§2 Haldussuhete õigusliku regulatsiooni erisused Haldusõiguse poolt reguleeritavate suhete ringi väljaselgitamine võimaldab kindlaks teha valdkonna, mida haldusõigus reguleerib. Õiguslik reguleerimine = meetod + ese. Reguleerimise erisused on määratud reguleerimise meetoditega, st milliste vahendite ja millisel viisil reguleeritakse vastavaid suhteid. Reguleerimise üldtunnustatud meetodid on: - käsud e. ettekirjutused otsesed juriidilised kohustused sooritada teatud tegu/toiming (haldusõigus). Avaliku võimu poolt antud käsud on ühepoolsed. Avaldub ühe poole tahteavaldus. - keelud otsene juriidiline kohustus mitte sooritada teatud toiminguid (karistusõigus) - õigustused juriidiline luba sooritada oma äranägemisel teatud toiminguid (iseloomulik eraõigusele, teatud osas ka haldusõigusele) Haldusõiguslikule reguleerimisele on iseloomulik:
kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuda õigusakt. Kontintentaalses õigussüsteemis on seadustel hierarhias ülimuslik iseloom. Kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Seadusega materiaalses mõttes luuakse, muudetakse või tühistatakse õiguse subjektide juriidilisi õigusi või kohustusi. Seadusd formaalses mõttes on ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri ja kindlat vormi silmas pidades lähtunud kõrgema võimu kandjatelt. On aga ka formaalseid seadusi, mis samaaegselt ei ole seadused materiaalses mõttes, nt haldusaktid (Riigi eelarve seadus). Ainult rahvahääletusel võib muuta PS 1. ja viimast ptk-i. Seadlus on sisuliselt seadusjõuda õigusakt. Seadusandluse õigus kuulub presidendile. Kõik formaalsed seadlused on fn-selt õigustloovad aktid. Sarnased dekreetidele. Dekreedid on õigustloovad aktid e
7. Maksumus. Odavam asukoht nõuab reeglina suuremaid reklaamikulusid. Vt neid kulusid koos. Asukoha valik hulgimüüjatel: tarbijate põhihulgale lähemal; soodsad transpordivõimalused; reeglina äärelinnas; teiste hulgimüüjate lähedus võib olla kasuks. Asukoha valikut mõjutavad tegurid tööstusettevõtetel: tööstusettevõtetel: 1. Piirkondlikud ettekirjutused - kas selline tootmine on lubatud? 2. Rendileantavate pindade olemasolu. 3. Transporditingimused 4. Kaugus toodangu turust ja toorainest. 5. Energia, vee, oskustööliste jt ressursside kättesaadavus ja maksumus. 11 6. Finantseerimisvõimalused Asukoha valikut mõjutavad tegurid teenindusettevõtetel: 1
d. Talurahva massiline ja vägivaldne kollektiviseerimine põllumajanduses eraomandi kaotamine ja ühismajandite sovhooside/kolhooside loomine. Kollektiviseerimise käigus likvideeriti kulakud, riik rekvireeris neilt kogu vara ning küüditas Siberisse. · Kultuuris: a. Sõnavabaduse puudumine ja meedia kontrollimine b. Riikliku ideoloogia propaganda c. Ideoloogilised ettekirjutused kunstile ja kirjandusele. Ametlikuna ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism. Kunstile oli iseloomulik plakatlikkus, kus näidati ,,riigi edusamme" aj kiidetakse nõukogude võimu. Moodsa kunsti viljelemine oli keelatud d. Haridus ja teadus ideologiseeriti. Koolides ühendati õppetöö ja tootev töö. Mõned teadused kuulutati ametlikult ebateadusteks ja nendega tegelemine keelati
7. Maksumus. Odavam asukoht nõuab reeglina suuremaid reklaamikulusid. Vt neid kulusid koos. Asukoha valik hulgimüüjatel: tarbijate põhihulgale lähemal; soodsad transpordivõimalused; reeglina äärelinnas; teiste hulgimüüjate lähedus võib olla kasuks. Asukoha valikut mõjutavad tegurid tööstusettevõtetel: tööstusettevõtetel: 1. Piirkondlikud ettekirjutused - kas selline tootmine on lubatud? 2. Rendileantavate pindade olemasolu. 3. Transporditingimused 4. Kaugus toodangu turust ja toorainest. 5. Energia, vee, oskustööliste jt ressursside kättesaadavus ja maksumus. 11 6. Finantseerimisvõimalused Asukoha valikut mõjutavad tegurid teenindusettevõtetel: 1
vastuvõetamatud enamus euroopalikke piimatooteid ja eriti vastik on hallitusjuust 39. Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid? Eksamil ülesanne väärtuste ja normide omavahelisest seosest, vaadake töölehte nr 2. Näide: Hindame mingit asja, väärtus. Norm on et kuidas käitume. Norm on see et peame end pesema, väärtus on puhtus. Käitumisreegleid nimetatakse sotsiaalseteks normideks. Ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu. Ühiskonnas kehtivad normid on tuletatud ühiskonnas kehtivatest arusaamadest hea ja halva, õige ja väära kohta. Neid üldiseid arusaamu kutsutakse väärtusteks.Väärtused moodustavad standardi , millega mõõdetakse norme. 40. Mis on kultuuriareaal? Näide
