Vana-Rooma Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus 1.aastatuhandel eKrjõudsid tänasesse indo-euroopa rahvad ehk roomlaste esiisad. 1. aastatuhandel eKr tekkis Rooma kohale esimene asula. Assüüria ajal tekkis Roomas inimasula. 1800 eKr levis raud hetiitidelt. 1. aastatuhat eKr Tumeaeg- Kreekas unustatakse tsivilisatsiooni tunnused, Rooma vallutatakse. 8. -5. saj. Ekr Põhja-Itaalias etruski linnriikide õitseaeg. Legendide kohaselt asutati Rooma linn 753 eKr. 8. -4. saj. Oli Roomas kuningate periood; etruskid valitsesid. 510 eKr algas vabariigi periood, mis kestis 265. eKr. 265- 30 eKr hiline vabariik. 265 eKr vallutas Rooma linn kogu Itaalia. 133-30 eKr kodusõjad Roomas. 30 eKr Rooma keisririik. 30-235 pKr varane keisririik. 3 saj. Lõpus suur segaduste periood keisririigis. 4. saj. Pkr viimane õitseaeg. 313 kristlus riigiusuks. 395 jaguneb Rooma Lääne-Rooma
lühikese raidkirja ja üks pikem tekst nn Agrami muumia lõuendisidemed, millel on üle 1500 sõna. Aelius Donatus koostas 4. sajandil ladina keele grammatika Ars Grammatica, mida kasutati kooliõpikuna keskaja lõpuni; selle lühendatud versioon Ars Minor oli 15. sajandil üks esimesi trükitud raamatuid; sellest traditsioonist pärineb sõna grammatika tänapäevane tähendus. Ladina tähestikku võeti üle 21 tähte etruski tähestikust; 7. sajandi eKr kreeka tähestikust lisati Y ja Z, hiljem lisandusid J (16. saj), U (17. saj) ja W (keskajal). Maiusklid suurtähed, minusklid väiketähed. 382. aastal tellis paavst Piibli vanade ladinakeelsete tõlgete ülevaatuse, 13. sajandil hakati seda kutsuma Versio Vulgata ühine, rahvakeelne tõlge; Clementine väljaanne 1592. aastast muutus roomakatoliku kiriku standardtekstiks kuni 1979. aastani, mil avaldati Nova Vulgata e Neo Vulgata
Prosper Mérimée Prosper Mérimée Prosper Mérimée (28. september 1803 Pariis 23. september 1870 Cannes, Pariis) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Prosper Mérimée pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusele pühendas ta end sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu. Topeltpettus tuli avalikuks alles hiljem. Kaks aastat enne seda kui Victor Hugo "Cromwelli" eesõnas romantilise draama teooria sõnastab, rakendas "Clara Gazuli teater" juba samu võtteid: näidend oli kirjutatud proosas, käsitles kaasaegseid probleeme ega järginud aja ja koha ühtsuse nõuet. 1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, talumeeste ülestõusust kõnelev "Zakerii", ning aasta hi...
Poolsambad joonia stiilis -kolmandal korrusel lihtinimesed. Poolsambad korintose stiilis. -neljandal korrusel samuti lihtrahvas, sinna tohtisid minna ka naised ja vabaks lastud orjad. Poolsambad puudusid, liigendasid pilastrid. Colosseum moodustab suletud ovaalse kehandi, sellel oli 80 sissepääsu ning mahutas 50 000 inimest. Sambaid ei kasutatud toetamiseks vaid välisseina liigendamiseks. Rooma templitele andsid eeskuju kreeka ja etruski templid. Templil oli sügav eeskoda, seinu liigendasid poolsambad, millel oli ainult kaunistav mõte. Tehti ka triumfikaari. See oli ühe või kolme kaarega suur kivisein. Kuigi need näevad värava moodi välja, on neil siiski vaid monumentaalne väärtus. Triumfikaari püstitati suurte sõjaliste võitude või ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Tihti on seina friisitaoline osa eraldatud horisontaalse karniisiga. Sellist poolkorrust nimetatakse atikaks.
alamkoja hoone. Kasutab akna kohal kolmnurkset frontooni, tõstab sissekäigu esile sammasportikusega, rusikamotiiv. Osterley Park (Robert Adam) Pulteney Bridge Bathis Osterley Parki Etruskide saal. Etruskide hauakambrite seinamaalingutelt pärit motiivid, valgel foonil must+punane+ roheline, mis meenutavad küll pigem Pompei maalinguid. Mööbel valgeks värvitud ja sellel antiikne ornament. Osterley Park Home House'i etruski magamistoa kavand Home House, Robert Adam Home House Landsdowne House'i (lammutatud) esialgsele kujule taastatud söögituba Kedleston Hall Kenwood House, Robert Adam Culzean Castle Adami pooltrumlikujulised madalad kummutid, mis olid kaetud mahagoni või siidipuu (satinwood) vineeriga. Ustel sageli intarsiamedaljonid antiiksete stseenidega. Adami originaalseim mööbliese. Sirgete kannelleeritud jalgadega serveerimislaud,
Lagi kujundatud kassettidena, seina ülaosas lai friis. Fontainebleau. Tagasihoidlikemal toolidel olid ainult lõvi, sfinksi vm antiikse olendi pead käetugede otsas ning esijalad lõppesid lõvikäpaga. (Kusjuures vasakpoolsetel toolidel on esijalad looma jala kombel paindes). Sõjatelgina kujundatud salong kuninganna Hortense jaoks. Diivanile tikitud stseenid Apollost. Prints Eugene´i salong tema Pariisi appartmentis Prints Eugene'i vannituba. Peegelpaneelid ja sambad. Etruski stiilis skulptuurid? Marmorist vann külma ja sooja kraaniveega. Napoleoni magamistuba ja raamatukogu Compiegne'is.
Antiik aeg: 1. Terrakota Tähtsamate isikute tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides(kirstudes), millel oli lahkunu ja tema abikaasa figuuri kujutis pooleldi lamavas asendis. Kuna etruskid uskusid, et elu pärast surma läheb edasi, siis kujutasid nad oma kadunukesi sarkofaagidel rõõmsatena, justkui osalistena pidustusest.Selline poollamav asend oli kombeks kreeka ja etruski ülikute pidusöömingutel. 2. Nike tempel Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala- frontoon, mis kaunistati figuuride ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks
Vana Rooma Arutlus VIII sajandil eKr rajasid etruskid mitmeid linnriike Itaaliasse, kus arenes Kreeka ning Idamaade kultuur. Nende seast tõusis esile Rooma linnriik. Väga oluliseks Rooma mõjutajateks olid naised, kelle kombed ja kultuur ning ennustuskunsti oskamine mõjutasid oluliselt Rooma kultuuri arengut. Roomas elasid latiinid, kes kõnelesid ladina keelt. Algselt valitsesid seda linnriiki etruski päritolu kuningad. VII sajandil eKr kujunes välja kreeklaste ja etruskide mõjul ladina tähestik ning kiri. VI sajandi lõpul eKr kehtestati Rooma Vabariik. Võim kuulus nüüd suursugustele riigiametnikele magistraatidele ja nõukogule, mida nimetati senatiks. Lihtkodanike huvide üle arutati rahvakoosolekutel. Võimsa sõjaväega suudeti järk-järgult vallutada lisaks Itaaliale kõik Vahemere maad. Itaallastesse suhtuti kui liitlastesse, kuid teiste rahvuste alad muudeti provintsideks
03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...
Roomlaste elu-olu ja elamistingimused 1) Elamutüübid linnas: domus, insula, villa Domus. Maja alguses ovaalne, hiljem muutub neljakandiliseks. Kahtlemata etruski arhitektuuri mõjutustega. Maalähedane päritolu- väike taluõu, mida ümbritsevad seinad ja kus asub ruum, mis on isanda eluasemeks. Õue katab neljatahuline varikatus, mille keskel on ruudukujuline auk ja see aitab vihmavett koguda õue keskel asuvasse basseini (impluvium). Selle basseini ja väikese õuega ehitise nimeks saab maja aatrium. See jääb äärmiselt tagasihoidlikuks, mööblit peaaegu, et pole. Hiljem muutuvad domused uhkemaks, kreeka ehitisi jäljendades rajatakse
aprillil 753. aastal eKr. Kuningate aeg kestis sellest ajast kuni 510. aastani eKr, kui rajati Rooma vabariik. Viimaseks Rooma riigi kuningaks jäi etrusk Tarquinius Superbuse, kelle roomlased oma linnast välja ajasid 509. aastal eKr. Vabariik omakorda püsis kuni 30. sajandini eKr. Kuningriigi ajal oli riigi eesotsas rahvakoosolekul valitud kuningas ja senat. Pärimuse järgi valitsesid sel ajal Roomat 7 kuningat, kellest tähtsaimad olid 3 viimast etruski nn Tarquiniuste dünastia kuningat. Etruskide ülemvõimu ajal arenes riik jõudsasti ja kuningavõim muutus päritavaks. Senatisse kuulunud mõjukate perekondade peadest kujunes aja jooksul patriitside aristokraatia. Nendest väljapoole jäi lihtrahvas ehk plebeid. Rooma kuningriigis oli valdavalt talupojaühiskond. Kogukonna täisväärtuslikuks liikmeks oli ainult maavaldaja, mis tagas talle ka majandusliku ja isikliku sõltumatuse ning ka piisava jõukuse
Prosper Merime (1803-1870) Ülevaade elust Mõlemad vanemad olid kunstnikud. Kasvas üled kodus, kus oli ülber kunsti palju. Armastas kunsti ja suurena kirjutas ka kunstist raamatuid. Ja ka oma tulevase eriala seab ta kaudsel määral kunstiga temast saab muisuskaitse inspektor. Ta on Prantuse kirjanik. Ta nägi eluajal kolme revolutsiooni Pr-l. Tema suhtumine oli kahetine: ühelt poolt tema poolehoid kuulub kannatajatela aga teisalt on ta metsiku vägivaldsuse vastu. Kahekümnendate aastate looming: Merimee paistis silma sellega, et talle meeldis müstifitseerida. Esimene teos ,,Clara Gazuli teater" 1825 (näidendite koguna). See oleks olnud nagu tõlgitud teos sellest, mida Gazuli rääkis. Algselt ei kirjutanud ta isegi nime raamatule peale, ent ta ka otseselt ei varjanud enda isiksust. Näidendid võivad näida naljakatega aga seal räägitakse tõsistest asjadest. Iga näidendi lõpus tuleb Clara Gazul lavale ja ütleb ,,näide...
Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Zeusi kultus Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Atribuut või sümbol:valitsuskepp, piksenool, kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Antiikaja sünkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega (Amon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib-olla isegi Dyaus Pitar hinduismis). Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet. Homeros kirjeldab "Iliases", kuidas Achilleus kõnetab Zeusi (16. laul, värsid 231235). Siin mainitakse kõigepealt ka Dodone oraakleid. Õue keskele astudes nüüd valas ohvrit ta, vaatas taevaste poole ja palvetas ning isa Zeus teda
Stiil Aeg Rooma 8. saj e.m.a - 5. saj m.a.j. Barokk 16.-18. saj Manerism 16. saj Egeuse 26.-12. saj e.m.a. Mesopotaamia 36.-6. saj e.m.a. Merovingid 6.-9. saj Romaani 10.-12. saj Vanakreeka 8.-3. saj e.m.a. Klassitsism 18.-19. saj Varakristlus 1.-6. saj Egiptuse 31.-1. saj e.m.a. Rokokoo 18. saj Bütsant 4.-15. saj Hellenism 330.-30. a. eKr Karolingid 6.-9. saj Renessanss 14.-16. saj Vanavene 10.-17. saj Romantism 19. saj Gootika 12.-16. saj Realism 19. saj Etruski 8. saj eKr Impressionism 19. saj Iseloomul...
Hermes Hermes oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius ja etruski mütoloogias Turms. Hermes sündis koopas Kyllene mäel Peloponnesosel Ahhaia ja Arkaadia vahel. See seletab tema lisanime: Hermes Kylleneios. Teda hüüti ka Enagonioseks. Ta oli ka hingede hauatagune saatja, mistõttu teda kutsuti ka Psychopomposeks(hingede juht). Rooma Mercurius sulatas endasse varajased äri- ja rikkusejumalad Dei Lucrii, keda hakati kutsuma Mercuriuse nimega. Hiljem ühendati Hermes Egiptuse jumala Anubisega ning saadi Hermanubis. Vana-Kreekas kasutati nime
ANTIIKAEG. ETRUSKID. Kesk-Itaaliat, peamiselt Etruuriat asustanud mitte-euroopa päritoluga rahvas. Neil oli kõrgel tasemel metallurgia, maaharimine, linnaehitus. Roomlased allutasid nad u. 3.saj eKr. Etruski arhitektuurist, mis mõjutas tugevasti rooma arhitektuuri, võib ettekujutuse saada arheoloogilise ainestiku, säilinud savimakettide ja Vitruviuse (rooma arhitekt 1.saj ekr) kirjelduste põhjal. Kõige täiuslikumalt on tänase päevani säilinud etruskide hauad. Etruski tempel paiknes kõrgel poodiumil, põhiplaanilt sarnanes ruudule. Fassaadi ees oli kaks rida harvalt asetatud sambaid, mis moodustasid sügava portikuse. Sambad meenutasid väliselt dooria sambaid, olid aga baasiga ja ilma kannelüürideta. Eeskoja taga templi sisemuses oli kolm ruumi. Etruskide elamus kujunes keskseks paigaks aatrium, kus paiknes kolle. Katuse keskel oli avaus ruumide valgustamiseks mille kaudu valgus ka vihmavesi aatriumi keskel olevasse basseini. Eluruumid
6) Kuningriigi ajal kujunesid välja klassid - patriisid, plebeid ja orjad. Vabariigi ajal (89 eKr) anti kõigile Itaalia elanikele Rooma kodakondsus. Keisririigi ajal kuulusid kõik inimesed sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusse. 7) Alguses ausatsid roomlased loodusjõude ja vaime, selle kõrvalt ka inimlisekujulisi jumalaid. Enamik rooma jumalaid kujunesid ilmselt otsestel etruski ja kreeka eeskujudel. Rooma jumalate eesotsas seisis taeva-, pikse- ja tormijumal Jupiter (vastas kreeka Zeusile), kelle tähtsaim pühamu asus Rooma lin-nas Kapitooliumi künkal. Religioon oli Roomas tihedalt riigi(võimu)ga seotud. Roomlased uskusid, et nende riigi heaolu sõltub otseselt jumalate heatahtlikkusest ja seetõttu pöörasid valitsejad suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. Roomlased suhtusid
leidis ja oma majas üles kasvatas. Täiskasvanuteks saanud kihutasid nad õela kuninga ära ning otsustasid sinna, kus emahunt neid toitnud oli uue linna rajada. Tülikäigus tappis Romulus Remulusening ehitas ise kaasaegse linna üles ja nimetas selle enda järgi ROOMAKS. 3.Kuningate aeg. Roomas valitses 7 kuningat. Kuningate ajastul oli Rooma väike linnriik. Paarkümmend kilomeetrit Roomast eemal kerkis Ostia linn, millest sai Rooma sadam. Kolm viimast kuningat olid etruski päritlu. Nende valitsemisajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. Sood kuivendati ja rajati turuplats e. Foorum. Kapitooliumile rajati kindlus ja tempel. Linna ümber rajati kaitsemüür. 4.Rooma vabariik. Kõige tähtsamaid asju arutas suursugustest meestest koosnev senat. Senat juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja sõlmis rahulepinguid. Konsulite ülesanne oli juhtida sõjaväge. Konsulid ja teised riigiametnikud valiti rahvakoosolekul jõukate roomlaste seast üheks aastaks
sammaskoja kaudu. Keskehitises asusid orvad jumalakujudega. Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava. Hoones asub ka Raffaeli haud. 9. Rahu altar See on tänapäeval osaliselt säilinud. Sellel on kujutatud legend Rooma asutamisest ja Augustusest oma perekonnaga pidulikus rongkäigus. Altari autorid on võtnud eeskujuks Ateena Parthenoni naose friisi. 10. Fortuna Virilise temple See on osaliselt säilinud vabariigiaegne tempel Roomas, kus on näha kreeka ja etruski ehituskunsti mõjusid. Hoone paikneb kõrgel alusel, millele viib trepp ainult ühelt kitsamalt küljelt. Kunagised sambad on asendunud poolsammastega ning neil pole olulist konstruktiivset osad ning nad on mõeldud lihtsalt kaunistamiseks. Eliis Mets 10B .
Ehitismälestised roomas, monumentaalskulptuur, rooma panteon Henrik Puija 10D Jaan Poska Gümnaasium Ehitusmälestised Vabariik Rooma linna on täiendatud ja ümber ehitatud kogu tema pika ajaloo vältel. Seetõttu on vabariiklikust roomast isegi varemeid üsna vähe säilinud. Vabariigi aegset arhitektuuri võib aga tundma õppida Pompejis ja Herculaneumis, mis mattusid 79. aastal p.k.r Vesuuvi tuha alla. Keisrivõim Toimus ehituskunstis suur muutus. Hakati püstitama plaanipärasemaid ehitisi. Keisrite ajal lammutati vanu ehitisi ja rajati uusi range planeeringuga, sümeetrilise ülesehitusega foorumeid. Neist kuulsaim on Trajanuse foorum. Foorumile pääses ühest suure kaaravaga väravast. Väljaku keskel oli Trajanuse ratsamonument. Väljaku tagaküljel asus suur hoone, raamatukoguna kasutatud Basilica Ulpia.> Basiilika ja Trajanuse sammas Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased rakendasid mitmesuguste a...
· al 6. saj eKr · Detailid kraabiti nõu pinna sisse · Inimesi kujutati realistlikumalt · Naisfiguurid maaliti valgena · Hakatakse kujutama üksikuid figuure, stseene mütoloogiast Punasefiguuriline stiil · al 6. saj. lõpp eKr · Taust värviti mustaks, kujutis jäi punakat savikarva · Kujutised ruumilisemaks ja looduslähedasemaks · Kujutatakse igapäevaelu Valgepõhjaline stiil · Anumaid valmistati põhiliselt hauamälestisteks 7. Etruski kunst Hauakambrid: · Sageli sisustatud elutoana · sealt on leitud seinamaale (kuulsamad: Tarquinia ja Cerveteri nekropolides - surnute linn) · etruski kunst-suur looduslähedus. Surmajärgne oleks ei pea olema parem ega halvem kui maine elu, vaid sellega võimalikult lähedane · figuurid ja portreed isikupärased ja tundeküllased Arhitektuur · Säilinud on mõned ümarakaarelised linnaväravad (nt Perugias) · templeid pole säilinud
2. Tuunika-koosnes kahest kokkuõmmeldud riidetükist ja kinnitati keskelt vööga. 3. Stola- ilmekas naiste mantel, mis kattis nende keha üleni. 4 Paenula-kapuutsiga mantel 5 Laticlavium- kootud lai purpurivärviline vöö tuunikal 6. Candidati- lumivalge tooga 9. Mis asi see on ja milleks seda kasutati? (Millal, mis rahvas) Piacenza maks-2 sajand eKr. See on elusuuruses lamba maks kaetud Etruski kirjutistega, mis leiti Gossolengo lähistel 26. septembril 1877. aastal. Seda kasutati selleks, et ennustada ohverdatud loomade sisikonna peal, eriti sobisid selleks lambad ja linnud. 10. Patriits ehk Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus põliste Rooma linna eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiameteisse ning pääseda senatisse. Rahvatribuun oli Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses vaesemate ja hiljem kõigi kodanike õigusi.
roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. 2. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad, näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. 3. Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujudel, eriti pärast Itaalia vallutamist roomlaste poolt. Kreeklaste mõjul hakati jumalaid kujutama inimesesarnastena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Enamik rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma nimed. · Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena)
Gracchuste reformikatsed. 3. Marius ja sõjaväe ümberkorraldamine. 4. Liitlassõda ja Rooma kodakondsuse laienemine itaallastele. 5. Kodusõda ja Sulla diktatuur. Spartacuse ülestõus. 6. Crassus, Pompeius ja Caesar: I triumviraat; Caesari sõjad Gallias. 7. Kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel; Caesari diktatuur. 8. II triumviraat, Antoniuse ja Octavianuse vastuolud; Antonius ja Kleopatra; Actiumi lahing ja Octavianuse tõus Rooma riigi valitsejaks. 20) Kultuur vabariigi ajal 1. Religioon: etruski ja kreeka mõjud; tähtsamad jumalad (Jupiter, Juno, Minerva, Mars, Quirinus, Janus); rituaal, ennustamine; hellenistlike kultuste levik. 2. Kirjasõna: Kreeka mõjud ja reaktsioon nende vastu (Cato Vanem); teater (Plautus); varane eepika (Ennius); teadus (Lucretius Carus). Cicero. Ajalookirjutus (Sallustius, Caesar). 21) Varane keisririik 1. Allikad: Suetonius; Tacitus. 2. Augustus: riigi korraldus; piiride laiendamine ja kindlustamine; Augustuse perekond ja järeltulija probleem. 3
