aastal negatiivseks (0,07%), kuid 2003. aasta juuliks on iive jällegi mõõdukalt positiivne (2002. a. juuli seisuga 2055 sündi enam kui surma ning 2003. a. juuli seisuga 4743 enam). Samuti on positiivne migratsioon taganud rahvastiku pidevat juurdekasvu, 2002. aasta juuli seisuga lisandus 36 439 inimest võrrelduna 2003. aasta sama perioodi 35 917 ga. 2001. aasta lõpus elas Rootsis 476 000 võõrriikide kodanikku, kellest suurema osa moodustasid soomlased (100 000). Etniliste gruppidena on määratletavad veel iraaklased (36 000), norralased (33 000), taanlased (26 000), jugoslaavlased (21 000), bosnialased (20 000), sakslased (17 000) ja poolakad (15 000). Iga 20. inimene Rootsis on välismaalane ning iga 10. on sündinud väljaspool Rootsit. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Immigrantide näol on tekkinud ka teisi kogukondi, kellest selgemalt on määratletavad rooma ja kreekakatoliku kirik ning moslemid. RAHVASTIKU SOOLISVANUSELINE KOOSSEIS
kuid nad valitsesid pigem näiliselt ja andsid oma tegevusest aru inkadest keskvõimu esindajatele. Nad pidid oma lapsed õiges vaimus kasvatamiseks ja koolitamiseks pealinna pantvangideks saatma. Aadelkond koosnes kolmest kihist. Kõrgeimal astmel olid inkad ise ehk ketsua-indiaanlaste põlisaristokraatia, kes oli piisavalt arvukas, et hoida riiki oma kontrolli all. Järgmisel astmel olid segaverelised inkad panaca'd, aga ka Cuzco ümbruskonna etniliste rühmade eliit ehk nn inkad eesõiguse poolest. Nimelt oli impeeriumi südames oluliselt muutunud külakogukonna algne tähendus. Cuzcos ja selle ümbruses oli muistne külakogukond ayllu muu tunud panaca'ks. Panaca'sse kui nn eesõigustega ayllu'sse kuulusid mitmete keisrite tuhanded järglased, sisuliselt aadlipäritoluga inimesed, kelle seast värvati riigiametnikke ja muid ametikandjaid. Kolmandal astmel oli inkade suhtes
Vana-Rooma Suur osa Apeniini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all. Ainult tänapäeva Põhja- Itaalia Lombardia maakond jäi toonase Itaalia piiridest väljapoole. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised ,kuid sellegipoolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas. Hõimud. Itaalikud II aastatuhandel Apenniini poolsaarele rännanud ning seal paikseks muutunud indo-euroopa hõimud. Keelelis-etniliste tunnuste järgi eristatakse Latiumis ja Lõuna- Etruurias elanud latiine ja faliske ning Lõuna-Itaaliani rännanud umbreid, sabelle ja oske (brutid, kampaanid, lukaanid, sabiinid, samniidid). Itaalikute hõimudest olid tähtsaimad sabellid, umbrid, oskid ja latiinid.' Itaalia rahvad sattusid varakult Vahemere kesk-ning lääneosas kaubelnud ning kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. 8-6 sajandit eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiilia...
fikseeritud, vertikaalne. Seal keskendutakse ajalooliste isikute õpetustele, kõik peab paigas olema. Kõrgreligiooni ühendab püüdlus luua ühtne loogiline õpetus. See seostub ka kirjakultuuriga. Erinevalt kõrgreligioonist on rahvausund korraldamata, mitteametlik, varieeruv ja horisontaalne. See on avatud süsteem, mis pidevalt täieneb(vastupidiselt kõrgreligioonile, mis on fikseeritud). Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus ja ta seostub etniliste traditsioonide ja folklooriga. 42. Mille poolest erineb vernakulaarse usundi mõiste varasemast rahvausundi mõistest? Vernakulaarne usund: religioon, nii nagu seda elatakse, nii nagu inimesed seda kogevad, mõistavad, tõlgendavad, praktiseerivad. See ei ole ametlike insitutsionaalsete religioossete vormide vastand, vaid esindab teistsugust teoreetilist kontseptsiooni ega ole vana termini asendus. Uurimisobjektiks on uskumuste sõnalised, käitumuslikud ja materiaalsed väljendused.
1. kas riik kavatseb edaspidises arengus järgida demokraatia põhimõtteid? 2. respekteerida kõiki piire 3. toetada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid 4. kaitsta inimõigusi 5. respekteerida RÕ-ga pandud kohustusi (Helsingi kompakt, Pariisi harta). Riik – demokraatlik õigusriik, kus on vabad valimised ja austatakse inimõigusi. ÜRO põhimõtted: 1. respekteerida ÜRO hartat 2. garanteerida kõiki rahvusvahelisis ja etniliste rahvaste õigusi 3. respekteerida piire 4. aktsepteerida kohustusi, mis on võetud desarmeerimisega (USAl polnud seda punkti) 5. kohustada end lahendama tülisid (Rahvusvahelises Tribunali või Vahekohtus). Inimõiguste demokraatlik areng! Riiki ei saa kohustada tunnustama teist riiki. Kui ei tunnusta, peab siiski teist riiki respekteerima (nt piire jms). Rahvusvahelise normi alusel võib olla kohustus mitte tunnustada – kui riigile omased tunnused puuduvuad.
Lk 80 4.Vasakpoolsete diktaatorlike reziimide ühised jooned. Diktaatorid üritasid luua ,,uut inimest", kelle mõttelaad ja käitumine vastaks sotsialismi normidele ja ideaalidele. Kui parempoolsed diktatuurid üritasid luua uut rassi, siis vasakäärmuslased inimese uut sotsiaalset mõtlemist, uut ühiskonna korraldust. Et rahvaste eripära ja kultuur ei jääks sellele eesmärgile jalgu, otsustati inimesed paisata ühte suurde salatikaussi, et erinevate etniliste tasutadega inimesed sulaksid ühte massi. 5.Kas kommunism lahendas Hiina mahajäämusest põhjustatud probleemid? Ei lahendanud, pigem süvendas mahajäämust. Kommunismi pöörased ja ebaratsionaalsed ideed majandus- ja igapäevaelu reformide kohta ei arvestanud kohalike olude ja inimestega. Näiteks uute põllukultuuride külvamisel ei arvestatud mulla koostise ega kliimaga. 6.Kas uute juhtide esilekerkimine tõi kaasa pöördelisi muutusi üliriikide suhtes? Jah, tõi küll
aastal negatiivseks (-0,07%), kuid 2003. aasta juuliks on iive jällegi mõõdukalt positiivne (2002. a. juuli seisuga 2055 sündi enam kui surma ning 2003. a. juuli seisuga 4743 enam). Samuti on positiivne migratsioon taganud rahvastiku pidevat juurdekasvu, 2002. aasta juuli seisuga lisandus 36 439 inimest võrrelduna 2003. aasta sama perioodi 35 917 ga. 2001. aasta lõpus elas Rootsis 476 000 võõrriikide kodanikku, kellest suurema osa moodustasid soomlased (100 000). Etniliste gruppidena on määratletavad veel iraaklased (36 000), norralased (33 000), taanlased (26 000), jugoslaavlased (21 000), bosnialased (20 000), sakslased (17 000) ja poolakad (15 000). Iga 20. inimene Rootsis on välismaalane ning iga 10. on sündinud väljaspool Rootsit. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Immigrantide näol on tekkinud ka teisi kogukondi, kellest selgemalt on määratletavad rooma- ja kreekakatoliku kirik ning moslemid.
