Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara – Fr. R. Kreutzwald 1861; propageeris Jakob Hurt. Arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Rahvamälestused – Jakob Hurt 1870. Käsitles rahvaluulet osana ajaloost Folkloor – W. J. Thoms 1846. Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna. Rahvaluule – J. Bergman 1878. Folkloori tõlge Folkloor = Rahvaluule – M. J. Eisen 1890. Omakeelne termin avaramas tähenduses kasutusel Pärimus – 1990. Kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega, lastepärimus, pärimusmuusika, pärimustants. Vaimne kultuuripärimus – Kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katusetermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta 20 saj: minevik vs tänapäev, vanad vs noored, rahvas vs pärimusrühm, territ...
1832. esimene pühapäevakool 1843. uus gümnaasiumi- ja kooliseadus, vana ladina kool hakkas hajuma. Kasvas reaalainete ja keeleõppe osakaal. Õppeprogrammi pääses soome keel. 1866. triviaalkoolide asemele alam-(2 a) ja ülemastme (4 a) algkoolid. Peale ülemastet pääses 2-aastasesse gümnaasiumi. Soomes loodi Põhjamaade esimesed riiklikud tütarlastekoolid. 1827. tulekahjus hävis Turu akadeemia raamatukogu. 1828. viidi teadustegevus Helsingisse. 1870ndatel muutusid arheoloogia ja etnoloogia tõsiselt võetavateks teadusharudeks. 1838. Soome Teadusselts 19. saj jõudsalt hakkasid arenema loodusteadused. 1858- Jyväskyläs 1. soomekeelne keskkool. 1872.- uus keskkooliseadus. 8-klassiline lütseum. 1922. soomekeelne Turu ülikool. 1930ndate lõpul Helsingi ülikooli õpetuskeeleks soome keel. 15.04.1921 koolikohustusseadus (7-12 a) 1971. 9-klassilise põhikooli kohustus. Praegu on peale seda võimalik 3-aastane gümnaasiumiõpe või ametikooliõpe
Institutsionaalne tugi - Balti Teaduste Edendamise Ühing (1968, AABS) - Tegutseb tänapäevani, korraldab konverentse, annab välja ajakirju, edendas ajaloo uurimist. Üksikuurijate panus (R. Taagepera, T. Parming jt.) - Rein Taagepera kirjutas Balti riikide ajaloolise ülevaate (panustas pagulus ajaloosse). Tartu Ülikooli ajaloo osakond: Enamus ei tegelenud 20. saj ajalooga, enamus tegeles vanema ajalooga. Uuriti talurahvast. 1945-1950ndad, likvideeriti etnoloogia, arheoloogia, Eesti ajaloo kateedrid. Ajaloo osakonnas jäi kaks kateedrid: üldajaloo ja NSVL ajaloo kateeder. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis: Ülemineku periood- Periood 1980ndate keskpaigast kuni 90ndate aasta keskpaigani. Gorbatsovi perestroika muutused hakkasid esile ilmuma. Muudatused ajaloouurimise organisatsioonilises struktuuris ja uurijaskonnas: kogu partei ajaloo likvideerub, partei ajaloo instituut saadetakse laiali, taastatakse eemaldatud kateedrid NSVL ajal
Sotsiaalantropoloogia ja kultuurantropoloogia erinevus: Briti sotsiaalantropoloogia kujunemisele avaldas suurt mõju valgustusaeg ja koloniaalimpeerium. Selle põhjal tekkis sotsiaalset struktuuri ja muid sotsiaalseid aspekte uuriv teadusala. Ameerikas, mida mõjutas saksa romantism, mille fookuses oli kultuur. Samal ajal, erialaga kujunemisega samal ajal jõuti tõdemuseni, et Ameerika indiaanlased surevad kultuurina välja. Etnoloogia ja antropoloogia erinevused: etnoloogia on ida-Euroopas seotud oma ühiskonna uurimisega. Mis on antropoloogia aine? Ühiskondade võrdlev uurimine? - Ühiskond organiseeritud, grupiviisiline elu, mida me jagame paljude teiste sotsiaalsete gruppidega. Aga ühiskonnad ei ole selgepiirilised. Kultuuride uurimine? - Mis on kultuur? Kultuur antropoloogias on kõik inimesed. Kultuur on nii kõrgkultuur kui ka igapäevaelu. Kultuuri vaadeltakse sotsiokultuurse nähtusena ja ideoloogilise nähtusena. Kultuur
uskumuste kohta. Arheoloogidele on suureks abiks Täppis- ja loodusteadused : dendrokronoloogiline skaala, mille abil määratakse puu maharaiumisaeg ja kasv. numismaatika münditeadus määratleb müntide aja, vermimiskoha, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Antropoloogid uurivad kalmete väljakaevamisel saadud luustikke ja määravad inimeste rassilise kuuluvuse, soo, vanuse, haigused , toitumuse jne. Etnoloogia rahvateaduse uurimistulemused, Rahvaluule vanad pärimused, keel. Kirjalikud allikad - Läti Henriku kroonika võib välja lugeda olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, suhetest, linnustest, eluolust, usundist jms. 3.Muinasaja periodiseerimine muinasaeg hõlmab kogu Eesti ajaloost üle 8,5 at pikkuse perioodi. VIII at keskpaigast eKr XIII saj I veerandini pKr. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks bõtnud materjali, millest valmistati tööriistad
