kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2. Atmosfääris on peamine süsinikuühend süsinikdioksiid CO2, mida leidub seal pisut üle 0,03%. Osa CO2 on ka lahustunud vees. Süsinik on looduses pidevas ringluses. Minnes ühe ühendi koostisest teise ühendi koostisse, muudab ta oma asukohta looduses ja oksüdatsiooniastet. Lihtaine ja liitainena Lihtainena esineb: teemandi, süsi, grafiit kujul. Liitainena esineb: kõik orgaanilised ained, nt etanool (CH3CH2OH), äädikhape (CH3COOH), sipelghape ehk metanool (HCOOH), butaan (C4H10). Ja mõned mitteorgaanilised ained nt nafta, marmor (CaMg (CO3)2 ), paekivi(CaCO3). Allotroobid Süsinikul on mitmeid allotroopseid vorme. Tavatingimustes on neist tuntuimad graniit, tahm ja teemant. Kunstlikult saadud vormideks on grafeen, süsinik nanotorud, karbüünid ja fullereenid. Allotroopsed teisendid erinevad üksteisest ainult aatomite struktuuri või molekulis olevate aatomite arvu,
tõstmiseks? Heptaani ja isooktaani. 5. Miks on nüüd keelatud antidetonaatorina tetreetüülpliid? Sest neid sisaldavate kütuste põlemisel tekkinud heitgaasid on väga ohtlikud keskkonnale ja inimesele. 6. Milline suurus iseloomustab diiselkütust? Tsetaaniarv. 7. Millised on arvestatavad alternatiivkütused? Nende head ja halvad küljed. Maagaas (autogaas) põleb puhtamalt, ei teki tahma, eraldub vaid veeaur ja süsihappegaas. Metanool ja etanool metanool on etanoolist korrodeerivam ja võib kahjustada mootoreid; ta on ka mürgisem ja energiavaesem. Elekter keskkonda ei saastata otseselt heitgaasidega, küll aga kaudselt. Elektrimootoril on sisepõlemismootorist suurem kasutegur. Tuul ja päike keskkonnasõbralikud.
KESKONNATEGURITE MÕJUST PÄRMSEENTE KASVULE Uurimistöö bioloogias Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Autor korraldab katse, et uurida kuidas mõjub erinev keskkond pärmseentele. Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kes on looduses laialt levinud. Pärmid on kera- või munakujulised liikumatud ainuraksed. Neid võib leida mullast, veest, küpsetelt puuviljadelt, taimede mahlast, aga ka puuviljakärbse soolestikust.Autor püstitas uurimusliku probleemi, kuidas pärm reageerib suhkruga. Töö hüpoteesiks pani autor kirja, et pärm reageerib soojas suhkruga paremini. 3 1. TEOREETILINE BAAS Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki.Pärmseened on kera- või munakujulised, 8-10 mikromeetri suurused liikum...
C6H12O6 2 C3H4O3 + 4 H Eraldunud H ioonid seostuvad vesinikukandjaga NAD Sellega kaasneb 2 ATP molekuli süntees NAD on ühend, mis on vesiniku aatomite siduja ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS Toimub, kui rakus pole piisavalt hapnikku või käärimisel hapnikuvabas keskkonnas Protsess kiirem, aga mitte tõhus 1.1. PIIMHAPPEKÄÄRIMINE C6H12O6 2 C3H6O3 (Glükoos Piimhape) moodustub 2 ATP'd jogurtid, juustud, hapupiim 1.2. ETANOOLKÄÄRIMINE C6H12O6 2 C2H5OH + 2CO2 (Glükoos Etanool + süsihappegaas) eraldub süsihappegaas moodustub 2 ATP'd vein ja õlu 2. ETAPP - TSITRAADITSÜKKEL (mitokondri sisemus/maatriks) püroviinamarihappe edasine lagundamine, palju reaktsioone eraldub CO2 ja H ioonid tekib 10 NADH2 3. ETAPP - HINGAMISAHELAREAKTSIOONID (sisemine membraan) vabanevad NADH2 mol H aatomitest eraldunud vesinik seotakse hapnikuga ja moodustub vesi sünteesitakse 36 ATP molekuli RAKUHINGAMISE SUMMAARNE VÕRRAND: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O
18. Kus ja millal toimub piimhappekäärimine? Mis selle käigus tekib? – Anaeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja seened, aga hapniku puudusel ka loomade lihasrakud, ning mille jääkproduktiks on piimhape. 19. Kus ja millal toimub etanoolkäärimine? Mis selle käigub tekib? – anaeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja pärmseened ning mille jääkproduktideks on etanool ja süsinikdioksiid, saab kasutada tööstuses. 20. Kus kasutab inimene piimhappekäärimist ja kus alkoholkäärimist? – Etanoolkäärimist kasutatakse veinide ja õlle valmistamisel, ka taina kergitamiseks. Piimhappekäärimist rakendatakse jogurti valmistamisel, ka hapukurkide ja hapukapsa valmistamisel. OKSÜDEERUMINE – elektronide arv väheneb, sidemed lõhutakse, energia vabaneb.
