Ühest masinast sisestad summa ja võtad raha ning seejärel tuleb paar sammu edasi liikuda ja teisest masinast tuleb alles tsekk. Olen harjunud, et tsekk jookseb kohe välja ja ei pea ootama. Võimalik, et ühel kassal oli rike ja tuli teisest toimingut edastada. Kilekotti mulle ei pakutud ei tasuta ega ka raha eest. Ja ka häid sõnu ma lahkudes endaga kaasa ei viinud, hüüdsin siis ise uksepealt ,,nägemist!", mis jäi aga vastuseta. Esmamulje poest oli natiukene negatiivne, ei tundunud, et nad minuga üldse tegeleda viitsiksid. Samas ei jäänud ka muljet, et ma üldse oodatud pole. Meeldis töötajate korralik välimus, kuid ei meeldinud see, et pood paksult asju täis topitud oli ja raske erinevaid tooteid lähemalt uurida. Koju jõudes selgus aga (arvestades käesolevat ülesannet, meie õnneks), et minu ostetud kaardilugeja ei tööta! Tuli lugeja peal ei lähe põlema ja arvuti seda ei tunnista. Ei ela antud
okia.ee) Tehnoloogiliste saavutuste tõttu suureneb inimeste arv, kes kasutavad nutiseadmeid veebilehtede sirvimiseks. Kui mingil põhjusel pole sülearvuti või lauaarvuti meile kättesaadav, vaatame veebilehti nutitelefonist. Seega on oluline, et koduleht oleks tehtud kohanduva disaini põhimõttel. Veebilehe autori jaoks võib see rohkem aega ja vaeva nõuda, aga kui varasem kogemus on olemas, siis on hiljem sellise koodi lugemine palju lihtsam ja loogilisem. Samuti jääb kasutajal parem esmamulje kodulehest. 1. KOHANDUVA DISAINI RAAMISTIKUD Raamistike on internetis väga mitmeid, mõned neist on lihtsamad ja osa täielikud ehk sisaldavad juba olemasolevaid seadistusi, mis tuleb koodis lihtsalt üles kirjutada, et need veebilehel nähtaval kohal oleksid. See tähendab, et ei ole vaja otsida internetist erinevaid navigatsioone, interaktiivseid ikoone vms. Kõik on juba raamistikus olemas. Samuti on
14. Kuidas me loome arusaamise iseendast? Me loome arusaamise iseendast vaadates iseennast, mis tähendab seda, et meil on täpne enesekontseptsioon, enesehinnang ja ennasttäitev ootus. Viimase peale saab öelda, et ootus teise inimese käitumise suhtes võib tahtmatult muutuda tegelikkuseks(Pygmalioni efekt). 15. Kuidas me loome arusaamise teistest? Me loome arusaamise teistest, vaadates teisi. See tegevus sisaldab esimest muljet, esmamulje effekti, füüsilist atraktiivsust, väljendusrikkust ja personaalseid üldistuseid ja stereotüübi. 16. Mida tähendab esmamulje efekt? Esimene informatsioon on kõige otsustavam mulje kujundamisel. 17. Mis on stereotüübid? Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt vastab väga vähe tegelikkusele. 18. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust? Tunnetuse täpsust mõjutavad tegurid nagu vastuvõtja enesekindlus, konteksti mõju ja muud mõjutegurid. 19
Kui räägin kaaslasega, kes sai eksamil sai F-i, arvan, et asi on temas.. Kui lähen ise ja saan F-i, arvan, et küsimused olid seekord rasked Ennast-teeniv kalle (self-serving bias): õnnestumised kirjutatakse enese arvele ja ebaõnnestumised olude arvele (nt Bradley, 1978). Teismeliste minapilt õhtul välja minnes / oma tuba koristades. Seda mitte ainult ei ütle seda vaid ka siiralt usume seda. Sotsiaalse taju etapid: - äratundmine – (peamiselt) väliste tunnuste alusel esmamulje kujunemine. Mulje algab välimusest, kui seal on puudujääke, siis see annab tunda! - Üldmulje kujunemine – hinnanguline etapp, milles tajuja väärtustab enda jaoks teatud omadusi. Märgatakse hinnatava seisundeid. Milline inimene ta on? - Sotsiaalsete tunnuste tajumine – rahvus, perekonnaseis, amet jms ROLLID! Selleks läheb rohkem aega, peale vaadates on raske rolle hoobilt tajuda. - Omavaheliste suhete prognoos – milliseks kujuneb suhe. Kas ma tahan temaga suhelda või mitte? NB
