1. RAKU EHITUS JA TALITUS 1.1. RAKUTEOORIA KUJUNEMINE Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks võib lugeda XVII saj keskpaika - valgusmikroskoobi leiutamist Robert Hook'i poolt. MILLES SEISNEB RAKUTEOORIA? * Kõik organismid on rakulise ehitusega (avastas Theor Schwann). * Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel (sõnastas Rudolf Virchow). - rakud tekivad ainult rakkudest - uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel - organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. - avaldub selles, et teatava talitusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus KUIDAS RAKKE UURITAKSE? Tänapäeval kasut. tihti binokulaarseid mikroskoope, mis lubavad uurijal vaadelda preparaati kahe silmaga. Mõnikord on otstarbekas kasut. stereomikroskoopi kasut. enamasti su...
Hüdrofoobsed ained on vett tõrjuvad- nad ei segune vees ega märgu ja neil ei teki veemolekulidega vastastikmõju. Ei moodusta vesiniksidemeid. Nt paljud metallid ja orgaanilised ained, rasvad, eetrid, halogeeniühendid. Hüdrofiilsed ained on vett armastavad, neil tekib veemolekuliga vastastikmõju, märguvad ja lahustuvad vees ning võivad moodustada vesiniksidemeid. NT anorgaanilised soolad, tärklis ja savid, puit ja etanool. 77. Lahuste stabiilsus mis ja kuidas seda mõjutavad (van der Walsi jõud, elektrolüüdid)? Stabiilsust mõjutavad osakeste pindade neutraliseeritus. Van der Waalsi jõud- nõrgad elektrostaatilised vastasmõjud molekulide vahel. Väike kogus elektrolüüte põhjustab ebastabiilsust. 78. Mis on kolloidkeemia? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme! Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, asetades rõhu eelkõige
hapniku, süsinikdioksiidi ja läm mastikühendite varude korduva kasutamise. Bakterid ini m ese igapäevases elus: * biotehnoloogia uurimisobjektid (uuritakse organis mide elutegevuse ga seotud protsesse inim esele vajalike ainete tootmiseks) toiduaineteja far maatsiatööstuses, tekstiilitööstuses, energe etikas, loo makasvatuses, keskkonnakaitses, m etallurgias, m editsiinis. * toiduainete töötle mine: kapsa, piima, kurgi hapendamine; alkoholi tootmine, juustu val mistamine * etanool kütusetööstuses, seakasvatuses eraldava läga kasutamine m etooni saamiseks (gaas ela mute kütteks jne) * taimekasvatuses biotõrje, seenhaiguste ravi * m etallurgiasm etallide tootmine (raud, uraan) * valguliste ensüümide tootmine (juustu val mistamine, suhkrutootmiseks), tekstiilitööstuses kangaste töötle miseks * antibiootikumide val mistamiseks, ka insuliini val mistamiseks j ms. LISA 5 Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus
Talvituvatel taimedel on hingamine märgatav veel alla 25külmakraadi. Hingamise intensiivsus sõltub ka temp kõikumisest. Samuti sõltub hingamine veesisaldusest ning valkude hüdratsioonist. Valgus mõjub roheliste taimede hingamisele erigususelt. 3. Glükolüüs ja käärimine. Glükolüüs on glükoosi anaeroobne katabolism. Glükolüüs kulgeb kuni püroviinamarihappe tekkeni taimedel ja loomadel ühte moodi. Peale viimase tekkimist moodustub taimedes etanool, mis on ka taimede glükolüüsi lõpp-produktiks. See ongi käärimine. Glükolüüs toimub tsütoplasmas. Bioloogilise oksüdatsiooni võib jaotada nelja ossa: 1. glükolüüs, 2. püruvaadi aktiveerimine (AcCoA teke), 3. tsitraattsükkel (Krebsi tsükkel) 4. hingamisahel. Käärimine ehk anaeroobne glükolüüs on oksüdatiivne dissimilatsioon, mille tulemusena vabaneb energia. Käärimisi eristatakse ja liigitatakse peamiselt valdavate lõppsaaduste järgi.
Br Br Br Br Br 1,2-Dibromobenseen 1,3-Dibromobenseen 1,4-Dibromobenseen ⇒ isomerism tuleneb aatomite erinevast lokalisatsioonist funktsionaalsetes rühmades (üldine empiirvalem on identne, nt C2H6O) CH 3-CH2-OH CH3-O-CH3 Etanool (alkohol) Dimetüüleeter (eeter) 20 Stereoisomeerid Stereoisomeerid on sama molekulaarse valemi ja samasuguse aatomite (seostus-) järjestusega orgaa- nilised ühendid, millel on aga aatomite erinev paigutus ruumis. Üldiselt jaotatakse stereoisomeerid kahte kategooriasse: enantiomeerid ja diastereomeerid. • Enantiomeerid: Need on stereoisomeerid, mis on teineteise peegelpildid
Glükoosi lagundamine. Glükoos on peamine organismi sisene energiaallikas. Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena, mis lagundatakse monomeerideks. Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne. Lagundamise etapid. Glükolüüs. Toimub päristuumse organismi tsütoplasmavõrgustikul. Aeroobne (hapnikku on piisavalt) ja anaeroobne (hapnikku ei jätku piisavalt; moodustub etanool või piimhape). Aeroobne glükolüüs: erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesinikuaatomit. Eraldunud vesiniku aatomid seostuvad vesinikukandjaga NAD- võimaldab vesinikuaatomeid hiljem kasutada. Glükoos2 püroviinamarihape (CH3COCOOH) + 4H NAD molekul- nikotiinamiid adeniin dinukleotiid
Aatomiorbitaal on selline aatomi piirkond, kus rohkem kui 90% tüenäosusega võib leida elektroni. Elektronide käitumist aatomis kirheldab lainefunktsioon(Schrödingeri võrrand). Aatomiorbitaalide kuju kirjeldavad lainefunktsiooni kvantarvud. Igal orbitaalil võib olla maksimaalselt 2 elektroni. Orbitaalide kattumisel moodustuvad molekulorbitaalid. Kahest aatomiorbitaalist tekib kaks molekulorbitaali siduv ja lõdvendav. Igal molekulorbitaalil võib olla maksimaalselt kaks elektroni. Molekulaarorbitaalide moodustumise tulemusena süsteemi koguenergia väheneb. Energeetiline võit on vürdne sideme energiaga. S-ja p-aatomiorbitaalid võivad hübridiseeruda moodustades kolme tüüpi hübriidorbitaale: tetraeedriline(sp3 ühinevad 1 s- ja 3 p- orbitaali, tekib 4, üksteise suhtes 109°); kolmnurkne tasapinnaline(sp2 ühinevad 1 s ja 2 p-orbitaali, tekib 3, asetsevad ühes tasapinnas, nende vaheline nurk on 120°); lineaarn...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus ja maaehitusinstituut Liis Punt Loodusvarade majandamise ökonoomika Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis Referaat Juhendaja: Risto Sirgmets Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 Biokütused ........................................................................................................................ 4 Puitkütused .................................................................................................................... 5 Rohtsed biokütused ....................................................................................................... 5 Orgaanilised jäätmed .....................................................
