Saab kasutada ka valke ja rasvu. Bioloogiline oksüdatsioon: 1 glükolüüs 2 püruvaadi aktiveerimine 3 tsitraadi tsükkel 4 - hingamisahel 2. Glükolüüs ja käärimine. Glükolüüs glükoosi oksüdatiivne lõhustamine püruvaadini. Tekib 8 ATP. Glükolüüs toimib kuni püroviinamarjahappe tekkeni loomades ja teimedes ühtemoodi. Peale viimase tekkimist moodustub taimes etanool, mis on lõpp-produktiks. Glükolüüs toimub tsütoplasmasl. Joonis vihikus. Käärimine anaeroobne glükolüüs, oksüdatiivne dissimilatsioon, mille tulemusena vabaneb energia. Käärimisi eristatakse vastavalt valdavate lõppsaadste järgi. Piimhappekääritamine, etanoolkääritamine. Käärimine = Püruvaat --- Atseetaldehüüd --- etanool Eraldub CO2 lisandub NADH 3. Püruvaadi aktiveerimine ja tsitraaditsükkel.
12.Glükolüüsi reaktsiooniahel a)aeroobne/anaeroobne miks? Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli. Anaeroobne glükolüüs e käärimine, hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. b)lähteaine(d) glükoos, ensüümid, hapnik c)tinglik lõpp produkt. 2 ATP, piimhape/etanool d)kus jätkub selle ühendi tranformatsioon aeroobsetes tingimustes ja mis ühend tekib? Aeroobsetes tingimustes NADH re-oksüdeeritakse elektronide transpordi ahelas oksüdatiivse fosfüleerimise käigus, tekib ATP. Aeroobsetes tingimustes siseneb püruvaat tsitraadi tsüklisse, kus lõhustatakse CO2 ja sünteesitakse täiendavalt NADH ja FADH2. 13
FLUOR Leidumine ja saamine Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost CaF2 ja krüoliidist Na3AlF6. Fluori ja fluoriühendite tootmiseks kasutatakse rohkem siiski fluoriiti, kuna krüoliit on haruldane mineraal, mille ainsad tööstuslikud varud asuvad Gröönimaal. Fluoriit Krüoliit Fluoriit oli tuntud juba vanadest aegadest muistsetele juveliiridele, metallurgidele ja klaasimeistritele oma erakordse ilu ja värvitoonidega. Igal mineraalitükil oli kordumatu muster. Fluorist tehti ehteid ja ilusasju, kaunistati losse ja templeid. Fluori saamise ja uurimise ajalugu on traagiline. Kuna fluor on väga mürgine gaas, siis said paljud seda elementi avastada püüdnud teadla...
kasutusvaldkonnad). Piimhappekäärimine. Piimhappekäärimine toimub piimhappebakterite elutegevuse käigus. Piimahappebakteritele on toitaineks süsivesikud (glükoos), tekib piimhape. Piimhappekäärimist kasutatakse hapupiimatoodete valmistamisel, aedviljade hapendamisel ja leiva valmistamisel. Etanoolkäärimine. Etanoolkäärimist põhjustavad pärmseened. Pärmseentele on toitaineks süsivesikud (glükoos), tekivad etanool ja CO2. Seda kasutatakse pagaritööstuses ja alkohoolsete jookide tootmisel. Saiataigna kerkimise põhjustab eralduv CO2. 5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG 1) Mõisted mitoos ja meioos. Mitoosiks nim rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Meioosiks nim rakkude jagunemise viisi, mille korral kromosoomide arv väheneb 2 korda. 2) Selgitage mitoosi ja meioosi eesmärki, tulemust ja tähtsust ning võrrelge.
Põltsamaa Ametikool Matrejaliõpetus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Autokütused 1.1 Bensiin CAS NR.: 86290-81-5 AINE NIMETUS (IUPAC): BENSIIN, pliivaba SÜNONÜÜM: Motorspirit, unleaded INGLISEKEENE NIMETUS: Gasoline KEEMILINE VALEM: C4 ... C12 süsivesinike ühend RISKILAUSE: 45-48-20/21/22-18 OHUTUSLAUSE: (1/2-)-53-16-23-29-36/37 FÜÜSIKALISED OMADUSED: Iseloomuliku lõhnaga läbipaistev kergestiaurustuv vedelik. Värvus sõltub margist. PÕLEVUS: Kergesti süttiv vedelik. TIHEDUS VEE SUHTES: 0,7...0,8 AURU TIHEDUS ÕHU SUHTE:: >1 PLAHVATUSPIIRKOND (mahu%): 0,6...8,0 LEEKPUNKT: <-20° C PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS: 35,4...231 g/m3 ISESÜTTIMISTEMPERATUUR: 220° C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR: -44...24° C KEEMISTEMPERATUUR: 30 ... 215° C SULAMISTEMPERATUUR: <-20° C LAHUSTUVUS: Vees lahustub <0,150g/l. LISATEAVE: Bensiin põlemisel soojeneb sügavuti, moodustades kasvava homotermilise kihi, te...
