Suurte rahvasterändamise nime all. Selle tulemusena aeti seni Rooma põhjapiiride taga elanud germaanlased tervete hõimude kaupa Rooma territooriumile. Täna germaanlastele kaotasid nii mõnedki keisrid võimu oma provintside üle. Üks peamine Rooma languse põhjusi oli ka sõjaväe barbariseerumine.Selle tulemusena oli sõjavägi küll võitlusvõimelline, kuid kaugenes üha enam Rooma ühiskonnas juurdunud väärtustest.Rooma sõjaväe ja sealt ka riigi etteotsa tõusnud germaania väepealikud mõistsid sealset tsivilisatsiooni enamasti üsna pealiskaudselt.Nad ei lähtunud mitte niivõrd Rooma riigi kuivõrd oma hõimu või enda isiklikest huvidest. 476. a. kõrvaldas üks germaani väepealik Odoaker võimult viimase Lääne-Rooma keisri. Tunnustanud vormiliselt Ida-Rooma keisrit kui riigipead, hakkas ta tema asemikuna Itaalia üle valitsema. See sündmus märgib Lääne-Rooma keisririigi ja ühes sellega kogu vanaaja lõppu.
Nimelt 9. Novembril 1799 viis Napoleon läbi sõjaväelise riigipöörde. See riigipööre seadustati sunniviisiliselt Viiesajanõukogu dekreediga millega anti võim kolme konsuli kätte kellest üks oli Napoleon. Järgmisena sai Napoleon poolehoiu nii Paavstilt kui ka prantuse rahvalt mistõttu valiti ta ülisuure poolehoiuga eluaegseks konsuliks ning hiljem keisriks. Napoleon suutis näidata tõelist kavalust ja küpsust ning selle pärast oli ta ka nii kiiresti tõusnud suurriigi etteotsa. Minu arvates oli sel hetkel Napoleon I juba oma ajastu suurkuju tõustes nii kiiresti võimule ja ta suutis selle ka kindlustada. Napoleoni sõjakäik Venemaale näitas kui sihikindel ta oli samuti näitas see tema soovi tugevdada Prantsusmaad ja võib olla isegi olla kuulus kogu maailmas. Siiski ei läinud kõik nagu Napoleon plaanis kuigi Borodino lahing suudeti võita ei teinud ta otsustavat käiku venelaste lõplikuks purustamiseks
Seda saboteeris parteibürokraatia. Sisepoliitikas: kaadrimuutused, reformid. Välispoliitikas: pingelõdvenduse ning tuumaarsenalide desarmeerimine alustamine. Et päästa NSV Liidus vasallriike, reformiti süsteemi. Vastutasuks Läänelt majandusabi. 1989- 1990 Saksamaa taasühines. NSV Liit osutus külmas sõjas kaotajaks. Impeeriumi lagunemine algas juba varem- Baltimaades. Avaliku üldrahvaliku vastupanu algus M. Gorbatsovi tõus NLKP etteotsa. 1986- Tsernobõli tuumakatastroof- eesti mehed kordusõppustele, kahjusid likvideerima. Tsensuuri ja julgeolekuorganite haarde nõrgenemine, sõnavabaduse juurdumine. Uus ärkamisaeg. Nn. fosforiidisõda- teadlaste juhitud kampaanial uute fosforiidikaevanduste rajamise vastu Kabala- Toolse kanti. Eestlaste poliitvangide vabanemine Vene vangilaagreist. Teisitimõtlejate- dissidentide tegevuse hoogustumine. 23. august 1987- Tallinnas Hirvepargis rahvakoosolek- nõuti MRP
kindlustamata külast. Riigi eesmärk oli olla distsipliineeritud ja sõjaliselt vastupandamatu. Selle saavutamiseks kehtisid riigis ranged ja julmad seadused. Kuid leidus ka positiivset, mida selle korraga saavutati. Minu jaoks oli positiivne nende valitsemiskorraldus. Eesotsas olid kaks kuningat, kes valitsesid riiki sõjaajal ja nende hoolde jäid ka preestrikohustuseid. Kuna oli kaks võrdset kuningat, kes pidid üksteise otsustega arvestama, hoidis see ära türanni etteotsa tekkimise. Rahu ajal aga võeti kõik otsused vastu 30-ne liikmelises vanematenõukogus geruusias, kuhu kuulusid ka kaks kuningat. Vanematenõukogusse kuulumiseks pidi olema vähemalt 60aastat vana ja tavaliselt kuulusid sinna suursuguste perekondade liikmed. Igal aastal valiti kogu valitsemise kontrollimiseks ka viis eufoori, nende võim oli riigis kõige suurem. Veel toimis rahvakoosolek, millest võisid osa võtta kõik täiskasvanud spartalased
v Peale sõjategevuse lõppemist muutus ka Poola kuninga suhtumine kohalikku aadlisse. v Hakati poolastama, st ametikohad täideti poola või leedu ametnikega, tühje talusid püüti asustada poola talupoegadega ning suurt tähelepanu pöörati vastureformatsioonile, st püüetele taastada katoliku usu mõjuvõim. LõunaEesti Poola Koosseisus v Maa jagati kolmeks presidentkonnaks, mille etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi. v Kõrgeim kohalik võim kuulus asehaldurile. v Aadli esindusorganiks jäi Võnnus peetav Maapäev, seal osalesid ka linnade esindajad. v Kohut talupoegade üle mõistis eramaal mõisnik, riigimaal staarost. v Üldiselt oli talurahva olukord riigimaadel kergem kui eramaal. v Poola võim mõjus soodsalt Tartu, Viljandi ja Pärnu arengule. Linnaõigused sai ka Valga. LõunaEesti Poola Koosseisus v
suunatud Nõukogude Liidu vastu. Aasta pärast liitus paktiga Itaalia ja hiljem veel mõned teisedki riigid. 1938. aastaks oli Hitleri positsioon nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas tugevalt tugevnenud, et Hitler asus ellu viima oma maailmavallutuskava. Esimeseks ohvriks sai Austria. 1938. aasta veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, et vangistatud natsid vabastatakse ning nende juht nimetatakse valitsuse etteotsa. Austria alistus ultimaatumile. 13. märtsil 1938 marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria liitmisest Saksamaaga, see sai tuntuks kui anšluss.4. aprill 1938 korraldati Saksa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus, mis kinnitas austerlaste toetust ühinemisele. Hitleri plaan oli hävitada Kesk - ja Ida Euroopa ainus demokraatlik riik Tšehhoslovakkia. Tšehhoslovakkial oli aga kaitseleping Prantsusmaaga, seega võis ründamine paisata sõtta kogu Euroopa
*Osa puritaane lahkus kodumaalt Pikk parlament 1. Sotimaal puhkes mäss *Kuningas oli sunnitud parlamendi tagasi kokku kutsuma *Kuningalt võeti palju õigusi ning selle tagajärjel ta lahkus pealinnast *Inglismaal hakkas kodusõda Kodusõda, kuninga hukkamine 1. Kodusõda Inglismaal jagas riigi kahte leeri *Kuningat toetasid aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad *Parlamendi poolele jäid puritaanid, kaupmehed ja tööndusega tegelevad keskkihid 2. Parlamendi vägede etteotsa pürgis maa-aadlik Oliver Cromwell *Ta kehtestas armees kindla korra *Sõdurid olid truud ja neile maksti palka *Charles esimese väed said paljudes lahingutes lüüa ning kuningas põgenes Sotimaale *Sotlased andsid raha eest kuninga parlamendile välja 3. Tekkisid tülid parlamendi ja nende enda sõjaväega *Sõjaväes olevad puritaanid soovisid kiriku sõltumatust riigist *Parlament piirdus anglikaani kiriku reformimisega 4. Sõjavägi nõudis Charles esimese hukkamist
Koht: Protsesside läbiviimise koht ei valitud juhuslikult. Nõukogude Liit tahtis näiteks sündmust läbi viia Berliinis, kuid teiste liitlasriikide survel peeti need Nürnbergis. Tähtsamad põhjused: · sel ajal kuulus linn Ameerika tsooni (Saksamaa oli jaotatud neljaks); · Nürnbergi Õigluse Palee oli ruumikas ning sõjapurustusest kahjustamata, samuti asus seal suur vangla, kus sai hoida süüaluseid; · linn oli tähtis rahvussotsialismi tõusul riigi etteotsa sellega tahtsid kohtumõistjad justkui näidata Saksamaa kaotust ja kokkuvarisemist.Kohtuprotsessi läbiviijad · Neli riiki (Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit, Suurbritannia, Prantsusmaa) panid välja igaüks ühe kohtuniku ja asekohtuniku, samuti pani iga riik välja ühe süüdistaja. Riikide kohtunikud: · Sir Geoffrey Lawrence (Suurbritannia peakohtunik ja protsessi president) · Sir Norman Birkett (Suurbritannia asekohtunik)
on u 10 000 ning ajalehtedes ja igapäevatekstides kasutatakse neist omakorda kolmandikku. Kuna oma pika tsivilisatsiooni vältel on hiinlased oma kirja väga vähe muutnud, siis on kõrgelt haritud hiinlasel võimalik mõista ka neid tekste, mis on kirja pandud juba muistsetel aegadel. HIINA Mandžu päritolu Qingi dünastia kukutati Xinhai revolutsiooniga (1911-1912). Revolutsiooni summutamiseks kutsus Qingi valitsus relvajõudude etteotsa kindral Yuan Shikai, kes alustas ülestõusnute juhtidega esialgu edutuid läbirääkimisi. 1.jaanuaril 1912 kuulutasid ülestõusnud Nankingis välja vabariigi ja valisid ajutiseks presidendiks Sun Yatseni (eluaastad 1866-1925). Oma isikuvõimu taotlev Yuan Shikai sundis alates 1908 Hiinat valitsenud lapskeisri Pu Yi (eluaastad 1906-1967) troonist loobuma. Kuigi revolutsiooniga oli keiser ametlikult võimult kõrvaldatud, säilitas ta
Rahvusvahelised organisatsioonind ning ka riigid ise võrdlevad erinevate piirkondade ning riikide majandusnäitajaid. Antud tegevuse põhiliseks eesmärgiks ongi saada ülevaade piirkonna arengutest ning potentsiaalist, samas ka selleks, et teada saada kus on võimalikult hea elu. Selleks on kasutatud mitmeid erinevaid lähenemisi ning näitajaid. Lihtsam oleks lihtsalt vaadata sisemajanduse või rahvamajanduse kogutoodangut (SKP ja RKP) elaniku kohta, kuid see annaks väga viltuse hinnangu riikide kohta, tõstes näiteks üldiselt keskmisest madalama arenguga riigid nagu näiteks Saudi Araabia pingerivi etteotsa, samas lükates madalama SKP'ga, kuid kõrgema arengutasemega riigid tahapoole. Just seetõttu kasutataksegi natuke keerulisemaid indekseid, mis võtavad lisaks SKP vaatamisele arvesse ka teisi riigi arengutaset iseloomustavaid näitajaid. Üheks selliseks näitajaks on Inimarengu indeks, mida ka Eesti Vabariigis väga tihti, just peavoolu meedia p...
et ei vaja ühtegi liitlast. Et mitte pankrotti jääda, tuleb Eesti riik rajada põllumajandusele." Eriti edukaks kujunes sõjajärgne valitsus 1921. aasta jaanuarist kuni 1922. aasta oktoobrini. Konstantin Päts viis riigi rahuaja rööbastele. Tööerakond leidis, et K. Pätsi suund valitsemises kaldub paremale. 1923.a. augustist kuni 1924.a. märtsini tuli K. Pätsil jälle riigivanema kohustusi täita. Pikema vaheaja järel astus K. Päts uuesti valitsuse etteotsa 1931.a. veebruaris. Pärast mitut valitsusvahetust asus ta 1933.a. oktoobris riigijuhi kohale. 1934.a. 12. märtsil teostasid K. Päts ja J. Laidoner riigipöörde. Sisepoliitilise rahu saavutamiseks katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, pikendati kaitseseisukorda. Algas vaikiv ajastu. Riiki juhtisid K. Päts, kindral Laidoner ja Kaarel Eenpalu. 1934.a. algas K. Pätsi innustusel kutsekodade loomine, kus ühinesid ühe kutseala inimesed. 1938.a
vastu. 1945. aastal muutus Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamine paratamatuks. Mai kuus purustati Saksamaa ja septembris Jaapan. Teine maailmasõda oligi lõppenud. 1945. aastast said USA ja NSV Liit rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Üliriik USA läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes saavutas ülevõimu Ida - Euroopas ja suures osas Aasias. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida - Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Ajavahemikus märts 1945 kuni veebruar 1948 kukutati kõigis
lubatust. Eriti oluliseks muutus rahvuslik liikumine Baltimaades, kus korraldati innukalt meeleavaldusi, mis olid peamiselt poliitilise sõnumitega. Omamoodi protestiks oli Eesti laulev revolutsioon , kus toodi taas välja Eesti lipp, mis oli varem rangelt keelatud. Lisaks moodustasid Baltimaad Rahvarindeid, mille populaarsus valimistel võimaldas väikeriikidel ise oma saatuse üle otsustada ja lõpuks iseseisvuski saavutada. Mihhail Gorbatsov sai NSVL etteotsa kõige halvemal ajal kui võimalik. Sotsialismimaad olid kriisis, valitses seisak. Gorbatsov asus aga innukalt sotsialistliku ühiskonda täiendama ja parandama, seda reformides. Ta üritas majandusearengut kiirendada, kuid saavutas rahva poolt hoopis suuremat vastuseisu. Muutes sotsialismi inimlikumaks soovis Gorbatsov tagada kommunistliku reziimi püsimist. Selle asemel pidi ta enda pettumuseks ja üllatuseks
Miks tekkisid diktatuurid? Pärast esimest Maailmasõda kerkis esile palju demokraatlikke riike nagu näiteks Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia ja Jugoslavavia. Siiski paljudes riigides eesotsas Itaalia ja Saksamaaga tekkisid diktatuurid. Miks oli neis riikides võimalik pead tõsta autokraatlikul valitsemisvormil? Kindlasti on üheks väga mõjuvaks põhjuseks majandus, kuna seda saadi enda huvidaes hästi ära kasutada. Kui riigil läks majanduslikult kehvasti, siis rahvas ootas enda nn ,,päästjat", kes nirule seisule lõpu teeks ja nad taas jalule aitaks tõsta. See võimaldas hea suuvärgiga ja ilusate lubadustega inimestel endale nime teha, saada valimistel palju hääli ning asuda riiki juhtima. Itaalias oskas seda ära kasutada Mussolini, kes sõjast väsinud rahvale lubas taastada endise Rooma impeeriumi, kui ta võimule ligi lastakse. Sedasi suutis võimule saada ka Hitl...
Seadus jõustus 5. juulil 1917. See oli esmane taoline endise Tsaari-Venemaa rahvastele. Ühteaegu ühendati senine Eestimaa kubermang ja senise Liivimaa kubermangu põhjaosa üheks Eestimaa kubermanguks. Komisjon, mis tõmbas piiri läbi Liivimaa, alustas tööd augustis. Omavalitsuse seaduse alusel loodi Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, nõnda kõlas ametlik nimetus; rahvasuus ja hiljem ametlikes ajalugudeski on käibel Maanõukogu, Maapäev, Eesti Maapäev., mille etteotsa sai Konstantin Päts. Ametlikuks asjaajamiskeeleks saab eesti keel. Veebruarirevolutsioon Venemaal (ka Eestis) tõi kaasa uute institutsioonide tekkimise üle terve endise tsaaririigi. Suurest vabaduseideest kantuna likvideeriti senised riigi- ja valitsusasutused -- saadeti laiali politsei ning vangimajadest vabastati vangid. Eesti rahvusväeosade loomiseks moodustati poliitikutest ja sõjameestest Eesti Sõjaväelaste Büroo lipnik Konstantin Pätsi juhtimisel. 1-5
Nüüd aga kasutatakse selle asemel naljaga ütlust: ,,Enne saab Eesti viie rikkama Euroopa riigi hulka kui..." Kas pole kurb, et meie poliitika on jõudnud sellisele tasemele, kus valimislubaduste üle tehakse nalja ? Peaks see ju ometi näitama poliitikutele, et aeg on hakata tegema mehetegusid ja oma sõna pidama. Res Publika tunnuslause oli kunagi: ,,Vali kord!" Imestamapanev on aga see, et oma valitsusaega nad lõpuni olla ei jõudnudki, enne nende lahkumist said valitsuse etteotsa juba uued poliitikud. Ehk oli see lause mõeldud vaid tähelepanu saamiseks ja sügavamat mõtet sellel polnudki? Samas on see ka kiiduväärt, sest partei, kelle loosung oleks: ,,Vali meid, püüame Eesti veidigi paremaks muuta, " ei lööks vist just eriti laineid. Liiga kriitiline ei maksa loosungite suhtes olla, sest õige pea on tulemas uued valimised, mis võivad meid positiivses mõttes üllatada. Tõenäosus selleks on kahjuks üsna väike, kuid samas
Absolutism prantsusmaal- valitsemisvorm, mille korral riigijuhil on piiramatu võim. Kõrgaeg Louis XIV ajal. ’’Riik, see olen mina’’. Majandus põhines merkantilismil.Püsisid seisuslikud esinduskogud. Inglise kodusõda-kuningavõim nõrgeneb. Tulemus- ümarpead võitsid, kuningas hukati, parlamendi võit. Lõppes 1649. Tekkis kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast, puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt. Kuningas Charles I Stuart- 1625-1649. Cromwell- parlamendi vägede etteotsa sai puritaanist cromwell. Kodusõja tulemusel võimule sain Olivl Cromwell. Parlamentalism- Parlament jaguneb kaheks- kuninga pooldajad e. pikajuukselised ja parlamendi pooldajad e. ümarpead. Parlament Charles I (1625-1649)ajal: Pikk ja lühike parlament. Ülem-ja alamkoda, kõik riigis kehtivad maksud vajasid parlamendi nõusolekut. Parlament James I ajal: Püssirohuvandenõu, kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid kuninga ja parlamendi tülli, tüli maksude kehtestamise pärast
· Islamimaailm ei olnud huvitunud Jeruusalemmast vaid konstantinoopolits, kuid ristisõdijad ei osanud olukorda oma huvides kasutada ning 1144.a kaotati vaenu surumistel Edessa. Teine ja Kolmas ristisõda Väga tähtis: · Teine ristisõda, oli kristlaste suur nurjumine, nii sõjaliselt kui ka poliitiliselt, kuna kaotati Edessa ja Damaskuse piiramise operatsioon ebaõnnestus täielikult. Tähtis: · Jätkus islami konsolideerumine ning etteotsa tõusis Salah ad-Din, mille tulemusel purustati lahingus kristlaste väed ja hõivati kaitseta jäänud Jeruusalemma. Oluline: · Kolmanda ristisõja ajal tuli kristlaste eestotsa Euroopa valitsejad Barbarossa, Auguste ja Lõvisüda, kuid ka nende valitsemise ajal ei saatnud ristisõdijaid edu. Vähe oluline: · Süvenes Bütsantsi ja ristisõdijate vaheline umbusk, kuna Barbarossa, oli sõlminud Bütsantsi valdusi ihates Ikonioni sultaniga liidu. Neljas ristisõda
Kuna demokraatias valitseb enamuste soov ja riigis elavad lauslollid ei ole kasu nendest paarist targast, kes oskaksid asja paika panna, siinkohal oleks kõige targem just minna diktaktuuri teed. Vastasel juhul valitakse riiki juhtima inimesed, kes pole just selleks kõige pädevamad. Niimoodi võib põhja minna terve riik. Sellisel juhul tuleks kindlasti demokraatia hüljata ning võimu peaksid haarama need käputäis tarku, kes astuksid riigi etteotsa ja korraldaksid seda nii, et kõigil on hea elada. Teine miinus demokraatia juures on valimised. Tänapäeva ühiskonnas tahab iga poliitik, et valija just tema poolt hääletaks, selleks reklaamitakse ennast igal võimalikul viisil. Küll pannakse terve linn täis plakateid, ummistatakse postkast mõttetute paberilipakatega või jagatakse tasuta kartuleid. Võidab see, kes on suutnud ennast rohkem reklaamida, siin ei loe
Thomas Hobbes esitas väite, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Kuna aga oma loomult on nad individualistid, on neid vaja valitseda. Tema arvates on absolutistlik riigivõim õigustatud. John Locke'i peetakse liberalismi rajajaks. Ta pooldas parlamentlikku riigikorda. Tema arvates on võimu kõige olulisem ülesanne kaitsta omandit kui tsivilisatsiooni tekke alust. Presbüterlased puratanismi kogudus, kes arvasid, et kogudus peaks määrama oma etteotsa auväärsetest koguduste liikmetest vanemad - presbüterid, kes omakorda valiksid koguduse vaimulikud. Raskolnikud ehk vanausulised on jumalateenistuse endise korra pooldajad. Predestinatsioon - ettemääratus, inimese kui loodu sõltumine jumalast kui loojast. Uusaja iseloomulikud jooned: Majandus · Kapitalistliku majandussüsteemi võit · Erinev areng Lääne- ja Ida-Euroopas · Erinevused põllumajanduses Usuvaimumaailm · Humanism
