voldistikku ning kuju väljendab veenvalt suurt võidujoovastust. Samas, kui "Milose Veenus" (kujutatakse jumalanna Aphroditet) on jäänud truuks klassikalisele pidulikule rahule. 10.Jutusta "Laokooni" süzee? Teos "Lakoonia grupp" kujutab sellenimelise Trooja preestri ja tema poegade tapmist jumalate saadetud madude poolt. Jumalad vihastasid, sest Laokoon hoiatas troojalasi kreeklaste sõjakavaluse puuhobuse eest. Etruski kunst 1.Kus elasid etruskid? Mis neist sai? Etruskid elasid praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal, nende kultuuri õitseaeg oli 7.-6. sajandil eKr. Neil polnud ühtset riiki, vaid lõdvalt seotud linnade liit. 509. aastal eKr, kui Rooma sai vabariigiks hakkas Rooma etruskide linnriike alistama. Neid nõrgestasid ka põhjast pealetulevad gallialased. 3. sajandi lõpuks oli kogu Etuuria Rooma võimu all. 2.Mis võimaldab meil saada ettekujutlust etruskide kunstist?
rahvasterändamised, mis vaevalt olid väiksemad kui need, mis hävitasid Rooma riigi ja milledest kõneleb ajalugu 300 - 600 a. p. Kr. Kõnealusest esimesest suurest rahvasterändamisest peame aga selguse saama esi- ajalooliste tõsiasjade najal. Probleem on huvitav, kuna siis oli Euroopa ja Oriendi esimene suur kokkupõrge, mis avab ütlemata kaugeid perspektiive ajas edasi ja tagasi. Rooma skulptuur ja maalikunst Rooma kunsti on mõjutanud nii kreeklased kui etruskid, samuti on seal oma osa algupärasel või kohalikul kunstil. Siiski on kreeklased need kes ka ise roomlastest kasu saavad. Roomlaste kaudu jõuab kreeka kunst eurooplasteni. Rooma skulptuuris jätkuvad kreeka traditsioonid, seda nii vormi kui sisu poolest, aga ka tööde teostajate poolest. Nimelt on just kreeka meistrid, või meistrite järgijad need, kes roomaaegset plastikat teevad. Kuid kunstnike staatus on roomas erinev kui kreekas, rooma
17) Skenee – taustaehitis orkestra taga Vana-Kreeka teatris, asendas sageli lavakujundust 18) Orkestra – ringi- või poolringi kujuline plats Vana-Kreeka teatrikeskmes, kus paiknes koor ja astusid ette näitlejad 19) Koturnid – näitlejate kõrged jalanõud 20) Kitoon – riietusese, nelinurkne riidetükk, mis tõmmati keskelt vööga kokku ja kinnitati õlalt nõelaga 21) Hellen - kreeklane 2.Vana-Roomaga seotud mõisted: 1. Etruskid - muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk- Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr 2. Foorum – turu- ja koosolekuplats Vana-Roomas 3. Kapitoolium - üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus 4. Patriitsid – põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed, täieõiguslikud kodanikud (õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse) 5
6) Rooma- kuningriik, vabariik, keisririik Kuningriik(753-509eKr)- 1 kuningas Romulus rajas linna(21. Aprill 753) ja valitsusorganid(senat, foorum). Algab Rooma laienemine sh Sabiinitaride röövimine. Kokku 7 kuningat. Viimane kuningas Targuinius Superbus(ülbe) pagandatakse ja algab vabariik. Rex- kuningas, segina- kuninganna. Vabariik(509-30eKr)- Rooma laieneb üle Apeniini ps- alistatakse etruskid, gallid põhjas ja kreeklased lõunas. 3- 2 saj eKr kolmas Puunia sõda. Pärast kuninga (535 eKr509 eKr), Tarquinius Superbuse pagendamist kehtestasid patriitsid aristokraatliku vabariigi. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat konsulit. Konsulid juhatasid sõjaväge. Reaalse ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks diktaatorile. Keisririik(30eKr-476pKr) 1 keiser- Augustus, tiitlga Ceaser. 1 saj pKr tekib ristiusk
KREEKA & ROOMA KUNST I EGEUSE e KREETA-MÜKEENE KUNST / Minoiline kunst (3000-12.saj eKr) 1.Arhitektuur a)suured lossid (Kossos, Phaistos, Hagia Triada) koosnesid suhteliselt paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest(müüt labürindist Knossoses) värvilised sambad, seinad kivist, laed puust 2.Kujutav kunst a)seinamaalid ja reljeefid hoiduti stililiseerimisest ja sümmeetriataotlusest(Egiptuse stiilist) elav, mänglev ja maaliline laad (nt fresko Knossosest:akrobaadid sõnniga) b)keraamika ere värvirõõm ja dekoratiivsus looduslähedane ornamentika (mereloomad) 3.Levis mandrile Peloponnesose poolsaarele ja edasi põhja poole a) kindlustatud lossid ja linnamüürid Tirynsi linnus ja Müke...