kolitud agulisse, vaid ehitati elamuid äärelinnadesse. Maalt jätkus inimeste sissevool, kes olid vaesed ning sunnitud elama agulites. Elujärg paranes, kapitali suunati linnadest väljas asuvate eramude ehitusse. Agulitest koliti eeslinnadesse, kuna seal arenes kuritegevuse levik. Kuritegevus peletas inimesi eemale, linn kaotas tööstuslinna ringstruktuuri ning kujunesid linna sektorid. Tööstus ja elamurajoonid sissetulekujaotuse ja etniliste näitajate alusel. Infoajastu linn Väheneb oluliselt tööstustöökohtade osakaal tootmise üleilmastumise ja mehhaniseerimise tõttu. Tekivad uued linnasisesed mustrid : vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Kaob keskklass ja elanikkond jaguneb kaheks : suure sissetulekuga kõrgprofessionaalid ja madalapalgalised teenindustöötajad. Inimeste ruumiline käitumine linnas muutub mitmekesisemaks. Peakorterid ja infoteenindusettevõtted kolivad eeslinnadesse
leidmise eesmärgil. Jaguneb välis-ja siserändeks. Migratsiooni või rände saldo on emigrantide ja immigrantide arvu vahe. Assimilatsioon on vähemusrahvuste sulanemine enamusrahvusse kas loomulikul teel või vägivallapoliitika tulemusena. Pagulus-sunnitus elukoha vahetamine(enamasti välismaale), poliitilistel,usulistel või rassilistel põhjustel Etnos- ajalooliselt kujunenud püsiv inimrühm(hõim,rahvas,rahvus),mille põhitunnused on ühine keel ja ühine asula Rahvus ehk natsioon on etniliste tunnuste alusel piiritletav riigi kodanikkonna osa. RELIGIOON ehk rahvapäraselt usk. Kristlus- rajas 2000a tagasi Jeesus Kristus. Jeesus oli algselt juudi uskui aga muutis juudi piiblit.Pärast tema surma pandi sellest kokku Uus Testament.Enam kui pooled kristlased on katoliiklased(Lõuna-Euroopa,Kesk-ja Lõuna Ameerika,Filipiinid),kelle kõrgem juht on Rooma paavst., veerandi neist moodustavad protestandid(luterlased,baptistid,kalvinistid jne)
Vahemeremaades 4000 ning Põhja-Euroopas 2500 aastat tagasi. Nendest faktidest võib teha kaks järeldust. Esiteks, kohastumine süsivesikurikka toiduga on kaasaegse inimese evolutsioonis küllaltki uudne ja hilistekkeline nähtus. Teiseks, erinevad inimpopulatsioonid on süsivesikute tarbimise suhtes erinevalt kohastunud. Klassikaliseks näiteks on siin laktoosi ehk piimasuhkru talumatus. Ajalooliselt karjakasvatamisega tegelenud etniliste gruppide järeltulijatel säilub laktoosi lõhustamiseks vajaliku laktaasi aktiivsus enamasti elu lõpuni. Piirkondades, kus piima hakati toiduks tarvitama suhteliselt hiljuti (Alaska indiaanlased, Gröönimaa eskimod, jaapanlased jne.), on elanikkonna seas levinud piimasuhkru talumatus (neil kujuneb täiskasvanueas välja laktaasi defitsiit ehk hüpolaktaasia). Lõhustumata jäänud laktoosist tekivad soolebakterite toimel piimhape jt
1. kas riik kavatseb edaspidises arengus järgida demokraatia põhimõtteid? 2. respekteerida kõiki piire 3. toetada demokraatiat ja õiugsriigi põhimõtteid 4. kaitsta inimõigusi 5. respekteerida RÕ-ga pandud kouhstusi (Helsingi kompakt, Pariisi harta). Riik demokraatlik õigusriik, kus on vabad valimised ja austatakse inimõigusi. ÜRO põhimõtted: 1. respekteerida ÜRO hartat 2. garanteerida kõiki rahvusvahelisis ja etniliste rahvaste õigusi 3. respekteerida piire 4. aktsepteerida kohustusi, mis on võetud desarmeerimisega (USAl polnud seda punkti) 5. kohustada end lahendama tülisid (Rahvusvahelises Tribunali või Vahekohtus). Inimõiguste demokraatlik areng! Riiki ei saa kohustada tunnustama teist riiki. Kui ei tunnusta, peab siiski teist riiki respekteerima (nt piire jms). Rahvusvahelise normi alusel võib olla kohustus mitte tunnustada kui riigile omased tunnused puuduvuad.
Fromm. Neofreudist. Tema isiksuse käsitlus tugineb erinevatel vajadustel. On viite liiki põhivajadusi. Neid saab rahuldada positiivselt või negatiivselt. 1) Suhtlemisvajadus. Positiivne erinevad armastusliigid. Negatiivne läbi allutamise, valitsemine. 2) Vajadus muutuda, areneda. Positiivne loovtegevus. Negatiivne hävitamine. 3) Vajadus kindluse, juurte järele. Positiivne sõprus, suhe suhe kõigi inimestega. Negatiivne ühenduste vastandamine, nt etniliste gruppide vastandamine. 4) Samastusvajadus. Positiivne tegeliku minaga (Jungi self). Negatiivne välisega, maskiga, mis tuleneb rollist, staatusest. 5) Vajadus orientatsiooni, süsteemsuse järele. Positiivne leitakse omaenda elu usk läbi väärtuste, kogemuste. Negatiivne pühendutakse välisele, nt religioonile. Nende põhjal tuletatakse 10 isiksusetüüpi. 1) Passiivne tarbija tarbib hüvesid, füüsilist ja vaimset toitu. Teiste suhtes kõrged nõudmised
dominantkultuuri. Akulturatsioon tähendab vähemusrühma sotsiaalset, kultuurilist, majanduslikku ja poliitilist mugandumist (võõra) dominantkultuuriga. · Sotsialiseerumine on protsess, mille käigus inimesed õpivad teatud ühiskonnale/grupile omaste normide ja väärtuste maailmas mõtlema, tundma ja käituma. Sotsialiseerumine: õpetab, treenib, reguleerib laste ja täiskasvanute käitumist ajalis-kultuurilistes muutuvates suhetes; diferentseeritud vanuse, soo, etniliste gruppide, sotsiaalsete gruppide, usuliste veendumuste, kohalikus ja globaalses kontekstis. - Olulised teised esmatähtsad sotsiaalse maailma vahendajad ja kujundajad; indiviid on mõjutatud oma erinevate rollide, käitumise kujundamisel ja enesehinnangus ,,olulistest teistest". - Üldistatud teine (G.H. Mead) sotsialiseerumisprotsessi käigus võtab indiviid omaks ühiskonna või grupi kesksed normid ja väärtused. - 'Peegel-mina' (C. H
Üleolev hoiak teiste usundite suhtes. Rahvausund on pluralistlik. Rahvausund on Avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev; Eri algete konglomeraat, milles ühendatud eri päritolu ja erineva vanusega elemendid Uute elementide tõlgendamine vanade arusaamade aluse ja vanade elementide tõlgendamine uute arusaamade alusel. Uute tähenduste loomine pidevad loomisprotsessis. Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus Seostiub etniliste traditsioonide ja folgiga Oluline on silmas pidada, mis ajastu rahvausundit kirjeldame. 19nda sajandi rahvausundis elasid kõrvuti jumal, vaimud jm müütilised olendid. Rahavausundiga seotud mõisted Rahvausund o Kui kõrgerligiooni rahvapärased ja eeldsed vormid. o Kui elatud usk ja kogemus o Kui alternatiivne maailmapilt Rahvapärane usund (vernacular religion) Ebausk määratus, mis esitatud kõrgreligiooni seisukohalt (vrd paganlus)
1. Mõiste ´kirjandus´ tähenduse ajalooline muutumine Mõiste tänapäevases kasutamises 2 saj vana. Enne 1800 oli kirjandus kirjutised, kirja pandud teadmised. Al 18. saj kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon. Kirjanduse määratlemine erineb kultuuriti, nt lääne kultuur vs mittelääne kultuurid. 2. Kirjanduse kui mõiste määratlemise 4 põhisuunda a) poeetiline keel – kirjandus kui keele funktsioon; muudab igapäevast keelekasutust, fookus keelel; b) väljamõeldis/fiktsioon; c) esteetilise väärtusega objekt – kirjandusteos kannab esteetilist väärtust; d) intertekstuaalne konstruktsioon. Minu jaoks olulisim esteetiline väärtus ja poeetiline keel. 3. Kirjanduse uurimise otstarve Eesmärk täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest, kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Vajaliku teadmised ja kompetentsid: teadmised – kirjanduskaanonist; kirjandusloost ja kultuuritraditsioonist; žanritest ja kirjanduspraktikatest; kirjanduse analüüsi...
Rahvausundile omased tunnused Rahvausund on • avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev • eri algete konglomeraat, milles ühendatud eri päritolu ja erineva vanusega elemendid • uute elementide tõlgendamine vanade arusaamade alusel ja vanade elementide tõlgendamine uute arusaamade alusel • uute tähenduste loomine pidevas loomisprotsessis Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus • seostub etniliste traditsioonide ja folklooriga • oluline on silmas pidada, mis ajastu rahvausundit kirjeldame Rahvausundile on iseloomulik, et see on horisontaalne (st liigub inimeselt inimesele), mitte vertikaalne nagu kõrgreligiooni puhul. Vertikaalsus avaldub selles, et religioon liigub “kõrgemalt” (nt paavst) madalamale tavalise inimese poole. Samuti võiks rahvausundile iseloomulikuks pidada vahetust: seda kogetakse/ sündmusi/üleloomulikku kogetakse ise. Kõrgreligioonis aga
• nt. Kreeka ja Egiptuse usundid • Monoteistlikud - eeldatakse ainujumala olemasolu • nt. judaism, kristlus, islam • Panteistlikud - eeldatakse, et Jumal on küiges või et kõik on jumal • nt. hinduism • Monistlikud - keskne ei ole jumal kui looja, vaid maailma valitsev ja korraldav tasakaaluprintsiip • nt. taosim (dao) ja hinduism (brahman) • Leviku alusel • Lokaalsed - sageli samastavad etniliste usunditega, kuid levik piirdub teatud piirkonnaga • Maailmausundid - levinud üle maailma • Missioneerivad maailmausundid - tegelevad aktiivselt oma usundi tõekspidamiste levitamisega • nt. kristlus, islam, ka nüüdisaegsed hinduismivoolud, Tiibeti budism • Mitte misioneerivad • nt. judaism • Kosmopoliitsed missioneerivad vähemused • nt. Jehoova tunnistajad, mormoonid, mitmed uususundid • Algallikate alusel
Tsaari valitsus 1800-1850: Alexander I (25) Soome, Napoleoni võit. Nicholas I (25-55) Kaukasus. 1850-1905: Alexander II (55-81) müüs Alaska, lõpetas pärisorjuse. Nicholas II (94-17) Jaapani sõda, 1905 revolutsioon, I MS. bolshevike revolutsioon. 1917-1922 Kodussõda. 1922-1991 Nõukogude Liit. Nõukogude Liidu lõpp: Miks NSVL lagunes väga lühikese aja jooksul ja üllatuslikult ilma välise konflikti või sekkumiseta?: Sotsiaalselt: NSVL loodi etniliste ja sotsiaalsete üksuste hoidmiseks. (entilised vabariigid, kuid kohalikud eliidid tahtsid väljapääsu, toetasid Külma sõja lõppu ja poliitilisi reformide.) Majanduslikult: surve täiendada ja reformida NSVLi (stagnatsioon, Kuuba rahastamine, sõjad, raha kulus Impeeriumi hoidmiseks ja võidu relvastumiseks, võlad kasvasid) Poliitiliselt: Andropovi ja Tsernenko surmad toovad noored liidrid asemele: Gorbatsov: tahe reformida- Perestroika.
