2. Palsameerimine- Muumia valmistamine surnukehast. 3. Delta- Mitme haruline jõesuu. 4. Püramiid- Hiiglaslikud haudehitised vaaraodele. 5. Rosette'i kivi- kivi, kuhu oli rajutud hieroglüüfid koos kreeka tähtedega. Tänu sellele sai Prantsuse teadlane võtme egiptuse kirja ja keele desifreerimiseks. 6. Skarabeus- sõnnikumardikas 7. Sarkofaag- surnukirst 8. Muumia- spetsiaalselt töödeldud surnukeha 9. Desifreerima- märke lahti seletama 10. Etnoloogia e. rahvateadus- uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri 11. Papüürus põhiline kirjutusmaterjal, mis on pilliroost tehtud. 12. Sfinks- lõvi keha ja inimese peaga olend, sümboliseerib jõudu ja mõistust, püramiidide valvurid Oskused Homo sapiens oskas puust ja mammuti nahast onne ehitada, tuld hoida ja süüdata, täiustada tööriistu, kalapüüda.
o Koloniserimine paljaksröövimine euroopaliku elulaadi pealesurumine kristianiseerimine; kohaliku elulaadi / kultuuri hävitamine · Vana maailm o Kaubanduse raskuspunkt nihkus põhja poole o Tekkisid kauba- ja fondibörs o Hindade revolutsioon o Laevaehitus ja navigatsioon o Avardus maailmapilt Geograafia Zooloogia Botaanika Etnoloogia Ressursid / avastused · Uus maailm o Hobune o Varblane o Gripp o Rõuged o Tüüfus · Vana maailm o Mais o Maapähkel o Kakao o Küüslauk o Kartul o Tomat o Tubakas o Uba o Kalkun o Süüfilis o Ilmselt olid need avastused sama tähtsad nagu elektri avastamine. Ilma maadeuuringuteta oleks maailm
Kordamisküsimused ajaloos: Muinasaeg 8800 e/Kr - 1200 (AT 1) 1. Mis on ajalugu? Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu alates inimese kujunemisest ja lõpetades tänapäeva sündmustega. Ajalugu on humanitaarteadus, sest uurib inimesega seounduvat. Selle harud on arheoloogia ja etnoloogia. 2. Millal ja kuidas algas ajalugu? Umbes 5500a taasi, mis ajast on teada vanimad ametlikut dateeritud savitahvel (Sumeri kiilkiri). 3. Püüa arutleda koos näidetena, kuidas tuli inimene maale. (eelkäijaid maal? lühi iseloomustus?) Inimene arenes pikka aega välja ahvist. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS - u 35milj a tagasi. Homonoidsed liigid elanud vähemalt 4milj a.
Ajalugu - teadus inimkonna minevikust, sellest, kuidas inimesed elasid, millega nad tegelesid, millele mõtlesid. 2) Nimetage ajalooteaduse harud ja iseloomustage neid lühidalt. Osake tuua näiteid tuntuimatest arheoloogilistest mälestusmärkidest maailmas. Ajalooteaduse harud: Arheoloogia (ehk muinasteadus) – uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode, mil kirja kas veel ei kasutatud või millest on kirjalikke tekste vähe säilinud. Etnoloogia (ehk rahvateadus) – uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri (rõivaid, elamuid, esemeid) Antropoloogia (ehk teadus inimesest) – uurib inimest kui ühiskondlikku olevust ja kultuurikandjat (inimese bioloogiline päritolu, inimene kui sotsiaalne olend, tema iseärasused ja põlvnemine) - Antropogenees (ehk inimese põlvnemine) – antropoloogia haru, mis uurib inimese teket ja põlvnemist, pole ajalooteaduse haru
Muinasaeg ehk esiaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p.K.r. muistis-muinasjäänused(asulakohad,kalmistud,relvad,ehted jne) muinasaja uurimine täppis- ja loodusteadused-suureks abiks arheoloogidele dendrokronoloogiline skaala-pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav Numismaasikud-tegelevad aaretes ja kaevamisel päevavalgele tulnud müntidega,nad määravad mõntide vermimiskoha ja-aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemus Muinasaja periodiseerimine-Eesti ajaloo kõige pikem periood uheksandast aastatuhandest e.K.r. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.K.r. paleoliitikum-vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,kestis Eestis IX aastatuhandest e.K.r. kuni V aastatuhandeni e.K.r...
üleloomulikekspeetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikudsünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. 2) Religiooni uurimise võimalused. Religiooni(de) uurimisega tegeleb teoloogia ehk usuteadus, samuti kultuuriantropoloogia, religiooniantropoloogia, etnoloogia, folkloristika. 3) Nimeta maailma suurimad religioonid. • katoliiklus 1,1 miljardit • õigeusk 240 miljonit • protestantism 350 miljonit • muud kristluse voolud 350 miljonit • islam 1,5 miljardit, sealhulgas: • sunniidid 940 miljonit • šiiidid 120 miljonit • ilmalikud, ateistlikud või agnostilised hoiakud 1,1 miljardit • hinduism 900 miljonit
esemete kogud (vt Kunstkamera – Kunst-Kammern, Antiquitaeten-Zimmer); Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine, nt A. W. Hupeli tegevus. Kui esmalt kirjeldati nende maad, 18. sajandi alguses loodusolusid. Tehti uurimisreise Siberisse jne. 18. sajandi lõpupoole hakati kirjeldama ka rahvaid, rahvaste eristamiseks ja klasifitseerimiseks, nende kommete, laulude, keele alusel. August Wilhelm Hupel - rahvaluule, etnoloogia aluse panija Eestis. Side olemas kohalike inimestega. 18. sajandi ajaloofilosoofia * nt Giambattista Vico ideed: - muinaskultuuri (paganarahvaste poeesia ja mütoloogia) väärtustamine, - arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest - soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Johann Gottfried von Herder – suur saksa õpetlane. Tuntud ja teatud esimese maailma rahvalaulude kogumiku avaldajana. Maailma eripaigust rahvalaule kokku koondanud
tänapäevani. Muinasaega uurivad teadused: Arheoloogia Arheoloogia tegeleb väljakaevamistega, millega otsitakse ajaloolisis esemeid. Nende esemete järgi on võimalik määrata aega, mil neid kasutati ja nende otstarbel. Numismaatika - Münditeadus. Tegeleb aaretest ja kaevamistel välja tulnud müntide uurimisega, tehes selgeks nende päritolu ja vermimisaja. Samuti ka kaubandussuhteid. Etnoloogia Rahvateaduste uurimine. Kasutatakse igapäeva elu leide,et neid tõlgendada. Rahvaluule - See sisaldab vanu pärimusi ja seletus tegevuste kohta, näiteks kuidas künti vms. Kroonikad Kroonikad sisaldavad küllaltki täpseid kirjeldusi muinasaja ühiskonna kohta. Neist mahukaim ja täpseim on Henriku Liivimaa kroonika, mis kirjeldab ristiusus levitamist Läti ja Eesti aladel. 3
Toni D..... § 1. Emakeele Selts (allpool: selts) on 23. märtsil 1920. aastal Tartu Ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis nüüd tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga. Selts asub Tallinnas. § 2. Emakeele Seltsi eesmärgid on: a) kaasa aidata eesti keele, sugulaskeelte ja etnoloogia teaduslikule uurimisele; b) kaasa aidata eesti keele kasutamisele riigikeelena ning ülemaalise suhtluskeelena; c) äratada avalikku huvi eesti keele ja sugulaskeelte vastu; d) edendada filoloogide akadeemilist suhtlemist ja ühisüritusi, samuti nende koostööd eesti keele huvilistega. § 3. Oma eesmärkide taotlemiseks Emakeele Selts: a) koondab isikuid, kes oma tegevusega tahavad seltsi ülesannete täitmisest osa võtta;
VARAUUSAEG 16.-17saj. HUMANISM-inimese keskne maailmavaade, inimene on maailma keskpunk. RENESSANSS-14.-17.saj,taassünd(antiik-kultuuri),sai alguse 14.saj Itaalias. UUENDUSED KUNSTID-perspektiiv,realistlikult kujutamine,,modellideks inimesed,jumalad inimeste sarnased,kasutati valgust ja varju; kunstnikud Leonardo da Vinci, Michelangelo. Kirjanikud Dante Alighierit,Francesco Petrarcat,Giovanni Boccaccio,William Shakespear. Uute ideede ja teadmiste levikule aitas kaasa trükikkunsti leiutamine Johannes Gutenbergi poolt. Majandus- hakkas arenema pangandus. Astronoomid Galileo Galilei,Nikolaj Kopernik,Giardono Bruno. II SUURED MAADEAVASTUSED:põhjused üksluine toit nõudis vajadust vürtside järgi,kadusid traditsioonilised kaudateed,vajadus leida merekaubateed idaga, loodeti saada kulda ja hõbetat; eeldused uut tüüpi laev karavell mille purjeid sai keerata ja seega sõita vastutuult,kompass(võeti hiinast üle),astrolaab(araablaste leiutis),palju ...
AJALOOALLIKAD 1. Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms., mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude kogumiga. Irdmuistised e. juhuleiud on esemed, mis pole seotud mingi leidude kogumi ega kinnis- muistisega. 2. Kirjalikud ajaloo allikad - ürikud, kroonikad, seadused 3. Suulised ajaloo allikad - pärimused, legendid, müüdid, muinasjutud, rahvaluule. Lisanduvad veel: 1. Etnoloogilised ajaloo allikad - tavad, kombed, traditsioonid. 2. Lingvistilised ajaloo allikad - keel, murded. Arheoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb aineliste ajalooallikate ehk muististe uurimisega ning nende abil ajaloo tundmaõppimisega. Vastavalt ajajärgule, mida arheoloogia uurib, eristatakse esiaja, vanaida, antiik- ja keskaja arheoloogiat. Omaette arheoloogiaharu moodu...
