Väidetavalt saab ühe paagiga (8 kg jagu vesinikku) sõita 201 km (125 miili) mis teeb 100 km läbimisel vesiniku kuluks ca. 3,98 kg ehk 4,9 kr. See teeb mitukümmend korda soodsama viisi masinatega liikuda. Naftat me küll oskame puurida merepõhjast, miks siis mitte vesinikku sõidukõlbulikuks muuta? Biodiisel Erinevatest kosmoseajastu tehnoloogiatest palju efektiivsemaks tervete kogukondade energiaprobleemide lahendamisel on osutunud aga etanool ja biodiisel. Alternatiivkütused, mis bensiiniga harjunud inimest tihtipeale kulmu kergitama panevad, on viimaste kümnenditega liikunud hipide ja entusiastide pärusmaalt paljude igapäevaellu. Biodiislit saadakse alkoholide, taimeõlide (ka kasutatud taimeõli) või loomsete rasvade töötlemisel. Selle põlemisel paiskub summaarselt õhku tavakütustest 60% vähem süsihappegaasi, kuna on ise toodetud atmosfäärist fotosünteesi käigus eraldatud süsihappegaasist.
vaja, roisubakterid ja saaduseks on CO2 , N-ühendid ja S-ühendid) 18. Mis on käärimine, kuidas jaotatakse ja mis on erinevate käärimiste saadusteks ? Ilma õhu juurdepääsuta kulgevaid protsesse nim käärimiseks, vaja on ka baktereid või pärmseenekesi. Jaotatakse alkoholkäärimiseks (vaja pärmseeni, saaduseks CO2 , CH3CH2OH-etanool), piimhapekäärimiseks (piimhappebakterid, CO2 ja piimhape) ja äädikhapekäärimine (vaja hapniku, lähtaineks etanool, saaduseks H2O, CH3COOH- ääsikhape) 19. Kuidas ja kus toimub fotosüntees, mis on lähteained ja mis on saadused ? Endotermiline looduslik protsess, mis toimub taimede rohelistes osades päikesevalguse käes. CO2 + H2O = C6H12O6 + O2 20. Millest koosnevad plastmassid ? Koosnevad polümeeridest, täiteainetest(kvarts, klaaskiud, tekstiil) ja plastifikaatoritest. 21. Kuidas jaotatakse kiudaineid, tooge näiteid? Looduslikud (tselluloosikiud- lina,
aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli. anaeroobne glükolüüs(käärimine) - hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. assimilatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum dissimilatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum ATP - (adenosiintrifosfaat) kõigis rakkudes olev makroergiline ühend, osaleb raku energia talletaja ja ülekandjana; molekul koosneb: adeniin, riboos, 3 fosfaatrühma
lähteainete kontsentratsiooni puhul. Arvutusi saab teha teades tasakaalukonstanti, eeldades, et reaktsiooni aeg on küllaldane tasakaalu saavutamiseks. Aparatuur. Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 8 50-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid. 0,5 n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Katse käik. 50-m1 mahuga klaaskorgiga suletavatesse täiesti kuivadesse kolbidesse pipeteeritakse esimene segu ja vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele Kaks parallelkatset (kolbi), millesse on mõõdetud 5 ml 3n HCl + 5 ml vett pannakse eraldi riiulile seisma. Ning seejärel valmistatakse kaks paralleelkatset reaktsioonilahustest (5 ml 3n HCl+ 5 ml etüületanaati + X ml etanooli + X ml vett) kusjuures lisatava reagendi milliliitrite hulk X vastab üliõpilase koodi viimasele numbrile
22) Pesta segu minimaalse koguse (1-2 ml) külma etanooli vee seguga 23) Kasutada võib sama klasfiltrit, mida kasutati eelmises flitreerimses-vaja tarvis etanooliga üle loputada 24) Saadud produkt panna õhu kätte Petri tassile kuivama 25) Teha TLC 26) Arvutada saagis Tekkinud probleemid eksperimendi kkõigus: 1) Lisama pidi minimaalse koguse kuuma etanooli-vee segu-mina lisasin seda segu liiga palju ning see oli esimene kord külm ka. 2) Rotaataurutiga sai küll sai vesi ja etanool eraldatud, kuid teiskordsel üritusel uuesti ümberkristallida ei õnnestunud 3) Ei aidanud ka tunnusaine lisamine-ka peale nädal aega seismist polnud midagi tekkinud 4) Ilmselt esimese ümberkristallimise käigus ma lihtsalt lahustasin aine liiga ära. Nii et reaktsioonikolbi ei jäänud sellest midagi-seda tõestas ka TLC, et vastavat ainet pole, mis tegelikut peaks olema. Arvutused: V(C7H5N)=0,50 ml (C7H5N)=1,01 g/ml M(C7H5N)=103,1232 g/mol m(C7H5N)=(1,01 g/ml)*0,50 ml=0,505 g
1. Glükolüüs a. Toimub tsütoplasmavõrgustikul b. Glükoos lõhustatakse, tekib 2 püroviinamajahape molekuli ning 4 vesiniku aatomit: i. Eraldunud vesiniku C₆H₁₂O₆ -> 2C₃H₄O₃ + 4H 2ADP + P -> 2ATP ESIMENE ETAPP Aeroobne (+o₂) – püroviinamarjahape Anaeroobne( -O₂) - tekib piimhape või etanool TEINE ETAPP Ainult, kui on aeroobne Tsitraaditsükkel (mitokondri sisemuses) TEKIB 10 NH₂ 2. Tsitraaditsükkel a. Tekib süsihappegaas i. Püroviinamarjahappest eraldub süsihappegaas ii. 10 NADH₂ 3. Hingamisahela reaktsioonid (Toimub mitokondri harjakestes) a. 10 NADH₂ ja 2 NADH₂ seob O₂ ja tekib vesi b. 12 NADH₂ + 6 O₂ -> 12 NAD + 12 H₂O Kordamisküsimused.
Seejärel segu jahutatakse ja hapustatakse ettevaatlikult kontsentreeritud soolhappega. Eraldunud bensoehape filtritakse, pestakse vähese hulga külma veega ja kristallitakse ümber veest. Saagis on ligikaudu 90% teoreetilisest. Etüülbensoaadi süntees bensoehappest: Kolbi paigutatakse 12g bensoehapet, 50 ml etanooli ja lisatakse 4ml kontsentreeritud väävelhapet. Segu keedetakse püstjahuti all veevannil kolm tundi. Püstjahuti asendatakse destillatsiooniseadmega ning reageerimata etanool destilleeritakse. Jääk jahutatakse, segatakse 100ml külma veega ning neutraliseeritakse tahke naatriumkarbonaadiga. Produkt ekstraheeritakse segust eetriga, ekstrakt pestakse veega ning kuivatatakse veevaba naatriumsulfaadiga. Lihtdestillatsioonil destilleerub algul eeter, produkti fraktsioon kogutakse temperatuuril 206-210°C. Saagis ligikaudu 70% teoreetilisest. 2. Praktiline osa 2.1 Reaktsioonivõrrandid Bensoehappe süntees: Etüülbensoaadi süntees:
Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga OH, nimetatakse alkoholideks. Alkoholid on hüdroksüülühendid. Alkoholis on hüdroksüülrühm tetraeedrilise süsiniku küljes. Kõige tuntum alkohol on etanool ehk etüülalkohol , CH3CH2OH. Hüdroksüülrühm on seotud tetraeedrilise süsinikuga kovalentselt. See side on väga tugev. Mitme alkoholi molekulis oleva hüdroksüülrühmaga alkohole nimetatakse mitmehürdroksüülseteks. Alkoholi molekul koosneb süsivesinikrühmast ja hüdroksüülrühmast: alküülrühm R- OH hüdroksüülrühm. Kuna hüdroksüülrühm võib osaleda paljudes reaktsioonides, on ta alkoholi molekuli kõige kergemini muunduv osa. Seda nim. Funktsionaalseteks rühmadeks
kergesti. 9. Sest ta struktuuris leidub vabu elemente. 10. CO2 ja H2O 11. CO põleb, CO2 ei põle ja CH4 põleb. 12. Vingugaas e. CO 13. Süsinikust ja vesinikust 14. Üksik 15. Propaan= C3H8, butaan= C4H10, etaan= C2H6, metaan=CH4 16. Maagaas ja nafta koosnevad peamiselt metaanist. 17. Naftagaas, bensiin, diislikütus, masuut, määrdeõlid 18. C= 4, N=3, O=2 19. C= 4, N=3, O=2 20. Struktuur 21. CH3OH-metanool 22. Metanool, etanool, glütserool 23. Metanooli kasutatakse tööstuses lahustina, mootorikütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. Etanooli kasutatakse keemiatööstuses kui ka vedelate ravimite valmistamisel. Glütserooli kasutatakse kreemide ja teiste kosmeetikatoodete valmistamiseks ning polümeerid elähteainena. 24. Sipelgahape e. Metaanhape HCOOH, äädikhape e. Etaanhape CH3OOH 25. Maitsestaime, marineerimine, keemiatööstus 26. Süsivesikud, rasvad, valgud 27
Tärklis · Struktuur - a-glükoosi jäägid Amüloos - n kuni 6000, spiraalne, hargnemata ahel (1-4 sidemed) Amülopektiin - n kuni 1 milj., hargnenud ahel (1-4 sidemed, hargnemiskohtades 1-6 sidemed) · Hügroskoopne; vees ei lahustu, vaid pundub, soojendamisel tekib kliister · Hüdrolüüs tärklis => dekstriinid => maltoos => glükoos · Energeetiline varuaine · Kasutamine: toiduained, etanool Tselluloos · Struktuur - b-glükoosi jäägid n kuni 10 000 hargnemata ahelad, mis ühinevad omavahel vesiniksidemete abil · Hüdrofiilne, ei lahustu vees · Hüdrolüüs tselluloos => lühemad ahelad => glükoos · Struktuurne polüsahhariid (taimerakukestad) · Levinuim polüsahhariid Maal · Kasutamine: paber, looduslikud ja tehiskiud, etanool, lõhkeained jt. Tärklise ja tselluloosi ehituse võrdlus
poolt lisatavad)? Jääkainete tekkimise vastased lisandid; Veeldajad/DCA komponent; Hõõrdumist vähendavad lisandid; roostevastased lisandid; Antioksüdandid; antistaatilised lisandid; oktaaniparandajad. 2. Nimeta kolm metalli, millel põhineb oktaaniarvu tõstjate keemia. Mangaan; Kaalium; Plii 3. Millise kontsentratsioonini loetakse lisatav aine lisandiks (ATC järgi)? 4. Kas tanklast ostetud kütusel on lisandid sees, või peab neid sinna ise juurde lisama? On sees olemas 5. Kas etanool on kütuselisand või kütusekomponenent? Kütusekomponent 6. Kas väävel kütuses tuleneb lisanditest või toornaftast? Toornaftast 7. Kütus on muutunud mõne kuuga kollaseks. Mis juhtus ja mida oleks saanud selle vältimiseks teha? Hakkas vaiguliseks muutuma. Nõu väga tihedalt kinni ja pimedasse. 8. Milliseid värvaained Eestis kütuses kasutatakse? Eestis bensiinikütusel ei ole, Diislikütusel aga on. Kasutatakse 3 värv- ja markerainet erimärgistatud diislikütuse tootmiseks
Alkoholideks R-OH nim ühendeid, milles OH on seotud esimeses valentsolekus oleva süsinikuaatomiga. Alkoholi molekulid on polaarsed ja võivad käituda hapetega, vees ei Lihtalkoholid · Et C2H5OH keemistemperatuur on madalam kui veel, siis hakkab - Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH nende segu keemisel kõigepealt aurustuma etanool. - Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH jne Saadud aurud kogutakse ja jahutatakse. Mitmealuselised alkoholid Nii destilleerimise tulemusel on võimalik saada piiritust, milles on - Glütserool, C3H5(OH)3 95% etanooli ja 5% vett.
