Päris emakeel on ta itaalia ja teistele romaani keeltele. Inglise ja saksa keelele on ta rohkem võõrasema moodi, aga sellele vaatamata on ta mõju ka nende keelte kujunemisele olnud väga suur. Ladina keel kuulub indo-euroopa keelte hulka ja ta sai oma nime latiinide hõimu järgi, kes elasid Latiumis, mis on maa-ala Apenniini poolsaare keskosas. Ladina keele kujunemist mõjutasid naabruses elavad teised itali hõimud, samuti latiinidest põhja pool asuvad etruskid. Kuigi etruski keelt ei peeta indo-euroopa leelte hulka kuuluvaks, oli just selle keele mõju ladina keelesüsteemi ja sõnavara kujunemisele suur. Itali hõimude ja etruskide kõrval kolmandaks tähtsaks mõjutajaks oli kreeka keel, millelt võeti üle tähestik (7.saj eKr) ja keelesüsteemi kirjeldamise põhimõtted. Latiumi keskuseks oli Rooma linn, mis asutati pärimuse järgi 8. saj eKr Tiberi jõe alamjooksule. Algselt üsna kitsalt alalt hakkas ladina keel laienema, allutades järk-
spartiaat-Sparta kodanik, perioik-vaba mittekodanik, heloot-ori, faalanks-lahingurivi, müsteerium-salajane jumalateenistus, oraakel-ennustaja, paiderastia-poiste omavaheline armastus 17. Millist aastat peetakse Rooma alguseks? Kes rajas müüdi kohaselt linna? 753 eKr, Romulus 18. Millised ajajärgud olid Rooma ajaloos?kuningate, vabariigi, impeeriumi, keisririigi 19. Millist mõju avaldasid etruskid Rooma kultuuriruumile? (4) metallitöötlemine, skultuur, arenenud ehituskunst, ennustuskunst 20. Millisel ajal kujunesid välja patriitsid ja plebeid? Kes nad olid? 10.-7. saj eKr 21. Millal langes vabariik, mida tõi see kaasa? 1. sajandil, kodusõjad 22. Keda peetakse esimeseks keisriks? Augustus 23. Mida tähendab Rooma oli õigusriik? Kohtuvõim kuulus rikastele? Riigikorraldus ja kohtupidamine olid seadusega määratlud. Rahaga sai kohtu ära osta 24
Kaunistati põrandaid, seinu ja sambaid Põrandatel kasutati Idamaist tehnikat Tahvelmaalikunst Maalitud portreed Teosed lihtsad ja realistlikud Säilinud vaid Egiptuses (tollal Rooma koosseisus) Surnutele pandi portree hauda kaasa Enkaustikatehnika: värvimuld segatakse kuuma vaha sisse Skulptuur Rooma skulptuuri on mõjutanud kreeklased ja mingil määral ka etruskid. Seal on osa ka algupärasest, kohalikust kunstist. Jätkuvad kreeka traditsioonid. Kreeka meistrid. Portreeskulptuur Päris palju on säilinud vabafiguure ja portreid Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest Portreebüste, eriti ülikute seas, hoiti aukohal ja mõnikord kanti seda pidustustel kaasas Kujutasid esivanemaid realistlikult Kindlustab esivanemate hinge kohalolek
Seal on palju maailma kunsti paremikku kuuluvaid teoseid, neist tuntuim on Leonardo da Vinci Mona Lisa. Louvre`i kunstimuuseum on nii maalikunsti kogude kui ka meistriteoste poolest üks maailma rikkalikemaid. Neist tuntumad on Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa", Milo Venuse ,,Aphrodite", Veronese ,,Kaana pulm", Davidi ,,Napoleoni kroonimine" ja paljud teised. Mõned aastad tagasi jaotati muuseumi kollektsioon kaheksasse osasse: esiteks Vana- Egiptus, teiseks Lähis-Ida, kolmandaks Vana-Kreeka, etruskid ja Vana-Rooma, neljandaks islami kunst, viiendaks skulptuurid, kuuendaks dekoratiivne kunst, seitsmendaks maalid ning kaheksandaks trükised ja joonistused. Louvre'i algus.. Pariisis, ehitati lammutatud Louvre'i linnuse asemele mitmel sajandil, 16. sajandist säilinud mõned osad. Tähtsaim arhitekt Pierre Lescot (1510-1578): Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber nelinurkse siseõue. Tema kavandas osa läänetiiva
1.Kuidas kreeklased nimetasid ennast ja kuidas teisi rahvaid. Miks? Ennast nimetasid helleniteks ja teisi barbariteks, kuna nende üle tunti üleolekutunnet 2.Kust on pärit olümpiamängude traditsioon? Zeusi auks, Vana-Kreekast 3.Nimeta kreeka kunsti 3 perioodi. Kirjuta juurde ka sajandid! Arhailine ehk vana aeg- 600-400eKr Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr -30pKr 4.Arhitektuur. Kreeka templid. Kreeka arhitektuuri perioodid. Templi samba osad. Arhidektuuris oli tähtsamaiks ülesandeks whitada templeid Megaron- templi ehitusel eeskujuks Tempel- jumalakoda Dooria, joonia ja korintose Friis- katuse viilu alumine osa, mis oli kõige uhkemalt kaunistatud 5.Joonia. Dooria. Korintose stiil. Ühisjooned ja erinevused. Joonia: hilisem, sammas on peenem, friis kaetud relieefidega Dooria: vanim, madalad ja jässakad sambad, metoobid on katud relieefidega Korintose: alaosa on karika või vaasikujuline, sambad on ...
