Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"etruski" - 271 õppematerjali

thumbnail
2
odt

Prosper Merimee

september 1803 Pariis ­ 23. september 1870 Cannes, Pariis) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Prosper Mérimée pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusele pühendas ta end sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu. Topeltpettus tuli avalikuks alles hiljem. Kaks aastat enne seda kui Victor Hugo "Cromwelli" eesõnas romantilise draama teooria sõnastab, rakendas "Clara Gazuli teater" juba samu võtteid: näidend oli kirjutatud proosas, käsitles kaasaegseid probleeme ega järginud aja ja koha ühtsuse nõuet. 1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, talumeeste ülestõusust kõnelev "Zakerii", ning aasta hi...

Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vana rooma

olümpilion) Mall Tuntud on vasimaal *8.saj ­geomeetriline ( meandi) *7-6. saj ­ mustafiguurilised *5.saj ­ punasefiguurid -mütoloogia, olmestseen On avastatud valguse ­varja effekt, mis paneb aluse kaasaegsele maali tehnikale. Rooma kunst( 753a. enne-476 pärast) 2.saj ema rooma impeeriumi kõrgaeg. *Ilmalik kunst, elulähedane. Ülistab vaemehi ja riigivalitsejaid. *Rooma kunst on mõjutatud kreeka ja etruski kunsti poolt. Arhitektuur. Mõtlesid välja betooni. Materjal- põletatud tellised. Konstruktsioon ­kaared, võlvid, kuplid Kuulus kuppelehitis ­ panteon (tempel) Teatri- ja tsirkusehooned ­Colosseum. Saunad(pesemis-, ja massaazi- ja higistamisruumid, basseinid. Mahusid 1300inim.) . Kuulsamad Caracalla termid. Triumfkaar ­ monumet tühtsa sündmuse auks. Foorum-väljak linnas - sillad , veejuhtmed, kiviplaatidega sillutatud tänavad, keskküte ( kuuma õhuga),...

Kunst
22 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Üldine teatriajalugu I sügis

Menandrose loomingut iseloomustab püüd näidata positiivseid jooni ka niisugustes traditsiooniliselt negatiivsetes tegelastes nagu hetäärid. Menandrose komöödiad on õnneliku lõpuga. Mõned säilinud teosed: ,,Vahekohus", ,,Pahurdaja", ,,Äralõigatud juuksepalmik". 9. Rooma improvisatsiooniline teater (atellaan, miim, satura) 364. a eKr puhkes roomas katku epideemia. Kutsuti kohale etruski näitlejad. Taheti teha näitemäng, millega mahendada jumalate viha ja et see viiks katku nende pealt ära. See oli omamoodi tantsuetendus. Rooma noormehed hakkasid samuti selliseid tantsunumbreid etendama, lisasid sellele tektsi, dialoogi, tantsu ­ täiendasid etruskide vaatemängu. Saturad olid sellised etendused ­ tants, laul, kõne, flöödimäng jne ­ väikesed koomilised stseenid. Satura tuleb ühest templi roast ­ suur...

Üldine teatriajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kunstiajaloo kontrolltöö konspekt

Konstruktiivne loogika ­ üksikosade sõltuvus. Arhitektuuris eritatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintos. Dooria stiil on vanim ­ jässakad ja madalad sambad Joonia ­ hilisem, peenem ja elegantsem, kogumulje ehitistest on kergem ja rikkalikum. Korintos ­ erineb jooniast ainult sambakapiteeli poolest. Sambad on saledad ja kõrged. ETRUSKI KUNST Levis 8-3 sajandil e.kr praeguse Itaalia alal. Etruskid olid edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgid. Oskasid kasutada rauda, pronksi ja kulda. Piir Kreeka ja Etruski kultuuri vahel on kohati ähmane. Matused ja surnutekultus oli etruskidele tähtis, hauad on peamiseks allikaks. Haudasi on neil mitut tüüpi ­ kambrid, hauakünkad, mis on mullaga seotud. Enamik haudu asub suurte rühmadena ­ surnute linnadena. Etruskid tuhastasid oma surnuid....

Kunstiajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Rooma

Etruskid: Etruskid elasid Apenniini ps kesk-ja põhjaosas, Etruuria maakonnas. Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna Tekkimine: Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus.753 ekr, aga seda ei saa mingil juhul võtta tõena, sest...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ehituskunst, skulptuur ja maal

Klassikalise Euroopa kunstiajalugu algas Kreeta-Mükeene kunstiga 3.-1. saj.e.Kr. ning oli erinevalt Kreekast palju naise kesksem. Rooma kunstiajaloo esimese huvitava osa moodustab etruskide kunst 753.-510.a.e.Kr. Nende kunst ning usulised omapärad sarnanesid väga palju ahhaialaste omale. Etruski kultuurist ja kunstist on väga vähe säilinud, sest roomlased hävitasid sellest enamuse. Homerose ehk pimedal ajastul 9.-8. saj.e.Kr. hakati pidama Olympia mänge. Arhailisel ajastul, 7.-6.saj. arenes kultuur Kreekas kiiremini ning kunstis on märgatavad erinevused eelmiste ajaloo perioodide vahel. Klassikaline periood oli kõige rohkem idealiseeritud, kiireima arenguga ja ka palju uuritud. Lõuna-Kreeka oli militaarsem ning konkreetsem, Põhja-Kreeka oli vahepealseks oma aja kohta...

Kunstiajalugu
126 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Etruskide haudehitised

) Antropomorfne kanoop Kanoop on inimesekujulise kaanega urn, kuhu etruskid panid oma põletatud jäänused. Matsid veel ka maja-ja sarkofaagikujulise kaanega urnidesse. Tunti ka laipmatust Etruskidel oli paaride kultuur, sarkofaagide peal kujutati paare Hinnati väga pereelu Etruskide tempel · Etruski templite katustel olid skulptuurid · Klõpsake Templeid ehitati puidust juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Teine tase ja väga nõrgast kivimist tuffist Kolmas tase · Ka etruski templid Neljas tase matkisid kreeka templi Viies tase põhiplaani, kuid oli ka erinevusi · Etruski templi alus oli väga kõrge ­ poodium ·...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
37
ppt

Rooma kunst

(Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased Kreekast, ainult et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed.) Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. (Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja) Roomlased, olles 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" ­ kalmistud, mis teinekord ületasid maaalalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Hauakambrite seinamaalidel näidati: Pidusid muusika ja tantsuga Jahiretki Spordivõistlusi...

Kunstiajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast

Kristluses valitses range monoteism, mis tingis umbusku ja vaenu. Ka Rooma riigivõim umbusaldas neid, kuna keirite mitte austamises nähti mässuõhutamist. KUNST Esmased kultuurimõjutused tulevad kreklastelt ja etruslidelt. Viimastelt võeti üle ehituskunsti põhimõtteid: ruumide paigutus ümber aatriumi ning hauakambrite ehitus (neis säilis skulptuure, seinamaale, tarbeesemeid ja kunstitöid). Etruski skulptuur: väga õnnestunud jõu ülistamine, Idamaalik karvade edasiandmine. Kimäär ­ hübriidloom, lõvi ja soku pea, soku paremat sarve kahmava mao kujuline saba. Hea metallitöötlemisoskus. Rooma ehituskunsti algusaastaks peetakse 1 saj eKr. Hakati ehitama lubjakivist, põletatud tellistest ning rooma betoonist, kus sideaineks oli lubimört, kattematerjaliks oli marmor. Arendati edasi kaari, võlve, kupleid nende suure raskustaluvuse tõttu. See oskus lubas neil ehitada tänini...

Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Müütilised olendid

Pegasos kimäär Kimäär on vanakreeka Kimääriks nimetatakse ka mütoloogias olend, inimest, kellel on mitme kes Hesiodose järgi on inimese geenid "eestpoolt lõvi, tagantpoolt Kimääri madu, keskelt kits" tappis Pegasose abiga kahepealisena müütiline kreeka Kimääriks nimetatakse ka kangelane Bellerophon. inimest, kellel on mitme inimese geenid Arezzo Kimäär - Etruski pronksskulptuur Lerna hüdra ehk Hydra Veemadu Elas Argoses Lerna järve juures Tema tapmine oli Heraklese teine vägitöö Lerna hüdra mürgine hingus hävitas kõik elava Minotauros Poseidon kinkis Kreeta kuningale Minosele pulli Minos pidi pulli jumalatele ohverdama, kuid palus endale ta tujuparandajaks jätta Minos astus pulliga suguühtesse ja sündisgi Minotaurus Kerberos vanakreeka mütoloogias Hadese kolmepealine koer Kerberose äratoomine Hadesest oli...

Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Referaat "Rooma jumalad ja kangelased"

Optimus Maximusele, Junole ja Minervale. Tempel oli etruski stiilis, tõstetud kõrgele poodiumile. Jupiteri kuju asus keskmises cella's ja kahe jumalanna kujud kahes äärmises. Oluline on, et Jupiter domineerib, ta on suverään, Maximus, kaks naist on mõnes mõttes ta külalised. Pärimuse kohaselt oli Jupiteri kuju autor Vejist pärit Vulca-nimeline etruski meister. Kuju on valmistatud savist ja värvitud punaseks. Ent juba mõte kujust, mis jäljendas jumalat, oli midagi täiesti uut. JUNO Jumalanna Juno oli hierarhias Jupiterist järgmine, teda kutsutakse ka regina'ks, ent mitte seepärast, et Jupiter on rex. Sõna regina meenutab Juno muistset funktsiooni kogu Latiumi linnajumalanna, ent valitsejana ei saanud teda roomlaste silmis Jupiteriga võrrelda. Seevastu oli olulisem Juno roll naiste...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Rooma kunsti konspekt

) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg ­ 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt ­ algul etruski , hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kreeklastega saavutasid roomlased edu just ilmaliku ehk profaanarhitektuuri alal. Mida ehitati: linnakindlustused, villad, lossid, basiilikad (turu- ja kohtuhooned), termid...

Kunstiajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Zeusi lapsed

ZEUS'i lapsed Zeus ehk Dias on vanakreega mütoloogias peajumal ning samas ka taeva- ja äikesejumal. Tema tunnusmärkideks on piksenool, kotkas ning valitsuskepp. Rooma mütoloogias vastas Zeusile Jupiter. Antiikaja ettekujutustes seostati teda mitmete teiste jumalatega nt. Ammon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias jne. Zeus oli titaanide Kronose ja Rhea poeg, tavaliselt neelas Kronos kõik oma lapsed alla, kuid Zeusil õnnestus pääseda kuna Rhea andis Zeusi asemel Kronosele mähkmetesse mässitud kivi. Selle tõttu jäi Zeus ellu ning kasvas üles Kreeka saarel ning kui ta vanemaks sai otsustas ta oma isa kukutada troonilt. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõik allaneelatud lapsed välja oksendama. Pärast Kronose kukutamis jagas Zeus maailma vendade Hadese ja Poseidoniga...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rooma 20-28 ptk spikker

Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid * 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia Rooma all. 3.Rooma Vahemeres suurvõimul 264-133eKr: *Rooma konflikt Kartaago riigiga P-Aafrikas* 3 sõda omavahel( Esimene Puunia sõda 264-...

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Vana - Rooma referaat

Neil oli käsitöö ja metallitöötlus arenenud. Linnad, teed, sillad, veejuhtmed olid korrapärase plaaniga. Hiigelaeg oli 700-400 eKr. 12 suuremat linnriiki. Nende võimu all oli Korsika saar ja nad valitsesid ka Roomas. Kõik etrusik linnad läksid aja jooksul Rooma kätte. Hauakambrid on laitud tuhandeid. Naistel oli kõrge positsioon. Naised olid meestega peaaegu võrdväärsed. Kreeka ja Roomaga võrreldes oli etruski naiste elu lausa kõlvatu. Etruskid olid jumalakartlikud. Pöörasid tähelepanu elule pärast surma. Etruskide arust oli surmajärgne elu meeldiv. Kreeklased nimetasid neid türreenlasteks. 3 2. Riigikorraldus Arenes sugukonna jagunemisel. Ühiskonnaks oli Partiarhaalne talupojaühiskond. Sugukond jagunes perekondadeteks. o Sugukonnas oli umbes 300 liiget. o 10 sugukonda = kuuria....

Ajalugu
187 allalaadimist
thumbnail
96
pdf

Tarbimissotsioloogia

Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultu...