lähteainete kontsentratsiooni puhul. Arvutusi saab teha teades tasakaalukonstanti, eeldades, et reaktsiooni aeg on küllaldane tasakaalu saavutamiseks. Aparatuur. Bürett, 5-ml pipett, 4 50-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid. ~0,5 M NaOH lahus (täpne kontsentratsioon pudelil), ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCl, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Katse käik. Kahte 50-m1 mahuga klaaskorgiga suletavatesse täiesti kuiva kolbi pipeteeritakse esimene segu 5 ml 3 M HCl + 5 ml vett (ainult soolhape ja vesi, st "taustaained" kaheks paralleelkatseks) Järgmisse kahte 50-m1 mahuga klaaskorgiga suletavatesse täiesti kuiva kolbi valmistada segu: e) 5 ml 3 M HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etanooli Need kaks kolbi, milles on reageeriv segu, suletakse kiiresti ning jäetakse seisma vähemalt 48
loomades ja taimedes). C6H12O6 ® 6CO2 + 6H2O + energia · Glükoosi lagundamise etapid 1.Glükolüüs - toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. 2. Tsitraaditsükkel - toimub mitokondri sisemuses. 3. Hingamisahela reaktsioonid - toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. · Glükolüüs jaguneb - Aeroobne glükolüüs: hapnikku on piisavalt - Anaeroobne glükolüüs: hapnikku ei ole piisavalt; moodustub etanool või piimhape · Aeroobne glükolüüs - Erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku aatomit. Glükoos®2 püroviinamarihape (CH3COCOOH) + 4H - Eraldunud vesinikuaatomid seostuvad vesinikukandjaga NAD (võimaldab vesinikuaatomeid hiljem kasutada). 2 NAD + 4 H « 2 NADH2 · NAD molekul nikotiinamiid adeniin dinukleotiid · Piimhappekäärimine
lähteainete kontsentratsiooni puhul. Arvutusi saab teha teades tasakaalukonstanti, eeldades, et reaktsiooni aeg on küllaldane tasakaalu saavutamiseks. Aparatuur. Bürett, 5-ml pipett, 4 50-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid. ~0,5 M NaOH lahus (täpne kontsentratsioon pudelil), ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCl, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. 2014 Katse käik. Kahte 50-m1 mahuga klaaskorgiga suletavatesse täiesti kuiva kolbi pipeteeritakse esimene segu 5 ml 3 M HCl + 5 ml vett (ainult soolhape ja vesi, st "taustaained" kaheks paralleelkatseks) Järgmisse kahte 50-m1 mahuga klaaskorgiga suletavatesse täiesti kuiva kolbi valmistada segu: e) 5 ml 3 M HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etanooli
maks. Toimub raku tsütoplasmas. c) Protsessi aeroobsus/anaeroobsus hapnikut tarbiv / mitte tarbiv. Anaeroobsetes rakkudes on glükolüüs ainus ATPd tootev rada. Aeroobsetes rakkudes esimene etapp süsivesikute oksüdatsioonil. Anareoobse glükolüüsi käigus toodetakse 1st glükoosist 2 püruvaati ja 2 ATP molekuli. Enamikes rakkudes kulgeb edasi reaktsioon ning lõpp-produktideks saadakse etanool ja piimhape. Rakud, mis täidavad aeroobse hingamise eesmärki, toodavad rohkem ATP molekule (aga seda mitte glükolüüsi käigus). Kokku toodab eukarüootne rakk aeroobse hingamise käigus 34 ATP molekuli ühe glükoosi kohta. Anaeroobsetes rakkudes on glükolüüs ainus ATP-d produtseeriv rada. Aeroobsetes rakkudes on see esimeseks etapiks süsivesikute oksüdatsioonil. Tingimustest sõltuvalt võib glukoosi lagunemine olla:
Alkoholismi, pohmelli olemus ja ravi Alkohol · Tootmine · Etanool ehk esmatarbekaup · Sümptomaatika · Probleemid -alkoholi mõju organismile -alkoholi mõju suhetele · Prognoos · Ravi Pohmell · Pohmelli olemus · Põhitunnused · Vältimine · Kasulikud, efektiivsed abinõud · Müüdid ( ei saa ainult alkoholi tarvitamisel ) Täname kuulamast! Alkoholi tarbimine võib kahjustada jäädavalt Sinu edasist elu , ära joo !
