P ärast Muistset vabadussõda 1227. aastal jagati Eestimaa 4 võitja vahel. Eestis ja Lätis vallutatud alad kokku olid tuntud Liivimaana. Põhja-Eest alad olid tuntud Eestimaana. Maa jagati üksikuteks piirkondadeks, mille etteotsa said peaaegu sõltumatud maahärrad. Nende käsutuses olevad alad kujutasid endast väikseid feodaalriike. Taani valdusi Põhja-Eestis hakati nimetama Harju-Viruks. Läänemaa ja osa Saaremaast ning Hiiumaast langes Saare-Lääne piiskopkonna valitsemise alla. Kagu- Eestit nimetati Tartu piiskopkonnaks. Seda ajajärku, mil Eesti oli jagatud 4 alaks, nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks ning ka orduajaks. I lmalikku võimu Eestis esindas Liivi orduriik. See loodi 1237. aastal ning oli üks
1950-ndate aastate kesk paiku kuulutati välja ka vabariik L-Vietnamis, seal võeti vastu põhiseadus, kuhu lülitati sisse sätted, mis nägid ette karistusi kommunistlike ideede levitamise eest. Repressioonid võimuvastaste suhtes ei andnud ka soovitud tulemust, tagajärjed olid oodatule hoopis vastupidised, 1959 aastal alustas oposisatsioon organiseeritudrelvavõitlust riigi võimu vastu. 1960 aasta lõpul loodud L-Vietnami Rahvusliku Vabastus Rinne mille etteotsa said kommunistid, kuulutas oma eesmärgiks valitsuse kustutamise ning P-Vietnamiga ühinemise. Vabastus rinde pooldajaid hakati nimetama vietkongideks, vastukaaluks kommunistide ideele otsustas Saigooni juhtkond teha panuse rahvuslusele, Põha Lõuna vahelist sõda mõisteti kui sõda kommunismi ja natsiolismi vahel. P-Vietnami reziimi toetas N-Liit, L-Vietnami aga USA. Ameerika Ühendriikide huvi selle regiooni vastu iseloomustas president Eisenhoure Doomino
Steve Jobs oli 20-aastane, kui ta asutas 1976. aastal koos Steve Wozniakiga oma vanemate garaazis Apple Computeri. Kümme aastat hiljem oli tema firmal 4000 töötajat ja firma väärtuseks 2 miljardit dollarit. Kuid 1985. aastal pidi Jobs enda firmast lahkuma ja see mõjus talle tema enda sõnade järgi nagu hoop kõhtu. Ta ei olnud nii pettunud ja asutas NeXT Corporationi - ja kui Apple 1996. aasta lõpus NeXTi ostis, naasis Jobs võidukalt enda loodud firma etteotsa, et tulla välja maailma vallutanud iMaci ja iPodiga. Vannevar Bush Vannevar Bush sündis 11. märtsil 1890. aastal Everettis, Massachusettsis. Hoolimata sagedastest haigustest ja nõrgast tervisest, kasvas temast enesekindel ja lausa võitlushimuline nooruk. Ise on ta öelnud, et päris oma loomuse juhtida kõike, millesse ta satub, meresõitjatest esivanematelt. Koolis läks tal väga hästi ja ta ei jäänud
·Eesti Üliõpilaste Seltsi pikk kujunemine sai alguse grupist üliõpilastest, kes otsustasid kord nädalas kokku tulla ning ,,Kalevipoja" üle arutada. Nende eesmärk oli oma liikmeskonna harimine, mitte poliitika. ·Eesti Kirjameeste Selts (EkmS) alustas tegevust 1872. tahtsid edastada hariduse tähtsust laiema rahva seas. Pooldasid uut kirjaviisi ning nede esimees oli J.Hurt. Unistus Aleksandrikoolist ·1870. aastal sai see endale peakomitee, mille etteotsa valiti J.Hurt. Suurkoosolekud toimusid peamiselt Tartus. Komiteed hakati selle koosolekute tähtsuse ja esinduslikkuse pärast nimetama ,,esimeseks Eesti parlamendiks". Peakomiteesse kuulusid Hurt, Jannsen, Koler, Kreutzwald ja teised nimekad isikud. 1872. moodustati 54 Aleksandrikooli abikomiteed. Need moodustasid endist kohalikud keskused. Esimesed pinged ·1870. aastail levisid tähtsamate isikute ümber sõprussuted. See lõpes Jannseni otsusega sulgeda
siseneda ja Trotskiga kokku saada. Selleks ajaks oli Trotski poolt organiseeritud punaväelased hõivanud juba Venemaa Kesktelegraafiagentuuri, pangad, raudteejaamad jm strateegiliselt tähtsad punktid. Ajutise Valitsuse residentsi, Talvepalee hõivamine oli just käimas. Järgmisel päeval toimunud Ülevenemaalise Nõukogude saadikute kongress otsustas pärast pikemaid vaidlusi ja mitmete saadikurühmade lahkumist moodustada uus valitsus, mille nimeks sai Rahvakomissaride Nõukogu. Selle etteotsa valiti Lenin. 7. detsembril 1895 Lenin arreteeriti ning pärast aastast vangistust saadeti asumisele Susenskoje külla Siberis. Seal abiellus ta juulis 1898 Nadezda Krupskajaga, kirjutas vangistuses kogutud materjali põhjal raamatu "Kapitalismi areng Venemaal"(ilmus aprillis 1899) ning tõlkis. Perekond: Vladimir Lenin ei olnud ametlikult abielus, elukaaslase Nadezda Krupskajaga (1869 - 1939) lapsi ei olnud. Surma põhjus:1918. Aasta 30
Hurt -1872.a asutati Eesti Kirjameeste Selts -1878.a asutas C.R.Jakobson ajalehe Sakala Suur lõhe -1878.a astus J.Hurt avaliku kirjaga "Sakala kaastööliste hulgast välja" -kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises 1)aatemehed mõõdukad, kultuurhariduslik suund, juhiks J.Hurt 2)majandusmehed radikaalid, juhiks C.R.Jakobson, peamiseks eesmärgiks sotsiaal- majandusliku pöörde saavutamine 1880ndad aastad -1880.a lahkus J.Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks -Kirjameests seltsi etteotsa asub C.R.Jakobson -1882.a suri C.R.Jakobson VENESTUSPERIOOD EESTIS Mõiste, põhjused -1881.a atendaat tsaar Aleksander II-le, võimule Aleksander III -tegevuse eesmärk siduda Balti kubermangud tihedamalt Venemaa külge -venestusperiood reformid, mille eesmärk baltisaksluse mõjuvõimu murdmine Balti kubermangudes -reformide aluseks 1882-1883.a läbi viidud Manasseini revisjon Ümberkorraldused -ametisse uued kindralkubernerid S.Sahhovskoi, M.Zinovjev -tühistati balti erikord
( 1963-1969 periood, mil USA oli aktiivselt osalemas ) Vietnami naaberriigid Laos ja Kamboda sdisid ka. Toimus Indo-Hiina poolsaarel. Dungli loodus vimaldab pidada Bartissani sda. Selline sjapidamine oli USA jaoks vga keeruline, sest ei saanud aru kes on vaenlane ja kus on vaenlane. Sja eellugu: Need alad olid Prantsuse kolooniad 19.sajandi lpust alates. Teise maailmasja ajal hivas need alad Jaapan. Peale Jaapani okupatsiooni lppemist kuulutati vlja iseseisev Vietnami riik. Selle riigi etteotsa sai kommunist Ho Chi Minh. Prantslased ptsid oma koloniaalvaldust taastada ja saatsid sinna oma sjaved, et seda ala tagasi saada. Puhkes Prantsuse-Vietnami sda, mis lppes prantslaste lasaamisega 1954 aastal. Genfi lbirkimiste tulemusena lepiti kokku, et Vietnam jaguneb kaheks mramata ajaks. ( 17.laiuskraad ) ( 1954 ) Phja pool on kommunistid ja Luna pool mittekommunistid. Mnda aega need kaks riiki eksisteerisid rahulikult ksteise krval.