Tarbimissotsioloogia
56 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Tarbimisühiskonna sünd

Tarbimisühiskonna sünd Keskkooliõpikutes räägitakse tööstusrevolutsioonist. Inglismaal asus 1837 Victoria troonile ja hakati aurumasinaid valmistama. Suurte tehaste ja muude tööstuste taga oli kapitalimahutused, mis muutusid üha suuremaks, st vajati rohkem kui ühe inimese raha ehk investeeringuid. Kapitalism ja industrialism koos vastutavad selle eest, et hakati massiliselt kaupu tootma. Sellepärast oligi Marx nii kõva mees, et pea 200 aastat hiljem peetakse alateadlikult baas- pealisehitus struktuuri toimivaks: tootmisele reageerib pealisehitus ehk tehaste mõjul tekib kultuur, tarbimiskultuur. Ilmselt see siiski nii ei olnud. Tarbimine ei tekkinud tühjale kohale. Sellepärast saab tarbimise kaudu ajalugu natuke teise külje pealt vaadata. Hobhouse (1985): Euroopa ekspansioonil Vahemere teisele kaldale ei olnud miskit pistmist religiooni või kapitalismiga - sellel oli palju pist...

Tarbimissotsioloogia
56 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Rooma ehitusmälestised

· Augustus ­ Pont du Gard · Flaviuste ­ Colosseum, Tituse triumfikaar · Traianus ­ Traianuse foorum, Basilica Ulpia · Hadrianus ­ Pantenon, Hadrianuse värav · Antonius ­ Caracalla termid · Constantinus ­ Constantinuse basiilika ja triumfikaar (Kõiv 2006: 140-141). 5 2. ROOMA ARHITEKTUUR 2.1. Süsteem Rooma vanemad ehitusmälestised on mõjustatud etruski ehituskunstist. Arhitektuuris tarvitati esialgu materjalina kantkive. Oma süsteemilt sarnanes rooma ehituskunst kreeka omaga, sest sammast tarvitati konstruktiivse elemendina. Mõne aja pärast kantkivitehnika hüljati ning peamise ehitusmaterjalina hakati kasutama tellist, mis pidulikemate ehitiste puhul kaeti marmoriga. Lubiehituse kasutuselevõttu andis rooma arhitektuurile omapärasema ilme, see lubas konstrueerida kaari, võlve ja kupleid...

Kunstiajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Keeleteaduse alused I

Rida oli peegelpildis vasakult paremale, kreeka k bustrophon = künnihärja pöördumise viis). Tekkis 1. tähestik. 6.-5. saj eKr hakati kõiki ridu kirjutama vasakult paremale ja tähed jäidki peegelpildi. Kreeka keelest tulenes slaavi kiri (kirillita ja glogoolitsa). Kreeka läänepoolse levikuga kirja teisendi võtsid aluseks etruskid ja neilt ilmselt roomlased, see tp ladina kiri. Ladina või etruski kiri on mõjutanud ruunikirja. Algul olid ladina kirjas ainult suurtähed, väiketähed alates 9. saj pKr. Kreeka tähestik arvatakse olevat esimene tähestik, sest sisaldas märke üksikute konsonantide jaoks ja vokaalide jaoks. Oli tp kasutatava ladina tähestiku aluseks (8. saj eKr tekkinud kreeka 3. kirjasüsteem, mille kreeklased laenasid foiniiklastelt) See kiri tekkis kakskeelses keskkonnas. Hakati märkima vokaale,...

Keeleteadus
102 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Sõjaväekorraldus Vanaaja Roomas

Sõjaväekorraldus Vanaaja Roomas Alates aastast 510 e.Kr, kui kukutati viimane etruski kuningas Tarquinius Superbus, kehtestati Roomas vabariik. Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast valiti ka 2 konsulit, kelle ülesandeks oli juhtida ka sõjaväge. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 e.Kr, mil Octavianus vallutas Egipuse ja sai kogu Rooma riigi valitsejaks. Peale enda iseseisvaks kuulutamist teiste Latiumi maakonna linnriikide seast, võttis Rooma üle nende sõjaväe ja kehtestas nende suhtes hegemoonia. 5. saj. lõpuks oli...

Ajalugu
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun