Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geo. asend ja looduslikud tingimused. Sarnasused: * vahemereäärsed riigid * põhi territoorium asus poolsaarel * mägised * sooja kliimaga. Erinevused: * Itaalias liigendamata rannajoon* Itaalias põlluharimiseks sobivamad maad. *Kreekal on palju saari. 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geo. asend ja looduslikud tingimused. Sarnasused: * vahemereäärsed riigid * põhi territoorium asus poolsaarel * mägised * sooja kliimaga. Erinevused: * Itaalias liigendamata rannajoon* Itaalias põlluharimiseks sobivamad maad. *Kreekal on palju saari. 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago
Päris emakeel on ta itaalia ja teistele romaani keeltele. Inglise ja saksa keelele on ta rohkem võõrasema moodi, aga sellele vaatamata on ta mõju ka nende keelte kujunemisele olnud väga suur. Ladina keel kuulub indo-euroopa keelte hulka ja ta sai oma nime latiinide hõimu järgi, kes elasid Latiumis, mis on maa-ala Apenniini poolsaare keskosas. Ladina keele kujunemist mõjutasid naabruses elavad teised itali hõimud, samuti latiinidest põhja pool asuvad etruskid. Kuigi etruski keelt ei peeta indo-euroopa leelte hulka kuuluvaks, oli just selle keele mõju ladina keelesüsteemi ja sõnavara kujunemisele suur. Itali hõimude ja etruskide kõrval kolmandaks tähtsaks mõjutajaks oli kreeka keel, millelt võeti üle tähestik (7.saj eKr) ja keelesüsteemi kirjeldamise põhimõtted. Latiumi keskuseks oli Rooma linn, mis asutati pärimuse järgi 8. saj eKr Tiberi jõe alamjooksule. Algselt üsna kitsalt alalt hakkas ladina keel laienema, allutades järk-
Viib lõpule Jupiteri temple ehituse Capitoliumil. Oli pärimuse järgi vihatud, seepärast kihutati minema. Tarquiniuste perekonna omavaheline tüli. aristokraatide vandenõu(заговор). Ametlik legend: Tarquinius Superbuse poeg Sextus rüvetas(осквернил) Lucius Tarquinius Collatinuse naise, Lucretia au, kes läks vabasurma. See põhjustas rahva pahameele, kelle etteotsa astus Iunius Brutus. 2) Etruski kuningate aeg. Rooma sai tõeliseks linnaks tänu etruski urbaanse kultuuri mõjule. Etruskide algne eesmärk oli rikka Campania vallutamine. Latium oli üks lõunapoole liikumise vaheetappe.Roomlased käsitlevad etruski kuningate aega eelarvamusega. Rooma asutamise legendist paistavad läbi etruski linna asutamise kombed: auspiitsid: lindude vaatlemine ennustamiseks. Ilmakaarte kindlaks tegemine. Pomeerium-uue
Skulptor, teosed:myron, praxiteles Teater: osad, mis seal toimus? Skeene- orkestra, kus istusid inimesed Hellenismi ajastu: skulptorid, mida rõhutati? Rõhutati tundeid Laokooni grupp: skultuuri sisu, kirjeldus, kus hoitakse?küllaltki väike skulptuur... vatikanis...on iga nurga alt täiuslik! Kreeka maalitud vaasid : milliseid värvew kasutati, mida kujutati? Mustad ja kollased. Kujutati loomi , sportlasi ja jumalaid. 2. Etruski kunst Etrsukid: kus nad elasid, kes nad olid?nad olid itaallased või asiaadid. Mõned arvavad, et nad olid lüüdiast Mida teha oskasid? Oskasid sulatada rauda, oskasid valmistada pronksesemeid, tegelesid merendusega ja piraatlusega, tegid veehoidlaid, teid jne. Kelle eeskujul etruskid oma kunstiga tegelesid? Etruski hauakambrite kunsti väärtus:väga ilusad... neid ei hävitatud, sest oldi
ANTIIKKUNST JAGUNEB: 1. VANA KREEKA KUNST: KREETA-MÜKEENE e. EGEUSE KUNST, KREEKA KUNST; 2. VANA ROOMA KUNST: ETRUSKI KUNST, ROOMA KUNST. KREETA-MÜKEENE e. EGEUSE KUNST: küklaadide kunst u. 2000 eKr, Kreeta kunst u. 2000-1300 eKr, Mükeene kunst u. 1600-1100 eKr. Phaistose ketas-leiti Kreeta saarelt 1908.a., selle lineaarkirja A peetakse trükikirja eellaseks ja loetakse tänapäeval desifreerimatuks. Megaron-tüüpiline ristkülikukujuline hoone. Haudehitis-tholos e. kuppelhaud. KREEKA KUNST: arhailine e. vana aeg 600-480 eKr, klassikaline e. õitseaeg 480-323 eKr, hellenistlik e. hiline aeg 323 eKr-30 pKr
Sõjaväe jaoks rajati kiviplaatidega sillutatud teid. Ehitismälestised(3 nimetatada) Veejuhtmed Foorum-peaväljak sambad Panteon-kõigi jumalata tempel Caracalla temid Circus maxiumus Colosseum Rooma skulptuur ja maalikunst Monumendid linnaruumis(ratsamonumendid) Reljeefid(Rooma ajaloost,keisrite elust) Porteeskulptuur(väga loomaturuud) Maalikunst(mosaiigid,seina -ja laemaalid,tahvelmaalid.Temaatika(mütoloogia,olustik,maastik) Mida tead etruskidest? Mis neist sai? Millise kultuuriga on etruski kunstil enim sarnasusi?Rooma Mille poolest erinesid etruski templid kreeka templitest? Millise ehitustehinline uuenduse pärandasid etruskid roomlastele? Kes rajas Rooma linna ning millal ta seda tegi? Millistest kultuuridest on rooma kunst enim mõjutanud? Milline ehitusmaterjal võimaldas roomlastel ehitada kupleid,akvedukte,sildu? Nimeta olulisemaid roomalste arhitekuurimälestisi Milliseid erinevusi oskad nimetada Kreeka ja rooma skulptuuris?
Võlvide ja kuplitega kaeti suuri ruume. Termid ehk saunad-higistamisruumid, basseinid, suured saalid olesklemiseks. Amfiteatrid-areenid, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. Suurim oli Colosseum (80 sissepääsu, 50000 vaatajat). Kaarte ja võlvide meirterlikkus. Poolsambad välisseinal seina liigendamiseks: 1. Korrus-dooria;2. Korrus-joonia;3. Korrus-korinthose; 4. Korrus pilastrid. Muutsid visuaalselt tugevamaks, kuigi poolsambad ei mõjuta. Templitele eeskujuks kreeka ja etruski templid. Templid kõgel alusel, trpiga vaid ühel kitsamal küljel, poolsammastega seinad, sammastel eeskoda. Triumfikaar-ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kiviseina jupp. Püstitati suurte võitude jms auks. Liigendavad (pool-)sambad. Friisitaoline ülaosa, tihti eraldatud horisontaalse karniisiga; see korrus oli atika. Seintel seletused. Varasemaid villasid ei kasutatu enam linnades, pigem mitmekordsed üürimajad (tellistest ja betoonist)
VANAITAALIA JA ETRUSKIDE KUNST · Rauaaja kultuuridest Villanova kultuur PõhjaItaalias · Etruskid pärit Toscana maakonnast · Etruskide usulised vaated olid väga omapärased ja sünged · Kunsti poolest seotud väga Kreekaga · Usulised omapärasused avalduvad arhitektuuris(eriti tempel ja haudehitistes) · Etruskide kunst valitses KeskItaalias kuni III saj eKr, kuni hellenismini · Ehituskunstis esineb kükloopilist ehitust; eriti järje kindlalt v õ l v · Etruski tempel: ruudukujuline; sügav eeskoda mille lagi toetas üksteisest kaugele asetatud sammastele; hoone tagaosas kolm ruumi, millest keskmine oli suurem; tempel seisis kõrgel alusel poodiumil; puudub kreeka templi kunstipärasus ja harmoonia · Etruskide elamu: koosnes ühest suurest keskruumist aatriumist, milles oli tulekolle; aatriumi laes nelinurkne ava peamine valgusallikas ja seetõttu põrandas auk vihmavee vastuvõtmiseks
maaliti musta värviga, peene pintsliga peale. Mille poolest erineb hellenistlik kultuur varasemast kreeka kultuurist? Sellepoolest, et senisest rohkem pandi rõhku toredusele, ehitati rohkem losse, teatreid ja muid avalikke hooneid. Nimeta hellenismi tähtsamaid keskusi! Aleksandria Egiptuses ja Pregamon Väike-Aasia poolsaarel. Nimeta hellenismiaja kuulsaid skulptuure! (3) * Samothrake Nike. * Pergamoni altar. * Milose Veenus. Etruski kunst (§ 15 Etruski kunst) 1) Kus ja millal levis etruski kultuur? Etruski kunst levis 8.-3. sajand e.Kr praeguge Itaalia keskosas, Arno ja Tiberi jõgede alal. 2) Millega tegelesid etruskid? Etruskid olid edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgiad. Relvi ja tööriistu valmistasid nad rauast, kuid olid osavad ka pronksi ja kulla töötlemise. 3) Mis sai etruskidest Rooma vabariigi tekkides? 3.sajandi lõpuks oli kogu Etuuria Rooma võimu all
Populaarsed olid ka Apollonite ja Aphroditede kujud, mis endise jaheda rahu asemel on elavamad ning tihti erootilisemad. Dionysose ja tema saatjate kujud väljendavad ohjeldamatut lõbutunnet. Mõned kujud jäid ka truuks klassikalisele pidulikule rahule. 9. Milline oli ,,Laokooni" süzee? Laokoon hoiatas troojalasi kreeklaste sõjakavaluse (puuhobuse) eest, mispeale jumalad vihastasid ning saatsid maod teda ja tema poegi tapma. 15.PEATÜKK Etruski kunst 1. Kus elasid etruskid? Mis neist sai? Elasid praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal Etruurias. 3.sajandi lõpuks oli Vabariiklik Rooma kogu Etruuria alistanud ja etruskid sulandusid Rooma ühiskonda. 2. Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? Säilinud on etruskikeelseid tekste (lühikesed hauakirjad), kuid teadmised nende kultuurist on lünklikud ja piiratud
meander-peadteadma et kreeka iseloomulk kujutis (õp lk 54 üleval nurgas) PALUN TEIE KUNSTIAJALUGU AGA KUS ON MU LATTE?????? No said kätte oma latte:D Etruski kultuur 8. -3. sajand e.m.a. Apenniini ps l elas palju eriilmeliste kultuuridega etnilisi rühmi. Juhtiv koht oli etrusikitel. Nende riik koosnes 12 linnriigi liidust. Tegeleti põllumajanduse ja merekaubandusega. Se soodustas kultuuri arengut. Õitseaeg on umbes 6. sajand e.m.a. Käisid läbi kreeklastega. Etruski tempel paiknes kõrgel poodiumil. Põhiplaanilt peaagu ruut. Templil sügav eeskoda, mille lagi toetus üksteisest üsna kaugel asuvatele sammastele. Sambad sarnanesid dooria sammastele. Neil puudusid kannellüürid, aga oli baas. Talastik kaeti maalitud saviplaatidega. Etruski templil puudub kreeka templile omane harmoonia ja teostuse peenus. Etruski elamutüüp püsis Itaalias väga kaua. Pearuum on aatrium, mille ümber paiknevad sümmeetrilised ruumid.
- Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad. - näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. - Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujudel, eriti pärast Itaalia vallutamist roomlaste poolt. Kreeklaste mõjul hakati jumalaid kujutama inimesesarnastena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Enamik rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma nimed. - Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena).
savi- või metall-, mõnikord ka marmornõu, milles segati veini veega. enkaustika - Vahamaal ehk enkaustika on maalimine vahavärvidega. Tegemist on antiikajast pärineva maalitehnikaga, mis kasutab vahas kuumutamise teel segatud värve. ETRUSKI KUNST Arhitektuur ja kujutav kunst. Säilinud on peamiselt matusekommetega seotud kunst. Kunst erines nii perioodide kui linnade kaupa. Leitud on tuhandei etruski hauakambreid (Toscanast, Laziost ja Umbriast jt). Hauakambreid oli mitut tüüpi: 10 kivisesse maapinda raiutud tunnelid; 11 ümmargused kupliga kaetud hauakünkad; 12 kivist ehitatud majataolised hauakambrid; 13 mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropolid). Suurimad Tarquinias ja Cerveteris. 14 Sageli sisustatud eluruumina, seintele maalitud uste ja akendega. 15 Kaunistatud seinamaalide, skulptuuridega, käsitööesemetega.
Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. (Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased Kreekast, ainult et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed.) Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. (Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja) Roomlased, olles 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maaalalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Hauakambrite seinamaalidel näidati: Pidusid muusika ja tantsuga Jahiretki Spordivõistlusi
quirites(romani). Romulus võeti pärast surma kohe taevasse. Nimi võib tulla sabiinide linna nimest Cures. Võib tulla sõnast covirites. Quirinus= Mars. Romulus võtab endale kaasvalitseja, sabiini Titus Tatius, kellel oli sümboolne võim. Elanikkonna suurenedes oli vaja neid organiseerida. Jagas elanikkonna kolme hõimu, sellest saab tribus- 10 curiae- kuuriat. Sai kergesti mobiliseerida sõtta. 1.Ramnes. Nime tähendus ei ole teada. 2.Tities. 3.Luceres- tõlgendatud kui etrkuske, etruski kodanikud. Numa Pompilius- hakkas jaotama elanikku, millel oli mingi militaarne tähtsus. Tema valis kuningaks senat. Idealiseeritud, tuntud oma pietas´e poolest. Olevat arendanud rooma õigust ehk seaduste kogu, mis anti alguses edasi suuliselt. Süstematiseeris rooma kultust. Tema hakkas jaotama päevi soodsateks ja ebasoodsateks kuni kristluse ajaarvamise järgi. Olevat jaotanud aasta 12ks kuuks. Asutab Pontiflex Maximus´e ametikoha, kes on ülempreester
Nike kuju üle. 10. Tänapäeval saame näha Vana-Kreeka maalikunsti vaasimaalidel. 11. Hellenistliku ajastu skulptuuris rõhutati tundeid, emotsioone, värviküllasust. 12. Kreeklased nimetasid ennast hellenistideks ( Sõnast hellen kr. k), sellest tuleb ka sõna hellenistlik ajastu. Etruski kunst 1. Etruskid elasid Kesk- ja Põhja-Itaalias, praeguse Toscana maakonna aladel. Ajaloolased on arvamusel, et tegemist on Itaalia põliselanikega. 2. Kreeka hellenistliku kunstiga on etruski kunstil kõige enam sarnasusi. 3. Vaasimaalide ja sarkofaagide abil saame tänapäeval ettekujutuse etruski kunstist. 4. Etruskid kujutasid sarkofaagi kaanel perekonda. 5. Etruskide seinamaalidel olid inimesed ning kujutatud oli nende elu. 6. Etruskide templid erinesid kreeka templitest selle poolest, et seal peal olid kujud ning need meenutasid Hiina templit. 7. Etruskide ehituskunst pärandas roomlastele võlvkaared, elumaja- revolutsioon ehituskunstis. 8
ROOMA Rooma Merilin Kuld Mariliis Pallon 10A Itaalia geograafilised olud Apenniini poolsaar Mägine maa Mõjutused teistest tsivilisatsioonidest Alus keskaegse Euroopa arengule Etruskid Elasid itaalia loodeosas Päritolu teadmata Tähestik alfabeedi järgi 7-6 sajandist eKr. oli kujunenud 12 linnriiki Etruskid olid: Head meresõitjad Kardetud piraadid Käsitöölised Etruski religioon Jumalike ennete tõlgendamine Usk surmajärgsesse ellu Naised olid meestega võrdsed Rooma linna tekkimine Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Ladina keelest sai Rooma ametlik keel Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus Kuningate aeg Roomas Esialgu valitses seitse kuningat Roomast kujunes tõeline linn Kujunesid välja varase Rooma ühiskonna põhijooned Varane Rooma ühiskond Valdavalt talupojaühiskond Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas patriooni ja kliendi vahekord Patriitsid ...