valmistamisel, lahja alkoholi kääritamisel jpm., samuti kasutatakse seeni toiduks. Kuna aga paljud seened kasutavad elutegevuseks ka elusorganisme, põhjustavad nad ka hulgaliselt seenhaigusi (küüne- ja jalaseen jpm) Hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised Enimtuntud üherakuline seen on pärmseen. Ainevahetuse üks osa on käärimine, toimub hapnikuta keskkonnas, lõpp-produktid on piimhape, etanool. Pärmseene ehitus, ainevahetus ja paljunemine Pärmseen paljuneb pungumise teel BAKTERID Bakter on üherakuline organism. Nad saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid koosnevad süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, sellest väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest
Märgi selle aine (nende ainete) lahtri(te)sse ristike, mille korral väide kehtib. Väide Aine A Aine B Aine C Aine D Lahustub vees täielikult Praktiliselt ei lahustu vees Vesilahus on happeline Võib käituda redutseerijana Saadakse happe reageerimisel alkoholiga Ülesanne 10 (10 punkti). Kirjutage reaktsioonivõrrandid, mis vastavad skeemil noolega märgitud üleminekutele. Kaaliumetanolaat etanool etanaal etanool etüülbutanaat eteen .............................................................................................. .............................................................................................. .............................................................................................. Ülesanne 11. (5 punkti)
Glükolüüs – glükoosi lagundamine. Aeroobne glükolüüs: püroviinamarihape + 2 ATP molekuli. Eraldub 4 vesinikuiooni Anaeroobne glükolüüs e käärimine: toimub hapniku puudumisel. 2 võimalust: 1) piimhapekäärimine – lihaskoe rakkudes, piimhappebakterite elutegevuse käigus. Glükoos -> 2 piimhappe molekuli. Tekib 2 ATP molekuli. (Põhjustab lihaste väsimust, valu, krampe. Treenimata lihased on pärast trenni valusad.) 2) etanoolkäärimine –tekib 2 ATP. Glükoos -> 2 etanool + 2 CO2 Protsess kestab, kuni lõpeb glükoositagavara käärimissegus või kuni keskkonda kuhjuv etanool pärsib pärmseente elutegevuse. Kasutatakse nt toidu valmistamisel.
Pikemalt uurin alkoholi mõju täiskasvanute ja alaealiste närvisüsteemile. Eraldi käsitlen veel loote alkohoolse kahjustuse sündroomi. 3 1. Alkohol ja selle toime organismile Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Sisuliselt on alkohol nikotiini (tubakatoodetes) kõrval teine legaalne narkootikum. (Joo Targalt, 2016) Alkoholijoovet väljendatakse promillides (alkoholi mass tuhandes milliliitris veres). Joobe sümptomite teke ja tekke kiirus on igal inimesel individuaalne. Meeleolu ja käitumine on erinevate raskusastmetega joobe puhul erinevad. Näiteks 0.2-0.3 promillise joobe juures võib inimene tunda ennast lihtsalt lõdvestununa, kuid juba 1-1.2 promillise joobe juures tunneb
hapete või aluste lahjade lahustega. Juba kudedesse imendunud mürgist on raske jagu saada. Üldtugevdava toimega on glükoos, kuid tsüaniidimürgistuse puhul on tal veel eriline toime: oma aldehüüdrühma arvel muudab ta tsüaniidi tsüaanhüdriiniks. Tsüaniidile on vastumürgiks naatriumtiosulfaat Na2S2O3. Raskemetallide ioonide sidumiseks on head tioolid RSH (alkoholide väävelanaloogid). Metanoolimürgistuste puhul aitab etanool. Inimeste tundlikkus mürkide suhtes võib olla väga erinev, see oleneb vanusest, tervislikust seisundist ja muudest asjaoludest. Suured on erinevused ka mitmesuguste loomaliikide vahel. Taimsed mürgid Eestis looduslikult kasvavate mürgiste taimede põhilised toimeained on järgmised: tsikutoksiin mürkputkedes, hüostsüamiin koerapöörirohus, koniin surmaputkes, forbool näsiniines. Lõunamaistes taimedes leidub: nikotiini tubakas, urushiooli mürgipuus, strühniini
3) ADP-le lisandub fosfaatrühm ning moodustub ATP Fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas); Glükoosi lagundamine Etanoolkäärimine – suhkru lagundamine pärmiseente toimel. Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool Glükoos on peamine organismisisene energiallikas pärsib pärmiseente elutegevuse. Eraldub süsihappegaas Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena, mis lagundatakse monomeerideks Glükoos 2 etanool (C2H5OH) + CO2 2 ADP + Pi 2 ATP Tärklis (polüsahhariid) glükoos (monosahhariid)
valmistamiseks,defintseerimiseks Propaantriool( HOCH2CH(OH)CH2OH ) e. glütserool · saadakse: kõrvalsaadusena rasvade lagundamisel · siirupitaoline, värvitu,magusa maitsega,ei ole mürgine, seguneb veega · kasutatakse:kreemide valmistamisel ja polümeeride lähteainena Karboksüülhapped (üldvalemiga RCOOH) Karboksüülhapped-ühendid, mis sisaldavad karboksüülrohma (- COOH) · saadakse: alkoholide oksüdeerumisel ( nt. etanool oksüdeerub etaanhappeks) · tüüpilised kuid nõrgad happed Metaanhape( HCOOH) e.sipelghape · leidub:sipelga- ja mesilasmürgis · väga terava hapu lõhnaga, sõõvitav,mõnevõrra mürgine,seguneb veega · kasutatakse: keemiatööstuses redutseerijana ( oksüdeerub kergesti süsihappeks) Etaanhape(CH3COOH) e. äädikhape · tekib: etanooli oksüdeerumisel bakterite toimel,leidub ka elusorganismides · hapu lõhnaga,söövitav vedelik, tahkub toatemp
3. Glükoosi lagundamine Bioloogia test 10. klassile A. Otsusta kas antud väide on tõene või väär. Väära väite puhul kirjuta tõene. · Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. · Aeroobne glükolüüs toimub hapniku puudumisel. · Organism kasutab esmalt lipiidide varusid. · Glükoosi oksüdatsioon kulgeb ühtemoodi nii looma- kui ka taimerakkudes. · Anaeroobse glükolüüsi tulemusena moodustub etanool või piimhape. B. Vasta küsimustele. · Mis on ATP? · Nimeta glükoosi lagundamise etapid. · Mis vahe on aeroobsel ja anaeroobsel glükolüüsil? · Mis tekib tsitraaditsükli reaktsiooni tulemusena? C. Kirjuta glükoosi lagunemise summaarne võrrand.
