NALJANDID JA ANEKDOODID Naljandid ja anekdoodid on koomilised rahvajutud. Sõna koomiline on siin kasutatud tähistamaks ligikaudu kõike seda, mis teeb nalja, paneb naerma, kuulub mõiste "huumor" alla. Huumor ja nali on lahutamatult seotud naeruga. Kuid nende piirid pole kattuvad. Naer on ühest küljest laiem: on olemas nt. "närvinaerud" -- hüsteeriline naer, kõdinaer, naerugaasi-naer, naer, mida kutsutakse esile teatud ajupiirkondade elektrilise ärritamisega. Inimene võib naerda ka lihtsalt rõõmust või elujõudude küllusest. Naer kui viisakusnaer või "kaameranaer" kuuluvad lihtsalt etiketti. Teisalt on naljaga külgnevaid nähtusi, nagu vaimukus, iroonia, sarkasm, mis ei tarvitse esile kutsuda välist naerureaktsiooni. Nalja suhteid kirjanduse ja muu folklooriga Folkloorne rahvajutt eristub siis kõigepealt mittefolkloorsest jutust, nt. Mark Twaini või Eduard Vilde humoreskidest, kuigi folkloori ja autorilooming...
c ' ,t-r,(r l t,{ -' i == 9,tt KONTROL LTO{) nr. b N;,";, ...T."..S-cg.ff x,,,"ur, .....F.t].-n... VONKUMISFi ja LAINED 05. detsernber2005 / . .. l.1. Harmoonj ,eit ionk va punkti v6nke[lnplitrru...
c ' ,t-r,(r l t,{ -' i == 9,tt KONTROL LTO{) nr. b N;,";, ...T."..S-cg.ff x,,,"ur, .....F.t].-n... VONKUMISFi ja LAINED 05. detsernber2005 / . .. l.1. Harmoonj ,eit ionk va punkti v6nke[lnplitrru...
Et teist poolt tõsiselt kaasata, tuleb seda teha varakult küsige nõu, tunnustage ideede andmist. 2. Teisele poolele tuleb anda võimalus "aur välja lasta". See võib hilisema asjaliku jutu kergemaks muuta. Seega vastasele pealehüppamise asemel, võib valida enesekontrolli, istuda rahulikult ja lasta tal oma hädad teie peale välja valada. Aeg-ajalt võib paluda rahulikult tal jätkata. 3. Kasutage sümboolseid este heade suhete rõhutamiseks käepigistus, kahetsusväljendus (mul on väga kahju, et neil on selline probleem/ olukord tekkinud), ühine lõuna jne. Läbirääkimistel on sageli raske teist poolt kogu aeg pingsalt kuulata. Arusaamatuste vältimiseks tasuks aeg-ajalt täpsustada "Kas ma sain teist õigesti aru...", "Kas te palun korrake veelkord, mida te mõtlesite..." Teise poole mõtet korrates sõnastage nende seisukoht positiivselt. Heade
Terrassid, trepid, müürid: aia arhitektoonilised osad. NÄITEID RENESSANSSAEDADEST Renessansiaedade plaanid annavad tunnistust sellest, et aed ja maja ei moodustanud ühtset arhitektuurset ruumi, arengu suund on aga sinnapoole. Maja ja aia stiililise kooskõlani jõutakse barokiperioodil (16. saj lõpp - 17. saj). VILLADE ARENG: Villa Medici Villa d'Este Villa Lante. Renessansiajast on juba teada aedade autorid. Itaalia linnades valitsesid renessansiajastul perekonnadünastiad, näiteks Este ja Medicite perekonnad, kes olid samal ajal ka esimesed kunstimetseenid ning kes palkasid endale arhitekte, ehitajaid ja kujundajaid, et luua oma villade ümber kauneid aedu. Need aiad oma monumentaalsuse ja veerohkusega polnud algul renessansile sugugi tüüpilised. Samas oli neil sarnaseid jooni lihtsamate aedadega: kompositsioonis olid hekkidega piiratud aiaosad, puuderead, pergolad, pügatud vormid (topiary). Aja jooksul aga arenes ka renessansi
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ...