Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? Hüdrofoobsed ained on vett tõrjuvad- nad ei segune vees ega märgu ja neil ei teki veemolekulidega vastastikmõju. Ei moodusta vesiniksidemeid. Nt paljud metallid ja orgaanilised ained, rasvad, eetrid, halogeeniühendid. Hüdrofiilsed ained on vett armastavad, neil tekib veemolekuliga vastastikmõju, märguvad ja lahustuvad vees ning võivad moodustada vesiniksidemeid. NT anorgaanilised soolad, tärklis ja savid, puit ja etanool . 77. Lahuste stabiilsus mis ja kuidas seda mõjutavad (van der Walsi jõud, elektrolüüdid)? Stabiilsust mõjutavad osakeste pindade neutraliseeritus. Van der Waalsi jõud- nõrgad elektrostaatilised vastasmõjud molekulide vahel. Väike kogus elektrolüüte põhjustab ebastabiilsust. 78. Mis on kolloidkeemia? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme! Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, asetades rõhu eelkõige...
TE, 10 mM Tris-HCl, pH 7,5; 1 mM EDTA-Na2. E.coli DH5 alfa kompetentsed rakud (valmistamist vaata lisast) Steriilne LB (lysogeny broth) sööde (koostis 1 liitri lahuse kohta , 10 g trüptooni, 5 g pärmi ekstrakti ja 5 g NaCl) agar Ampitsilliini (Amp) vesilahus, 100 mg/ml IPTG (isopropüültio-beta-D-galaktosiid), 0,5 M vesilahus X-gal (5-bromo-4-kloro-3-indolüül-beta-D-galaktosiid), 20 mg/ml 70% Etanool . Töö käik: (1) Transformatsiooniks lahjenda saadud ligeerimissegu (6 l) TE-ga 20 korda (1 osa ligeerimissegu ja 9-29 osa TE-d), sega korralikult ja pipeteeri 10 l lahjendatud segu uude katseklaasi. 6*20-6114 l TE. (2) Transformatsioon: 10 l ligeeritud DNA lahjendust + 20 l E.coli DH5 alfa kompetentseid rakke (hoitakse 0 oC juures) (lahus peab kogu aeg olema külmas, kuna tegemist on elav rakkudega.) Paiguta tuub jääle. Sega ettevaatlikult (näpuga), kompetentsed rakud on õrnad...
TABEL AINE VALE AGREGA VÄRVUS VEES LEIDUMINE NIMETU M AT LAHUSTUVUS S OLEK METAAN CH4 GAAS VÄRVUSE EI LAHUSTU SOOGAAS TU MAAGAAS ETAAN C2H4 GAAS VÄRVUSE HALVASTI MAAGAAS TU PROPAA C3H8 GAAS VÄRVUSE PRAKTILISELT NAFTA N TU LAHUSTUMATU ALKAANIDE ÜLDVALEM CnH2n+2 C-aatomite arv Nimetus Valem Olek 1 METAAN CH4 G 2 ETAAN C2H6 A 3 PROPAAN C3H8 A 4 BUTAAN C4H10 S 5 PENTAAN C5H12 6 HEKSAAN C6H14 7 HEPTAAN C7H16 VEDELIK 8 OKTAAN C8H18 9 NONAAN...
HCl vesinikkloriidhape e. soolhape, rugev hape, neutraliseeridakse soolaga. NaOH subikivi, leelis, süüvitab, seep, tahke, valge, pH>7. Ca(OH)2 kustutatud lubi, leelis, ehitusmaterjalid, söövitav. NaCl keedusool, tahke lahustub vees, sälitusaine, kasutatakse toitude maitsestamiseks. CaCO3 lubjakivi, marmor, peakivi, kriit, valge. CH4 metaan, HCOOH metaanhape e. sipelghape. C2H5OH etanool e. piiritus, värvitu, põletava maitsega ja terava lõhnaga, lahustub vees, tekitab joovet, tehakse teraviljast ja kartulist, alkohoolsed joogid, ravimid, definitseerimiseks, autokütus, parfümeerija. CH3COOH etaanhape e. äädikhape, söövitab, konserveerimisel. väävelhape H2SO4 väävlishape H2SO3 süsihape H2CO3 lämmastikhape HNO3 fosforhape H3PO4 divesiniksulfiidhape H2S vesinikbromiidhape HBr vesinikbromiidhape HI ränihape H2SiO3...
Järeldus: Happe lisamine põhjustas pH muutuse, mistõttu kõik valgumolekulid omandasid ühesuguse laengu ning valgu väljasadestumist lahusest ei toimunud. Hapestamata munavalgu lahus denatureerus kuumutamisel pöördumatult ning toimus väljasadestumine lahusest. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Veega segunevad orgaanilised solvendid (nt etanool , atsetoon) kutsuvad valgumolekulis esile aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise molekulide välispinnale. Valk dehüdratiseerub ning sadestub lahusest välja. Ettevaatlikult solventi lisades ning katseklaasi sisu pidevalt loksutades denatureerub valk pöörduvalt. Töö käik: Valasin katseklaasi 2 ml munavalgu lahust. Tilgutasin lahusele etanooli kuni lahus läks häguseks. Lahjendasin katseklaasi sisu veega. Tulemus: Veega lahjendamisel tekkinud sade lahustus uuesti....
mittepolaarsed uhendid mittepolaarsetes lahustites (orgaanika orgaanikas benseenis, susiniktetrakloriidis CCl4) Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasutatakse moisteid segunevad ja mittesegunevad vedelikud. · Paremini lahustuvad uksteises sarnased ained. Naiteks benseen ja vesi lahustuvad uksteises vaga vahesel maaral, sest benseen on mittepolaarne, vesi aga tugevalt polaarne molekul. · See-eest vesi ja etanool lahustutvad piiramatult teineteises, sest molemad on polaarsed, ning oli lahustub hasti benseenis, sest molemad on mittepolaarsed ained. 17. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt? Lahustuvus - aine omadus lahustuda mingis lahustis - naitab aine suurimat massi, mislahustub antud temperatuuril 100 g vees. hästilahustuvateks (> 2 g/100 g),vähelahustuvateks(0,1 - 1 g/100 g) ja praktiliselt mittelahustuvateks (< 0.1 g/100 g)....
Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi. Keemia teadus ainete muundumisest ning nendega kaasnevatest nähtustest, uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained. Element kogum ühesuguse tuumalaenguga aatomeid. (Aine, mida ei saa keemiliselt enam lihtsamateks aineteks jagada) Keemiline ühend keemiliste elementite ühinemisel moodustuv ühend. Keemiliseks aineks ei loeta sulameid ja muid segusid (nt. õhk). Molekul aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida. Lihtaine moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (O; Fe, Hg, S). Liitaine koosneb eri...
Tallinna Ülikool ALKOHOL Referaat Tallinn 2012 Sisukord Mis on alkohol? Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega. Alkohol on kaloririkas jook 1 pits viina või väike klaas veini sisaldab sama palju kaloreid kui 1 supilusikatäis suhkrut. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Alkohoolsete jookide kangust määratakse mahuprotsentides, mis näitab alkoholi sisaldust 100 mahuühiku kohta. Kääritamise teel saadud segus on alkoholi kuni 16%...
Moodustub 2 püroviinamarjahappe molekuli. Vesinik seotakse vesinikukandjaga NADH2-ga. Toodetakse 2 ATP molekuli(vabaneva energia arvelt). Peab olema hapnik(aeroobne glükolüüs). Kui O2 ei jätku(käärimine), tuuakse H tagasi ja püroviinamarjahappe asemel moodustub 2 piimhappemolekuli võo 2 etanooli molekuli. Inimesel tekib O2 puudusel glükoosi lagundamisel piimhape(põletik ja valu). Piimhape viiakse verega maksa, kus ta lagundatakse aeroobselt. Etanool tekib pärmseente tegevuse tulemusena anaeroobsetes tingimustes. Pärmseened toituvad glükolüüsist ja eraldavad CO2 ja etanooli. 2)tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses(maatriksis). CO2 eraldub väljahingamise käigus atmosfääri. Vabanevad süsinikud seotakse vesinikukandjaga. 20 H aatomit ja moodustub 10 NADH2. Selles tsükliosas ATP-d ei toodeta. 3)hingamisahel mitokondri sisemembraani harjakeste peal. O2 molekulidega seotakse NADH2-lt elektrone...