2) anaeroobne glükolüüs e käärimine: toimub hapniku puudumisel. 2 võimalust: 1. piimhapekäärimine lihaskoe rakkudes, piimhappebakterite elutegevuse käigus. Glükoos -> 2 piimhappe (C2H4COOH) molekuli. H ei eraldu, tekib 2 ATP molekuli. (Põhjustab lihaste väsimust, valu, krampe. Treenimata lihased on pärast trenni valusad. 2 piimhape -> 2 püroviinamarihape + 4 H ja lihaste töövõime taastub.) 2. etanoolkäärimine ei eraldu H, tekib 2 ATP. Glükoos -> 2 etanool + 2 CO2 (Veini kääritamine: protsess kestab, kuni lõpeb glükoositagavara käärimissegus või kuni keskkonda kuhjuv etanool pärsib pärmseente elutegevuse. Protsessi käigus ei ole takistatud õhuhapniku juurdepääs etanool -> veiniäädikas [segusse sattunud äädikhappebakterid oksüdeerivad.] - Kasut. nt toidu valmistamisel.) Tsitraaditsükkel glükolüüsi tulemusena saadud püroviinamarihappe edasine lagundamine. Koosneb
Aine ja energiavahetus (metabolism)- sünteesi ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskekkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia (soojus või valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. Anaeroobne glükoos (käärimine) hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp produktiks on kas piimhape või etanool. Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. ATP(adenosiintrifosfaat) kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Autotroof organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. Ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat.
Alkoholid Metanooli molekuli mudel ... on ühendid, milles hüdroksüülrühm on seotud 1. valentsolekus süsiniku aatomiga. Püsivatel alkoholidel ei ole ühe süsiniku aatomi juures mitut hüdroksüülrühma. Nimetused: süsivesiniku nimetus + -ool CH4 metaan CH3 OH metanool ka metüülalkohol e puupiiritus C2H5 OH etanool ka etüülalkohol e piiritus Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini,
Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Arvatakse, et kõikidest seeneliikidest moodustavad pärmid vaid 1%. Pärmiseened kuuluvad kahte seeneriigi hõimkonda: kottseened (Ascomycota) kandseened (Basidiomycota) Veinipärmid on mikroskoopilise suurusega üherakulised väikesed organismid. Pärmid vajavad eluks energiat ning seda nad metaboliseerivad puu või aedvilja suhkrutest. Pärmi elutegevuse jääk produktina tekkib etanool ja süsihappegaas. C6H12O6 2C2H5OH + CO2 Suhkur Etanool Süsihappegaas Fakte pärmide uurimise ajaloost Pärmid on arvatavasti ühed esimesed organismid kelle inimene kodustas. On teada, et Kaukaasias ja Mesopotaamias osati veini valmistada 8000 aastat tagasi. Egiptusest on leitud aga 4000 aastat vanad joonistused, millel on kujutatud leivategu ja õlle valmistamine.