nimetame ,,poliitilisteks". Sellepärast lähtume arusaamast, et religioon puudutab isiklikku usku, mille üle ei ole võimalik pidada ratsionaalset väitlust, seevastu poliitika on avatud igasugustele ratsionaalsetele väitlustele. Sageli leiavad meie sisemised uskumused avaliku väljenduse rituaalides. Essentsialistlik lähenemine leiab, et religioon on ainult väline käitumine, mida inspireerib sisemine usk. Selle käsitluse järgi on religioonile olemuslikud ehk essentsiaalsed: hierarhiad, ettekirjutused, rituaalid jne. Sellele vastupidine arvamus on näiteks, et inimesel on oma sisemine usk ja see ongi religioon ning religiooni olemuslik tunnus. Essentsialistid on üksmeelel selles, et religioonile olemuslik ei ole empiiriline (nähtav, katsutav), vaid seda peab isiklikult kogema. Religiooni mõiste on vaieldamatult üks retoorika elemente, mille abil määratletakse rühma identiteeti. RELIGIOONI PÕHITUNNUSED
nähtus, milles väljendub vastuolu. Sotsioloogia tegeleb ühiskonna mõjurite uurimisega erinevatele nähtustele. Õigusloome globaliseerumise tingimustes (kui natsionaalne õigus sõltub mingitest teguritest, mis ei ole alati selle konkreetse õigussüsteemi ametnike poolt kontrollitavad) transnatsionaalne õigus. Transnatsionaalne õigus vs rahvusvaheline õigus peamiseks erinevuseks on see, et rahvusvahelises õiguses tehtud ettekirjutused on pigem soovituslikku iseloomu kandvad ja puudub reaalne jõustruktuur, mis rahvuvahelise õiguse norme kontrolliks või sanktsioone rakendaks; transnatsionaalses õiguses on jõustruktuur olemas ning oma olemuselt on see üsna käskiva ja sundiva iseloomuga õigus. Meil on selleks jõustruktuuriks Euroopa Liit (keskkohaga Brüsselis). Need on kõik käskiva iseloomuga ning isegi ülimuslikud. Õiguslikust
valdkonna, mida haldusõigus reguleerib. Konkreetsete õigusharude piiritlemisel on peale eseme kindlaksmääramise tähtis ka õigusliku reguleerimise meetod, s.t. milliste vahenditega ja mil viisil suhteid reguleeritakse. Põhimõtteliselt kasutavad kõik õigusharud ühiskondlike suhete reguleerimiseks ühtseid vahendeid, mis sisalduvad õiguse enda olemuses. Väga üldistatud kujul võib välja tuua järgmised õigusliku reguleerimise meetodid: 1) käsud ehk ettekirjutused (otsene juriidiline kohustus sooritada teatud toiming); 2) keelud (otsene juriidiline kohustus jätta teatud toiming sooritamata); 3) õigustused (juriidiline luba sooritada oma äranägemisel teatud toiminguid). Selline jaotus on muidugi tinglik ning eelkõige normitehniline, sest ühe poole kohustus sisaldab üldjuhul teise poole õigustuse nõuda kohustatud subjektilt teatud toiminguid ja vastupidi. Konkreetse õigusharu eesmärk, selle olemus määrab ära ka juriidiliste mõjutusvahendite
valdkonna, mida haldusõigus reguleerib. Konkreetsete õigusharude piiritlemisel on peale eseme kindlaksmääramise tähtis ka õigusliku reguleerimise meetod, s.t. milliste vahenditega ja mil viisil suhteid reguleeritakse. Põhimõtteliselt kasutavad kõik õigusharud ühiskondlike suhete reguleerimiseks ühtseid vahendeid, mis sisalduvad õiguse enda olemuses. Väga üldistatud kujul võib välja tuua järgmised õigusliku reguleerimise meetodid: 1) käsud ehk ettekirjutused (otsene juriidiline kohustus sooritada teatud toiming); 2) keelud (otsene juriidiline kohustus jätta teatud toiming sooritamata); 3) õigustused (juriidiline luba sooritada oma äranägemisel teatud toiminguid). Selline jaotus on muidugi tinglik ning eelkõige normitehniline, sest ühe poole kohustus sisaldab üldjuhul teise poole õigustuse nõuda kohustatud subjektilt teatud toiminguid ja vastupidi. Konkreetse õigusharu eesmärk, selle olemus määrab ära ka juriidiliste mõjutusvahendite
6. Konkurentide lähedus on see hea või halb? 7. Maksumus. Odavam asukoht nõuab reeglina suuremaid reklaamikulusid. Vt neid kulusid koos. Asukoha valik hulgimüüjatel: tarbijate põhihulgale lähemal; soodsad transpordivõimalused; reeglina äärelinnas; teiste hulgimüüjate lähedus võib olla kasuks. Asukoha valikut mõjutavad tegurid tööstusettevõtetel: tööstusettevõtetel: 1. Piirkondlikud ettekirjutused - kas selline tootmine on lubatud? 2. Rendileantavate pindade olemasolu. 3. Transporditingimused 4. Kaugus toodangu turust ja toorainest. 5. Energia, vee, oskustööliste jt ressursside kättesaadavus ja maksumus. 6. Finantseerimisvõimalused Asukoha valikut mõjutavad tegurid teenindusettevõtetel: 1. Lähedus kaubanduskeskustele (või neis paiknemine) on sageli soodne. 2. Liiklustihedus, juurdepääs hoonele.