Enesekriitika on vajalik, kuid seda just parajal määral. Kindlasti ei tohi reeglite järgimine muutuda kinnisideeks ega eluküsimuseks. Orienteerumine etiketis, soov olla viisakas ja meeldiv inimene teistele peaks andma enesekindluse ja paindlikkuse suhtlemises, reageerides erinevates olukordades siiralt ja enesekindlalt. Esimene soovitus viisakaks käitumiseks on: naerata, siruta oma käsi ning ütle selge häälega oma nimi! Tutvumisel ja esitlemisel on oluline esmamulje, sest see mõjutab edasist suhtlust ning ka suhtumist. Paraku oleme me kõik kogenud, et liigagi tihti otsustatakse inimese üle vaid esmamulje põhjal - kui see on ebameeldiv, ei soovitagi edasi suhelda. Kas see on õige või vale – jäägu see igaühe enda otsustada, pealegi on alati tegemist subjektiivse otsusega ning seda täielikult ära hoida ei olegi võimalik. Ainus, mida teha saab, on jätta endast meeldiv mulje!
1823-1830 Venemaa ühiskondlik-poliitiline elu ja Puskini saatus Aleksandr Puskin alustas värssromaani ,, Jevgeni Onegin" Mihhailovskojes, kuhu tsaar Aleksander I ta politsei järelvalve alla oli saatnud. Mihhailovskojes keskendus ta rahvuslikkuse probleemile, õppides tundma rahva psüühikat ning rahvaslikku hingelaadi, mis väljendub selgemini rahvaluules. Mihhailovskojes kuulis Puskin tsaar Aleksander I surmast ha dekabristide ülestõusust 14. detsembril 1825. aastal. 5. augustil 1826. aastal sai poeet teate viie ülestõusujuhi hukkamisest. Uueks tsaariks sai Nikolai I. Nikolai I valitsusaja algul heideti Venemaa poliitilise salapolitsei kätesse. Nikolai I missiooniks oli ,, külmutada" Venemaa ja peatada vabadusevaimu areng kogu Euroopas. Puskin lootis, et uus tsaar asub lõpuks ometi Venemaal vajalikke reforme ellu viima, kuid pettus peagi . 1828. aasta lõpul kohtas Puskin Natalja Gontsarovat ning abiellus neiuga 1830. aastal. Samal aastal ...
kujunenud stereotüübist). Sildistamine suhtlemisel võib olla piirav ja hinnanguid säilitav. Käitumise põhjuste omistamine · vaatleja ja käituja seisukohtade erinevus · atributsioonivead (automaatsed) · fundamentaalsed vead Inimese tajumise mehhanismid: · kategoriseerimine, · projitseerimine, · identifikatsioon, · empaatia, · aktsentueerimine, · haloefekt, · esmamulje efekt Tunnetuse subjektiivsus mõjutab suhtlemispartneri omaduste tajumist ja käitumise motiivide leidmist. Suhtlemise komponendid: kommunikatsioon Mudel · sõnumi saatja · edastatav teade · kanal · sõnumi saaja · müra (saatja, vastuvõtja, kanal) Müra näide (X, kellel on eelarvamus Y ja on hetkel väga ärritunud, ütleb rahuliku häälega Y-le: "Sa oled mu nii välja vihastanud, et ma võin plahvatada").
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus ehk kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine ehk interaktsioon · Vastastikune tajumine ehk pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused · Inklusioon ehk püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida ütleb? Kuidas? Kellele? Milline on ...