,,Mina ja alkohol" Juba varajases nooruses mekitakse alkoholi vanemate õdede-vendadega, sõpradega või mõni isegi koos vanematega. Kuid mis see alkohol üldse on? Lühidalt öeldes on alkohoolne jook uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanool ehk viinapiiritus. Aga mida see alkohol meiega teeb? Alkoholi tarbides tunduvad palju inimesed huvitavamad, lõbusamad ja mõnikord ka isegi ilusamad kui ennem. Ega muidu ei tuleks ütlus ,,Joome naised/mehed ilusaks!". Tarbinud alkoholi, muutub inimene lõbusamaks, seltskondlikumaks, sest see aitab tal lõõgastuda ja tekitab heaolutunde. Näiteks, reedel pubis kella 2 ajal olid kõik inimesed mõnusalt meeldivad ja nendega oli huvitav pläkutada
Abiturient Keskkooli lõpetaja; keskkooli lõpetama valmistuv isik Absoluutne Tingimatu, piiramatu; täiuslik, täielik Abstraktne Mõtteline, mittekonkreetne, üldistatud Absurdne Mõttetu, võimatu Akadeemik Akadeemia liige Akrobaat Tsirkusevõimleja Alfabeet Tähestik Alkohol Etanool e viina piiritus Anekdoot Lühike, teravmeelne naljalugu Apelsin Lõunamaine puuvili Aplodeerima Heakskiidu või poolehoiu avaldamiseks käsi plaksutama Arhitekt Ehituskunstnik Asfalt Teekattematerjal, pigitaoline aine Balansseerima Tasakaalustama, tasakaalus hoidma; tasakaalu säilitama Barbaarne Metsik Bariton Keskmise kõrgusega meeshääl; teatud vaskpuhkpill Barjäär Tõke, kaitsevõre Barokne Barokile omane
(kõik elav tekib elusast) Piimhappebakterite ja pärmseente kasutamine toiduainetetööstuses. Nt kurgi, kapsa, piima jt toiduainete hapendamine rajaneb peamiselt piimhapebakterite tegevusel. Juustusortide valmistamisel osalevad peale bakterite ka hallitusseened. Alkohoolsete jookide, aga samuti pagaritoodete valmistamine sõltub pärmseente elutegevusest. Pärmseened põhjustavad etanoolkäärimist, mille käigus tekkiv CO2 kobestab ja kergitab tainast; etanool ise aurub küpsetamisel välja. Selliseid töötlusi nim. biotehnoloogilisteks. Juuretis. rikkalikult mikroobe sisaldav käärinud aine, millega kutsutakse esile käärimine. Hapupiima (keefiri, jogurti) valmistamisel on juuretiseks piimhapebakterite kultuur. Rukkileiva tegemisel on selleks jahu ja vee käärinud segu, mis sisaldab rohkesti aktiivseid pärmirakke peamiselt koos piimhappebakteritega Keefir. Keefir-piim pastöriseeritakse -> jahutatakse -> segatakse juurtisega
molekulis on nii palju süsinikku aatomeid ja lõpu ool abil. füüsikalised omadused värvuseta, omapärane lõhn,põletava maitsega,hea lahustuvus vees, head lahusti omadused,lahustuvad hästi orgaanilisi ühendeid. Füsioloogiline toime Avaldavad inimorganismile tugevat toimet.Alkoholid oksüdeeruvad ensüümide toimel järk järgult, algul aldehüüdideks, siis karboksüülhappeks ning peale mitmeid ainevahetusreaktsioone süsinikdioksiidiks ja veeks. Etanool oksüdeerub etanooliks ja etaanhappeks ja kolesterooli sünteesiks. Kõige suurem mõju on peaajule ja kesknärvissüsteemile. Keemilised omadused Alkoholid ja keemilised omadused on seotud hüdroksüülrühmaga. *Alkoholid reageerivad aktiivselt metallidega, moodustades alkoholaate 2CH3CH2OH + 2NA -> 2CH3CH2ONA + N2 (naatriumetanolaat). Alkoholid on tahked ained ja hüdrolüüsivad tagasi alkoholiks CH3CH2ONA + H2O -> CH3CH2OH + NAOH.
TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. FK8 Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Katb41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev:12.02 ja 26.02.14 Tööülesanne Määrata tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH+C2H5OH CH3COOC2H5+H2O Teooria Sellele reaktsioonile saab tasakaalukonstandi avaldada tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: , kus xi on komponendi moolimurd ja i on komponendi aktiivsustegur lahuses. Andmete puudumisel komponentide aktiivsustegurite kohta, kasutame näilist tasakaalukonstanti K'x. Antud tööd kasutan näilist tasakaalukonstanti. See on püsiv suures kontsentratsioonide piirkonnas. Tasakaal reaktsioonile ...
TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. FK19 Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Tööülesanne Määrata tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH+C2H5OH CH3COOC2H5+H2O Teooria Sellele reaktsioonile saab tasakaalukonstandi avaldada tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: , kus xi on komponendi moolimurd ja i on komponendi aktiivsustegur lahuses. Andmete puudumisel komponentide aktiivsustegurite kohta, kasutame näilist tasakaalukonstanti K'x. Antud tööd kasutan näilist tasakaalukonstanti. See on püsiv suures kontsentratsioonide piirkonnas. Tasakaal reaktsioonile saabub aeglasest...
Vedelik keeb, kui vedelikus kasvavad aurumullid tõusevad pinnale ja lõhkevad, moodustades gaasi. Aine keemistemperatuur ehk keemispunkt on temperatuur, mille juures selle aine osakeste kineetiline energia on piisavalt suur selleks, et ületada jõud, mis tõmbavad osakesi kokku. Nii nagu on igal puhtal ainel teda iseloomustav sulamispunkt, on igal puhtal ainel ka teda iseloomustav keemispunkt. Näiteks vesi keeb 100º C juures, moodustades auru, vedel vesinik keeb -260º C ja etanool 79º C juures. Mitte kõik ained ei sule enne kui nad keevad. Mõned tahkised gaasistuvad läbimata vedelat olekut. Sellist protsessi kutsutakse sublimatsiooniks. Tahke süsinikdioksiid (kuiv jää) on aine, mis sublimeerub – muutub süsihappegaasiks – 78,5º C juures. SOOJUSHULK • Ainete soojenemise võrdlemiseks kasutatakse soojushulka. • Igal ainel on oma kindel erisoojus, mis näitab soojushulka, mis on vajalik 1 g aine soojendamiseks 1 kraadi võrra.
2) Eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast 3) Kaitseb kahjulike mõjude eest 4) Ühendab rakke omavahel Ehitus 1) Fosfolipiidid (2 kihti) 2) Valgud 3) Kolesterool 4) Oligosahhariidid 10. Transport Aktiivne Aeglane Suured molekulid Liiguvad väikesed molekulid (glükoos, aminohapped) (H2O, etanool, CO2) Vajalik energia (ATP) Difusioon Transportvalgud Osmoos Ei vaja lisa energiat Ei ole vajalik transportvalk 11. Ainete neeldumine rakku Fagotsütoos Pinotsütoos Fagus õgima Pinos jooma
nihutatud ja seda võib veel rohkem nihutada, destilleerides reaktsioonisegust etanooli. III etapp :O: H :O: :O: :O: - .. ..- RCH2C C COC2H5 + :O .. C2H5 RCH2C C COC2H5 + C2 H5OH R R keto-ester etoksiidioon keto-ester anioon etanool (tugevam hape) (tugevam alus) (nõrgem alus) (nõrgem hape) -keto-ester on tugevam hape kui etanool. -keto-estrid on palju happelisemad kui tavalised estrid, sest nende enolaatanioonid on resonantsi poolt stabiliseeritud. Negatiivne laeng on delokaliseeritud kahele karbonüülrühmale. Moodustub resonantshübriid. Pärast esimese kolme etapi toimumist lisatakse reaktsioonisegusse hapet, toimub kiire
Orgaanilise keemia areng Mõiste orgaaniline aine andis 1807 rootsi keemik J.J.Berzelius . Etanool ja etaanhape olid varem teada. Kehtis VITALISMI idee, mida toetas Stahl, kes oli omal ajal autoriteet : ta väitis, et on rida aineid, mida saab toota vaid elusorganism, käsitlusviis sellest ongi vitalism. Berzelius vastandas anorgaanilised ained orgaanilistele ainetele ehk eluta ained elusorganismidest pärit ainetele. Michel Eugéne Chevreul (1786-1889) prantsuse keemik, sai 1809 rasva keetmisel leelisega seebi , mille töötlemisel happega sai rasvhappe
Orgaanilise keemia areng Mõiste orgaaniline aine andis 1807 rootsi keemik J.J.Berzelius . Etanool ja etaanhape olid varem teada. Kehtis VITALISMI idee, mida toetas Stahl, kes oli omal ajal autoriteet : ta väitis, et on rida aineid, mida saab toota vaid elusorganism, käsitlusviis sellest ongi vitalism. Berzelius vastandas anorgaanilised ained orgaanilistele ainetele ehk eluta ained elusorganismidest pärit ainetele. Michel Eugéne Chevreul (1786-1889) prantsuse keemik, sai 1809 rasva keetmisel leelisega seebi , mille töötlemisel happega sai rasvhappe
reaktsioonivõrrandid molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. KASUTATUD TÖÖVAHENDID JA KEMIKAALID Töövahendid: katseklaaside komplekt, klaaspulk Kasutatud ained: 0,2 M NaCl, CuSO4, FeNH4(SO4)2, KI, Pb(NO3)2, NH4SCN, FeCl3, K3[Fe(CN)6], K4[Fe(CN)6], ZnSO4, Al2(SO4)3, CoCl2, NiSO4, Na2SO4, BaCl2 ja Cd(CH3COO)2 lahused; 0,1M AgNO3, 0,1M NaOH ja konts. NaOH; 6M ja konts. NH3 ·H2O; 1M H2SO4; küll. NaCl, CH3COONa ja Na2SO3 lahused; tahked Co(NO3)2·6H2O, NaCl; etanool ja atsetoon. TÖÖ KÄIK Antud töö koosnes üheteistkümnest väiksemast katsest, mille käigus õpiti tundma koordinatiivühendite reaktsioone. Katses 1 ja 2 uurisime kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsatsiooni, kolmandas katses aga ammiin-ja hüdroksokomplekside teket. 4.-7. katses tegelesime atsiidokomplekside ja 8. katses akvakompleksidega. Üheksandas katses jälgisime kompleksühendeid, mis koosnevad kompleksanioonist ja komplekskatioonist ning viimases
. Veel on taimerakus plastiidid, mis esinevad vaid taimerakkudes. Taimerakkudes on vakuoolid. Loomarakk Puudub rakukest ja neil pole suurt vakuooli. Loomarakud ei suuda ka ise toitu valmistada, neil puuduvad plastiidid. Anaeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Aeroobne glükolüüs hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp.produktiks on kas piimahape või etanool. Autotroofid Toodavad ise orgaanilis aineid anorgaanilistest ainetest. Võilill, laanesõnajalg, tamm, kask, pärn, kapsas, porgand, pruunvetikas Heterotroobid Vajavad toitu, energia saavad toidust. Inimene, siil, karu, koer, kass, puravik, amööb, piimhappebakter, käsnad. Energia hankimine - I Saadakse glükoos II Saadakse püroviinamarihape III *Aeroobslet O2-ga CO2 + H2O 38ATP-d
Vedelik keeb, kui vedelikus kasvavad aurumullid tõusevad pinnale ja lõhkevad, moodustades gaasi. Aine keemistemperatuur ehk keemispunkt on temperatuur, mille juures selle aine osakeste kineetiline energia on piisavalt suur selleks, et ületada jõud, mis tõmbavad osakesi kokku. Nii nagu on igal puhtal ainel teda iseloomustav sulamispunkt, on igal puhtal ainel ka teda iseloomustav keemispunkt. Näiteks vesi keeb 100º C juures, moodustades auru, vedel vesinik keeb -260º C ja etanool 79º C juures. Mitte kõik ained ei sule enne kui nad keevad. Mõned tahkised gaasistuvad läbimata vedelat olekut. Sellist protsessi kutsutakse sublimatsiooniks. Tahke süsinikdioksiid (kuiv jää) on aine, mis sublimeerub muutub süsihappegaasiks 78,5º C juures. Vee omadused ja olekud · Läbipaistev · Värvuseta · Lõhnata · Olenevalt päritolust erineva maitsega · Puhas vesi maitseta · Külmub 0°C · Keeb 100°C · Tahke - jää · Vedel - vesi
nende molekulid lagunevad ioonideks ainult osaliselt. Aineklassiti kuuluvad nõrkade elektrolüütide hulka nõrgad happed (H2S H2CO3 H2SiO3 HSO3 ), vees mittelahustuvad hüdroksiidid (nõrgad alused). MITTEELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused ei sisalda ioone, lahuses on ainult molekulid. Aineklassiti kuuluvad mitteelektrolüütide hulka oksiidid, lihtained ja paljud orgaanilised ained (glükoos C 6H12O6 etanool C2H5OH CH3OH metanool jne). Aine käitumine vees oleneb aine keemilise sideme tüübist. Ioonideks lagunemine toimub ka elektrolüütide sulamisel (tahke aine läheb üle vedelaks). Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad sulad elektrolüüdid ja elektrolüütide vesilahused elektrit. Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses. Need võrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0.
Fotosünteesi tähtsus- anorgaanilistes ainetest esmase orgaanilise aine loomine, glükoos on põhiline energiaallikas enamikus organismis, toiduahela esimeseks lüliks, toiduks heterotroofidele, hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel, süsiniku ja hapnikuringis tähtsal kohal, fossiilsete kütuste teke(nafta, kivisüsi, maagaas) Etanoolkäärimine- pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudumisel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp produktiks on etanool. Hingamisahel- mitokondri sisemembraanides harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oküdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekuliseks. Makroergiline ühend- madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Nt ATP; GTP; NAD.
tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja valgud) tuumakesed on näha ainult rakujagunemise ajal; toimub kromosoomidekokkupakkimine Ülesanne: Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse Rakumembraan: ümbritseb igat rakku Ülesanne: Aine- ja energiavahetus Ained läbivad rakumembraani: a)passiivse transpordi teel: osmoos lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani Passiivseks transpordiks ei kuluta rakk energiat. difusioon ainete iseeneslik segunemine N: vesi, gaasid, etanool b)aktiivse transpordi teel Rakud vajavad täiendavat energiat, mis saadakse ATP molekulidest. Tsütoplasmavõrgustik: koosneb kanalikestest ja tsisternikestest. Kareda tsütoplasmavõrgustiku külge kinnituvad ribosoomid (sünteesivad valke), siledapinnalistel aga ensüümid (võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist). Ülesanne: Ribosoomides toimub valkude süntees. Golgi kompleks: koosneb lamedatest kotikestest ja põiekestest
CH3COOH Etaanhape on tuntuim karboksüülhape, mida tunti juba kauges minevikus. Nimelt pandi tähele, et kui vein õhu käes seisis, siis muutus see palju hapukamaks. Saadud vedeliku vesilahust hakati nimetama veiniäädikaks. Õhu käes veini hapukamaks muutumine on tingitud veinis oleva etanooli oksüdeerumisest, mille tulemusel muutub viimane etaanhappeks ehk äädikhappeks. Sõltuvalt sellest, millise veini valmistamisel seal sisalduv etanool happeks oksüdeerus, tuntakse tänapäeval veel näiteks ka õunaäädikat, marjaäädikat jms. Etaanhapet leidub nii vabalt (hapupiimas, võis, riknenud õlles ja veinis, juustus) kui ka soolade ja estritena näiteks taimelehtedes ja loomorganismide kudedes ning eritistes (uriin, sapp). Piimhape (2-hüdroksüpropaanhape) (soolad on laktaadid) On värvuseta kristalne aine, hügroskoopne aine, mis lahustub hästi nii vees kui ka etanoolis. Ta tekib
Keemia (Amiinid,Aminohapped,Valgud) Amiinid Mõiste Amiinid kuuluvad lämmastiku sisaldavate orgaaniliste ainete hulka. Amiinis on funktsionaalseks rühmaks aminorühm NH2. Amiine leidub looduses. Nad tekivad nii loomsete kui ka taimsete organismide ainevahetus protsessides. Enamike amiine lõhnab ebameeldivalt, ka laibalõhna põhjuseks on valkude lagunemisel tekkivad amiinid. Fenoolidega sarnased ühendid on aromaatsed amiidid. Kui fefenoolid olid happeliste omadustega siis, aminorühma H2 olemasolust tingituna aluselised omadused. Molekuli ehitus. Tähtsaim aromaatne amiin on fenüülamiin ehk aniliin benseeni tuumas on asendatud üks vesinikuaatom aminorühmaga. Füüsikalised omadused Aniliin on värvitu, vees praktiliselt lahustumatu, õli taoline vedelik. Lahustub hästi orgaanilistes lahustites (etanool, eeter, benseen jne). Õhus oleva hapniku toimel oksüdeerub ta kergesti j...
spetsiaalse materjaliga (alumiiniumfoolium, Parafilm®), milles on augukesed. b)aeglane küllastatud lahuse jahutamine c)kiire küllastatud lahuse jahutamine. · Aine lahustuvus toatemperatuuril peab olema 5-200 mg/ml. Kui lahustuvus on üle 200 mg/ml, saadakse liiga viskoosne, klaasjas lahus. (nt glütserool) · Lahusti valikul on määrav tegur lahusti keemistemperatuur, samuti dielektriline konstant ja polaarsus. · Tüüpilisemad lahustid on vesi, metanool, etanool, propanool, isopropanool, atsetoon, etüülatsetaat ja heksaan. · Protsessi juures on määravaks ka lahuse kontsentratsioon, üleküllastatuse tase; lisaks lahuse temperatuurile ka jahutamise kiirus; kõiksugused lisandid; kristallterade esinemine lahuses ning pH, seda eriti soola kristalliseerumisel. · 2 protsessi: a) esialgse faasi täielik lahustumine ja b) kristallisatsioon- stabiilse faasi kasv.