Põhjamaadesse, 21. saj algul endisesse kommunistlikku blokki. Tähtis on ka riikidevaheline lõimumine – nt rahvusgruppide esinduste asendamine üleliiduliste parteiblokkidega ’79. aastal, ühisraha Euro propageerimine alates ’78ndast ja kasutuselevõtt sajandivahetuse paiku, Schengeni leping algselt 1995 Saksa ja Prantsuse vahel, hiljem laieneb. Liidul oma parlament, valitusus (E Komisjon), kohus, keskpank, ühisraha, kaitse- ja välispoliitika. Ettekirjutused liikmesriikidele. Mõningad tagasilöögid, nt põhiseaduse tagasilükkamine, takistuseks riikide rahvustunnetus – siiski võimas riikideülene organisatsioon. EL kui väike globaliseerumine. 42.Tehnoloogia edenemine viimastel aastakümnetel. Transport : Lennumasinate kiiruse, kandevõime, lennukauguse suurenemine 70ndatel tänu reaktiivmootorite täiustumisele. Konteinertransport 70ndatel– konteinermoodulid sobivad nii veoautodele, rongidele, laevadele kui lennukitele
eraisik) Avalikku õigusesse kuuluvad (sellised õigusnormid, milles õiguse subjektid on omavahel subordinatsioonisuhetes, subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes, nt eraisik vs. riik) 4. Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni. Üritatakse vormida ja muuta, seda mis on juba olemas. Olemasoleva baasil muutuste sissetoomine. Ka Prantsusmaal on laialt levinud nn koodeksite vastuvõtmine, mis sisaldavad ühe ja sama küsimuse jaoks olemasolevad normatiivsed ettekirjutused. Konstantsele õigusele tuginevat kodifitseerimist kasutatakse Prantsusmaal 1948. aastast alates, koostatud on 46 koodeksit. 1989. aastast tegutseb kõrgem kodifitseerimise komisjon, mille esimees on peaminister. Komisjon planeerib ja koordineerib koodeksite väljatöötamist ministeeriumides. Enne parlamendis vastuvõtmist saadetakse projektid Riiginõukogule (Conseil d'Etat). Prantsusmaal tähendab kodifitseerimine harilikult ka vormide parallelismi: see, kes on pädev üht normi
tihedad koostöösuhted. o Professionaalsid suurtes organisatsioonides Rollikeskne o Tsentraliseeritud Annavad aru juhile o Formaalne o Kultuur ja struktuur on allutatud ametirollidele ehk tegevuse reeglistatus Kõigil on selge, standardiseeritud roll o Hinnatakse töötajat selle järgi, kuidas ta suudab täita kõiki ettekirjutusi o Töötaja on allutatud organisatsioonile- ettekirjutused domineerivad o Tavaline bürokraatia Toetuse- ehk isikukeskne o Mitteformaalne o Detsentraliseeritud o Kultuur ja struktuur on allutatud organisatsiooni liikmete heaolule o Puudub võimusuhe Inimesed töötavad üksi o Organisatsioon on allutatud isikule 11
Klassitsistlik kunst leidis sageli 12 oma ainestiku antiikmütoloogiast ja - ajaloost, kuid selles peitus vihjeid ka kaasajale. Kunsti abil püüti inimesi õpetada ja kasvatada. Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest, mis andis klassitsistlikule kunstile mõistuspärase ja kaalutletud ilme. Hiljem hakkasid liiga ranged ettekirjutused kunsti arengut takistama. Klassitsismist kasvas välja elukauge akadeemiline kunst. Selgelt ilmnes klassitsism Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal, Venemaal, kuid jõudis Euroopast kaugemalegi. Arhitektuur. Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil
koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks; kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja; teavitama kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; tegema tööinspektori ettekirjutused teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele, töökeskkonnaspetsialistile ja töötajate usaldusisikule; täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest. Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. TÖÖÕNNETUS JA KUTSEHAIGESTUMINE Tööõnnetus
NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU Totalitaarseks ühiskonnaks saab pidada eelkõige J. Stalini hirmuvalitsusaega, kus kogu vaimuelu oli rohkem või vähem ideoloogilise surve all ning mille tugevus sõltus eri aegade poliitilistest oludest. Kõige masendavam oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Infosulg ja sundiorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. See paradoksaalne aeg teatriajaloos on vaadeldav ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvata...