süsihappegaasi ja vesiniku eraldumisega. Loetletud käärimistest on juustutootmise seisukohast kahjulikud koli- ja võihappeline käärimine. Mõlemad põhjustavad rohke gaasieritamise tõttu juustude paisumist. [8] 14 Piimhappebakterid Piimhape Laktoos Pärmseened Etanool jt toitaine d Heterofermidentat Äädikhap iivsed mikroobid e, (kolibakterid jt) piimahap Piimhape, e laktoos jt Propioonhappebak Propioon-
Keemia alused I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL A. Keemilise reaktsiooni kiirus Keemiline kineetika on keemiaharu, mis uurib reaktsioonide kiirust ja mehhanismi. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageeriva aine või reaktsiooni saaduse kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Kontsentratsiooni väljendatakse tavaliselt aine moolide arvuga kuupdetsimeetris ja aega sekundites; sel juhul on reaktsiooni kiiruse dimensioon mol·dm-1·s-1. Kui reageeriva aine kontsentratsioon ajamomentidel t1 ja t2 on vastavalt c1 ja c2, avaldub reaktsiooni keskmine kiirus v ajavahemikus t2 - t1 = t järgmiselt: c 2 c1 c v . (1) t 2 t1...
Glükolüüs * Glükoosi täielik oksüdatsioon kosneb kolmest etappist: -) Glükolüüs glükoosi esmane lagunedamine, mis toimub tsütoplasmavõrgustikus. *) Glükolüüsi järel tekib püroviinamarihape (CH3COCOOH) + 2 ATP'd. anaeroobse puhul toimub edasi fermentatsioon ehk käärimine ja tekib piimhape (kui pärast trenni tekib lihastesse piimhape, siis ajajooksul viiakse see piimhape maksa, kus see muudetakse tagasi püroviinamarihappeks) või etanool (kui hapnik ligi pääseb, tekib veiniäädikas). aeroobse puhul toimub edasi tsitraaditsükkel, kus muudetakse anorgaaniline aine orgaanilisteks aineteks. Tsitraaditsükkel toimub mitkondri maatriksis ehk sisemuses ning selle tulemusena lahkub CO2. Edasi on hingamisahela reaktsioonid, mis toimuvad mitkondri kristades, mille tulemusena tekib 36 ATP molekuli. -) Tsitraaditsükkel -) Hingamisahela reaktsioonid * Ühe glükoosi lõplikul lagundamisel võib moodustuda 38 ATP molekuli.
d) H2SO4 i) Fe(OH)2 e) CH3 CH2 CH2 j) CH3 CH2 CH2 OH 2. Kirjuta ühendi valem. a) lämmastikhape e) kaaliumhüdroksiid b) naatriumkarbonaat f) alumiiniumoksiid c) süsinikdioksiid g) fosforhape d) etanool h) 2klorobutaan 3. Lõpeta reaktsioonivõrrand. a) HCl + NaOH c) Li + H2O b) SO2 + H2O d) Ca(OH)2 + H3PO4 4. Täida lüngad perioodilisustabeli abiga. Element Prootonite Neutronite Elektronkihtide Aatommass Aatomi arv arv arv number Na C
suurendamisega. Kriitiline rõhk- rõhk, mille korral gaas on nii edelas kui gaasilises olekus st. et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. 29. Süsinikdioksiidi aururõhu sõltuvus temperatuurist 30. Reaalgaas- molekulidel on omaruumala; molekulide vahel on vastasmõjud. Gaas erineb ideaalsest seda enam, mida madalam on temperatuur ja mida kõrgem on rõhk. 31. Atmosfääri koostis. 32. Plahvatavad gaaside segud- NH3, propaan, metaan. Näiteks atsetoon, bensiin, etanool, tärpentiin. 33. Metaan- värvitu gaas. Keemilised omadused- vähemürgine, kerge narkootiline toime, Kergesti süttiv, koos õhuga plahvatusohtlik segu. Transport- torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega. 34. Freoonid- kergesti veeldatavad, tuleohutud ja suhteliselt suurt aururõhku omavad gaasid. Keemilised omadused- lõhnata, suure lekkevõimega. 35. Väävelvesinik- tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest
Ale tüüpi õllede puhul 12-18 °C juures 7 päeva (võimalik humala ja käärivate suhkrute täiendav lisamine) Lager tüüpi õllede puhul 0 - 2 °C juures 2-4 nädalat (3 kuud premium õllede puhul) Lager tüüpi õllede puhul võidakse lisada käärimise algfaasis olevat virret (nn high Krausen)- tänapäeval kasutusel premium õllede puhul, mis on ka kallimad 30. Millised kõrvalproduktid tekkivad käärimisel? Virde fermenteerimisel tekkivad tähtsamad kõrvalproduktid õlles: Etanool Atseetaldehüüd Kõrgemad alkoholid Glütserool Estrid Ketoonid Käärimise kõrvalproduktid mõjutavad õlle lõhna ja maitset nii positiivses kui ka negatiivses suunas 31. Milliseid filtreid kasutatakse õlle filtreerimiseks? · Mass filter · Diatomiitfiltrid o Küünalfilter o Horisontaalsete elementidega filter o Raamfilter · Pulbrivaba filtreerimine