1832. esimene pühapäevakool 1843. uus gümnaasiumi- ja kooliseadus, vana ladina kool hakkas hajuma. Kasvas reaalainete ja keeleõppe osakaal. Õppeprogrammi pääses soome keel. 1866. triviaalkoolide asemele alam-(2 a) ja ülemastme (4 a) algkoolid. Peale ülemastet pääses 2-aastasesse gümnaasiumi. Soomes loodi Põhjamaade esimesed riiklikud tütarlastekoolid. 1827. tulekahjus hävis Turu akadeemia raamatukogu. 1828. viidi teadustegevus Helsingisse. 1870ndatel muutusid arheoloogia ja etnoloogia tõsiselt võetavateks teadusharudeks. 1838. Soome Teadusselts 19. saj jõudsalt hakkasid arenema loodusteadused. 1858- Jyväskyläs 1. soomekeelne keskkool. 1872.- uus keskkooliseadus. 8-klassiline lütseum. 1922. soomekeelne Turu ülikool. 1930ndate lõpul Helsingi ülikooli õpetuskeeleks soome keel. 15.04.1921 koolikohustusseadus (7-12 a) 1971. 9-klassilise põhikooli kohustus. Praegu on peale seda võimalik 3-aastane gümnaasiumiõpe või ametikooliõpe
Arheoloogidele on suureks abiks Täppis- ja loodusteadused : · Dendrokronoloogiline skaala - mille abil määratakse puu maharaiumisaeg ja kasv. · Numismaatika münditeadus määratleb müntide aja, vermimiskoha, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. · Antropoloogid uurivad kalmete väljakaevamisel saadud luustikke ja määravad inimeste rassilise kuuluvuse,soo,vanuse,haigused,toitumuse jne. · Etnoloogia rahvateaduse uurimistulemused. · Rahvaluule vanad pärimused, keel. · Kirjalikud allikad - Läti Henriku kroonika võib välja lugeda olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, suhetest, linnustest, eluolust, usundist jms. 4)Mesoliitikum Eestis-Kunda kultuur (VIII-IV at II veerand eKr) Mesoliitikumist ehk keskmisest kiviajast pärinevad esimesed praegu teada olevad inimasustuse jäljed Eestis. VIII at keskpaigast eKr pärineva Pulli asula
1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Märk on tervik, mis koosneb vormist ja tähendusest. Märgid on omavahel seotud ja korrastatud. Sõna tähistab midagi, mis olemas on. Ka lause on märk, sest sõnade summast tekib tähendus. Märkide liigid: Sümbolid puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel; Ikoonid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel; Indeksid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL (teade) ___________________ SAATJA____ _KANAL (õhk, mida mööda teade liigub) VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) ...
platonistide õpetusel. Patristika on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. 91. Kirjelda Rooma-aegset (ehk keisririigiaegset) kreeka ajalookirjandust, vähemalt kaks autorit, millest kirjutasid? Josephus Flavius dokumenteeris ajaloosündmusi juutide asualal (praegune Iisrael), mis kuulus toona samuti Rooma keisririigi koosseisu Plutarchos Pedagoogika, poliitika, kirjanduse, arheoloogia, füüsika, meditsiini, retoorika, muusika, etnoloogia, filoloogia, teoloogia, filosoofia. Plutarchos omistab suure tähtsuse ka perekonnaelule, kasvatusele ja sõprusele. 92. Kirjelda teist sofistikat. Mis on deklamatsioon? Teine sofistika kehastas erinevalt varasemast just konservatiivseid, klassikalisest ajastust pärinevaid väärtusi. Ta püsis sageli jonnakalt vanade õpetamismeetodite juures ja pigem taunis õpilaste originaalsuspüüdeid. Meelelahutuskõne ehk deklamatsioon: esineti publiku ees
Folkloristika kordamisküsimused 1. Nimeta ja kommenteeri vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja nende tausta. vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) folkloor < ingl. folklore = folk + lore; termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; rahvaluule – eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. arYklis “Sõnakene luuldest”, Sakala lisaleht, nr. 3 folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest; vt nt lastepärim...