Teise üldkorralduste grupi moodustavad piiratud isikute ringile suunatud käitumisreeglid, nt kinnise asutuse sisekorda reguleerivad eeskirjad. Piiratud isikute ringile suunatud üldkorralduses võib olla ka üldnorme, st ettekirjutusi, millega reguleeritakse adressaatide käitumist määratlemata arvul juhtudel. Nii on vangla administratsiooni kehtestatud kinnipeetavate käitumis- ja elutingimusi reguleerivad ettekirjutused haldusaktid. Nende toime ei piirdu küll ühe sündmusega, kuid nende adressaatide ring on piiratud.43 39 Vastavalt, RKHK 3-3-1-48-99 (Rand ja Tuulberg); 3-3-1-34-00 (Ühispank), RKPK 3-4-1-3-99. 40 RKHK 3-3-1-38-04 (Maksu- ja Tolliamet vs Andmekaitse Inspektsioon). 41 Vrd mõiste kohta RKHK III-3/1-39/95, p 3. 42 RKHK 3-3-1-31-03 (Pirita jõeoru maastikukaitseala). 43 Vangla kodukorra kohta, RKHK 3-3-1-54-07; vanglas lubatud esemete reguleerimise kohta, RKHK 3-3-1-95-07.
Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940 12 5.KUNST II MAAILMASÕJA AJAL 16 6.EESTI KUNST STALINISMI VÕIMUSES 1944-1955 19 7.SULA JA ILLUSIOONID 35 8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS 40 9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" ...
Võisid olla vabad seltsidaamid, kutsuti comites. Või kui oli lesestunud, värskelt lahutanud, siis custos(valvur), võis custose ära ajada ja uue valida. Lapsed ei käinud väljas, ei tahetud üksi välja lasta, seda moraalsetel põhjustel. Oli mingi oht, et keegi võis läheneda. Suures ulatuses seda ei saanud toimuda, sest seksuaalne läbikäimine vabade lastega oli välistatud, kui toimus, siis orjadega. Tütarlastel olid teatud moraalsed ettekirjutused. Arvatakse, et algselt oli roomas tähtis väline/formaalne moraalsus, st teatud moraalinormide järgimine. Sisemine moraalsus, alates keisririigi ajast. Al 2. saj pkr. Väline- teatud asjadest ei räägitud. Skulptuuri ei tohtinud tüdruk vaadata, kui sellest möödus. Pidi tõstma mõne riidese ja tõstma silmadele. Juhtus enne kui ristiusk sai valdavaks. Pidi olema inimestest ümbritsetud. Üksindusse tõmbumine tundus kohatu ja kahtlane. Päris kodanikel oli loomulik soov ja sund võtta osa
automaatselt) majandustegevuse muutustele. 4) Poliitiline vastutus (political responsibility): maksusüsteem tuleb kujundada nii, et üksikisikutele oleks selge, mille eest nad maksavad ning et poliitiline süsteem arvestatakse ka isikute eelistustega. 5) Õiglus (fairness): maksusüsteem peab olema võrdselt õiglane kõigi inimeste suhtes. Neist kaks määratletus ja mugavus on administratiivsed ettekirjutused, mida valitsused ei ole tegelikult saavutanud tänapäevalgi. Seevastu on valitsused püüdnud maksusüsteemi rakendada rohkem sotsiaalsete eesmärkide elluviimiseks. Maksustamisega võib teatud tegevusvaldkondade arengut või ülearengut pärssida (ja pidurdadagi). Nt kehtestades kõrged maksumäärad tubakale ja alkoholile, võideldakse tegelikult ka selle sotsiaalse pahe leviku vastu. Samas on maksustamisega võimalik saavutada ka vastupidine efekt, tehes teatud maksusoodustusi
töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks; 15) kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja; 16) taotlema enne kohaliku omavalitsuse poolt uuele või rekonstrueeritud ehitisele kasutusloa andmist asukohajärgselt tööinspektorilt nõusoleku selle ehitise kasutuselevõtmiseks; 17) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevusala muutmisest; 18) tegema tööinspektori ettekirjutused teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele, töökeskkonnaspetsialistile ja töötajate usaldusisikule; 19) täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest. (2) Tööandjal on õigus: 1) määrata töötajale töötervishoidu ja tööohutust käsitleva õigusakti nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses (RT I 1993, 26, 441; 1995, 16, 228;
2 lähenemist riigi rahanduses: 1. Edgeworth – „uus riigi rahandus“. Heatahtliku despoodi mudel: otsuseid teeks justkui heatahtlik despoot, kes tahab maksimeerida ühiskonna heaolu. Efektiivne otsus = otsus, mis maksimeerib ühiskonna heaolu. Arvab, et riigi rahanduse alaseid valikuid tuleks käsitleda kui ühe indiviidi maksimeerivaid valikuid. 2. Wicksell – „vana riigi rahandus“. Efektiivsus tuleneb konsensusest. Efektiivne otsus = otsus, millega kõik nõus on. Inimene ei oleks nõus otsusega, mis vähendab tema heaolu. Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik. Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka...