ohumärgistega. 40. Faasidiagrammid (selgitus, joonis- vee oleku diagrammi näitel). 33. Plahvatavad gaaside segud (milliseid teate, näited - vähemalt 5 erinevat). Atsetoon, bensiin, etanool, dikloroetaan, metüülatsetaat, dietüüleeter Punktis A on tasakaal jää-vesi-veeaur seda nim. kolmikpunktiks n Kõverad AB ja AC näitavad vee ja jää aururõhkude olenevust temperatuurist 34. Metaani iseloomustus (keemilised omadused, kõver AD aga jää sulamistemperatuuri olenevust
ohumärgistega. 40. Faasidiagrammid (selgitus, joonis- vee oleku diagrammi näitel). 33. Plahvatavad gaaside segud (milliseid teate, näited -vähemalt 5 erinevat). Atsetoon, bensiin, etanool, dikloroetaan, metüülatsetaat, dietüüleeter 34. Metaani iseloomustus (keemilised omadused, Punktis A on tasakaal jäävesiveeaur seda nim. kolmikpunktiks n Kõverad AB ja AC näitavad vee ja jää aururõhkude olenevust kasutamine, transport). temperatuurist
- tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad Nõrgad elektrolüüdid Põhjustavad vähest juhtivust Näited: vesi H2O; ammoniaak NH3; enamus orgaanilisi happeid: metaanhape (HCOOH), etaanhape (CH3COOH), Mitteelektolüüdid - Ained, mis lahustuvad vees kuid ei dissotsieeru; Juhtivuse muutust ei esine; näiteks: etanool, sahharoos 16 72. Vee ioonkorrutis. 2 H 2 O H 3 O OH Ka vesi ise on lahuses mõningal määral ioniseerunud: H 2 O H OH ehk
a) kui lahustunud ained on mittelenduvad, siis lahusti aurutatakse välja temperatuuri tõstmisega ja alles jääb lahustunud aine ning lahusti kondenseeritakse; b) kui lahuse moodustavad lenduvad ained, siis kasutatakse destillatsiooni. Destillatsioon järjestikune aurumise ja kondenseerumise protsess. Kasutatakse vedelike, millel on erinevad keemistemperatuurid, omavaheliste lahuste või vedelate mittelenduvaid komponente sisaldavate lahuste lahutamisel komponentideks (näit: etanool 78,3 ja vesi 100) . Samuti saab vett eraldada (orgaanilistest lahustest) selle sidumisel adsorbentidega. Tahkete ja gaasiliste ainete puhul see ei kehti. Kui aga vedeldada nad, siis saab kasutada samu protsesse. Põhjavee kokkupuutel õhuga tekib sade Fe(OH)3 (punakaspruun). Kui see vesi juhtida läbi liivafiltri, saab vähendada rauaioonide sisaldust vees. 15. Loodusliku vee koostis. Miks ja kuidas töödeldakse looduslikku vett ioonvahetajatega ja millistega? Millised
Eksamiküsimused: 1. Orgaanilise keemia põhisuunad, valemid ja struktuurvalemid, Lewise punktvalemid. Orgaanilise keemia põhisuunad: *Individuaalsete komponentide eraldamine looduslikest produktidest. *Ühendite süntees ja puhastamine.* Orgaaniliste ühendite struktuuri uurimine, struktuuri ja omaduste vahelise sõltuvuse selgitamine. Lewise punktivalemid: Aatomi valentselektronid on märgitud punktidena, mis on grupeeritud nelja võimaliku paarina ümber aatomi. Iga aatomi ümber tuleb moodustada oktett. 2. Orgaaniliste ühendite struktuur ja nomenklatuur. Lewise struktuurid näitavad sidemete ja vabade elektronpaaride ligikaudset paiknemist molekulis. Lihtsamate ja keerukamate molekulide kuju kirjeldamiseks antakse sidemepikkused, nurgad sidemete vahel , nurgad tasandite vahel. Nomenklatuur: 1) trivaalsed nimetused(uurea); 2) pooltrivaalsed nimetused(atsetoon) ; 3) süstemaatilised nimetused (IUPAC) (etaanhape); 3. Aatomorbitaalid, hüb...
et neid aereerida. Sisaldab ka antibiootikumi. Valge bakterikoloonia 200 µl Lahus E1 Hoiab rakke elus. 200 µl Lahus E2 Muudab lahuse aluseliseks 200 µl Lahus E3 Normaliseerib pH 420 µl Isopropanool Sadestab 200 µl Etanool Peseme soolad välja Töö käik: Paneme valged kolooniad vedelsöötmesse kasvama. Inkubeerima 37 kraadi juures 16h. Tsentrifuugin bakterid põhja Eemaldan tuubist supernatandi. Re-suspendeerin bakterisademe E1 lahuses. Lisan E2 lahuse ja loksutan tuubi Inkubeerime 2 minutit, kuni lahus muutub selgemaks. Pipeteerime peale E3 lahuse ja raputame segu.