Kirjutas loogikaõpetuse, mis on jäänudki loogika üldkursuse aluseks. Solon- ateena riigimees, filosoof, luuletaja. Jaotas kodanikud 4 klassi, määras igaühe õigused ja kohustused. Perikles- Ateena riigimees, teostas demokraatlikke reforme, kehtestas nõukogu liikmeile ja vandekohtunikele palga. Drakon- ateena riigimees. Kehtestas esimesed Ateena kirjalikud seadused, mis nägid ette surmanuhtluse paljude kuritegude eest. Herodotos- kreeka ajaloolane, luuletaja. Ajaloo ja etnoloogia isa ,,Historia". Kogus andmeid maade ja rahvaste kohta. Thukydides- klassikalise ajastu suurim ajaloolane. Keskendus vaid poliitilisele ajaloole. Aiscylos- kreeka näitekirjanik. Atika tragöödia peamine looja. Lisas näidendisse 3 näitleja, suurendas dialoogi osakaalu. Sophokles -kreeka näitekirjanik. Euripides kreeka tragöödiakirjanik. Tema teosed said edukaks alle peale tema surma. Pythagoros kreeka matemaatik, füüsik, astronoom. Asutas oma kooli
I PILET 1. Teadusharud, mis tegelevad müütide uurimisega; raskused müütide uurimisel 2. Modernistlik luule (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism A. Blok; futurism V. Majakovski; imazism Th.S. Eliot; sürrealism F.G. Lorca; akmeism A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset Raskused müütide uurimisel: Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust-suhu ja selle pärast ka palju muutunud. 2)...
Kultuuriajalugu Kultuuri ja kultuuriajaloo historitseerimine • kolm „sündi” • Mõiste „kultuur” sünd (Vico) • Kultuuri „ajaloolisuse” sünd (Herder) • kultuuri „ajaloolise uurimise” sünd (Buckhardt) Mõiste „kultuur” sünd • sõna „kultuur” on vanem kui mõiste, tuletatud ladina keelsest sõnast cultura, mis tähendab põlluharimist • tänapäeval kasutas seda sõna esimesena Cicero metafoorina, võrdles kui inimhing on põld, mis õige harimisega kannab vilja (filosoofia ongi hinge harimine) • renessansi ajastul „kultuur” kui vaimu harimine, sõna kinnistub vaimusaavutuste, kunsti, kirjanduse, filosoofia jne külge • arusaam kultuurist kui tervikust- seosest, mis valitseb uskumuste, kunstide, teaduste, õiguste, keele jne vahel, sündis 16.saj Itaalias ja Prantsusmaal ◦ kultuur tähendab vaimu kultiveerimist, enese harimist ◦ kul...
Teiste teadlaste meelest põhineb ühiskonna areng algusest peale vägivallal ja sunnil: jõukamad ja tugevamad allutasid ülejäänud oma tahetele ja sundisid enda heaks tööle Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Esiaeg e muinasaeg e eelajalooline aeg : Periood inimese ilmumisest kirja tekkeni. 5-3,5 milj a tagasi 3000 eKr. Ajalooline aeg : Periood kirja tekkimisest kuni praeguseni. Ajalugu uurivad: arheoloogia, etnoloogia, bioloogia, keemia, antropoloogia Inimese eellased Millal elasid Mida oskasid, kuidas elatasid Australopiteekused 5-2 milj. a tagasi. Püsti käimine. Hominiitide liik Aafrikas. Raipesööjad ja taimetoitlased. Homo habilis 2.5 milj. a tagasi. Esimesed tööriistad. Esialgu
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused....
Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944) Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" SISUKORD SISSEJUHATUS Tähtsamaks sündmuseks kodumaa ajaloos oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. aastal. "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallatsemistest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et kord "Kalev koju jõuab oma lastel' õnne looma". Nüüd on see aeg käes!" - oli iseseisvusmanifestis kirjas. Kuigi Eesti on väike riik, on ta suutnud lõppude-lõpuks on iseseisvuse säilitada. Võideldes küll Nõukogude Liiduga, Saksamaaga ning mõne muu väiksema riigiga, pole me eestlased, mitte kunagi alla andnud. 1. EESTI ISESEISVUMINE 1.1 1917. aasta Eestis Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroo...
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemuse...
Ainekursuse "Folkloristika alused" kordamisküsimused eksamiks (2017) 1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); Rahvamälestused käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor < ingl. folklore = folk (ee rahvas) + lore (ee tarkus, pärimus); termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; Rahvaluule eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis "Sõnakene luuldest", Sakala lisaleht, nr. 3 Pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsi...