eKr - 50a. pKr rooma rauaaeg 50-450a. pKr keskmine rauaaeg u450-800a. pKr noorem rauaaeg noorem viikingaeg u800-1050a. pKr hilis rauaaeg u1050-...1300a. pKr Muistised: kinnismuistis, irdmuistis, ajalooline aeg, Muinasaega uurivad teadused: arheoloogia, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad, Kiviaeg §2 Pulli asula: u7500a. eKr/asus Pärnu jõe ääres/Sindi lähedal Kunda Lammasmägi: Pullist mõnevõrra hilisem/saarel Kunda järvel Arheoloogiline kultuur: ühelaadsete leidudega muististe rühma/tegevusalade, eluviiside sarnasuse alusel/vb ka etnilise ühtekuuluvuse põhjal, nimetatakse ... Kunda kultuur (mesoliitikum,kalapüük, küttimine/elupaigad vee
*1.Mille poolest erinevad müüt ja muistend? Muut on lugu jumalatest ja heerostest. Kui muudi sisuks on algaeg, loomine, siis muistendid puudutavad lähiminevikku, meie maailma, neil pole maailma loomisega pistmist. Muistend - kindel stereotuupne sisu, skeem. Faabula selgus ja ebapersonaalsus on muistendi tunnused. Peamine on köitev lugu, seepärast ei ole elamuse detaile kirjeldatud nagu memoraadis. *3.Shamaani peamised funktsioonid? Shamaani peamine funktsioon on aidata kogukonda ja selle liikmeid kriisis. Eri rahvad näevad kriisi põhjusi erinevalt > erinev ka shamaanide käitumine. Kriisis on shamaani pohiulesanne olla meedium, abivaimud; nendega saab suhelda ekstaasis - selleks oma tehnikad. Abivaimud on need, kes kaitsevad shamaani teises ilmas ja juhendavad. On iseloomulik, et shamaan ei otsi enda jaoks teise ...
7.Milliseid uuendusi majanduselus tõid kaasa maadeavastused? Maadeavastuste tagajärjel vähenes Vahemere-äärsete kaubalinnade osatähtsus, kaubanduskeskusteks muutusid Atlandi ookeani äärsed linnad. Tekkisid kauba- ja fondibörs, toimus hindade revolutsioon (väärismetallid odavnesid, tarbekaupade hinnad tõusid). Feodaalsuhted hakkasid lagunema ja algas kapitalistlike suhete kujunemine. Kiiresti hakkasid arenema geograafia, zooloogia ja botaanika, tekkisid eeldused etnoloogia kujunemiseks. Tõusis laevaehituse ja navigatsiooni tase, avardus eurooplaste maailmapilt, kujunesid uued filosoofilised, poliitilised ja majandusalased õpetused. 8.Mis on reformatsioon?Nimeta selle põhjused. Reformatsioon on usupuhastus. Usupuhastus on ristiusu õpetuse puhastamine sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsioon on nii kiriku kui ka ühiskonna muutmine. Põhjused: ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla, vaimulikud ja
Portugallased jõudsid Jaapanisse, kuid taibates ohtu sulgesid jaapanlased oma sadamad, jättes need avatuks vaid hollandlastele. 17. saj. algul avastasid hollandlased Autraalia. Põhja-Ameerika idarannikule jõudis inglased ja prantslased 17 saj. Suurte maadeavastuste tagajärjed Euroopale: inflatsioon e. raha väärtuse langemine ja hindade tõus, maailmapildi avardumine, uued kaubad (tomatid), Vahemere kaubandus kaotas tähtsuse, uued kaubanduskeskused (London-majanduskeskus), etnoloogia, kauba-ja fondibörs, feodalismi lagunemine. Ameerikale: kõrgkultuuride hävingkoloniseerimine, kultuuriväärtuste purustamine, vägivaldne risti- usustamine, kirja häving, orjatöö kasutamine, haiguste levik. Aafrikale: Aafrika koloniseerimine, rahvastiku vähenemine, rahva orjadeks müümine. Suuri maadeavastusi peetakse maailmaajaloo üheks olulisemaks pöördepunktiks, kuna maailmapilt laienes, suured muudatused ühiskonnas, inimrasside laienemine, keskaja lõpp ja uusaja algus.
Keeleteaduse tüübid: Sünkrooniline keeleteadus keele uurimine ühes ajas. Diakrooniline keeleteadus keele areng ajaloos. Teoreetiline Praktiline = rakendus lingvistika (nt logopeedia, tõlk) Makrolingvistika (keeleteadus seotud teise teadusega) : o Psühholoogia psühholingvistika o Sotsioloogia sotsiolingvistika o Ajalugu diakrooniline lingvistika o Semiootika semantika o Filosoofia semantika ja pragmaatika o Etnoloogia kõneetnograafia o Kirjandusteadus stilistika Keeleteaduse meetodid: o Lingvisti keelepädevus (iseensa keel) o Andmete kogumine o Salvestus o Litereerimine (üleskirjutamine) o Korpused o Sõnaraamatud, arhiivid jms. o Katsed, küsitlused o Andmete töötlemine: o Kvalitatiivsed meetodid (üksik juhtum) o Kvantitatiivsed meetodid (statistika) 3 Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine
Esemelised allikad: o vanad asulad o kivikalmed Arhitektuurilised o hooned Muinasaega uurivad teadused: Antropoloogia teadus inimesest, mis uurib tema bioloogilisi iseärasusi ja põlvnemist. Numismaatika uurib münte ja medaleid. Etnoloogia rahvateatus, mis üritab leida muinasajast pärinevaid kombeid ja nähtuseid hilisemate sajandite eestlaste või teiste rahvaste igapäevaelust. Rahvaluule võimaldab pärimusest leida viiteid mingitele sündmustele või avada esivanemate maailmapilti. Keel eesti keele seosed teiste keeltega. Geneetika teadus pärilikkusest, mis võimaldab tuvastada lähimaid sugulusrahvaid. Muinasusund: Puudus ütne ja reglemeeritud usund piirkondlikud erinevused.