Biokütus kuulub taastuvate kütuste hulka. Transpordisektori kontekstis räägitakse palju ka teise põlvkonna biokütustest. Need on vedelkütused, mida saadakse tahkest biomassist puidust või põhust. Ent teise põlvkonna biokütuste valmistamise tehnoloogiad on alles teadusuuringute järgus ning nende turule jõudmiseni läheb veel palju aastaid. [1/2/3/4/5] Biokütuse liigid · Bioetanool biomassist ja/või jäätmete orgaanilisest osast toodetud etanool · Biodiislikütus taimsest või loomsest õlist toodetud diislikütuse kvaliteediga metüülester · Biogaas puugaas või biomassist (ka jäätmete orgaanilisest osast) toodetud vedelgaas, mille puhtus vastab maagaasi kvaliteedile · Biometanool biomassist toodetud metanool · Biodimetüüleeter biomassist toodetud dimetüüleeter · Bio-ETBE bioetanooli baasil toodetud etüültertsiaarbutüüleeter. Biokütuse sisalduse
dissotsatsioon. Ahela edasikandumine toimub ühe paardumata elektroniga kloori aatomi reaktsioonil metaaniga ja tekkiva metüülradikaali reakstioonil kloori molekuliga. CH4+Cl2CH3Cl+HCl. Küllastumata Redoksomadused - Põleb: C2H4+3O22CO2+2H2O. Liitumisreaktsioonid - hüdrogeenimine = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan C2H4+H2C2H6(Alkeenide saamine pöördreaktsioon, ilma katalüsaatorita toimub ainult kõrgetel temp). Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, etanool C 2H4+H2OC2H5OH(See reaktsioon kulgeb happelises keskkonnas. Mehhanism on sarnane vesinikhalogeniidi liitumisega. Ka produktide jaotus toimub samamoodi, Markovnikovi reegli järgi). Alküünidel - Kuna alkoholid, milles OH on seotud kaksiksideme juures oleva süsiniku aatomiga, pole püsivad ja isomeeruvad vastavaks aldehüüdiks või ketooniks- on saaduseks etanaal. Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. C2H4+Br2C2H4Br2(elektrofiil tekib siin halogeeni molekuli
taluma kiirguskoguja massi, vastasel juhul on vaja lisatoestust. Selle kontrollimise peab läbi viima paigaldaja (Kivinukk & Staak, 2008). Päikeseenergia kaudne kasutus Bioenergia Bioenergia on biomassi või biomassisaaduste põletamisel saadud energia. Biomass koosneb kõikvõimalikust bioloogilisest materjalist - puidust, sõnnikust, põllumajandusjäätmetest -, selle saaduste hulka kuuluvad aga taimsed õlid, etanool ja anaeroobse lagunemise tulemusena tekkinud gaas. Kõige tavalisem on biomassi põletamine vahetult soojuse saamiseks, kuid biomassi saab kasutada ka kütusena elektrienergia tootmisel turbiinide abil (Kivinukk & Staak, 2008; Lehtveer, 2007). |8 Tänapäeval katab bioenergia 15% maailma energiavajadusest ja on poolele inimkonnast kõige tähtsam energiaallikas
Bioloogia Elu omadused: 1) Aine- ja energiavahetus 2) Biomolekulide esinemine 3) Sisekeskkonna stabiilsus 4) Reageerimine ärritustele 5) Paljunemine Bioloogia uurimistasandid: 1) Molekulaarne tasand (Süsivesikud, valgud, nukleiinhapped) 2) Rakuline tasand (närvirakud, lihasrakud jne) 3) Organismitasand (Paljunemine, pärilikkus) 4) Populatsioonitasand (Ühte liiki kuuluvate loomade rühm kindlal maa alal) 5) Liigi tasand 6) Ökosüsteemi tasand (Tiik, vihmamets) 7) Biosfääri tasand (terve maa elustik) Teaduslik uurimismeetod 1) Püstitada uurimisküsimus (mida uurime?) 2) Hankida taustinformatsiooni 3) Hüpoteesi sõnastamine (Oletatav vastus) 4) Hüpoteesi kontrollimine (Meetodid, reaalne töö) 5) Andmete analüüs ja järelduse tegemine Põhi bioelemendid Esinevad aatomitena Esinevad ioonsel kujul 1) Süsinik C...
Tallinna Tehnikaülikool Loodusteaduskond Keemia ja biotehnoloogia instituut BIOKEEMIA Laboratoorne töö nr: 1.1 ja 1.2 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Töö teostaja: Õppejõud: Tallinn 2017 1. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mille monomeerideks olevad aminohapped on omavahel seotud amiid- ehk biokeemias tuntud peptiidsidemete abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahele. Kuna peptiidsideme moodustumisel eraldub vesi, võib seda nimetada ka kondensatsioonireaktsiooniks. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet proteogeensed aminohapped. Mõningates valkudes on ka ebaharilikke a...
1 Tsütoloogia e rakuõpetus Rakk (cellula, kytos) Inimorganisimis on umbes 100 triljionit rakku. Rakk on organismi põhiline ehituslik ja talituslik ühik, millel on olemas kõik elu iseloomustavad tunnused: ainevahetus, liikuvus, erutuvus ja paljunemine. Organismis on ~200 erinevat rakutüüpi, mis erinevad kuju, suuruse ja talitluse poolest. Sarnase ehituse ja talitlusega rakud ja nende poolt produtseeritud rakuvaheaine moodustavad kudesid Koed moodustavad elundeid Elund on see organismi osa, millel on kindel kuju, ehitus, asetus ja ta täidab temale omast funktsiooni Elundsüsteem koosneb ehituse, talitluse ja arenemise poolest sarnastest elunditest Raku suurus ja kuju sõltub koeliigist, asukohast selles ning missugune on raku elu- ja töötsükkel(talitlus). Närvirakkude haraline kuju ja pikad jätked võimaldavad neil kontakteeruda paljude rakkudega ja kanda impulsse üle pikkade vahemaade (üle ühe m...