Teaduse juhtimine eeldab teaduslike metoodikate (vorsight, stsientomeetrilised andmebaasid) väljaarendamist ja rakenda mist. 3.Toetame Eesti teadlaste senisest laialdasemat osalemist rahvusvahelistes teadus projektides, programmides ja koostöövõrgustikes. 4.Soodustame üliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste õppimist ning töötamist välismaa ülikoolides ja uurimiskeskustes. Toetame teadlaste mobiilsuskeskuste raja mist. 5.Peame eriti oluliseks rahvusteaduste, sh eesti keele, ajaloo, etnoloogia, arheoloogia, rahvakunsti arendamist. Eesti keel on meie rahvuskultuuri arenemise ning rahvuse püsimajäämise oluline tagatis. RAHVAKULTUUR 1.Kindlustame eesti keele väärtustamise ja püsimajäämise, tagame selle võrdse staatuse teiste ELi liikmesriikide keeltega. 2.Tagame muinsuskaitse jätkuva tugevdamise ja muinsuskaitse all olevate objektide säilimise ning nende taastamise programmi pädeva koostamise ja realiseerimise koostöös kohalike omavalitsustega. 3
Religioon on solidaarsuse vallandaja On huvitatud religiooni funktsioonidest: distsiplineeriv, siduv, jõudu andev, eufooriline Antropoloogia 20. saj alguse Inglismaal 20 saj alguseks oli üldine antropoloogia uurimisteema paika pandud primitiivne, metsik, varajane inimene ja tema kultuur, eksootilised kultuurid. Pandi paika ka antropoloogia terminid: etnograafia on kirjeldus kirjaeelsetest rahvasteest; etnoloogia on teadus, mis tegeleb kirjaeelsete rahvaste ajalugude konstrueerimise ja uurimisega; sotsiaalantropoloogia tegeles primitiivsete ühiskondade institutsioonide võrdleva uurimisega. Frazer nägi antropoloogiat kui sotsioloogia haru, mis uurib primitiivseid inimesi. 20 saj alguse antropoloogiale iseloomulikud jooned geograafiline difusionistlik lähenemine, sotsioloogiline lähenemine (sotsiaalsete fenomenide võrdlev uurimine). Durkheimi mõjul liikus
ühiskonnas. Elus keel varieerub ja muutub. Mis tahes varieerumises on ainest keele muutumiseks. Siiski vaid osa varieerumisest viib keele muutumiseni. 5. SOTSIOLINGVISTIKA KEELETEADUSE HARUNA – debatt: kas peaks olema osa keeleteadusest? Labov arvas, et ei pea looma eraldi mõistet, vaid keeleteaduses võiks tunnistada sotsiaalse varieerumise olemasolu. Sotsiolingvistika eelkäijad olid antropoloogiline keeleteadus, etnoloogiline filoloogia ja keeleteaduslik etnoloogia, kuid tänaseks pole see ei sotsioloogia ega ka antropoloogia. Sotsiolingvistika erine traditsioonilisest lingvistikast: TUNNUS TRADITSIOONILINE LINGVISTIKA SOTSIOLINGVISTIKA ÜHTSUS ühtne varieeruv, pole ühtne REEGLID kategoorilised reeglid variaablusreeglid VARIEERUMINE vaba struktureeritud
vasta faktidele. Me kõik olime kunagi metsikud, aga tsiviliseerimise käigus on inimesed muutunud moodsaks. L.H. Morgani kultuuri evolutsioon ja selle etapid: · Metsik korilased, kütid · Barbaarne põllumajandus · Tsiviliseeritud kirjaoskus Kõik kultuurid läbivad etappe. Sellele aga vastandub Boas, kes väidab, et iga kultuur on omaette üksus ja üks kultuur ei saa olla teisest arenenum kultuur. Relatiivsuse põhimõte. Antropoloogia (käsitleb inimesi) vs etnoloogia (käsitleb eksootilisi rahvaid) ; keel ja kultuur (ei saa öelda, et üks keel on teisest arenenum ; keel ja kultuur on lahutamatud osad) Aprioorne vs aposterioorne grammatika 1. on kogu keeleteadmised; 2. Grammatika, mis tuleb kogemustest. Ameerika strukturalismi rajajad on: · Edward Sapir (1884-1939) ,,Language: An introduction ..." · Leonhard Bloomfield ,,Language" Sapiri nimetati juba eluajal geeniuseks. Tal on pidevalt uued, ootamatud,
sõjalist haridust. Keskkooli- ja gümnaasiumiõpetajate ettevalmistus toimus Tartu Ülikooli juures, algkoolide õpetajaid valmistati ette õpetajate seminarides ja pedagoogiumides Tartus, Rakveres, Tallinnas, Läänemaal ning Võrus, vähem Saaremaa Gümnaasiumi pedagoogikaklassis. ·Teadusseltsid- Iseseisvuse ajal kujunes eesti rahvusest õppejõudude-teadlaste kaader ja eesti teaduskeel. Tähtsale kohale tõsteti rahvusteadused: eesti keel ja kirjandus, soome-ugri keeled, folkloor, etnoloogia, eesti ajalugu ja muinasteadus. 1938. a, kui rajati Eesti Teaduste Akadeemia, tegutses Eestis ligi 40 akadeemilist teadusseltsi. ·Eesti Teaduste Akadeemia- oli 19381940 tegutsenud teadusliku uurimistöö keskasutus Eestis. Akadeemia oli oma tegevuse korraldamises autonoomne, seda juhtis Vabariigi Presidendi poolt viieks aastaks akadeemikute seast nimetatav akadeemia president. Akadeemia jagunes humanitaarteaduste ja loodusteaduste sektsiooniks. Akadeemia koosseisus nähti ette 20 tegevliiget
R. Radcliffe-Brown, kelle mõjutus oli tugevam, kuid lühiajalisem, kui tema rivaalil, peamiselt II MS tõttu. Sotsioloog Emile Durkheimi austajana tegi Radcliffe-Brown samuti välivaatlusi. Tema teooria, tuntud kui strukturaalne funktsionalism, kirjeldab sotsiaalsete institutsioonide olulisust. Olenemata kahe Briti koolkonna sotsioloogilistest erinevustest olid tulevaste generatsioonide koolkonnad neist äärmiselt mõjutatud. MAUSS Kuigi antropoloogia ja etnoloogia olid saksa-keelsetes riikides tähtsal kohal, jäid nad pärast II MS tahaplaanile. Sellel ajal sai antropoloogia keskmeks Prantsusmaa. 1903. aastal avaldasid Durkheim ja tema nephew olulise teaduste süsteemi, Primitive Classification. 1909. aastal avaldas Arnold van Gennep Les Rited de passage'i, rituaalide analüüsid, Lucien Lévi-Bruhl esitles ka oma teooriat. Maussi ja teisi toonaseid mõtlejaid kutsuti ,,loogika-eelseteks". Maussi teoreetiline positsioon oli keeruline
taandus Skandinaavia suunas. Esimesed tõendid inimtegevusest Eestist pärinevad umbes aastast 9000 eKr. Jääaja mõjud Eesti maastikule: 1) Lõuna- Eesti kuppelmaastik 2) voored Jõgevamaal 3) rändrahnud 4) Põhja- Eesti pankrannik Muinasaja uurimine: 1. Muistised: a) radioaktiivse süsiniku meetod b) antropoloogid (luustiku põhjal- rass, sugu, vanus, haigused jne) c) numismaatikud (müntide/kaubanduse ajalugu) 2. Kirjalikud allikad: a) etnoloogia ehk rahvateadus: rahvaluule ja keel b) Skandinaavia saagad: 13. saj pKr kirjutatud c) Vana- Vene kroonikad ehk letopissid d) Oluline on ka Läti Henriku Liivimaa kroonika Eesti muinasaeg: 1. Kiviaeg: a) paleoliitikum- puudub Eestis b) mesoliitikum- 9000 kuni 4900 eKr c) neoliitikum- 4900 kuni 1800 eKr 2. Pronksiaeg- 1800 kuni 500 eKr 3. Rauaaeg- 500eKr kuni 13. sajand pKr Keskmise kiviaja üldiseloomustus vanimad asulakohad koos
kõikide nähes suure õppehoone koridoris. Direktsioon peab seesugust raha paigutust priiskamiseks, sest suudelda saab vabalt ka pikas õppehooneid ja võimlat ühendavas tunnelis. Õpilasesindus ei ole selles vallas oma arvamust veel välja öelnud. ____________ 1 filiaal haruosakond 2 eklektika eri stiilide mehhaaniline liitmine, kõnekeeles: stiilide kompott 3 Défense [de´fa(n)s] Pariisi külje all paiknev ärikvartal 4 markantne eriliselt ilmekas 5 etnoloogia ühe rahva kultuuri ja olustikku uuriv teadus (rahvariided, mängu- ja tööriistad jmt.) 6 kaskaad astmeline juga MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kuidas seletad lahti sõna "neofunktsionalism"? 2. Millised Tallinna viimasel ajal kerkinud hooneid võib pidada neofunktsionalistlikeks? 3. Millisesse Baltikumi linna tahetakse püstitada Guggenheimi muuseumi filiaali? 4. Kes on selle tulevase hoone arhitekt? Mida tead sellest arhitektis? 5
väljapaistvamaid raamatuid 20.sajandi keeleteaduses. o Jan Mukarovsky (1891-1975) o Jerzy Kuryovicz (1895-1978) o Karl Bühler (1879-1963) · Glossemaatika · Ameerika strukturalism · Pariisi koolkond · Moskva ingvistide ring Ameerika Strukturalism Franz Boas (1858-1942) Kwakiutl (Kwakwaka'wakw Vancouveri saar). Ta oli hariduselt füüsik. · Kultuurilise realtiivsuse põhimõte; · Antropoloogias vs etnoloogia (etnograafia) · Keel ja kultuuri (keel on kultuuri osa) · Apriorne vs aposteroidne grammatika Ta jaoks oli oluline saksa romantiline ja eelromantiline filosoogia. Kogu rahvusluse ideoloogia tekkis Saksamaal 18nda sajandi lõpus. Ta esitas romantilise metafoori, milles rahvas on analoogne inimesega. Rahval on oma hing, tahe. Ta idee seisnes selles, et rahvad on erinevad ja neist tuleb lugu pidada just lähtudes nende erinevustest. Natsionalistlik filosoofia