Tito lootis, et selline poliitika viiks lõpuks selleni, et inimesed unustaksid oma erinevused, kuid seda ei juhtunud. Jutud liikusid vanematelt lastele, keda kasvatati igivana vihavaenu vaimus, ja paljud serblased ning horvaadid kasvasid üles tahtmisega kätte tasuda eelmistele generatsioonidele. Pärast Tito surma 1980. aastal, valitses Jugoslaaviat "kollektiivne presidentuur", mis pidi esindama kõigi regioonide ja etniliste gruppide huve. Selline vilets korraldus hoidis maad mõned aastad koos, kuid see ei suutnud vastu seista üliküünilise Serbia poliitiku Slobodan Milosevici tõusule, kes sai Serbia vabariigi presidendiks 1989. aastal. Algselt kommunist ja seetõttu anti-rahvuslane, otsustas ta, et parim viis kindlustada oma võimu, oli "üles piitsutada" rahvuslik vihavaen, mis domineeris paljude serblaste südametes. . 1 Malcolm, Noel. Bosnia: a short history. New York, 1994.
arendamisele; b) inimõiguste ja põhivabaduste ning ÜRO põhikirjas talletatud põhimõtete vastu lugupidamise kujundamisele; c) austuse kasvatamisele lapse vanemate, tema oma kultuuriidentiteedi, keele ja väärtuste, tema elukohamaa rahvuslike väärtuste, tema sünnimaa vastu ja teiste, tema omast erinevate kultuuride vastu; d) lapse ettevalmistamisele vastutusvõimeliseks eluks vabas ühiskonnas mõistmise, rahu, sallivuse, sugude vahelise võrdsuse, kõikide rahvaste vahelise sõpruse, etniliste, rahvuslike ja usuliste rühmituste ja põliselanike rühmituste vahelise sõpruse vaimus; e) looduskeskkonna vastu lugupidamise kasvatamisele. 2. Ükski käesoleva artikli ega 28. artikli lõige ei ole tõlgendatav sekkumisena isiksuse vabadusse ja nende organite tegevusse, kes loovad ja juhivad haridusasutusi ning kes järgivad alati selle artikli 1. lõikes esitatud printsiipide täitmist ning jälgivad, et niisugustes haridusasutustes antud haridus vastaks riigis kehtestatud miinimumtasemele
) Kuivõrd lapse tegevuse tulemus on loov produkt, sõltub pigem sellest, millisel määral antud tulemus avaldab oma uudsusega muljet last ümbritsevatele täiskasvanutele ja eakaaslastele. · Lapse kasvamise keskkond määratletud perekonna sotsiaalsete, majanduslike ja hariduslike ressurssidega ning paralleelselt ühiskonnas olemasolevate lapse kasvamiseks, õpetamiseks ja kasvatamiseks vajalike ressurssidega, etniliste ja kultuuriliste teguritega. Laps kasutab temale kättesaadavaid ressursse (informatsiooni, teadmisi, kasvukeskkonna võimalusi) ja lapsevanema poolt varem tunnustatud teiste laste tehtud uuendusi loova mõtlemise algmaterjalina.Ta pakub vanematele välja oma idee, probleemi lahenduse, tegevuse tulemuse jne ning saab nendelt tagasisidet selle uudsuse kohta. 13 Tihti on loovisiksuse iseloomus esiplaanil eriline vastandlikkus. Laps on
ületab poliitilisi, geograafilisi ja kultuurilisi piire, hõlmates enamat kui vaid terroristliku taktika kasutamist või vastavate kuritegude sooritamist. Terrorism ohustab väljakujunenud eluviise ja väärtusi ning rahvusvaheliste suhete süsteemi tervikuna. Terroriorganisatsioonid, äärmusliikumised ning nende toetajad püüavad vägivaldselt destabiliseerida rahvusvaheliste suhete süsteemi, õigustades oma tegevust etniliste, kultuuriliste, ideoloogiliste või usuliste tõekspidamistega. Terroriaktide eesmärk on mõjutada avalikku arvamust ja demokraatlike poliitiliste otsuste tegemist vägivalla ning hirmutamise kaudu. Kui 20. sajandini oli ,,terrorism" pigem keskendunud liidrite atentaatidele, siis moodsas riigis ei oma atentaat eriti segavat mõju: riigid on administratiivselt piisavalt tugevad, et ühe liidri tapmine riiki ei halvaks. Terrorism hakkas keskenduma süütute inimeste tapmisele. Kuni
arendamisele; b) inimõiguste ja põhivabaduste ning ÜRO põhikirjas talletatud põhimõtete vastu lugupidamise kujundamisele; c) austuse kasvatamisele lapse vanemate, tema oma kultuuriidentiteedi, keele ja väärtuste, tema elukohamaa rahvuslike väärtuste, tema sünnimaa vastu ja teiste, tema omast erinevate kultuuride vastu; d) lapse ettevalmistamisele vastutusvõimeliseks eluks vabas ühiskonnas mõistmise, rahu, sallivuse, sugude vahelise võrdsuse, kõikide rahvaste vahelise sõpruse, etniliste, rahvuslike ja usuliste rühmituste ja põliselanike rühmituste vahelise sõpruse vaimus; e) looduskeskkonna vastu lugupidamise kasvatamisele. 2. Ükski käesoleva artikli ega 28. artikli lõige ei ole tõlgendatav sekkumisena isiksuse vabadusse ja nende organite tegevusse, kes loovad ja juhivad haridusasutusi ning kes järgivad alati selle artikli 1. lõikes esitatud printsiipide täitmist ning jälgivad, et niisugustes haridusasutustes antud haridus vastaks riigis kehtestatud miinimumtasemele
vasakpoolsed egaliteristid e võrdsuse toetajad. Vabadus, võrdsus vendlus ( päris Pr revolutsioonist) ,ekslikult peetkse suureks ja heroiliseks revolutsioonikutsungiks , kuid mis tegelikult püüdis meeldida kõigile tolleagsetele ideoloogiatele . Vabadus- liberialism . võrdsus- sotsialism , vendlus - konservatiivne lause. Ida-euroopas domineerib kogukndade vaheline konflikt. Piirkond kannatab krooniliselt julgeoleku all . Välisoht domineerib poliitika üle. Olulised on konfliktid etniliste religioossete ja keeleliste kogukondade vahel . Mis ei tähenda, et sotsmaj konflikti olemus puudus, kuid see ei olnud peamine konflikti telg. Ida Euroopa pol käsitledes tuleb mõisteid parem ja vasakpoolne kasut ülimalt tähelepanelikult. Mõiste ideoloogia tuleb kasut prantsuse revolutsiooni ajal ja võtab kasutusele Antoine de Frasige,1976 kasutab seda mõistet poliitilises traktaadis ja tõlgendab seda kui teaduslikku nähtust. Arvab, et ideologia vastandub religioonile
Kooli nimi Enda nimi klass NORRA Referaat Juhendaja: vanemõpetaja ......... Koht ja aastaarv 2 SISUKORD Sissejuhatus 4 1. ÜLDINE GEOGRAAFIA 5 1.2. Pealinna Oslo asend 5 2. PINNMOOD 6 2.1. Fjordid 7 2.2. Pinnamoe mõju majandustegevusele 9 2.4. Sise ja välisjõudude poolt kujundatud pinnamoed 10 3. RAHVASTIK 11 4. MAJANDUS 13 4.1. Põllumajandus 15 4.2. Metsandus 17 4.3. Info ja sidetehnoloogia ...
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, ka viimane konspekt „Postkolonialism” ja „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Kirjandus on läbi ajaloo omanud erinevaid tähendusi, üldiselt on kirjandus tekst, mis on mõeldud kellelegi lugemiseks, seega on see teos millel on...
psühhoteraapias. Pidevalt vormivad sotsiaalpoliitilised ja majanduslikud jõud. Hetke põhiküsimused psühhoteraapias Eetikas hetkel kõige kuumem on kahekordse suhte teema. Majanduslikud küsimused, kui palju pikendatakse teraapiat. Kas peaks olema trahv, kui loobud kliendist jne. Juriidilised küsimused kas hoiatada, kui tead midagi ohtlikku. Privilegeeritud suhtlus, informeeritud nõusoleku teema Erinevate etniliste gruppide ja samasooliste nõustamise teemad Retseptiravimite väljastamise õigused Psühhoteraapia tulevik, kuidas kujundada, kuhu suunata UUS TEEMA Probleemset paari iseloomustab negatiivsete käitumiste vahetus, viletsad kommunikatsioonioskused, ootused ja selektiivne tähelepanu, põhjuslikkuse omistamise kalded, kognitiivsed moonutused, ennustused, uskumused ja standardid (mis on ebafunktsionaalsed).
mitteametlik (eri algete konglomeraat, milles ühendunud eri päritolu ja erineva vanusega elemendid), elatud (uute elementide tõlgendamine vanade arusaamade alusel ja vanade elementide tõlgendamine uute arusaamade alusel), varieeruv (uute tähenduste loomine pidevas loomisprotsessis), horisontaalne (liigub inimeselt inimesele). Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus; seostub etniliste traditsioonide ja folklooriga. Mõlemat ühendavad pärimuse kandjad. 42. Mille poolest erineb vernakulaarse usundi mõiste varasemast rahvausundi mõistest? Leonard N. Primiano: rahvapärane/vernakulaarne usund (ingl. k. vernacular religion): Rahvausundi ja kõrgreligiooni vastandamine on õigeusu rahvapäraste ja lokaalsete tõlgenduste uurimiseks sobimatu, sest rahvausundi mõiste eksotiseerib ja marginaliseerib oma uuritavat; selles kajastuvad
Kui nähakse kõike muutumises, siis kultuuri mingeid elemente nähakse püsivana, seetõttu on problemaatiline eristada, kas kultuur muutub või püsib · Appadurai (1997) o Identideetide pealesurumise problemaatika. Käsitleb sellist küsimust, et iga riik püüab välja töötada teatud riiklikku identiteeti. Et inimesed tunneksid end selle riigi kodanikena, kuidas see viiakse konkreetsete kogukondadeni, etniliste rühmadeni, inimesteni. Kuidas neile kõik selgeks tehakse. Mida ühtsemat identiteeti peale surutakse, seda enam aktiveeruvad mingid kohalikud identiteedid. · Foucault (1980) o Ka kõrvalehoidjad osalevad võimu teostamises. Kui vaadata kogu võimusituatsiooni ühiskonnas tervikuna, siis pole kedagi, kes poleks osaline selles võimu diskursuses. See, kes on mittedomineeriv pool või püüab kõrvale
alluma. Sõna muslim on tegijanimi samast sõnatüvest, kust pärineb ka islaam, seega on moslem igaüks, kes end Jumala tahtele allutab, olenemata rassist, rahvusest, etnilisest taustast vms. Moslemid on need, kes usuvad Jumala ainsusesse (monoteism). Moslemiks olemine kätkeb endas vabatahtlikku allumist Jumalale ning Tema käskude aktiivset täitmist. Üle maailma võib leida palju isehakanud moslemeid, on islamimaailm - Bosniast Nigeeriani ja Indoneesiast Marokoni - justkui kirev rasside, etniliste gruppide ja rahvaste mosaiik. Tegelikkuses ei ole üle 80% moslemitest araablased. Juba ainuüksi Indoneesias on rohkem moslemeid kui terves araabiamaailmas kokku. Seega, kuigi on tõsi, et enamik araablasi on moslemid, siis väga suur osa moslemitest ei ole araablased. (Hommik-Mrabte 2011:9) 1.4. Koraan Araabiakeelne sõna al-qur'aan tähendab otsetõlkes ,,retsitatsioon" või ,,lugemine". Islami kontekstis tähendab see Jumala viimast sõnumit inimkonnale, mille ta ilmutas prohvet
võtma seisukohta rahvuslikes suhetes. Vaimulik ringkond ei pooldanud aga väga Leedu iseseisvust vaid pigem ikka liitu Poolaga. PPS Poola sotsialistlik partei kuulus ka leedulasi. Poola-Leedu kuningriigi sotsiaaldemokraatlik partei Rosa Luxemburg kujutas ette tulevikku Venemaa koosseisus. Tekkis ka Leedu sotsiaaldemokraatlik partei LSDP. Astus esile rohkem iseseisvana ja rõhutas iseseisvust PPS-ist ning ka Leedu tulevikku iseseisvana. LSDP-s suurenes etniliste leedulaste osakaal ning viis partei lõhenemiseni iseseisvuse pooldajad ja vene enamlaste pooldajad. V.Mickiavicius Kapsukas radikaliseerus järjest enam ja liitus hiljem vene enamlastega. Peeti Leedu kommunismi käilakujuks. 20. saj alguse leedus sündis ka liberaalne partei Varpase seltskonnast Leedu Demokraatlik Partei, kelle eesmärgiks oli iseseisev Leedu. Juhiks Kazys Grinus (tulevane leedu presdent) ja Jurgis Saulys
Tegemist on kõige sagedamini esineva kromosoomide arvulise kõrvalekaldega, mis on ka veel kõige levinum intellektuaalsete puuete põhjustaja. Iga 700 vastsündinu kohta sünnib üks Downi sündroomiga laps ja see kehtib kõigi etniliste rühmade kohta. Poistel esineb Downi sündroom veidi sagedamini kui tüdrukutel, aga ka need erisused on tegelikult väheolulised. Vanemate vanus Naisel suureneb Downi sündroomiga lapse saamise tõenäosus koos tema vanusega rasestumise hetkel
vastuvõetavad kõigile osapooltele. 1989-... (külma sõja lõpust tänapäevani) Nõukogude Liidu lagunemisega kadus vastasseis läänemaailma ja sotsialistliku bloki vahel. USA on võtnud endale ,,maailmapolitseiniku" rolli olles tülide lahendamise protsessides lääneriikide eesotsas. Peamised rahv.-vah. probleemid on vabakaubandus, tuumadesarmeerimine, terrorismivastane võitlus, keskkonnakaitse, etniliste, rassiliste ja religioossete konfliktide vältimine, arengumaade vaesus ja mahajäämus. Varasemalt eraldi arenenud rahv.-vah. õiguse harud (humanitaar-, keskkonna-, kaubandusõigus jm) on üksteisele lähenenud, neid käsitletakse kui terviku osasid. Rahvusvahelise õiguse printsiibid Need printsiibid on kirja pandud 1945.a loodud ÜRO põhikirjas 1970.a rahvusvahelise õiguse printsiipide deklaratsioonis (mis on juriidiliselt mittesiduv dokument).