Enamik riigipöördekatseid ebaõnnestusid. B. Mussolini- Itaalia sotsialistide peahäälekandja toimetaja, fasistide juht. Lubas taastada Itaalias korra ja muuta ta sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Tema õpetuses oli tähtsamal kohal rahva heaolu. Sai peaministriks. Sai piiramatu võimu. Adolf Hitler- Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht. Püüdis Münchenis võimu haarata, katse suruti maha ja ta pandi vangi. 1933 sai valitsuse etteotsa kantsleriks. Hiljem sai tast Saksamaa diktaator ehk füürer. Locarno konverents- 1925 aasta lõpp, Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa. Konverentsil parandati rahvusvahelisi suhteid ja sõlmiti Reini tagatispakt. Reini tagatispakt- 1925, pakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles´s paika pandud läänepiiri. Briand´i- Kelloggi pakt- 1928, leping, mille järgi kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid
a kandis karistust 1,7 miljont vangi. Maailmarevolutsiooni idee. Mässuliikumise õhutamine erinevates riikides ja üksikute kommunistlike parteide rahalist toetamist. Mussolini õpetus ja tema pääs võimule Kõige parem asi oli klassivõitlus vaeste ja rikaste vahel Mussolini arvates. Tähtsaimal kohal oli rahvus. Natsionalistlikku õpetust järgis Mussolini. Pääs võimule- tekkis rühmitus Võitlusliit, mille liikmeid kutsuti fasistideks, rühmituse etteotsa sai Mussolini. Varsti oli Mussolinil sadu tuhandeid toetajaid. Sai võimule 1922.a peaministrina. Fasistlik diktatuur Itaalias 1925.a kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Loodi salapolitsei ja rajati vangilaagrid. Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile võrdsed õigused kuningaga ning piiramatu võimu. Ettevõtteid kontrollis riik, tööandjad ja töövõtjad koos moodustasid, korporatsioone, mille tegevust kontrollis fasistlik valitsus.
kiire rikastumis võimalus. Riiklikul tasemel loodi manufaktuure, raudteid ja ehitati kaubasadamaid, mis mõjusid positiivselt eelkõige kaubavahetuses välisriikide ja Vene impeeriumi teiste aladega. Suurem osa manufaktuuride toodangust oli suunatud väljapoole Eesti alasid ja olid tähtsal kohal kogu Vene majanduses. Siin toodeti suurem osa paberist kuid ka kangast, mida kasutati mujal. Sadamatest tõusid etteotsa Paldiski ja Tallinna sadam. Läbi nende käis Venemaa transiit ja kaubavahetus välisriikidega. Kuna kaubad läbisid lühiajaliselt eesti alasid, siis selle pealt oli võimalik teenida. Eesti majandusel läks sellel ajajärgul väga hästi ning riiklikus majanduses oldi ees näiteks ka Soome riigist.
EESTI SUUSAAJALUGU Referaat Tallinn 2010 Kindel on see, et suuski tundsid eestlased juba sadu aastaid tagasi. Kuid suusad täitsid siis sootuks teist otstarvet: need olid mõeldud looduses liikumiseks, jahiretkedel käimiseks, metsas tööülesannete täitmiseks, aga mitte sportlikuks harrastuseks. Spordialana on suusatamine Eestis võrdlemisi noor. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esialgu vaadati suusatajaid kui naljakaid lumes liikujaid. Umbes nagu sada aastat hiljem esimesi kepikõndijaid. Ent aeg tegi oma töö. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, mille distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1936. aastal Garmisch-Partenkircheni taliolümpial osales murdmaasuusataja Vello Kaaristo (Vassili Krassikov). Olü...