1. Millised on itaalia looduslikud eripärad? Rannajoon liigendamata, ühendusteed maismaal, tasandikud on sobilikud põlluharimisek. 2. Millised hõimud on elanud itaalias? Itaalikud latiinid, sabiinid, samniidid. Kreeklased kolooniad asusid Taras ja Sürakuusas. Etruskid. 3. Kuidas kujunes rooma linn? Aja jooksul hakkasid karjuste ja maaharijate asulad ühinema neist kujunesid algsed keskused. Tekkis tiberi vasakule kaldale, kujunemine kestis mitu sajandit. Legendi järgi linna rajajaks Romulus. 4. Milline on levinud nimetratsioon Roomas? Eesnimi Gaius, sugukonnanimi Julius, lisanimi Caesar 5. Millised olid rooma seisused? Senaatoriaristokraatia patriitside perekonnast. Ratsanikuseisus edukad kaupmehed, suurmaaomanikud
Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes linnast ja teda ümbritsevast maa-alast. Faalanks- Kreeka sõjaväeüksus, lahingurivi. Spartiaat- Sparta sõjamees, kes osales rahvakoosolekutel, täieõiguslik kodanik. Perioik- Spartas elanud vaba talupoeg või käsitööline, puudisid kodanikuõigused. Heloot- ori Spartas. Agoraa- turu- ja koosolekuplats Kreeka linnriikides. Akropol- Kreeka kindlus. Strateeg- sõjaplaani valmistaja. Andron- maja esindusruum, kus olid mehed ja käisid külalised, pidutsemistoimingud. Sümpoosion- Vana-Kreeka ritualiseeritud koosviibimine lehjendatud veini joomisega ja vestlusega. Müsteerium- salajane jumalateenistus jumala auks. Lüüra- 7-keelega pill, millega laulikud kandsid ette lugusid. Lüürika- kindla viisiga luuletus. Sofist- Vana-Kreeka filosoof, kes haris kõrgemal tasemel. Esimene õpetlane. Draama- teatrietendus. Komöödia- naljaka sisuga vaatemäng. Teatron- Vana-Kreeka terve mänguplats, kus toimusid vaatemäng...
1. Kus elasid etruskid? Mis neist sai? – Praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal, linnades. (arvati et pärit Väike-Aasiast või siis Itaalia põlisasukad) 2. Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? – Haudade abil. (Nad võtsid vastu mõjusid kreeka mütoloogiast ja kunstist, mistõttu piir kreeka ja etruski kultuuri vahel on kohati ähmane) Enamik haudu asub suurte rühmadena, surnute linnadena. (suur looduselähedus) 3. Milliseid peamisi materjale kasutati etruski skulptuuris? – Pronks, puit. 4. Maini paar tuntud etruski skulptuuri? – Sõjajumal Mars, Emahunt. 5. Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? – Lubimört, mis võimaldas kasutatada uusi konstrukstsioone (kaari, võlve ja kupleid). Tähtsamad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. 6. Milline roll jäi sammastele, kui võeti kasutusele kaared, võlvid ja kuplid? – Hiigelhoonete välissei...
värvimata ja hiljem maalitakse figuuridele ja esemetele peened detailid pintsliga. ROOMA ARHITEKTUURI SUURIMAD UUENDUSED- Lubimört, Silinder- ja ristvõlv, kuppel. TUNTUIM EHITIS- COLOSSEUM Rooma suurim amfiteater mahutas 50 000 pealtvaatajat, see ehitis sai võimlaikuks just tänu kaarte ja võlvide kasutamisega. ETRUSKIDE SKULPTUUR JA ARHITEKTUUR- Arhitektuuris võetakse kasutusele kõrge alus, millele tempel rajati, templi sissepääs peamiselt ühest küljest. Skulptuur- Etruskid on suurepärased pronksivalajad meistrid: Omanäolised fantaasia loomad(KIMÄÄR), stiliseeritud figuurid. KAPITOOLIUMI EMAHUNT, TERRAKOTAST SAKROFAAG. ROOMA SKULPTUURI ERINEVUS KREEKA KUNSTIGA- rooma võtab eeskujuks Vanakreeka skulptuuri, teeb koopiaid kuid neil on rõhk ajaloolistel teemadel ja portreekunstil. ERINEVUS: Rooma skulptuur on realistlikum. RATSAMONUMENT- MARCUS AURELIUS . Sammas: TRAJANUSE SAMMAS- Spiraalidena kulgev madal reljeef, mis kujutab sõjakäiku DAAKIASSE (Rumeenia)
naise,ema ja senaatorid* 64a toimus hiigeltulekahju, milles arvati süüdi olevat Nero käsk, et saaks uue palee ehitada* 1saj keskel pKr vallutati suur osa GBR-ist* Traianus98-117 vallutas Daakia(rumeenia) ja mesopotaamia, suurim maad Vahemerel*kaitseks barbarite eest rajati piiridele kindlused* Hadrianuse117-138 vall P-Inglismaal paremini säilinud* Rooma rahu-julgeolek ja rahu* kodusõjad ja välisvaenlased 2saj ja 3 saj vahetusel. 21. ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGU. Etruskid. loode-itaalias elav rahvas, Etuuria maakonnas. Ülejäänud maal itaalikud. Etruskid kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi alusel, kirja ei suudeta tõlkida, arheoloogiliste leidude kaudu tuntakse kultuuri ja keelt.Etruskide metallitöötlus oli arenenud, head piraadid merel, hea ehituskunst (hauakambrid, naiste tähtsus).6 sajandil eKr aeti etruski valitseja Roomast välja ning aeglaselt läksid etruskide linnad roomlaste võimu alla. Jumalaid on etruskidel palju
*luule pidi pakkuma naudingut · Filosoofia *tähelepanu inimeste isiklikele hingevajadustele *Epikuros surma pole mõtet karta kuna pärast surma pole midagi. Filosofeerimine aitab inimesel kõike mõista ja vabastab hirmust · Teadus *Kreeka teaduse hiilgeaeg *Teadusharud eraldusid omaette valdkondadeks *Tähtsaim teaduskeskus Aleksandria *Kruvi, seadus veeväljasurvest, kivi ja nooleheitjad, geomeetria põhitõed jne. Etruskid ja Rooma riigi algus · Etruskid *Elasid itaalia loodeosas *Päritolu teadmata *Tähestik alfabeedi järgi *7-6 sajandist eKr. oli kujunenud 12 linnriiki *Olid head meresõitjad, kardetud piraadid ja käsitöölised.' · Etruskite religioon *Jumalike ennete tõlgendamine *Usk surmajärgsesse ellu *Naised olid meestega võrdsed · Rooma linna tekkimine *Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul *Ladina keelest sai Rooma ametlik keel
Caracalla temid Circus maxiumus Colosseum Rooma skulptuur ja maalikunst Monumendid linnaruumis(ratsamonumendid) Reljeefid(Rooma ajaloost,keisrite elust) Porteeskulptuur(väga loomaturuud) Maalikunst(mosaiigid,seina -ja laemaalid,tahvelmaalid.Temaatika(mütoloogia,olustik,maastik) Mida tead etruskidest? Mis neist sai? Millise kultuuriga on etruski kunstil enim sarnasusi?Rooma Mille poolest erinesid etruski templid kreeka templitest? Millise ehitustehinline uuenduse pärandasid etruskid roomlastele? Kes rajas Rooma linna ning millal ta seda tegi? Millistest kultuuridest on rooma kunst enim mõjutanud? Milline ehitusmaterjal võimaldas roomlastel ehitada kupleid,akvedukte,sildu? Nimeta olulisemaid roomalste arhitekuurimälestisi Milliseid erinevusi oskad nimetada Kreeka ja rooma skulptuuris? Kus saab kõige paremini tutvuda roomlaste seinamaalingutega?Mida nad kujutasid? Kirjelda basiilikat! Varakristlik ja varase keskaja kunst Ristiusk tekkis Ees-Aasias(palestiinas) I saj.
1.Muistne itaalia: Itaalia asub Apenniini ps. Põlluharimiseks sobivaid piirkondi rohkem kui Kreekas, meresõiduga vähem. Latiinid- Latiumi elanikud, kõnelesid ladina keelt. Itaalias räägiti ladina keelt, tähestiku kujutati Kreeka Alphabeedi eeskujul. Etruskid: Etruskid elasid Apenniini ps kesk-ja põhjaosas, Etruuria maakonnas. Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna...
–3. sajandini eKr 1. Foiniiklased ja Kartaago: merevõim, riigikord 2. Sitsiilia türannid ja sõjad Kartaagoga: Akragase Theron; Sürakuusa Gelon ja Hieron. Dionysios vanem. Dionysios noorem ja Dion. Timoleon. Agathokles. 15) Hellenismiperioodi ja Rooma vabariigi ajaloo allikad: Polybios; annalistid ja Titus Livius; Caesar, Plutarchos. 16) Varane Itaalia ja Rooma esiletõus 1. Etnilised olud Itaalias ja Sitsiilias: itaalikud, etruskid; kreeklased; foiniiklased. 2. Etruskid: keele ja päritolu probleem; hegemoonia Kesk- ja Põhja- Itaalias; ühiskond; religioon, hauakambrid. 3. Rooma kuningate ajal: pärimus Romulusest ja Rooma linna rajamusest; etruski soost kuningad; Tarquinius Superbus ja kuningavõimu lõpp. 4. Varase vabariigi siseolud: klienteel; patriitsid ja plebeid; võlaküsimus; 12 tahvli seadused; plebeide õiguste laienemine. 5. Rooma vallutused Itaalias: Latiini liit; gallide sissetung; samniidi sõjad; sõda Pyrrhosega ja Itaalia alistamine.
Kõige ennem leiti palatinus. Capitolium saab kultuslikuks. Arvatavasti oli kindlustatud punkti eesmärk, päris selge ei ole. Kunigate ajajärk- kuningaid on 7 1. Romulus 2. Numa Pompilius 3. Tullus Hostilius 4. Ancus Marcius 5. Tarqiunius Prisus 6. Servius Tullius 7. Tarquinius Superbus Esimesed 4 on latiini pärituolu+ sabiinid(üks latiini hõim, kes on keeleliselt sarnane latiinidega). Ülejäänud etruskid. Suhtutakse hästi Romulusse, latiinide ja sabiinide puhul tuuakse pigem välja positiivseid poole. Ülejäänud va servius tullius, tuukase välja negatiivseid pooli, suhtuti halvasti. Võimalik, et oli tunduvalt rohkem kuningaid. Igale kuningale on antud mingi roll Rooma riigi ülesehitamisel. Romulus- temale omistatakse senati asutamine. 753-509 ekr. Senetus- senex, auväärne, nõuandev roll kuninga kõrval, estab rooma riigi algusest kuni lõpuni, väga tähtis roll vabariigi ajajärgul
olid ka Apollonite ja Aphroditede kujud, mis endise jaheda rahu asemel on elavamad ning tihti erootilisemad. Dionysose ja tema saatjate kujud väljendavad ohjeldamatut lõbutunnet. Mõned kujud jäid ka truuks klassikalisele pidulikule rahule. 9. Milline oli ,,Laokooni" süzee? Laokoon hoiatas troojalasi kreeklaste sõjakavaluse (puuhobuse) eest, mispeale jumalad vihastasid ning saatsid maod teda ja tema poegi tapma. 15.PEATÜKK Etruski kunst 1. Kus elasid etruskid? Mis neist sai? Elasid praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal Etruurias. 3.sajandi lõpuks oli Vabariiklik Rooma kogu Etruuria alistanud ja etruskid sulandusid Rooma ühiskonda. 2. Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? Säilinud on etruskikeelseid tekste (lühikesed hauakirjad), kuid teadmised nende kultuurist on lünklikud ja piiratud. Peamiseks allikaks etruskide kultuuri ja kunsti tundmaõppimiseks
Kinaverist ja adrust või mooruspuumarjadest segati kokku pruunika tooniga põse- puna. Põskede juurde kuulusid tihti ka punased huuled, samas võis värvitud olla ainult suu. Silmade värvimisel varjutati silmalauge antimoniga, aga kasutust leidsid ka nõgi ja lambitahm. Kulmud värviti sõltumata juuksevärvist mustaks. Kreekas katsetasid mehed huulte ja põskede värvimist. Meeste jumestamises, vastu- pidiselt naiste jumestamisele, ei nähtud midagi halba. 1.4 Etruskid Etruuria, praeguse Toscana aladele hakkasid tekkima mägilinnad. Arheoloogid ei ole suutnud jõuda lõplikule selgusele etruskide päritolu kohta, kuid neil oli tohutu tähtsus Rooma riigi poliitilisele- ja usuelule. Kindlad ollakse vaid selles, et etruskid tulid kuskilt mujalt. Jumestamisel rõhutasid nad laujoont ja kulme. Hauakambritest on leitud karbikesi ja peegleid, põsepuna, huulevärve ja näovärve. Oma tervise eest kandsid etruskid hoolt. Nägu toonitasid ka mõned mehed. 1
Kõrged Alpi mäed pidasid külma õhu ühtne. olemasolu, kinni,Puunia sõjad kartaagolastega(suurimad kreeklased konkurendid), 3 erinevat hõimu: 1)itaalikud- Itaalia keskosa 2)latiinid-õiged roomlased,Latiumi maakonnas 3)samniidid. Etruuria maakonnas etruskid,Itaalia lõunaosas kreeklased(Tarantium ja Sitsiilias koloonia Sürakuusa) 3.Rooma ajaloo põhiperioodid Kuningate aeg Roomas 753-509 a eKr Langeb kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias. I kuningas oli Romulus. Kokku oli 7 kuningat. Rooma valdused hõlmasid linna lähiümbruse,ulatudes Tiberi suudmeni,kuhu rajati Ostia sadam.Viimased 3 kuningat olid etruskid
. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Rooma oli algul üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest, lühikese aja jooksul võttis ta Latiumi linna ja sõjaväe oma juhtimise alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik.. Tgasilöögi andis gallide sissetung, nad suutsid vallutada Rooma. Gallide vabanemiseks ja linna päästmiseks pidid roomlased maksma suurt lunaraha. Rooma pidas ka pikka võitlustItali hõimurühma samiinidega. Nii samiinid, kui ka etruskid alistati Rooma võimu alla ja aastaks 265 eKr oli kogu Itaali Rooma võimu all. Kogu Itaalia vallutamisega oli Rooma loomulikult tõusnud üheks tugevaimaks riigiks Vahemere ääras. Suurim vaenlane tol hetkel oli Põhja-Aafrikas asuv Kartaago, kellega Rooma pidas kolm sõda. Kuna roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis nende vahelisi sõjad on tuntud, kui Puunia sõdade all. Esimeses Puunia sõjas, mis toimus 264-241 eKr, käis põhiliselt merel ja Sitsiilia saarel
/// VALITSEMINE -- Kuningate aeg Roomas 753-509 aastat eKr Kuningate aeg langeb üldjoontes kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias. Pärimuse järgi oli esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 KUNINGAT. Viimased kolm kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510.a.eKr Rooma kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik -- Varajane vabariik 509-265a. eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. 5. sajadil oli Rooma võimsaim riik Latinumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Suur tagasilöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid rsuure lunaraha maksma. 265
Rooma mõisted Aeneis- Vana-Rooma eepos, mis räägib müütilise Rooma rahva esiisa Aenaease seiklustest pärast Trooja sõda (autor Vergilius) Amfiteater- ovaalse kujuga avalik vaatemänguplats Vana-Rooma linnades, mis oli esmajoones mõledud gladiaatorite võitluste pidamiseks Apostel- ristiusu rändjutlustaja ja esimeste koguduste rajaja 1-2. Sajandil Augur- preester Vana-Roomas, kes ennustas näiteks lindude lennu, häälitsuste või loomade käitumise järgi jumalate tahet Bütsants- Ida-Rooma keisririik ehk riik endise Rooma impeeriumi idapoolsetel aladel 395- 1453 Byzantion- Konstantinoopol Circus Maximus Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Divide et impera- Rooma impeeriumi poliitika suhetest vanelaste ja võidetutega. Rooma ei sekkunud alistatud riikide elukorraldusse otseselt, kuid sõlmis igaühega ...
KUNSTI AJALUGU VanaKreeka kunst: • Oluline muudatus oli raua laialdane kasutuselevõtt põllutööriistadel ja relvade valmistamisel. • Neil oil kõrge enesehinnang nimelt, see väljendus mitmete jumalate endasarnaseks pidamises, said ka suhtumises testiness rahvastesse BARBARID • Kujunes välja orjade pidamine, orjad olid barbarid. • Hakka arenema kriitilne mõtlemine, sündisid filosoofia ja teaduste alged. • Teatrikunst kavas välja jumal Dianysose austamise pidustustest. • Teatri etendused olid suuremates linnades vabas õhus. • Vaatajate pingeread (THEATRON) olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast mille all orus oli siis ümmargune väljak (ORKESTRA). Orkestra taga oli eriline ehitis (SKEENE), hiljem arenes skeene keerukas mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejad koondusid katusele (PROSKENIONI) • Templid: 1. Dooria stiil arhailisel ajastul, teistest lühem, jässakam, lihtne kapital, baasi...
rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330146 eKr.), ehk periood, mil kreeklased valitsesid idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Tähtsaimad hellenistliku aja kunstimälestised on Halikarnassose mausoleum, Artemise tempel, Olümpieion, Pharose tuletorn (aleksandria tuletorn), Rhodose koloss, Heliose pronkskuju, Pergamoni altar, Nike marmorkuju, Milose Venus. 18. Kus ja millal elasid etruskid? Mida ,,jutustavad" säilinud kunstimälestised etruskide oskustest, eluviisidest ja mõttemaailmast. Etruskid olid tulnud mõnisada aastat varem Väike-Aasiast (Lüüdiast). Teise teooria järgi olid etruskid Itaalia põlisasukad. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas oli kujunenud kohalike põlluharijate ja merd mööda tulnute segunemisel. Rooma hilisem kultuur on säilitanud peamiselt etruskide matustega seotud mälestised. Neid on mitut
MUISTNE ITAALIA JA ROOMA RIIGI ALGUS ptk. 22, lk. 155-162 Apenniini poolsaar polnud nii mägine kui Balkan. Seega tegeldi siin põhiliselt põlluharimisega. Kuna eri piirkonnad polnud siin halvasti ühendatud, nagu oli olnud Kreekas, siis polnud vaja kasutada nii palju mereteid ja merd sõideti vähem. Apenniini poolsaar polnud etniliselt ühtne. Siin elasid mitmed rahvad, kellest tähtsamad on itaalikud, etruskid ja kreeklased. Itaalikud olid arvatavasti II aastatuhandel eKr sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nendest tähtsaim oli Latiumi maakonnas elanud latiinide hõim, keda peetakse roomlaste esivanemateks. Etruskide päritolu pole teada, kuid nad asustasid Apenniini poolsaare loodeosa, mida kutsutakse Etuuriaks. Nad olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Olid 8.-6. sajandil eKr Itaalia mõjuvõimsaim rahvas, alates 5. sajandist eKr
mäenõlvadel, etendus toimus väikesel väljakul orkestra, mille taga skeene. Hellenistlik maalikunst: väga kõrgel tasemel. Maaliti ilmselt vahavärvidega ning kivile v puidule. Arvatavasti kujutati inimesi. Tähtsamal kohal vaasimaal. Meieni säilinud vaid keraamikat, vaase, amforaasid. Meandrid geomeetriliste ornamentide ja figuuridega. Joonistati igapäeva sündmusi ja mütologilisi lugusid. Rooma Väga palju võeti üle Kreeklastelt, mõjutanud on ka etruskid. Legend: Rooma asutasid kaks venda, Romulus ja Remus, kasvasid emahundiga. Skulptuur ,,Kapitooliumi emahunt". Roomlased olid edukad arhitektuuris: võtsid kasutusele sideaine, hakati ehitama kaari ja võlve ning kupleid. Suur peatempel Panteon, pühendatud kõigile jumalatele, ehitatud 118-128 pKr. Ees on sambad, kaunistatud marmoriga, laes kassetid. Colosseum Rooma südalinnas, peeti võitlusi, koosolekuid, tehti teatrit. Kaarteridu nim. arkaadideks. Termid e. saunad .
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO- kool Hanna-Maria Ulm KOSMETOLOOGIA AJALUGU Referaat Tallinn 2016 1 Sissejuhatus Antud töö eesmärk on koostada ülevaade kosmetoloogia ajaloost ning iseloomulikest trendidest kosmeetikas läbi aegade. Kõik kasutatud kirjandus on elektroonilised materjalid 2 Välimus ja ilu on alati olnud naiste elu, hoolimata ajastust, sajandist või aastakümnest. Muutused olid aeglased ja vähem tuntud sajandeid varem, kuid alates 20-dast sajandist on stiilid ja suundumused muutunud aina kiiremini. Siiski muutuse järgi kosmetoloogias, rõiva stiilides, tarvikutes ning juuksehoolduses saab avastada palju rohkemat kui pealiskaudses ajaloos. Need muutused annavad ülevaate naiste sotsiaalsetest rollidest läbi ajaloo, samuti ka kuidas naised vaatasid iseend. Kosmetoloogia ajalugu näitab iga ü...
REFERAAT Rooma ja Bütsantsi kunst Sirly Himmaste Rooma ja Bütsantis kunst. Roomlased vallutasid Kreeka ning liitsid selle Rooma riigi külge. Roomlaste eelkäijateks Itaalia pinnal olid etruskid. Nende päritolust ja kultuurist on ka tänapäeval üsna vähe teada. Etruski tempel sarnaneb teatud määral kreeka peripteeriga, tal on tsella, sambad ja viilkatus, kuid ta esikülg on tugevamini rõhutatud. Templid ei olnud ainuüksi jumalate eluasemed, vaid ka pidulike jumalateenistuste kohad. VI ja V saj. e.m.a. pärinevatel etruski maalidel, mida on palju säilinud Chiusi ja Corneto hauakambriteks, kus on palju ühist kreeka vaasimaaliga. Kõige ilmekamalt aga avaldub
arhitektidele ega skulptoritele. Kahjuks on seina- ja tahvelmaal tänaseks hävinenud, ettekujutust kreeka maalikunstist aitab luua vaasimaal. Vaasid (neist ilusaimad on kahesangalised veinisäilitusnõud amforad) olid üleni kaunistatud, varasemal ajal geo-meetrilise ornamendiga. Esialgu oli valdav mustafiguuriline, hiljem tekkis punasefiguuriline stiil. ETRUSKI KUNST · Etruskid olid muistne rooma-eelne rahvas, kes elas Kesk- ja Põhja-Itaalias, preaeguse Toskaana aladel 8-3 saj. e.Kr. · Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Seetõttu ongi nende kunst täis helget rõõmu ja elu. Kaks tantsijat (480-470 a. e.Kr.) Seinamaal. Skulptuur: · Peamiseks materjaliks savi. Tehti ka metallitöötlust (pronksi valamine).