sotsiaalne konstruktsioon ja teiselt poolt kuulub ta ka loodusesse ja esindab neid keskkonnatingimusi, kus seda keelt räägitakse. Keele kaudu tuleb esile ka ühe või teise rahva eripära. Herder seob selle teema ka loodusliku kontekstiga ja mittekultuurilise valdkonnaga. Keel on tema jaoks nagu alusjõud ja kõige algupärasem nähtus inimühiskonna puhul. Herderi arvates on keel aluseks ka rahvuse toimime. Keel on see materjal, mille kaudu need üksikud indiviidid ühendatakse etniliste ja kultuuriliste sidmetega. Keelest lähtub mingi eripärane kultuur. Parim kultuur ei lähtu mitte välismaisest, vaid kasvab välja rahvuslikust pinnasest ja keelest. Herderi eripära võrreldes mõne teise filosoofiga: ta on oma vaadetelt pluralist, st ta uskus, et igal kultuuril on oma väärtus. Sellest seisukohast saab üks romantismiajastu imperatiive. Kultuurilise paljususe idee on romantismiajastul üsna aktuaalne. Idee, mille pinnalt Ungari, Slovakkia, Soome ja Eesti rahvuslikud asjad
Füüsiline (bioloogiline) antropoloogia (inimbioloogia): 1) primatoloogia, 2) inimpaleontoloogia, 3) kohtuantropoloogia, 4) rahvastikugeneetika. 1 Jane Goodall (sünd 1934) primatoloogia. Uurimistöö shimpansidega Gomber rahvuspargis Tansaanias. Eestlastele on geneetiliselt kõige lähedasemad lätlased, keeleliselt marid. Vana klassikaline määratlus: kultuuriantropoloogia otsib universaalset ja üldinimlikku kõigis kultuurides, st kultuurivõrdlus, etnoloogia tegeleb etniliste ja/või kultuuripiiridega. Tänapäeval pea sünonüümsed mõisted. Etnoloogia on võrdlev, teoreetiline teadus. Etnograafia funktsioon on dokumenteerimine ja kirjeldamine. ,,Folklore" - William John Thoms 1846 tähistas suulist kultuuri. Samas Hisp, Portugalis, osalt Pr: teadus rahva elust. Vastupidi ajalooteadusele, mis tegeleb poliitilise ja rahvusliku arenguga, fokusseerib etnoloogia oma tähelepanu tavalise inimese igapäevaelule (talupojakultuur). Uueks etnoloogiaks on
kohtusüsteemi. Demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi toimimiseks on oluline kodanikuühiskonna pidev areng. Kodanikuühiskonna arengu eeldused on ühiskonna avatus, kodanikualgatuse soodustamine ja kvaliteetse hariduse kättesaadavus. Tasakaalustatud ja demokraatliku ühiskonna kindlustumisele aitab kaasa integratsioonipoliitika elluviimine. Riik tagab vähemustesse kuuluvate isikute õigused ning aitab kaasa erinevate etniliste ja sotsiaalsete gruppide integreerumisele ühiskonda. Eesti ühiskonna integratsiooni alus on kaks paralleelset protsessi: ühiskonna ühtlustumine eesti keele oskuse ja Eesti kodakondsuse omandamise alusel ning isikute rahvuskultuuriliste eripärade säilimise toetamine. Eesti riigi eduka toimimise seisukohalt on oluline viia ellu rahvastikupoliitikat, mille eesmärgid on pidurdada rahvastiku vähenemise ja vananemise protsessi ning saavutada tulevikus positiivne iive. 4
Sõdurid saadeti kaitsmaks toitu ja teisi saadetisi, mida varastati rivaalitsevate osaliste poolt. Pärast seda, kui 19 sõdurit sai klannide tulevahetuses surma, kaotas missioon rahva seas toetuse. Clinton suurendas sellegipoolest vägede suurust, aga nõudmised tagasitõmbumiseks kasvasid ja märtsis 1994 kutsus Clinton väed tagasi. See jättis Somaalia anarhiasse. Rwanda Aprillis 1994 toimus Ruandas genotsiid konflikti tõttu Hutu ja Tutsi etniliste gruppide vahel. Umbes 2 kuu jooksul tapeti umbes 500000 kuni miljon inimest peamiselt tutsi. Ehhki administratsioon oli toimuvast teadlik ei võetud siiski midagi ette. Juuli lõpuks oli põgenenud lähiriikidesse umbes 2 mln hutut, kasvatades naaberriikide põgenike laagreid, kus suri tuhandeid inimesi haiguste ja nälja tõttu. Juulis saatis USA 200 abisõdurit Kigali, et hooldada lennujaama ja hoolitseda abisaadetiste eest, need sõdurid kutsuti oktoobris tagasi. Clinton ja
Oluline oli riigil omada koloniaalvaldusi. Need Euroopa rahvad, kes ei omanud kolooniaid või omasid neid on vähe, omasid suurt riski jääda tahatõrjutuks. o I maailmasõja lõpp ja rahvuslus: - Koos uute riikide tekkega Euroopas muutub etniline rahvuslus keskseks. See on jätkunud Ida- Euroopas vägivaldselt ka pärast Külma sõda (Jugoslaavia pärilussõjad 1990.a); Suure hulga riikide tekkimine peale IMS; kõik uued riigid luuakse mingite etniliste näitajate põhjal mingi tuumikrahvuse ümber. Tugevneb arusaam, et rahvuslus pole ainult suurte rahvaste pärusmaa, vaid ka võimalikuks teeks väiksemate riikide/rahvaste püüdlustest saada oma riik ja eralduda teistest riikidest. 19. sajandil ei tekkinud niisama, see olenes suurriikide kokkulepetest, huvidest vastavas piirkonnast. Peale IMS muutub etniline aspekt suureks ajendiks Euroopa poliitilise kaardi muutmiseks riikide tekkimisega.