2) anaeroobne glükolüüs e käärimine: toimub hapniku puudumisel. 2 võimalust: 1. piimhapekäärimine lihaskoe rakkudes, piimhappebakterite elutegevuse käigus. Glükoos -> 2 piimhappe (C2H4COOH) molekuli. H ei eraldu, tekib 2 ATP molekuli. (Põhjustab lihaste väsimust, valu, krampe. Treenimata lihased on pärast trenni valusad. 2 piimhape -> 2 püroviinamarihape + 4 H ja lihaste töövõime taastub.) 2. etanoolkäärimine ei eraldu H, tekib 2 ATP. Glükoos -> 2 etanool + 2 CO2 (Veini kääritamine: protsess kestab, kuni lõpeb glükoositagavara käärimissegus või kuni keskkonda kuhjuv etanool pärsib pärmseente elutegevuse. Protsessi käigus ei ole takistatud õhuhapniku juurdepääs etanool -> veiniäädikas [segusse sattunud äädikhappebakterid oksüdeerivad.] - Kasut. nt toidu valmistamisel.) Tsitraaditsükkel glükolüüsi tulemusena saadud püroviinamarihappe edasine lagundamine
plahvatusega, leegi liikumise kiirus ületab helikiiruse. Selle tagajärjel võin mootor tõiselt kahjustada saada. 3.2 Diislikütus on naftasaadus mis on enamasti läbipaistva või kollaka värvusega. Diisel pihustub ja süttib kergelt. Täpselt seda nõuabki diiselmootor. Diislikütuse üks olulisemaid kvaliteedinäitajaid on väävlisisaldus. Suur väävlisisaldus kahjustab mootorit. Alates 1975. aastast on keelatud müüa diislikütust mille väävlisisaldus on üle 0,5%. 3.3 Etanool ehk etüülalkohol ehk piiritus on üks tuntumaid alkohole. Ta on läbipaistev, iselooluliku lõhnaga, kõrvetava maitsega vedelik. Etanooli saadakse põhiliselt kolmel viisil: 1. suhruid/tärklist sisaldavate lahuste/produktide kääritamisel 2. puidutöötlemisjääkide töötlemisel 3. nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel. Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide valmistamiseks kuid mõnel määral ka autokütusena, seda eritu just Lõuna-Ameerika kuis piiritus on
antud lähteainete kontsentratsiooni puhul. Arvutusi saab teha teades vastava reaktsiooni tasakaalukonstanti, eeldades, et aeg on küllaldane tasakaalu saavutamiseks. Töövahendid. Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, neli 50-ml mahuga korgiga suletavat kuiva kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid. ~0,5 M NaOH lahus (täpne kontsentratsioon pudelil), ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), 3 M HCl lahus, 100%ne etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool, destilleeritud vesi. 1 Avaldatakse ka moolimurdude järgi, sel juhul kasutatakse molaarse kontsentratsiooni asemel moolimurdusid Katse käik: Kahte 50-m1 mahuga täiesti kuiva kolbi pipeteeritakse esimene segu 5 ml 3 M HCl + 5 ml vett (ainult soolhape ja vesi, st "taustaained" kaheks paralleelkatseks) Järgmisse kahte 50-m1 mahuga korgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi valmistada vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele üks järgmistest segudest:
Tarbekeemia tooted Tingmärgid OHUTUSNÕUETE TÄITMINE ON TÄHTIS: Tööstuses Tehnikas Argielus TARBEKEEMIA TOOTED: Võivad olla mürgised või ohtlikud Oluline on keemiliste omaduste tundmine Õige kasutamine TARBEKEEMIA TOOTED: Pesemisvahendid (seebid, sampoonid, pesupulbrid) Ravimid Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid Happed ja alused Värvid (nitrovärvid, pentaalvärvid) Liimid (kummiliim ja PVA-liim) Lahustid (toluneel, etanool, atsetoon, tärpentin) Kütused TINGMÄRGID: Mürgisus. Paljud kemikaalid on mürgised. Plahvatusohtlikkus. Tuleohtlikkus. Söövitav toime. ÜLESANDED: Nimeta 4 lahustit?! Kus on tähtis ohutusnõuete täitmine? Nimeta mõned tarbekeemia tooted?! ? Mis kuuluvad söövitavate toimega keemiatoodete alla? AITÄH KUULAMAST!
4) Butaan C4H10 5) Pentaan C5H12 6) Heksaan C6H14 7) Heptaan C7H16 8) Oktaan C8H18 9) Nonaan - C9H20 10) Dekaan C10H2 ALKOHOOLID Alkohoolide nimetus on tuletatud süsivesinikest, millest üks või mitu on hüdroksiid. Alkohoolide nimed pannakse lähtudes alkaanide reast C-de(süsinike) arvu järgi. CnH2 + 2 = AAN lõpuga 1) CH4 metaan ---- CH3OH = metanool ehk puupiiritus 2) C2H6 etaan ---- C2H5OH = etanool ehk viin (vodka) ÜLDVALEM: R OH
Alkoholid on ühendid, mis sisaldavad OH-rühma süsinikuaatomi küljesehk süsiniku molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud OH rühmaga Etanool CH3CH2OH füüsikalised omadused:*absoluutne alkohol on 100% etanool *piirituses on 96-98% etanooli *iseloomulik terav lõhn ja kõrvetav maitse *keemistemperatuur on 78°C*tahkumistemperatuur on -117°C*seguneb veega igas vahekorras*½ liitrit absoluutset alkoholi on harjutamata organismile tappev Glütserooli ehk propaan1,2,3triooli füüsikalised omadused:*Värvitu *siirupi taoline *magusa maitsega *vees väga hästi lahustuv *kuumutamisel laguneb aga ei kee *kõhtu lahtistava toimega *kuulub rasvade koostisesse *kasutatakse kreemides
tsütoplasmas) Tekib püroviinamarihape Pikemalt: glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb kõigist glükolüüsi reaktsioonidest, tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas, tsitraaditsükkel ja hingamisahel toimuvad mitokondrites. Anaeroobne glükolüüs hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp produktiks on kas piimhape või etanool. Tekib piimhape ja etanool Pikemalt: käärimine ehk glükoosi osaline lõhustumine. Kokku 11 reaktsiooni. Toimub tsütoplasmas hapniku puudumisel või defitsiidi korral. Organismid: bakterid piimhappekäärimine, seened etanoolkäärimine, kõrgemad loomad piimhappekäärimine lihastes. Suguline paljunemine? Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust.