4. Märkmete kogum võib koosneda laeva lastiarvuti (loading and stability computer) failide väljatrüketest (printouts) 5. Märkmete juurde võib lisada laeva surveparameetrid, kui seda vajalikuks loetakse II Püstuvuse kontroll lastimise ja lossimise käigus Püstuvuse minimaalnõuded sadamas 1. MARPOL'I reegli I/25A poolt kehtestatud püstuvuskriteeriumid õlitankeritele ja IMO püstuvuskoodeksi nõuded või Administratsiooni sarnased ettekirjutused on mõeldud järgimiseks laeva mereloleku ajal. Sadamas, sealhulgas lastioperatsioonide jooksul, on kõrvalekalded neist kriteeriumidest üldiselt vastuvõetavad, eeldades, et GMc jääb igal ajal positiivseks ja piisava suurusega. 2. Peab siiski märkima, et teatud liiki lastioperatsioonid, nagu konteinerite, ro-ro veeremlasti või muude raskete tükkide laadimine-lossimine, vajavad harilikust suuremat metatsentrilist kõrgust vältimaks laeva ebasobivat kreeniminekut
Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed. Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et valitsus ja tööandjad loodavad majanduse madalseisust välja tuua vaid massiliste koondamistega ning palga külmutamisega. «Ka kokkuh...
volitatud organid politsei, kohtud, vanglad. Tabu on sotsiaalne norm, mis määrab ühiskonnas vastuvõetamatu käitumise, keelud. 39. Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid? Eksamil ülesanne väärtuste ja normide omavahelisest seosest, vaadake töölehte nr 2. Näide: Hindame mingit asja, väärtus. Norm on, et kuidas käitume. Norm on see, et peame end pesema, väärtus on puhtus. Käitumisreegleid nimetatakse sotsiaalseteks normideks. Ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu. Ühiskonnas kehtivad normid on tuletatud ühiskonnas kehtivatest arusaamadest hea ja halva, õige ja väära kohta. Neid üldiseid arusaamu kutsutakse väärtusteks. Väärtused moodustavad standardi , millega mõõdetakse norme. 40. Mis on kultuuriareaal? Näide. Kultuurkond-kultuuriareaal - laiem kultuuriline kooslus.
Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratl...
nõuetega. Seadust saab muuta ainult ja tühistada, vaid seda vastuvõtnud organ. Seadustel tuleb vahet teha formaalses ja materiallses mõttes. Materiaalses mõttes seadustega luuakse, muudetakse v tühistatakse õiguse subjektide juriidilisi õigusi v kohustusi. Selles mõttes saab reguleerimine oll avaid üldise iseloomuga. Seadus tüpiseerib elulised asjaolud ja seob need teatud õiguslike tagajärgedega. Seadused formaalses mõttes on ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri jakindlat vormi silmaspidades lähtunud kõrgeima võimu kandjast.Rahvas. Seaduse teatavaktegemine toimub avaldamise teel. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Eesti Õiguskorda võib sündida seadus ka rahvahääletuse teel. Rahvas teostab kõrgemat võimu õiguskorras: riigikogu valimistega, rahva hääletusega.