maailmaimedest. Hellenistliku maailma kunstikeskuseks oli VäikeAasias asunud Pergamoni linn. Rhodose koloss. Ligi 3m kõrgune oli 2.saj alguses eKr loodud võidujumalanna Nike marmorkuju, mis leiukoha järgi kannab nime 'Samothrake Nike'. Pergamoni altar. Laokooni grupp. Milose Venus. Halikarnassose mausoleum. Artemise tempel. Samothrake Nike. Laokooni grupp. §15. Rooma kunst. Etruski kunst. Etruskid olid rahvad, kes elasid Itaalia kirdeosas ja nende tuumikmaaks (?) oli Toscana maakond. Päritolu on vaieldav. Teada on, et neil oli oma kiri ja kirjalikke allikaid on palju. Kiri on desifreerimata. Moodustasid omavahel lõdvalt seotud poolisteliidu. (polis linnriik) Ennustuskunst oli väga kõrgel tasemel. Olid ehituskunstis kõrgel järjel. U 3.saj eKr sulandusid nad roomlastesse. Ehituskunstist. Saab ülevaate vanade linnade ja linnuste varemetest. Etruski tempel
Lakooni grupp · kujutab trooja preestri ja tema poegade tapmist jumala poolt saadetud madudega · lakoon hoiatas troojalasi puuhobuse eest, peeti kreeka tippkunstiks populaarsed olid Apollonite ja Aphroditede kujud, mis lähtusid Praxitelese stiilist Milose Venus jäi truuks klassikalise ajastu rahule Kujunes kunstiturg, levis kunstiteoste kogumine ja kuulsatest teostest koopiate valmistamine Etruski kunst Rooma linnriigi viimased kuningad olid etruskid. Rooma vallutas kogu Etruuria ja etruskid sulandusid rooma ühiskonda Etruskikeelsed tekstid säilinud peamiselt hauakirjad Kuulsad ennustajad haruspeksid Kõige rohkem säilinud hauakambrid · tunnelite hauad maa all · kuplitaolised mulla all olevad hauakünkad tumulused · majataolised hauakambrid · mäeküljes olevad hauakambrid hauakambrite kogum nekropol tuhastasid surnuid ning panid urnidesse, mis olid kivist või savist
Seda kultuuri nimetati Hellenistlikuks kultuuriks. Aleksander koondas Aleksandriasse erinevaid kultuuriväärtusi- 1 raamatukogu. Rohkem kopeeriti, kui loodi. A. Suure väed jõudsid välja India piirideni ja levitasid kreeka kultuuri kõikjal vallutatud aladel. Rooma vallutas Kreeka sõjaliselt, aga Kreeka vallutas Rooma kultuuriliselt. 6) Kreeka- Rooma periood 1saj eKR- 1saj. peale KR. Seotud Rooma linnaga. Linna esimesed asukad Etruskid, Apenniini ps. asukad. Vallutati vahemere äärsed maad. Impeeriumi loojaks Augustus. Esineb pinge keskklassi ja aristokraatia vahel läbi Rooma ajaloo. Kehtestatakse poliitiline- administratiivne kontroll võim, seda kõike toetas sõjavägi. Rooma võimu sümbol- väga suured arhitektuurilised objektid nn. võidukaar mõnele võimu tegelasele. Arhitektuur ja võim on Euroopa kultuuris tihedalt seotud. Kreeka arhitektuuri põhielemendiks on sammas, Roomas võlvid. Arhitektuur
ohvrilooma maksa põhjal. Rooma linna tekkimine Rooma linn tekkis kesk-Itaalias Tiberi jõe kallastel seitsmel künkal. Umbes 600a. e.Kr. moodustus ühtne asula, mida peetakse linnaks. Küngaste vahelisse orgu rajati sillutatud turu ja koosoleku plats foorum. Järsunõlvalisest Kapitooliumikünkast sai kindluse asupaik. Legend Rooma rajamisest lk. 160. Pärimuse järgi sai Romulusest esimene Rooma kuningas. Kokku valitses VII kuningat. Kolm viimast kuningat olid etruskid. Rooma varane ühiskond Rooma eesotsas seisis rahva koosolekul kinnitatud kuningas, kes valitses koos senatiga. Vaene kodanik andis end kliendina rikka ja mõjuka kodaniku ehk patrooni kaitse alla. Klient sai patroonilt kasutamiseks maad ja pidi patroonile koormisi tasuma ning temaga sõjaretkel käima. Sõja korral pidi igaüks minema sõjaväkke ettenähtud relvastusega. Kõige rikkamad olid ratsaväes, keskmiselt jõukad ja vaesemad jalaväes, kõige vaesemad olid sõjaväest vabastatud
Alates teisest sajandist hakkas Rooma oma võimu laiendama ida poole. Rooma võimu alla langesid Kreeka ja Makedoonia ning lõpuks ka Egiptus. Kuningate aeg Roomas (753-509 a. eKr) See oli üldjoontes samal ajal, kui etruskide hiilgeaeg Itaalias. Esimene Rooma kuningas oli Romulus. Kokku oli valitseijaid üksteise järel seitse. Rooma alla kuuluvasse Tiberi suudmesse rajati Ostia sadam. Viimased kolm Rooma kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. Kuid siiski Rooma kuningavõim kukutati ja sellest sai vabariik. Varane Vabariik (509-265 a. eKr) Rooma riigi eesotsas olid senat ja valitavad riigiametnikud, kõrgeimad neist olid kaks konsulit. Viiendal sajandil oli Rooma võimsaim riik Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas oma võimu Itaalias. Kuid järsku tuli Roomale suur tagasilöök, kui Itaaliasse tungisid ka gallid. Nad pidid neile suure lunaraha maksma
Elanikkond kasvab 1750-1881 7,4 miljonilt 29,7 miljonini Industriaalühiskonna teke: masinatootmine muutus valitsevaks 19 sajandi keskel, st kujunes industriaalühiskond Masinatega kaasnes tööpuudus, kujunes masinapurustajate liikumine ind.ühiskonna kujunemist soodustas ka raudtee mis ühendas riigi eriosad ühtseks majanduslikuks organiks Pilet 14 1.Etruskid ja Rooma riigi algus ETRUSKID: · itaalikud asusid Itaalia II at eKr · etruskid elasid Itaalia loodeosas, Etruuria maakond · päritolu teadmata · tihedad sidemed foiniiklaste ja kreeklastega · tähestik kujunes kreeks alfabeedi mõjul · etruskid olid meresõitjad, kõrgelt oli arenenud metallitöötlemine · etruskide hiigelaeg VII VI saj. eKr · etruski kuningad valitsesid Rooma linna VI saj. lõpuni · hauakambrid nekropolis (surnute linn) · etruski naiste kõrge positsioon ühiskonnas
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
Looduse toimimine: alati kui põhjused toimivad, realiseeruvad kavandid. Aristotelese üldine kontseptsioon ei jäta kohta loovale ega kavandavale jumalusele. Hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk esimene tegelikkus.... jne..... Vahemere lääneosa 10-3 saj Võib rääkida neljast suurest etnilisest grupist: Foiniiklased oma Kartaago, siis kreeklased, ja siis on ka itaalia põliselanikud, kes on itaalikud (indo-euroopa keeli räägivad, sh latiinid) ja etruskid. Foiniiklased Kartaago (Carthago, Karchadon, Qrt Hdst) on lad.k nim selle linna kohta, tõlkes uus linn. Seal elavat rahvast nimetati foiniiklasteks või punices ehk puunlased. Linn rajati 8. saj paiku. Seal austati foiniikia jumalaid (Istar, Baal) ja riituste hulka kuulus ka inimohver. ' Allikate suhtes- oli foiniikia keelne kirjavara, aga seda pole säilinud, va raidkirjad. On olemas vaid hilisemad tõlked kreeka ja ladina keeles
Koosta järjepidev loend Rooma ajaloo perioodidest alates kuningate ajast ja lõpetades hilise keisririigi perioodiga. Iga perioodi juures märgi selle perioodi alguse ja lõpu daatum koos sündmusega ning iga perioodi juurde tema kõige olulisem(ad) sündmused. VIII-VI eKr Kuningate ehk etruskide ajajärk VIII-V saj eKr- kuningate aeg Roomas. Suurem osa Kesk- ja Põhja- Itaaliast oli etruski linnriikide võimu all. Piirkonda valitses kokku 7 kuningat. Esimene olla Romulus, viimased 3 olid etruskid, kelle käe all muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510 ekr kuningavõim kukutati ja kehtestati vabariik. VI-I (~ 510-31 eKr) Vabariigi ajajärk: 510-287 varane vab. periood 509-265 eKr- Varane vabariik. Alustati sõdasid etruskite vastu. Rooma laienes Itaalias kuni 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all Varase vabariigi ajal pidev võitlus plebeide ja patriitside vahel. Pleebs saavutas suuri järeleandmisi, neile anti maad ning kirjutati seadused 12 tahvli seadused a-tel 451 450 e
1000 eKr varasel rauaajal , selle kuninga sarkofaagil tekst, kes sinna maetud ja sajatused. Seda kirja kirjutati papüürusel, mis hävis, aga edaspididses arengus osutus produktiivselt. ( varase rauaajal algul võeti siin mugavndatuna semiidi keelde omaks 10 saj heebrea tähestik ,siusliselt mugavndus, aramea tähestik mugavndus, 800 võtsid omaks selle kreeklased ja kujundasid oma alphabeetid , 8 saj etruskid , latiinid jne .) Egiptus Kujunes palesitiina läheduses, polnud sademeid, tähendas seda et looduslikel sademetel polnud põlluharimisel võimalik, põllu harimise algus 6 at. Karjakasvatus on kindlasti varasem 8 at., karja kasvatati ida ja lääne poolsetel kuivadel aladel , kuivad stepd või poolkõrbed, polnud liivakõrb. Kaljujoonisd, kultuskohad. Selle perioodi vältel 8 at – edasi kliima kuivenes,muutusid vähem
RENESSANSS. renessanss (pr. k. renaissance, it. k. rinascimento=taasünd), varakodanlik mõtteviis urbaniseerumine e. linnastumine pangandus, jõukuse tähtsustamine inimene + loodus, inimlikkus Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14
Antiikaeg kestis umbes 800 eKr kuni 500 pKr ja see hõlmas eelkõige Vahemeremaid. Antiikaja alguses algas umbes 900 eKr rauaaja kliimapessimum ja umbes 800 eKr kliima Bondi sündmus. Nende algustega seostub Vahemeremaades 9. sajandil eKr täheldatav uusi algusi toonud sündmuste kuhjumine. Sellel sajandil jõudis Vana-Kreekasse foiniikia kiri (esmalt Jooniasse) ja saabus rauast relvade üldise leviku tõttu lõpp ka Kreeka tumedale ajajärgule (on ka hilisem määratlus). Rajati Sparta asula, etruskid jõudsid Toskaanasse, Foiniikia hakkas metallide otsingul Vahemere piirkonnas läänekolooniad asutama (Kartaago eellased). Samal sajandil Rooma asula laienes, seal algas rauaaeg ja ilmusid rikaste hauad; keldid jõudsid Galliasse). Sama sajandi jooksul kujunes välja ka Kreeka ajaloos olulist osa etendanud Pärsia riik. (Juudid ja nende omariiklus oli selle aja künnisel jõudnud 926 eKr. aastal kaheks lõhenemisega oma ajaloos uude ajajärku.) Antiigi lõpuks võib Lääne-Euroopas pidada 6
tsiviilvõimu, ent samuti ka teatud religioosseid funktsioone. Otseselt tähendas imperium õigust juhtida sõjaväge. 2) Kuningas; tema võim ja funktsioonid Terve kogukonna eesotsas seisis kuningas, kes valiti komiitsidel kuuriate poolt ja tema võim oli piiratud. Välisteks tunnusteks olid nt pupurmantel ja kulddiadeem. Kuningal oli kõrgeim võim, mis sisaldas eneses väejuhi, kohtuniku ja mõndade religioossete kommete täitja kohustusi. Roomal oli seitse kuningat. Kolm viimast olid etruskid, ning viimase kuninga tarquinius superbuse vastu puhkes ülestõus, mille tagajärjel too pidi maapakku minema. Kuningate aeg sai läb ija algas vabariik. Kuningate perioodil rajati rooma õiguse alused- õigus jagati fas´iks(jumalikud ettekirjutused) ja jus´iks(võimude ettekirjutused, kohus). 3) Senat ja senaatorid Senaatoreid nimetati Patres´iteks. Kuningriigi ajal- esimene senat koondas 100 Romuluse poolt valitud perekonnapead, et moodustada kuninga nõukogu
