käigus või hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse müüa/kasutada lähema 12 kuu jooksul. Käibevara hulka kuuluvad: raha; lühiajalised finantsinvesteeringud ehk raha paigutus teise ettevõtte aktsiatesse lühemaks perioodiks kui üks aasta eesmärgiga teenida kasumit väärtpaberite müügist; lühiajalised nõuded, näiteks nõue ostjate vastu või ettemaksed tarnijatele kauba eest; varud, näiteks laos hoiustatud materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang. Põhivara on kõik ülejäänud vara. Põhivarade hulka kuuluvad: pikaajalised finantsinvesteeringud ehk raha paigutus teise ettevõtte aktsiatesse pikemaks perioodiks kui üks aasta eesmärgiga teenida dividenditulu; kinnisvarainvesteeringud, need on ettevõttesse soetatud maa ja hooned, mida ei kasutata
1) Mõisted: ettevõtja - on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski , ettevõte - on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb; koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest mis on määratud ettevõtte tegevuseks; ettevõttel on omaette vara, mis on lahus omanike ja teiste organisatsioonide varast; vara kasutatakse ettevõtte tegevuse eesmärkidel; omaette juhtimine, arvepidamine, tootmine, töötajate värbamine, müük jne, ettevõtlus - on järelikult see, millega ettevõtja tegeleb, ettevõtlikkus - 2) Ettevõtete suuruse liigitus - Mikroettevõte 0 kuni 9 töötajat; Väikeettevõte 10 kuni 49 töötajat; Keskmine ettevõtte 50 kuni 249 töötajat; Suurettevõte 250 ja enam töötajat 3) Väikeettevõtlus ja startup ettevõte – Väikeettevõteteks nimetatakse: suhtelist väiksust (tööstusharu või turu suhtes), omanikepoolset juhtimist, sõltumatust. Startup ettevõte – mää...
Varud Käibevara kokku 1 657 2 476 4 301 Põhivara 5. Materiaalne põhivara 910 910 910 6. Immateriaalne põhivara Põhivara kokku 799 688 577 AKTIVA KOKKU 2 456 3 165 4 878 PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused 7. Võlakohustused 8. Ostjate (tellijate) ettemaksed 9 toodete ja kaupade eest 9. Võlad hankijatele 10. Maksuvõlad Pikaajalised kohustused 11. Pikaajalised võlakohustused 12. Muud pikaajalised võlad Kohustused kokku Omakapital 13. Aktsiakapital 1 830 1 830 1 830 14. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 637 1 344 15. Aruandeaasta kasum (kahjum) 637 708 1 714
3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 143 761 kr 60 645 kr KOKKU rühm 3. 143 761 kr 60 645 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.4. Muud lühiajalised nõuded 2 334 kr 83 909 kr KOKKU rühm 4. 2 334 kr 83 909 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 3 937 kr 32 kr 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 267 kr 180 kr KOKKU rühm 6. 4 204 kr 212 kr 7. Varud 7.1. Tooraine ja materjal 95 918 kr 0 kr 7.3. Valmistoodang 612 399 kr 129 622 kr 7.4. Ostetud kaubad müügiks 35 245 kr 0 kr
3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 143 761 kr 60 645 kr KOKKU rühm 3. 143 761 kr 60 645 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.4. Muud lühiajalised nõuded 2 334 kr 83 909 kr KOKKU rühm 4. 2 334 kr 83 909 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 3 937 kr 32 kr 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 267 kr 180 kr KOKKU rühm 6. 4 204 kr 212 kr 7. Varud 7.1. Tooraine ja materjal 95 918 kr 0 kr 7.3. Valmistoodang 612 399 kr 129 622 kr 7.4. Ostetud kaubad müügiks 35 245 kr 0 kr
28 Lisa 2 Bilanss (kroonides) 31.12.201 31.12.200 0 9 Varad Käibevara Raha 50 528 33 978 Nõuded ja ettemaksed 251 583 336 851 Varud 6 369 300 7 992 392 Kokku käibevara 6 671 411 8 363 221 Põhivara Materiaalne põhivara 174 845 288 749 Kokku põhivara 174 845 288 749 Kokku varad 6 846 256 8 651 970 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused
aasta 2. aasta 3. aasta sisesta siia kuupäev, millise märtsi lõpp 2007-2008 2008-2009 2008-2010 seisuga olemasolevad andmed esitatakse AKTIVA Raha ja pangakontod 62 216 304 508 693 515 Nõuded ostjate vastu 3 081 5 133 -4 778 Mitmesugused nõuded Ettemaksed Tooraine varu 3 595 4 342 6 783 Valmistoodangu varu Käibevara kokku 0 68 892 313 982 695 520 Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara (hooned) 0 0 0 Materiaalne põhivara (seadmed ja muud) 80 000 180 000 260 000