...................lk5-11 Kasutatud materjal ..........................................................................lk11 Page 2 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu Isegi nimel «Rooma» on huvitav ajalugu: esiteks, see pole roomlaste toponüüm, sest, nagu arvavad ajaloolased, see nimetus on antud etruski ruma sugukonna Tiberi etruskipärase nime Rumon järgi. Teiseks, juba ammu ei eksisteeri niisugune riik nagu Rooma, see tähendab, et meie loengukursuse raames sõnad «Vana-Rooma» ajalugu, kultuur, mütoloogia, kirjandus, poliitika jne on nn. pleonasmid. Kolmandaks, Rooma impeerium eksisteeris III sajandi lõpust koosnevana «kahest Roomast»: Läänest ja Idast; kui Lääne impeerium langes aastal 476, siis jäi ainult Ida-Rooma, s.o. Bütsants,
Kreeka kirjandusteoseid tõlgiti ladina keelde ja mugandati vastavalt roomlaste maitsele. Homerose eeskujul hakkasid ka roomlased looma ajalooteemalisi eeposeid, pühendades need peamiselt hiljuti toimunud Puunia sõdadele. Samuti võeti teatris, kõnekunstis ja ajalookirjutuses suurel määral eeskuju Kreekast. Ka roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omaga.Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnaehituses aga tugineti pikka aega eeskätt etruski eeskujule.Oma jumalad samastati kreeklaste omadega.Kui Kreeka vallutamise käigus sealt hulk sõjasaaki Itaaliasse toodi, suurenesid Kreeka mõjud veelgi.Samal ajal hindasid roomlased kõrgelt ka omaenda muistseid traditsioone. Kõik kreeka- ja etruskipärane ühitati roomapärasega. Kreeklastelt õppides kujundasid roomlased järk- järgult oma originaalse kirjanduse, mille parimad saavutused ei jää kreeklaste omadele vähimalgi määral alla. Ehituskunstis ja tehnoloogias aga jõudsid nad
Keskaja alguse ja lõpu daatumid..Algus-313.-ristiusk oli legaliseeritud, 385- rahvaste rändamine, 395-Rooma jaotatakse kaheks,476-Lääne Rooma lõpetab tegevuse.1208-1227-Eestis algas keskaeg, muistne vabadusvõitlus. Keskaja lõpp-1453-Konstaninoopoli vallutamine, 1492-Kolumbus avastab Ameerika, 1561- Eestis lõppeb keskaeg, Liivi Ordu läks laiali, 1517-Reformatsioon Saksamaal. Frangi riigi valitsejad: Clodivech- Vapper, julm sõjapealik, ristis rahva ning enda. Rajas Merovingide dünastia. Tappis enda lähedased. Tema järglased ei viitsinud valitseda(nn. Laisad kuningad) vaid lasid majordoomustel valitseda., Karl Martell-Purustas araablaste väed 732 aastal Poitersi lahingus. Sõjaväereform sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks(lõi rüütlite raskeratsaväe)Võeti kasutusele jalused., Pippin Lühike-Laskis frangi ülikkonnal end kuningaks kuulutada. Tekkis kirikuriik-756 võitis Pippin langobarde ja andis osa riigist Paavstile. Paavst pühi...
Sõjaväekorraldus Vanaaja Roomas Alates aastast 510 e.Kr, kui kukutati viimane etruski kuningas Tarquinius Superbus, kehtestati Roomas vabariik. Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast valiti ka 2 konsulit, kelle ülesandeks oli juhtida ka sõjaväge. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 e.Kr, mil Octavianus vallutas Egipuse ja sai kogu Rooma riigi valitsejaks. Peale enda iseseisvaks kuulutamist teiste Latiumi maakonna linnriikide seast, võttis Rooma üle nende sõjaväe ja kehtestas nende suhtes hegemoonia. 5. saj. lõpuks oli
Vahemere lääneosa metallileiukohad. Etruskide ajaalugu ja kultuuri tunneme eeskätt arheoloogilisete leidude ning Kreeka ja Rooma autorite teoste kaudu. Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid.Arheoloogiliste leidude põhjal võib väitea ,et etruskide käsitöö, eriti metallitöötlemine ,oli kõrgelt arenenud. Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Kõige silmapaistvamad etruskide mälestised on kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambrid, mida on leitud tuhandeid. Etruskide matusepaigad olid elavate linnaade omamoodi koopiad: hauakambrid paiknesid tihedalt teineteise kõrval ja nende vahel kulgesid tänavad. Etruskide hauakambrid näitavad , et nad pöörasid suurt tähelepanu elule pärast
peakujuline müts pilos. Pilos oli sagedamini töömüts ja seda tehti ka nahast. Seda kandsid sageli Vana-Kreeka madrused, ning hiljem kopeeris selle ka Vana- Rooma. Pilos oli seotud orjade manumissiooniga. Seetõttu sai sellest oluline vabaduse ja orjusest vabanemise sümbol. 6 Teine, tol ajal populaarne müts kandis nimetust petasos, mis oli madal laia servaga viltkübar. ETRUSKID Kuigi Etruski kultuuril oli tohutu tähtsus Rooma riigi poliitilisele ja usuelule, pole senini lõplikku selgust etruskite päritolu kohta. Etruskide ühiskond oli väga erilaadne ega sarnanenud ei Kreeka ega Väike-Aasia omale. Etruski kultuuri arhailise ajajärgu (700- 650 eKr) suurimad kultuurimõjutused tulid Väike-Aasiast, hiljem muutusid valitsevaks kreeka mõjud. Etruskid olid osavad käsitöölised, tänu sellele valitses ühiskonnas õitseng.