muu kalmevormiga • Seostub muutus surmaga seotud mõtteviisis: teispoolsuses pole füüsiline keha oluline • Osa uurijaid on seostanud keltide kujunemisega • Pelgalt põletusmatustega kalmistute seas ka neid, kus paralleelselt arvukaid laibamatuseid. Arengud Vahemere ruumis • Kreeka kolooniate algus – ca 800-600 eKr • Vahemerekaubandus – kujunevad konfliktid ülemvõimu pärast, osalised foiniiklased, kreeklased, etruskid, Kartaago • Ressursside küsimus: vasemaardlate kõrval oluline tina (nt Cornwallis), mis veelgi haruldasem, sool, pronksiaja lõpul juba jutuks olnud merevaik • Uute keskuste esiletõus – Hispaania ja hõbedamaak, Etruuria, Kartaago • Otsene mõju perifeerse Kesk-Euroopa arengule – vahetuskaubandus • Ca 450-140 eKr – Rooma ülemvõimu täielik kehtestamine Vahemere ruumis Etruskid Päritolu ebaselge: pakutud, et sisserändajad
esivanemad välja nägid. Harva tuli portreedes ette ilustamist või idealiseerimist, nagu näiteks noore keisri Augustuse puhul. Loodi ka arvukalt mälestusmärke ehk monumente, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spriaalselt reljeefid stseenidega võitlustest. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Apenniini poolsaare loodeosas elasid etruskid (seni tundmatut päritolu rahvas). Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. Etruskid uskusid surmajärgsesse ellu, seda tõestavad ülikute hauakambrid, ennustamine oli neil kujunenud omamoodi teaduseks. Kesk-Itaalias Tiberi jõe vasakkaldal 25 km kaugusel suudmest oli vanaajal soine ala, kus asus 7 küngast. Soo kuivendati, rajati sillad. 10.sajandil eKr rajati Palatinumi künkale asula, millest kasvas välja Rooma. 600.a
Etruskid 8. sajandil kujunesid Etruurias linnad. Sajandi lõpul võeti kasutusele tähestik. 7. sajandist said alguse suurejoonelised hauakambrid. Selleks ajaks olid etruskide linnad ka Kampaanias (Capua jt). Etruurias kujunes 12 etruski linna liit (Veji, Caere, Tarquinii, Vulci, Clusium, Volsinii jt), kultusliku keskusega Volsiniis. 6. sajandil valitsesid etruski soost kuningad Roomas (Tarquiniuste dünastia: Tarquinius Priscus, Servius Tullius, Tarquinius Superbus). U 540 ajasid etruskid, liidus Kartaagolastega, Korsikalt välja kreeka kolonistid. Korsika langes etruskide võimu alla. 6. 5. sajandil rajati etruski linnad ka Po jõe tasandikule. 509 kukutati etrusk Tarquinius Superbuse kuningavõim Roomas. Clusiumi kuninga Porsenna katse Roomat vallutada ebaõnnestus. Etruskide sekkumine Latiumi asjadesse lõppes lüüasaamisega latiinidelt ja Kyme kreeklastelt (507 Ariciumi lahingus). 474 purustas Sürakuusa türann Hieron etruskide laevastiku Kyme lahingus. See nõrgestas
2. Muinasaeg muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. lõppeb esimeste kirjalike ülestähenduste ilmumisega 3000 eKr vanaaeg algas 3000 a eKr kirja leiutamisega lõppes 476 a. Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega keskaeg algas 476 Lääne-Rooma keisririigi langusega lõppes 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse, ning renessanssi levikuga uusaeg algas 1492 suurte maadeavastuse ja renessanssiga lõppes 1914 Esimese maailmasõjaga lähiaeg algas Esimese maailmasõjaga 1914 lõppes 1991 Eesti iseseisvumisega Kuidas kujunes usk? Suremise tõttu. Hakati arvama, et meil on hing, mis pahaseks saades jätab keha maha ja inimene sureb. Selle takistamiseks hakati palvetama ja uskuma jumalatesse. Kuidas kujunes kunst? Inimesed tahtsid kogetud hetki jäädvustada ja loodusest leitud materjalidega, mis andsid teatud viisil värvi, maaliti koo...
portugali, oksitaani, katalaani+itaalia põhjadialektid) Oluline eristav joon: mitmuse tunnus, tegusõnade 2.pöörde tunnus Ibero-Romaani keeled(portugali, galeegi, hisp, katalaani) Gallo-Romaani keeled(oksitaani, franko-provanssaali, prantsuse) Italo-Romaani keeled (retro-romaani, sardi, itaalia, dalmaatsia) Balkani-Romaani keeled (rumeenia) 6. Rahvad ja nende keeled Apenniini poolsaarel 1. at. e.Kr. Venetid, keldid, messaapid, liguurid, sikulid, itali rahvad, etruskid. Itali rühm: umbri keel, oski keel, volski. Latiini-faliski rühm: faliski, ladina keel 7. Rahvad ja nende keeled Euroopas 1. at. e.Kr. Keldid, ibeerid, keltibeerid, idagermaanlased, läänegermaanlased 8. Suured Vahemereriigid enne Rooma impeeriumi Kreeka, Foiniikia, Kartaago, Etruski linnade föderatsioon 9. Rooma ajaloo etapid Rooma kuningriik 753-509 eKr (Rooma asutamine 21.04.753 eKr) Rooma vabariik 509-31 eKr Rooma impeerium 31eKr-476pKr 10
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM KEIDI VAIKMA 10 c klass VANA-ROOMA Uurimustöö Juhendaja: Õp. Piret Tänav Põlva 2008 Sissejuhatus Oma uurimustöös hakkan uurima täpsemalt Vana-Rooma keisrite panust kultuuri, poliitikasse ning ühiskonnaellu. Uurin nende iseloomu ning samuti isiksusi. Põhiline tegevus toimub ajal eKr. Töö on ülesehitatud interneti ja raamatute materjalil, mis olid üsna kättesaadavad kuid mitte väga kergelt. Uurimustöö on jaotatud kolme ossa: Vana-Rooma tutvustus, Varase keisririigi ajajärk ning Hiline keisririik, mis omakorda jagunevad veel teemadesse. Uuritud on ka natuke seda, kui palju teavad noored Vana-Rooma keisritest. Samuti on minu eesmärk rohkem laiendada enda teadmisi Vana-Rooma suhtes. 2 1. Vana-Rooma tutvustus Vana-Rooma ajalugu moodustab ...
Viimased raiuti marmorist või valati pronksist. Arhailise ajastu skulptuurid seisavad jäigalt ja sirgelt. Klassikalise ajastu skulptuurid kujutati liikumises. Hellenistliku ajastu skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid. Maalikunsti saame imetleda üksnes vaasimaalidelt. Vaaside värvid olid must punasega või punane mustaga. Ainest saadi Homerose eeposest ,,Ilias ja Odysseia''. Kui Kreekast sai I sajandil eKr roomakoloonia, sulandus kreeka kunst Rooma kultuuri. Etruski kunst · Etruskid elasid kesk ja põhja Itaalias. · Etruskide kirja ei osata tänaseni desifreerida. · Nad sulatasid rauda ja valmistasid pronksesemeid · Pronksimäär tuld sülgav, lõvi peaga koletis, seljast tuleb kitse pea ja sabaks on madu. · Kapitooliumi emahunt. Rooma linna asutajad Romulus ja Remus. · Neil olid korrapärase planeeringuga, võimsate müüride ja väravatega linnad. · Linnades olid teed, veehoidlad, templid
saviplaatidega. Etruski templil puudub kreeka templile omane harmoonia ja teostuse peenus. Elamu pearuum on aatrium, mille ümber paiknesid sümeetrilised ruumid. Maalide ja skulptuuride leiukohana on tähtsadhaudehitised. Uskusid hauatagusesse ellu. Kujutavat surnut portreeliselt või pidustustest osavõtjana. Rooma kultuur Jaguneb: vabariigi ajajärgu kunst 3-1 saj eKr. Impeeriumi ajajärgi kunst 1 saj lõpp eKr- 5 saj pKr. 3 sajandiks eKr olid etruskid roomlaste poolt alistatud ning valitsevaks sai roomlaste kultuur ja kunst. Alates 1 saj ekr omandas rooma kunst antiikmaailmas juhtiva koha. Rooma kultuuri eeskujuks olid kreeklaste saavutused. Arhidektuuri lähtuti kreeka ja etruski ehituskunstist. Roomlaste praktiline meel tegi palju uuendusi. Tähtsamaks leiutajaks oli nn rooma betoon, mis saadi kiviklibu, vulkaanilise tolmu ja veesegu kivistumisel. Kivistununa oli see veekindel ja väga tugev. Taas võeti kasutusele tellis.
1. ITAALIA VEINIDE AJALUGU Esimesed teated veini tegemisest pärinevad 8000 aastat enne Kristust, muistse Pärsia aladelt. Sealt levis veini valmistamise kultuur Assüüriasse ning Babülooniasse, kust kaudu jõudis see omakorda Egiptusesse. 2000 aastat enne Kristust hakkasid veini valmistama kreeklased, siis kreetalased ning lõpuks ka roomlased. Kreeklased istutasid viinamarjapõõsaid Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse. Mandri Itaalias elanud etruskid olid veini joojad, mistõttu veinitegemisest sai roomlaste muistse kultuuri osa. Roomlaste poolt vallutatud ja koloniseeritud aladele jõudis veinikultuur koos nendega. Samal viisil jõudis veini valmistamise oskus ka Saksamaale, Prantsusmaale, Ungarisse, Inglismaale ja Ibeeria poolsaarele. Pikk ja pime ajajärk, mis järgnes Rooma riigi langusele, viis kogu Euroopa arengu peatumise ja paigalseisuni
1. Liigendamata rannajoon 2. Ühendusteed kulgesid mööda maismaad · Teisel aastatuhandel eKr rändasid itaalikute hõimud Itaaliasse.(indoeurooplased)Asusid eeskätt elama Kesk ja Lõuna Itaaliasse. Palju erinevaid hõime: 1. Latiinid asusid elama Tiberi jõe ümbrusesse, maakonda, kuhu nad elama asusid hakati kutsuma Latiumi maakonnaks 2. Sabiinid 3. Samniidid 4. Brutid · 900. aastal eKr rändasid Itaaliasse etruskid, asusid elama Arno jõe äärde. Kohta kuhu nad elama asusid hakati nimetama Etruuriaks. · Põhja Itaalia: Appenniini poolsaar, Po jõgi · Aastatel 750-550 eKr asusid Itaaliasse elama kreeklased. Kolooniad tekkisid eeskätt lõunarannikule. Seisused Rooma riigis 1. Patriitsid 2. Plebeid: enamus olid talupojad, vähemuse moodustasid proletaarid - Need kõik olid Rooma kodanikud
mehaanilise või elektroonilise seadme abil". 2. Hasartmängu ajalugu Hasartmängudel on üsna pikk ajalugu, see pole mitte ainult tänapäevane probleem vaid on seda olnud juba terve ajaloo vältel. On olemas tõendeid, mis näitavad, et hasartmänge on mängitud juba vaaraode ajal 4000 aastat enne meie aega. Arheoloogilised leiud tõendavad, et kreeka ja rooma sõdurid sõlmisid puhkehetkedel kihlvedusid nummerdatud kaarikurataste pöörlemise peale ning et etruskid ja roomlased kasutasid umbes 900. aastal kuuetahulisi täringuid. 2.1 Eesti Loto ajalugu Eesti Loto alustas tööd 1971. aastal veebruari kuus. Sellega tegeles siis NSVL Riikliku Spordikomitee ja Spordiloteriide Peavalitsuse Eesti Piirkonnavalitsus. Esimene Eestis kaasamängitud lotoloosimine toimus 30.04.1971 Spordiloto 6/49. Aastal 1991 1. märts sündis riiklik aktsiaselts Eesti Loto. Hilisemad Eesti Loto mänguliigid: · 15.05.1995 Toimus esimene Keno Loto loosimine · 01.02
Tüüpilised mööbliesemed olid voodi, diivan, lamend (kline) , häll, kirst, laud, klapp-pink. Tuntakse ka erilist nn naiste tooli klismos, mis paistab silma kerguse ja elegantsiga, iseloomulikud on väljapoole kaarduvad jalad. Lauad on kerged, tihti kolmejalgsed, allapoole ahenevad jalad lõpevad lõvikäpaga Mööbli materjaliks vaher, samšit, seeder, oliivipuu, palmipuu, pähklipuu ja must puu. Kaunistuseks pronksilustised, ka elevandiluu- ja hõbedaplaadid. ANTIIKAEG. ETRUSKID. Kesk-Itaaliat, peamiselt Etruuriat asustanud mitte-euroopa päritoluga rahvas. Neil oli kõrgel tasemel metallurgia, maaharimine, linnaehitus. Roomlased allutasid nad u. 3.saj eKr. Etruski arhitektuurist, mis mõjutas tugevasti rooma arhitektuuri, võib ettekujutuse saada arheoloogilise ainestiku, säilinud savimakettide ja Vitruviuse (rooma arhitekt 1.saj ekr) kirjelduste põhjal. Kõige täiuslikumalt on tänase päevani säilinud etruskide hauad.