Omanikud investeerivad ettevõtte põhikapitali 2500 EUR. Vajadusel lisainvesteeringud. 8.3 Prognoositav bilanss (sh avamispäeva seisuga bilanss) BILANSI PROGNOOS 1.päeva bilanss 1. aasta 2013.a. 2. aasta 2014.a. AKTIVA Raha ja pangakontod 815 454 3 339 Nõuded ostjate vastu 2 450 1 767 Mitmesugused nõuded Ettemaksed Tooraine varu 2 1 Valmistoodangu varu Käibevara kokku 815 2 906 5 108 Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara (hooned) 0 0 Materiaalne põhivara (seadmed ja muud) 0 0 Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) 0 0
isikud, kellega sõlmitakse materiaalse vastutuse leping. Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus (müügihind miinus turustuskulud). Soetusmaksumuse ja neto realiseerimismaksumuse vahe kantakse aruandeaasta kuludesse. Bilansipäevaks tasutud kuid saamata (tarnija poolt lähetatud) kaup või materjal kajastatakse kontol "kaup teel". Bilansipäevaks varude eest teostatud ettemaksed kajastatakse bilansireal "ettemaks tarnijatele". Laoarvestust peetakse tarkvaraprogrammi WinShop abil. Arvestus toimub artiklite lõikes, nii koguseliselt kui summaliselt. Iga nädala kohta trükkis juhataja välja ,,Laoliikumiste kokkuvõte", millel kajastus kaubavarude sissetulek, väljaminek, alg- ja lõppjääk. Nimetatud aruandes kajastatud kaubavarude väljaminek on aluseks raamatupidamiskande koostamisel (koostatakse finantskanne D kaubakulu K ladu)
palkadelt, töötuskindlustuse ja dividendide tulumaksu osas. 601 Palk ja puhkusetasu 6011 Tootmispersonali palk 6012 Turustuspersonali palk 6013 Halduspersonali palk 6015 Külmutuse palk 602 Maksude kulu 6024 SM tootmises 60241 SM külmutuses 6025 SM halduses 6026 SM turustuses Näide: Tasumise kirjendamine: D 231 arveldused tarnijatega D 179 ettemaksed tarnijatele 13 D 5610 pangateenuste kulud K 111 Swedbank 2.2 Üldhalduskulud Kontod 560 on halduskulude kontod – siia kuuluvad halduskulud, mis ei ole seotud turunduse ja tootmisega (k.a liikmemaksud ja riigilõivud ning remondikulud halduses). Kontod 520 on amortisatsiooni kontod – siia kuuluvad hoonete, masinate, autode ja muu inventari amortisatsioonikontod. Halduskolude all kajastatakse vaid sõiduautode
ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Majandus-finantstegevuse analüüs AS Tallinna Lennujaam Õppeaine: Transpordiökonoomika Transporditeaduskond Õpperühm: TLI-51 Üliõpilane: Margus Müür Kontrollis: J. Krasjukova Tallinn 2010 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING......................................................................... 1 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Ettevõtte üldiseloomustus........................................................................................................... 3 Lühiülevaade finantsanalüüsist................................................................................................... 4 Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne..................................................5 Finantssuhtarvud...
BILANSI PROGNOOS Algsaldo 1. aasta 2. aasta 3. aasta 5-Jan-09 06-Jan-10 06-Jan-11 AKTIVA (VARAD) Käibevara Raha ja pangakontod 0 50,737 33,379 16,305 Nõuded ostjate vastu 40,125 10,536 14,519 Maksude ettemaksed sh käibemaksu ettemaks Tooraine ja materjali varud 6,442 10,230 11,750 Lõpetamata toodangu varud Valmistoodangu varud Käibevara kokku 0 97,304 54,145 42,575 Materiaalne põhivara Maa ja hooned 0 4,000 4,000 4,000 Masinad ja seadmed 0 25,500 27,230 27,230 Kap
Skeemis 1 asuv kirje mitmesugused tegevuskulud on skeemis 2 ära jaotatud just turustus- ja üldhalduskulude kirjele (vt tabel 3.3). Nende planeerimine sõltubki siis üheltpoolt vastava personali oodatavatest palgamuutustest, soetatavast põhivarast ning nendega seotud teenuste kuludest. On üsna tõenäoline, et müügikäibe kasvades kasvavad ka turustus- ja halduskulud, kuid proportsionaalselt mingi valemiga neid kindlasti seostada ei saa. 22. Nõuete ja varude prognoosimine Nõuded ja ettemaksed (finantsjuhtimises debitoorne võlgnevus) on reeglina tugevasti seotud müügikäibega ja seetõttu oleks mõttekas esitada see proportsionaalse seosena müügikäibesse. Parameetri väärtuse saab leida järgmiselt: Kui aga nimetatud kirjes on suur osakaal juhuslikel ettemaksetel (või muudel nõuetel), siis nimetud seos ei kehti. Tuleb uurida täpsemalt kirje sisu. See viib jällegi tõdemuseni, et head
Kokkuvõtvalt võib öelda, et ettevõtet juhitakse väga efektiivselt. ICT Support OÜ on edukas ja jätkusuutlik ettevõte ning üleüldiselt teevad ettevõtte omanikud ja juhtkond otstarbekaid otsuseid, mis tagavad igati tulemusliku majandustegevuse. LISAD Lisa 1 ICT Support OÜ bilansid 2009-2012 (eurodes) 2012 2011 2010 2009 VARAD Käibevara Raha 19 558 7 758 13 295 17 582 Nõuded ja ettemaksed 20 248 7 473 4 225 5 468 Varud 610 1 359 2 837 1 791 Kokku käibevara 40 416 16 590 20 357 24 841 Põhivara Materiaalne põhivara 6 622 3 611 6 286 2 713 Immateriaalne põhivara 12 895 0 0 0 Kokku põhivara 19 517 3 611 6 286 2 713
Kutseeksam 1. Raamatupidamiskohustlane on: a) Ettevõtte juht; b) Raamatupidamisosakond; c) Registreeritud juriidiline isik; d) Ettevõtte pearaamatupidaja; e) Kõik eelpooltoodud; f) Ainult b ja c 2. Raamatupidamise põhivõrrand on: a) VARA = KOHUSTUSED OMAKAPITAL; b) VARA + KOHUSTUSED = OMAKAPITAL c) VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL d) Mitte ükski eeltoodud pole õige 3. Kreditoorse lühivõla hulka kuuluvad: a) Ettemaksed tarnijale; b) Maksuvõlad; c) Arendusväljaminekud; d) Tulevaste perioodide ettemakstud kulud 4. Rahasumma on hoiustatud kuueks aastaks, intressimääraga 8%. Kui intresse arvutatakse kvartaalselt, siis teguri tabeliväärtus leitakse, kasutades: a) 8% ja 6 perioodi; b) 2% ja 6 perioodi; c) 2% ja 24 perioodi; d) 8% ja 24 perioodi; e) Mitte ükski eeltoodud vastus pole õige. 5. Ettevõttes arvestati töötajatele palka
tema tööea lõpus (mahakandmisel), milline rahasumma loodetakse saada vara eest kasuliku tööea lõpus ning millest on maha arvatud vara võõrandamisega seotud kulud. 19 Mida nimetatakse käibevaradeks? Käibevarad on varad, mis on likviidsed. Likviidne on vara, mis on raha või mida saab lühikese ajaga kergesti muuta rahaks. Käibevarade all mõistetakse raha ja väärtpaberid, nõuded ostjate vastu, varud, ettemaksed jne. 20 Loetle käibevarade juhtimise reeglid; • anna ostjatele lühem maksetähtaeg, kui sulle annavad tarnijad; • kontrolli partneri maksevõimet; • lepingute sõlmimisel ole tähelepanelik; • püsivad investeeringud varadesse finantseeri pikaajalistest allikatest • lühiajalised või ajutised investeeringud finantseeri lühiajalistest allikatest. • püüa müüa sularaha eest, kuid osta krediiti.
Bilanss – (finantsseisundi aruanne) raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara fikseerimise allikaid ( kohustisi ja omakapitali). Bilanss koosneb aktivast ja passivast. Aktivas on vara ning passivad vara finantseerimise allikad (kohustised ja omakapital). Aktiva: 1. KÄIBEVARA Lühiajalised Raha finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Kinnisvarainvesteeringud Varud Materiaalne põhivara 2. PÕHIVARA Immateriaalne põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud 3. Passiva: 4. 5. Bilansiskeem: 6. AKTIVA(VARA) PASSIVA(KOHUSTISED JA OMAKAPITAL) 7. 8. Käibevara 9. Kohustised: Lühiajalised
käigus, millest on mahaarvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. (3, 185) Bilansi kirjed: VARUD Tooraine ja materjal Tooraine Materjal Kütus Lõpetamata toodang 4 Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest (8) Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest, tootmiskuludest ja muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukophta ja seisundisse. (7) Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid tootega seotud kulutusi (materjali kulud, tööliste palgad jne), kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (tootmisseadmete amortisatsioon , tootmisega seotud juhtkonna plgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid
põhivõrrandile, kus: ressursid = ressursside allikad ehk vara = kapital = kohustised + omakapital ehk aktiva = passiva Bilanss (finantsseisundi aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara finantseerimise allikaid (kohustisi ja omakapitali). Käibevara: raha, lühiajalised investeeringud, nõuded ja ettemaksed, varud; (N reklaam) Põhivara: pikaajalised finantsinvesteeringud, kinnisvarainvesteeringud, materiaalne põhivara ; (Seadmed, autod jne), immateriaalne põhivara (patendid, tarkvara); Omakapital: Seotud omakapital (aktsia- või osakapital; reservid); vaba omakapital (aruandeaasta kasum; eelmiste aasate jaotamata kasum); Käibevara soetatakse kohustiste arvelt. Põhivara soetamiseks kasutatakse omakapitali ja natuke kohustisi.