Monumendikunst muutus keistite ajal veeldi tähtsamaks. Paljude keisrite seisvad või ratsakujud püstitati esinduslikeisse paikadesse. 1. Marcus Aureliuse ratsamonument 161. 80. pKr. Foorumid ja monumendid olid kõigis Rooma linnades. Rooma linna hoonetest on mõned üksikud säilinud; peamiselt need, mis muudeti keskajal ristiusu kirikuteks. Erandina on säilinud Fortuna virilise tempel(2. saj. lõpp eKr.) ja Maison Carre tempel (1. saj. eKr.). Nendel on näha kreeka ja etruski ehituskunsti mõjusid hoone paikneb kõrgel alusel, millele viib trepp ainult ühelt kitsamalt küljelt. Sambad on seina liigendamiseks ja kaunistuseks. Vana-Rooma ehitistest on kõige paremini säilinud ümara põhiplaaniga Pathenon. See on täiuslikemaid kuppelehitisi maailmas, kõigi jumalata tempel. Silindri diameeter ja ruumi kõrgus on ühesugune 43 m. Kupli raskus toetub peamiselt 8-le eenduvale müüriosale, mille vahele jäävad süvendid e. nisid. Betoonist võlvid teevad
Krono: Aristokr riigikord, R juht riigiam e magistraadid ja vanemate kogu e senat, 2at ekr tungisid It. Room esivanemad. pääs jõukad ja pühend R juht kitsas 1at ekr vanim asula. 8-5saj ekr allus perekondade ring e nobileet. kesk- ja N- It etruski liinriikidele. 753- Rahvakooso võimal rahval R asjadest 509 kunnide aeg- samal ajal osa võtta. Mag valiti 1a, vältida võimu etruskide hiilgeaeg. 1. kunn romulus tugev, igasse riigia 2meest, ar kolleegi kooku 7 kuni. Valdused linna arv, R teen peeti aukohuseks seega palk lähiümbrus tiberi suudmeni. 3 viimast puudu. 2 konsulit kõrg riigiam,kõrg
KUNSTI AJALUGU "Kunstilugu koolidele" L.Leesi, 2003 "Kunsti kultuuri ajalugu" J. Kangilaski 2003 Väike Kunstiajalugu (pildid kindlasti lugege ka tekstid lisaks) http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/index.htm Mis on kunst? Kunstnik kelle annet tema eluajal ei märgata ei ole tavaline. Küll võivad eluajal väga tunnustatud, jõukal järjel kunstnikud vajuda hiljem unustusse. Muinas-, antiik- ja keskajal olid kunstnikud oskuskäsitöölised kelle tegevust reguleerisid ameti ühendused. Alates 16.sajandist seisukoht, et kunstniku tuleks kohelda aristokraatide ja õpetlastega sotsiaalselt ja intellektuaalselt võrdselt. Kaasajal tähtsal kohal näitused. Alates 20 sajandist on ilu kunstis teisejärguline. Tähtis on idee, sõnum. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur-kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid (püha) · Profaanarhitektuur- lossid, paled, linnused, raekojad, elamud (argine) SKULPTUUR · Reljeef · Ümarplastika (vaadeldav kõig...
3. Etruskide kunst • Hauakambritel meeleolukad seinamaalid. • Maalid olid värvilised. • Teemadeks: ohverdamine, surm ja jumalad- kesksel kohal oli surnutekultus. • Hauaskulptuurid ja kvaliteetsed metallesemed. • Mütoloogiliste stseenidega pronkspeeglid - ülistavad füüsilist ilu. Kapitooliumi emahunt • Sarnane egiptusega • Etruski tempel - järsk viilkatus, lahtine koda, sambad liiga väiksed (proportsioonid paigast ära) • Kõik, keda kujutati, pidid olema lõbusad • Tekkisid kuppelhauad 4. Vana-Rooma Arhitektuur: • Tekkis linnaplaneerimine. • Sildade ehituse areng - tugevamad, kauakestvam, kuna kasutati võlve • Rooma arhitektuuris on palju Kreekalt ülevõetud ning endale sobivamaks muudetud disaine, detaile ja ehitisi. Nt: kasutati kreeka arhitektuurist sambaid,
MAAILMA KEELKONNAD JA KEELED. INDOEUROOPA KEELED Keel tänapäeva mõistes tekkis u. 40000 aastat tagasi (mitte varem). Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Kuigi bioloogiliste liikide areng algab lihtsamaga ja suundub keerukama suunas, ei ole võimalik väita, et mingi keel on tervikuna lihtsam kui teine keel. Keelte võrdlus on kasulik mitmel põhjusel (teadmised varasema arengustaadiumi kohta, sugulaskeelte kohta, kontaktide kohta, mitmekesisuse kohta jne), kuid väita, et varasema ajastu keeled oleksid tervikuna lihtsamad või, vastupidi, keerukamad, pole võimalik. Pole selge, mis on keeles ,,keerukus" ja mis on ,,lihtsustumine". Keel muutub ja areneb kogu aeg. Tavainimeste hulgas võib olla arvamusi, et mõni keel on hästi keeruline, teine jällegi on ,,primitiivne", et kui keelt ei hooldata, muutub see ,,lihtsamaks" jne. Tavaliselt need on impressionistlikud väited, mis mõnikord võivad põhineda mõne kõnel...