koosneb üks kromosoom ühest nukleosoomsest fibrillist. 9 Rakumembraan Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb kahjulike mõjutuste eest ning ühendab rakke omavahel. Membraanide koostisesse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid ja valgud. Fosfolipiidid paiknevad rangelt kahekihilisena, valgud nende peal või vahel. Peale selle sisaldavad rakumembraanid ka kolesterooli. Transport a) passiivne difusiooni või osmoosi teel. Vesi, gaasid, etanool jt. väiksemad molekulid. Võib toimuda kas valkude kaasabil või ilma, kuid ei vajata täiendavat energiat. b) aktiivne transport valgud peavad osalema (transpordivalgud). Erinevad transpordivalgud transpordivad erinevaid ühendeid. Vajatakse täiendavat energiat. 10 Osa loomarakke on veel fagotsütoosivõimelised. Fagotsütoosi teel viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid. nt. inimese vere koostises makrofaagid.
Lahuste lahutamine komponentideks a)kui lah ained on mittelenduvad, siis lahusti aurutatakse välja temp tõstmisega ja alles jääb lahustunud aine ning lahusti kondenseeritakse; b)kui lahuse moodust lenduvad ained, siis kasutxe destillatsiooni. Destillatsioon järjestikune aurumise ja kondenseerumise protsess. Kasut vedelike, millel on erinevad keemistemp-d, omavaheliste lahuste või vedelate mittelenduvaid komponente sisaldavate lahuste lahutamisel komponentideks (näit: etanool 78,3 ja vesi 100) . Samuti saab vett eraldada (orgaanilistest lahustest) selle sidumisega adsorbentidega. 14. ) Looduslik vesi kõige suuremates kogustes kasutatav vedelik. Pinnavesi koostis: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, SO42-, H+, OH- + tahked peendispersed ained (muda, savi jne) ja mikroorganismid. Looduslikku vett ei tohi kuumutada üle 55, sest üle 65 tekib katlakivi. Pehmendamiseks kasutatakse 2 meetodit: keemilist meetodit, mis on vähe efektiivne ja mida
vastus peaks olema 45 x 0,6. 22. Kuidas sõltub laengutevahelise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest (valem, ühikud)? U(J) = k D1q1(C) q2(Ckulon) r1(m) D dielektriline konstant, vees ligikaudu 80, muidu org. solventides 110 k = 1/(4 0) 1 0=8,85x1012 J1C2m 23. Kas Na+ ja CH3COO vaheline tõmbumine on tugevam vees või etanoolis? (võivad olla erinevad ioonid) Na+ ja CH3COO vaheline tõmbumine on tugevam etanoolis, sest etanool pole polaarne lahusti ning seetõttu pole ka ühedi CH3COONa lahustumine seal nii hea kui vees. Tõmbumine Na+ ja etanaatiooni vahel on tõepoolest etanoolis suurem, kuid etanool ON polaarne lahusti (vesiniksidemed!). Vee molekulid on siiski polaarsemad ja lisaks on nad ka väiksemad ja pääsevad väga hästi igale poole ligi, puksides aatomeid teiste molekulide küljest lahti (näit Na) ja ümbritsedes tekkinud ioonid (hüdraatumine) ehk soodustades lahustumist.
33. Atmosfääri koostis. 0-10 km – troposfäär – 10-40 km – stratosfäär- 40-80 km- mesosfäär –78% N2, 21% O2, 1%Ar 80-250 km – termosfäär – peamiselt N2 250-1000 km - peamiselt O 1000-2500 km – peamiselt He 2500 + - peamiselt H 34. Plahvatavad gaaside segud (milliseid teate, näited -vähemalt 5 erinevat). Plahvatuse tingivad konsentratsiooni väiksus ning suur ülemise ja alumise sisalduse % vahe. Õhk + NH3, propaan, metaan, atsetoon, bensiin, etanool, tärpentiin, dietüüleeter 35. Metaani iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport). värvitu gaas. Keemilised omadused- vähemürgine, kerge narkootiline toime, osaleb atmosfääris keemilistes reatsioonides, kasvuhoonegaas. Kõrvaldab reaktsioon OG radikaaliga (tegib CO2 ja vesi) Saadakse NaOH+CH3COONa -> CH4 +Na2CO3 Kergesti süttiv, koos õhuga plahvatusohtlik segu. Lämmastav gaas – lämbumine
33,3 93,3g g 210. 0,5 grammi sulamit, mis koosneb 45% kaaliumist ja 55% naatriumist, reageeris veega. 67. 8,33% 23. 9% Arvutada eraldunud vesiniku ruumala. 68. 5,88% 24. 55,5% 211. 4,6%-lises etanooli vesilahuses oksüdeeriti hapnikuga kogu etanool etaanhappeks. 69. 48% 25. 747 g ja 2753 g Mitme protsendiline etaanhappe lahus saadi? 70. 8,16% 26. 75% ja 25% 212. Leida ühendi molekulivalem, kui ühendi aurud on 2 korda raskemad süsinikdioksiidist 71. 20% ja27.80% 22,4% ja ühend koosneb 13,6% süsinikust ja 86,4% fluorist. 72. 12,5% 28. 42,8% 213
lagundatakse orgaanilisi aineid (nt glükoos), selle tulemusel vabaneb energia. · Välimine hingamine: osaleb hingamiselundkond, toob hapnikku kõikide rakkudeni, et sisemine hingamine võiks aset leida. · Anaeroobne hingamine hingamine, mille puhul pole vaja vaba hapnikku. Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutatakse organismis, ülejäänu vabaneb soojusena. Hingamiselundkonna osad: nina, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhiaalpuu koos alveoolidega, kopsud, rinnakelme ehk pleura. Hingamiselundeid võib vastavalt