REFERAAT Rooma ja Bütsantsi kunst Sirly Himmaste Rooma ja Bütsantis kunst. Roomlased vallutasid Kreeka ning liitsid selle Rooma riigi külge. Roomlaste eelkäijateks Itaalia pinnal olid etruskid. Nende päritolust ja kultuurist on ka tänapäeval üsna vähe teada. Etruski tempel sarnaneb teatud määral kreeka peripteeriga, tal on tsella, sambad ja viilkatus, kuid ta esikülg on tugevamini rõhutatud. Templid ei olnud ainuüksi jumalate eluasemed, vaid ka pidulike jumalateenistuste kohad. VI ja V saj. e.m.a. pärinevatel etruski maalidel, mida on palju säilinud Chiusi ja Corneto hauakambriteks, kus on palju ühist kreeka vaasimaaliga. Kõige ilmekamalt aga avaldub etrutskite kunsti omapära hauaskulptuuris. Sarkofaage, milles lamasid abielupaaride
Gustave Courbet, Maaliti seda, mida nähti. Honore Daumier Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Etruski kunst 8. saj eKr Etruski kunsti omapära: ,,Kapitooliumi metall, sitke savi, freskod. emahunt" Freskodele on iseloomulik motiivide vahetu ning lihtne edasiandmine, värvikontrastid, tegelikkuse realistlik edasi andmine ja tegelaste
Kunstiajalugu 1)Mesopotaamia: Vana pabüloonia ajast pole midagi säilunud, assüürlased havitasid pabüüloni. UUS-PABÜLOONIA nähtuseks oli Paabüloni linn ise. See oli ümbritsetud kahekordse müüriga. Kreeka ajaloolane .. on kirjeldanud, et müürid olid üle 50m kõrged. Jumalanna Istari väravad, sealt lähtus protsessiooni(pidulik rongkäik) tänav. Nende ääres paiknesid kaks tähtsat ehitist : peajumal Mardukile pühendatud tsikuraat (tempel) ehk Paabeli torn, (paabeli segadus- jumal segas keeled ära, keegi ei saanud aru) Semiraamise rippaiad, ühk vanaaja 7st maailmaimest. Terrassidele ehitatud aed, taimed kogu tolleaja tuntud maailmast, insenerehitus ime. Iga aste oli ülevalatud asfaltiga. Värvitoonidest eelistati sinist, kollast ja valget. Reeglina kujutati tornis loomi. Asüüria kunst: Asüürlased on ajalukku läinud kui sõjakas rahvas. Küüditamine on vana nähtus (elanikgrupi ümberasustamine) Asüürlased on ajalukku läinud Assurbanipali raamatukog...
teoste ning arheoloogilise ainestiku põhjal. Nende omapärane, kreeka kirja sarnane kiri on siiani desfreerimata. See kultus levis 8. - 1. saj. eKr., alates 3. saj. eKr. hakkasid nad järk - järgult alistuma roomlastele. Pärast etruskide viimast katset Rooma vastu üles tõusta lasti neid massiliselt hävitada, ülejäänud etruskid assimileerusid. Etruskide kultuur, mis ise on saanud tugevaid mõjutusi Kreekast, mõjutas omakorda roomlasi, eriti tehnika, arhitektuuri ja linnaehituse alal. Etruski arhitektuurist võib ettekujutuse saada eeskätt arheoloogilise ainestiku, vähem aga säilinud ehitiste põhjal. Kõige täiuslikumalt on tänase päevani jõudnud etruskide hauad: sahthauad ja kaljuhauad ning ümarhauad e. tholosed, mida kroonis koonosekujuline pseudovõlv. Mitmest väikesest hauast koosnevat ringikujulise vundamendiga ümbritseva hauakompleksi selle peale kuhjatud koonilise savimäega nimetati aga tumuluseks.
Ent kõikidest Jupiteri templitest oli tähtsaim siiski Kapitooliumil asuv pühamu, mis oli pühendatud J.Optimus Maximusele, Junole ja Minervale. Tempel oli etruski stiilis, tõstetud kõrgele poodiumile. Jupiteri kuju asus keskmises cella's ja kahe jumalanna kujud kahes äärmises. Oluline on, et Jupiter domineerib, ta on suverään, Maximus, kaks naist on mõnes mõttes ta külalised. Pärimuse kohaselt oli Jupiteri kuju autor Vejist pärit Vulca-nimeline etruski meister. Kuju on valmistatud savist ja värvitud punaseks. Ent juba mõte kujust, mis jäljendas jumalat, oli midagi täiesti uut. JUNO Jumalanna Juno oli hierarhias Jupiterist järgmine, teda kutsutakse ka regina'ks, ent mitte seepärast, et Jupiter on rex. Sõna regina meenutab Juno muistset funktsiooni kogu Latiumi linnajumalanna, ent valitsejana ei saanud teda roomlaste silmis Jupiteriga võrrelda. Seevastu oli olulisem Juno roll naiste
Prosper Merimee oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog.Autor elas aastatel 1803-1870.Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta.TA keskendus tavadele,keeltele,minevikule. Tema esimene näidend oli ,,Clara Gazuli teater".Alguses ta jättis mulje et ta on kõigest teose tõlkija.,,Clara Gazuli teater" saavutas suure tuntuse.Romaanid: ,,Jacquerie", ,,Charles IX valitsemise kroonika". Tuntumad novellid: ,,Etruski vaas", ,,Kahekordne ehitus", ,,Arsene Guillot".teistest teostest veel ,,Tamango", ,,Matero Falcone", ,,Colomba" ja ,,Carmen". Novellid oli Merimee põhizanriks.Tema teosed panevad kaasa mõtlema ja elama. Carmen Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu ,kes vallutas meeste südameid.Pidas ennast vabaks hingeks.Carmen keerab enda sõrme ümber Don Jose .Lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela.Jose peab Carmeni trellid...
saartele. · Kõik, mis valmistati vähepüsivast materjalist, on peale mõnede õnnelike erandite jäägitult kaduma läinud. · Nende nii sügavat muljet avaldava kunsti tunnistajaks on see, mida kelt on raiunud kivist, vorminud savist või valanud metallist. Hallstadti kultuur · 9-5 saj e.m.a · tunti erinevaid värvimistehnikaid ja ka väga levinud pindade plastiline kujundamine kutsub esile erivärvilisi peegeldusi. · omas ka mõningaid etruski ja kreeka mõjusid · Keldi kunsti iseloomustab kõige rohkem loogeline joon ja kaar. Pildid on geomeetrilise täpsuse asemel loomutruult elavad. · Inimnägu on kujundatud deemonlikuks ja grimassi- ning maskilaadseks · Teada pole maskide ja grimasside sügavam tähendus. Gundestrupi katel · Tegemist on 65 cm suuruse läbimõõduga poolkerakujulise hõbekatlaga. · Neil on kujutatud
nike) - koristose orde keruuline , kõige noorem, kapiteel (n. olümpilion) Mall Tuntud on vasimaal *8.saj geomeetriline ( meandi) *7-6. saj mustafiguurilised *5.saj punasefiguurid -mütoloogia, olmestseen On avastatud valguse varja effekt, mis paneb aluse kaasaegsele maali tehnikale. Rooma kunst( 753a. enne-476 pärast) 2.saj ema rooma impeeriumi kõrgaeg. *Ilmalik kunst, elulähedane. Ülistab vaemehi ja riigivalitsejaid. *Rooma kunst on mõjutatud kreeka ja etruski kunsti poolt. Arhitektuur. Mõtlesid välja betooni. Materjal- põletatud tellised. Konstruktsioon kaared, võlvid, kuplid Kuulus kuppelehitis panteon (tempel) Teatri- ja tsirkusehooned Colosseum. Saunad(pesemis-, ja massaazi- ja higistamisruumid, basseinid. Mahusid 1300inim.) . Kuulsamad Caracalla termid. Triumfkaar monumet tühtsa sündmuse auks. Foorum-väljak linnas - sillad , veejuhtmed, kiviplaatidega sillutatud tänavad, keskküte ( kuuma õhuga),
Mitu keelt maailmas on? "Paabeli torn" Selle küsimusele ei ole võimalik anda täpset vastust. Põhiprobleemideks on keele ja murde eristamine, avastamata ja väheuuritud keeled. (umbes 7105 keelt Ethnologue'I keelteandmebaasi järgi. Mõned keeled on hääbunud ja väljasurnud (näiteks etruski, kopti ja takelma keeled). Suured keeled, väiksed keeled Eesti keelt peetakse väikseks keeleks Inglise keelt kasutab
Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures- antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis. Seinamaal Terrakotast sarkofaag Nn. Veji Apollo hauakambrist Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õpplima noori etruske. Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol- see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride "arhailist" naeratust. Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust.
segada. Altar asus aga templi ees ning pühasid riitusi ja ohverdamisi toimetati väljas. Joonisel on kujutatud enamik kreeka templite põhitüüpe. (Näitlikku pildimaterjali kreeka templitest vaata mõistete dooria, joonia, korintose order all) 1 Rooma tempel. Rooma templiehituse arengut hilise vabariigi ajajärgul mõjutasid ühelt poolt etruski tempel, mis oli terrakotaplaatidega kaetud puitehitis ja teiselt kreeka templid, eriti hellenistliku ajajärgu toretsevad ehitised. Rooma ehituskunstis võib eristada viit orderit (toskaana, rooma-dooria, rooma-joonia, korintose, komposiitne), ent väga valdav oli hellenistlik korintose stiil. Rooma tempel meenutab suures osas kreeka templit, kuid see asub reeglina oluliselt kõrgemal alusel, poodiumil, kuhu viis trepp. Kui kreeklased pidasid templit jumala
Zeus Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Antiikaja sünkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega (Ammon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib-olla isegi Dyaus Pitar hinduismis).Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama
2) Seinamaalide põhjal on järeldatud nn sõnnimängude tähtsust Kreeta kultuuris.T 3) Kreekas oli arhidektuuri ülesanne esimesel kolmel perioodil templite ehitamine.T 4) Kreeka ehituses kautati põhiliselt 3 orderit.T 5) Kreeka klassikalise perioodi skulptuuris kujutati inimesi ideaalsetena.T 6) Kreeka seinamaale tuntakse vaid üksikute rooma koopiate põhjal.T 7) Etruskide hauakambrite kunst püüdis säilitada lahkuja hingele meelepärast elukeskkonda.T 8) Etruski kuulsaim pronkstöö on emahundi kuju.T 9) Rooma jumalaid kujutati nagu Vana-Kreekaski inimeste sarnastena.T 10) Rooma arhidektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused.T 2.Nimeta Kreeka 3 tuntumat skulptorit ja nende teosed!/6/ Myron-kettaheitja Pylokleitos-odakndja Pheidas-athena ja zeus 3.Selgita mõisted!/6/ 1) Kükloopilised müürid-mükeene linna müüri kivid on nii suured, et ladujateks
Ajalugu: I periood, Vanaaeg KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSEKS (teemad, mille pärast eelmist kontrolltööd läbi oleme võtnud) NB. Sisse tulevad ka eelmised teemad, aga nendele olen kordamisküsimused juba saatnud! 1. Aastaarvud ja faktid, mida on vaja mäletada: · 8.-5.saj.eKr Etruski linnriigid · 5.-3.saj.eKr · Aleksander Suur vallutab Pärsia impeeriumi ja saab lisaks Makedooniale ja Kreekale seega ka kõikide Lähis-ida tsivilisatsioonide valitsejaks 330eKr · 2.-1.saj.eKr Kodusõjad Roomas · 1.-2.saj.pKr Rooma impeeriumi hiilgeaeg · 313 Roomas legaliseeritakse ristiusk · 476 germaanlaste hõimupealik Odoaker kukutab viimase Lääne-Rooma keisri, vanaaja lõpp 2. Lühikene lahti seletamine: 2.a. Mõisted: mis on?