17. Mis on Rosette`i kivi? 18. Milline oli aastaaegade vaheldumisega seotud müüt Vana-Egiptuse religioonis? 19. Vana-Egiptuse matmiskombed? 20. Vaarao Ehnatoni usureform? 21. Millest räägib kirjandusteos "Sinuhe jutustus"? 22. Mis on maat? 1.Nimeta 2 ajaloo abiteadust ja nende tegevuse sisu? Arheoloogia ehk muinasteadus uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode, mil kirja kas veel ei kasutatud või millest on kirjalikke tekste säilinud vähe. Etnoloogia ehk rahvateadus uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri ( rõivad, elamuid, esemeid jms.). 2. Mida tähendab mõiste "ajalooline aeg"? Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud kirjalikke mälestisi. 3. Millega tegeleb allikakriitika? Allikakriitika on kriitilise uurimise teel allikatest tõde välja selgitada ja sel moel kirjeldada, seletada ning mõtestada ajaloo arengut. 4. Mis on sotsiaalajaloo uurimise objektiks?
põhjapõtrade ja polaarrebastega, kohata võis mammuteid. U 12 tuhat a.t. soojenes kliima, levisid kase- ja männimetsad, ilmusid loomad. c) Muinasaja allikad arheoloogia (muiste uurimine väljakaevamistel), zooloogia ja botaanika (tolle aja taimede ja loomade kindlaksmääramine säilinud materjali põhjal), antropoloogia (luustike põhjal inimrassi, soo, vanuse määramine), numismaatika (vanade müntide põhjal määratakse kindlaks kaubandussuhted), etnoloogia (rahvateaduse andmed 18-19 saj maarahva ehitustest, kommetest, esemetest), rahvaluule ja keeleteadus (vanad pärimused, laensõnad jms. d) Muinasaja periodiseerimine aluseks töö- ja tarbeesemete peamine materjal. - Kiviaeg paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum - Pronksiaeg vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg
1.Tsivilisatsiooni teke Tsivilistatsioon e. kõrgkultuur sisemiselt korraldatud ja kõrge kultuuriastmega ühiskond Varaste tsivilisatsioonide tunnused: viljelusmajandus ja karjakasvatus(oldi üle mindud küttimiselt ja koriluselt) / ühiskondlik tööjaotus(osa inimesi tegeleb põlluharimise või karjakasvatusega, teised käsi või kirjatööga, juhivad riiki) / ühiskondlik kihistumine / riiklus(rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks ja valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil) / kirja olemasolu(seda kasutati eelkõige majandamist ja riikliku korraldust puudutavate ülestähenduste tegemiseks) / usk jumalatesse Vanaaja tsivilisatsioonide uurimine: arheoloogia - muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku käsitlev ajalooteaduse haru, muinasteadus (tegeleb vanade esemete väljakaevamisega ja nende uurimisega) et...
varasemate ühiskondade toimimise põhimõtteid ning olmet. b) Kirjalikud allikad: - Riikide ja valitsejate ametlikud teadaanded, loendid nende silmapaistvatest tegudest. - Raidkirjad ja ürikud. - Seadustekogud ja pühakirjad. - Riikide või inimeste vahelised lepingud. - Eeposed, kroonikad ja kirjad jm. Etnoloogia e rahvateadus uurib rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri (rõivaid, esemeid jm). Etnoloogid on oma uurimistöös pööranud palju tähelepanu loodusrahvastele ning vähearenenud ühiskondadele, et sealt eeskujusid Antropogenees ja tsivilisatsioonide kujunemine Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 2 otsides rekonstrueerida varaste ühiskondade elukorraldust.
üheks aastaks. Nemad olid sõjaväe ja laevastiku ülemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nõukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis välja ka seadusi. Vana-Kreeka teadlased Pythagoras > matemaatik, maailmakorraldus põhineb arvulistel suhetel (Pythagorase teoreem) Hippokrates > arst, mõtteviis, mis püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi (Hippokratese vanne) Herodotos > ajaloo ja etnoloogia isa (,,Historia") Platon Platon oli Sokratese õpilane. Ta kirjutas oma tööd üles dialoogidena, andis mõtteid edasi Sokratese sõnade järgi. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema
Muusika Muusika enne ajaarvamist · Esimeseks muusikariistaks oli kindlasti inimhääl ning rituaalset leelotamist saatis tõenäoliselt rütmiline käteplaksutamine või jalgade trampimine. · Esimeseks rütmipillideks kasutati käte plaksutamist ja helisevate esemete kokkulöömist. · Muusikat oli vaja üleloomulike jõududega suhtlemiseks (loodusjõud, surmatud jahilooma hinged, surnud lähedaste vaimud). Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo. · Üsna pea avastati, et vastu kõva puupakku lüües kostab teistsugune heli kui õõnsast puupakust. · Õõnsas ,,muusikariistas" tekib heli kahe elemendi korpuse ja õhusamba või õhuga täidetud kasti abil. Sellel avastusel põhinevad tänapäeva puhkpullid (metsasarv, oboe), samuti keelpillid (viiuli kõlakast). · Varaseimate muusikariistade hulka kuuluvad õõnsad torud (pilliroog, torukujulised luud),...