Koonda tekstilõike ühte. Analüüsi mustrite regulaarsust ja varieeruvust. 8) Formuleeri võimalikud hüpoteesid. 9) Kontrolli usaldusväärsust ja põhjendatust, tuues välja hälbivaid juhtumeid, osalejate arusaamisi ja selgitusi. 10) Kirjuta läbi oma tegevust ja tehtud leiud. Etnograafia Etnograafia kui teadusharu antropoloogia uurib inimest tema elukeskkonnas, kohaliku kultuuri. Uurimismeetod sotsiaalteadustes. Rahvaluule ja folkloori tähenduses: etnoloogia. Juured: Funktsionalistlik sotsiaalantropoloogia Suurbritannias (Malinowski), Prantsuse strukturalistlik antropoloogia (Lévi-Strauss), Chicago Ülikooli sotsioloogia osakonna etnograafilised uurimused (Goffmann, Becker). Etnograafia on pikaajaline, üksikasjalik, otsene osalusvaatlus välitöö näol, uuritava kultuuri, institutsiooni seestpoolt tundma õppimine. Oma kultuuri etnograafilise uurimuse käigus pööratakse tähelepanu argielu asjadele ehk
(Eestlaste muistne vabadusvõitlus). Eesti ajalooteadus nimetab seda protsessi traditsiooniliselt muistseks vabadusvõitluseks Euroopa eri piirkondades langes muinasaja lõpp laia ajavahemikku, alates 1. aastatuhandest eKr mõnes Lõuna-Euroopa regioonis ja lõpetades 2. aastatuhande algusega pKr Kirde-Euroopas. Mesopotaamias ja Egiptuses lõppes muinasaeg juba 4. aastatuhandel eKr. ETNOLOOGIA - Etnoloogia on humanitaarteaduste hulka kuuluv teadusharu. Traditsiooniliselt peetakse etnoloogia uurimise objektiks erinevate rahvaste kultuure. Kaasajal kasutatakse tema kohta ka terminit "kultuurantropoloogia". EVANGEELIUMID – Uus Testament koosneb 27 raamatust, millest 4 esimest on evangeeliumid ('rõõmusõnumid'; Jeesuse Kristuse elu kirjeldused). Iga evangeelium võtab kokku Jeesuse teenimistöö. Matteuse evangeelium, mille kiriklik traditsioon omistab apostel Matteusele, Alfeuse
ülikoolides ja uurimiskeskustes. Toetame teadlaste mobiilsuskeskuste rajamist. 8. Laiendame sotsiaal- ja rakendusuuringuid, tagamaks parimate lahenduste leidmist ja kasutamist riigielu erinevate valdkondade ja struktuuride juhtimisel. Hariduse, sotsiaalsfääri, ökoloogia, õigus- ja korrakaitse areng peab senisest oluliselt enam tuginema teadusuuringute tulemustel. 9. Peame eriti oluliseks rahvusteaduste, sh eesti keele, ajaloo, etnoloogia, arheoloogia, rahvakunsti arendamist. Eesti keel on meie rahvuskultuuri arenemise ning rahvuse püsimajäämise oluline tagatis. KULTUURIPOLIITIKA Eesti rahvas on loonud aegade jooksul oma identiteedi, mis väljendub meie keeles ja kultuuris, kommetes, tavades, arusaamas vabadusest ja vastutusest. Need on väärtused, mille hoidmise ja kaitsmise peab tagama riik. Elujõuline kultuur on kogu meie rahvuse elujõu tagatis ning järjepidevuse ja kestmise alus
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr;
aastast, Laulva revolutsiooni ajast alates. Üleminekuperioodi iseloomulikumaks tunnuseks oli senise ajaloouurimise institutsionaalse raamistiku muutmine. Ajalugu muutub ühiskonnas oluliseks. Lisaks teisenes ka uurijaskond, PAI ja AI sotsialismisektor likvideeriti. See tähendas, et paljud, kes olid sotsialismiperioodi uurijad, ei leidnud enam sisulist teaduslikku väljendust. Sisulised muutused ka TÜ ajaloo-osakonnas, kui 1989. likvideeriti NSVLi kateeder ja taastati Eesti ajaloo, etnoloogia ja arheoloogia kateedrite tegevus. Taastati ajaloo uurimise struktuur, mis oli EV lõpuperioodil. Tegutsema hakkas ka lähiajaloo kateeder, hiljem muudeti kateedrid õppetoolideks, veelgi hiljem kujunesid neist osakonnad. Loodi juurde arhiivinduse õppetool. Teisenesid ka uurijate uurimisteemad – suurem tähelepanu lähiajaloole, fookus siiski veel Eesti vabariigi ajalool (repressioonid, julgeoleku organite tegevus jms). Lähiajaloo
proosas. Tema looming jaotatakse kaheks: Moralia ('kirjutised moraali alalt', pealkirja sai sari eetikaprobleeme käsitlevate esseede järgi) ja Paralleelsed elulood. Plutarchose Moralia on esitatud dialoogide, loengute ja kirjade vormis, see on entsüklopeedilise sisuga ning hõlmab tervet omaaegse teaduse valdkonda (sarjas on umbes 70 kirjutist pedagoogika, poliitika, kirjanduse, arheoloogia, füüsika, meditsiini, retoorika, muusika, etnoloogia, filoloogia ja teoloogia alalt; loomulikult käsitletakse selles ka filosoofiat). Plutarchos omistab suure tähtsuse ka perekonnaelule, kasvatusele ja sõprusele 3 92. Kirjelda teist sofistikat. Mis on deklamatsioon? Rooma aega langeb retoorika periood, mida tuntakse teise sofistika nime all. vanade sofistidena (lihtsalt sofistidena) käsitletakse 5. ja 4. saj eKr elanud kreeka kõnemehi ja õpetajaid, üldiselt loetakse teise sofistika
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagune...
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudeg...
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta. Kunst, mis ürit...
16.–17. referendumi rahvuslik-territoriaalse autonoomia küsimuses. Riigikohus tunnistas 11. juuli augustil Narva ja hiljem ka Sillamäe rahvahääletuse õigustühiseks. 25. juuli – 2. Konflikt Jäägrikompanii allumatuse pärast. august Asutati Eesti Mõtteloo Sihtkapital, mis hakkas toetama Eesti autorite 23. august vaimuloomingu väljaandmist filosoofia, esteetika, poliitika ja etnoloogia vallas. 26. august Pommiplahvatus Tallinnas Vabaduse väljaku ja Harju tänava nurgal. 31. august Leedust lahkusid viimased Vene väeüksused. 10. Paavst Johannes Paulus II külaskäigul Tallinnas. september 11. Eesti Rahvusraamatukogu uue hoone pidulik avamine; lugejatele olid uksed avatud september olnud juba 27. veebruarist. 15. Riigikogu võttis vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse: 9-klassilise põhikooli
ookeani äärsete riikide sadamalinnad · uued kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused kauba- ja fondibörs · oluline hinnatõus hindade revolutsioon (kuld ja hõbe muutusid odavamaks, toidu- ja tarbeesemete tootmine jäi samale tasandile, nende eest tuli maksta suurema väärismetalli hulgaga) kiirendas feodaalsuhete lagunemist · avardusid teadmised maailma kohta geograafia, zooloogia, botaanika, etnoloogia · tõusis laevaehituse ja navigatsiooni tase · uued filosoofilised, poliitilised, majandusalased õpetused 35.Humanism ja renessanss Humanism ilmalik haritus ja ilmalikud teadused vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale, keskpunktis oli inimene, mitte Jumal, mõiste tuli kasutusele 15.-16. saj. Renessanss antiikkultuuri juurde naasmine, antiikkultuuri taassünd, vastandades seda kiriklikule teadusele,
1885 uus kirjakeel sai võrdse staatuse. 1892 omavalitsused saavad ise valida keelte vahel. Norra kirjanduse klassikud on valdavalt kirjutanud taanipärases kirjakeeles (vt H. Ibsen). 20.sajandil kahe keele lähendumine aga mitte kokkusulamine. Tänapäeval 10-15% norralastest kasutab kirjakeelena uusnorra keelt. Talurahvakultuuri mõju rahvuskultuuri arengule: Rahvamuusika, rahvatantsu, rahvarõivaste (peorõivana) elustamine 19.sajandi keskpaigast alates nt noorsooliikumine, etnoloogia taustatöö. Sport kui rahvuslik tegevus: nt suusatamine NB! Rootsi ja Taani ei sekku Norra rahvuskultuurilistesse küsimustesse ja ajakirjandus- vabadus. Rahvuslik ärkamisaeg Aktiivne seltsielu majanduse, poliitika ja kultuuri valdkonnas. Olulised kasvatajad: maakoolide õpetajad (1840.aastatest alates), rahvusülikoolid (1860.aastatest alates), pooldavad 19.sajandi lõpus venstret. Rahvuspüha 17.05 veetmine alates 1820.ndatest 11
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keel...
Visuaalne antropoloogia 17.11.2014 5-7 lk lühiuurimus, ühe kursusel nähtud filmi ja selle autori kohta, oodatakse ka endapoolset analüüsi ja arutlust. Hinnatakse õpilase iseseisva töö oskust (allikate ja kirjanduse kasutamine, arutluse põhjendatus ning originaalsus). Eksamil on 10 visuaalse antropoloogia põhimõistet ja isikunime ning peab analüüsima eksami käigus nähtud etnograafilist filmi. 40% eksami vastused, 20% filmianalüüs, 40% essee Visuaalse antropoloogia alusepanija Visuaalne antropoloogia on antropoloogia aladistsipliin. Proovib näidata, millises maailmas inimesed elavad ja mida tähendab seal elamine. Antropoloogia põhiline uurimismeetod on välitööd (osalev vaatlus) uurija jälgib, osaleb, küsitleb (intervjueerib) inimesi nende igapäevaelus. Uurija kogub, kaardistab ja analüüsib infot. Visuaalse antropoloogia algusepanijaks ,,Principles of Visual Anthropology" kogumik. Tegemist on a...
aasta. Ghana keskaladel elavad ashanti hõimud, kes 17. saj moodustasid konföderatsiooni ja allutasid mitmed teised rahvad ning alustasid integratsioonipoliitikat: nad keelasid teistel rahvastel enda ajalugu mäletada ning suulist pärimust hoida. Nad pidi omaks võtma ashantide ajaloo ja pärimuse. Afrikanistika Afrikanistika on kompleksne teadus, mis tegeleb aafrika rahvaste ajaloo, keelte, kirjanduse, kunsti, etnoloogia, õiguse, majanduse, sotsiaalsete ja poliitiliste probleemide uurimisega. See tekkis 19. saj orientalistika osana ning eraldus sellest allest pärast Teist maailmasõda. Teaduslik süstemaatiline lähenemine Aafrikale on seega üpris uudne nähtus. Misjonärid, kes mustale mandrile rändasid, hakkasid koheselt uurima sealseid keeli. Eesti misjonär Evald Ovir, kes hukkus noorena Lääne-Aafrikas, koostas väidetavalt esimese teadusliku artiliki
Näiteks ajal, mil hakkasid tekkima 90 esimesed tsivilisatsioonid, kiri veel puudus või oli see veel vähe arenenud. Sellepärast ei olegi avastatud varajastel tsivilisatsiooni perioodidel kirjalikke materjale. Seepärast aitavad just arheoloogilised leiud mõista iga üksiku tsivilisatsiooni kujunemist. Praegusele ajale kõige lähemal olevaid tsivilisatsiooni tekke faasis rahvaste ühiskondi, eluolu ja kultuuri uurib etnoloogia ehk rahvateadus. Arheoloogia ja etnoloogia andmeid omavahel enamasti võrreldakse. Kuid selline tegevus on keeruline ja järeldused, mis sellise protseduuri ajal tehakse, jäävad enamasti vaieldavateks. Näiteks tsivilisatsioonide tekkepõhjusi ja kujunemist teatakse kindlalt tegelikult väga vähe. Tsivilisatsioonide üldine areng on tänapäeval juba teada. Näiteks alguses oli põlluharijate ja
Kuid mis põhjustel tekkisid maailmas tsivilisatsioonid? Näiteks ajal, mil hakkasid tekkima esimesed tsivilisatsioonid, kiri veel puudus või oli see veel vähe arenenud. Sellepärast ei olegi avastatud varajastel tsivilisatsiooni perioodidel kirjalikke materjale. Seepärast aitavad just arheoloogilised leiud mõista iga üksiku tsivilisatsiooni kujunemist. Praegusele ajale kõige lähemal olevaid tsivilisatsiooni tekke faasis rahvaste ühiskondi, eluolu ja kultuuri uurib etnoloogia ehk rahvateadus. Arheoloogia ja etnoloogia andmeid omavahel enamasti võrreldakse. Kuid selline tegevus on keeruline ja järeldused, mis sellise protseduuri ajal tehakse, jäävad enamasti vaieldavateks. Näiteks tsivilisatsioonide tekkepõhjusi ja kujunemist teatakse kindlalt tegelikult väga vähe. Tsivilisatsioonide üldine areng on tänapäeval juba teada. Näiteks alguses oli põlluharijate ja
Kuid mis põhjustel tekkisid maailmas tsivilisatsioonid? Näiteks ajal, mil hakkasid tekkima esimesed tsivilisatsioonid, kiri veel puudus või oli see veel vähe arenenud. Sellepärast ei olegi avastatud varajastel tsivilisatsiooni perioodidel kirjalikke materjale. Seepärast aitavad just arheoloogilised leiud mõista iga üksiku tsivilisatsiooni kujunemist. Praegusele ajale kõige lähemal olevaid tsivilisatsiooni tekke faasis rahvaste ühiskondi, eluolu ja kultuuri uurib etnoloogia ehk rahvateadus. Arheoloogia ja etnoloogia andmeid omavahel enamasti võrreldakse. Kuid selline tegevus on keeruline ja järeldused, mis sellise protseduuri ajal tehakse, jäävad enamasti vaieldavateks. Näiteks tsivilisatsioonide tekkepõhjusi ja kujunemist teatakse kindlalt tegelikult väga vähe. Tsivilisatsioonide üldine areng on tänapäeval juba teada. Näiteks alguses oli põlluharijate ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