võinud nõuda hüpoteegipidaja ehk SLV laevanduspank, saada raha ja midagi jääb üle, see tehasele. Tekkis teine olukord, mina eksperdina kirjutasin kohtunikule, kuna see on EV-le kontinuiteedi alusel kehtiv seadus, siis reisi jätkamiseks vajalike kulutuste osas tuleks teha ekspertiis laeva remonditööde nimekirjas, vaadata, nt kaptenile uus diivan ja TV pole jätkamiseks vajalik, aga varustus või reisiks vajalik seade või laevakere tükk, need klassifikatsiooniühingu poolt tehtud ettekirjutused võivad kvalifiseeruda merivõlaks. St kohtus oleks tekkinud võistlus laevatehase kui ka laevanduspanga vahel, kumb kui palju saab. Tegelikult mis juhtus? Meeskond, vesi, küte, kaimaks, neid tuli maksta, see vähendas neile kahele saadaolevat summat pidevalt. Tekkis situatsioon, kus oli vaja leida kompromiss, kokkulepe. Kumbki ei saa 100% oma nõuet tagasi. Asi lõppes sellega, et laevatehas ja laenuandev pank leppisid kokku sundmüügi summadest
ettekirjutustega ühiskonda kontrollida. Paljude inimeste võimulolekut pidas Hobbes ebasoovitavaks, kuna siis tekiksid paratamatult nendevahelised huvide konfliktid. Riigi teket kujutas Hobbes ette ühiskondliku leppena: teatud hetkel tulid loodusseisundis elanud inimesed kokku ning otsustasid, et senise armetu olukorra parandamiseks peab üks neist saama piiramatu võimu, et kehtestada seadused ja ettekirjutused, mis ühiskonna kontrolli all hoiaksid. Maailmast pole teada ühtki riiki, mis sel viisil oleks tekkinud. Samas ei pea Hobbes igasugust piiramatut võimu heaks: türanniat tuleks vältida. Kui piiramatu võimuga valitseja on muutunud türanniks, siis tuleks ta kukutada ning asendada uue ja õiglasema valitsejaga). Hobbesi konkurent John Locke (29. august 1632 28. oktoober 1704), kes kirjutas 17 saj teisel poolel(konstitutsioonilise monarhia pooldaja) kaks käsitlust valitsusvõimust
10 Page 11 of 24 keskkonnamõjude kohta; (2) Teabe avalikustamise korral peab olema märgitud, kes, millal ja 14) riikliku või teenistusliku järelevalve ettekirjutused või otsused nende millise toiminguga (kehtestamine, kinnitamine, registreerimine või muu jõustumisest alates; ametlik toiming) on avalikustatava teabe dokumenteerinud ning kellelt 15) ministeeriumides valminud seaduste ja Vabariigi Valitsuse saab avalikustatud teabe kohta selgitusi.
isikuid valitseda. Riigi tekke vägivallateooriad Tugevama poolt nõrgema allutamine, milleks moodustati eraldi organisatsioon, et alistatut valitseda, et seal korda luua. Ühed ühiskonnad on alati teistest arenenumad, see loob eelduse nõrgemate alistamiseks. 34. ÕIGUSE REALISEERIMINE Õigusliku reguleerimise protsessis mitte ainult luuakse uut õigust ning muudetakse kehtivat, vaid ka realiseeritakse kehtivad õigusnormid, st viiakse ellu õigusnormi ettekirjutused õigussuhte subjektide tegevuse kaudu. Õigus realiseerub: Õiguse järgimine- so subjektid allutavad oma äitumise kohustavate või keelavate õigusnormide ettekirjutusele. Seejuures on kohustavate normide puhul nõutavm et subjekt sooritaks aktiivse teo, aga keelavate normide puhul- hoiduks teost. Õiguse kasutamine- st oma subjektiivsete õiguste realiseerimist, kus subjektid teostavad tegusid, mida lubavad õigusnormid sisaldavad.
edasikaebamise korda ja tähtaega. 13) andmed keskkonnaseisundi, keskkonnakahjustuste ja ohtlike (3) Kui otsuse tegemine ja vormistamine nõuab enam aega, võib kohus keskkonnamõjude kohta; otsuse avalikult teatavakstegemise kuni 15 päevaks edasi lükata. 14) riikliku või teenistusliku järelevalve ettekirjutused või otsused nende (4) Kui kohus ei kuulutanud kohtuotsust kohtusaalis samal istungil, jõustumisest alates; teatab ta protsessiosalistele, millal kohtuotsus istungil kuulutatakse või 15) ministeeriumides valminud seaduste ja Vabariigi Valitsuse määruste kohtu kantselei kaudu teatavaks tehakse. eelnõud koos seletuskirjadega nende kooskõlastamiseks saatmisel ja
õiguspärasuse ja isikute kaitse haldussfääris tihti on just seda loetud "ehtsaks haldusõiguseks", nt E. Freund arvab, et haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kontrollib administratsiooni tegevust, mitte aga õigus, mida loob administratsioon. §4. Haldusõigussuhete reguleerimismeetodid Reguleerimise meetoditeks ( = milliste vahenditega ja mil viisil suhteid reguleeritakse) on (kõigis õigusharudes): Käsud e ettekirjutused otsene juriidiline ettekirjutus sooritada teatud toiming. Domineerivad haldusõiguses. Kohustatud subjektil lasub kohustus need ettekirjutatud kohustused täita. Haldusõiguses on palju eeskirju, mida peab täitma (nt liikluseeskiri). Avaliku võimu poolt antud käsud on ühepoolsed, st kohustatud subjekti käest ei küsita, kas see on nõus seda täitma. 10
ühiskondade liikmed. Oma kultuuri väärtushinnangud asendatakse võimaluste piires teise kultuuri väärtustega. Põhieeldus on, et igal grupil, ükskõik kui eemaletõukav ta teise ühiskonna liikmele ka ei näi, on samaväärne õigus enesesäilitamisele. 3.8. Mille poolest eristuvad üksteisest ja seostuvad omavahel: normid, tabud, tavad, sanktsioonid, moraalinormid, seadused, väärtused ja rituaalid? Normid - käitumisreelid, mis on ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist. Tabud - käitumisreeglid, mis on keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise. Tavad - tunnustatud käitumisnormid, mis antakse edasi ühelt põlvkonnalt järgmisele.Üldiselt regulatsioonid, mis pole grupi säilimise seisukohalt olulised. Pole ranged. Sanktsioonid - normide jõustamiseks. Nii positiivsed kui ka negatiivsed. Positiivsed mõjutavad inimest normijärgset käitumist kordama, negatiivsed annavad teada eksimisest.
Loengukonspekt [2]Tuletagem meelde õigusfilosoofia põhiküsimus: kas inimene võib vabalt otsustada õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime üle? Või esinevad mingid piirid (jumalikud, looduslikud, mõistuslikud, relatsioonilised1 või kommunikatiivsed), mida inimene, olemaks inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse reali...
- langusfaas. Konkureerimine fragmenteeritud tööstusharudes Selles harus tegutsevad paljud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, millest ühegi turuosa ei ole märkimisväärne. Fragmenteerituks jäämise põhjused: mastaabiefekti puudumine madalad sisenemisbarjäärid Suured transpordikulud Tarbijad vajavad selliseid tooteid väikestes kogustes Lokaalne turg (ettevõtja kohalik) Turunõudluse suurus nõuab palju ettevõtteid Lokaalsed ettekirjutused (unikaalsed turud). Kui fragmenteeritus on püsiv, tuleks rakendada fokuseerituse strateegiat: Kliendigrupp Spetsiifilisem vajadus Konkreetne tootegrupp Geograafiline piirkond Konsolideerumise võimalused fragmenteeritud harus: Kauplus- või teeninduskettide moodustamine Frantsiisi kasutamine (õigus kasutada frantsiisiandja kaubamärki, tehnoloogiat, oskusteavet) Konkureerimine rahvusvahelistel turgudel Põhimotiivid välisturgudel tegutsemiseks:
(diskretsioon); ühiskonna intressid (ühiskonna huvi ehk kasu); kollisioon: reaalse kollisiooni tunnused (üks ja sama normiadressaat; üks ja sama õigussuhe; mõlemad normid kohaldatavad). 93 TEEMA VI. ÕIGUSE REALISEERIMINE § 1. Õiguse realiseerimise vormid Õigusliku reguleerimise protsessis mitte ainult luuakse uut õigust ning muudetakse kehtivat, vaid ka realiseeritakse kehtivad õigusnormid, st viiakse ellu õigusnormi ettekirjutused õigussuhte subjektide tegevuse kaudu. Õigus realiseerub kolmes vormis: 1) õiguse järgimine (täitmine), 2) õiguse kasutamine, 3) õiguse kohaldamine. 1.ÕIGUSE JÄRGIMINE s.o subjektid allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate õigusnormide ettekirjutustele. Seejuures on kohustavate normide puhul nõutav, et subjekt sooritaks aktiivse teo, aga keelavate normide puhul - hoiduks teost. 2
kodanike koostegutsemises ja õigluseidee eest võitlemises Ida-Euroopa Leon Petrazycki (1867-1931) o Inimene tunneb ,,kohusetunnet", millel on õiguslik loomus, sest see lähtub arvamusest (ettekujutusest), et õigus tähendab alati kohusest tulenevat käitumist, samal ajal kui kohusetunne (kui ta on ilma vastava õiguskäsuta) kuulub moraali valdkonda. o Sotsiaalses koosluses on üldjuhul ettekirjutused üldistatud ja sanktsioneeritud. o Kui õiguskohustus kannab endas autonoomset kohustuslikkust (see kohustus tuleneb õigusest endast), siis on tegemist intuitiivse õigusega, mis vastandub positiivsele õigusele. o Positiivne õigus on ofitsiaalne, kui ta garanteeritakse ja viiakse ellu riiklike instantside poolt. Kui sellised garantiid puuduvad, on inofitsiaalne. Ka intuitiivne
See tähendab, et kôik teised ôiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nôuetega ja seadust saab muuta vôi tühistada vaid seda vastuvôtnud organ. Samas tuleb vahet teha seadusel materiaalses ja formaalses môttes. Seadusega materiaalses môttes luuakse, muudetakse vôi tühistatakse ôiguse subjektide juriidilisi ôigusi vôi kohustusi. Seadusega materiaalses môttes saab reguleerimine olla vaid üldise iseloomuga. Seadused formaalses môttes on ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri ja kindlat vormi silmas pidades lähtunud kôrgema vôimu kandjatelt. Kônepruugis tarvitatakse terminit "seadus" reeglina siis, kui peetakse silmas ôiguslikku eeskirja, mis on nii materiaalses kui ka formaalses môttes seadus (tsiviilaseadustiku üldosa seadus.) On ka formaalseid seadusi, mis samaaegselt ei ole seadused materiaalses môttes. Nad on küll pôhiseaduslikus korras vastu vôetud, kuid ei puuduta kodaniku ôigusi ja kohustusi
Monograafiale lisatakse analüütiline ülevaade, mida on kirjeldatud eelmises lõigus. Kõik doktoritööd, välja arvatud varem publitseeritud ja kaitsmiseks esitatud monograafia ning analüütilised ülevaated publitseeritakse ülikooli doktoriväitekirjade seerias vähemalt sajas eksemplaris. 2 6 III TÖÖ VORMISTAMINE Teadustööde vormistamise suhtes kehtivad üsna ranged ettekirjutused, mida tuleb järgida ka ükskõik missuguse tasemega üliõpilastööde vormistamisel. Tavaliselt järgivad vormistamise nõuded rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid. Kasvatus- teadused järgivad sotsiaalteadustes väljakujunenud ettekirjutusi. 1. Vormistatud töö koostisosad Kaitsmiseks esitatav töö koosneb järgmistes osadest: · tiitelleht, · eesti- ja võõrkeelne annotatsioon, · sisukord, · lühendid (vajadusel), · töö sisu: a) sissejuhatus,
,,vabadus on tunnetatud paratamatus" on jegenjaanlik 25 *moraalne vabadus elada õiget elu ! Põhivabadus saab olla negatiivne, sest on väärtus hinnangu seisukohalt neutraalne b) õiguslik ja faktiline vabadus 1. õiguslik . (puuduvad käsud/keelud, muud õiguslikud ettekirjutused midagi teha) 2. faktiliselt peavad olema ressursid. (tahaks midagi teha, aga raha pole) (põhivabadus on ainult õiguslik Faktiliselt peavad olema ka võimalused seda vabadust realiseerida) 3. tagatud ja tagamata vabadus - tagatud kui keegi takistab vabaduse realiseerimisel kuid selle vastu saab end kohtulikult kaitsta
toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja 11) taotlema enne kohaliku omavalitsuse poolt uuele või rekonstrueeritud ehitisele kasutusloa andmist asukoha tööinspektorilt nõusoleku selle ehitise kasutuselevõitmiseks 12) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevusala muutmisest 13) tegema tööinspektori ettekirjutused teatavaks töötajale, töökeskkonavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele, 72 töökeskkonnaspetsialistile ning töötajate usaldusisikule ja täitma tähtaegselt Tööandjal on õigus 1) määrata töötajale töötervishoidu ja tööohutust käsitleva õiguakti nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarkaristuse
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maa...
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...
16) [kehtetu RT I 2002, 47, 297 jõust. 1. 01. 2003]; [Alapunkti 17 sõnastus kuni 30. 06. 2003] 17) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevusala muutmisest; [Alapunkti 17 sõnastus alates 1. 07. 2003] 17) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; [Alapunkti 18 sõnastus kuni 30. 06. 2003] 18) tegema tööinspektori ettekirjutused teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele, töökeskkonnaspetsialistile ja töötajate usaldusisikule; [Alapunkti 18 sõnastus alates 1. 07. 2003] 18) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile;
RT I avaldab riigikogu, parlamendi , presidendi õigusaktid. RT II avaldab välislepingud. Need välislepingud mida eesti on rafitseerinud. RT III avaldab riigikohtulahendeid. RT L mis avaldab seadusest madalamaid õigusakte. Õhtumaise ehk lääne õigusemõistmise kindlad määrad: 1. Normid ehk kindlad ettekirjutused käitumiseks 2. Normide autoriitne allikas 3. Normide kajastumine inimeste käitumises 4. Norme tagavad organid. 5. Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel Õigus on käitumisreeglite või normide kogum, mis on kehtestatud või sanksonineeritud riigi poolt ja mile täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Eristatakse õigust objektiivses ja subjektiivses vormis see tähendab kehtivat õigusnormide kogumit ja õigust subjektiivses
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks o...
· Hing on igavene ja surematu, seepärast tuleb hinge eest hoolt kanda · Himud tuleb maha suruda,st elada kasinat elu · Eremiidid-erakud, mungad 3.Kahe vastasleeri kujunemine Euroopas Pilet 20 ??? 1.Islam Koraan etteloetu = ülim tõde Koraan kujunes esimeste kaliifide ajal Koraani sisu: Tingimusteta kuuletumine ja õiglane käitumine Üks inglitest ei kuuletunud aadamale (lucifer) = saatan Viimne kohtupäev kõik surnud tõusevad üles Praktilised ettekirjutused: perekond, suhted, pärimine, kuriteod ja karistus, kauplemine, orjade kohtlemine, söögi ja joogi tavad, sotsiaalne õigus rikas peab aitama vaest Islami 5: Usutunnistused Palvus 5 korda päevas Almus Ramadaani Palverännakud Sariaat islami seadus Vaimulik on kohtunik ja poliitik Mehel 4 naist + liignaised Naisel on õigus kaasavarale Sunna tõekspidamised seletavad või täpsustavad koraani mõtet Moslemid: sunniidid ja siiidid Sunniidid juhenduvad sunnast
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 2...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