Füüsiline (bioloogiline) antropoloogia (inimbioloogia): 1) primatoloogia, 2) inimpaleontoloogia, 3) kohtuantropoloogia, 4) rahvastikugeneetika. 1 Jane Goodall (sünd 1934) primatoloogia. Uurimistöö shimpansidega Gomber rahvuspargis Tansaanias. Eestlastele on geneetiliselt kõige lähedasemad lätlased, keeleliselt marid. Vana klassikaline määratlus: kultuuriantropoloogia otsib universaalset ja üldinimlikku kõigis kultuurides, st kultuurivõrdlus, etnoloogia tegeleb etniliste ja/või kultuuripiiridega. Tänapäeval pea sünonüümsed mõisted. Etnoloogia on võrdlev, teoreetiline teadus. Etnograafia funktsioon on dokumenteerimine ja kirjeldamine. ,,Folklore" - William John Thoms 1846 tähistas suulist kultuuri. Samas Hisp, Portugalis, osalt Pr: teadus rahva elust. Vastupidi ajalooteadusele, mis tegeleb poliitilise ja rahvusliku arenguga, fokusseerib etnoloogia oma tähelepanu tavalise inimese igapäevaelule (talupojakultuur). Uueks etnoloogiaks on
Lauri Einari Kettunen 2. Emakeele Selts tänapäeval 2.1 Emakeele Seltsi eesmärgid ja nende taotlemine Kui seltsi algusaastatel oli tegemist Tartu Ülikooli juurde asutatud vabatahtliku filoloogilise ühendusega, siis nüüd tegutseb Emakeele Selts Tallinnas mittetulundusühinguna ning on ühinenud Eesti Teaduste Akadeemiaga. Emakeele Seltsi põhikirja teise paragrahvi järgi on seltsi eesmärkideks eesti keele, sugulaskeelte ja etnoloogia teaduslikule uurimise kaasa aitamine, aidata kaasa eesti keele kasutamisele riigikeelena ning ülemaailmse suhtluskeelena, äratada avalikku huvi eesti keele ja sugulaskeelte vastu ning edendada filoloogide akadeemilist suhtlemist ja ühisüritusi, samuti nende koostööd eesti keele huvilistega. Oma eemärkide taotlemiseks koondab Emakeele Selts isikuid, kes tahavad oma tegevusega seltsi ülesannete täitmisest osa võtta. Lisaks korraldatakse koosolekuid
Praegu hakatase jõudma uuesti suletud perioodi. Eesti folkloristika rahvusvahelises kontekstis Teadusregioonid: terminoloogia Saksakeelne teadusruum Ingliskeelne teadusruum - Volkskunde teadus rahvast - Folklore rahva teadmised, Wilhelm Heinrich Riehl (1823-1897) 1858 uskumused, sõnalooming William J. Thomas (1803-1885) 1846 Teadusharude nimetused: eesti ja saksa keeles: - Etnoloogia (saksa Volkskunde ehk Europäische Ethnologie) Volkskunde on eriala, mis uurib Euroopa rahvaid - Folkloristika (mis saksa keeleruumis ja rootsis on Euroopa etnoloogia osa; saksa keeles Lied-; Erzählforschung jne) - Kultuuriantropoloogia (saksa Völkerkunde ehk Ethnologie) Eestikeelne terminoloogia 19. sajand - Rahvaluule Jaan Bergmann, Sõnakene luuldest. 1878 Sakala Lisaleht - Rahvamälestused/vanavara (Kreutzwald kasutab ,,vanavara" mõistet) Jakob Hurt
arheoloogilistel kaevamistel leitud esemetest selle vanuse kindlakstegemiseks. 3. Loodusteadused, näiteks dendroloogiline skaala (puude aastaringide) abil palgijupi oletatava vanuse fikseerimine. 4. Antropoloogia, näiteks rassilise kuuluvuse uurimine luustike järgi. 5. Numismaatika, mis uurib münte ning võimaldab anda teavet kaubandussidemete ja kontaktide kohta Euroopa erinevate piirkondadega. 6. Etnoloogia ehk rahvateadus, mis võimaldab leida muinasajast pärinevaid kombeid ja nähtuseid hilisemate sajandite eestlaste igapäevaelust. 7. Rahvaluule, mis võimaldab pärimustest leida viiteid mingitele sündmustele või avada esivanemate maailmapilti. 8. Keel ja selle seosed teiste keeltega. 9. Geneetika, mis uurib pärilikkust ja võimaldab näiteks tuvastada lähimaid sugulasrahvaid. 10. Kirjalikud allikad. Muinasaja kohta pärinevad kirjalikud allikad
1) mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemusliku seose ning väärtushinnangute muutumist. uusajal - Hakati eelistama linnaelu maaelule. Tekkisid suured linnad, kus elanike arv oli miljonites ning kus asusid ka vabrikud. Muutus ka riikide valitsemiskorrad näiteks tekkisid absolutistlikud ning parlamentaarsed riigid. Samuti toimus ka muutus kodanlikus perekonnamudelis. Abiellumise eelduseks hakati pidama tundeid ja armastust, varem oli selleks mehe(harva ka naise) kõrge seisus ning hea majanduslik olukord. Riik leidis ka kasusaamise võimalusi, tehes seadusi, mille alusel kuulutas osasid toodete/teenustepakkujaid monopoliks ning lasi neil hinnad kõrgeks ajada, mille arvelt teenisid nad ka maksudelt rohkem raha. Enam ei peetud tähtsaks ka seda, mis seisusesse keegi kuulub, pürgiti võrdsuse poole. Inimestele anti ka võimalus saada haridust ning käia kirikus, kus räägitakse emakeeles, mitte ladina keeles, millest enamus aru ei saanud. Para...