ametnikega. 1944. aastal organiseeris ta B-29 pommituslenduritele treeningprogrammi, et katsetada uue radari pommisihtimisseadet. 1944. aasta lõpus organiseeris ta kolmekuulise ringkäigu üle maailma asuvatesse baasidesse, et hinnata uue radari tulemusi. 17. oktoobril 1946 sai Shockley sõjaministrilt Robert Pattersonilt autasu. Kohe pärast sõja lõppu, 1945. aastal moodustas Belli laboratoorium grupi füüsikutest. Grupi etteotsa kuulusid Shockley ja keemik Stanley Morgan. Töötajaskonda kuulusid veel Bardeen ja Brattain, füüsik Gerald Pearson, keemik Robert Gibney, elektroonikaekspert Hilbert Moore ja mitmed teised tehnikud. Nende ülesandeks oli otsida alternatiive elektronlambi võimendile. Esimesed katsetused põhinesid Shockley ideel kasutada elektrivälja pooljuhtide peal nii, et elektriväli mõjutaks pooljuhtide juhtivust. Üllatuslikult eksperimendid aga luhtusid, hoolimata paigutusest ja materjalist
Nad tekitasid sõjas liitlastele raskusi. Sõja lõpus said nad ainult väikesi alasid, nendesse suhtuti üleolevalt. Itaalia tahtis muutuda suurriigiks. Itaalia keskvalitsus oli nõrk. Pidevalt vahetusid valitsused (koalitsioonivalitsus). Itaalias valitses suur tööpuudus, rahutused, töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid sõjaväelised ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Nad muutusid Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa otsa sai Benito Mussolini. Neil aina kogunes toetajaid. Arvati, et tema taastab korra ning majanduse madalseisust välja tuua. Nad tahtis teha Itaalia nii võimsaks kui Rooma Impeerium. Fasistid kandsid musta särki, see sai nende tunnusmärgiks (mustsärklased). Suurimad vastased olid kommunistid. Mussolini (1883-1945, sepa poeg, vaene, halb haridus, õpetaja alguses, pooldas Itaalia
Save the readers` time. A Library is a growing organism. SÕDADE MÕJU RAAMATUKOGUNDUSE ARENGULE Teine Maailmasõda. Normaalse töörütmi segilöömine. Rinnete üleminekud, linnade pommitamised. Okupeeritud territooriumil kirjanduse keelamine ja hävitamine. Raamatud sõjasaagina. Raamatufondide evakueerimised. 1945-1970ndad Mikrofilmid, mikrofissid. Automatiseerimine (1961 IBM koostöö, 1964 raamatukogutöös kasutakse arvutit, MARC kataloogimine Profid etteotsa (Quincy Mumford Kongressi rmtk. direktor 1954-74) Erialaorganisatsioonid (Euroopa Teadusraamatukogude Liit (LIBER) 1971 The British Library 1973 NÕUKOGUDE SÜSTEEM Keelamised, tsensuur Polnud erialaühingut Ühtlustamine Komplekteerimine ühiselt Planeerimine, metoodiline juhtimine Rahvakogude oma liigitus (RBK) Arvude absurdsus Teaduslik-tehniline infosüsteem (riigikaitse) 1970ndad-2000 Koostöö vajadus Rahvusraamatukogu piiride lainemine (kultuurikeskus jt)
välisvõlg, rinnetel oli surma saanud tuhandeid inimesi ning sõjakulud olid suureks koormaks. Kuna Pariisi konverentsil suhtuti itaallastesse üleolevalt, solvas see suurt osa itaallasi. Solvumine polnud küll põhjendatud, kuid see aitas Itaalial pürgida millegi suurema poole. Üritati siseriiklik olukord jalule saada mis osutus üsna keeruliseks. Esialgu väike rühmitus Võitlusliit aga sai palju toetajaid ning mõne aja pärast oligi valmis Rahvuslik Fasistlik Partei, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Varsti oli juba Mussolinil sadu tuhandeid toetajaid, mis aitas partei jalule ja Mussolini võimule. Tema fasismi peamine idee oli: kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne. Hakati juba looma ka relvastatud salke, keda hüüti mustsärklasteks. Aina rohkemate toetajatega saigi Mussolin 1922. aasta sügisel Itaalia peaministriks. Juba kolm aastat hiljem algatati fasistlik diktaktuur
BAASIDELEPING 28.09.1939 kirjutas Eesti alla vältimaks sõda. Punaarmee sai mitu baasi Lääne-Eesti saartel, rannikul ja ka sisemaal JUUNI 1940 Venemaa nõudis Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende pinnale. Sõjaline vastupanu oli lootusetu, Venemaa sai oma tahtmise ja okupeeris Leedu 15.06, Eesti ja Läti 17.06. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,TÖÖRAHVA REVOLUTSIOONI" ja seadis ametisse kuuleka ,,rahvavalitsuse", etteotsa pandi Johannes Vares-Barbarus. Juulis järgnesid Riigivolikogu ,,valimised, ,,valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate ENSV kuulutas välja Riigivolikogu, 06.08.1940 võeti ENSV vastu NSVL koosseisu. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati NSVL seadused ja loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus, võim puudus, ülesandeks täita Moskva korraldusi). Ühiskondlik- ja kultuurielu
Esimene maailmasõda tekitas osadele Euroopa riikidele, nagu näiteks Itaaliale, suuri raskusi. Mitu inimest sai rindel surma, sõja-aastail tekkis tohutu välisvõlg. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik kord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk, pidevalt vahetuvad valitsused koosnesid mitme erakonna esindajatest. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimetusega Võitlusliit ja sinnakuulujaid hakati kutsuma fasistideks. Salga etteotsa sai Benito Mussolini, kellel oli varsti juba sadu tuhandeid toetajaid. Avalikes kohtades lubas juht, et Itaalia saab sama võimsaks kui oli Rooma impeerium. Paljude arvates oli Mussolini just see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ja majanduse madalseisust välja tuua. Mida suurem oli Esimese maailmasõja järgses Itaalias inimeste rahulolematus, seda suuremat soosingut sai Mussolini nautida. 1921. aasta parlamendivalimistel saavutas fasistlik partei võidu.