inimesed nind ka keskmise jõukusega poodnike ja käsitöölisi. Sisserännanuid oli kah igast suunast nii idast kui läänest, Aafrikast ning riigi põhjapoosetest osadest. Peameiselt räägiti ladina keelt. Algselt olid Roomas majad puidust või tellistest ning aeg-ajalt toimusid laastavad tulekahjud mis andsid võimaluse ehitada uued ja paremd majad.. Kuni keisririigi alguseni oli linnaehitus ilma kindla planeeringuta. Rooma ehituskunst on kasutanud etruski, kreeka ja idamaade eeskujusid. Rooma ehitised on tugevad, püsivad, vastupidava konstruktsiooniga. Ehitusmaterjalina kasutati lubjakivi, põletatud tellist, rooma betooni (kruus, lubi, vulkaaniline tuhk, liiv, lubimört), kattematerjalina kasutati marmorit. Võlve rajati Mesopotaamia meistrite ja etruskide eeskujul. Sambaid kasutati peamiselt dekoratiivsetel eesmärkidel.Ka hipodroome ehitati ning ehitati suuri amfiteatreid ning teatreid
· Minoa kultuuris toimusid härjamängud, mid tüdrukud ja poisid harrastasid teha. Sellest osavõtt tähendas et oled täiskasvanuks saanud. · Miona kultuuri on peetud väga tantsuliseks ja mänguliseks kultuuriks. · Põhisümbol Minoa kultuuris oli kirves, mis oli kullatud ja lühikeseservaga · Peale 1500 aastat käis allakäik ja selle märgiks on olnud paleede mahalõhkumine ja itte taastamine 7. Etruski kunst · Elasid Itaalia poolsaarel · See jääb ajavahemikku 450-500 eKr · Varasemad Itaalia kuningad olid pärit Etruskidest · Nad olid väga meisterlikud nad valmistasid pronksist skulptuure ja tööriistu · Neile oli sammuti väga oluline see, mis juhtub inimese hingega pärast surma. · Teist poolsust valvas Kimäär, kellel oli kolm pead: lõvipea, sabaussipea, kitsepea
3.) roomlased vallut ja hävit Kartaago. Etruskid ja rooma igaühega eraldi, kehtestati erinevad sõltumistingimused, et vältida ühiskond: kuningad valitsesid R linna ja riikluse kujundamine, alistavate ühiseid väljaastumisi, allutatud riikide elukorraldus jäeti kombed, religioossed tavad on üle võetud ,ehituskunst, kaubandus, puutumata. Ida-Lääne erinevused: Ida: Kreeka, Väike-Aasia, kunstErinevused: etruski naistel küllaltki kõrge positsioon Süüria, Egiptus, enne roomlaste vallutust jõukad, arenenud, Ühiskonna kihid: talupojaühiskond, maaomanikud=täisväärtuslik eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu It-sse ja ühikonna liige, proletariaadid=vaesed kodanikud, patroon= lääneprovintsidesse, kreeka keel Lääs: Põhja-Aafrika, Hispaania,
Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kreeklastega saavutasid roomlased edu just ilmaliku ehk profaanarhitektuuri alal. Mida ehitati: linnakindlustused, villad, lossid, basiilikad (turu- ja kohtuhooned), termid
Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kreeklastega saavutasid roomlased edu just ilmaliku ehk profaanarhitektuuri alal. Mida ehitati: linnakindlustused, villad, lossid, basiilikad (turu- ja kohtuhooned), termid
Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia Rooma all. 3.Rooma Vahemeres suurvõimul 264-133eKr: *Rooma konflikt Kartaago riigiga P-Aafrikas* 3 sõda omavahel( Esimene Puunia sõda 264-
rannikul olid juba tekkinud kreeka linnriigid, mis etendasid hiljem maailma kultuuriajaloos erakordset osa, ühendasid Tiberi jõe ääres paiknevatel küngastel elavad maaharijad ning karjused alles oma asulad ja lõid väikese keskuse, mis sai nimeks Rooma. Järk-järgult kasvas ka Rooma poliitiline võimsus. Selleks et mõista rooma orjandusliku ühiskonna tekkimistingimusi, on hädavajalik omada ettekujutust kogu Itaalia arenemisest enne Rooma ajastut. Eriline tähtsus on etruski linnade kujunemisel ja nende poliitilise mõju levimisel Etruuria naabermaakondadele Apenniini poolsaarel. Etruski ja kreeka linnad olid Itaalias esimesteks orjanduslikeks keskusteks. Suurem osa kohalikke hõime asus veel ürgkogukondliku korra staadiumis, kuid paljudes Itaalia maakondades toimus juba selle korra lagunemine-sugukondliku korra organite ümberkujunemine riiklikeks.(Masskin, 1962, 3) Kesk-Itaalia Laatsiumi maakonna teiste linnade hulgas toimus see protsess ka Roomas , mille
Esimesel sajandil ehitati neist võimsaim: Colosseum. Colosseum moodustab ovaalse suletud kehandi, millel oli 80 sissepääsu. See pidi mahutama üle 50 000 vaataja. Ehitis tundub, et sõltub poolsammastest, aga tegelikult toetub kõik vaid kaartele ja võlvidele. Selline konstruktsiooni ja välisilme erinevus muudab rooma arhitektuuri teistsuguseks kui egiptuse ja kreeka arhitektuuri. Rooma templitele andsid eeskuju kreeka ja etruski templid. Templil oli sügav sammastele toetuv eeskoda, aga seinu liigendasid poolsambad, millel polnud konstruktiivset, vaid hoopis kaunistav osa. Omapärane ehitis oli triumfikaar. See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Tihti oli seina friisitaoline ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga. See oli atika.
Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingite kultuur kestis ligikaudu 250 aastat 8. saj algusest kuni 11. saj. keskpaigani. Kultuuri alguseks peetakse Lindisfarne'i saare rüüstamist 793. aastal ja lõpuks Hastingsi lahingut aastal 1066. Röövkäikudele, mida hõlbustas 9. ja 10. saj. feodaalvõimu killustatus, tegi lõpu kuningavõimu tugevnemine Inglismaal ja Lääne- Euroopas 11. sajandil. Sõna "viiking" algupära pole kindel. See võis algselt tähendada ka inimesi Norra maakohast nimega Vik. Samuti võis see tulla sõnast vik - laht, tähendades lahesopis pesitsejat või muinasinglise sõnast wic, mis tähendas kaubanduspunkti. Üheks võimaluseks on pakutud tuletust verbist vikja - ära rändama. Sel juhul tähendaks viiking meresõdalast, piraati. Skandinaavlased ise nimetasid viikingiks rüüsteretke ...