Geograafilised eripärad: 1)Rannajoon liigendamata – ei olnud palju poolsaari, lahesoppe, oli vähe sadamakohti Peamised ühendusteed kulgesid mööda maismaad. 2)Mäed – olid ületatavad – 1 riik II aastatuhat eKr rändasid sisse ITAALIKUD – latiinid, samniidid, salriinid, oskid jne. Itaalikud asusid elama Kesk- ja Lõuna-Itaaliasse. Tiberi jõe kallastele asusid elama latiinid – piirkonda nimetatakse Latieum(ladina keel). U 900 a eKr asusid Itaaliasse elama etruskid. Nende piirkonnaks oli Arno jõe ümbrus, maakonna nimeks Etruuria. Kolmandana asusid Itaaliasse elama kreeklased – u 800-500 a eKr. Algselt domineerisid Itaalias etruskid, osaliselt hõivasid alasid ka Kesk-Itaalias. Nende tegevusaladeks oli maaharimine, käsitöö ja raua töötlemine. Lisaks sellele ka meresõidu ja kaubandusega. Nende märgatav mõju on Rooma religioonile. Teine asi, mida roomlased üle võtsid, oli ennustuskunst. Etruskide ehituskunst – võlvid
kesk- ja N- It etruski liinriikidele. 753- Rahvakooso võimal rahval R asjadest 509 kunnide aeg- samal ajal osa võtta. Mag valiti 1a, vältida võimu etruskide hiilgeaeg. 1. kunn romulus tugev, igasse riigia 2meest, ar kolleegi kooku 7 kuni. Valdused linna arv, R teen peeti aukohuseks seega palk lähiümbrus tiberi suudmeni. 3 viimast puudu. 2 konsulit kõrg riigiam,kõrg kunni etruskid, siis muutus rooma võim ja juht sõjaväge. Preetorid 8 tõeliseks linnaks.510. ekr kunnide võim võisid kons asendada, kor kukutati.tek vabariik. Varane õigusmõistmist. Tsensorid end kons hulgast 5a, kod loend ja senaatorite vabar- nimekir koost. Diktaator määr am kons Riiki valit senat ja iga aast riigiam., ja senati kokkuleppel kui R valit oht kõrg olid 2 kõnsulit
avalikke hooneid. Nimeta hellenismi tähtsamaid keskusi! Aleksandria Egiptuses ja Pregamon Väike-Aasia poolsaarel. Nimeta hellenismiaja kuulsaid skulptuure! (3) * Samothrake Nike. * Pergamoni altar. * Milose Veenus. Etruski kunst (§ 15 Etruski kunst) 1) Kus ja millal levis etruski kultuur? Etruski kunst levis 8.-3. sajand e.Kr praeguge Itaalia keskosas, Arno ja Tiberi jõgede alal. 2) Millega tegelesid etruskid? Etruskid olid edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgiad. Relvi ja tööriistu valmistasid nad rauast, kuid olid osavad ka pronksi ja kulla töötlemise. 3) Mis sai etruskidest Rooma vabariigi tekkides? 3.sajandi lõpuks oli kogu Etuuria Rooma võimu all. Etruskid sulandusid Rooma ühisonda. 4) Millised on tänapäevased seisukohad etruskide kujunemise kohta? Tänapäeval arvatakse, et etruski rahavas tekkis kohalike meresõitjate ja merd mööda tulnute segunemisel.
Rooma linn rajati Tiberi jõe ääres asuvale seitsmele kõrgendikule. Neist ühe nimi oli kapitoolium. Cloaca Maxima - Rooma kanalisatsiooni süsteem. Ostia - linna sadam. 9 Po tasandikul ja Alpidest põhjas (praegusel Prantsusmaal) elasid Gallialased. Tiberi jõe ümber oli Latsiumi maakond, kus riigikeeleks oli ladina keel. Etruskid - appenniini põhjaosa elanikud. Gallialaste ja latiinide vahel elasid. Etruuria - maakond, kus etruskid, kelle päritolu on teadmata, elasid. Etruskid tegid kreeka tähestiku põhjal oma kirja, mida ei osata tänapäevani lugeda. Etruskidel oli rajatud 12 suuremat linna. Nende vahel oli sõlmitud sõjaline liit. Hästi oli arenenud põllumajandus. Osakasd kasutada ja kaevandada rauda, hõbedat ja vaske. VI sajandil eKr allus Rooma Etruskide võimule. 3.1 ROOMA AJALOO PERIOODID: 1. Kuningate ajajärk. 753 - 510 eKr. 2. Vabariigi ajajärk. 510 - 27 eKr. 3. Varane keisririik. 27 eKr - 284 pKr. 4
Itaalia rahvad sattusid juba üsna varakult Vaheme keskosa ning ka lääneosas kaubelnud ning kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuusimõju alla. Apenniini poolsaare kesk- ja lõunaosas elasid itaallased, Kesk-Itaalias elas üks itaallaste haru latiinid. Itaalia lõunaosas oli palju kreeklaste kolooniaid, kreeklased tõid endaga kaasa linnriikliku elukorralduse, tähestiku, suulise pärandi, usundi, mütoloogia ja aristokraatliku elulaadi. Apenniini poolsaare loodeosas elasid etruskid (seni tundmatut päritolu rahvas) selle üle vaidlesid õpetlased juba vanalajal, Ühed väitsid, et nad olid rännanud sisse Väike-Aasiast, teised aga pidasid neid Itaalia põliselanikeks. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. Ekruskite ehituskunsti matkisid ning imetlesid hilisemad roomlased. Ekruskid puutusid tihedalt kokku foiniiklaste kui ka kreeklastega, seega on neil mõlemate kultuurilisi tulenevaid jooni. Etruskid uskusid
30 eKr - kodusõdade aeg o 30eKr-235 Varane Keisririik o 235-284 Sõdurkeisrite ajajärk (ka segaduste aeg) o 284-476 Hiline Keisririik, lõppes Lääne-Rooma lagunemisega · Looduslikud olud ja rahvad o Loodus - suhteliselt tasane -> sobiv põlluharimiseks, rannajoon vähem liigendatud -> vähem meresõitu // eeldused ühtse riigi tekkeks o Rahvad etruskid, itaalikud, samniidid, sabiinid, kreeklased, foiniiklased o · Etruskid o Etruskide päritolu pole teada, elatusaladeks meresõit, kaubandus, käsitöö, naiste kõrge positsioon, valitsemine - 12 linnriigi liit, religioon - surmajärgne elu, nekropolis'ed - suured ühised hauad(vt. nt. Cerveteri ja Tarquinia nekropolid UNESCO maailmapärandis), ennustuskunst · Rooma linna rajamine ja kuningate aeg
21. Meenutame siinkohal antiikaja seitset maailmaimet, kuigi need kõik ei kuulu hellenistlikku kreeka kunsti. Täida lüngad. Kasuta lisamaterjali. I)Cheops püramiidid Egiptuses 2)Semiramise rippuvad aiad Babülonis 3)Artemise tempel Efesoses 4)Zeusi kuju Olümpias 5)Halikarnassose mausoleum Väike-Aasias 6)Rhodose koloss 7)Pharose tuletorn Aleksandria sadamas Etruskide ja rooma kunst A Etruskide kunst 1. Millise tänapäeva riigi territooriumil elasid etruskid? Millal? Milline oli selle rahva saatus? Etruski kultuur levis 8-3 saj e.Kr praeguse Itaalia keskosas.4 sajandil e.Kr hakkas üha tugevnev Rooma põliseid etruski linnu sõjaliselt ründama nind 3.saj e.Kr olid need juba Rooma ülemvõimu all. 1.saj e.Kr said etruskid rooma kodanikeks. Selega integreeriti naf täielikult rooma ühiskonda. 2. Millised usulised kujutelmad mõjutasid etruski kunsti? Nad tundsid Rooma mütoloogiat ja kujutasid seda ka oma kunstis. 3
Kreeka, Etruski, Rooma ja Bütsantsi kunst + Varakristlik ja Varakeskaja kunst Kreeka periodiseerimine:*protogeomeetriline(keraamika)*geomeetriline(esimesed kujutised tolleaegsest elust)*arhailine*klassikaline*hellenistlik.ARHITEKTUUR:tähtsaim oli templiehitus, kus arenesid välja kõik arhitektuuri kunstivormid. Templi põhiplaan oli ristküliku kujuline, ehitusmaterjaliks oli puu, savi, kivi. Kolm põhiosa:krepidoma, mille ülemine aste oli stülobaat, millel seisavad sambad, millele toetub talastik koos katusega. Sambaid oli otsade sammaste kahekordne arv + 1. Sammas koosnes kolmest osast:baas, tüvi ja kapiteel. Vahel olid tüvel kannelüürid. Templil oli madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel olid viiluväljad, mis olid kaunistatud skulptuuridega. Piki katuse serva asetsest veesülititega avad vihmavee eemalejuhtimiseks. Dooria-lihtsus rangus tugevus. Madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskena kuid kindlana. Sammastel puud...