arutleda ja vastu vaield, et vähendada stereotüüpide mõju. Stereotüüpidest lahtisaamine pole kerge, see nõuab pikka aega ning teisi ühiskondi veenda on ääretult raske. Rahvuskuuluvuse teoreetiline eesmärk on selles, et rahvuskuuluvus ei ole asi vaid on sotsiaalse protsessi aspekt. See ei tähenda, et emotsioonid ja kultuuriline areng ei oleks tõesed. ETNILINE IDENTITEET JA ORGANISATSIOON Oluline element etniliste ideoloogiate puhul on arvestamine grupi ajaloolise kestvusega. Mõned arvavad, et etnilised grupid ei ole loomupärased, kuid tegelikult on neis kõigis ideoloogiate kaudu olemas poliitiline dimensioon. Etnilisuse olulised näitajad on nii etniline identiteet (grupi identifitseerimine) ja etniline organisatsioon (poliitika). Väga oluline on kui ühtselt ennast gruppi kuuluvad inimesed tunnevad. Fakt, et rahvuskuuluvus esineb ühiskonnas, annab antropoloogidele põhjuse seda uurida
kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Mis on emigratsioon? Riigist väljaränne. Mis on immigratsioon? Riiki sisseränne Assimilatsiooni mõiste. Vähemusrahvuse sulanemine enamusrahvusesse kas loomulikul teel või vägivallapoliitika tulemusel. Rahvusvaheliste rännete lained. Mis on etnos? On ajalooliselt kujunendud püsiv inimrühm, mille põhitunnused on ühine keel ja ühine asuala. Mis on rahvus? Ehk natsioon on etniliste tunnuste alusel piiritletav riigi kodanike osa. Kaks dendentsi keelte arengus? Peamised maailma regioonid. Inimarengu indeksi mõiste. On ÜRO arvutatav riigi heaolutaseme näitaja, mis arvestab rahva haridusetaset, keskmist eluiga ja sisemajanduse kogutoodangut ühe inimese kohta. Maailma Ühiskonnageograafia gümnaasiumile 1. osa Sulev Mäeltsemees
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina et inimene peab oma lubadusi (aitab hädasolijat, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara), vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. Vooruseetika juured on antiik-Kreekas, mil keelest ja tähendab tava, või komme. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püü...
võõraste/teistega vastandades. Idenditeedi-kontseptsiooni ja folkloori vahel on märkimisväärne seos. „Igasuguse idenditeedisüsteemi oluliseks tunnuseks on indiviidi usk enda kuuluvusest teatud sümbolite juurde, nende sümbolite väljenduste juurde.” (Spicer). Suhe inimeste ja sümbolite (kultuurilised elemendid) vahel on oluline idenditeediküsimuses: maa, keel, muusika, tants, kangelased nt. „Folkloor on jagatud idenditeedi funktsioon.” (Bauman). Max Weber nimetab oluliseks etniliste rühmade idendifitseerimise juures kombeid, mis on omakorda folkloorižanr. Sooline idenditeet ja folkloor Sooline idenditeet on algusest peale värvikoodiga määratud ja seda toetab folkloor. (roosa-sinine; keks ja hüppenöör-noaviskemäng). „Etniline rühm on ennast teadvustav inimrühm, kes kannab ühiseid traditsioone, mida ei jaga teised, kellega kontaktis ollakse.” (DeVos). Rahvuslikud tunnused nagu keel, riietus, toit jne aitava määratleda, kuhu
See oli liiga julge lähenemine ning sai palju kriitikat. Ühes hilisemas artiklis väitis Jensen, et tema väiteid on valesti mõistetud ning et ta ei ole kunagi väitnud, et mustanahalistel on loomu poolest madalam intelligents, vaid et sellele leiule ei leidu praegu teaduslikult piisavat põhjendust ning musta- ja valgenahaliste intelligentsustasemete erinevus jääb seega uurimisele avatud küsimuseks. Sh. Intelligentsus etniliste gruppide vahel oleneb ka: · Sotsiaalsest majanduslikust staatusest · Kultuurilisest erinevusest ( keele oskus, majanduslik staatus) 28. Mis on motivatsioon? Vajadused. Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline motivatsioon. Kontrollkeskme lähenemine. Maslow motivatsioonipüramiid. McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria. Atributsioonid. Motivatsioon on üldine asjade kogum, mis paneb meid tegutsema ja hoiab meid tegutsemas.