1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles olevad aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega, mida nimetatakse ka peptiidsidemeks. Peptiidside tekib ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel, mille tulemusena eraldub ka vesi. Peptiidside on osalise kordsuse tõttu planaarne. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks. Mõningad valgud sisaldavad ka ebaharilikke aminohappeid. Valgud täidavad oma funktsioone tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad primaarstruktuurist ehk aminohapete valikust ja järjestusest polüpeptiidahelas. Sekundaarne struktuur iseloomustab ahela lokaalset korrapärastumist, tertsiaarse struktuuri mõistet kasutatakse kogu valgumolekuli kolmemõõtmelise struktuuri iseloomustamiseks. Osamolekulidest ehk subühikutest koosnevaid valke nimetatakse oligomeerseteks, tal on mitu polüpeptiidahe...
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1.1 ja 1.2 Vladlena Siposa (120659) YAGB21 Õppejõud: Malle Kreen, Priit Eek Töö teostatud: 04.02.2013 Töö esitatud: 26.02.2013 Sissejuhatus Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on seejuures ühebitine - ei või jah. Hinnatakse - iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, - sademe või hägu moodustumist, - gaasi eraldumist, - muid silmaga nähtavaid muudatusi. 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles "ehituskivideks" olevad aminohapped on omavahel seotud Amiidsidemete (peptiidsidemete) abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe ka...
Mürgil võib olla peiteaeg, kus mürgitusnähud ilmnevad kunagi hiljem. Näiteks tsüaniidil paar minutit, metanoolil pool tundi, fosgeenil mitu tundi. Mürgistuse puhul võib tekkida teadvus- ja psüühikahäireid kuni teadvusekaotuseni, hingamishäireid, mürgiste ja söövitavate gaaside hingamisel kopsuturse. Vingugaas ja maomürgid tekitavad verekahjustusi, raskete mürgistuste puhul hakkavad veresoonte seinad läbi laskma. Etanool, unerohud, tsüaniidid põhjustavad kehatemperatuuri langust. Sagedased on ka mürgistuste puhul krambid. Paljud vahendid, mida inimesed iga päev oma töös kasutavad, sisaldavad mürgiseid aineid. Nende ainete keemilised omadused võivad organismi tugevasti kahjustada. Seepärast tuleb värvilahusteid, puhastusvahendeid ja muud sellist alati hoida niisuguses kohas, kust väikesed lapsed neid kätte ei saaks. Ka paljud nautimisvahendid on mürgised.
Nummerdamise alguse määrab hüdroksüülrühm, mida peetakse tähtsamaks halogeenist, kaksiksidemest ja alküülrühmast. CH3 -- CH2 -- CH2 -- OH (propaan-1-ool), HO -- CH2 -- CH2 -- OH (etaan-1,2-diool), HO -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- OH (heksaan-1,6-diool). Nimetamisel kasutatakse ka vanemat nomenklatuuri, kus asendajaks on süsivesinikahel. On lubatud kasutada lihtsamate alkoholide puhul. CH3CH2CH2OH propanool ehk propüülalkohol. CH3CH2OH etanool ehk etüülalkohol (nimetatakse ka piirituseks). 5-metüül-4-hekseen-1-ool (või 5-metüülheks-4-een-1-ool) 2-fenüületanool tsüklopentüülmetanool okt-1-een-3-ool 1,2-tsükloheksaandiool 3-metüül-1,5-pentaandiool 1,2-propaandiool 3.1.1. Alkoholaadid
rõhk. Reaalgaase saab kirjeldada van der Waalsi võrrandi abil: (P+N 2a/V2)(V- nb)=nRT. 28. Atmosfäär: 2500+- õhus H2. 1000-2500- Eksosfäär, õhu He, satelliidid. 500- 1000- 1500k O2(1000). 250-500- Termosfäär. 80-250- N2 180K(all). 40-80- mesosfäär 270k(all), õhk. 10-40- stratosfäär. 0-10- 290K, ilm(pilved jne). 29. plahvatuslikud ained: maht(%) alumine sisaldus ja ülemine sisaldus. Atsetoon 2-13, bensiin 1-7, dikloroetaan 2,7-12,8, metüülatsetaat 2,2-15,5, etanool 3,3-19, dietüüleeter 1-40, tärpentiin 0,8. 30.CH4 omadused: Värvitu gaas põlemisreaktsioon: CH4 + 2O2->CO2 + 2H2O. Põleb sinise leegiga, tekib looduses anaeroobsetes tingimustes bakterite elutegevuse tulemusena; Osaleb atmosfääris keemilistes reaktsioonides on üks nn. kasvuhoonegaasidest; Eluiga atmosfääris ~10 a; Kõrvaldab reaktsioon OH- radikaaliga (tekivad CO2 ja vesi); On maagaasi peamine komponent 60-90%; Saadakse: NaOH + CH3COONa CH4 + Na2CO3 Vähemürgine, kerge narkootiline
BIO4: pärilikkus + muutlikkus. Suuline arvestus, 2 KT. (5 kursus on zooloogia välipraktika, u 8.-15. juuni, puugi vastu eelnevalt vaktsineerida. 4 rühma: linnud, kalad, imetajad taskulambid, mudaelukad :D Mendeli seadus Gregor Mendel 1866. a. Mendelil kõrgem loodusteaduslik haridus, Brünni augustiinlaste kloostri õpetaja alguses, hiljem kloostriülem ehk abt. Vastutas kloostri taimekasvatuse eest. Tema seadused taasavastati 34 aastat hiljem. Mendel teostas katseid taimehübriididega, uuris tunnuste kujunemist järgnevates põlvkondades. Põhiliseks katsetaimeks aedhernes. Katsetaime valikuga Mendelil vedas. Aedherne bioloogiline sobivus geneetika katseteks: 1. aedhernes on üheaastane taim sai vastused kiiresti 2. aedhernes kuulub liblikõieliste sugukonda ja on looduslikult isetolmleja järelikult sai taimi kunstlikult tolmeldada 3. hernel on palju alternatiivseid tunnuspaare mendel uuris 7 tunnuspaari kujunemist: ...