määrdeõli, mis lisatakse puhastele polümeeridele rabeduse vastu ja see muudab plastmassi sitkeks ja painduvaks. Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel Mürgisus Paljud kemikaalid on mürgised. Uuritakse nii inimestel kui ka katseloomadel (valged rotid, merisead) Tuleohtlikus Põlema süttib lahustite Eeter, bensiin, etanool, aurude ja õhu segu. atsetoon, jne Väga paljud lahustid on tuleohtlikud, enamus kergesti lenduvad. Söövitav toime Kontsentreeritud Argielus kõige happed ja leelised. ohtlikumad sõidukite ak umulaatorites olev väävelhape ja toiduaine
4 0 20 8 30 22 40 6 50 0 Tehke järeldus, kuidas sõltub käärimise intensiivsus temperatuurist. Soojemal temperatuuril käärib paremini,liiga kõrgel temperatuuril mõjub vastupidiselt. Milline aine tekib katses veel peale süsihappegaasi? Lisaks süsihappegaasile eraldub etanool. Selgitage, miks 50 C juures ei eraldu enam süsihappegaasi? 6.Valige õige vastusevariant Ribosoomide peamiseks ülesandeks on a)valkude süntees;b)lipiidide süntees;c)sahhariidide süntees;d)DNA süntees Rakumembraan koosneb a)valkudest;b)glükolipiidsest kaksikkihist;c)fosfolipiidsest kaksikkihist;d)süsivesikutest. Difusiooni teel liiguvad rakku a)vesi ja mineraalsoolad;b)gaasid;c)aminohapped;d)hormoonid rRna süntees toimub a)tuumas;b)tuumakeses;c)ribosoomides;d)Golgi kompleksis
Keemia aluste (praktikum) mõistete vastused Lahus-kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Lahusti-mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi; 60% etanooli+ 40% atsetooni lahustiks etanool; 98 % väävelhappelahus- lahustiks vesi. Lahustunud aine- kui üks lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Küllastumata lahus- lahus, mille ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub. Küllastunud lahus- lahus, mis sis. antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) Üleküllastunud lahus- aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Massiprotsent (C%) näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. Ühik: protsent. Molaarsus (CM) näitab lahustunud ai...
uuringud inimestel, kasutades selleks terveid katsealuseid. Ükski ravim ei ole absoluutselt ohutu; iga ravimi korral võrreldakse saadavat kasu ja võimalikke ohte. ravim koosneb: toimeainest (aine, mille pärast ravimit kasutatakse) reeglina on seda väga vähe, eriti tugevatoimeliste ainete puhul. abiainest (annab ravimile vajaliku vormi, muudab selle maitset ja välimust huvitavamaks ning aitab toimeainel mõju avaldada (tärklis, glükoos, värvained, vesi, etanool, siirup, salvialus). ravimi toime sõltub: * organismi geneetilisest eripärast, * organismi üldfüüsilisest seisundist (ka east), * teiste mõjurite (ravimite, toidu, alkoholi jms olemasolust), * keskkonnatingimustest, * eelhoiakutest ravimi suhtes (platseeboefekt). ravimite transportimine: Eestisse saabuv ja Eestist lahkuv reisija võib kaasa võtta ravimeid, mida ta kasutab meditsiinilisel eesmärgil isiklikuks või temaga kaasasolevate loomade tarbeks. Ravimiameti
vähe; järelikult nende molekulid lagunevad ioonideks ainult osaliselt. Aineklassiti kuuluvad nõrkade elektrolüütide hulka nõrgad happed (H 2S H2CO3 H2SiO3 HSO3 äädikhape CH3COOH jne ), vees mittelahustuvad hüdroksiidid (nõrgad alused). MITTEELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused ei sisalda ioone, lahuses on ainult molekulid. Aineklassiti kuuluvad mitteelektrolüütide hulka oksiidid, lihtained ja paljud orgaanilised ained (glükoos C 6H12O6 etanool C2H5OH metanool CH3OH metaan CH4 jne). Aine käitumine vees oleneb aine keemilise sideme tüübist. Ioonideks lagunevad ained, milles on iooniline või polaarne kovalentne side. Vee polaarsete molekulide seostumist lahustunud aine osakestega nimetatakse hüdraatumiseks. Ioonideks lagunemine toimub ka elektrolüütide sulamisel (tahke aine läheb üle vedelaks). Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad sulad elektrolüüdid ja elektrolüütide vesilahused elektrit.
Tänapäeval tuntakse üle 9 miljoni orgaanilise aine, anorgaanisi on tuhandetes. Orgaaniliste aintete 5 tunnust 1.Sisaldavad süsinikku ja nende molekul mass on suur (üle tuhande) 2.Vesilahused ei juhi elektrivoolu, st ei ole elektrolüüdid. Keemilised reaktsioonid kulgevad aeglasemalt. Lagunevad juba madalamatel temperatuuridel, orgaanilised ained põlevad. Orgaaniline või anorgaaniline aine A Väävelhape,O sidrunhape,O propaan,O tärklis,A klaas,O etanool,O glükoos,A keedusool,A kriit, A portselan,O paber,O kilematerjal,O alumiinium,O teras,O maagaas,O tsellofaan,A süsihappegaas Millised neist ainetest põlevad: CH4 põleb HCl H2O CO C2H2 põleb NH3 H2CO3 H2S Page 13 HBr C2H6 Põleb BaCl H2S Süsiniku ahelad võivad olla hargnematta, hargenud a tsükliks sulgunud. Süsiniku valents on orgaanlistes ühendites alati neli