Autonoomia saavutamise järel asendati senised vene ametnikud eestlastega ja asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. Kõik see tekitas uusi hõõrdumisi Petrogradi ja Tallina vahel. Samuti kujunesid pingeallikateks rahvusväeosade loomine ja revolutsioonilise nõukogu tegevuse piiramine kubermangu juhtimise koondamisega valitsusametnike kätesse. Juuli algul esmakordselt toimunud Maapäeval valiti täidesaatvaks organiks Maavalitsus, mille etteotsa asus Jaan Raamot. Septembri lõpupäevil jõudsid Saksa väed Eesti pinnale, mis kasvatas enamlaste kasvavat populaarsust veelgi. Sakslaste sõjaline edu tõstatas ka Eesti iseseisvumise küsimuse. Sakslaste okupatsioonioht aina kasvas ja enam ei olnud venelastelt ka abi oodata. Iseseisvuse väljakuulutamine 1917. aasta oktoobris moodustasid enamlased Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee,
Suurbritannia. Selle võrra Itaalias oli siseriiklik olukord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk ning need vahetusid tihti. Selle võrra jäid rohkem inimesi töötutena. Parteidevaheliste erimeelsuste tõttu tekkisid rahutused ning tööliserakond sattus üha enam kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis väike rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu kuulusid sõjaväelased ja töötud, neid nimetati fašistideks, hiljem muutus see Rahvuslikuks Fašistlikuks Parteiks, mille etteotsa tõusis Benito Mussolini, kes hiljem määrati ka peaministriks. Hiljem kehtestati seal üheparteisüsteem ning fašistliku diktatuuri kinnistamine. Välispoliitika oli väga sõjakas, tänu sellele vallutati palju alasid. Saksamaal oli mõjuvõimas diktaator Euroopas. 1933. aastal tulid võimule natsionaalsotsialistlik partei, eesotsas Adolf Hitleriga. Nad kehtestasid riigis julma hirmuvalitsuse. Välispoliitika
Kaarlimõisasse. Eesti Kirjameeste Selts 1872 loodud. Koondas kõiki eesti soost haritlasi, aga ka ärksama vaimuga taluperemehi. Põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine, tegelemine rahvaluulega ning vanavara kogumine. President – Hurt. Tähelepanu pöörati eesti keele arendamisele ja selle õiguste kaitsele. 1872 mindi üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on eestis käibel tänapäevani. Carl Robert Jakobson Tõusis rahvusliku liikumise radikaalsema suuna etteotsa. Kasvas üles saksa vaimus. 1865 ilmusid esimesed kirjas Eesti Postimehes. Nõudis kooliolude parandamist, sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu ja propageeris karskusideid. 1868 valguse, pimeduse ja koiduaja kõne. 1870 sai temast põllumees. „Sakala” Pika nõudmise järel sai Jakobson 1878 luba ajalehe asutamiseks. Arvustas meie ühiskondlikke olusid. Mõneks kuus sulges vene valitsus ajalehe. Kohati liigne enesekindlus
Feodaalmajanduses oli alguses valitsevaks majandusviisiks naturaalmajandus ehk elatusmajandus , mille puhul kaubalis-rahalised suhted on vähe arenenud või üldse puuduvad, sõjameestele palka ei makstud. Naturaalmajanduse kujunemise põhjusteks olid sagedased sõjad ning väärismetallide puudus, kuna Euroopas leidub väärismetallidest ainult hõbedat ning sedagi mitte kõikjal, kuld praktiliselt puudub. Selle tagajärjel lagunesid riigid väikesteks osadeks, mille etteotsa tõusid kohalikud maaomanikud-feodaalid Põlispõllunduses kasutati algselt kahe- ja hiljem kolmeväljasüsteemi. Põldu künti enamasti kerge adra ja härgadega. Tänu kapjade rautamisele ja rangide kasutuselevõtule hakati alates 9.sajandi lõpust põldude harimisel kasutama ka hobused. Ratasadra leiutamine 10.sajandil (mis võimaldas künda sügavamalt) ja hobuste kasutamine suurendasid tööviljakust ja põldude saagikust
Esimesena räägin ma rahvusliku liikumise juhist Jakob Hurdast. Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Ta sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal vaese koolmeistri peres, kuid vaatamata raskele majanduslikule olukorrale sai ta hea hariduse. Jakob jõudis isegi doktori kraadini, selle ta omandas 1886. aastal Helsingis. 1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. ÕES-i eesmärgiks oli edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. 1869. aastal, kui toimus Eesti esimene üldlaulupidu pidas ta oma kuulsa kõne, mille sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks ja Jakob Hurt saavutas üle-eestilise tuntuse. 18701883 esindas Hurt Eesti Aleksandrikooli peakomiteed. Rahvusliku liikumise juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine
Eestlaste maa ühendati esmakordselt üheks administratiivseks üksuseks, Eestimaa kubermanguks, keskus Tallinnas, kubermangukomissari juhtimisel. Asjaajamiskeeleks eesti keel, vallandati hulk vene ametnikke, Maapäev võttis otsuseid vastu Maapäev ja poliitiline areng Maapäeva valimised mai lõpus andsid enamuse sots parteridele nagu esseerid, vähemlased, Tööerakond, Tõnissoni Eesti Demokraatlik Erakond, Pätsi Maarahva Liit. Maapäeva etteotsa sai Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts Eestlaste iseseisvustaotlus jagas vasakpoolsed erakonnad kahte leeri parem- ja pahempoolsed. Enamlased olid Eestimaa vastu. Enamlaste riigipööre 1917 otsustasid vene enamlased eesotsas Vladimir Uljanovi (Lenini) pealekäimisel Ajutise valitsuse kukutada. Tema plaani kohaselt tuli mõnes paigas juba enne riigipööret hõivata raudteejaamad, telegraaf jne.
Tegelesid väga oluliste küsimuste lahendamisega. Maamarssal Rüütelkonna nimetus Liivimaal, kes tegelesid igapäevaste küsimuste lahendamisega. Vene ajal Kõrgeim võim Vene keisririigi kindralkuberner. Lutheri usk. Saksakeel asjaajamiskeel. Kahe kubermangu ühiseks valitsejaks sai Riia kindralkuberner George von Browne. Enamikus Venemaa kubermangudes 1775. aastal kehtestatud uus halduskorraldus laiendati 1783. aastal ja Baltikumile. Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja, asehalduri järgi on see ajajärk ajalookirjanduses saanud asehalduskorra(1783-1796) nime Balti erikord Balti kubermangude laialdane autonoomia Vene riigi koosseisus. See kehtestati kapitulatsioonidega ja lõplikult Uusikaupungi rahulepingu sätetega. Balti kubermangudes viidi läbi restitutsioon . mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle.