Rahvaluule liigid ja zanrid * rahvalaul on ainult see, mis on uuritav kirjandusteaduse kaudu. 3 jaotust: 1)lüüriline 2)eepiline 3)dramaatiline * lüüriline teemaarendus: põhjendus puudub, miks midagi tehakse * eesti rahvalaul jaguneb lüüriliseks ja lüroeepiliseks * Rutt Mirov jagas Laugaste terminid kaheks: l (laulud) j (jutud) lv (lühivormid) ning mäng, tants --> rahvaluule kitsamas tähenduses ___________________________________________________________ u/k (usund/kombestik) --> rahvaluule laiemas tähenduses (tänapäeval kitsamat ja laiemat tähendust ei kasutata) 20. sajandil: * humanitaarteadused liiguvad sotsiaalteaduste suunas. Muutus ka laulude süsteem. * rahvapärimuses olemas zanritunnetus *akadeemiline ja naturaalne käsitlus vs, rahvapärande ja akadeemiline nimetus ei kattu * pajatus - Laugaste välja mõeldud zanr (argipäevajutustus) * muistend pole legend. Legend märgib kirjalikku teksti, kuigi levib suuliselt. 1970. a kui Lau...
Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Esiaeg e muinasaeg e eelajalooline aeg : Periood inimese ilmumisest kirja tekkeni. 5-3,5 milj a tagasi 3000 eKr. Ajalooline aeg : Periood kirja tekkimisest kuni praeguseni. Ajalugu uurivad: arheoloogia, etnoloogia, bioloogia, keemia, antropoloogia Inimese eellased Millal elasid Mida oskasid, kuidas elatasid Australopiteekused 5-2 milj. a tagasi. Püsti käimine. Hominiitide liik Aafrikas. Raipesööjad ja taimetoitlased. Homo habilis 2.5 milj. a tagasi. Esimesed tööriistad. Esialgu Osav inimene Ida-Aafrias
Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus, sugulaskeelte veerimine, laensõnad. g. Teiste rahvuste kirjalikud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika) Neisse tuleb kriitiliselt suhtuda, subjektiivne hinnang nt õigustati alistamist. 4. Muinasaja periodiseerimine: Aluseks töö- ja tarbeesemete peamine materjal. a. Kiviaeg: · Paleoliitikum (vanem kiviaeg) lõppes jääaja lõpuga. Eestis inimasutust pole teada.
luustikud).Täppis-ja loodusteadused (arvestatakse puu vanust, dateeritakse põlenud liiva ja põletatud saviesemete tulesoleku aega); dendrokronoloogiline skaala puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala (leitakse puu kasvu- ja maharaiumisaeg).Zooloogid loomaluud; botaanikud seemned, tolmuterakesed; antropoloogid luustikud, rassiline kuuluvus, sugu, vanus, jne; numismaatikud mündid; etnoloogia rahvateadus; rahvaluule pärimused; keel laensõnad; naabrite kirjalikud allikad Rooma ajaloolased ja geograafid, islandi ja skandinaavia saagad, Vana-Vene kroonikad e letopissid (sõjalised konfliktid idanaabritega), Henriku Liivimaa e Läti Henriku kroonika (ristiusustamine, eestlaste ühiskondlik kord, omavahelised suhted, linnused, eluolu, usund, jpm) Muinasaja periodiseerimine
Keeleteaduse tüübid: • teoreetiline kt (ehk keeleteadus) – praktiline kt • diakrooniline kt – sünkrooniline kt • „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“ Keeleteaduse naaberteadused ja seosed keeleteaduse valdkondadega: • Psühholoogia à psühholingvistika • Sotsioloogia à sotsiolingvistika • Ajalugu à diakrooniline lingvistika • Semiootika à semantika • Filosoofia à semantika ja pragmaatika • Etnoloogia à kõneetnograafia • Kirjandusteadus à stilistika Keeleteaduse meetodid: • Lingvisti keelepädevus • Andmete kogumine: - salvestus, - litereerimine, - korpused, - sõnaraamatud, arhiivid jms. - katsed ja küsitlused • Andmete töötlemine: - kvalitatiivsed meetodid, - kvantitatiivsed meetodid. 3 Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine
Ainekursuse “Folkloristika alused” eksami kordamisküsimused (2014) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. sajandil oli arusaam, et folkloor on midagi vana ja väärtuslikku, kuid 20. sajandil leiti, et folkloor ei ole vana, vaid on hetkel ka olemas ning on pidevas muutumises. Minevik vs tänapäev „vabad“ vs „noored“ Rahvas vs pärimusrühm Territoorium vs tegevus Objekt vs subjekt „asi“ vs protsess Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus Vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtus...
Ainekursuse "Folkloristika alused" eksami kordamisküsimused (2014) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19.saj Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. ·vanavara (alguses Kreutzwald, hiljem Hurt) - ehk rahvamälestused on "vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud ·rahvamälestused (Hurt) - kõik, mida rahvas oma minevikust mäletab: need on nii jutud kui ka kombed, arvamised, usk, ütlemised ja ka laulud ·folkloor rahvaluule ,,Rahvaluule on rahva mälus suulise traditsioonina säilinud ja levinud vaimne looming, mille autoreid nimepidi harilikult ei teata ·pärimus - kasutusel osalise...