Kui tulemus liiga madal, siis võib olla ettevõttel raskusi oma kohustuste täitmisel. Kui tulemus liiga kõrge, siis näitab see käibevarade ülemäärast hulka või ka raskusi lühiajalise krediidi saamisel. Näitaja peaks mahtuma 2 : 1 vahele. Alla 1 võivad olla ettevõttel likviidsusprobleemid. 2. Maksevõime kordaja – happetest (QR-quick ratio or acid test) Kõrge likviidsuse näitaja, kuna elimineeritud on varud ja ettemaksed. Kui antud näitaja tulemus on tunduvalt madalam lühiajalise võlgnevuse kattekordajast, siis see viitab suurele sõltuvusele varudest. Maksevalmidus on hea kui see on vähemalt 0,9. Jaekaubanduses 0,6 ilma, et sellega kaasneksid riskid. Muret tekitavad seisvad varud. Kui varude osatähtsus osutub suureks siis tuleb edasi analüüsida varude liikumist kajastavaid suhtarve. 3. Puhta töökapitali osatähtsus koguvarades (net working capital to total assets)
KASUMIARUANNE Kasumiaruanne iseloomustab aruandeperioodi tulude ja kulude formeerumist. Aruandeperioodi tuludega viiakse vastavusse selle tulu saamiseks tehtud kuludega. Kasumiaruanne ei näita aruandeperioodi TEGELIKKE RAHAVOOGUSID. KASSAVOOG – iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust: 1. Jooksvast majandustegevusest (kasum, amortisatsioon, kasum põhivara müügist, kapitaliosalus, käibekapital – aktsiad ja muud väärtpaberid, varud, ettemaksed, maksuvõlad). 2. Investeerimisest (finantsinvesteeringute müük, finantsinvesteeringud, põhivara ost). 3. Finantseerimisest (saadud pikaajalised laenud, tagasimaksed, aktsiakapitali suurenemine, aažio, müümata omaaktsiad). 4. 8.4. Raamatupidamisbilanss BILANSS on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. AKTIVA PASSIVA
1. Juhusliku signaali ja selle realisatsioonide MA(All-Zero mudel) ARMA mudeli iseloomustab määratakse olenevalt parameetrist NW, kus N on CAT. Kriteerium baseerub Parzen'i criterion tekitamine järgmine valem: punktide arv ja W on ribalaius. NW on aja ja autoregressive transfer funktsioonil, mis on antud Juhuslik signaal signaal, mille vähemalt üks Saadud funktsioon näitab energia jaotust sageduse ribalaiuse korrutis, mis käib andmete kujul parameeter on juhuslik muutuja. Juhusliku muutuja jär...
n Majandusaastaks on kalendriaasta, kui ettevõtja ei ole otsustanud teisiti Põhiaruanded Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilansiskeem Varad n Raha n Nõuded ja ettemaksud n Varud Kokku käibevara n Immateriaalne põhivara n Materiaalne põhivara Kokku põhivara Kokku varad Kohustused ja omakapital n Laenukohustused n Võlad ja ettemaksed Kokku lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused n Osakapital n Ülekurss n Reservkapital n Jaotamata kasum n Aruandeaasta kasum Kokku omakapital Kokku kohustused ja omakapital Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruande skeemid: Skeem I (esitatakse kogukulude meetodil, kulud esitatakse kululiikide viisi) Müügitulu Muud äritulud
Kapitali eelarvestamise teooria liigub inflatsiooni ja muude tegurite arvestamise suunas. Käibekapitali juhtimine ettevõttes: debitoorse võlgnevuse juhtimine, rahakäibe juhtimine, varude juhtimine. Käibevarad moodustuvad kõikidest aktivatest, mida ettevõte loodab aasta jooksul sularahaks muuta, k.a. raha kassas, lühiajalised väärtpaberid (KRVP), debitoorne võlgnevus ja ainelised varud. Seega, käibevaradeks on ettevõttes: 1. Raha 2. Väärtpaberid 3. Debitoorne võlgnevus 4. Ettemaksed 5. Kaubavarud 6. Muud nõuded ja ettemaksed (n.o. väheolulised ja mitteregulaarsed). Debitoorse võlgnevuse juhtimine: Krediitmüügi tingimuste tavaliseks väljendusviisiks on: a/b, kogu c (nt. 2/10, kogu 30). See tähendab, et kui klient maksab kauba eest b päeva jooksul, saab ta allahindlust a% ning juhul, kui klient ei võta pakutud allahindlustingimust vastu, saab ta täiendava võimalusena viivitada kauba eest maksmisega veel kuni c päevani. Varude juhtimine:
Põhivarade juhtimise ülesanded jagunevad järgmistesse kategooriasse: _ põhivarade kasutamise efektiivsuse analüüs põhivarade käibesiduvus; Põhivara käibesiduvus= müügitulu / keksmine põhivara jääkmaksumuses 20. Mida nimetatakse käibevaradeks? Käibevarad on varad, mis on likviidsed. Likviidne on vara, mis on raha või mida saab lühikese ajaga kergesti muuta rahaks. Käibevarade all mõistetakse raha ja väärtpaberid, nõuded ostjate vastu, varud, ettemaksed jne. 21. Loetle käibevarade juhtimise reeglid; anna ostjatele lühem maksetähtaeg, kui sulle annavad tarnijad; _ kontrolli partneri maksevõimet; _ lepingute sõlmimisel ole tähelepanelik; _ püsivad investeeringud varadesse finantseeri pikaajalistest allikatest _ lühiajalised või ajutised investeeringud finantseeri lühiajalistest allikatest. _ püüa müüa sularaha eest, kuid osta krediiti. 22. Selgita käibevarade juhtimist lähtuvalt käibevarade koosseisust;
seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara finantseerimise allikaid (kohustisi ja omakapitali). Bilanss koosneb kahest osast: aktiva ja passiva. Aktivasvara Passivasvara finantseerimise allikad ehk kohustised ja omakapital Raamatupidamiskohustuslase vara (aktiva) Käibevara- lühikese kasutusajaga vara (aasta) Raha- kassas, pangakontodel, väärtpaberitest, debitoorne võlg ja varud Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara- kasutatakse pikema ajavahemiku jooksul (üle aasta) Pikaajalised finantsinvesteeringud- väärtpaberid, antud laenud Kinnisvara-investeeringud Materiaalne põhivara- masinad, seadmed hooned Immateriaalne põhivara- patendid, kaubamärgid, litsentsid Raamatupidamiskohustuslase kohustised ja omakapital (passiva) Kohustised Lühiajalised kohustised- maksetähtaeg kuni aasta; lühilaenud; kreditoorne lühivõlg (ajutine võlg teisele)
aktsiatest emaettevõte omab vähemalt 50%. Emissioon – Emitendi ühekordse otsuse alusel väljalastud samaliigiliste väärtpaberite kogum. Väärtpabereid võib emiteerida seeriatena või üksikult. Ettemakse – Enne kohustusliku maksetähtpäeva saabumist õiendatud või saadud makse (ka võla tagasimakse). Tehtud ettemakseid arvestatakse bilansi aktivas tegelikult väljamakstud summadena. Saadud ettemaksed esinevad majandusüksuse bilansis eri kirjena passiva poolel. Evalvatsioon – Hinnamäärang, mis tahes müüdava objekti kohta; raha kursimäärang. F Faktooring – Tehing, mille puhul toimub debitoorse võlgnevuse (nõudeõiguse) ost või müük. Finantsaruanne – Ainult rahalisi näitajaid sisaldav aruanne, mis koostatakse finantsraamatupidamise andmete põhjal majandusüksuse tegevuse põhitulemuste kohta. Finantsinstrument – Finantseerimise eesmärgil kasutatav finantseerimise vahend.
vara Veerg 3 Selles veerus on näidatud vara gruppide lõikes vara bilansikontode vahemikud, seal hulgas on vara soetusmaksumused: kinnisvarainvesteeringud 15400000; 16 materiaalne põhivara 15500000, 15510000-15510900, 15540000-15540500, 15550000, 15560000, 15570000 ja 15590000-15591000. Sellesse varagruppi ei kaasata kontol ettemaksed materiaalse põhivara eest kajastatud maksumusi; immateriaalne põhivara 15600000, 15620000, 15640000, 15650000, 15660000 ja 15690000- 15691000. Sellesse varagruppi ei kaasata kontol ettemaksed immateriaalse põhivara eest kajastatud maksumusi. Veerg 4 Selles veerus kajastatakse raamatupidamise andmed lugemise alustamise hetkel (s.o inventuurinimekirja andmed). Veerg 5 ja 6 Aktide põhjal inventuuri läbiviimise seisuga (s.o 31.10.2012) kajastatavad muutused.