kubermang. Kubermangukomissar Poska. Kõrgemaks organiks üldvalimistel valitav Maanõukogu (maapäev). Maanõukogu valimised Toimusid valimised 23. mail valdades ja 24.-25. juunil maakondades. Maanõukogu tuli kokku 1. juulil 1917 Juulis valis Maanõukogu oma täidesaatva organi, Maavalitsuse (esimees Jaan Raamot, hiljem K. Päts). Suvel toimuvad linnavolikogude ja vallanõukogude valimised. Eestlased domineerivama positsiooni.Linnavalimistel olid edukad pahempoolsed. Tallinnas said enamlased etteotsa (Jaan Anvelt), ka Narvas nii. Vallavalimistel said ka maatamehed esmakordselt hääleõiguse. Enamlaste esindajad tahtsid Maanõukogu uuesti valida, kuna ei saanud seal etteotsa. Pahempoolsed toetasid, hääletati uue valimisseaduse poolt, see kavatseti valida novembris üheaegselt Vene Asutava Kogu valimistega. Tegelikult vaid piiratud autonoomia. 30.03 1917 määrus oli põhjapaneva tähtsusega teel omariikluseni. Eesti rahva seisulik esindus Eesti Maanõukogu. Iseseisvuspüüete
Balti erikord - kehtestati, et saksa aadlikud oleksid rahul. 1) säilitas siinse maa kultuurilise omapära 2) hoidis ära venelaste kolonisatsiooni 3) tihedad sidemed Lääne-Euroopaga 4) andis kohalikele saksa mõisnikele täieliku võimu talupoegade üle Eestlased jälle pärisorjuse kimpus Asehalduskord: 1783.a Katariina II valitsemisajal Eesmärgiks piirialade ühtesulandamine Venemaa omadega Muutused: 1) kubermangu asemel asehaldurkond, etteotsa asehaldur 2) Eestimaa kubermangus uus maakond - Paldiski 3) Liivimaa kubermangus uued maakonnad - Viljandi ja Võru 4) kõik maakonnakeskused said linnaõiguse 6. Vaimuelu XVIII.saj Põhjasõja mõju vaimuelule: Tartu linna häving, Tartu Ülikool suletud, Forseliuse seminari lõpetanud surnud. Pietism - saksa protestantismi vabadusliikumine, taotleti suuremat vagadust, püüeldi sisemise enesetäiendamise ja parandamise poole. Inimene pidi igapäevaselt pühakirja lugema.
21.-25. aug piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa, paisati tagasi Pariisi lähedale 2. sept jõudsid sakslased 35 km kaugusele Pariisist Septembri algul Marne´i lahingus pandi sakslaste liikumine seisma Algas positsioonisõda - kaitserelvad olid ründerelvadest tõhusamad 1914. aasta sõjategevus idarindel Venemaa oli andnud Prantsusmaale lubaduse rünnata Saksamaad - 17. august alustasid 2 vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale Saksamaa armee etteotsa määrati kindralid Hindenburg ja staabiülemaks Luddendorff - Suutsid ühe Vene armee purustadai Tannenbergi lahingus, teine sunniti taanduma Galiitsias kandis Austria-Ungari suuri kaotusi Vene vägede tõttu. Saksamaa tõi osa vägesid läänerindelt idarindele ning koos A-U vägedega alustasid pealetungi Varssavile. Saksamaa sekkumine päästis hävingust. Aasta lõpuks olukord stabiliseerus muutumata positsioonisõjaks nagu läänerindel 2
annekteerimine riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele bolsevik enamlane, kommunist Venemaal desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa eksport kaupade väljavedu feenid Iirima iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata impressionism kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid industrialiseerimine suurtööstuse arendamine industriaalühiskond tööstu...
Steve Jobs oli 20 aastane, kui ta asutas 1976. aastal koos Steve Wozniakiga oma vanemate garaazis Apple Computeri. Kümme aastat hiljem oli ettevõttel 4000 töötajat ning firma väärtuseks 2 miljardit dollarit. 1985. aastal oli Jobs sunnitud enda firmast lahkuma ja see mõjus talle raskelt. Ent ta ei andnud alla, vaid lõi NeXT Corporationi - ja kui Apple 1996. aasta lõpus NeXTi ostis, tuli Jobs võidukalt enda loodud firma etteotsa tagasi, et tulla välja maailma vallutanud iMaci, iPodi ja nüüd ka iPhone-iga. Üle-eelmisel aastal ostis Walt Disney Company Pixari ja maksis selle eest 7,4 miljardit dollarit aksiates. Tänu sellele sai Jobsist Disney suurim üksikisikust aktsiaomanik. Vannevar Bush Vannevar Bushi on peetud hüperteksti ,,vanaisaks" ehk selle struktuuri loojaks. Vannevar Bush oli inimene kes kirjeldas teoreetilist masinat nimega
poliitikuid ja talumeeste erakondi ühendanud Eesti Rahvaerakonnaga (esimees Toomas Hendrik Ilves). Sügisel 1999. toimus ka erakondade ametlik ühinemine. Teises Laari valitsuses esindasid Rahvaerakonda Mõõdukad põllumajandusminister Ivari Padar, välisminister Toomas Hendrik Ilves, rahvastikuminister Katrin Saks, sotsiaalminister Eiki Nestor ja majandusministrina Mihkel Pärnoja, hiljem Hendrik Hololei. Erakonna 2001. aasta üldkogul valiti erakonna etteotsa populaarne välisminister Toomas Hendrik Ilves. Võeti vastu ka erakonna uus nn kolmanda tee programm, milles sätestati: partei esindab sotsiaaldemokraatlikku maailmavaadet. Kolmikliidu valitsuse lagunemisel 2002. aasta jaanuaris siirdus Riigikogu Mõõdukate 17-liikmeline saadikurühm opositsiooni. Ennekõike vastuoluliste erastamisotsuste tagajärjel oli erakonna maine sügavas madalseisus ning 2002. aasta oktoobri kohalikel valimistel tuli vastu võtta kaotus Tallinnas.
Nad proovisid küll teha mõningaid ümberkorraldusi, kuid see ei andnud soovitud tulemusi. Eestlased said aru, et oli tekkinud võimalus vabadus tagasi saada. Sellest, kuidas see saavutati räägibki käesolev referaat. 1. Rahvarinne 1988. aasta aprillis asutati massiline opositsiooniline rahvaliikumine -- Rahvarinne (asutajad Edgar Savisaar, Marju Lauristin). Samal aastal taastati ja loodi mitmesugused kodanikuühendused ja seltsid, poliitilised erakonnad ja liikumised. EKP etteotsa pääsesid reformistlikult meelestatud tegelased (Vaino Väljas, Indrek Toome). Rahvarinde idee leidis kohe laialdase toetuse, ja lühikese ajaga kujunes see Eesti kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. Rahvarinne seadis peasihiks Gorbatsovi reformide toetamise ja uuendusprotsessidele kaasaaitamise. Sel teel loodeti suurendada liiduvabariigi iseotsustamist ja demokratiseerida valitsevat reziimi. (Eesti ajalugu VI) 2. Laulev revolutsioon 3 1988
1985 aasta kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse kriisiseisundisse. Riigi majandus oli kokku varisemas, senised riigijuhid olid hoidunud igasugustest sisepoliitilistest ja majanduslikest reformidest ning üritasid Kommunistliku Partei võimumonopoli säilitada repressioonide tugevdamisega ühiskonnas, NSV Liidu välispoliitiline seisund maailmas nõrgenes. Saades aru muutuste vajalikkusest, valis kommunistlik ladvik NSV Liidu etteotsa reformaatori, kes tooks riigi kriisist välja, aga samas säilitaks olemasoleva poliitilise süsteemi ning Kommunistliku Partei võimumonopoli. Kriisist väljumiseks algatas Gorbatsov perestroika ja glasnosti. NSVL keskvalitsuse ja NLKP senise poliitika muutumine liberaalsemaks andis võimaluse muutusteks ka liiduvabariikides, kaasa arvatud okupeeritud Eestis. Lõdvenes senini üsna karm tsensuur ja järk-järgult hakkas laienema sõnavabadus. 1980
ning peagi hakkasid zirondiinide massihukkamised. Just peale Marat' surma sai terror õige hoo, justkui püüdes iga hinna eest kätte maksta ühe oma peamise looja surma eest. Jakobiinide poliitika terrori ajal Et terrorit efektiivistada, loodi 1793. aasta teisel poolel mitmeid uusi institutsioone, neist olulisemad olid Üldise Julgeoleku Komitee, mis muutus julgeoleku(ehk repressiiv)organiks, ning Rahvapäästekomitee, millest sai tegelik valitsus. Robespierre sai viimase etteotsa, esimeses tegi aga veriseid kangelastegusid Joseph Fouché, hilisem Napoleoni siseminister. Alates 1793. aasta lõpust muutus terror juba päris valimatuks, tapeti enam- vähem kõiki, kes olid silma paistnud enne jakobiinide võimuletulekut: kuninganna Marie Antoinette, Pariisi endine linnapea Bailly, 1794. aastal ka keemik Lavoisier ja paljud teised. Märtsis-aprillis otsustas Robespierre õiendada arved ka partei siseopositsiooniga: kõigepealt hukati "Pöörased", siis nende
· Miks valisid paljud riigid ,,karmi käe" poliitika? · Mis on nende äärmusliikumiste erinevusteks ja mis sarnasusteks? Uus majanduslik tõus ja poliitika 1920ndatel · Dawesi plaan olemus ja tagajärg? · Locarno konverents · Briand´i Kelloggi pakt Suur majanduskriis 1929-1933 · Põhjused (3)? · Majanduskriisi käik ja tulemus? Arutlus ajaloos · Tähtaeg: 01.12.2011 · Kontakt: [email protected] · Teemad: 1. Enamlaste tõus Venemaa etteotsa kas juhus või paratamatus? 2. Võimu kindlustamine enamlaste moodi kas ainuvõimalik viis? · Abimaterjalid: arutluse kirjutamise juhend eKoolis, Internet (guugelda ,,arutluse kirjutamine"). · Pikkus: 1-2 lk A4 formaat, reavahe 1, kirja suurus 12! Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel · Demokraatia levik Esimese maailmasõja võitsid demokraatlikud riigid (millised?), mistõttu saabus demokraatia võidukäik Euroopas
Nikolai Triigi looming on väga mitmekesine. Ta on loonud hulga portree- ja kompositsioonimaale, joonistusi, karikatuure ning maastikumaale. Eesti Kunstimuuseum: Pärast Noor-Eesti suurt kunstinäitust Tartus 1910. aastal hakati arutama aluspanekut eesti kunsti muuseumile. Mõtte algatajaks oli ka Eesti Rahva Muuseumi asutamisel olulist rolli mänginud Kristjan Raud. Mõte sellest vaibus maha. Uuesti tõstatas küsimuse 1913. aastal kodumaale naasnud ning Eesti Kunstiseltsi etteotsa asunud Ants Laikmaa. 1915 4. detsembril tulid Tallinnas kokku kunstnikud ja ühiskonnategelased ning hääletasid üksmeelselt ERM Tallinna osakonna asutamise poolt. Osakonna pidulik asutamine toimus 15. aprillil 1918. aastal. 1919-1928 kandis nime Eesti Muuseum. 1928-1940 kandis nime Eesti Kunstimuuseum. 1940-1941 kandis nime Eesti NSV Kujutava Kunsti Keskmuuseum. Lõplikult taastati nimi aastal 1989, milleks jäi Eesti Kunstimuuseum.
naine säilitas abielludes õigused oma varale ning võis lahutusel pretendeerida osale perekonna varadest. Üksikjuhtudel on naised töötanud isegi alamastme riigiametnike või kohtunikena. Valitsejatel oli nn peanaise kõrval ka liignaisi. Vaaraod abiellusid tihti ka oma õdede või poolõdedega. Sageli omasid vaaraode abikaasad arvestatavat mõju riigiasjade ajamisel ning tuli ette juhuseid, kus naised tõusid valitsejatena ka riigi etteotsa. Millised ühiskonnaklassid olid Egiptuses? Vaarao Kõrgem ametkond keskmise ja alamastme ametnikud lihtrahvas orjad Kirjelda elu Sumeri linnriikides. Millega tegelesid preestrid? Preestrid tegelesid usuliste tõekspidamiste kujundamise ja sõnastamisega. Samuti toitsid nad templites jumalakujusi ja riietasid neid. Mille poolest oli tuntud Sargon II ? assüüri kuningas, julm ja sõjakas. Millist olulist sündmust, tegu omistatakse Menesele? Ühendas alam ja ülem egiptuse.
Maanõukogu, mida baltisakslaste esinduskogu eekujul hakati nimetama Maapäevaks. Maapäev ja poliitiline areng Maapäeva valimised toimusid juba mai lõpus, ja andsid enamuse erinevatele sotsialistlikele parteidele, nagu esseerid, vähemlased ja nn. radikaalsotsialistid (hilisem Tööerakond). Kodanlikest parteidest olid esindatud Tõnissoni Eesti Demokraatlik Erakond (endine Eduerakond) ja Pätsi Maarahva Liit. Maapäev moodustas Maavalitsuse, mille etteotsa sai silmapaistev majandusmees Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. Peamiseks 'veelahkmeks' hakkas kujunema suhtumine eestlaste iseseisvumistaotlustesse, mis jagas vasakpoolsed erakonnad kahte leeri ja andis ülekaalu rahvuslikult meelestatud erakondadele, nii parem kui pahempoolsetele. Selle ülekaalu avalduseks oli Raamoti ja Pätsi valimine Maavalitsuse etteotsa. Teisele poole 'veelahet' jäid ainult enamlased, kelle pooldajaskond 1917. aasta jooksul hoogsalt kasvas. Nemad
14. Kadunud sugupõlv sõjas osalenud põlvkond sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud tihti kohaneda normaalse eluga. Nende senised väärtushinnangud olid purustatud, uusi polnud aga kerge leida. Rahuaegses maailmas endale kohta leidmata tõmbusid paljud mehed elust tagasi, suhtudes enda ümber toimuvasse järjest passiivsemalt. 15. Ajutine Valitsus Teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulnud kodanlike parteide baasil loodud valitsus, mille etteotsa sai vürst Lvov. Ajutine Valitsus lubas oma deklaratsioonid tagada demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Rahvahulkade pettumuseks sõda Saksamaaga jätkus, kuid see-eest algatas valitsus reforme, mis parandasid mõnevõrra rahva olukorda. 16. Petrogradi TSSN - Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, Petrogradi Nõukogu, Venemaa Keisririigi pealinnas Petrogradis 27. veebruaril 1917
võrdseteksükski neist ei ole sise ega välispoliitiliselt teistele allutatud. Kõik dominioonid kuulutati Briti rahvaste Ühenduse vabatahtlikeks liikmeiks, keda ühendas truudus ühisele riigipealeInglise monarhile Miks kehtestati paljudes Euroopa riikides 1920.a. lõpul ja 1930.a. algul diktatuur? Keskklassi nõrgenemisega tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu üldisele valitsemisõigusele hakkas tugevalt mõjutama riigis toimuvaid protsesse. Tööliskonna etteotsa astusid võimukad ning võimekad juhid. Pikaajaline poliitiline, ühiskondlik ja majanduslik kriis võttis inimestelt usu paremasse tulevikku. Seda kibestumist kasutasid ära poliitilisedjõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid heaolu lihtsat ja kiiret saabumist, kui nad võimule pääsevad, ning rahvas usuks neid. Milliste majandusprobleemide ees seisis Suurbritannia I maailmasõja järel? 1920.a
Kõikide uute reformide tulemusena langes elatustase nind tekkis ka toidu- ja tarbeainete puudus 3.Saksa okup.- Eestlased taipasid üsna pea, et algselt heatahtlik tundunud Saksamaa ei mõtlegi taastada Eesti iseseisvust, vaid tahab lihtsalt Nõukogude okupatsiooni asendada natsliku okupatsiooniga. Kõigepealt moodustati Eestist kindralkomissariaat, mida valitses sakslastest koosnev tsiviilvalitsus. Et sakslased saaksid oma korraldusi ellu viia, moodustati eestlastest Eesti Omavalitsus, mille etteotsa määrati endine vabadussõjalaste propagandajuht Hjalmar Mäe. Saksa okupatsioonireziim sarnanes paljultki nõukogude okupatsioonireziimiga. Näiteks kontrolliti rangelt kõiki eluvaldkondi, keelustati igasugune poliitiline tegevus ning käivitati repressioonid. Alguses arreteeriti ainult kommuniste, kuid peagi hakati vahi alla võtma ka keeldudest- käskudest üleastunuid ja lihstalt rahvameelselt häälestatud inimesi
Mehhiklaste meelest on see täiestinormaalne ja sugugi mitte mõistusevastane. See komme on kooskõlas nii hispaanlaste traditsioonilise sooviga aidata nõrgemat ("Elan vaid Jumala armust") kui ka asteekide ajaloolise andamite nõumise süsteemiga. Välismaalasele ei valmista raskusi mitte küsimus, kas maksta või mitte maksta, vaid kui palju maksta. Kõige jaoks on kindlaksmääratud taksid, olgu siis tegu valitsuslepingu kinnitamisega, impordiloaga või kiire pääsuga järjekorra etteotsa postkontoris. Lisad: Mehhiko lipp Mehhiko vapp
kihelkonnakoolist ei piisa, et saada koolmeistriks. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, kus teda pilgati tema maameheliku riietuse pärast. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina(usuteadlasena). Peale seda saavutas ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadi. Tal oli harjumus energiliselt töötada, ta ei sallinud venitamist. 1864a kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. Hurt püüdis leida tööd kirikuõpetajana, kuid selle luhtasid kohalikud baltisakslased. Peale ebaedu kirikuõpetaja kohale kandideerimisel asus ta tööle Kuressaare koolmeistrina, hiljem sai ta gümnaasiumiõpetaja koha Tartus. Jakob Hurt astus Eesti avalikkuse ette 30aastaselt avakõnega esimesel eesti üldlaulupeol Tartus 1869. Selle kõne sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks ja Jakob Hurt saavutas üle-eestilise tuntuse
aastal loodud Eesti Kirjameeste Selts. Selts koondas kõiki eesti soost haritlasi,aga ka ärksama vaimuga taluperemehi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine,millest erilist kohta omasid kooliõpikud . Seltsi esimeseks presidendiks valitud Jakob Hurt osales agaralt kõigis seltsi tegevusvaldkondades. Eesti Kirjameeste Seltsi otsusel mindi 1872.aastal üle uue kirjaviisi kasutamisele,mis on eesti keeles käibel tänapäevani. Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna etteotsa tõusis Carl Robert Jakobson. Jakobson töötas kooliõpetajana Tormas ,aga kuna tekkisid tülid kohalike mõisnikega,siis ta lahkus. 1863.aastal jõudis Jakobson Peterburisse,sooritas ülemkooliõpetaja eksami ning sai suurvürsti ,mis kindlustas küllusliku elu . 1870.aastate algul pöördus Jakobson tagasi Eestisse kindla sooviga hakata põllumeheks. Ta ostis Uue-Vändrasse Kurgja talu ning abiellus. Talutööde kõrval kirjutas Jakobson
23 augustil 1987 korraldati Tallinna Hirve pargis rahvakoosolek kus nõuti MRP tühistamist ja okupatsiooni lõpetamist. Ideeks mille ümber rahvas koondus said ise majandava Eesti ehk imeprojekt. · Laulevrevolutsioon Meie lähiajaloo olulisem 1988 aasta algas ärevalt. Tartu rahu aastapäeval (2 veebruar) toimus Tartus suur meeleavaldus. 24 veebruaril kogunes Tallinnas Tammsaare monumendi juurde umbes 10000 inimest. Aprillis algas rahvarinde loomine mille etteotsa kerkisid Edgar Savisaar ja Marju Lauristi. 1988 aasta kevad-suvel koguneti Tallinna lauluväljakule öö laulupidudele laulevrevolutsioon. Päev enne 17 juuni meeleavaldust Tallinna lauluväljakul tagandas Moskva Karl Vaino, teda asendas Vaino Väljas. Moskva otsustas kärpida liidu vabariikide ja suurendada nõukogude liidu keskvõimu volitusi. Eestis algas allkirjade kogunemine konstitutsiooni paranduste vastu. 16. novembril 1988 võttis ENSV ülemnõukogu vastu
inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, sest Esimene maailmasõda tekitas Itaaliale suuri raskusi. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna segane ja need tingimusi kasutati ära. Tekkis väike rühmitus nimega Võitlusliit, mis koosnes endistest sõjaväelastest ja töötutest, keda hakati kutsuma fasistideks. Üsna pea muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Usuti, et fasistid suudavad Itaalia tugevuse taastada ning tänu rahva usule nad oma ideid ellu viia saidki. 1921.aasta parlamendivalimistel saavutasid nad võidu. Seejärel nõudis Mussolini endale peaministri kohta ning 1922.aastal ta selleks ka sai. 1925.aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Mussolinist sai kogu Itaalia rahva juht ehk duce. Nõukogude Liit ja Saksamaa olid tüüpilised tolitaarsed riigid
Mida selleks tehti? Nõiaprotsessid. Peale Liivi sõda olid kirikuolud haletsusväärses seisus, tagasi tulid muinasusk ja ebausu ilmingud. Piiskop Joachim Jheringi eestvedamisel hakati taastama luteri kiriku olukorda Eestis. Kuna Rootsi oli luterlik riik, siis Eestile suuremat tähelepanu pöörates luteri kiriku võimu tugevdati, kindlustades Rootsi võimu Eestis. Kirikuelu korraldamiseks moodustati kirikuvalitsus, mille etteotsa sai Eestis piiskop. Kirikutes ja Kabelites hakati eestikeelseid jutlusi korraldama, talupoegadele hakati õpetama katekiskmust ja kirikulaulu, levima hakkas lugemisoskus ning hakati tõlkima piiblit. Nõiaprotsessid- 17. saj teine pool. Potantlik kirik võttis üle katoliku kiriku valitseva nõiajahi ja ilmutas rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Nüüd hakati üle kogu maa
riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste riikide puhul 5 Valgustusajastu mõju Euroopa õiguse ajaloos Üks suuremaid efekte, mida Valgustusajastu lõi, oli see, et enam ei peetud riigipead jumaliku võimu saadikuks ning seega eksimatuks. Avastati, et võim peaks siiski põhinema loogilisel mõtlemisel ja poliitilisel strateegial. See oli igati positiivne muutus, kuna nüüd said riikide etteotsa ka õpetatud monarhid, kes suutsid läbiviia edukaid reforme lihtrahva elu hõlbustamiseks. Selle ajalooperioodi juhtfiguurid uskusid, et suudavad süstemaatilist mõtlemist rakendada kõigis inimelu aspektides ning samuti riigijuhtimises ja ühiskonnakorralduses. See tõi kaasa mitmeid eesrindlikke reforme. Näiteks märkis Valgustusajastut Euroopas suuremate õiguste andmine lihttalupoegadele, keda ei kaitsnud aadlitiitlid ega suursugune perekonnanimi.
Etioopia(Abessiinid)- 1935. aastal vägeva vastupanu järel löödi aafriklaste väed puruks ja Itaalia vallutas Etioopia(Mussolini?). See toimus Saksamaa edusammude innustusel. Mandžuuria(1931-32)- Jaapan eiras Rahvasteliidu reegleid, intsidendi ettekäändel tungis Jaapan Mandžuuriasse, vallutas selle ning lahkus Rahvasteliidust. RL autoriteet langeb Austria anšluss- 1938 aasta veebruaris esitas Hitler ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressorile vastu seista ning alistus. 1938 aasta 13. märtsil marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria liitumisest Saksamaaga. Müncheni sobing- September 1938 nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, kus elasid sudeedisakslased, ähvardades keeldumise korral sõjaga. TS lükkas pakkumise tagasi ja mobiliseerus, aga lääneriigid ikka uskusid, et suudavad Hitleriga kokkuleppele jõuda. 29. sept 1938 leppisid kokku Ingl, Pr,
Kahe riigi süsteemide vaheline võitlus: 1. Demokraatlikud lääneriigid eesotsas USA-ga. (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Lääne-Saksamaa) 1.maailm- majanduslikult turumajanduslik 2. Dotalitaarne kommunistlik kord eesotsas NL ja tema liitlased (Ida-Euroopa riigid). Plaanimajandus. 2.maailm Külma sõja kujunemine algab 40ndate II poolel, lõplikult kujuneb välja kuskil 1949. Lõpu periood 1980ndate teisel poolel. Algab kui 1985 aastal NL etteotsa sai Mihhail Gorbatsov- NL viimane liider. Tema võimu seondatakse NL lagunemisega. Algatas uue poliitika: eesti keelde laenati vene keelest pere stroika (ümber ehitama, uuesti ehitama). Tema plaan oli NL säilitamine, ümber ehitamine aga see lagunes hoopiski, sest diktatuuri riiki pole võimalik reformida. 1985-1991. Külma sõja võitsid lääneriigid. Nimetatakse külmaks sõjaks kuna konflikt ei kasvanud ülemaailmseks sõjaks.
1. Maailm Esimese maailmasõja järel Olukord pärast sõda majanduses ja ühiskonnas Rahulolematus - Saksamaa meelest Versailles´i rahuleping ebaõiglane, Ungari pidi loovutama oma territooriumist, Jaapan ja Itaalia jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omadeks pidasid, ainus selge võitja USA Sõjajärgne majanduskriis - Ebakindel majandus, Saksama ei suutnud maksta reparatsioone, tööpuuduse kasv, maailmakaubanduse taastumine, Saksamaa hüperinflatsioon (raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida) Äärmusliikumiste tugevnemine - Kommunistlik liikumine (Komintern) - Äärmuslikud natsionalistlikud liikumised 1920. majanduslik tõus, tõeline majandusbuum USA-s, kus müüdi ja osteti aktsiaid ja rikastuti kergelt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. Aastatel Majanduskonverents Genovas uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeritu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