sed alkoholid, mis võimaldab neil moodustada arvukalt vesiniksidemeid vee molekulidega ja seetõttu seguneda veega (lahustuda) igas vahekorras. 10. Glütserool ja äädikhape segunevad veega igas vahekorras, seepärast kihti ei moodusta. Tsükloheksaan ning bensiin on süsivesinikud, seega veest kergemad ja asuvad ülemises kihis. Tetraklorometaan ( = 1,595 g/cm3) on veest raskem. 11. Etanool lahustub vees. Heksaan ( = 0,66 g/cm3) moodustab pärast veega segamist ülemise kihi, aga dikloroetaan ( = 1,257g/cm3) koguneb anuma põhja. 12. a) umbes 6 g eetrit ja b) umbes 8,5 g vett. 13. Kvalitatiivset hinnangut on kerge teha: mida väiksem on osaliselt oksüdeerunud süsiniku (CH2OH ) osakaal molekulis, seda suurem on alkoholi kütteväärtus kaaluühiku kohta. Selles võib veenduda keskmiste oksüdatsiooniastmete arvutamise abil. 14
kreekakeelsest sõnast µ (khemeia): kunst muuta `tavalisi' metalle väärismetallideks või nende sulamiteks Tõenäoliselt tulenes kreeka khemeia omakorda egiptusekeelsest sõnast ham (algselt kham) või hemi: "Egiptus" või "must".Keemia - teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. Keemilised reaktsioonid on ainete sellist laadi muundumised, kus tekivad või lagunevad aatomitevahelised keemilised sidemed, kusjuures aatomite liik (keemiline element) ei muutu; aatomites toimuvad muutused välistes elektronkihtides.mittemeteoriitne raud vähemalt 2100 a. e.m.a..esimesed vaskesemed enne 9 tuh. a. e.m.a Egiptuses kasutati paljusid keemil. muundumisi: keraamika, kääritamine (2500.a. paiku e. Kr. valmistati nelja õllesorti), värvid, kulla eraldamine jm. Egiptlased tundsid kulla metallurgiat (Nuubia kullapahtlad), hõbeda saamist (sulamist pliiga), vaske ja pronksi (sulam Sn-ga), rauda (ja karastamisprotsess...
Need ained on organismides varuenergia allikateks. Tselluloos-omane taimedele ja taime rakukesta ehituses. Pektiin, ligniin on ka liitsuhkrud taime raku ehituses. Kitiin-madalamate loomade kehakatete rakkudes. Lipiidid ehk rasva taolised ained- vees lahustumatud, halvad soojusjuhid, moodustuvad glütseroolist ja rasvhappe jääkidest. Elusorganismi seisukohalt on lipiide kolme tüüpi: 1.) Lihtlipiidid - nende molekulid moodustuvad glütseroolist, rasvhappe jäägist, etanool. Lihtlipiidideks on rasvad, õlid, vahad. Ülesanneteks on: varuenergiaallikaks, sest nende molekul on kõige energiarikkam. Kaitse ülesanne, pehmendavad lööke, kaitstes alumisi kudesid. Püsiva kehatemperatuuri säilitamine. 2.) Steroidid - madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid. Nad on sageli bioaktiivsed ained. Bioaktiivsed hormoonid- suguhormoonid, mida toodetakse neerupealsetes (naissuguhormoon- östrogeen, mees- testosteroon). Kolesterool- on vajalik orgaaniline aine
mitmed rakuorganellid. Rakusisesed membraanid on oma ehituselt sarnased raku välismembraaniga: põhiosa sisemebraanidest on üles ehitatud fosfolipiidsest kaksikkihist, millega on seostunud mitmesuguseid ülesandeid täitvad valgud. On olemas kahte liiki transporti: aktiivne ja passiivne transport. Ainete aktiivseks transpordiks on vaja kulutada energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Mõned ained liiguvad läbi membraani difusiooni või osmoosi teel (vesi, gaasid (O2, CO2), etanool ja teised väiksemad molekulid) passiivne transport. Osa rakumembraani koostisse kuuluvatest valkudest on varustatud kanalikestega. Membraaniehituses olevad transportvalgud osalevad ka ainete aktiivses transpordis. Need valgud ei juhi l'bi membraani mistahes ainet, vaid üksnes kindlaid ühendeid. Fagotsütoos kui osake jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ja omistatav aine liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Järgnevalt lisanduvad
Kuid olulised on ka soole limaskest, neer, põrn, nahk ja veri. Maksas on selline ensüümsüsteem, mis võitleb võõraste keemiliste ainetega, nii et ta toimib neile metaboliseeruvalt. Metabolismi reaktsioonid jagatakse 2 rühma: 1.esimese astme reaktsioonid oksüdatsiooni-, reduktsiooni reaktsioonid, hüdrolüüs 2.teise astme reaktsioonid iitumis ehk konjugeerumis reaktsioonid Metabolismi kiirendab mõne teise aine sisseviimine koos raviainega. Nendeks aineteks on näiteks: etanool, fenobarbitaal, erütromütsiin. Etanool kiirendab iseenda metabolismi. Tubakas kiirendab oma alkaloididele sarnaste ainete metabolismi. Metabolismi aeglustab näiteks disulfiraan. Ta on ise toimeta aga koos alkoholiga annab toime, pärssides aldehüüdide dehüdrogenaasi, tekitab aldehüüdi ülehulga ja järelikult tugeva vererõhu languse. SKF-525 farmakoloogilist toimet ei oma. Kasutatakse koos levodopaga ainult haigla ravil, et blokeerida viimase metabolismi