Muudab vähem rakkude morfoloogiat kui nt kuumfikseerimine 15. Mis on peptidoglükaan. Polümeerne molekul rakukestas, polüsahhariidse ahela moodustavad NAM (N- atsetüülmuraamhape) ja NAG (N-atsetüülglükosamiin), mis on ühenduses 1,4-β-glükosiidsidemega. 16. Millel põhineb gramreaktiivsus? Gram(+) ja gram (-) bakterite rakukesta ehituse erinevustel. 17. Mis funktsioon on etanooli lahusel Etanool peseb gram(-) värvi maha, kuna neil on õhuke PDG ja etanool muutis polüsahhariidse välismembraani läbilaskvaks. 18. Millised on Grami järgi värvimise põhietapid ja kuidas värvuvad neil etappidel GN ja GP bakterid? 1. kuumfikseeritud preparaadile kantakse peale kristallviolett 2. Lugoli lahusega töödeltakse preparaati, jood kinnitab värvi 3. etanooliga pestakse preparaati 4. tehakse täiendvärvimine safraniiniga. 1. ja 2. värvuvad ühtemoodi – kõik violetseks, 3. aga lilla värvus ei pesta maha g(+). lõpuks on g(+) lillad ja g(-) punased
teineteisest tunduvalt EN >1,9. Molekulaarne aine on molekulidest koosnev aine. Molekulaarsed ained on palju mittemetallid: nt vesinik, hapnik, broom, jood, valge fosfor jt. Molekulidest koosnevad ka palju mittemetalliliste elementide ühendid: nt vesinikkloriid, devesiniksulfiid, süsinikdioksiid, tetrafosfordekaoksiid, sealhulgas ka väga palju orgaanilised ained: nt metaan, benseen, etanool, glükoos. Võivad olla tavatingimustes gaasid, vedelikud või ka tahked ained. Molekulaarsed ained võivad Mittemolekulaarne aine on keemiline aine, mis koosneb väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Molekule nendes ainetes ei esine. Tüüpilised mittemolekulaarsed ained on ioonsed ained ja metallid. 25. Metalliline side - Metallides moodustub kristallvõre, selle sõlmpunktides asuvad
Avatud süsteemis: lahustunud ainete osakesed jäävad alles, muu aurustub. Vedelik vedelikus: sarnased vedelikud (vesi, etanool) lahustuvad teineteises igas vahekorras. Temperatuuri tõusuga suureneb vedelike vastastikune lahustumine. Kinnises süsteemis: auruvad mõlema vedeliku molekulid. Avatud süsteemis: kõik aurustub, kuid erineva kiirusega: esmalt, mille Pküll suurem. Kõikidel juhtudel Paur < Pküll. N: vesi- etanool, lahkub esimesena etanool. Lahustuvuse temperatuursõltuvus lahuste külmumistemperatuur on madalam ja keemistemperatuur kõrgem kui puhastel ainetel. N: teede soolatamine soolalahus külmub madalamal temperatuuril. 13. Vedeliku mõiste, vedelike saamine (tekkimine). Vedelike voolavuse, viskoossuse ja pindpinevuse mõisted, millised välistegurid mõjutavad vedelike voolavust, viskoossust ja pindpinevust. Vedelike käitumine tahke aine tasasel pinnal ning pragudes ja kapillaarides. Osmoos (mõiste, seletus).
Kuiva õhu koostis (ruumala- ehk mahu%): N2 78%; O2 21%; Ar 1%; CO2 0,03% jm. Lisaks sellele on õhus veel niiskust (veeauru). 32. Atmosfääri koostis. 78% N2; 21% O2; 1% Ar; 0.03% CO2 7 33. Plahvatavad gaaside segud (milliseid teate, näited -vähemalt 5 erinevat). Atsetoon, bensiin, etanool, propaan, metaan. 34. Metaani iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport). Põlemisreaktsioon: CH4 + 2O2 → CO2 + 2H2O (sinine leek) Tekib looduses bakterite anaeroobsel elutegevusel. Osaleb atmosfääris keemilistes reaktsioonides (kasvuhoonegaas); Eluiga atmosfääris ~10 a; On maagaasi peamine component: 60-90%; Omadused: Värvitu gaas Vähemürgine, kerge narkootiline toime, Kergesti süttiv, koos õhuga plahvatusohtlik
Embrüogenees - blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Esineb näiteks inimese lootelises arengus Ensüüm - biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. Esineb protistidel, seentel ja osal taimedel Etanoolikäärimine - pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudusel toimuv glükoosi lagudamine, mille üheks lõpp-produktiks on etanool Eteoloogia - loomade käitumist uuriv teadusharu Eukarüoot - organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarürootide hulka kuuluvad protistis, seened, taimed ja loomad Fenotüüp - isendi vaadeldavate tunnuste kogm, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Fosfolipiid - rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiid molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga
Tihedus näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistemperatuur puhas aine sulab ja keeb kindlal temperatuuril. Puhta aine sulamisel ja keemisel temperatuur ei muutu. Nt. S: jää 0°C, raud ~1500°C, tina 232°C. K: vesi 100°C, etanool 78°C, eeter 36°C. Elektri- ja soojusjuhtivus aine võime juhtida elektrir ning soojust. Head elektri- ja soojusjuhid on metallid(Ag, Cu, Al) ja soolade vesilahused. Ohutusnõuded: 1. järgi täpselt tööjuhendis antud soovitusi ja õpetaja nõuandeid! 5. tundmatu aine lõhnaga tutvu eemalt, ära maitse! 2. vajadusel kasuta avivahendeid nt. kittel, kummikindad jne. 6. pärast tööd pese käed ja korrasta laud. 3
Tsitraaditsükkli reaktsioonides moodustub 10 NAHD2 molekuli, mis suunduvad hingamisahela reaktsioonidesse. Hingamisahel hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestel. Eespool saadud 12 NAHD2 molekulide arvelt sünteesitakse 36 ATP-d. Villu Etanooli käärimine: glükoos-> 2etanooli + 2CO2 (-> 2ATP). Protsess kestab, kuni jätkub glükoosi või etanool pärsib pärmseente elutegevuse. NAD- on vesiniku kandja, mis võimaldab H+ aatomeid kanda hingamisse. Villu ATP- ehk adenosiintrifosfaat on makroergiline ühend, mida kasutavad kõik organismid. Makroergilised ühendid on orgaanilised ained, millesse salvestatud energiat saab kasutada biosünteesireaktsioonides. Makroergilised ühendid on näiteks veel GTP;CTP;TTP;UTP.