Tartu Ülikool Kehakultuur Kehaline ja kasvatus AÜ IV Skolioos kooliealistel lastel Tartu 2011 SISUKORD 1. Sissejuhatus.................................................................................................1 2. Mis on skolioos?.........................................................................................2 3. Skolioosi vormid.........................................................................................3 4. Skolioos noorte seas....................................................................................4 5. Skolioosi tagajärjed.....................................................................................5 6. Ravi noortele.................................................................
15. Kuidas me loome arusaamise teistest? arusaamise loomisel teistest mängib kõige rohkem rolli esimene mulje.Vastavalt sellele, milline inimene üldjoontes ning terviklikult välja näeb, millised on tema isikuomadused jne kujuneb ka arusaam temast.Esmamulje tekkimist inimesest on hiljem on praktiliselt võimatu juba muuta. Lisaks veel vaadeldava inimese füüsiline atraktiivsus ning tema väljendusrikkus. Olulised on ka stereotüübid. 16. Mida tähendab esmamulje efekt? Esimene informatsion on kõige otsustavam mulje kujundamisel. Esmamulje aitab võõraid inimesi kategoriseerida. 17. Mis on stereotüübid? Stereotüübid on teatud rühma liikmete või isikute kategooria kohta tekkinud arvamused või kaalutlused, mis põhinevad üksnes nende kuuluvusel sellesse rühma. Enamik stereotüüpe viitavad väga negatiivsetele seisukohtadele, mis kannavad edasi eelarvamusi. 18. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk ...
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT22 Keia Hark KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Anneli Kana Tallinn 2009 SISUKORD 1.KEHAKEEL..............................................................................3 1.1.SILMSIDE................................................................................................. 3 1.2.KEHAHOIAK.............................................................................................. 4 1.3. LIIGUTUSED (žestid)................................................................................5 1.4.NÄOILME.................................................................................................. 7 1.4.DISTANTSIOONID......................................................................................8 SISSEJUHATUS Sõnade abil anname e...
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Komm...
Delikaatse, maheda maitsega, ilma "rohuse" alatoonita. Väga värskendav! Valget teed võib nimetada rohelise tee alaliigiks, see on teepõõsa kõige tipmistest, veel avanemata lehepungadest valmistatud tee. Valget teed korjatakse eranditult käsitsi ning vaid mõnel päeval aastas, varakevadel. Piiratud korjeaeg ja kõrged kvaliteedinõuded on ka kõrge hinna põhjused.Valge tee maitset kirjeldatakse maheda, kergelt magusana, ilma "rohuse" alatoonita, mida vahel rohelise teega seostatakse. Esmamulje võib tunduda isegi lausa maitsetu, ent varsti hakkate tajuma pehmet, hellitavat maitset oma suus, eriti sügavamal, suisa kurgus. Järelmaitse on mõru-magus. Hiinas nimetatakse seda järelmaitset hammaste vahele talletatud aroomiks. Valge tee tõmmise värv on kristalne, suhteliselt kahvatu tooniga. Ka valge tee lõhn on teiste teedega võrreldes palju nõrgem. See on delikaatne, õrn lõhn, mille tajumiseks hoitakse tassi enne joomist veidi aega lihtsalt peos ja hingatakse selle aroome.
Üha olulisemat osa mängib teenindusega seotud mõiste - suuline informatsioon. 15 värvid jne. Samas on inimesi, kes tajuvad eelistatult liigutusi või lõhnu või maitset. Osale inimestest loob aga esmamulje hääl, sõnad jne. Esimesed neist on oma tajueelistuselt visuaalsed, teised kinesteetilised ja viimased auditiivsed. Esmamulje efekt kujuneb välja umbes 30 sekundi jooksul märkamisest ja mõjutab kogu järgnevat suhtlemist. Esineb vaid nn. tutvumisstaadiumis. Esmamulje kujunemisel ühest firmast mängib olulist rolli näiteks see, missugune on uks, sildid, koridor, missugused lõhnad on tunda, missugused helid kuulda.