S.P.Q.R- "Senatus populusque Romanus" ("Rooma senat ja rahvas") ja oli Rooma valitsuse ametlikuks signatuuriks ning Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümboliks Akvedukt- sildveejuhe on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Gladiaator- elukutseline võitleja, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitles teiste gladiaatorite või metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale Kolooniad- asumaa on mingist poliitiliselt ja majanduslikult sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. RES PUBLICA- Vana-Rooma riigikord, kus valitsemisest võttis osa peaaegu kogu rahvas Apenniini poolsaar- saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Romulus ja Remus- Rooma mütoloogias kaksikvennad, Rooma linna asutajad, Rhea Silvia ja Marsi pojad. Imikutena hüljatud vennad kasvatas üles Kapitooliumimäel elanud emahunt. Konsulid- Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja. Igaks aastaks valiti kaks konsulit. 12 Tahvli seadus-Vana-Rooma vanim...
Erinevused:1)Itaalia on vähem mägine ja põlluharimiseks sobilikku maad on rohkem 2)Itaalia rannajoon on vähem liigendatud 3)Itaalia geog. terviklikkus lõi aluse ühtse riigi tekkeks Kuningate aeg, varane vabariik, tõus suurvõimuks, vabariigi langus, varane keisririik 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geo. asend ja looduslikud tingimused. Sarnasused: * vahemereäärsed riigid * põhi territoorium asus poolsaarel * mägised * sooja kliimaga. Erinevused: * Itaalias liigendamata rannajoon* Itaalias põlluharimiseks sobivamad maad. *Kreekal on palju saari. 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago
14) Sofist – Vana-Kreeka õpetaja (inimkeskse ja sageli traditsioone vaidlustava filosoofia vileleja) 15) Draama – teatrietendus (jagunes komöödiaks ja tragöödiaks) 16) Teatron – istumisala Vana-Kreeka teatris 17) Skenee – taustaehitis orkestra taga Vana-Kreeka teatris, asendas sageli lavakujundust 18) Orkestra – ringi- või poolringi kujuline plats Vana-Kreeka teatrikeskmes, kus paiknes koor ja astusid ette näitlejad 19) Koturnid – näitlejate kõrged jalanõud 20) Etruskid - muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk- Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr 21) Foorum – turu- ja koosolekuplats Vana-Roomas 22) Kapitoolium - üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus 23) Patriitsid – põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed, täieõiguslikud kodanikud (õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse)
VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? Etruskid. Etruskide ehituskunsti meenutavad Rooma vanimad ehitused. 2. Mis oli suurim saavutus rooma kunstis? Lubjamördi kasutuselevõtt (+ veel palju teisi ehitustehnilisi uuendusi ja uute ehitusmaterjalide kasutuselevõtt: 1) kas. põletatud tellist; 2) võeti kas. uued konstruktsioonid ehituses: KAARED (kas. seintes olevate avade katmiseks), VÕLVID (kas. nelinurksete ruumide katmiseks), KUPLID (kas. ringikujulise ruumi katmiseks). 3. Kuidas valmistati lubjamörti? Kiviklibu, vulkaanilise tuha ja vee kokkusegamisel. 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 1) KAARED (kas. seintes olevate avade katmiseks); 2) VÕLVID (kas. nelinurksete ruumide katmiseks); 3) KUPLID (kas. ringikujulise ruumi katmiseks). 5. Mis on ristvõlv? Kahe silindervõlvi ristumisel saadav võlv. 6. Mis on arkaad? Sammas...