Tänapäevalgi on 40% tarvitavatest ravimitest taimse päritoluga. Ravim koosneb toimainest aine, mille pärast ravimit kasutatakse. Reeglina on seda väga vähe, eriti tugevatoimeliste ainete puhul. abiainest annab ravimile vajaliku vormi, muudab selle maitset ja välimust huvitavamaks ning aitab toimeainel mõju avaldada (tärklis, glükoos, värvained, vesi, etanool , siirup, salvialus). Ravimi toime sõltub o organismi geneetilisest eripärast, o organismi üldfüüsilisest seisundist (ka east), o teiste mõjurite (ravimite, toidu, alkoholi jms olemasolust), o keskkonnatingimustest, o eelhoiakutest ravimi suhtes (platseeboefekt). Küsimused Kui palju on tänapäeva ravimitest taimse päritoluga? Millest koosneb ravim? Kuidas jaotatakse ravimid? Mida on vaja retseptiravimi ostmiseks?...
H2SO4+CaCO3+H2O->CO2+CaSO4*H2O lubjakivi kips Väävel Väävlil on 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 32, 33, 34 ja 36. Väävel on mittemetall. Tal on rohkelt allotroopseid vorme. Tavatingimustes on stabiilne rombiline väävel. See on kollane, rabe, elektrit mittejuhtiv kristalne aine tihedusega 1,96 g/cm³. Vees kristalne väävel ei lahustu, vähesel määral lahustub orgaanilistes lahustites nagu benseen ja etanool . Lisaks halvale elektrijuhtivusele on väävel ka halb soojusjuht. Väävli hõõrumisel naha vastu omandab ta negatiivse elektrilaengu. Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel leelismetallide, leelismuldmetallide, elavhõbeda, vase ja hõbedaga. Soojendamisel kulgevad reaktsioonid ka alumiiniumi, raua, tsingi ja pliiga. Veidi suurem on aktivatsioonienergia väävli reageerimiseks mittemetallidega, mistõttu toimuvad sellised...
vastus peaks olema 45 x 0,6. 22. Kuidas sõltub laengutevahelise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest (valem, ühikud)? U(J) = k D1q1(C) q2(Ckulon) r1(m) D dielektriline konstant, vees ligikaudu 80, muidu org. solventides 110, k = 1/(4 0), 0=8,85x1012 J1C2m1 23. Kas Na+ ja CH3COO vaheline tõmbumine on tugevam vees või etanoolis ? Na+ ja CH3COO vaheline tõmbumine on tugevam etanoolis, sest etanool pole polaarne lahusti ning seetõttu pole ka ühedi CH3COONa lahustumine seal nii hea kui vees. Tõmbumine Na+ ja etanaatiooni vahel on tõepoolest etanoolis suurem, kuid etanool ON polaarne lahusti (vesiniksidemed!). Vee molekulid on siiski polaarsemad ja lisaks on nad ka väiksemad ja pääsevad väga hästi igale poole ligi, puksides aatomeid teiste molekulide küljest lahti (näit Na) ja ümbritsedes tekkinud ioonid (hüdraatumine) ehk soodustades lahustumist. 24...