on veidi (0,12%) langenud, millest võib järeldada, et kogu eelmise perioodi kasum kulus dividendimakseteks. Dividendimakse oli eelmise perioodiga samas suurusjärgus, kuid samal ajal toimus kasumi ca 10%-line kukkumine. Teise perioodi (2014-2015) peamised muutused varade poolelt on toimunud raha ja ettemaksete vähenemisel ja materiaalse põhivara kasvamise arvelt, mis on kokkuvõtlikult bilansi mahtu kasvatanud 1,7% võrra ehk pea 3,5 miljonit eurot. Kohustuste poolt on kasvanud ettemaksed tulevaste perioodide liitumistasudelt ning omakapitalis on kasvanud jaotamata kasum ca 3,7%. Suuri muutusi kirjetel pole vaadeldaval perioodil toimunud. 0 200,000 400,000 2015 2014 2013
ka lisad 14 ja15) Kasumiaruanne iseloomustab aruandeperioodi tulude ja kulude formeerumist. Aruandeperioodi tuludega viiakse vastavusse selle tulu saamiseks tehtud kuludega. Kasumiaruanne ei näita aruandeperioodi TEGELIKKE RAHAVOOGUSID. KASSAVOOG iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust: 1. Jooksvast majandustegevusest (kasum, amortisatsioon, kasum põhivara müügist, kapitaliosalus, käibekapital aktsiad ja muud väärtpaberid, varud, ettemaksed, maksuvõlad). 2. Investeerimisest (finantsinvesteeringute müük, finantsinvesteeringud, põhivara ost). 3. Finantseerimisest (saadud pikaajalised laenud, tagasimaksed, aktsiakapitali suurenemine, aazio, müümata omaaktsiad). 4. 8.4. Raamatupidamisbilanss BILANSS on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. AKTIVA PASSIVA
nad proportsionaalselt muugikaibega. Põhivara valemmeetod, mis kasutab ka finantsotsuseid (meetod 3 ja 4). Otsused on kas osta põhivara või muua põhivara. Planeerimisel tuleb arvestada ka põhivara kulumiga. 25. Mille jargi planeeritakse luhiajalised ja pikaajalised laenukohustused? Luhiajaliset puhul tuleb arvestada, et pikaajaliste laenukohustuste - slaid 19 26. Mille jargi planeeritakse võlad ja ettemaksed? Kasutatakse parameetrilist meetodit ja kaib muugikaibe alusel. 27. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFO-sse kaudsel meetodil. Ärikasum, varude muutus, makstud intressid. 28. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFIsse. Nt. materiaalse põhivara soetus või muuk, finantsinvesteeringute soetus, saadud intressid. 29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Nt. saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30
AS Tartu Õlletehase Bilanss 2003 Bilanss (tuh.kroonides) 31.12.2003 31.12.2002 VARAD Käibevara Raha ja pangakontod 4 391 4 004 17 Nõuded ostjate vastu 36 222 31 212 Muud nõuded 6 723 2 328 Viitlaekumised ja ettemaksed 14 420 13 035 Varud 51 176 48 068 Käibevara kokku 112 932 98 647 Põhivara Materiaalne põhivara 289 683 281 262 Immateriaalne põhivara 11 581 172 Põhivara kokku 301 264 281 434
Reservvaru (varud mida hoitakse üle nominaalse vajaduse kaitseks tarnete hilinemise ja nõudluse kasvu vastu) Spekulatiivne varu (omatakse muudel põhjustel kui jooksva nõudluse rahuldamine) Sesoonne e hooajaline varu (spekulatiivne laovaru vorm, akuleerimine enne hooaja algust) Seisev varu (kaubad mille järele nõudlust teatud ajaperioodi jooksul pole olnud) (Tooraine, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad, ettemaksed hankijatele.) 35. Mis vahe on hoiulaol ja jaotuskeskusel? Hoiuladu (warehouse) traditsiooniline ladu, suuremat osa laorajatise pinnast kasutatakse materjalide või toodete pikaajaliseks hoiundamiseks. Jaotuskeskus (distribution centre) hoiulao edasiarendus. Suurt osa lao pinnast kasutatakse vastuvõetud tellimuste komplekteerimiseks ja ühtlustamiseks. Kaupu hoiundatakse lühiajaliselt, võrreldes hoiuladudega on laoringlus suurem. Tavaliselt
Põhivarad Materiaalne põhivara- hooned, rajatised, masinad, seadmed, sisseseade, inventar, transpordivahendid, maa, lõpetamata ehitis Immateriaalsed varad ostetud patendid, litsentsid, kaubamärgid, asutamis- ja arenguväljaminekud, firmaväärtus Pikaajalised finantsinvesteeringud Käibevarad- kiiresti realiseeritav vara, kiire käibega vara Varud toore, materjal, kütus, lõpetamata toodang, valmistoodang, väikevahendid, ostetud kaubad müügiks, ettemaksed hankijatele Raha kassa, pangakontod Väärtpaberid aktsiad (mõne teise ettevõtte aktsiad, mis on ostetud), osakud, võlakirjad Debitoorne võlgnevus ostjate laekumata arved, ostjate vekslid, aruandvate isikute võlg Põhivara Kasutusel üle ühe aasta Maksumus mitte väiksem, kui ettevõte on määranud N: Kui luuakse põhivaragrupp masinad ja seaded, siis öeldakse ära, mitme aasta