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geo. asend ja looduslikud tingimused. Sarnasused: * vahemereäärsed riigid * põhi territoorium asus poolsaarel * mägised * sooja kliimaga. Erinevused: * Itaalias liigendamata rannajoon* Itaalias põlluharimiseks sobivamad maad. *Kreekal on palju saari. 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago
Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse. Itaalia varases ajaloos olulised veel ETRUSKID. Päritolu tundmatu. Mõjutused foiniikialt ja kreeklastelt. Võtsid üle Kreeka tähestiku ja kohandasid. Keel tänaseni arusaamatu. Meresõitjad, kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. 12 suuremat linnriiki, mood. lõdvalt seotud liidu -> aristokraatia? Hauakambrid. Uskusid paljusid jumalaid, surmajärgne elu, ennustuskunst. 8.-6. saj eKr mõjuvõimsaim rahvas Itaalias, al 5. saj eKr langesid Rooma riigi võimu alla. Rooma linn Kesk-Itaalias Tiberi alamjooksul. U 600
eKr. Kuninga asemel sai vimukandjaks kaks valitavat konsulit. Konsulid juhatasid sjavge. Reaalse ohu korral anti vim kuni kuueks kuuks diktaatorile. Vabariigi varasemat ajajrku iseloomustas plebeide ja patriitside vaheline vitlus. Hortensiuse seadus (287 eKr) kaotas patriitsid ja plebeid kui omaette seisused. Need seisused asendas sna peatselt uus aristokraatia nobiliteet, kes hoidis reaalset poliitilist vimu endiselt enda kes. 18) etruskid miks olulised? Etruskid on loonud Itaalia kige varasema krgkultuuri See rahvas elas Kesk-Itaalias, tnapeva Toskanas, mida vanasti kutsuti Etruuriaks Kreeklased kutsusid etruske trreenideks 19) patroon-- jukas ja suursugune inimene Vana-Roomas, kes vttis vaesema roomlase kliendina oma kaitse alla klient-ennast patrooni kaitse alla andnud inimene Vana-Roomas ja Itaalias, vastutasuks totas patrooni ustavalt teenida. ...Patroon ja klient rikkaid ja vaeseid roomlasi hendas sageli patrooni ja
latiinid - roomlased ning teised Latiumi elanikud, kes kõnelesid ladina keelt, etruskid Itaalia loodeosas, Etuuria maakonnas elanud elanikud, ploletaarlane vaene kodanik, patroon eestkostja, rikas kodanik, klient isik, kes oli eestkostja all, patriits põliste suursuguste suduvõsade liikmed Roomas, kellele kuulusid kodanikuõigused, plebei ülejäänud kodanikud peale patriitside, kes võisid osaleda rahvakoosolekul, rahvatribuun ametnik, kes kaitses plebeide õigusi, 12 tahvli seadus 12 pronkstahvlile kirjutatud Rooma
Rooma Itaalia geograafilised olud ja rahvastik: Itaalia on vähem mägine kui Kreeka.Rannajoon pole nii palju liigendatud kui Kreekas.Kesk-ja lõunaosa asustasid itaalikud. Kesk-Itaalias elasid latiinid Etruskid-käisid läbi foiniiklastega ja kreeklastega. Olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad.. Rajasid linnu,ehitasid teid. Uskusid paljusid jumalaid, tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu. Ennustuskunst. Rooma linna tekkimine: Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus tollal oli Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi oli moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks.Küngastevahelisse orgu rajati turuplats-foorum-järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus. Roomlased kinnitasid ,et linn on rajatud 21 aprill 753 eKr. Rooma varane ühiskond: Eesotsas rahvakoosolekul kinnitatud kuningas...
VANA-KREEKA 1. SISSEJUHATUS ❏ Kreeta-Mükeene periood, umbes 2000 eKr – 1000 eKr. ❏ Tume ajajärk, umbes 1100 eKr – 800 eKr ❏ Tsivilisatsiooni uus tõus aastatel 800 eKr – 500 eKr ❏ Kreeka klassikaline ajajärk, umbes 500 eKr – 338 eKr ❏ Hellenismiperiood, 338 eKr – 30 eKr. *Vahemere ruumi on rikastanud Iisraeli riik, Hetiidi riik (tänapäeva Türgi), Meedia riik. *Kreeka asub Lõuna Euroopas Palkani poolsaarel, Vahemere ääres ja teda võib jagada kolme ossa: Põhja-Kreeka, Kesk-Kreeka ja Lõuna-Kreeka. *Kreekas on palju linnriike ehk poliseid. *Olid a) aristokraatlikud polised- rikkad & võimekad mehed (Sparta) b) demokraatlikud polised- võim rahval (Ateena) c) türanlikud polised- juhil oli anuvõim (türann) * Hellenid oli kreeklased ja barbarid olid võõramaalased. *Sparta riiki iseloomustab sõjaväeline kasvatus ja see oli riigis kõrgel kohal. 7-aastaselt hakati treenima ja 20-aast...
Linna rajamine Romulus rajas linna 753 a eKr Tiberi jõe äärde 7 künkale. Roomlased arvasid oma aega alates selle linna rajamisest. Kuningriik(753 510 a eKr) Esimene kuningas oli Romulus. Ühtekokku valitses 7 kuningat. Viimane kuningas oli etruski päritolu ja ta kukutati troonilt. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Rooma Vabariik(509-30 a eKr) Senat tegi seadusi, nimetas ametisse tsensoreid(rahvaloendajaid). Riiki valitsesid kaks konsulit. Magistraadid olid ametnikud. Rahvatribuunid(10) kaitsesid lihtrahva huve. Diktaator valiti(konsulite ja senati kokkuleppel) vaid siis, kui riik oli suures ohus. Ta valiti 6-kuuks ja sel ajal oli tal piiramatu võim, kuid pärast pidi oma tegude eest vastutama. Rooma keiserriik(30 a eKr 476 a pKr) Augustus rajas keiserriigi, kuid ametlikult ei lubanud ennast keisriks nimetada, tema tiitel oli imperaator. Caesar, kõige kuulsam väejuht Roomas, oli ...
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...
· Jõed on veerikkad, maa metsarikas ja vaavarasid on rikkalikult. · Geograafiline terviklikkus andis paremad eeldused riigi tekkeks. Rahvad · Latiinid - ühed esimestest rahvastest Itaalias. Kuna paiknesid Kesk-Itaalias, rajasid seitsmele künkale Rooma linna ja seega olid nemad otsesed Rooma riigi elanike eelkäijad. · Gallid - ühed esimestest rahvastest Itaalias. Paiknesid tänapäeva Põhja-Itaalia ja Prantsusmaa aladel. · Etruskid - asustasid piirkonna poolsaare loodeosas, linnriigid saavutasid tänu tihedale suhtlemisele kreeklaste ja foiniiklastega kõrge kultuuritaseme. Võeti üle foiniikia tähestik, ehitati uhkeid hauakambreid. 7.-6. saj oli kõige tugevam rahvas kogu poolsaarel. Kuigi nad langesid 5. sajandil järk-järgult tugevneva Rooma riigi võimu alla, mõjutas nende kultuur ka edaspidi tugevasti Rooma oma. Rooma riigi kujunemine · Kokkulepe gallidega 4. saj eKr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