lubjakivi, pesusooda ja söögisooda ränidioksiid Orgaaniline keemia Süsinikuühendite keemia. Peale süsiniku sisaldavad orgaanilised ühendid veel väikese hulga teisi elemente (H, O, N). Tänapäeval tuntakse umbes 10 miljonit erinevat keem. elementi, millest enamik ongi orgaanilised. Vaid lihtsamaid süsinikku sidaldavaid ühendeid loetakse anorgaanilisteks, sest nad käituvad reaktsioonides neile vastavalt. Nimetada tuntud orgaanilisi aineid: suhkur, äädikhape, seep, etanool. Enam-vähem kõik materjalid on orgaanilised, v.a. kriit, klaas, metall, savi/portselan, betoon. Piiritus C2H5OH. 1808.a. nimetas Berzelius orgaanilisi aineid käsitleva aine orgaaniliseks keemiaks ja arvas, et laboratoorselt neid valmistada on võimatu. 1828.a. sünteesis Wöhler karbamiidi e. kusiaine ning ka paljud teised orgaanilised ained. Orgaaniliste ainete peamised erinevused anorgaanilistest: · org. ained sisaldavad süsinikku ja nende molekulmass võib olla väga suur
atsetüül-CoA. Vastavalt kääritamisel moodustuvatele lõppproduktidele jagatakse käärimised: · Etanoolkäärimine · Piimhappekäärimine (homo- ja heterofermentatiivne) · Võihappekäärimine · Propioonhappekäärimine · Formiaatkäärimine Käärimisel moodustub enamasti ka gaase: H2 ja CO2. Etanoolkäärimine: iseloomulik just pärmidele perekonnas Saccharomyces. Pärmidel moodustub etanool glükolüüsis tekkinud püruvaadist: 1 moolist glükoosist moodustub 2 mooli püruvaati, mis dekarboksüülitakse püruvaadi dekarboksülaasiga 2 mooliks atseetaldehüüdiks ja 2 mooliks CO 2. Atseetaldehüüd redutseeritakse NADH reoksüdatsiooniga etanooliks. Seega on pärmide etanoolkäärimise produktideks etanool ja süsihappegaas. Võtmeensüümideks on püruvaadi dekarboksülaas ja alkoholi dehüdrogenaas. 16 Kui S
ALKOHOLID CH3NH3*Cl CH3NH2 + HCl CH3OH metanool CH3Cl + NH3 CH3NH3*Cl CH3NH2 + HCl ... on ühendid, mis sisaldavad OH ehk hüdroksü rühma. Nimetuse lõpp on ool CH3CH2OH etanool (hüdroksüetaan) CH3NH3*Cl + NaOH CH3NH3 + H20 + NaCl CH3-NH2 + CH3CH2Br CH3NH2CH2CH3*Br või kasutatakse eesliidet hüdroksü
Töö käik: 2 ml munavalgu lahust + ettevaatlikult, tilgakaupa, segu loksutades orgaanilist solventi (kuni tekib sade) lahjendada segu veega kuni sade lahustub. (Kui solventi lisada liiga kiiresti või palju võib toimuda valgu pöördumatu denatureerumine.) Tulemus: Lisasin etanooli. Aeglaselt tekkis valgeid niidikesi meenutav sade, ülejäänud segu hägustus õrnalt. Ilmselt lisasin solventi liiga kiiresti, sest veega lahjendades ei lahustunud sade enam täielikult. Järeldus: Etanool dehüdrateeris valgu munavalgu lahusest ja sadestas selle. Solvendi liiga kiire lisamise tõttu oli toimunud valgu pöördumatu denaturatsioon, mistõttu sade enam ei lahustunud. 1.2 Süsivesikute reaktsioonid · Süsivesikute rühma kuuluvad suhkrud, tärklis, tselluloos ning teised polüoosid. · Organismides on süsivesikud energiaallikaks ja energeetiliseks varuaineks, taimedes ka ehitusmaterjaliks.
funktsionaalrühma (esimese süsiniku juures) Propanaal 9 Karboksüülhape on orgaaniline aine, mis sisaldab funktsionaalrühma Pentaanhape Rasvhape on karboksüülhaoe, milles süsinike arv on 6-20 ja see on paarisarv. Heksadekaanhape (küllastunud) Oktadekeenhape (küllastumata) Seebid on rasvhapete soolad, kus vesiniku asemele on pandud Na või K. Estrid on karboksüülhapete ja alkoholide reageerimissaadus. Propaanhape + etanool Rasvad on ka estrid aga rasvhapete ja glütserooli reageerimissaadus. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust, kus enamusel juhul vesiniku ja hapniku vahekord on (H2O)n Glükoos valge suhkur Fruktoos puuviljasuhkur Valgud on looduslikud kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekuli koostisesse kuulub C, H, O ja N. Valgud koosnevad aminohapete jääkidest, mis on omavahel seotud peptiidsidemega. Aminohape- NH2
erikujulised (x ja y kujuga) -looduses levinud: taimedel, inimeste ja loomade seedetraktis, veekogudes, reovetes; toitainete poolest rikkas keskkonnas -piimhappebakterid vajavad kasvuks: süsivesikuid, aminohappeid, peptiide, mineraalsooli, vitamiine.. Äädikhappebakterid e Acetic acid bacteria (AAB) -gram negatiivsed; pulgakujulised "üksi, kaksi" või ahelates; obligaatsed aeroobid; katalaaspositiivsed ja oksüdaasnegatiivsed - Oksüdeerivad suhkruid või etanool ning toodavad fermentatsiooni käigus äädikhapet - Äädikhape bakterid kuuluvad 10 perekonda sugukonnas Acetobacteraceae. - Mitmeid AAB liike kasutatakse osade toiduainete ja kemikaalide tööstuslikus tootmises. - Optimaalne kasvutemperatuur on neil 25-30°C ja pH 5,5-6,5 (suutes kasvada temperatuurivahemikus 5 42°C ja pH 4-7 juures). - Biokeemiliselt ei ole tegelikult tegemist tõelise käärimisega, sest protsess toimub hapniku osavõtul.