Mustafiguuriline (põletatud punane pind, musta värviga figuurid), punasefiguuriline (figuurid punased, vahed mustad). 12.Hellen-kreeklane, hellenism-kreekapärasus, ajalooline: kultuuriperiood u 330-30 eKr. Etruski kunst. 1.Etruskid-enne Rooma riigi teket elasid Kesk-ja Põhja-Itaalias, praeguse Toscana maakonna aladel. 2 arvamust:Itaalia põliselanikud või merd mööda Väike-aasiast 10.-8. saj. eKr. 2.Kunstil on kõige rohkem sarnasust kreeka kultuuriga. 3.Ettekujutus etruski kunstist tänapäeval-vaasid (suur haruldus), pronksskulptuurid. 4.Sarkofaagi kaanel kujutati terrakotast abielupaare vestlemas või söömas. 5.Seinamaalidel kujutati pidutsemist, jahti, sporti, perekonnaringi. 6.Etruski templid ehitati puidust. 7.Roomlastele pärandati võlvide ladumise tehnika. 8.Tuntud skulptuurid pronksist kimäär, Kapitooliumi emahunt. 9.Vaasid-hallid või mustad, ühevärvilised, muster uuristati või vajutati sisse, vooliti peale ja põletati. Rooma kunst. 1
egiptuse troonistmele, mille juurde kuulus ka jalapink, et jalad ei puutuks kokku kivipõrandaga. Laudadest on võimalik eristada kolmel või neljal jalal asuval kiviplaadist söögilaudu trapezasid, mis tõsteti kline ette söömaajaks. Luksusesemetena kasutati pronksist laudu. Kreeklaste riided olid lihtsalt seinal nagis ning asju hoiti kirstudes. Kristudel jätkati arhidektuuristiilide kaunistusi. Ka kirstude kaaned olid kumerad, laemdad või viilaktusega nagu arhidektuuriski. 1.7. Etruski kultuur Levis 8.-3.sajandil e.kr. Asudes poolsaarel on sellel kultuuril mõjutused nii põllumajandusest kui ka merendusest. Peetakse seda ka ülemineku kultuuriks Kreeka ja Rooma vahel. Etruskid uskusid hauatagusesse ellu ja ennustasid loomamaksa pealt. Etruski templid avaldasid suurt mõju ka hilisemale rooma ehitusstiilile ning väidetavalt õpetasid etruskid roomlasi kaari kividest laduma. Kuulsaim kunstinäide on kindlasti emahunt, kes imetab Romulust ja Remust. Väga
Etruski kunst. Levis 8.-3. saj. e. Kr. Itaalia aladel. Ühtne riik puudus, olid edukad meresõitjad, põlluharijad ja metallurgid (raud, pronks, kuld). Linnad olid korrapärase planeeringu ning võimsate müüride ja väravatega. 7-6. saj. e. Kr. oli kultuuri kõrgaeg, kuid siis alistati nad roomlastele, kellele nende kunst suurt mõju avaldas. Kuna etruskikeelseid tekste on väga vähe säilinud on teadmised selle kultuuri kohta väikesed. Haruspeksid olid ennustajad, kes ennustasid loomamaksa järgi. Täringumängu armastati ka rituaalina. Tulnud olid etruskid kas Väike-Aasiast või olid Itaalia püsiasukad. ,,Kapitooliumi emahunt" on pronksskulptuur, millel on kujutatud Rooma linna rajajaid imetavat hunti (imetatavad on hiljem lisatud). Terakota on põletatud savi, millest valmistatud skulptuurid olid suurte mandlikujuliste silmadega, raskete laugudega, muigel, suure ninaga. Mõjutusi saadi Kreeka kultuurist. Väga tähtis oli surnukultus, haudadeks olid k...
Prosper Mérimée Minu Nimi 10. B Pildid Elulugu Prosper Mérimée (28. september 1803 Pariis 23. september 1870 Cannes) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Pärines Pariisi kunstnike perekonnast Mériméed võib vaadelda kui romantismist realismi poole suunduvat kirjanikku. Keskendus eri rahvaste minevikule, keeltele ja tavadele sobis romantikutega Põhjalikud teadmised ja andekus kunstivallas, kirjutas ka kunstiteemalisi uurimusi Elulugu Reisis palju Hispaanias ja Itaalias, kus töötas muinsuskaitseinspektorina kunstivarade arvelevõtmisel Prantsuse akadeemia liige Üks Merimee stiili iseärasusi on detaili väljendusrikkus. Ta pigem vihjab,kui rõhutab midagi. Keisri lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut riigiametit korraga Vanemas eas õppis Mérimée ära vene keele ning tõlkis Puskini, Turgenevi ja Gogoli teoseid prantsuse ke...
VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr · Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutab Rooma riik Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.
rikas kultuurielu elav ja lõõgastunud elustiil Berliin on paik, mis elab tulevikus, kuid näitab julgelt ka oma kohati päris tumedat minevikku Berliinlased on väga lahedad ja ajaga kaasas käivad inimesed Vaatamisväärsused Berliinist leiab kümneid, sadu, isegi tuhandeid vaatamisväärsusi Kõige kuulsamad - Brandenburgi värav ja Charlottenburgi loss Berliinis on kokku 180 muuseumi Altes Museum - Kreeka, Rooma ja Etruski kunstiteosed ning skulptuurid Neues Museum - Egiptuse muuseum, kust leiab ka kuninganna Neferiti büsti Bode muuseumi - saab tutvuda bütsantsiaja kunstiga Tähtsaim hoone - parlamendihoone Reichstag Berliini teletorn 368 m - saab kõige parema ülevaate sellest, kui suur ja mitmekülgne on Berliin Wannsee villa Brandenburgi värav Brandenburgi värav (saksa keeles Brandenburger Tor)
kaetud püstiste vagudega. Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod. Joonia siitilis on sammas saledam ja kõrgem. Toetub ümmargusele baasile. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid justkui rulli keeratud. See on voluut. Korintose stiilis on kõige uhkemad sambad. Võrreldes dooria ja joonia sambaga on selle stiili sambad veel saledamad ja pikemad. Kapiteeli ülaosas on taimemotiivid. Etruski templid sarnanesid kreeka templitega, aga olid ehitatud puust. Katus toetus sammastele, mida oli hoopis vähem kui kreeka templitel. Kogu ehitis oli paigutatud kõrgele alusele. Lihtsa ehitise muutsid ilusamaks arvukad keraamilised kaunistused. Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid ehk surnute linnad. Roomlased võtsid kreeklastelt üle sambad. Nad eelistasid korintose stiilis sambaid, sest need olid kõige uhkemad. Sammaste ülesanne oli