koostiseks võtta CaCO3)? o Vedelate lahuste (gaas vedelikus, vedelik vedelikus, tahke aine vedelikus) mõiste Lahus kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Agregaatoleku põhjal saab eristada: · Gaas vedelikus, nt soodavesi (CO2 vees) · Vedelik vedelikus, nt etanool vees · Tahke aine vedelikus, nt NaCl vees Mitte iga segu pole lahus. Lahust iseloomustab homogeensus ja lahustatud aine esinemine ioonidena, molekulidena või aatomitena. Segud, milles mõne komponendi osakesed on küll väikesed, kuid oluliselt suuremad molekulide mõõtmetest, moodustavad dispergeeritud süsteeme (kolloidsed süsteemid). Sel juhul, kui dispersioonikeskkonnaks on vedelik, saab eristada: 1) vaht (gaas vedelikus); 2) emulsioon (vedelik vedelikus); 3) suspensioon (tahke
Vastuargument- puudus hapnik, mil on eluks hädavajalik. Kurekaelaga kolvid- Louis Pasteur. John Tyndall: 1820-1893 Tündaliseerimine- vaheaegadega korduvkuumutamine. Endospoorid- bakterite termoresistentne staadium. Louis Pasteur: 1822-1895 Esmalt tegeles kristallograafiaga (teadus kristallidest). Viinhappe kristallid (D- ja L- isomeerid). Üks mikroorganism kasutas ära ainult ühe optilise isomeeri. 1854- Lille'i ülikool, tegeles käärimiste tehnoloogiaga. Arvati, et etanool tehib suhkrust puhtkeemiliselt. Pasteur näitab, et etanool on pärmide elutegevuse produkt. Ebasoovitavad lisaproduktid tekivad tänu saastavatele piimhappebakteritele ja äädikhappebakteritele. Soovitas veinimahla kuumutada, et vältida veinihaigusi, ja lisada head käärivat veini. Soovitas kuumutada valmisprodukti (55C). Pastöriseerimine. Avastused: 1. Anaeroobsed mikroorganismid (klostriidid) 2. Andis esimese käärimiste definitsiooni (elu ilma hapnikuta) 3
Lahuste lahutamine komponentideks a)kui lah ained on mittelenduvad, siis lahusti aurutatakse välja temp tõstmisega ja alles jääb lahustunud aine ning lahusti kondenseeritakse; b)kui lahuse moodust lenduvad ained, siis kasutxe destillatsiooni. Destillatsioon järjestikune aurumise ja kondenseerumise protsess. Kasut vedelike, millel on erinevad keemistemp-d, omavaheliste lahuste või vedelate mittelenduvaid komponente sisaldavate lahuste lahutamisel komponentideks (näit: etanool 78,3° ja vesi 100°) . Samuti saab vett eraldada (orgaanilistest lahustest) selle sidumisega adsorbentidega. 13) Looduslik vesi kõige suuremates kogustes kasutatav vedelik. Pinnavesi koostis: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, SO42-, H+, OH- + tahked peendispersed ained (muda, savi jne) ja mikroorganismid. Looduslikku vett ei tohi kuumutada üle 55°, sest üle 65° tekib katlakivi. Vee karedus iseloomustab Ca2+ ja Mg2+ -soolade sisaldust vees
pinnavesi. Alaliselt liigniiskete muldade profiili pealmise kihi moodustab tavaliselt turvas. Liigniiskuse pahed. Suurimaks paheks on õhu puudus mullas. Kui taimejuured ei saa õhu vahelduse puudumise tõttu hingata ja mürgised gaasid ei eemaldu mullast, tekivad mürgise toimega org happed ja taime juured lämbuvad. Org aine ladestub turbana.puude hukkumist kiirendavad anaeroobsetes tingimustes mõnede liikide juurte poolt toodetavad toksilised ühendid, selhulgas etanool ja etüleen. Kuna liigniisketes muldades on takistatud aeroobsete bakterite tegevus, siis kannatavad taimed tiotainete puuduse all, nende as muutub kiduraks. Liigniikete muldade paheks on madal temperatuur. See on tingitud eelkõige suurest auramisest(vee auramine kulutab palju soojust). Kevadel soojenevad aeglaselt, sest on suure soojamahutavusega. Puude juurestik asubliigniisketel muldadel põhiliselt pndmises 10cm tüseduses mullakihis.
GENEETIKA Mendelism - mendeli geneetika. Objekt: hernetaimed Uuris: · Seemne värvus · Seemne kuju · Kauna kuju · Kauna värvus · Õite asend · Taime pikkus Uurimise objekti valik oli edukas järgmistel põhjustel: · Tunnused on alternatiivsete paridena · Hernes on looduslikul isetolmleja ja Mendel sai taimi tolmeldada · Seemneid oli palju, sai rakendada statistilist jaotuvust Mendeli I seadus käsitleb monohübriidset ristamist (vaadeldakse ühe tunnuse kujunemist järglastel). Olgu meil värvusgeen, mis esineb kahe alleelina, dominantne alleel A määrab ära kolase värvuse, ja retsessiivne allees, määrab rohelise värvuse. P: AA x aa Kollane x roheline 1)Sugurakkudes saab olla ainul A alleel antud alleelipaari suhtes 2)Sugurakkudes saab olla ainult a alleel antud alleelipaari suhtes F1: Aa kollane F1:esimene järglaspõlvkond Mendeli I seadus. Homosügootsete vanemate ristamisel antul alleelipaari suhtes on ...