• Maomotoorikat mõjustavad ained - soolemotoorikat pärssivad ained - soolemotoorikat soodustavad ained 1. Maosekretsiooni mõjustavad ravimid. Atsetüülkoliini, gastriini ja histamiini toime parietaalrakkudesse ja HCl sekretsiooni suurendamise mehhanismid. • Reflektoorse toimega sekretsiooni soodustavad ained – kasutatakse peamiselt söögiisu parandamiseks (mõruained) • Otsese toimega ained – kasututakse diagnostiliseks otstarbeks (nt etanool, kofeiin, histamiin, pentagastriin) 1.1. Maosekretsiooni soodustavad ained (mõruained): emajuuretinktuur, koirohutinktuur, võililletinktuur. Mõruainete söögiisu stimuleeriva toime mehhanism ja kasutamisnäidustused. Otsese toimega: mõruained, etanool, kofeiin Reflektoorse toimega sekretsiooni soodustavad ained: histamiin • Emajuure tinktuur (tinctura Genitianae) • Vôililletinktuur (tinctura Taraxaci) • Koirohutinktuur (tinctura Absinthii)
lagundada saaks 5. Võrrelge aeroobset ja anaeroobset glükoosi lagundamist AEROOBNE ANAEROOBNE 1. protsessil kasutatakse hapnikku 1. protsessil ei kasutata hapnikku 2. teise sammuna toimub siin tsitraaditsükkel 2. teise sammuna toimub siin käärimine 3. salvestatakse 38ATP 3. 2 ATP salvestatakse 4.lõppsaadus co2, h2o 4. piimhape või etanool ja co2 6. Milliste ainete lagundamisel osaleb tsitraaditsükkel? Sahhariidid, rasvhapped, aminohapped 7. Selgitage fotosünteesiprotsessi I VALGUSFAAS 1. toimub valguse neeldumine klorofüllis. Igast klorofülli molekulist eraldub 1 elektron 2. toimub vee fotosüntees ( veemolekul lõhutakse valguse abil), tekib M+ ; OH; e- 3. vesinik seotakse vaheühendiga. NADP 4. OH reageerivad omavahel ja nendest tekib vaba hapnik, mis on pärit vee koostisest, läheb taimest välja 5
aastal ravile 750 isikut 100 000 elaniku kohta, 2000. aastal 724 isikut. Alkoholisõltuvus diagnoositi 2002. aastal 254 mehel ja 49 naisel 100 000 inimese kohta (2000. aastal vastavalt 201 ja 29). Psüühika- ja käitumishäirete esmashaigestumine on tõusnud 3,5 juhult 100 inimese kohta 2000. aastal nelja juhuni 100 inimese kohta 2002. aastal. Kaasasündinud väärarengud on kasvanud 229 juhult (2000. a) 291 juhuni 100 000 inimese kohta. Kuivõrd etanool on aine, mis langetab meestel meessuguhormooni ja naistel naissuguhormooni taset, siis muudab alkoholi tarbimine mehed naiselikumaks ja naised mehelikumaks, on viljastumisvõime langetaja. Trendid Euroopas Kui vaadata trende alkoholi tarbimise osas Euroopas, siis arenenud riigid impordivad kõige enam alkoholi ja samas investeeritakse neis riikides enam rahva tervisesse, rakendatakse nii ennetus- kui raviprogramme eesmärgiga vähendada nõudlust. Eesmärk on ennetada alkoholi
pindalalt. · Lainete energia kasutamise võimalus on ajaliselt väga ebaühtlane. · Tavaliselt kasutatakse merel või väikesaartel olevate väikese-võimsuseliste objektide varustamiseks koostöös elektriakumulaatoritega. Biomassienergia · Bioenergia on biomassi või biomassi- saaduste põletamisel saadud energia. · Biomass koosneb kõikvõimalikust bioloogilisest materjalist puidust, sõnnikust, põllumajandusjäätmetest, selle saaduste hulka kuuluvad taimsed õlid, etanool ja anaeroobse lagunemise tulemusena tekkinud gaas. · Kõige tavalisem on biomassi põletamine vahetult soojuse saamiseks, kuid biomassi saab kasutada ka kütusena elektrienergia tootmisel turbiinide abil. Elektrijaamades kasutatavad energialiigid · Mehaaniline energia · Keemilise sideme energia · Tuumaenergia · Soojusenergia Elektrijaamades kasutatavad energiaallikad · Fossiilne kütus Naftaproduktid, maagaas, põlevkivi jne · Taastuvenergia Geotermiline-, hüdroenergia jne
Väävel Omadused Väävlil on 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 32, 33, 34 ja 36. Väävel on mittemetall. Tal on rohkelt allotroopseid vorme. See on kollane, rabe, elektrit ja soojust mittejuhtiv kristallne aine. Vees kristallne väävel ei lahustu, vähesel määral lahustub orgaanilistes lahustites nagu benseen ja etanool. Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel leelismetallide, leelismuldmetallide, elavhõbeda, vase ja hõbedaga. Soojendamisel kulgevad reaktsioonid ka alumiiniumi raua, tsingi ja pliiga. Veidi suurem on aktivatsioonienergia väävli reageerimiseks mittemetallidega, mistõttu toimuvad sellised reaktsioonid kõrgematel temperatuuridel. Väävel ei reageeri kulla, plaatina, joodi, lämmastiku ja väärisgaasidega.
· Karboksüülhapped Sisaldavad karboksüülrühma ( COOH ). Lõppliide hape. Nt. Propaanhape. H H OH CH3 CH2 COOH | | | C2H5COOH H -- C -- C -- C = O | | H H · Valemid Glükoos/Fruktoos C6H12O6 Sahharoos C12H22O11 Glükoosi käärimine - C6H12O6 > 2C2H5OH + 2CO2 Ained : glükoos etanool süsihappegaas Tärklis/Tselluloos (C6H10O5)n · Redoksreaktsioonid Oksüdeerija oksüdatsiooniaste väheneb, ta võtab elektrone juurde. Redutseerija oksutatsiooniaste auureneb, ta annab elektrone ära. 3P + 5HNO3 + 2H2O = 3H3PO4 + 5NO P0 > P5 redutseerija P 5e- | 5 N5 > N2 oksüdeerija N + 3e- | 3 · Reaksioonirida S > SO2 > H2SO3 > K2SO3 > KOH > KCl S + O2 = SO2 SO2 + H2O = H2SO3 H2SO3 + K2O = K2SO3 + H2O K2SO3 + RbOH = Rb2SO4 + 2KOH KOH + HCL = KCl + H2O · Elektronskeem
Aeroobne glükolüüs- glükoosi esmane lagundamine, mille tulemusel saadakse 2 püroviinamarihappe molekuli. Anaeroobne gl- glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Antikeha (kaitsevalk) Neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete kahjutuks tegemiseks. Antikoodon tRNA molekuli järjestus, mis seostub valgusünteesi ajal mRNA koodoniga Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Autotroof- organism, mis sünteesib elutegevuseks vajalikud org. Ühendid anorg. ainetest. Bioaktiivne aine Orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Denaturatsioon Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. Ensüüm Biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Eukarüoot O...
