lähtuv tuleb ülekanda igapäevasesse töösse. Selleks on üks paremaid tööriistu tööplaani või ka veidi laiema tähendusega isikliku arenguplaani koostamine töötaja, üksuse keskselt. *Tulemuslikkuse (igapäevane) juhtimine-
alustamist lepingu sõlmimisel. Üle sajandi funktsioneeris see süsteem edukalt ja ta on ka tänapäeval laialt kasutusel, kuigi on kadunud selle esialgne lihtsus. Siiski pani selline meetod ühe täiendava kohustuse arhitektile: lõpetada tööjoonised ja lahendada ehitusega seotud pisiküsimused enne hinna määramist. Hinnad kujunesid tavaliselt võistupakkumise teel. Dokumendid töö kohta saadeti paljudele töövõtjatele, kes esitasid pitseeritud ümbrikutes oma ettepanekud, mis avati arhitekti poolt eelnevalt väljakuulutatud päeval ja kellaajal. Tavaliselt sai lepingu see firma, kelle poolt tehtud pakkumus oli madalaim. Pakkumuse tegemiseks oli aga ettevõtjal vaja arvutada projekti töömahud ja materjali vajadus. Seda tehti jooniseid üle mõõtes ja kuna algandmed pakkumuse tegemiseks olid samad igale pakkujale, pidid ka kõik arvutustulemused olema samad, juhul kui vigu ei tehtud. Selline põhimõte polnud aga mõistlik.
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Kati Küngas, Kaija Lukman Referaatide koostamise ja vormistamise juhend Juhend Tallinn 2013 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1 Õppeotstarbelised teadustekstid .............................................................................................. 4 1.1 Referaat ............................................................................................................................ 4 1.2 Teadusartikkel ................................................................................................................... 5 1.3 Uurimus ................
Jagab Euroopa Liidu Nõukoguga seadusandliku võimu. Euroopa Parlament on ELi õigusloomega tegelev organ. ELi kodanikud valivad selle liikmed otse iga viie aasta järel. Parlamendi töös on kaks peamist etappi: komisjonid – õigusaktide koostamine. Parlamendil on 20 komisjoni ja kaks allkomisjoni, mis käsitlevad konkreetset poliitikavaldkonda. Komisjonid uurivad seadusandlikke ettepanekuid ning parlamendiliikmed ja fraktsioonid võivad esitada muudatusettepanekuid või ettepanekud tagasi lükata. Neid küsimusi arutatakse ka fraktsioonides. Täiskogu istungid – õigusaktide vastuvõtmiseks. Selle raames kogunevad kõik Euroopa Parlamendi liikmed, et anda oma lõplik hääl seadusandliku ettepaneku või muudatusettepaneku kohta. Tavaliselt toimuvad need istungid Strasbourgis kord kuus nelja päeva jooksul, kuid mõnikord toimuvad need Brüsselis. Euroopa Komisjon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