[1] 3 2. Lahendus Parim lahendus oleks saasteaineid tekitavate kütuste mitte kasutamine, kuid kuna seda pole hetkel võimalik teostada, sest kõik kütused saastavad kas otseselt või kaudselt loodust. Seega toon siinkohal välja parimad alternatiivid, mis suure tõenäosusega hakkavad bensiini ja ka muid fossiilseid kütuseid asendama või juba seda teevad. 2.1. Etanool kütus Ladina-Ameerikas, kus suhkruroo töötlemisest jääb üle väga odav etanool, kasutatakse seda bensiini lisandina, kohati lausa eraldi kütusena (100%). Seal on määratud etanooli sisaldusele bensiinis miinimum, milleks on alates 2007. aastast 25%. [4] Teine suur etanooli kasutaja bensiinis on USA. Koos Brasiiliaga, võtavad nad enda alla 88% etanool kütuse tarbimisest. USA-s on lubatud etanooli sisaldus osariigiti erinev, seega ühest arvu on võimatu öelda...
Suuline arvestus, 2 KT. (5 kursus on zooloogia välipraktika, u 8.-15. juuni, puugi vastu eelnevalt vaktsineerida. 4 rühma: linnud, kalad, imetajad taskulambid, mudaelukad :D Mendeli seadus Gregor Mendel 1866. a. Mendelil kõrgem loodusteaduslik haridus, Brünni augustiinlaste kloostri õpetaja alguses, hiljem kloostriülem ehk abt. Vastutas kloostri taimekasvatuse eest. Tema seadused taasavastati 34 aastat hiljem. Mendel teostas katseid taimehübriididega, uuris tunnuste kujunemist järgnevates põlvkondades. Põhiliseks katsetaimeks aedhernes. Katsetaime valikuga Mendelil vedas. Aedherne bioloogiline sobivus geneetika katseteks: 1. aedhernes on üheaastane taim sai vastused kiiresti 2. aedhernes kuulub liblikõieliste sugukonda ja on looduslikult isetolmleja järelikult sai taimi kunstlikult tolmeldada 3. hernel on palju alternatiivseid tunnuspaare mendel uuris 7 tunnuspaari kujunemist:...
Bakterid ini m ese igapäevases elus: * biotehnoloogia uurimisobjektid (uuritakse organis mide elutegevuse ga seotud protsesse inim esele vajalike ainete tootmiseks) toiduaineteja far maatsiatööstuses, tekstiilitööstuses, energe etikas, loo makasvatuses, keskkonnakaitses, m etallurgias, m editsiinis. * toiduainete töötle mine: kapsa, piima, kurgi hapendamine; alkoholi tootmine, juustu val mistamine * etanool kütusetööstuses, seakasvatuses eraldava läga kasutamine m etooni saamiseks (gaas ela mute kütteks jne) * taimekasvatuses biotõrje, seenhaiguste ravi * m etallurgiasm etallide tootmine (raud, uraan) * valguliste ensüümide tootmine (juustu val mistamine, suhkrutootmiseks), tekstiilitööstuses kangaste töötle miseks * antibiootikumide val mistamiseks, ka insuliini val mistamiseks j ms. LISA 5 Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus...
Teised nimetused: Butaan-1-ool, butüülalkohol, n-butanool Aineklass: lahusti ja orgaaniline alifaatne alkohol Keemiline valem: C4H10O Kasutatakse värvide, lakkide ja lahustite koostisainena; floteerimisreagendina Butanooli keemilised ja füüsikalised omadused: Molaarmass: 74.12 g/mol Tihedus: 0.81 g/cm3 Keemistemperatuur: 118 °C Sulamistemperatuur: -90 °C Värvuseta Iseloomuliku lõhnaga vedelik Kergesti süttiv Tervisele ohtlik Etanool Teised nimetused: etüülalkohol, viinapiiritus, piiritus, metüülkarbinool Keemiline valem: CH3CH2OH Aineklass: alkoholid Etanooli saadakse suhkru kääritamisel pärmiseente abil või eteeni hüdreerimisel. Etanooli kasutatakse alkohoolsete jookide tootmisel, autokütusena (puhtalt kui ka segus bensiiniga), lahustina. Etanooli keemilised ja füüsikalised omadused: Molaarmass: 46.07 g/mol Tihedus: 0.789 g/cm3 Keemistemperatuur: 78 °C Sulamistemperatuur: -114 °C...