Üldkeemia kordamisküsimuste vastused 1. Mis on aatom? Millest see koosneb? Kirjelda Na aatomi näitel. · Aatom on osake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. · Näide. Naatrium Na: +11|2)8)1) p arv: 11 n arv (ümardatud aatommass aatomnr): 12 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem ja tema seaduspärasused? · Perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. · Seaduspärasused: 1) perioodides nõrgenavad elementide metallilised omadused (tuumalaeng suureneb, raadius väheneb); 2) rühmades tugevnevad metallilised omadused (kihtide arv ja raadius suureneb). 3. Mis on oksüdatsiooniaste? Osata määrata seda etteantud ühendites. · Oksüdatsiooniaste on arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühend...
kloroplast leukoplastiks - kui roheline taim satub pimedusse 10. Glükoosi lagundamine. Raku hingamine. C6 H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O 38ADP + 38P 38ATP Glükoosi lagunemisel võime eristada 3 etappi: glükolüüsi, tsitraaditsüklit ja hingamisahela reaktsioone. 1. Glükolüüs - kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine. Anaeroodne glükolüüs: Glükoosi lagundamine hapniku puudujäägi korral, saaduseks piimhape või etanool ja CO2. Piimhappekäärimine toimub lihaskoe rakkudes ja piimhappebakterite elutegevuse käigus. Ühest glükoosi molekulist saadakse kaks piimhappe molekuli, H aatomeid ei eraldu ning protsess piirdub kahe ATP molekuli sünteesiga (2ADP + 2P 2ATP). H aatomid seostuvad NADiga (2NAD + 4H 2NADH2). Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lagundamine
Anaeroobse glükolüüsi käik: 1. 6 süsinikuga ühend (glükoos) laguneb kaheks 3 süsinikuga ühendiks (püroviinamarihape - Pyr); 2. vabaneb 4 vesiniku aatomit, mis hapniku olemasolul lähevad edasi tsitraaditsüklisse, kus seonduvad NAD-ga ja moodustub 2 NADH2 ; 3. vabaneb 2 ATP-d; 4. NADH2 läheb mitokondritesse hingamisahelasse; 5. kui hapniku ei ole, moodustub Pyr-st ja vesiniku aatomitest piimhape või etanool. Piimhappekäärimine hapniku puudusel lihaskoe rakkudes ja piimhappebakterite elutegevuse käigus. 1Glc 2 piimhappe molekuli ja 2ATP. Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis läheb TCA-sse. AEROOBNE GLÜKOLÜÜS - glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb kõigist glükolüüsi reaktsioonidest, tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Anaeroobse
(v.a.arengumaades). Uuringute tulemused vasturääkivad. · Kirjeldatud spontaanse abordi sagedamat esinemist HIV positiivsetel. · Progresseerunud HIV infektsioon võib mõjutada raseduse kulgu · Teised riskfaktorid mõjutavad: suitsetamine, narkootikumid, kehv antenataalne hool jt. Alkohol Alkoholi kuritarvitamine raseduse ajal võib põhjustada lootekahjustusi. Kui rase naine tarbib alkoholi, mõjub see lapsele sama palju kui naisele endale. Alkoholis sisalduv etanool läheb vabalt läbi platsenta. Alkohol on eriti mürgine kasvavatele kudedele ja seepärast on loode tundlikum kui täiskasvanu. Alkohol mõjutab luude ainevahetust, häirib kasvu ja võib kahjustada närvikude ja ajurakke. Loode, kes saab emast tunduvalt suurema alkoholi konsentratsiooni, kuid lõhustab seda tunduvalt aeglasemalt, on purjus veel kaua aega pärast seda , kui ema on juba kaine. Mitte kedagi ei kahjusta alkohol julmemalt kui loodet, juhul kui rase naine joob alkoholi!