– mida parasjagu toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käiguks (--pooltooted) – materjalid või tarvikud mida tarvitatakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel (--materjalid ja tarvikud) Bilansis käsitletakse varana materiaalsete varade jääki ja tarnijatele tehtud ettemakseid. Bilansis fikseeritakse varude jääk. Bilansikirjed: 1. toorained ja materjal 2. lõpetamata toodang 3. valmistoodang 4. müügiks ostetud kaubad 5. ettemaksed varude eest Tootmisettevõttes eristatakse 4 liiki varusid: · toore- kuulub bilansi kirje alla „tooraine ja materjal” · pooltooted- abimaterjalid, väikevara- kuulub samuti „tooraine ja materjal” · lõpetamata toodang- · valmis toodang- müügiks valmistoodang, millele väärtust ei lisata Kaubandusettevõtte varud: Kaubad, mis soetatakse edasimüügi eesmärgil ja kirjendatakse bilansi kirjel „müügiks ostetud kaubad“. Varude esmane arvele võtmine
ehitatud eramud 8) sularaha kassas ja pangakontol ning väärtpaberid, tellijate debitoorse võlgnevuse kohustused. 54. Varu mõiste ehituses. Varu ehituses on käibekapitali vajadus lõpetamata toodangu katmiseks Ve = qTkS, q päevane tööde maht, T keskmine kliendiga arveldamise tsükkel päevades, K kulude kasvutegur tootmistsükli vältel, S omahinna suhe maksumusse. Varud ehituses üldiselt on tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad, ettemaksed tarnijatele. 55. Käibevara katteallikad. Pikajaline laen ajutiste vajaduste katmiseks, siis on firmal osa omavahenditest külmutatud. Põhivara soetamise puhul peaks laenu tasumise aeg vastama seadme tasuvusajale. Võlgu müümine on see kasulik mõlemale poolele: tarnijal on kindel ostja ja ostja saab võlgu. Käibekapitali saab katta lühiajaliste kohustuste või katteallikatega, omavahendite ja avanssidega. 56. Käibevara kasutamise efektiivsuse näitajad
Приложение 4 Вертикальный анализ о денежных потоках в % Приложение 5 Вертикальный анализ о денежных потоках 58 Приложение 1 Сводный баланс предприятия Anvol OÜ Varad Käibevara Raha 379 227 320 741 Nõuded ja ettemaksed 4 893 018 4 084 382 Varud 4 360 546 3 921 896 Kokku käibevara 9 632 791 8 327 019 Põhivara Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 83497 0 Materiaalne põhivara 169 389 200 815
asukohad, inventuur) · Varude juhtimine millal ja millisedi kaupu tellida, optimaalne varude reserv, tõhusaimad tarneallikaid, planeerimine, prognoosimine, täiendamine. Varude ja nõudluse liigid · Varude kolm põhiliiki: tooraine, lõpetamata tooted ja valmistooted. · Finantsarvestuse- ja aruandluse järgi: tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad ja ettemaksed hankijatele. Varude ja nõudluse liigid · Sõltumatud nõudlus ei sõltu muude artiklite nõudlusest. Otsesed tellimused. · Sõltuv nõudlus sõltub muude artiklite nõudlusest ja on sisend teiste toodete tootmisele (jalgratta ehitus) Varude ringlustsükkel ja keskmine laoseis · Laoartikkel eripärane toode (erinevus võib olla suuruses, värvismudelis, kaubamärgid jne.)
teraapiast. 3. Terapeut tekitab kliendis sõltuvuse, paneb endasse kiinduma. 4. Uimastid 5. Vägistamine 6. Lähedus läheb liiga intensiivseks. 7. Terapeut jätkab kliendiga suhet väljaspool vastuvõttu 8. Emotsionaalse kaitstuse tunde tagamine (hoia mind). 9. Tõeline armastus 10. Terapeut lükkab positiivset muutumist tingimustega edasi. Kolmanda osapoole maksed nt. kindlustuspinnad, ettemaksed, järelmaksed. Nõustamispsühholoogia 18.02 Nõustaja isik · Guy (1987) uudishimu ja eksperimenteerimissoov. Peaks olema püüdlus lahti selgitada ja mõtestada vaatlusaluse süvastruktuuri. Jutuajamise ülevalhoidmise oskus, kuulamisoskus, empaatia, emotsionaalsus, hea introversioon (sügav enesevaatlus), inimlik hoolivus, lähisuhete hoidmise oskus. Vabanemine võimukompleksist, huumorimeel. · Cormieri & Cormieri (1998) 1. heasoovlikkus 2
Üldiselt hinnatakse maksevõime tase heaks, kui saadud tulemus on vahemikus 1,6 - 2. Kui maksevõime tase on madal, võib ettevõttel tekkida raskusi lühiajaliste kohustuste täitmisega. Likviidsuskordaja e happetest näitab, mitu korda ületab kõrgema likviidsusega käibevarade e. kiirelt ringlevate käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat. Kõrgema likviidsusega varade summa leidmiseks on käibevarade kogusummast lahutatud varud ja ettemaksed.Likviidsuskordaja arvutatakse käibevara - varud - ettemaksed likviidsus kordaja = lühiajalised kohustused 20 Tehnikagümnaasium Ettevõtte maksevõimet peetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9.
Üldiselt hinnatakse maksevõime tase heaks, kui saadud tulemus on vahemikus 1,6 - 2. Kui maksevõime tase on madal, võib ettevõttel tekkida raskusi lühiajaliste kohustuste täitmisega. Likviidsuskordaja e happetest näitab, mitu korda ületab kõrgema likviidsusega käibevarade e. kiirelt ringlevate käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat. Kõrgema likviidsusega varade summa leidmiseks on käibevarade kogusummast lahutatud varud ja ettemaksed.Likviidsuskordaja arvutatakse käibevara - varud - ettemaksed likviidsus kordaja = lühiajalised kohustused 20 Tehnikagümnaasium Ettevõtte maksevõimet peetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9.