Metanool - kasutatakse lahustina, kütusena, antifriisides, polümetüülmetakrülaadi valmistamiseks ja teiste põhiorgaaniliste sünteeside lähteainena - oksüdeerumisel saadakse metanaal Eteen - saadakse nafta krakkgaasidest, etaanist dehüdrogeenimise teel ja etüünist hüdrogeenimise teel - enamik eteenist läheb polüeteeni tootmiseks ja etüleenoksiidi valmistamiseks - halogeenimisel saadakse lahusti 1,2-dikloroetaan või vinüülkloriid - hüdraatimisel saadakse etanool Etanool - oksüdeerumisel tekib etanaal ja edasi etaanhape Propeen - saadakse nafta krakkgaasidest ning propaani dehüdrogeenimise teel - enamik propeenist kulub polüpropeeni tootmiseks Buteenid - eraldatakse nafta krakkgaasidest - kasutatakse polümeriseeritud benseeni tootmiseks ja buta-1,3-dieeni spnteesimiseks Benseen - saadakse kivisöetõrvast, koksigaasist, naftast, peamiselt aga naftafraktsioonide katalüütilisel töötlemisel
Aitavad vahutada Tavalistel seepidel on 2 puudust: 1) Pesevad halvasti karedas vees 2) Tugevalt leelisereaktsiooniga ja söövitava toimega Sp on välja töötatud mitmed teistsuguseid seepe, kus kasut nt väävelhappe poolestrite sooli 5. DESINFITSEERIVAD JA KONSERVEERIVAD AINED Et kosmeetika tooted säiliksid Hävitavad mikroorganisme nahal ja juustes Taksitavad mitmete ühendite oksüdeerumist õhuhapniku toimel Põhiliselt alkoholid: etanool, propanool, Kasut ka bensoehapet, salitsüülhapet ja Al-ühendeid (higistamisvastane toime) 6. LÕHNAAINED Muudavad kosmeetika tooted meeldivaks Tavaliselt eeterlikud õlid: roosi-, nelgi-, jasmiini-, lavendli-, rosmariini-ja piparmündiõlid 7. LÕHNA FIKSAATORID Need on paljud palsamid ja vaigud, nt stooraks ja peruupalsam saadakse troopikataimedest, tugevdavad lõhna, aeglustavad lõhna lendumist
Ohutegurid Gaasi / õhu segud on plahvatusohtlikud. Eriti tuleohtlik. Etanool Valem: CH3CH2OH Saamine või leidumine Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. Kasutamine Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga. Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude lisandite (plii, aromaatsed ühendid jt) asemel. Etanooli oktaanarv on väga kõrge, seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaanarvu. Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seada. Ohutergur Õhu segud on plahvatusohtlikud.
-) Omnivoor segatoiduline tarbija. -) Karnivoor lihatoidumine tarbija. * 2. Osa Kas väited on tõesed või valed? Paranda (kirjutan vaid õiged vastused) (2p) -) Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid ei sõltu valgusest/toimuvad päevasel kui ka öisel ajal. -) Fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid on sõltuvuses valgusest/toimuvad päevasel ajal. -) Assimilatsioonireaktsioonideks vajab organism ATP-d. -) Fermentatsiooni lõpp-produktiks on etanool või piimhape. -) Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondri maatriksis. -) Hingamisahela reaktsioonid toimuvad harjakestes ehk kristades. -) Organismi kõik sünteesi- ja lagundamisprotsessid moodustavad metabolismi. -) Organismi kõik lagundamisprotsessid moodustavad dissimilastiooni. -) Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni. -) Glükolüüs on glükoosi algne lagundamine. -) Toiduga saadavate orgaaniliste ühendite lagundamine on dissimilatsiooniprotsess.
lähteainete kontsentratsiooni puhul. Arvutusi saab teha teades tasakaalukonstanti, eeldades, et reaktsiooni aeg on küllaldane tasakaalu saavutamiseks. Aparatuur. Bürett, 5-ml pipett, 4 50-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid. ~0,5 M NaOH lahus (täpne kontsentratsioon pudelil), ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCl, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Katse käik. 250-ml mahuga klasskorgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi pipeteeritakse 5ml 3n HCL+4ml etanooli+1ml etaanhappet. Kolb suletakse kiiresti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks (veel parem nädalaks), segu vahetevahel loksutades. Auramise vältimiseks on oluline, et lihvid oleksid tihedalt suletud. Kolbe pole vaja termostateerida, sest antud reaktsiooni tasakaalu mõjutab temperatuur vähe. Kolvid märgistatakse ja jäetakse eraldi riiulile seisma.
2. Hingamisahela reaktsioonide lõpp-produkt on O- tõene 3. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub- süsinikdioksiid 4. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli.- tõene 5. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad?- dissimilatsiooni 6. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1 g .... oksüdatsioonil- glükoosi 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi?- pimedusstaadiumi reaktsioonides 8. Käärimise lõpp-produkt on?- etanool, süsihappegaas 9. Fossiilsed kütused- sisaldavad orgaanilisi aineid, tekivad miljonite aastate jooksul settinud materjalist, tekivad kõrge temperatuuri ja rõhu mõjul 10.ATP molekuli ehitusse kuulub mitu fosfaatrühma?- 3 11.Kuidas omastab enamik organisme keemilist energiat?- orgaaniliste ühendite lagundamisel
Alkoholid H H H H H-C-H H-C-OH H-C-C-OH H H H H metaan metanool etanool Alkoholid sisaldavad O ja H ühendit! Ei tohi sisaldada kaksiksidet. Alkaan Radikaal Alkohol R-OH CnH2n+2 CnH2n+1 CnH2n+1OH n= 1 Ch4 Ch3 Ch3OH n=2 C2H6 C2H5 C2H5OH n=3 C3H8 C3H7 C3H7OH jne Radikaali iseloomustab poolik side (võib tekkida pürolüüsi käigus), seal on 1 vesiniku võrra vähem kui alkaanis. Kui aga radikaalile lisada OH saab alkoholi.