Kuressaare Gümnaasium ALKOHOL Uurimistöö Kristiina Pajussaar Kadri Järvalt X klass Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. MILLEST JOOMINE ALGAB..........................................................................................4 2.ALKOHOLI SISALDUS VERES..........................................................................................5 1.2 Ilmamõõteriistad...............................................................................................................8 1.3 Kuidas loomad ilma ennustavad.....................................................................................11 1.3.1 Miks on meduuside ...
Embrüo - organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees - blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Esineb näiteks inimese lootelises arengus Ensüüm - biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. Esineb protistidel, seentel ja osal taimedel Etanoolikäärimine - pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudusel toimuv glükoosi lagudamine, mille üheks lõpp-produktiks on etanool Eteoloogia - loomade käitumist uuriv teadusharu Eukarüoot - organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarürootide hulka kuuluvad protistis, seened, taimed ja loomad Fenotüüp - isendi vaadeldavate tunnuste kogm, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Fosfolipiid - rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiid molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga
TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0061 Biokeemia I Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 1 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Õpperühm: Töö teostaja: YAFB21 Jana Sarnavskaja(YAFB163900) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla 06.02.2017 19.02.2017 arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on kas ei või jah, kas reaktsioon toimub või ei toimu, kas aine sisaldub või ei sisaldu uuritavas proovis. Hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist ja muid silmaga nähtavaid...
......................................... 13 6. Mõõdutunne...................................................................................................................... 14 Kokkuvõte............................................................................................................................. 14 Kasutatud materjal................................................................................................................ 15 Sissejuhatus Alkohol, keemilise nimega etanool või etüülalkohol, on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkohoolsete jookide tarbimine on ühiskonnas väga laialdaselt levinud ning paljud inimesed tarbivad alkoholi teadmata selle kahjulikkusest. Hüpotees: · Alkohol kahjustab inimese organismi. Töö eesmärk: · Uurida, kuidas alkohol organismi mõjutab. 1.1
......................................... 13 6. Mõõdutunne...................................................................................................................... 14 Kokkuvõte............................................................................................................................. 14 Kasutatud materjal................................................................................................................ 15 Sissejuhatus Alkohol, keemilise nimega etanool või etüülalkohol, on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkohoolsete jookide tarbimine on ühiskonnas väga laialdaselt levinud ning paljud inimesed tarbivad alkoholi teadmata selle kahjulikkusest. Hüpotees: · Alkohol kahjustab inimese organismi. Töö eesmärk: · Uurida, kuidas alkohol organismi mõjutab. 1.1
Kasulik töö - -45x0,6 22. Kuidas sõltub laengutevahelise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest (valem, ühikud)? Coulomb'i seadus F= k q1q2 r -2 Kui q-d on ühemärgilised, siis on mõjuv jõud positiivne. Järelikult viitab positiivne jõud tõukumisele. Kui q-d on erimärgilised, siis on mõjuv jõud negatiivne ja viitab tõmbumisele. 23. Kas Na + ja CH3COO - vaheline tõmbumine on tugevam vees või etanoolis? Kuna etanool varjestab u 10 korda paremini kui vesi, siis on ioonide vaheline tõmbumine tugevam etanoolis. Vee dielektriline konstant on D=80. 24. Kas atsetooni (CH3COCH3) ja CH3COO vahel on võimalik tugeva vesiniksideme moodustumine? EI, sest mõlemas ühendis puuduvad suure elektronegatiivsusega elemendid (O, N, F) vesinikuaatom, mis võimaldaks vesiniksideme loomist. 25. Kuidas sõltub elektrostaatilise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest?
seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. 10 ° Bakteritega seonduvaid protsesse kasutatakse toiduainete, farmaatsia ja tekstiilitööstuses, energeetikas, loomakasvatuses, keskkonnakaitses, metallurgias ja meditsiinis. > toiduainete töötlemine, alkoholi saamine > toiduainete hapendamine juust, kurk, kapsas jne > etanool kasutatakse toiduainetööstuses, kütusena > metaan samuti kütusena ° Taimekaitses oluline biotõrje keemiatööstuse poolt toodetavad mürkained võivad olla inimesele kahjulikud või hävitavad ka kahjutuid selgrootuid. ° Taimekasvatuses probleemiks ka mitmed seenhaigused. ° Üks levinumaid võimalusi seenhaiguste tõrjeks on bakterite kasutamine. > vajalikud bakteritüved eraldatakse loodusest või konstrueeritakse ja külvatakse taimekultuuridele
hautenature.eu/blog/2012/05/mis-on-lukopeen-ja-miks-see-nahale-hea-on/ Lipiidide reaktsioonid Teooria Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilises koostises on estersidemed. Lipiidid ei ole vees ega vesilahustes lahustuvad. Küll aga lahustuvad nad hästi apolaarsetes orgaanilistes solventides, nagu kloroform, tetrakloorsüsinik, benseen, eeter. Mõningal määral lahustuvad ka polaarsetes solventides nagu metanool ja etanool. Lipiidide lahustumatus vee son tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiidid on rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks nii loomsetes organismides kui ka taimsetes. Samuti on lipiididel loomsetes organismides ja mitmetes taimsetes kudedes täita energeetiline varuaine roll. Samuti on neil kaitse- ja regulatoorne funktsioon ja mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus.
TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0061 Biokeemia I Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 1 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Õpperühm: Töö teostaja: YAFB21 Jana Sarnavskaja(YAFB163900) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla 06.02.2017 19.02.2017 arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on kas ei või jah, kas reaktsioon toimub või ei toimu, kas aine sisaldub või ei sisaldu uuritavas proovis. Hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist ja muid silmaga nähtavaid...