20.Kus toimub hingamisahel? toimub mitokondrites sisemembraani harjakestes 21.Mis on hingamisahela lähteained? 12NADH2 + O2 22.Mis on hingamisahela produktid? 12H2O + 12NAD ning 36ATP 23.Mitu ATP-d moodustub hingamisahelas? 36 24. Mis on glükoosi lagundamise põhieesmärk? Energia saamine 25.Millal toimub anaeroobne glükolüüs ehk käärimine? Kui pole hapnikku 26.Mis on käärimise lähteained? glükoos 27.Mis on käärimise produktid? Piimhape, etanool, süsihappegaas 28.Mitu ATP-d moodustub käärimisel? 2 29.Nimeta fotosünteesiks vajalikud tingimused. Valguse olemasolu, CO2 konsentratsioon õhus, vee varustatus, temp, taime vanus, lehtede suurus 30.Kus toimub fotosüntees? kloroplastides 31.Nimeta kloroplasti osad. Lamellid, strooma, sisemembraan, välismembraan 32.Mis on fotosünteesi põhieesmärk? Toota orgaanilist ainet 33.Mis on fotosünteesi lähteained? CO2, H2O 34.Kus toimub valgusstaadium? tülakoididel 35
väliskeskkonnaga. Koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Esimesed teevad kaks kihti, valgud on hajusalt nende vahel/peal. Fosfolipiidide ja valkude suhe on muutumatu. Kolesterooli on ka. Lisaks sellele on veel membraanseid süsteeme: tsütoplasmat läbivad kanalikesed, organellid. Rakumembraani läbitakse igas suunas. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Membraani saavad ained lebida difusiooni või osmoosi teel, nii teevad vesi, gaasid, etanool ja muud pisikesed. Need olid siis passiivsed. Rakumembraanis olevates valkudes on kanalikesed, mille kaudu väiksed molekulid liiguvad sisse ja välja. Membraanis on transportvalke, nemad tegelevad aktiivse transpordiga, ainult kindlate ühenditega. OSMOOS on lahusti molekulide difusioon läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas.
vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga " ool ". Akohol on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Mida põhjustab? Emotsionaalseid muutusi Tajuhäireid Kõnehäireid Mäluhäireid Koordinatsioonihäireid Tasakaaluhäireid Võib põhjustada sõltuvust Lihtalkoholid ? Metanool eks metüülalkohol, CH3OH. Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid? Glütserool, C3H5(OH)3. Glütserool on tuntud kui glütseriin. Värvitu, lõhnatu, magusa maitsega vedelik. Glütserooli kasutatakse kosmeetikatööstuses, kuna on nahka niisutava toimega. Keemilised omadused. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline ning reageerib aktiivsete metallidega:
Alkoholi mõju tervisele Kärolin Puusild 11 klass Kuidas mõjutab? ● Alkohol imendub suust, söögitorust, maost ja kõige suuremal määral peensoolest kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse ● Mõjutab kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski ● Toimeaine etanool on toksiline aine - otseselt või kaudselt seotud enam kui 60 erineva pika- või lühiajalise haiguse või tervisehäirega, mis põhjustavad kas surma või olulist elukvaliteedi langust Mõju ajule ● Ajukoore eesmine osa ehk prefrontaalne korteks - enesekontroll, emotsioonid valikud Mõju ajule ● Ajukoore eesmine osa ehk prefrontaalne korteks - enesekontroll, emotsioonid valikud
H aatomid seotakse NAD-i poolt ja moodustub NADH2. kokku 10 NADH2 20.Kus toimub hingamisahel? mitokondri harjakeste membraanides 21.Mis on hingamisahela lähteained? 10 NADH2 22.Mis on hingamisahela produktid? H2O, CO2 23.Mitu ATP-d moodustub hingamisahelas? 36 24. Mis on glükoosi lagundamise põhieesmärk? energia saamine 25.Millal toimub anaeroobne glükolüüs ehk käärimine? hapniku puudumisel 26.Mis on käärimise lähteained? toiduained 27.Mis on käärimise produktid? etanool ja piimhape 28.Mitu ATP-d moodustub käärimisel? 2 29.Nimeta fotosünteesiks vajalikud tingimused valgus, süsihappegaasi piisav konsentratsioon, (terve taim, vesi ja mineraalid,) 30.Kus toimub fotosüntees? taimedes ja fotosünteesivates bakterites 31.Nimeta kloroplasti osad sisemembraan, välismembraan, tülakoid, strooma, graan 32.Mis on fotosünteesi põhieesmärk? glükoosi moodustamine 33.Mis on fotosünteesi lähteained? vesi ja süsihappegaas 34.Kus toimub valgusstaadium
Cl O O OH HO O O OH O 3) Karboksüülhapete ja estrite keemilised omadused. ☺Näide: a) etaanhape+ kaltsium b) metaanhape + butanool c) propaanhape + kaaliumhüdroksiid d) etaanhape + kaaliumkarbonaat e) etüülheksanaadi hüdrolüüs aluselises ja happelises keskkonnas f) etanool + väävelhape g) etüülbutanaadi seebistamine h) glütserool + lämmastikhape ( trinitroglütseiini samine) 4)Metaaanhape sipelghape.Leidub sipeldates ja mesilastes. Värvuseta, terava lõhnaga. Kasutatakse meditsiinis, parfüümitööstuses ja tekstiilitööstuses. HCOOH 5)Miks on metaanhape teiste karboksüülhapete seas erandlik hape? Annab hõbepeeglireaktsiooni sarnaselt aldehüüdidele 6) Etaanhape, äädikhape. CH3COOH. Värvuseta, iseloomuliku lõhna ja maitsega vedelik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