Sophoklese ja Euripidese tragöödiad, komöödiad ja draamad, ajaloolase Herodotose tööd, Demokrituse, Plaatoni ja Aristotelese tööd muutusid uue Lääne-Euroopa kultuuri nurgakivideks, mis aja jooksul pole kaotsi läinud ja oma väärtust kaotanud nii Vana ja kaasaegne Kreeka on käsikäes jõudnud XXI sajandi Euroopasse. Halkidiki poolsaar asub Makedoonias, Kreeka suurimas provintsis. See on üks ilusamaid ja ökoloogiliselt puhtamaid kohti Kreekas. VIII saj.ema. Kreekasse tulnud etruskid andsid poolsaarele oma saare pealinna Halkidiki nime ning Vana Kreeka ajalooareenile ilmus Halkidiki riik. 348. a.ema. Makedoonia kuningas Philippos II, Makedoonia Aleksandri isa, vallutas Halkidiki ja liitis poolsaare Makedoonia riigiga. Halkidikit nimetatakse ka Poseidoni kolmhargiks. Aastate jooksul on Kreeka muutunud üheks reisihuviliste kultuskohaks, mida ei tasuks kellelgi puhkust planeerides kahe silma vahele jätta. (13) Transport Kreeka on üks tähtsamaid laevandusriike maailmas
4) Arthemise tempel Efesos. 5) Aleksandria ehk Pharose tuletorn üle 100m 6) Rhodose Koloss ~37m pronkskuju päikesejumal Heliosest. 7) Zeusi kuju Olympias krüselefantiintehnikas. 10. Etruski kunst (praeguse Itaalia keskosas) Põlluharijad, meresõitjad,metallurgid, pronksi- ja kullatöötlejad. Ühtset riiki ei tekkinud linnade liit. Hiilgeaeg 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad, mida ei suudeta väga mõista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid täringumänge. Nekropolid surnute linnad hauakambrid ,kuppelhauad., majatalised hauakambrid, mäe sisse raiuti kambreid (surnuid tuhastati tuhk savist või kivist urnidesse). Lahkunute portreed, hauakambrites seinamaalid ja sisustatud toana, illusoorsed uksed ja aknad. Surnutekultus. Etruskite maalid kujutavad hoogsat tantsu, musitseerimist, kalal käimist jne. Portreed ja figuurid on tunde- ja isikupärased
tähtede kuju ja lisati tähti, kreeka kirja kirjutati samuti algul paremalt vasakule, siis vaheödati edasi- tagasi(2. Rida oli peegelpildis vasakult paremale, kreeka k bustrophon = künnihärja pöördumise viis). Tekkis 1. tähestik. 6.-5. saj eKr hakati kõiki ridu kirjutama vasakult paremale ja tähed jäidki peegelpildi. Kreeka keelest tulenes slaavi kiri (kirillita ja glogoolitsa). Kreeka läänepoolse levikuga kirja teisendi võtsid aluseks etruskid ja neilt ilmselt roomlased, see tp ladina kiri. Ladina või etruski kiri on mõjutanud ruunikirja. Algul olid ladina kirjas ainult suurtähed, väiketähed alates 9. saj pKr. Kreeka tähestik arvatakse olevat esimene tähestik, sest sisaldas märke üksikute konsonantide jaoks ja vokaalide jaoks. Oli tp kasutatava ladina tähestiku aluseks (8. saj eKr tekkinud kreeka 3. kirjasüsteem, mille kreeklased laenasid foiniiklastelt) See kiri tekkis kakskeelses keskkonnas. Hakati märkima vokaale,
kohta. Hõredaim asustus on Alpides Prantsusmaa piiri ääres, kus km2 kohta leidub keskmiselt vaid 1-4 inimest. Enamik Itaalia rahvastikust elab põhjas, peamiselt Po jõe orus ja selle ümbruses, mis on koduks üle 25 miljonile inimesele. Enamik siinseid inimesi on kõrge elatustasemega.Lõuna-Itaalia on palju agraarsem, linnad on väiksemad ja elu on tihti palju raskem. Itaalia rahvastik on sama mitmekesine kui riigi maastik. Itaallaste esivanemad latiinid ja etruskid on aja jooksul segunenud mitmete 10 rahvastega - kreeklaste, langobardide, normannide, prantslaste ja hispaanlastega. Immigrante on sellel kingakujulisel maal kuskil 5% Kuigi Itaalia rahvastik koosneb paljudest eri rahvastest, on seal siiski säilinud rahvustunne ja kohalik identiteet. Kõige paremini on näha isamaalist ühtsustunnet siis, kui rahvas elab kaasa jalgpalli rahvuskoondisele.