Kodukolde kaitsjad olid laarid, kurjad vaimud olid lemuurid, kelle tõrjumiseks peeti lemuuria püha. Kardetud haigusevaim oli Febris. Peajumalate kolmik oli Jupiter, Mars ja Quirinus. Quirinuse pühad täiskuupäevad oli iidid. Jupiter saatis vihma ja müristamist ning oli võidutooja. Mars oli sõjajumal. Peajumalate kolmik asendati etruskite mõjul: Jupiter, Juno ja Minerva. Tähtsamad jumalad olid veel Ceres, Mercurius, Fortuna, Venus, Saturnus, Neptunus ja Vulcanus (kolm viimast etruski päritolu). Etruskite mõjul hakati püstitama ka templeid. Talupojad austasid laaride kõrval geniust, kellest sai maja kaitsevaim ja koldejumalad tenaadid. Igavene koldetuli asus Vesta templis. Oli erinevaid preestrite vennaskondi (arvaalid nurmevennad, maajumalate teenijad, saliused hüppajad, tantsupreestrid, luperkused Faunuse preestrid, osalesid pidustustel e lupergaalidel, kus joosti nahka riietatult mööda Rooma linna ümber Palatinuse künka)
foiniiklased. Etruskid olid väga head meresõitjad, neil oli kõrgeltarenenud metallitöötlemine ning ehituskunst. Etruskid said kuulsaks ka jumalike ennete tõlgendamise kunstiga ning nad pöörasid suurt tähelepanu elule pärast surma. Rooma linna teke: Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Asub seitsmel künkal X saj eKr kujunes asula Palatinuse künkale, teistele küngastele natuke hiljem. Terviklik linnakompleks kujunes VI saj eKr. Etruski kuningate valitsusajal kujunes Roomast tõeline linn. Küngastevahelisse orgu rajati foorum, Kapitooliumi künkale kindlus. Ehitati templeid ja ühiskondlikke hooneid. Müürid sai linn IV saj eKr. Proletaarid vaesed kodanikud, kelle õigused olid piiratud. Patroon rikas ja mõjukas kodanik, eestkostja, kes andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda kohtus. Klient vaesem roomlane, võltuv kaitsealune, kes saatis patrooni sõjaretkedel, kandis tema heaks koormisi ning
a. cellasse. Erinevalt Kreeka templist, mis asus astmestiku viimasel astmel (stülobaadil), asus Rooma tempel poodiumil kuhu viis trepp (peatrepp oli alati esiküljel). Kreeka klassikaline tempel (nt:Parthenon) on ristküliku kujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sambarida. Klassikalisel peripteeril võrdus sammaste arv pikemal küljel kitsama külje kahekordse sammaste arvuga pluss üks sammas. Suuremal osal rooma templitest (Ilmselt etruski eeskujul) on aga fassaadil sügavad sammasportikused, külgseinte sambad asetuvad kas päris seinte ligidale või on külgseinad kaunistatud pool- või kolmveerandsammastega. Roomas peeti väga lugu ümartemplist, tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega. Sõltumatult Kreekast kujunes Roomas välja kuppelehitis- kupliga kaetud silindriline hoone (nt: Panteon). Kreeka arhitektuur jagatakse kolmeks klassikaliseks orderisüsteemiks - dooria, joonia ja
siseruum, kus paiknes jumalakuju) on asetatud tahapoole, nii et templi tagumisel küljel asuvad sambad paiknevad vahetult seina ääres, sulavad sellega teatud määral kokku ja muutuvad seega poolsammasteks. See võtab neilt hellenistlikus arhitektuuris iseloomulik olnud ruumilisuse ja loomulikkuse. Tempel asub kõrgel alusehitisel (podium), selle sissekäigu juurde viib lai trepp ja selles avaldub ka pseudoperipteeri sarnasus etruski templi tüübiga. Detailid on töödeldud mõnevõrra kuivalt. Vahetevahel esineb seal kunstimälestiste elemente. Tarbeehitised · Need erinevad suuresti kreeka klassika pärandist. Rooma meistrid suutsid kohandada ehituskunsti paremini inimese vajadustele. · Augustus rajas riigi teedevõrgu. Kuldsest miilipostist, mille ta oma käega foorumile püstitas, mõõdeti teetähiste abil vahemaad kõikidesse provintsidesse. Siit tuleneb tuntud lause - "Kõik teed viivad Rooma
Enamasti söödi jahust valmistatud putru ja leiba, vahel ka kala ning puu-ja juurvilju. Jõukamates peredes söödi lihatoite. Peale joodi veega lahjendatud veini. Rikas roomlane sõi 3 korda päevas. 16. Varasemal ajal uskusid ja austasid roomlased loodusjõude ning vaime, usuti et igal asjal (kividel, puudel jne) on hing, mida tähistati terminiga nuumen. Üks oluline jumal oli Janus, kes oli muuhulgas lõpu ja alguse jumal. Enamik rooma jumalaid olid aga sarnased etruski ja kreeka jumalatele (nt. kreeklaste Herale vastas roomlaste Juno).
Linna rajamine Romulus rajas linna 753 a eKr Tiberi jõe äärde 7 künkale. Roomlased arvasid oma aega alates selle linna rajamisest. Kuningriik(753 510 a eKr) Esimene kuningas oli Romulus. Ühtekokku valitses 7 kuningat. Viimane kuningas oli etruski päritolu ja ta kukutati troonilt. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Rooma Vabariik(509-30 a eKr) Senat tegi seadusi, nimetas ametisse tsensoreid(rahvaloendajaid). Riiki valitsesid kaks konsulit. Magistraadid olid ametnikud. Rahvatribuunid(10) kaitsesid lihtrahva huve. Diktaator valiti(konsulite ja senati kokkuleppel) vaid siis, kui riik oli suures ohus. Ta valiti 6-kuuks ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