Ajaloo konspekt AJ-5 1. Sajandivahetus "The races of Europe" (1899) On kahte tüüpi soome sugu rahvast: Põhja-Eestis elavad tsuudid (Tchouds) ja Lõuna-Eestis eestlased (Esths). Nad kõnelevad keelt, mis sarnaneb ungarlaste ja baskide keelega, kuid struktuurilt sarnaneb Aasia primitiivsetele keeltele ja Austraalia aborigeenide keelele. 1902. a. vene ajalehes: Mitte kaugel Vene keisri residentsist asub oma eraldatuses üksildane hall maa. See rahulik, külm põhjapoolne nurgake on lähedal riigi peamisele arterile, kuid samal ajal kauge kõigest venelikust nii oma mineviku kui oleviku poolest. Sellel maal elavad tsuhnaad ja tsuhhoneetsid, keda kaunikõlalisemalt kutsutakse eestlasteks. Nad on vaikivad, sünged, väheliikuvad, tõrjuvad. Venelased vabastasid eestlased sakslast ikkest, kuid eestlased pole selle eest tänulikud, nad on ikka sakslaste lõa otsas ja ajavad oma joont. "Eestlased, nende elu ja kombed" (1908) Esimesel pilgul näeb põliselanik...
,,Gesta Danorum" (12.saj), Läti Henriku ,,Liivimaa kroonika" (13.saj). Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri ,,Cosmographey" (1588). Kohtudokumendid (17.saj) nt teated usundiliste arusaavade ja rahvalaulude kohta. 12. Too esile vähemalt kaks suundumust Euroopa mõtteloos 18.-19. sajandil, millega oli seotud huvi tekkimine folkloori vastu. August Wilhelm Hupel (1737-1819) kogus andmeid eestlaste, liivlaste vaimuelude ja kommete kohta. Andis välja etnoloogia ja rahvaluule alase peateose ,,Topographische Nachirichten von Lief und Ehstland". Giambattisca Vico (1668-1744) väärtustas muinaskultuuri(paganarahvaste poeesiat ja mütoloogiat. Oli arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest ja soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Teosel ,,Scienza Nuova" on oluline mõju järgmistele uurijatele. Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846) hakkas koguma eesti rahvajutte ja rahvalaule, neid avaldama. Väärtustas ka eesti keelt. 13
- litereerimine,- meetodid, korpused, - kvantitatiivsed - sõnaraamatud, meetodid. arhiivid jms. - katsed ja küsitlused Keeleteaduse naaberteadusi • Psühholoogia • Sotsioloogia • Ajalugu • Semiootika • Filosoofia • Etnoloogia • Kirjandusteadus Keeleteaduse meetodid • Lingvisti • Andmete kogumine: • Andmete töötlemine: keelepädevus - salvestus, - kvalitatiivsed - litereerimine, meetodid, - korpused, - kvantitatiivsed sõnaraamatud, meetodid. arhiivid
muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Hippokrates oli Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja, püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi Traditsiooniliselt seostatakse temaga Hippokratese vannet, milles on loetletud arsti kutse- eetika peamised nõuded. Hippokrates eristas kehaehituse ja hingelaadi põhitüübid. Herodotos ajaloo ja etnoloogia isa Sokrates oli vanakreeka filosoof Ta elas ja õpetas Ateenas.Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod), nagu seda kirjeldab Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma;
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades
Kirja tekkides esimesed tekstid piiratud informatsiooniga-arved jne pürokraatlikud dokumendid. Ulatuslikum materjal hakkab sealt, kus nad on juba tekkinud e küpsed seega puuduvad kaasaegsed kirjalikud materjalid ajast, mil tsivilisatsioonid tekkisid. Kaasaesed kirjalikud allikad sekundaarsetest allikatest. Seega tuleb toetuda arheoloogilisele materjalile ja selle tõlgendamisele. Arheoloogia tõlgendamiseks oleks vaja kirjalikke materjale, neid aga pole, seega siis ainus võimalus etnoloogia. Jälgitakse rahvaid, kes on madalamal tasemel ja neid jälgides siis proovitakse paigutada arheoloogilisi leide tetud ühiskonda/aega. Probleem see, et need rahvad on kadunud, kirjeldused pärinevad esimestelt euroopa avastajatelt. Polüneesia ühiskondade kirjeldused pärinevad 18 saj. Seega on vaid kirjeldused, kuid tsivilisatsioone ennast pole, seega allikaks ainult kirjedus. Uus Guineas on olemas küll vanu tsivilisatsioone,
STRATIFIKATSIOON; SOTSIAALNE MOBIILSUS KONSPEKT AINE SISSEJUHATUSEST: Vt:Marju Lauristin. Eesti ühiskonna kihistumine. Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest. (toimetajad V. Kalmus, M. Lauristin, P. Vengerfeldt). TÜ Kirjastus, 2004, lk. 251-285. Ivar Aimre , Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia 2001, 2005, 2006. Klassiühiskond ja seda peegeldavad kontseptsioonid Igas ühiskonnas on inimesed erinevas olukorras. Algselt on need erinevused tühised, juhuslikku laadi. Ühiskonna keerustudes, saavad inimeste jaotamise alused selgepiirilisemaks ja stabiilsemaks. Hakkavad eristume mitmesuguste tunnuste alusel inimeste kihid/ straadid. Sotsiaalne kihistumine e. stratifikatsioon tähendab inimeste ja inimrühmade hierarhilist jaotumist erinevate tunnuste alusel. Ajalugu tunneb nelja kihistumissüsteemi: *orjus, *kastikord, *seisused, *klassid. Igaühe sees on omakorda keerulised alavariandid. Sotsiaa...
Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015. 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest" Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus- kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt ...