rajasid umb. 753 eKr Rooma linna. Vabariik alates 510 ekr, 3.saj eKr valitsesid kogu Itaaliat, 1.saj. eKr valitsesid roomlased kogu Vahemere ruumi, 31 eKr lõi Augustus keisririigi, 2.saj oli maailma võimsaim riik (Britanniast Mesopotaamiani ja Ungarist Marokoni). Lõhenes 395 lõplikult kaheks. 476 langes Lääne-Rooma riik rahvasterändamise keerises. Kultuur ja usund mõjustatud palju kreeklaste poolt, kuid algne Rooma usund kandis tugevaid etruski jooni. Hierarhilise panteonini jõuti küllalt hilja. Kaua säilis kujutlus ebaisikulisest väest numen´ist. Vanimaid kihistusi - maaharimisega seotud viljakusjumalad: maaviljakusjumalanna Tellus, viljasaagi ja rikkuse jumalanna Ops, viinamarjade viljakusjumal Liber, metsade ja niitude jumal Silvanus, piirikivide kaitsja Terminus, loomakasvatuse kaitsja Faunus. Agraarjumalatele oli pühendatud palju pidupäevi. Ka sõjajumal Mars oli algul kevade ja sigivuse jumal,
rooma betooni laiaulatuslik kasutuselevõtt. Betooni saadi lubjast või vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Samuti võeti taas kasutusele idamaades tuntud tellis, kuid nüüd juba põletatud kujul. Kõik see võimaldas kasutada hoonete juures uusi konstruktsioone ning ehitada senisest suursugusemaid ja kõrgemaid rajatisi. - Mängu tulid enne vähetuntud kaared, võlvid ja kuplid. Kõiki neid võis kohata mingil määral ka juba etruski ja samuti vanade idamaade kunstis, kuid roomlased andsid neile teostustasemelt ja kvaliteedilt täiesti uue mõõtme ning suurendasid nende tähtsust ehituskunstis. Kaart hakati kasutama seintes olevate dekoratiivsete eendite, uste ja akende sildamisel, aga ka näiteks eluliselt vajalike veejuhtmete rajamisel, sildade ehitamisel või keisrite aegsete uhkeldavate triumfikaarte loomisel. - Varasele vabariigi ajajärgule ei olnud algselt siiski omased väga suursugused avalikud
Aatriumis paiknes kolle. Katuse keskel oleva avause kaudu valgus vihmavesi aatriumi keskel olevasse basseini. Kuna Rooma Fortuna Virilise tempel arhitektuur oli jätkuks nii kreeklaste kui ka etruskide arhitektuurile, võtsid nad üle nii ehitiste tüübid kui ka ehituskonstruktsioonid ning kohandasid ja täiustasid neid. Ehitiste tüüpidest võtsid roomlased kreeklastelt üle templid. Templid olid seotud ümbritseva arhitektuuri ja maastikuga (nagu Kreekaski). Ilmselt etruski eeskujul on suuremal osal rooma templitest fassaadil sügavad sammasportikused, külgseinte sambad asetuvad kas päris seinte ligidale või on kolmveerandsambad (pseudoperipteer). Sambad Roomlased kasutasid oma ehitustes meelsasti sambaid. Sammas oli eeskätt dekoratsioon, mis asetus paika range korra kohaselt. Sambatüüpidest eelistati korintose või komposiitkapiteeliga sambaid. Komposiit kapiteel
KREEKA JA ROOMA EHITUSKUNST, SKULPTUUR JA MAAL Seminaritöö Kreeka kunst oli üks olulisemaid Euroopa kunstiajaloos, kuna mõjutas tänapäeva kunsti väga palju. Klassikalise Euroopa kunstiajalugu algas Kreeta-Mükeene kunstiga 3.-1. saj.e.Kr. ning oli erinevalt Kreekast palju naise kesksem. Rooma kunstiajaloo esimese huvitava osa moodustab etruskide kunst 753.-510.a.e.Kr. Nende kunst ning usulised omapärad sarnanesid väga palju ahhaialaste omale. Etruski kultuurist ja kunstist on väga vähe säilinud, sest roomlased hävitasid sellest enamuse. Homerose ehk pimedal ajastul 9.-8. saj.e.Kr. hakati pidama Olympia mänge. Arhailisel ajastul, 7.-6.saj. arenes kultuur Kreekas kiiremini ning kunstis on märgatavad erinevused eelmiste ajaloo perioodide vahel. Klassikaline periood oli kõige rohkem idealiseeritud, kiireima arenguga ja ka palju uuritud. Lõuna-Kreeka oli militaarsem ning konkreetsem, Põhja-Kreeka oli vahepealseks oma aja kohta
Termid ehk saunad (Caracalla) 7. Tempel (Pantheon kõigi jumalate tempel) 8. Elumajad/paleed/mitmekorruselised elumajad Trajanuse foorum : (2.saj algus eKr) · Sissepääs ühest suure kaaravaga väravast · Väljakut ümbritsesid hooned, mille fassaade kujundasid korrapärased sammasteread · Väljaku keskel Trajanuse ratsamonument · Väljaku tagaküljel - raamatukoguna kasutatud Basilica Ulpia Fortuna Virilise tempel : (2.saj lõpp eKr) · Kreeka ja etruski ehituskunsti mõjud · Hoone paikneb kõrgel alusel, millele viib trepp ainult ühelt kitsamalt küljelt · Samaste paigutus on nagu kreeka peripteeril, kuid naose ette jääb sügav eeskoda · Naose külgedel seinaga liitunud poolsambad Panteon kõikide jumalate tempel : (2. Saj eKr) · Ümar põhiplaan · Sisemus on kui silinder, mida katab poolkera · Kupepel toetub 8le eenduvale müüriosale, mille vahele jäävad süvendid (nisid)
Rooma riigi algus Etruskid Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Etruskid (hiilgeaeg 7.-6.saj.eKr) · Elasid Itaalia loodeosas · Maakond, kus elasid Etruuria · Puutusid tihedalt kokku foiniiklaste ja kreeklastega · Etruskidel kujunes oma tähestik (säilinud on hauaplaadid) · Nad olid head meresõitjad, metallitöötlejad, põlluharijad ja käsitöölised · Roomlased matkisid nende ehituskunsti (linnad, teed, sillad, veejuhtmed) Etruskide usk · Jumalakartlikud · Pühad tekstid (pikad, rituaalseid eeskirju sätestavad) · Palju jumalaid (üle võetud kreeklastelt) · Osavad jumalike ennete tõlgendajad · Uskusid elu pärast surma (hauakambrid seinamaalingutega) Matmispaigad - kr.k. nekropolis surnute linn,elavate linnade koopiad Etruski hauakambrid Stseen tantsijatega hauakambrist Tarquinii linnas-5 saj.eKr Rooma linna tekkimine · Asutati legendi järgi 753.a eKr. 21. aprillil · See on roomlaste ajaarv...