konstruktsioon, sai ehitada ka kõrgemaid hooneid; · Impeeriumi ajajärgul saavad valitsejad aru, kuidas end ajalukku jäädvustada ehitamisega; · Impeeriumi ajajärgul ehitatakse palju luksushooneid, tellistega ja marmoriga; · Roomlased ei olnud üks rahvus, koosnes paljudest rahvastest; · Väga sõjakad, vallutasid meeletu suuri territooriume; · 3.sajandiks eKr. olid etruskid roomlaste poolt alistatud ning valitsevaks sai Rooma ja roomlaste kultuur ja kunst. Alates 1.sajandi lõpust(impeeriumi ajajärgust), omandas rooma kunst antiikajajärgus maailmas juhtiva koha, ühtlasi oli see viimane etapp orjandusliku ühiskonna kunsti arenemisteel; · Rooma kultuuri eeskujuks olid kreeklaste saavutused; · Arhitektuur: · Arhitektuuris lähtuti nii Kreeka kui ka Etruski ehituskunstist;
See legend on roomlastele ülimalt tähtis ning see andis üldkäibiva seletuse Rooma linna ja riigi tekke kohta. Kapitooliumi emahunt(etruski pronksskulp- Tuur VI saj e.Kr, laste kujud on lisatud Renessansiajal) Kuningate aeg Pärimuse järgi valitses Roomas algselt seitse kuningat, kellest kolm viimast olid etruskid (nende päritolu ei ole kindlalt teada, elasid itaalia loodeosas, said nime maakond Etruuria järgi, kus nad elasid). Roomast sai tõeline linn, ehitati templeid ja ühiskondlikke hooneid, järsunõlvalisele Kapitooliumi künkale aga kindlus. Müüridega piirati linn alles IV sajandil eKr. Rooma ühiskond oli valdavalt talupojaühiskond, sest enamik roomlasi hankis elatist põlluharimisega. Maaomanikke peeti täisväärtuslikeks liikmeteks. Rikkad roomlased teenisid
2. HASARTMÄNGUDE AJALUGU Nüüd tutvustan hasartmänguda ajalugu. ,,Probleemne mängurlus pole mitte ainult tänapäeval üldlevinud, vaid seda on esinenud läbi kogu kirjapandud ajaloo" (Federman, Drebing & Krebs 2005: 15). On olemas tõendeid, mis näitavad, et hasartmänge on mängitud juba vaaraode ajal 4000 aastat enne meie aega. Arheoloogilised leiud tõendavad, et kreeka ja rooma sõdurid sõlmisid puhkehetkedel kihlvedusid nummerdatud kaarikurataste pöörlemise peale ning et etruskid ja roomlased kasutasid umbes 900. aastal kuuetahulisi täringuid . (Blaszczynski 2007: 21) 2.1 Pokkeri ajalugu Pokker on väga vana mäng. Pokkeri esivanem primero/primeria/la prime on kirjanduses mainitud 1526. aastal, kui mitte varem. Selles mängus oli igal mängijal kolm kaarti ja lugevad kombinatsioonid olid kolmik, paar ja flux ehk teisisõnu olukord, kus mängijal on kolm kaarti samast mastist. (Britannica http://britannica.org./EBchecked/topic/466636/poker 26.02.2012)
1. SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2. midagi, mis pole ehtne, on "kunstlik" 3. inimese tegevused ja tegevuste tulemused: muusika, film, tants, teatrietendus, aga ka pilt, kuju, ehitis. 4. pildid, kujud, ehitised ja veel mõned nähtavad esemed(ehk teosed) moodustavadki kunsti 4-da tähenduse. See on visuaalne kunst. Seega, kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. KUNS...
sadamaid ja maismaal oli tunduvalt rohkem ühendusteid see kõik aitas kaasa ühtse riigi tekkele. * 2000 e.Kr rändasid sinna hõimud, keda nimetati itaalikuteks. * Itaalikute seas leidub ka teisi hõime ja neist ehk kõige olulisemad olid latiinid (ladina keel) ja nad elasid tiberi jõe piirkonda ning see maakond oli Laatiumi maakond. * Veel kuulusid itaalikute hulka sabriinid, brutid jne. * Itaalikud asusid elama Kesk- ja Lõuna-Itaaliasse. * 900 e.Kr rändasid Itaaliasse etruskid, kes asusid elama Arno jõe kallastele selle maakonna nimi, kus nad elasid, kandis nime Etruuria. * Nemad asustasid kunagise Põhja-Itaalia. * 750 550 e.Kr asusid Lõuna-Itaalia rannikule ka Kreeklased oma kolooniatega. * Etruskidelt võeti üle ennustuskunst, ehituskunst, kirjavaldkonnas. * Pärimuse kohaselt olid Rooma linna rajajateks Romulus ja Remus, kes olid Marsi pojad. * Arheoloogide andmetel hakkas Rooma linn kujunema 10 saj e.Kr.