ettevõtted võivad kasutada nende asemel teisi kahjulikke aineid. Lugema peaks terviklikult kogu silt läbi, et saada täielik kindlus, et toodang on ohutu. (Scientific Committee on Consumer Safety, 2013) 1.3.2 Alkohol Alkohol on orgaaniline koostisosa, millel on suur hulk erinevaid vorme ja kasutusalasid kosmeetikas. On olemas nii head, kui halvad alkoholid. Halvad alkoholid on madala molekulmassiga ja võivad olla vägagi kuivatava ja ärritava toimega. Etanool, denatureeritud alkohol, metanool, bensüülalkohol ja etüülalkohol, on halvad alkoholid,mis on võimelised looma vabasid radikaale, mis kahjustavad naha kaitsebarjääri. Ülejäänud alkoholid on head ja ei põhjusta suuri kahjustusi nahal, kui neid ei kasutata liigses koguses. Selleks, et hoiduda halbadest alkoholidest tuleks jälgida toodete koostisosade nimekirja, kui eelpool mainitud ained on listis eespool on see problemaatiline igale nahatüübile, kui aga
geneetilise ravimitaluvuse (ravimiresistentsuse) või bakteritel on resistentsust määravad plasmiidid ja on võimalik nende ülekanne ühelt bakterilt teisele. 3.18. A 60 min, B 30 min. Paljunemiskiirus sõltub a) temperatuurist, b) toiduallika olemasolust, c) pH-st. 3.19. Lahus kaetakse õliga, sest protsess toimub hapnikuta keskkonnas (anaerobioosis). Järeldus: optimaalne temperatuur pärmseente elutegevuseks on 30ºC. Katses tekib veel etanool. 50º juures ei eraldu süsihappegaasi, sest tekkinud etanool pärsib pärmseente elutegevuse. Põhjendused: 1) hapnik on elukeskkonnas väga levinud, seetõttu on anaeroobseid elupaiku vähem, 2) aeroobne ainevahetus on efektiivsem, 3) kuna hapnik on elukeskkonnas levinud, on paljud organismid evolutsiooni vältel kohastunud elama aerobioosis. 4. AINE JA ENERGIAVAHETUS 4.1. Erinevus: autotroofid sünteesivad eluks vajaliku aine anorgaanilistest ainetest.
Kordamisküsimused (teemad) Mikrobioloogia I kursuse kohta 2013 I 1. Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid. a) orgaaniliste molekulide abiootilist moodustumist ürgsel Maal tolaegsel tingimustel b) Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks 2. Tingimused ürgsel Maal. Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid. · väga vähe hapnikku, · redutseerivad tingimused · CH4 , CO2 , N2 , NH3, jäljed CO ja H2-st, · kõrge temperatuur, · valgus, vulkaaniline tegevus, meteoriitide rünnakud ja ultravioletkiirgus olid palju suuremad kui praegu Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini ka aspartaadi ja ...
geneetilise ravimitaluvuse (ravimiresistentsuse) või bakteritel on resistentsust määravad plasmiidid ja on võimalik nende ülekanne ühelt bakterilt teisele. 3.18. A 60 min, B 30 min. Paljunemiskiirus sõltub a) temperatuurist, b) toiduallika olemasolust, c) pH-st. 3.19. Lahus kaetakse õliga, sest protsess toimub hapnikuta keskkonnas (anaerobioosis). Järeldus: optimaalne temperatuur pärmseente elutegevuseks on 30ºC. Katses tekib veel etanool. 50º juures ei eraldu süsihappegaasi, sest tekkinud etanool pärsib pärmseente elutegevuse. Põhjendused: 1) hapnik on elukeskkonnas väga levinud, seetõttu on anaeroobseid elupaiku vähem, 2) aeroobne ainevahetus on efektiivsem, 3) kuna hapnik on elukeskkonnas levinud, on paljud organismid evolutsiooni vältel kohastunud elama aerobioosis. 4. AINE JA ENERGIAVAHETUS 4.1. Erinevus: autotroofid sünteesivad eluks vajaliku aine anorgaanilistest ainetest.
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Dots. Viia Lepane rühmad 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest...
Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles rasvade ja süsivesikute defitsiidi korral. Energiat saadakse ka alkoholist. Toitainete 1 grammi energeetiline väärtus (bioloogiline põlemisväärtus) on esitatud tabelis 21. Tabel 21. Toitaine energeetiline väärtus 1g kcal kJ lipiidid 9 -38 süsivesikud 4 -17 valgud 4 -17 etanool 7 -29 Kuna erinevatel inimestel kulub põhiainevahetuseks, lihastööks ja soojuse tekkeks erinev hulk energiat, siis tuleb esitatud toitumissoovitusi võtta kui orientiire ja läheneda neile individuaalselt. Toidu ja jookidega saadav energia peab olema vastavuses kulutustega. Toiduenergia pideva liia tagajärjeks on ülekaal ja rasvumine, mis on paljude haiguste riskifaktor. Ülekaal soodustab südame-veresoonkonna
4 . , , , (), . , . , , «» . 11. Millised vaadeldud teguritest põhjustasid valkude pöördumatut, millised pöörduvat denaturatsiooni? - Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. - Etanool, atsetoon jt. veega segunevad orgaanilised solvendid kutsuvad valgumolekulides esile aminohapete apolaarsete (= füdrofoobsete) radikaalide pöördumise molekulide välispinnale. Toimub valgu dehüdratiseerumine, mistõttu valk sadestub lahusest välja. Kui sadestit ettevaatlikult lisada ja katseklaasi sisu pidevalt loksutada, denatureerub valk pöörduvalt. Sellisel juhul lahustub tekkinud sade uuesti, kui sadesti kontsentratsiooni vee lisamise teel vähendada. 12
1)Toornafta puhastamine liivast ja sooladest 5)Nafta ja gasoilide termiline krakkimine Eelpool esitatud struktuurvalemitest järeldub, et nende Toornafta sisaldab märkimisväärses koguses vett, muda, Termilist krakkimist kasutatakse tänapaeval ainult kõige toksiliste ainete tekke üheks eeltingimuseks on hapniku liiva ja mineraalsooli. Viimased põhjustaks rafineerimise lihtsamates refinerites, kus bensiini palju pole vaja ja kloori aatomite üheaegne esinemine gaasifaasis või seadmete ummistust ja korrosiooni. Kasutatakse kahte toota. Gasoili aur kuumutatakse üles kuni 500-600 C vees. soolärastuse meetodit. Esimese meetodi järgi lisatakse rõhul ca 34 at ning lahutatakse fraktsioonideks Keemiatööstus toodab ja kasutab ülemaailmselt umbes tooraftale ca 10% vet...