Aravete Keskkool NOORTE ALKOHOLI JA TUBAKATOODETE TARBIMISHARJUMUSED Uurimistöö Koostaja: Margus Mäe 11. klass Juhendaja: Mailis Tarendi Aravete 2012 SISUKORD 2 ANNOTATSIOON Töö pealkiri Noorte alkoholi ja tubakatoodete tarbimisharjumused Uurimistöös on teksti ....5.....lk tabeleid, jooniseid .......15....tk lisasid.....2....tk kasutatud allikate arv ....7.... tk Referaat Töö probleem oli noorte suitsetamine ja alkohol, selle tarbimine ja tarbimisharjumused. Eesmärk teada saada ja uurida noorte suitsetamise ja alkoholi tarbimisharjumusi. Uurimustöö koosneb kirjanduse ülevaatest ja uurimuslikust osast ehk koostatud küsimustikust. Kirjanduse ülevaates kirjeldatakse ja tutvustat...
6. Kokkuvõte või järeldused Kuna sai tekkida Na2[Cd(SO3)2] sade, siis katse tõestas kaadmiumi sulfokompleksi [Cd(SO3)2]2- teket. Akvakompleksid 4.1 1. Töö eesmärk o Vaadelda, mis juhtub, kui Co(NO3)2 x 6H2O kristallidele valada peale etanooli . 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: Co(NO3)2 x 6H2O, etanool. 3. Töö käik Panin kuiva katseklaasi mõned Co(NO3)2 x 6H2O kristallid ja valasin peale 3 mL etanooli. 4. Katseandmed Tekkis heleroosa lahus. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Co(NO3)2 x 6H2O kristallidele etanooli peale valades Co(NO3)2 x 6H2O kristallid lahustusid dissotseerusid kaheks NO3 ja roosat värvi andvaks [Co(H2O)6]2+ kompleksiooniks ning tekkis heleroosa lahus. Dissotsiatsioonivõrrand: Co(NO3)2 x 6H2O [Co(H2O)6]2+ + 2NO3- 6...
Eraldunud bensoehape filtritakse, pestakse vähese hulga külma veega ja kristallitakse ümber veest. Saagis on ligikaudu 90% teoreetilisest. Etüülbensoaadi süntees bensoehappest: Kolbi paigutatakse 12g bensoehapet, 50 ml etanooli ja lisatakse 4ml kontsentreeritud väävelhapet. Segu keedetakse püstjahuti all veevannil kolm tundi. Püstjahuti asendatakse destillatsiooniseadmega ning reageerimata etanool destilleeritakse. Jääk jahutatakse, segatakse 100ml külma veega ning neutraliseeritakse tahke naatriumkarbonaadiga. Produkt ekstraheeritakse segust eetriga, ekstrakt pestakse veega ning kuivatatakse veevaba naatriumsulfaadiga. Lihtdestillatsioonil destilleerub algul eeter, produkti fraktsioon kogutakse temperatuuril 206-210°C. Saagis ligikaudu 70% teoreetilisest. 2. Praktiline osa 2.1 Reaktsioonivõrrandid Bensoehappe süntees: Etüülbensoaadi süntees:...
Tallinna Tehnikaülikool Dibensaalatsetooni süntees lähtudes atsetoonist Lõputöö Orgaaniline keemia II Juhendaja: Marju Laasik Mai 2012/Tallinn Sisukord: 1. Kirjanduslik osa.................................................................................................lk 3 1.1 Sissejuhatus ja sünteesiskeem...............................................................................lk 3 1.2 Reaktsioonide iseloomustus ja reagendide ohtlikkus...........................................lk 3 1.3 Füüsikaliste konstantide tabel..............................................................................lk 7 1.4 Töö käik...............................................................................................................lk 7 2. Praktiline osa...