üldkeeleteadus – ühte keelt uuriv keeleteadus teoreetiline kt – praktiline kt diakrooniline kt – sünkrooniline kt „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“ Keeleteaduse seosed muude teadusharudega ja seosed teiste valdkondadega: • Psühholoogia à psühholingvistika • Sotsioloogia à sotsiolingvistika • Ajalugu à diakrooniline lingvistika • Semiootika à semantika • Filosoofia à semantika ja pragmaatika • Etnoloogia à kõneetnograafia • Kirjandusteadus à stilistika Keeleteaduse meetodid: Lingvisti keelepädevus Andmete kogumine: - salvestus, - litereerimine, - korpused, - sõnaraamatud, arhiivid jms. - katsed ja küsitlused Andmete töötlemine: - kvalitatiivsed meetodid, - kvantitatiivsed meetodid. 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine
Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015. 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest" Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus- kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt ...
• Väike turg ei soodusta spetsialiseerumist – laiem turg tähendab spetsialiseerumist, kõrgemat tootlikkust ja suuremat rikkust; • Tööjaotus ja vahetus eeldavad vahetuse vahendit – raha; • Raha kui kaup, mida keegi ei keeldu vastu võtmast 21. Marksism ja selle tekkimise põhjused Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd. 19. sajandi etnoloogia (kultuuriantropoloogia) oli samal ajal kogunud suurel hulgal materjale erinevate ühiskondade, rahvaste ja hõimude kohta üle terve maailma. Üritati luua süsteemi ja terviklikku nägemust inimkonna arengust. Evolutsiooniliselt käsitleti teistsuguseid kultuure ja ühiskondi enamasti kui primitiivseid ja vähearenenud. Usuti, et kõik ühiskonnad läbivad oma arengus paratamatult samasuguseid arengujärke ning jõuavad sama teed läbides lõpuks kõrgeimale tasemele. 1776
sajandi mõjukaim sotsiaalteadlane. Uuris põhjalikult nn primitiivseid ühiskondi. Võttis kasutusele sõnapaari binaarsed opositsioonid. Lotman, Juri Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks asutaja, kauaaegne TÜ professor. Tegeles peamiselt kirjanduslike tekstide uurimisega; võrdles kultuuri tekstiga. Lyotard, Jean-Francois prantsuse filosoof. Termini postmodernism uues tähenduses kasutusele võtja. Malinowski, Bronislaw poola päritolu antropoloog. Etnoloogia funktsionaalse suuna rajajaid. Marcuse, Herbert ameerika filosoof; Frankfurdi koolkonna väljapaistvaim esindaja. Marx, Karl saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marksismi rajaja. Marxi ideedest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud. Mead, Margaret ameerika kultuuriantropoloog. Uuris soorolle ja täiskasvanuks saamist. Peirce, Charles S. USA teadlane ja filosoof, üks semiootika rajajaid. Pani aluse filosoofia suunale pragmatism.
rgustik: 1930. aastate l?pul tegutses Eestis 728 avalikku raamatukogu ja ?le 500 rahvamaja. Teadus T?htsad teaduskeskused olid Tartu ?likool, Tallinna Tehnikakool, teaduslikud seltsid (n?iteks Akadeemiline Ajaloo Selts) ja muud asutused (n?iteks Loodusvarade Instituut, Eesti Rahva Muuseum). Iseseisvuse ajal kujunes eesti rahvusest ?ppej?udude-teadlaste kaader ja eesti teaduskeel. T?htsale kohale t?steti rahvusteadused: eesti keel ja kirjandus, soome-ugri keeled, folkloor, etnoloogia, eesti ajalugu ja muinasteadus. 1938. a, kui rajati Eesti Teaduste Akadeemia, tegutses Eestis ligi 40 akadeemilist teadusseltsi. Mitmed Eesti teadlased saavutasid ?lemaailmse tuntuse. Ernst Julius ?pik (22. oktoober 1893 Kunda 10. september 1985 P?hja-Iirimaa, Bangor) oli eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna ?ks rajajaid. 1944 p?genes Saksamaale. Oli Balti ?likooli professor ja eesti rektor. Kummutas 1933 t?htede termotuumareaktsioonide v?ltust, meteoriitide vanust ja Universumi
Esiaeg ehk muinasaeg on ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluse kaotuseni 13. s. alguses p.Kr. Sellest ajast saame teadmisi inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal. Muistis on muinasjäänus. Muinasaega uurivad arheoloogid, neile on suureks abiks täppis- ja loodusteadused. Dendroloogiline skaala on skaala, mis kajastab puude kasvuringide paksuste muutusi. Numismaatika on aarete ja kaevamistel leitud müntidega tegelev teadus. Etnoloogia on rahvateadus. Rahvaluule on pärimuslik vaimne looming. Kroonikad on kirjalikud allikad, mis kirjeldavad sündmusi õiges ajalises toimumise järjekorras. 2. Muinasaja periodiseerimine Muinasaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga. Siis Eestis inimesi ei olnud. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg kestis Eests 9
Folkloristika 03.09 ,,Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluulesse" Soovituslik kirjandus! Sissejuhatud rahvaluule mõistesse ja teadusloosse I Rahvaluule terminoloogia. Folkloori mõiste ja selle kujunemine Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Hurt on kõige olulisem rahvaluule(rahvamälestused) kogumise initsiaator. Folkloor Termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a. (ing.k folk + lore). Eestis kasutusel esmaslt toorlaenuna. Hakkas hindama rahva hulgas levinud teadmisi. 1878.a loodi esimene folklooriselts Inglismaal. Kreutzwalt kasutas sõna 'folklore'. Rahvaluule eelmise tõlke (vrd ka ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