Vana-Kreeka kunst Kreeka rahvas kujunes välja keetalaste, ahhailaste, doorlaste ja joonlaste segunemise tulemusena 12-8 saj eKr. Kreekalaste usund oli polüteistlik kuid erines tunduvalt teistest vanaaja tsivilisatsioonidest. jumalaid ei kummardatud pimedas usus. Neid peeti vägevateks ja surematuteks kuid inimestega sarnasteks. Kunsti traditsioonid tekkisid 6. saj eKr. 1. arhailine e vanaaeg 600-480 eKr 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. hiline e hellenistlik aeg 323eKr-30 pKr Arhitektuur Kõige rohkem ehitati templeid, mis olid ristküliku kujulise põhiplaaniga. Põhilised ehitusmaterjalid olid kivi ja marmor, mida kaunistati värvidega. Kivide sidumiseks kasutati mördi asemel klambreid. Kõik templi osad on vastastikku matemaatilises sõltuvuses ja põhjendatud. Kandvad ja kantavad osad on tasakaalus ja tekib harmooniline tervik. Hooned mõjuvad pidulikult ja suursuguselt. Arhitektuurile on omane kuldsekesktee otsimine- ä...
Naised kandsid suures valikus soenguid, pikki, õlapikkuseid, punutud juukseid selja taga. Hiljem kanti lühemaid juukseid ja juuksed olid punutud krooniks pähe. Hämmastavad rüüd naisülikutel olid viimistletud peente juveelidega koos kõrvarõngaste, kaelakeede, käevõrude, sõlgedega. Sellel ajal oli etruskide ehtekunst mujal Euroopas ületamatu. Etruskide sõrmused olid väga ilusad ja kõrgehinnalised. Lihtsa lõikega riiete kõrval eksisteerisid ka keerulisemalt tehtud. Etruski freskodel on kujutatud tantsijaid, tantsijannasid ja muusikamehi, kes kannavad eriti kirevaid rüüsid, mis hämmastavad oma lõike ja vormiga. Kuid on täiesti võimalik, et siin on tegemist erakordsete ning pidulikkude sündmuste puhuks valmistatud kostüümidega. Levinumad tüübid jalanõudest olid kõrged sandaalid, pahkluusaapad ja ülespoole keerduva ninaotsaga kingad, mis võisid pärit olla Kreekast või Idamaadest. Jalanõusid oli etruskidel suhteliselt suures valikus
piirkonnad. 2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geograafilist asendit ja looduslikke tingimusi ja rahvaid Kreekas: Liigendatud rannajoon, Mägine, vähe põllumaid, palju saari Roomas: Sirge rannajoon, Palju põllumaid ,vähe saari 3. Kes olid etruskid ja, kuidas nad kujundasid Rooma kultuuri? Roomlaste naabrid, elasid Etuurias, Ehitasid nekropole, roomlased hiljem kopeerisid Etruskide saavutusi tehnoloogiates, näiteks KUPPEL. Mitu Etruski oli Roomas kuninga ametis. 4. Rooma linna teke. Kus asub ja milline on loomislegend Trooja lahingust põgenenud kangelase lapselapsed asustasid rooma linna. Väikestena neid tahtis ära tappa kuri kuningas. Romulust ja Remust kasvatas emahunt. Nad tapsid selle kuninga ära kui said suureks. Nad vaidlesid linna ehitamise asukoha pärast ning Romulus tappis Remust. Romulus andis linnale oma nime ja sai esimeseks Rooma kuningaks. 5
Pegasos kimäär Kimäär on vanakreeka Kimääriks nimetatakse ka mütoloogias olend, inimest, kellel on mitme kes Hesiodose järgi on inimese geenid "eestpoolt lõvi, tagantpoolt Kimääri madu, keskelt kits" tappis Pegasose abiga kahepealisena müütiline kreeka Kimääriks nimetatakse ka kangelane Bellerophon. inimest, kellel on mitme inimese geenid Arezzo Kimäär - Etruski pronksskulptuur Lerna hüdra ehk Hydra Veemadu Elas Argoses Lerna järve juures Tema tapmine oli Heraklese teine vägitöö Lerna hüdra mürgine hingus hävitas kõik elava Minotauros Poseidon kinkis Kreeta kuningale Minosele pulli Minos pidi pulli jumalatele ohverdama, kuid palus endale ta tujuparandajaks jätta Minos astus pulliga suguühtesse ja sündisgi Minotaurus Kerberos vanakreeka mütoloogias Hadese kolmepealine koer Kerberose äratoomine Hadesest oli
II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeruoopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. VIII V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas 753 509 aastat eKr Varane vabariik 509 265 aastat eKr Esimene kuningas Romulus. Peale seda ertuskidest kuningad. Riigi eesotsas senat, igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas 2 konsulit. V
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