kaudu, end võõraste/teistega vastandades. Idenditeedi-kontseptsiooni ja folkloori vahel on märkimisväärne seos. ,,Igasuguse idenditeedisüsteemi oluliseks tunnuseks on indiviidi usk enda kuuluvusest teatud sümbolite juurde, nende sümbolite väljenduste juurde." (Spicer). Suhe inimeste ja sümbolite (kultuurilised elemendid) vahel on oluline idenditeediküsimuses: maa, keel, muusika, tants, kangelased nt. ,,Folkloor on jagatud idenditeedi funktsioon." (Bauman). Max Weber nimetab oluliseks etniliste rühmade idendifitseerimise juures kombeid, mis on omakorda folkloorizanr. Sooline idenditeet ja folkloor Sooline idenditeet on algusest peale värvikoodiga määratud ja seda toetab folkloor. (roosa-sinine; keks ja hüppenöör-noaviskemäng). ,,Etniline rühm on ennast teadvustav inimrühm, kes kannab ühiseid traditsioone, mida ei jaga teised, kellega kontaktis ollakse." (DeVos). Rahvuslikud tunnused nagu keel, riietus, toit jne aitava määratleda, kuhu inimene/rühm kuulub, aitab luua
IDF International Diabetes Federation uuringu andmetel hõlmab diabeedi ravi 510% kogu tervishoiu eelarvest paljudes maades. 2.tüübi diabeedi haiged täidavad 20 % haiglavooditest ja 2838 % kardioloogilise profiiliga vooditest. 2009. aasta seisuga on Eestis diabeetikuid 3-6%, Euroopas 3-5% ja USA-s 5-9% (Lisa1). Maailmas on ligikaudu 286 miljonit diabeetikut, Eestis ligikaudu 70 000. Prognoositav arv kolmekordistub aastaks 2025. Diabeet on enam levinud etniliste gruppide hulgas, eriti Aasia ja Aafrika-Kariibi piirkondade elanikkonna seas. Inglismaal on hetkel diabeetikuid umbes 3% elanikkonnast (umbes 1,4 miljonit inimest). Ameerika Ühendriikides kannatab diabeedi all peaaegu 16 miljonit inimest (ligi 6% elanikkonnast), kellest umbes 5 miljonit ei ole ise sellest teadlikud. 8 4.1 Lapseea diabeet Eestis
kõigile osapooltele. 1989-... (külma sõja lõpust tänapäevani) 4 Nõukogude Liidu lagunemisega kadus vastasseis läänemaailma ja sotsialistliku bloki vahel. USA on võtnud endale „maailmapolitseiniku“ rolli olles tülide lahendamise protsessides lääneriikide eesotsas. Peamised rahv.-vah. probleemid on vabakaubandus, tuumadesarmeerimine, terrorismivastane võitlus, keskkonnakaitse, etniliste, rassiliste ja religioossete konfliktide vältimine, arengumaade vaesus ja mahajäämus. Varasemalt eraldi arenenud rahv.-vah. õiguse harud (humanitaar-, keskkonna-, kaubandusõigus jm) on üksteisele lähenenud, neid käsitletakse kui terviku osasid. § 3. Rahvusvahelise õiguse põhiprintsiibid Need printsiibid on kirja pandud 1945.a loodud ÜRO põhikirjas 1970.a rahvusvahelise õiguse printsiipide deklaratsioonis (mis on juriidiliselt mittesiduv dokument). Riikide suveräänsus
traditsioonide vahendamise, taaselustamise ja juurte otsingutega. · Transkultuuriline kultuuriülene praktika. Eesmärk leida kultuuride ühisosa, universaalid, sügav humaansus. · Ultrakultuuriline pöördutakse mütoloogiliste juurte ja allikate poole tagasi, naastakse rituaalide juurde. Multikultuuriline teater interkultuurilise teatri avaldumisvorm. Omane multikultuursete ühiskondade teatripraktika, mis tekib eri etniliste või lingvistiliste gruppide vastasmõjutamisel. Kultuuriline kollaaz interkultuurilise teatri avaldumisvorm. Juhuslikkuse alusel eri kultuuride elementide tsiteerimine, kohandamine, segamine, ühendamine. Ei ole vajadust leida neis ühisosa või paigutada neid konkreetsesse ajaloolisse ja ühiskondlikku konteksti. Sünkreetiline teater interkultuurilise teatri avaldumisvorm, kus sulatatakse põlised etendusvormid ühte, mille järel sünnivad uued esteetilised alused.
agresiivsemaks ja et paljud saated protesteerivad stereotüüpseid kuvandeid soorollidest või rahvusvähemusest. · TELESAATED KUI SOTSIAALSETE STEREOTÕÕPIDE ALIKAS teine televisiooniga seotud probleem on see, et saated võivad esistada stereotüüpse pildi tegelikkusest elust, mis võib põhjustada soovimatuid eelarvamusi. Need võivad olla näiteks naiserollide etniliste vähemusgruppide või rahvuste ja puudega inimeste kohta. Telesaated, nagu paljud lasteraamatudki esitavad valdavalt ühepoolse seisukoha soorollides. 7.Mäng · Mänge võib liigitada nelja kategoorjasse : o Keelemängud o Fantaasiamängud o Kujutletavadmängud o Müramismängud Mängulise käitumise tunnused
Territoriaalne autonoomia- esineb etnoterritoriaalne autonoomia ja kultuuriautonoomia kujul. Etnoterritoriaalne e pol autonoomia- on võimalik seal, kus etnilised rühmad asuvad maa-alal kompaktselt. Pol autonoomial on riikluse tunnused (konstitutsioon, kohalik parlament, täidesaatva võimu organ) (Gröönimaa, Ahvenamaa, Põhja-Iirimaa) Administratiivne autonoomia e haldusautonoomia- on piiratum, kuid on võimalus kohalike küsimustega arvestada kohalike etniliste rühmade huve. (Hiina) Kultuuriautonoomia- luuakse seal kus etnilised rühmad elavad hajutatult muu elanikkonna hulgas. Valivad kultuuriautonoomia organid, organisatsioonid. Tegelevad kultuuri ja keele hoidmise, arendamisega ning osalevad seaduses määratud ulatuses riigi pol elus. (austria ja ungari) Poliitilise reziimi all mõistetakse poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike
Ühise mineviku esitamine kutsub esile visiooni ka ühisest tulevikust. Kultuurilise mitmekesisuse säilitamine on oluline kultuurisüsteemide olemasoluks. Mitmekesisus on uue kapitali loomise aluseks. Minevikus loodu on aluseks uutele kultuuriväljenduse vormidele. Kultuuriline mitmekesisus moodustab integraalse osa sotsiaalsest sidususest ja inimeste elukvaliteedist. Kultuuripärandit on võimalik kasutada nii mimekesisuse ja tolerantsi kui ka etniliste konflikide ning vägivalla põhjendamisel ja õhutamisel. Kultuuriväärtuste säilitamine on muutunud säästva arengu oluliseks komponendiks. Inimeste eesmärgiks on asaavutada majanduskasv ning samal ajal kaitsta ja säilitada stabiilne elukeskkond. Eesm'ärgi saavutamise nimel tuleb õppida arvestama tõsiasjaga, et nii looduskeskkond, inimese majandustegevus kui ka ühiskonna sotsiaalne areng on lahutamatult seotud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