Tavaliselt treeningu käigus, kui lihaste hapnikuvajadus on suurenenud. Üks põhjus, miks tekivad valu, väsimus ja krambid. Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis liigub edasi tsitraaditsüklisse. Lihaste töövõime taastub. Etanoolkäärimine • Suhkru lagundamine mikroorganismide (nt pärmiseente) toimel. • Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse. • Eraldub süsihappegaas. • Kasutatakse õlle ja veini valmistamisel • Kui veini kääritamise protsessile ei ole takistatud õhuhapnikku juurdepääs – oksüdeerivad äädikhappebakterid etanooli veiniäädikaks, mida kasutatakse toidu valmistamisel. • Kasutatakse pagaritööstuses taigna kergitamiseks. • Eralduv süsihappegaas tagab taigna kerkimise, tekkiv alkohol aurustub. 5)Glükoosi aeroobne lõhustamine
Keemia Eksam 1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel, järjenumber 11).Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Naatrumil on kolm elektronkihti. Viimases kihis on üks elektron. 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem? Too välja ka peamised seaduspärasused selles.Keemiliste elementide perioodilussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kõige täielikuma ja ülevaatlikuma süsteemi esitas 1869. aasta märtsis vene keemik Dmitri Mendelejev. Ta reastas tol hetkel tuntud olnud 63 elementi aatommassi kasvu järjekorras ritta ning siis paigutas sarnaste omadustega elemendid üksteise alla, väites, et "elementide omadused...
· Valdavat värvi ei ole, nagu metallidel on hallikas. Molekulaarsed ja mittemolekulaarsed ained. Molekulaarne aine on molekulidest koosnev keemiline aine. Molekulaarsed ained on palju mittemetallid: nt vesinik, hapnik, broom, jood, valge fosfor jt. Molekulidest koosnevad ka palju mittemetalliliste elementide ühendid: nt vesinikkloriid, divesiniksulfiid, süsinikdioksiid, tetrafosfordekaoksiid, sealhulgas ka väga palju orgaanilised ained: nt metaan, benseen, etanool, glükoos. Molekulaarsed ained võivad olla tavatingimustes gaasid, vedelikud või ka tahked ained. 3 Molekulide sees on aatomid omavahel seotud kovalentsete sidemete abil. Kui molekulaarne aine on gaasilises olekus, siis tema molekulide vahel vastastiktoime praktiliselt puudub
populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises. Allopatriline liigiteke - vt. Erimaine liigiteke. Amnion (vesikest) - üks loodet ümbritsevatest lootekestadest. Esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka inimestel. Anaeroobne glükolüüs (käärimine) - Hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõppproduktiks on kas piimhape või etanool. Anafaas - päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) kolmas faas. Analoogilised struktuurid - eri päritolu organismide kehakuju või elundite sarnasus funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu kohastumisel ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisel. Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või taimede genotüüpide homo ja heterosügootsust. Anatoomia - bioloogiateadus mis uurib organismide ehitust.
DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. DNA üldstruktuur DNA on polümeer, mille elementaarlülideks on desoksüribonukleotiidid (lühidalt ka lihtsalt nukleotiidid). Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T). Lämmastikaluste vabad hüdroksüülrühmad, aminorühmad ja hapniku aatomid moodustavad kergesti omavahelisi vesiniksidemeid. Konkreetsete nukleotiidide järjestust üksikus DNA ahelas nimetatakse DNA primaarstruktuuriks. Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul (st kohakuti paiknevad ahelate A ja T ning G ja C nukleotiidid). Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühmad. RNA Ribonukleiinhape on samuti organiline kõrgpolümeer, kuid tem...
Termodünaamika 1. Mis on süsteem ja keskkond termodünaamikas? Kuidas süsteeme klassifitseeritakse? Tooge näiteid! Süsteem on see osa, millest oleme huvitatud (kapp). Kõik ülejäänu on ümbritsev keskkond (tuba kapiga jne). Süsteem võib olla: 1) avatud, kui ta vahetab (võib vahetada) keskkonnaga ainet ja energiat (auditoorium); 2) suletud, kui toimub ainult energiavahetus(õllepudel); 3)isoleeritud, kuimingit vahetust ei toimu(suletud termos). 2. Selgitage järgmisi mõisteid: olekuparameetrid, olekufunktsioonid, protsessi funktsioonid, intensiivsed ja ekstensiivsed suurused. Tooge näiteid! Olekuparameetrid - Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku, mida saab mõõta.; Olekufunktioonid süsteemi olekufunktsioonid on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist: tihedus, siseenergia (kõrgus merepinnast). Olekufunktsiooni erinevus kahe oleku ...