Organismide keemiline koostis Ainete jagunemine: 1. Anorgaanilised ained (eluta loodus) - vesi - anorgaanilised ühendid (happed, alused, soolad) 2. Orgaanilised ained (elusloodus) - valgud - lipiidid - sahhariidi biomolekulid - nukleiinhapped (DNA, RNA) - madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, vitamiinid, hormoonid) Rakkudes on kõige enam: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku. Vesi Vee molekulis on polaarne kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Kui vesiniksidet poleks, oleks vesi gaasilises olekus. Klaster vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid, mille tulemusel moodustuvad erineva arvuga vee molekulide kogumid. Hüdrofiilsus aine omadus lahustuda vees. Hüdrfoobsus aine omadus mitte lahustuda vees. Hüdratatsioon keemilise ühendi liitumine veega. Deh...
Pane epsi ,,sabad" tsentrifuugis suunaga väljapoole, see on oluline selleks, et teaksid kuhu pisike DNA sade tekib. DNA sade oli mööda eppendorfi seina umbes 0,75 ml kriipsuni 11. Eemalda ettevaatlikult supernatant. 12. Pese sadet sooladest vabanemiseks 70% etanooliga. See tähendab: pipeteeri sademele 200l 70% EtOH, tsentrifuugi 5 minutit maksimumpööretel RT ning eemalda supernatant. Etanool lahustab sademest üles DNAga kaasa tulnud mitmesuguseid soolasid. Ettevaatust! Jälgi et DNA sade etanooli äravõtmisel kaasa ei tuleks! 13. Kuivata DNA sade läbipaistvaks, et vabaneda ka etanooli jääkidest. kuivatamise kiirendamiseks panime eppendorfis +37 kraadi inkubaatorisse 14. Suspendeeri 30-50 l MQ-s DNA sade lahustus kiiresti d. Edukaks DNA eralduseks peab olema transformatsioon edukas ning
Senikaua kuni akperimente seletati kvalitatiivselt, siis flogistoniteooria sobis, hiljem, kui arenesid kvantitatiivsed meetodid jäi flogistoniteooria ajale jalgu. 17. Milliste ainetega (või ainete segudega) seostatakse tänapäeval järgmisi omaaegseid ainete nimetusi? a) merehape - vesinikkloriidhape b) vitriolihape - väävelhape c) sinine vitriol - vasksulfaat d) roheline vitriol- raudsulfaat e) aqua fortis- lämmastikhape f) aqua regia- kuningvesi g) aqua vitae- etanool h) gas sylvestris ehk metsa(puidu-)gaas- süsihappegaas i) seotud (kinnistuv) õhk- süsihappegaas j) flogistoniseeritud õhk- lämmastik k) deflogistoniseeritud õhk, l) tuliõhk hapnik m) põlev õhk vesinik 18. Keda seostatakse alljärgnevate seisukohtade või avastustega? a) Näitas, et on olemas erinevaid õhutaolisi aineid, võttis esmakordselt kasutusele termini gaas: Jan Babtista van Helmont, flaami arst, alkeemik
kasulikku tööd.vastus peaks olema 45 x 0,6. 22. Kuidas sõltub laengutevahelise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest (valem, ühikud)? U(J) = k D1q1(C) q2(Ckulon) r1(m) D dielektriline konstant, vees ligikaudu 80, muidu org. solventides 110, k = 1/(4 0), 0=8,85x1012 J1C2m1 23. Kas Na+ ja CH3COO vaheline tõmbumine on tugevam vees või etanoolis? Na+ ja CH3COO vaheline tõmbumine on tugevam etanoolis, sest etanool pole polaarne lahusti ning seetõttu pole ka ühedi CH3COONa lahustumine seal nii hea kui vees. Tõmbumine Na+ ja etanaatiooni vahel on tõepoolest etanoolis suurem, kuid etanool ON polaarne lahusti (vesiniksidemed!). Vee molekulid on siiski polaarsemad ja lisaks on nad ka väiksemad ja pääsevad väga hästi igale poole ligi, puksides aatomeid teiste molekulide küljest lahti (näit Na) ja ümbritsedes tekkinud ioonid (hüdraatumine) ehk soodustades lahustumist. 24
Biosaadavus on üldjuhul väiksem kui 1, põhjusteks Seedetrakti bakteri ja sooleseina rakkude ning pankrease ensüümid võivad võõrühendi metaboliseerida 1. Difusiooni teel - enamik toksikante siseneb just selliselt ilma energia kuluta: · filtreerumine läbi membraanvalkude poolt moodustatud nn. veepooride osmootse või hüdrostaatilise jõu mõjul. Selliselt läbivad membraane väikesed polaarsed molekulid nagu etanool või uurea; · passiivne difusioon läbi fosfolipiidse kaksikkihi. 2. Aktiivne transport - selektiivne ja küllastatav, nõuab energiat. Sarnased ained võivad võistelda spetsiifilise membraanis oleva kandevmolekuli pärast. Kaks põhimehhanismi: · Lihtne aktiivne transport. Transporditav molekul läbib membraani kompleksis spetsiifilise membraani pinnal oleva kandemolekuliga. Võib esineda küllastumine ning inhibeerimine metabolismi mürkidega
Anioonsed naatriumhüpokloriid, pindaktiivsed ained tekitavad pinnal kloramiin, etanool, elektrilaenguid, mis aitavad mustusel isopropanool, katioonsed eemalduda pindaktiivsed ained,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