Rahvarinde valitsusele osutas abi NSV Liit. 1939. a kuulutas Franco kodusõja lõppenuks, kuna Franco väed suutsid samm-sammult oma positsioone parandada. Hispaanias kehtestati Franco diktatuur. Austria ansluss: 1938. aastaks Hitleri positsioonid Sx ja rahvusvah. poliitikas tugevnenud ning ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimene ohver oli Austria. Hitler esitas Austriale ultimaatiumi, et vabastada vangistatud natsid ja nim. valitsuse etteotsa nende juht. Austria alistus agressorile. 13. märts 1938 marssisid Saksa väed Austriasse ning järg. päev teatati Austria Saksamaaga liitmisest-st ansluss. 4. aprill 1938 rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Müncheni sobing: Austria liitmine Saksamaaga tekitas demokraatlikes maades suurt ärevust. Hakati mõistma, et Hitleri rahustamine polegi lihtne, kuid keegi ei astunud tema vastu välja. Lääs polnud sõjaks valmis. Hitler valmistus samal ajal ründama
Rahvasteliit. Versasille´i süsteemi kokkuvarisemine 16.märts 1935 sõjaväekohustus Saksamaal. Inglise-Saksa mereväekokkulepe.18.06 1935. SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE MAAILMAS. 1931.-tungib Jaapan mandzuuriasse, 1935-Itaalia tungib Etioopasse. Hispaania kodusõda(1936-1939). 1936.aasta juulis puhkes Hispaania vabariigis sjaväelaste mäss, mille eesmärgiks oli kukutada vasakpoolsesse Rahvarindesse koondunud parteide valitsus. Valitsusvastaste judude etteotsa astus kindral Fr.Franco. Mäss kasvas üle kodusjaks, millesse sekkusid vrriigid. Vabariiklasi asus toetama NL. Saksamaa, Itaalia ning Portugal tunnustasid ja abistasid sjaliselt Franco mässulist valitsust. Välisriigid kasutasid kodusda ka oma uute relvade katsetamiseks. Hispaania kodusda lppes 1939.aasta märtsis vabariigi langemisega.AGRESSORITE BLOKI KUJUNEMINE. Berliini Rooma telg 1936.okt(saksa liit.itaaliaga)Saksa-jaapani antikominterni pakt (1936nov.) Itaalia ühines paktiga 1937, 1933
Väed suunati otse Pariisi peale. Saksa väed olis lõpuks kurnatud. Prantslased koondasid viimasd reservid Pariisi alla. Prantuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma, sakslased tõmbusid tagasi, plaan oli äbi kukkunud. Siiski suutsud Sakslased uutel positsioonidel vastase pealetungi peatada, kaevikuteliinil algas positsioonisõda. Idarindel : Venamaa tungis Ida-Preisimaale, tõrjudes sakslaste nõrku jõude tagasi. Saksa armeele määrati uus juhtkond: etteotsa astus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai kindral Luddendorff. Nad suutsid ühe vene armee puruks lüüa, teise Ida-Preisimaal taanduma sundida. Austria-Ungari väed kandsid raskeid kaotusi Venemaaga võideldes, ebaõnnestus ka üksuste pealetung Serbias. Sakslased tõid osa vägesid idarindele ja alustasid koos Austria-Ungari vägedega pealetungi Varssavile. Liiguti kiirelt edasi, kuid siis lõi Vene vasturünnak nad tagasi. Aasta lõpuks olukord idarindel stabiliseerus. 5
Kreeka) enda teha, kas soovitakse üldse midagi parandada, kas nähakse vigu ja tehakse sellest omad järeldused ja kas suudetakse midagi ette võtta. Kas riik oskab piisavalt inimestele olukorda selgitada ja jagada juhtnööre, kuidas jätkusuutlikult edasi minna. Tundub, et pimestatuna heaolupäikesest ei leita üles päikeseprille, millega selgelt ja kainelt näha hetkeolukorra tõsidust. Rahvas on muutunud rohkem umbusaldavaks. Kas need, keda me oleme riigi etteotsa valinud on meie usalduse ära teeninud? Siinkohal peab muidugi mainima, et rahvas näeb paljuski asju oma seisukohalt, aga üha rohkem ollakse kursis maailmas toimuvaga, õigem oleks isegi öelda, et osatakse meedia poolt kajastatavat samastada endi eludes toimuvaga. Meediast leiab artikleid, kus räägitakse, et Eesti kannatab kriisiolukorras rohkem, kui mõni teine riik just tänu väiksele rahvaarvule ja selle vananemisele ning ka viimastel aastatel jõudsalt kasvanud emigratsioonile
Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis 15. saj lõpul - 1474, vene kaupmeestele 1539 Vana-Liivimaal peale pandud keeld otseselt kaubelda välismaa kaupmeestega jne). - Venemaal puudus merepiir, soovis saada väljapääsu Läänemerele. 2) Rootsi kuningriik: - aastatel 1397 – 1523 kuulus Rootsi Kalmari uniooni (Taani, Norra ja Rootsi personaalunioon, milles domineeris Taani); - pärast Stockholmi veresauna 1523 asus Taani vastase ülestõusu etteotsa aadlik Gustav Eriksson, kes valiti Gustav I Vasa nime all Rootsi kuningaks (valitses 1523 – 1560); - Gustav I Vasa viis riigis läbi usupuhastuse ning Rootsi muutus luterlikuks maaks. Reformatsiooni käigus riigistati kiriku varad ja maad; - Alates 13. saj kuulus Rootsi koosseisu ka Soome, mida Liivi sõja puhkedes kasutati sillapeaks Vana-Liivimaal toimunud sündmustesse sekkumiseks. 3
Venestuse algus Eestis. 1882. a. saadeti Balti kubermange revideerima senaator Manassein. Manasseini revisjoni eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati senaatorile ligi 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste laiutamise üle ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist omal maal. Manasseini kogutud materjali kasutas valitsus hoopiski venestamise teostamiseks. Balti kubermangude etteotsa nimetati 1885. aastal uued kindralkubernerid: Riiga kindralkuberner Mihhail Zinovjev ja Tallinnasse vürst Sergei Sahhovskoi. Saksa keele asemele seati ametlikuks keeleks vene keel. Seoses venestamisega vähenes oluliselt kirjaoskuse tase ja hakati levitama õigeusku. Majanduselu 1870 1914 Raudteede rajamine. 1870. aastal sai valmis esimesena Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburiga. Nii avanesid soodsad võimalused
1989 jaanuar võeti vastu keeleseadus, millega eesti keel sai riigikeele staatuse. 24 veebr kuulutati iseseisvuspäevaks. Kodanike komiteede liikumine eesmärk taastada iseseisvus. 23aug1989 Balti kett sest Eesti saadikud Moskvas tahtsid, et ka nemad mõistaksid hukka MRP, aga Moskva kasutas venitamistaktikat ja Baltimaad vastasid provokatsiooniga. IME 1989. Eesti Kongressi valimised 1990 ja hakati pidama läbirääkimisi NSV Liiduga, et taastada iseseisvus. Kongressi etteotsa valiti 78-liikmelise Eesti Komitee, mille esimeheksa sai Tunne Kelam.
Voltaire, samuti prantslane, kes sai tuntuks kui kõige aktiivsem religiooni kritiseeria, kuid kelle ideed oma populaarsuse tõttu samuti suuresti ajalookulgu mõjutasid Üks suuremaid efekte, mida Valgustusajastu lõi, oli see, et enam ei peetud riigipead jumaliku võimu saadikuks ning seega eksimatuks. Avastati, et võim peaks siiski põhinema loogilisel mõtlemisel ja poliitilisel strateegial. See oli igati positiivne muutus, kuna nüüd said riikide etteotsa ka õpetatud monarhid, kes suutsid läbiviia edukaid reforme lihtrahva elu hõlbustamiseks. Selle ajalooperioodi juhtfiguurid uskusid, et suudavad süstemaatilist mõtlemist rakendada kõigis inimelu aspektides ning samuti riigijuhtimises ja ühiskonnakorralduses. See tõi kaasa mitmeid eesrindlikke reforme. Näiteks märkis Valgustusajastut Euroopas suuremate õiguste andmine lihttalupoegadele, keda ei kaitsnud aadlitiitlid ega suursugune perekonnanimi.
Saja-aastane sõda Tüli inglise ja prantsuse dünastiate vahel puhkes lõplikult XVI saj, kui Inglise kuningas Edward II tekkis võimalus pärida Prantsusmaa troon. 1346 Crecy ja 1356 Poitiers lahingus purustavad Inglise vibukütid Prantsuse rüütliväe. Katkude ja talurahva rahutuste tõttu ei suutnud nad territooriumi lõpuni kontrollida. 1415 jätkub inglaste pealetung ning koos burgundlastega vallutatakse Pariis ja piiratakse Orleansi. 1429 saab prantsuse vägede etteotsa lihtne talutüdruk Jeanne d'Arc kes väidab, et on Jumalalt läkitatud Prantsusmaad päästma. 1430 langeb Orleansi Neitsi burgundlaste kätte vangi ning hukatakse nõiana tuleriidal. Prantslaste edu aga jätkub ning 1453 on jäänud inglaste kätte vaid Calais kindlus. Kuningavõimu tugevnemine Saja-aastase sõja võit tugevdas Prantsuse kuninga positsiooni. Burgundia hertsogi võitmine viis Prantsusmaa ühendamise lõpule. Inglismaal jätkus aga aastakümneid
Nii on ka meil. Nõnda võib sarkasmiliselt nimetada ka traditsiooniks valmiste eel toimuvat . Sel perioodil poliitikud lubavad maad ja ilmad kokku, kui hääletaks inimene vaid tema poolt. Kuid pärast nö võimule saamist, sätitakse end jälle puhkereziimile kuni järgmiste valimisteni. Selline on meie ''esimene'' Eesti. Me oleme jõudnud etappi, kus elanikkond ei usalda oma riigijuhte ja suhtub valitsusse isegi ükskõikselt. Meil on arvamus poliitikutest, et nad on pürginud riigi etteotsa vaid selleks, et elada mugavalt muretsemata kunagi, kuidas toime tulla olemasoleva palgaga kuni järgmiseni. Alles jaanuaris 2012 tõusis riigikogu liikme palk 246 euro võrra. Selline summa on väga suurel hulgal Eesti inimestel terve kuupalk! Lugedes selle teema kohta kommetaare internetist, võib leida tohutul hulgal kodanikke, kellel on häbi olla eestlane. Kurb on tõdeda, et olukord on nõnda käest läinud.
KARL SÄRE Karl Säre ( sündis 2. juulil 1903 Tartus , surmaaeg ja koht teadmata ) oli Eesti kommunistliku liikumise tegelane , Nõukogude sõjaväeluure kaastöötaja.1940- 1941 oli ta Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee I sekretär.Ta vangistati 1941. aastal Saksa okupatsioonvõimude poolt.Pärast 1943. aastat on tema edasine saatud teadmata. HARIDUS 1921. aastal õppis Karl Säre Leningradis, algul töölisfakulteedis, seejärel Leningradis asuvas Julian Marchlewski nimelises Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis, aastatel 1933-1934 Moskva Rahvusvahelises Lenini Koolis. Sai täiendava ettevalmistuse tegevuseks luurajana välismaal. LUURETEGEVUS Karl Säre alustas koostööd OGPU-ga Leningradi õpingute aastatel, 1925. aastal saadeti Hiinasse Nõukogude Liidu saatkonda tööle (on väidetud, et seoses oma luuretööga oli ta sidemeis ka tippagendi Richard Sorgega. 1927. a. vangistati, kuid peagi vabanes. ...
Väike-Aasiasse. Nende riik eksisteeris u 1700 – 1200 eKr. Läksid ajalukku sõjaka rahvana, kes õppisid esimestena töötlema rauda. Sõjaväe tugevuse aluseks oli sõjavanker. Rajasid oma riigi Iraani kiltmaale I aastatuhande keskel eKr. Impeeriumi loojaks oli Kyros II. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas, kes resideerus neljas pealinnas (Persepolis, Babülon, Susa, Ekbatana). Kuningas määras riigi eri piirkondade (e satraapiate) etteotsa tavaliselt pärslastest asevalitsejad – satraabid, kes vastutasid maksude laekumise ja kaitseküsimuste eest. Kohalike allutatud rahvaste traditsioonilist eluolu ja religiooni ei üritanud pärslased muuta, vaid võtsid ise neilt üle kultuurisaavutusi (n kiilkirja). Mittepärslastelt eeldati korrapärast maksude tasumist ja lojaalsust Pärsia kuningatele ning toetati kohalikke ülikuid ning jumalaid. Vaatamata hiiglaslikule territooriumile oli Pärsia impeerium
läände. Enamlaste peamiseks löögijõuks olid nende poole üle läinud läti kütipolgud. · Eesti Vabadussõda ( 1918-1920 ) Selle käigus löödi Punaarmee 1919 aasta algul tagasi. · Eesti viis 1919.aasta kevadel sõjategevuse oma piiridest välja ning aitas nn Landeswehr'i sõjaga Lätis võimule vahepeal kukutatud rahvusliku valitsuse. Otsustav 1919. Aasta · Idas kerkis valgete etteotsa admiral Aleksandr Koltsak, Lõunas kindral Anton Denikin,Läänes Nikolai Judenits. · 1919.aastal olid enamlased korduvalt kaotaja seisus, kuid ometi suutsid nad sõja võita. · Valgete lüüasaamise ühed olulised põhjused olid :enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ning olulisemad raudteesõlmed, mis võimaldasid vägesid kiirelt ümber paigutada. · 24.veebruar 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Talurahvasõda Talurahvaste liikumised.
kauplemisega. Linnad tekkisid teede äärde. Eelistati valitsejate residentse. Linn oli kaubanduslik sõlmpunkt ja turg. 3. Kuidas juhiti linna? Linnavalitsuse moodustas raad, mille liikmed valiti üldiselt lugupeetumate meeste seast. Sageli tekkis linnas ka mõjukamate perekondade kiht, kus rae liimeid valiti. Rae liikmete amet oli mõnes linnas eluaegne, mõnes aga aasta. Rae liikmed t eest palka ei saanud. Rae liikmete hulgast valiti rae etteotsa üks või mitu bürgermeistrit, kelle vaidluses oli ka linnapitsat. Ametise astuv raehärra pidi andma ametivande.. 4. Linnaõigus? Linnaväravast sisenejal algasid linnaõigused. See oli koostatud kaupmeeste ja käsitööliste huvidele lähtudes. Linnaõiguse sai linn raehärralt. Keskajal kujunesid linnaõiguste perekonnad. Näiteks Lübecki õigus kehtis lisaks Lübeckile, ka Tallinnas, Narvas, Rakveres. Riia õigus
a)palju hääli saadakse, et kas pääseb volikokku või mitte. b)Parteide edetabel 6)Avatud ja suletud nimekiri a) avatud nimekiri-suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb partei nimekirjas ettepoole, omades seega suuremaid võimalusi esinduskogusse pääsemiseks b) suletud nimekiri - hääli saab anda kõigile vastavas nimekirjas esitatud kanditaatidele, kuid kogutud mandaadid jaotatakse nende vahel, kelle partei on paigutanud nimekirja etteotsa. 7)Mis on erakond? Kindla ülesehituse liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon, mille eesmrgiks on oma seisukohtade elluviimine ja võimule pääsemine. Poplistlik partei- kõigile meelepärane partei (nt keskerakond) 8)mille poolest erineb erakond survegrupist? Erakond erineb survegrupist tegevuse eesmärgi, eesmärgi saavutamise vahendite, programmi ulatuse ja propaganda objekti poolest. 9) rahvas saab osaleda valitsemisel: a)hääletamisega e-valimistega b)referendum
kadus õigus suurendada oma suva järgi koormisi, mille hulka kuulusid teotöö, kirikukümnis ja loonusrent, kuna vastasel korral oleks talupoeg võinud sellest kohtule või hoopis kuningale kaevata. Talupojad vabanesid pärisorjusest. Peale Rootsi-Poola sõda olid kirikud küllaltki halvas seisus, kuid erandiks jäi Tallinn, millest kujunes luteriusu keskuseks. Kirikuelu korraldamiseks moodustati kirikuvalitsus, mille etteotsa sai Eestis piiskop. Kuna kirikuõpetajad oskasid pidada eestikeelseid jutlusi, olid nad tänuväärsed eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. Kirikukorraldus viidi väga kõrgele tasemele ning sellega kaasnes ka haridusoludede paranemine. Eriti tänulikud saame olla Bengt Gottfried Forseliusele, kelle eestvedamisel asutiti Forseliuse seminar, kus õpetati välja koolmeistrid. Pandi alus kiriklikule rahvakoolide rajamisele, kirjaoskuse levitamisele. 1630
sõjaväega Inglismaale. ISIKUD : * Louis XIII prantsuse valitseja , keda ei huvitanud riigi valitsemine . Ta jättis selle kohustuse oma nõunikule . Kui ta suri päris ta trooni 5-aastane poeg Louis XIV * William III Hollandi protestantlik valitseja , kes kutsuti Inglismaad valitsema . Ta jõudis Inglismaale aasta hiljem . Kirjutas alla deklaratsiooni lepingule ja ta krooniti Inglismaa valitsejaks. Ta valitses võimsalt. *Oliver Cromwell - Inglismaa parlamendi etteotsa tõusnud mees , kes kuulus äärmuslike puritaanide hulka. Ta kehtestas armees kindla korra.Tema kuulus ütlus oli et ,' looda jumala peale , aga hoia püssirohi kuiv'' . *Charles I Inglismaa valitseja , kes püüdis valitseda parlamendist sõltumatult . Kui parlament keelas kuningal uusi makse nõuda , saatis Charles I parlamendi laiali . TEEMAD : * Absolutism on riigivorm , milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutismi toetasid Eurooplased , Türklased ja Venelased
laialdane omavalitsus Vene tsaaririigi koosseisus 18.19.sajand. 1.1. Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses, tema võim oli ebakindel ja valitses oht provintside langemiseks Rootsi võimu alla. Seetõttu oli vajalik Vene riigile baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. 1.2. Baltisakslaste laialdane omavalitsus. Nende seisusliku omavalitsuse tähtsaim organ oli maapäev, kuhu kuulusid aadlikud. Aadlike võim oli piiramatu. Kubermangude etteotsa nimetati ühine asehaldur. 2. Pärast Põhjasõda oli puudus kirikuõpetajatest, kirik ise sõltus rüütelkondadest. Hakkasid levima uued usuvoolud: pietism ja ratsionalism. Eestisse jõudis ka vennasteliikumine, mis lähendas rahvale usku ja tõstis talurahva eneseteadvust. Ilmus Piibli eestikeelne tõlge (A.T.Helle) 2.1. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega, nähes väljapääsu usuvagaduse süvendamises. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna
Aitas tugevdada NSVL diktaati nõukogude satelliitides. 3. Milliseid ühiseid jooni on Varssavi ja Põhja-Atlandi lepingus? Mõlemad lepingud kohustasid lepingus nimetatud osalisi aitama igal vajalikul viisil rünnaku juhul. LK 21. 4. Kuidas mõjus idablokile N. Hrustsivi salajane kõne NLKP XX kongressil? Kõne tekitas Euroopa rahvastes uut lootust, Poolas algasid ulatuslikud streigid, mis kasvasid üle rahutusteks. NSVL taandus ja leppis Gomulka tõusuga Poola etteotsa. Poolast kandusid meeleolud Ungarisse, kuid seal suruti vastuhakk veriselt maha. 6.Kuidas mõjutas Ungari 1956. aasta ülestõus Suessi kriisi? Mõlemad toimusid samal ajal, ning lääneliitlastel puudus plaan, nad ei panustanud küllalt kummalegi sündmusele, ning tulemusena tugevdas NSVL oma positsioone. LK 29. 1. Millise külma sõja kriisi ajal oli uue maailmasõja oht kõige suurem? Kuidas õnnestus see ära hoida?
1857. aastal hakkas ta välja andma ajalehte "Perno Postimees". See ajaleht pani aluse püsivale Eesti ajakirjandusele. Jannsen viibis paljudel ühisüritustel ja tema suureks abiks oli tütar Lydia Koidula. Jannsenite algutsel loodi 1865. aastal Vanemuine. Ta korraldas ka esimese eesti üldlaulupeo Tartus, aastal 1869. Seal oli umbes tuhat osalejat ja paarkümmend tuhat pealtvaatajat. Jakob Hurt Pärast esimest laulupidu hakati rajama rahvuslikke seltse. Rahvusliku liikumise etteotsa tõusis Otepää kirikuõpetaja Jakob Hurt. 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts, kuhu koondus peale eesti soost haritlaste ka erksamaid taluperemehi. Seltsi presidendiks sai Jakob Hurt. Hakati välja andma kooliõpikuid. Palju avaldati rahvaluulet. Rahvusliku ärkamise kandvaks ideeks oli asutada eestikeelne kreiskool. See nimetati Aleksander I järgi Aleksandrikooliks, sest tema vabastas eesti rahva pärisorjusest. Kool peeti üleval rahva enda rahaga
17. hiina ei nustunud titma vene ksklusi 18. korea sda 19. Protsesside lbiviimise koht ei valitud juhuslikult. Nukogude Liit tahtis niteks sndmust lbi viia Berliinis, kuid teiste liitlasriikide survel peeti need Nrnbergis. Thtsamad phjused: * sel ajal kuulus linn Ameerika tsooni (Saksamaa oli jaotatud neljaks); * Nrnbergi igluse Palee oli ruumikas ning sjapurustusest kahjustamata, samuti asus seal suur vangla, kus sai hoida saluseid; * linn oli thtis rahvussotsialismi tusul riigi etteotsa sellega tahtsid kohtumistjad justkui nidata Saksamaa kaotust ja kokkuvarisemist. 20. osavtt avalikust plaanist vi vandenust, mille tagajrjel pandi toime kuriteod rahu vastu planeerimine, algatus ja sjaagressioonide toetus ning teised kurideod rahu vastu sjakurideod kurideod inimiguse vastu 21. mri mtte kis vlja walter ulbricht ning nsvl-i juht nikita hrutov kiitis selle heaks. peamine eesmrk oli takistada ida-sakslaste pgenemist lnde. 22
meist koos on teinud (Teeme ära; Olümpiamängud; (Punk)laulupidu). Samas ka Eesti vabariigi üheksakõmnenda sünnipäeva tähistamine, ajalugu on just see, mis meid, eestlasi, ühendab. Kõne teises pooles muutusid teemad aga tõsisemaks: hetkel kätte jõudnud majanduse madalhetk ja üha süvenev langus. Ka valitsusele soovituste jagamine/ manitsemine oli hea lüke; ka valitsuseliikmeil tasub ju meeles pidada, milleks nad meie riigi etteotsa on valitud. Enim meeldisid mulle aga tervituse lõpulaused. Et praeguses olukorras siiski hästi hakkama saada, tuleb meil kõigil märgata oma ligimesi ning nendega arvestada, omaette rühkides on rasketest aegadest läbi saamine väga keeruline; ja kui koos rõõmustada ei ole võimalik, on siiski parem koos teha kõik selle jaoks, et kord taas õnnelik olla, talgutöid teha, sportlaste võitudele kaasa elada, laulda. Seekordne presidendi tervitus tabas täpipealt naelapea pihta.
aja mõju eesti kultuurile? Rootsi aeg mõjutas erinevaid kultuurivaldkondi. Suured muudatused toimusid usu valdkonnas. Kirikud olid suhteliselt näruses seisundis ning Rootsi-Poola sõda pühkis ära selle viimasegi, mis alles oli jäänud. Erandiks oli Tallinn, millest kujunes tugev luterlik keskus. Gustav Adolf otsustas teha Tartust luterliku hariduse, kultuuri ja kirikuelu keskuse. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii Eestis kui ka Liivimaal kirikuvalitsus, konsistoorium, vaimulikkonna etteotsa sai Eestis piiskop. Eesti kirikukorraldus viidi kõrgele tasemele. Jumalateenistused hakkasid toimuma eesti keeles, mis võimaldas nüüd ristiusust aru saada. Eestikeelsed jumalateenistused andsid tõuke ka hariduse arengule. Eriti tänuväärne oli kirikuõpetajate töö eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. Tõusis kooliõpetuse ja õppekirjanduse tase. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. 1684. aastal
Riik on jagatud mitmemandaadilisteks valimisringkondadeks. Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt kusjuures kehtib ka valimiskünnis. Rakendatakse avatud (rohkem hääli kogunud kandidaat tõuseb erakonna nimekirjas ettepoole ning seega on suurem võimalus pääseda esinduskogusse) ja suletud (vahet pole palju hääli saab mingi kandidaat, sest esinduskogusse pääseb erakonna poolt nimekirja etteotsa valitud kandidaat) nimekirju. Filosoofia Teema: Platon demokraatia vastu Näidisküsimus: Kas nõustud Platoni põhjendustega? Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/11-klass.html, Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse (J. Wolff) lk 86-88 Ei nõustu, sest Churchill on öelnud, et demokraatia on halb valitsemisviis kuigi parim teadaolevatest. Demokraatia üks plusskülg on see, et kui valimised peaks võitma keegi ebasobilik
üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku. 7.03.1936 viis Saksamaa väed Reini demilitariseeritud tsooni. Austria ansluss: 1938. aastaks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimene ohver oli Austria. 1938 veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressorile vastu seista ning alistus. 13.03.1938 marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest. Müncheni sobing: 1938 septembris nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tsehhoslovakki lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni Euroopa seisis taas sõja lävel. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida
sündmused levivad teistesse sotsialistlikesse riikidesse ja seetõttu tungis NSV Liit koos Bulgaaria ja Saksa DV sotsialistlik süsteem hädaohus, on Nõukogude Liidu püha kohus sekkuda ja seal kord taastada. sotsialistlike Poola, Ungari, Bulgaaria ja Saksa DV vägedega Tsehhoslovakkiasse ja surus ülestõusu maha. Afganistani Afganistani Rahva-demokraatliku Partei etteotsa sai 1979. aasta septembris Hafizullah Nõukogude Liit vs. ÜRO vahendusel 1988 sõlmitud relvarahu tulemusena viis Nõukogude pool oma väed välja. Peale sõda Amin. Pärast seda, kui Amin keeldus NSV Liidu abist poliitilise olukorra stabiliseeri- Afganistan nõukogude vägede lahkumist naasis mitu miljonit põgenikku kodumaale. miseks, halvenesid NSV Liidu ja Afganistani suhted.
parandada. Näiteks võib tuua Reformierakonna rahastamisskandaali. Jürgen Ligi on öelnud: ma ei tahagi midagi teada sellest parteirahastamise tagamaast. Teised reformarid on öelnud, et parteijuhid ei tea tõesti, kuidas raha hangitakse. Tööjaotus eri parteiosade vahel on eraldatud, kõik liikmed ei tea, mis toimub ning kes midagi korraldab. Samas on see tingitud sellest, et rahvas ei taha valetajaid parteide etteotsa. Just eraldamine võimaldab olla rahva ees aus. ,,Ma ei tea" ütleb juht. Rahvas võib uskuda või mitte, aga väide ei ole vale. Me kõik oleme kohanud inimesi, kes teeb ühe sigaduse teise järel ja kellelt iga sigaduse peale tuleb välja vabandus. Nad teavad, et vabandus aitab, kuigi nad ei ole igakord siirad. Ehtne näide oleks Andrus Ansip, kes ainult n-ö mokaotsast vabandas oma erakonna skandaali pärast.
Peale I ms kaotasid liberaalid oma senise mõju. Konservatiivsed erakonnad juhtivad paremerakonnad peale sb ka mujal riikides Nende vastasteks osutusid sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid. Sb esindas sotsiaaldemokraatlikku suunda 20.saj algul loodud tööerakond ehk leiboristlik partei Neid nimetati parempoolseteks. Nende arvates oli riigi kohus toetada abivajajaid=> suuremad maksud; elanike vahel ei oleks varalist eba= ümberkorraldused e reformid, sellel eesmärgil. 1920-30 Skandinaavias etteotsa. Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsuses suudavad ületada majandusraskused ja poliitilise segaduse, tagada rahva heaolu. Kuna seda ei tulnud, pettuti demokraatias. Nad väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur. Mõjukamad mittedemok liikumised olid: kommunistlik, fasistlik ja natsionaalsotsialistlik Kommunistlik:sotsialistidest välja kasvanud; tööliskonnast pidi saama õnneliku homse ehitaja. Hirmuvalitsus, kõik kes vaenlaseks tunnistati, hävitada.
minevikust lahti rebida ja riigi majandus kasvule pöörata. Koostöö NATO liikmesriikidega aitab tagada turvalisust Ida- Euroopa riikides. 4. USA panus maailmarahu tagamisse on olnud väga kõrge. USA on osalenud ÜRO ja NATO koosseisus rahujõudude loomisel ning vaenulike diktaatorrikide sõjaplaanidesse sekkumisel( Iraagi rünnak Kuveidi vastu), massimõrvade vastu võitlemisel(Balkani tragöödia)jt. Mitmes konflikti- piirkonnas on rahvusvaheliste rahuvalvejõudude etteotsa määratud USA, kelle sekkumisel on jõutud vaherahu kokkuleppimiseni ja rahu tagamiseni neis riikides. 5. Kommunistlike riikide kokkuvarisemise tagajärjel saavutasid Ühendriigid demikraatliku suurvõimu, pidades seda ainuõigeks ja kõigi rahvaste eesmärgiks. Tekkisid poliitilised vastolud erinevate ideoloogiate ja ühiskonnamudelite pooldajate vahel. Demokraatia rõhutab vabadust ja õigusi, seetõttu ei suudeta terrorismi
itaallased muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid austavad ja kardavad. Loomulikult oli see üsna keeruline, sest parteide vahel olid erimeelsused ning Itaalia linnades suurenes tööpuudus, mistõttu sattus tööliskond üha enam kommunistide mõju alla. Tekkis väike rühmitus nimetusega Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks ning mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini, kes lubas, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. 1921. aasta parlamendi valimistel saavutas fasistlik partei võidu ning Mussolini tunnetas oma mõjuvõimu kasvu ja nõudis peaministri kohta. Aasta hiljem määratigi ta peaministri kohale, sest Itaalia kuningas pooldas ka ise fasistlikke vaateid. Juba 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ja loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagreid. Võeti ka vastu seadus, mis andis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