tekivad suured kahjustused. H2SO4+CaCO3+H2O->CO2+CaSO4*H2O lubjakivi kips Väävel Väävlil on 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 32, 33, 34 ja 36. Väävel on mittemetall. Tal on rohkelt allotroopseid vorme. Tavatingimustes on stabiilne rombiline väävel. See on kollane, rabe, elektrit mittejuhtiv kristalne aine tihedusega 1,96 g/cm³. Vees kristalne väävel ei lahustu, vähesel määral lahustub orgaanilistes lahustites nagu benseen ja etanool. Lisaks halvale elektrijuhtivusele on väävel ka halb soojusjuht. Väävli hõõrumisel naha vastu omandab ta negatiivse elektrilaengu. Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel leelismetallide, leelismuldmetallide, elavhõbeda, vase ja hõbedaga. Soojendamisel kulgevad reaktsioonid ka alumiiniumi, raua, tsingi ja pliiga. Veidi suurem on aktivatsioonienergia väävli reageerimiseks mittemetallidega, mistõttu toimuvad sellised
b) HCl g) SO2 c) Al2O3 h) FeSO4 d) H2SO4 i) Fe(OH)2 e) CH3 CH2 CH2 j) CH3 CH2 CH2 OH 2. Kirjuta ühendi valem. a) lämmastikhape e) kaaliumhüdroksiid b) naatriumkarbonaat f) alumiiniumoksiid c) süsinikdioksiid g) fosforhape d) etanool h) 2-klorobutaan 3. Lõpeta reaktsioonivõrrand. a) HCl + NaOH c) Li + H2O b) SO2 + H2O d) Ca(OH)2 + H3PO4 4. Täida lüngad perioodilisustabeli abiga. Element Prootonite Neutronite Elektronkihtide Aatommass Aatomi- arv arv arv number Na C Fe Os 4. Mitu mooli on 56 grammi raud(III)hüdroksiidi (Fe(OH)3)? 5
b) HCl g) SO2 c) Al2O3 h) FeSO4 d) H2SO4 i) Fe(OH)2 e) CH3 CH2 CH2 j) CH3 CH2 CH2 OH 2. Kirjuta ühendi valem. a) lämmastikhape e) kaaliumhüdroksiid b) naatriumkarbonaat f) alumiiniumoksiid c) süsinikdioksiid g) fosforhape d) etanool h) 2-klorobutaan 3. Lõpeta reaktsioonivõrrand. a) HCl + NaOH c) Li + H2O b) SO2 + H2O d) Ca(OH)2 + H3PO4 4. Täida lüngad perioodilisustabeli abiga. Element Prootonite Neutronite Elektronkihtide Aatommass Aatomi- arv arv arv number Na C Fe Os 4. Mitu mooli on 56 grammi raud(III)hüdroksiidi (Fe(OH)3)? 5
Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) ( OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga "-ool". 2.1.1 Lihtalkoholid · Metanoolehk metüülalkohol, CH3OH · Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH · Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH · Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH 2.1.2 Mitmealuselised alkoholid · Glütserool, C3H5(OH)3 2.2 Aldehüüdid Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad põhilise funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (CHO). Selline tähistus rõhutab, et hapniku ja vesiniku aatomid pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (ROH)). Lihtsaim aldehüüd on formaldehüüd e
· ei tohi kahjustada kummi; · ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid, vett ega imada niiskust. Täielikult kõikidele tingimustele vastavat pidurivedelikku ei ole. Samuti ei ole ka olemas universaalset, kõikidele masinatele ühtset pidurivedelikku. See on tingitud sellest, et pidurisüsteemides kasutatakse erineva koostisega kummi-ja plastdetaile. Pidurivedelikud koosnevad mitmest komponendist: · külmumiskindel vedelik ( butanool või etanool, 1,2-etaandiool, polüglükool ); · määrdeaine (kastoorõli, propaantriool e glütseriin, vm heade määrimisomadustega vedelik); · antioksüdant ning muud manused metalli ja kummi kaitseks. SRÜ-s toodetavad pidurivedelikud on CK - butanooli ja kastoorõli segu vahekorras 1:1. Hangumistemperatuur -15°C, keemistemperatuur mitte alla 115°C. Sobib kasutamiseks kõikidel autodel peale nende, millel on ketaspidurid. Kõrge
Keemiline koostis: 1. Süsivesinikud: mootoribensiinides üle 500 · Alkaanid: normaal-ja isoalkaanid · Tsükloalkaanid: 5- ja 6-lülilised tsüklid · Areenid: C6H6 alküükderivaadid · Alkeenid ja tsükloalkeenid. Tekivad sekundaarsetes protsessides · Väävliühendid: ei tohi olla otseselt korrodeerivad 2. Hapnikuühendid: mootoribensiinide kõrgoktaansed komponendid · Eetrid: nt. MTBE, ETBE, TAME, TABE · Alkoholid: nt etanool ja metanool 3. Lisandid: eraldi liik mootorbensiini koostisest, mille üldine kogus mootoribensiinis tavaliselt ei ületa...0,1% erandjuhul 0,5%. Lisandid parandavad mootoribensiini teatavaid omadusi. · Antidetonaatorid · Antioksüdandid · Korrosiooniinhibiitorid · Toitesüsteemide detergendid · Metallidesaktivaatorid · Desemulgaatorid · Jäätumisvastased lisandid · Sädet tugevadavad lisandid
76. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? Hüdrofoobsed ained on vett tõrjuvad- nad ei segune vees ega märgu ja neil ei teki veemolekulidega vastastikmõju. Ei moodusta vesiniksidemeid. Nt paljud metallid ja orgaanilised ained, rasvad, eetrid, halogeeniühendid. Hüdrofiilsed ained on vett armastavad, neil tekib veemolekuliga vastastikmõju, märguvad ja lahustuvad vees ning võivad moodustada vesiniksidemeid. NT anorgaanilised soolad, tärklis ja savid, puit ja etanool. 77. Lahuste stabiilsus mis ja kuidas seda mõjutavad (van der Walsi jõud, elektrolüüdid)? Stabiilsust mõjutavad osakeste pindade neutraliseeritus. Van der Waalsi jõud- nõrgad elektrostaatilised vastasmõjud molekulide vahel. Väike kogus elektrolüüte põhjustab ebastabiilsust. 78. Mis on kolloidkeemia? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme! Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, asetades rõhu eelkõige
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