· Alkoholide füüsikalised om.-hüdrofiilsed, lahustuvad vees hästi, kui süsinike ahel on lühike, kõrged sulamis-ja keemistemp., lühema süsiniku ahelaga alkoholid on vedelikud, pikemad aga tahked.keemilised om.-süsiniku ja hapniku vaheline side on nõrk, see katkeb ja tekivad vesinikioonid, happelised om-d,reak. aktiivse metalliga, põleb,oksüdeeruvad kas aldehüüdideks või ketoonideks(lõpp ool, CnH2nplus1OH).puupiiritus e metanool, mürgine, piirituse lühnaga, mürgitust ravitakse etanooliga,lahustina, kütuses, mürgitust põhjustab metanaal., etanool- iseloomuliku lõhna ja maitsega, värvusetu(alkohoolsed joogid)saamine- ch2=ch2plush20=c2h5oh.imandumisekiirus oleneb-soost, keha massist,joomise tempost, vanusest.etanool-etanaal- etaanhape-co2plush20eetrites vesinikside puudub, neil on madal sulamis- ja keemistemp., vees nad ei lahustu. kasut. lahustina. saadakse alkoholaadi reag. alküünhalogeniidiga.fenoolid- ühendid, kus...
NAD ja FAD- ained, mis osalevad rakuhingamises elektronide ja vesinikioonide edasikandjatena rakuhingamise eri etappide vahel Piimhappe käärimine- aeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja seened, aga O2 puudusel ka loomade lihasrakud nind mille jääkproduktiks on piimhape Etanoolkäärimine- aeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja pärmseened ning mille jääkproduktideks on etanool ja CO2 2. Organisme liigitatakse auto- ja heterotroofideks Organismi liik Autotroofid Heterotroofid Süsiniku allikad Päikeselt, eluta Tarbides orgaanilisi keskkonnast, CO2 õhust aineid ja veest (seovad ise) Energia saamiseks Kasutavad Orgaaniliste ühendite valgusenergiat oksüdeerumisest
CH 3 H H H H 2-metüül 1- penteen CH 3 H H H | | | | H - C - C - C - C - H | | | | CH 3 H H H 2,2-dimetüülbutaan Alkoholid 1. Nimetuse lõpp on –ool 2. Üldvalem R-OH 3. 5 esimese alkoholi valemid ja nimetused CH 3 OH metanool Oh funktsionaalne rühm e tunnusrühm C2H5-OH etanool C3 H 7 OH propanool C 4 H 9 OH butanool C5H11-OH pentanool H H H | | | H - C - C - C - OH | | | CH 3 H H 2metüül propanool Metanool Metanooli tntakse veel puupiirituse all mis on tulnud sellest et metanooli tehti puidust kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta Füsioloogiline toime: kuni 5g teeb pimedaks kuni 30g surmav NB pärnu tragöödia Metanooli füüsikalised omadused
Tallinna Tehnikaülikool Dibensaalatsetooni süntees lähtudes atsetoonist Lõputöö Orgaaniline keemia II Juhendaja: Marju Laasik Mai 2012/Tallinn Sisukord: 1. Kirjanduslik osa.................................................................................................lk 3 1.1 Sissejuhatus ja sünteesiskeem...............................................................................lk 3 1.2 Reaktsioonide iseloomustus ja reagendide ohtlikkus...........................................lk 3 1.3 Füüsikaliste konstantide tabel..............................................................................lk 7 1.4 Töö käik...............................................................................................................lk 7 2. Praktiline osa...............................................
18. Metanooli, etanooli valemid, omadused ja kasutamine. Metanool: (puupiiritus) CH3OH · Värvuseta · Lõhnaga · Veega segunev · Vedelik a) Automootori kütus b) Hea lahusti värvidele ja lakkidele c) Lõhnained d) Värvained e) Mürkkemikaalid Etanool: (piiritus) CH3-CH2-OH · Värvuseta · Vedelik · Kõrvetava maitsega · Keemistemp. 70C · Lahustab rasva, vaiku, benseeni 19. Etanooli füsioloogiline toime. Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis väga mitmeteks keemilisteks ühenditeks: · Etanaaliks(aldehüüd) · Oksüdeerub etaanhape · Oksüdeerub veel CO2 ja H2O Maks ja magu kahjustuvad. 20. Metanaal omadused ja kasutamine. 21. Mis on aminohapped? Orgaanilised ained, mis sisaldavad nii amino kui ka karboksüülrühma. 22. Valkude struktuurid Lineaarne, heeliks ehk spiraal, gloobul, kvarternaarne 23. Amiinide leidumine.
hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkoholid Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid Glütserool, C3H5(OH)3 Nimetused -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Näiteks: · CH3OH metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga) · CH3CH2OH etanool · CH3CH2CH2OH propanool · CH3CH2CH2CH2OH butanool
Bromoetaan- kantserogeenne Atseetofenoon- kergesti lenduv, kõrvetava maitsega, kergestisüttiv, aur on mürgine, võib hapnikuga reageerides plahvatada, Dietüüleeter- Nimetus Molaarmas Tihedus Sulamistemperatu Keemistemperatu s g/mol g/cm3 ur ur o o C C Etanool 46,07 0,806 -117 78,3 Väävelhape 98 1,83 10 337 Kaaliumbromii 119 2,74 734 1435 d Vesinikbromiid 81 0,003645 -86,9 -66,8 2 Bromoetaan 109 1,46 -120 kuni -116 38,0 kuni 38,8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