Linna ehitas üles Romulus ja nimetas selle enda järgi Roomaks. Niisugune on lugu rooma linna rajamisest. See on suures osas muidugi muinasjutuline. Kuid tänapäeval on teadlased kindlaks teinud, et Rooma on tõesti tekkinud umbes sel ajal, nagu vanaajal arvati. Ja mine tea, võib olla on selles jutustuses tõtt rohkemgi. Romulus oli esimene kuningas Roomas. Kokku valitses seal seitse kunigat. Esimeste kuningate ajal rajati sild üle Tiberi jõe. Kolm viimast kuningat olid päritolult etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. Viimane, seitsmes kuningas olevat olnud ülbe ja ülekohtune valitseja. Aastal 509 eKr tõusis rahvas kuninga vastu üles ja ajas ta minema. Sellest ajast sai alguse Rooma vabariik. Vabariigiks nimetatakse riigikorda, kus riiki juhtivad ametnikud valitakse. Rooma vabariigis otsustas kõiki tähsamaid asju suursugustest meestest koosnev nõukogu - SENAT. Senat juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja leppis rahulepinguid
sedavõrd liigendatud ning see tingis ulatuslikult elatuse teenimiseks põlluharimise valimise. Just geograafia lõi ka eeldused ühtse riigi tekkeks. Siiski elasid Itaalias mitmed eri rahvad. · ITAALIKUD asustasid poolsaare kesk- ja lõunaosa. · Latiinid: asustasid Latiumi mk. Nad on roomlaste esivanemad ning latiinide keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Tegelesid põllumajandusega, veidi spartalik elukorraldus ja maailmavaade. · Etruskid: asustasid Apenniini ps loodeosa Ertuuria mk. Nende päritolu pole teada. Nad kasutasid kreeka tähestikku, mida nad oma keelele kohandasid. Seetõttu oskame seda kirja lugeda, kuid keelt ei tunne. Nad sõitsid merd ja kauplesid, ehitasid (teid, sildu, veejuhtmeid) ja töötlesid metalli. Etruskide 12 suuremat linnriiki kujunesid korrapärase planeeringu järgi. Leiud lubavad arvata, et võin oli aristokraatia käes.
1) Viinapuude kasvatamine ja peamised marjasordid Viinapuude kasvatamine Ajalugu Ca 3600 ekr esimene tõendatud leid praeguse Armeenia aladelt (vana veiniamfora). 3000 ekr veini toodeti Babüloonias. 1900 ekr veini toodeti Egiptuses. 560 ekr esimesed tõendid veinitootmise kohta Euroopas VanasKreekas. 400 ekr Etruskid valmistasid veini praeguse Itaalia territooriumil. 100 ekr veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos kolonialiseerimisega jõudsid viinapuud ka Uude Maailma. Prantsusmaal laagerdati esimesed veinid ca 2000 aastat tagasi Provence`s. Viinapuude kasvatamine Tänapäeval valmistatakse kogu maailmas veini veiniviinapuu (ld. Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ladina keel püsib romaani keelena edasi, kuigi algsel kujul (nagu teda räägiti) pole ta ikka säilinud. Ladina keele levik eri piirkondadesse seondus sellega, et roomlased hakkasid enda alasid laiendama. Seda protsessi nimetati romaniseerimiseks- ladina keele levik poliitilise ja majandusliku ekspansiooniga. Itali rahvaste kõrval elas enne roomlaste vallutusi ka teisi rahvaid, kes ei olnud otseses suguluses. Rahvad ja nende keeled Euroopas enne Rooma laienemist Etruskid Kesk-Itaalia läänepoolne osa - Etruuria (tänap. Toscana, keskus: Firenze); teine Po jõe alam- ja keskjooksu aladel üle 10 000 raidkirja (7. - 1. saj. e. Kr.) Liber linteus e "Muumia raamat"- kirja pandud linadele. See leiti Egiptusest 19. saj keskpaigal ja toodi Euroopasse. ld. k. Etrusci v. Tusci (Toscana); kr. k. Tyrrhenoi (Türreeni meri) Itali rahvad- apnenniini pst asustanud rahvad Umbria, Latium, Campania, Calabria, Sitsiilia idaosa pealiskirjad 5. saj. e. Kr. - 1. saj. p. Kr.
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
Vana-Rooma Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned: Aponniini ps. oli juba vanaajal tuntud Itaalia nime all. Maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas: Mägised alad vaheldusid tasandikega. Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda: Merd sõideti kreeklastest vähem. Geograafiline terviklikkus: Eeldus ühtse riigi tekkeks. Apenniini ps. rahvastik: Itaalikud Etruskid Kreeklased Asukoht Ps kesk- ja lõunaosa Ps loodeosas Etuuria Ps lõunarannikul ja maakond Sitsiilia Tegevusalad Põlluharimine ja Kaubandus, mere-sõit, Põlluharimine, karjakasvatus. põlluharimine, käsitöö. viinamarja- ja
sodiaagi 12 tähtkuju alusel. Vana-Rooma Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned: Aponniini ps. oli juba vanaajal tuntud Itaalia nime all. Maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas: Mägised alad vaheldusid tasandikega. Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda: Merd sõideti kreeklastest vähem. Geograafiline terviklikkus: Eeldus ühtse riigi tekkeks. Apenniini ps. rahvastik: Itaalikud Etruskid Kreeklased Asukoht Ps kesk- ja Ps loodeosas Ps lõunarannikul lõunaosa Etuuria maakond ja Sitsiilia Tegevusalad Põlluharimine ja Kaubandus, mere- Põlluharimine, karjakasvatus. sõit, viinamarja- ja põlluharimine, oliivkasvatus. käsitöö.
sodiaagi 12 tähtkuju alusel. Vana-Rooma Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned: Aponniini ps. oli juba vanaajal tuntud Itaalia nime all. Maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas: Mägised alad vaheldusid tasandikega. Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda: Merd sõideti kreeklastest vähem. Geograafiline terviklikkus: Eeldus ühtse riigi tekkeks. Apenniini ps. rahvastik: Itaalikud Etruskid Kreeklased Asukoht Ps kesk- ja Ps loodeosas Ps lõunarannikul lõunaosa Etuuria maakond ja Sitsiilia Tegevusalad Põlluharimine ja Kaubandus, mere- Põlluharimine, karjakasvatus. sõit, viinamarja- ja põlluharimine, oliivkasvatus. käsitöö.
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele. · Tarbe esemed, tööriistade areng oli saake suurendanud nii palju, et mõni inimene võis jääda kunsti tegema. · Osadel inimestel on vajadus ennast loominguliselt väljendada. ÜRGÜHIS...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