Üldiselt hinnatakse maksevõime tase heaks, kui saadud tulemus on vahemikus 1,6 - 2. Kui maksevõime tase on madal, võib ettevõttel tekkida raskusi lühiajaliste kohustuste täitmisega. Likviidsuskordaja e happetest näitab, mitu korda ületab kõrgema likviidsusega käibevarade e. kiirelt ringlevate käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat. Kõrgema likviidsusega varade summa leidmiseks on käibevarade kogusummast lahutatud varud ja ettemaksed.Likviidsuskordaja arvutatakse käibevara - varud - ettemaksed likviidsus kordaja = lühiajalised kohustused 20 Tehnikagümnaasium Ettevõtte maksevõimet peetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9.
Ettevõtlus ja väikeettevõtte juhtimine Kordamisküsimused eksamiks - 2009/2010 õppeaasta 1. Ettevõtja mõiste - majanduskirjanduses ja Äriseadustikus. · Ettevõtja on isik, kes kulutab oma aja ja jõu oma ettevõtmisele, võttes enda kanda finants-, psühholoogilise ja sotsiaalse riski, saades tasuks rahulolu saavutatuga ja edu korral ka kasumi. · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. · isiklik huvi, kasumi motiiv · millegi uue käivitamine, organiseerimine, planeerimine · erinevus kapitali andja funktsioonist · initsiatiivi ülesnäitamine · riski, vastutuse võtmine ÄS: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. 2. Ettevõtja ja omanik-juht. Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole...
siis on mitterahuldav ja kui alla 0,3 siis on nõrk. Eesti keskmine näitaja on 0,75. Maksevalmiduse kordaja, ehk rahaliste vahendite tase = raha ja lühiajalised väärtpaberid / lühiajalised kohustused Kordaja näitab kuipalju on ettevõte suuteline antud momendil maksma oma lühiajalistest kohustustest. Selle kordaja arvutamisel jäetakse lugejast välja vähemlikviidsed osad. Eestis on keskmine maksevalmiduse kordaja suurus keskmiselt 0,19 . Tootmisvarudega kaetuse tase = ( varud - ettemaksed hankijatele ) / lühiajalised kohustused Näitab palju on ettevõttel tootmisvarusid, erineva suuruse ja tegevusalaga firmades erinev suurus. Kui tootmisvarusid on liiga vähe siis on ettevõtte efektiivne funktsioneerimine häiritud ja kui tootmisvarusid on liialt palju, tuleb firmal teha näiteks liigseid kulutusi ladustamisele ja raha on varude all kinni mis halvendab likviidsust. Puhaskäibekapitali näitaja = käibevarad - lühiajalised kohustused
tähtajaga 1 a. rendileandja 3)amort. arvest. rentnik ·III kategooria 50% risk: esimese järgu hüpoteegiga Kliendi omafinants. 30% omahinnast. Liisingumakse tagatud eluase-melaenud, v.a laenud kinnisvara- koosneb järgm. osadest: 1)liisitava vara amort. või firmadele, nõuded A-tsooni riikide ja Eesti kohalikele ostuhind koos käibemaksuga; 2)rendileandja tulu, võimuorganitele, ettemaksed ja tekkepõhised kulud ·IV 3)riskipreemia. LV=PV/a, kus LM-liisingumakse, PV- kategooris 100%: kõik ülejäänud nõuded. Bliansi- nüüdisväärtus, a-renditegur; 1) a=[1-1/(1+i)t]:I; a=[1-1/ välised kohustused jagunevad vastavalt nende (1+i/n)t*n]:i/n ;2)Kui rakendatakse ettemakset, siis a=[1- seosele krediidiriskiga: 1)potentsiaalne krediidirisk= 1/(1+i/n)t*n-1]:(i/n)+1; 3)kui on tegemist kasutus-rendiga lepinguline kohustus. n
1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema ettevõtte tegevuseks (Äriseadustik §5 lõige1). Ettevõtjate ühised jooned: o Võimekus midagi teha o Sa...
32 0.57 9.50 0.17 56.51 Ülesanne 10.1. Finantsnäitajate arvutamine AS Merekohin bilanss, tuh. 2011 2012 2011 2012 AKTIVA PASSIVA Raha 225 50 Lühiaj. võlgnevus pangale 3900 6000 Aktsiad ja väärtpaberid Ostjate ettemaksed 350 250 Nõuded ostjate vastu 1655 2880 Võlad hankijatele 1500 2200 Muud nõuded ja ettemaksud 220 370 Muud lühiajalised kohust. 900 1025 Varud 4200 9000 Lühiajalised koh. kokku 6650 9475 Käibevarad kokku 6300 12300 Pikaajalised kohustused 4650 10000
"Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkon...
TMJ3330 "Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