* enesehinnang mida ise endast arvad * enesekontseptsioon - Enesekontseptsioon ehk isiklik identiteet on summa inimese teadmistest ja arusaamadest iseenda kohta. * tagasiside Me loome arusaamise iseendast vaadates iseennast, mis tähendab seda, et meil on täpne enesekontseptsioon, enesehinnang ja ennasttäitev ootus. Viimase peale saab öelda, et ootus teise inimese käitumise suhtes võib tahtmatult muutuda tegelikkuseks(Pygmalioni efekt). 17. Kuidas me loome arusaamise teistest? * esmamulje - esimene informatsioon on kõige otsustavam mulje kujundamisel * füüsiline atraktiivsus kuidas inimene välja näeb ja mida see meile ütleb * väljendusrikkus ja karismaatilisus kuidas inimene suhtleb, kas teda on meeldib kuulata jne * stereotüübid ja üldistused kui näiteks teame, et inimene töötab kindlal erialal, võime teha üldistusi selle eriala põhjal ja inimesest kujuneb hoopis vale arusaam Albert Mehrabiani järgi võib sõnumi mõju jaotuda järgnevalt:
kultuurimaastikust, et selle vajalikkuse või riigipoolse rahastamise mõttekuse üle julgevad avalikkuse kuuldes arutleda vaid vähesed, peamiselt erateatrite esindajad. Tundub, et teatrite kindel positsioon Eesti kultuuripildis, mille aluseks on stabiilselt jätkuv riigipoolne toetus, on muidu kiiresti muutuvas keskkonnas suhteliselt ainulaadne. Mullistustest, mis tabasid näiteks eesti filmi, jäid teatrid puutumata. Võib-olla on kirjeldatud esmamulje petlik? Võib-olla räsisid Nõukogude Liidu lagunemisega ja Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud ühiskondlikud muutused tõsiselt ka teatrit, kuid viimasel õnnestus oma finants-spasmid kulisside taga, tavakülastaja teadmata üle elada? 3 2. Naeruaastad ja nutuaastad Kutselise teatri esimesel kümnendil olid teatri palgejooned veel ähmaselt välja kujunenud ja neid on keeruline tõlgendada
5. Peatükk ,,Ma tahan muljet avaldada" Iga päev kerkib meie ette olukordi, mis kutsuvad meid ennast maailmale näitama sobiva käitumise ja kehakeele kaudu. Mulje mida me soovime näidata varieerub vastavalt olukorrale. Esmane mulje on mulje, mis jääb inimesest paari sekundi jooksul. Korraks viskad inimesele pilgu peale, võibolla vahetad mõne sõna ja juba on olemas esmamulje sellest inimesest, kas ta on mees või naine, kui pikk ta on. Muljet aitab avaldada püstine pea, mis näitab enesekindlust. Käezestide tuleks kasutada, et oma sõnu rõhutada. Intervjuul peaks inimene istuma sirgelt ja kummarduma veidike ettepoole, mis jätab mulje et oled asjast huvitatud. Kehahoiak peaks olema avatud, et te ei looks barjääri inimese ja enda vahel. Liiga palju kehaliigutusi jätavad mulje, nagu oleksite närviline. Mida vähem liigutusi, seda parem.
Analüüs: Klient ei too hetkel ostja na suurt kasu . Ta on ettevõttele väärtuslik, sest tema kaudu tuleb uusi kliente. See saab toimuda ainult selle tõttu, et teenindajad oskavad sõbralikult ja viisakalt suhelda kliendiga. Teeninduse kvaliteet • Mida klient saab suhtlemisel teenust pakkuva firmaga • Kuidas see miski talle kätte tuleb • Erinevatel klientidel on erinevad ootused Mõõdupuu – kliendi rahulolu! Usaldusväärsus • Positiivne õhkkond ja meeldiv esmamulje • Teenindatakse õigesti juba esimesel korral • Teenindatakse määratud ajal Kiire reageerimine • Teenindatakse kohe ja kiiresti • Muudatustest operatiivne informeerimine Täiendav info edastatakse kohe • Vajadusel ja võimalusel uute valikute loomine Kompetentsus • Teenindaja teadmised ja oskused, sh tegevust toetavate töötajate teadmised ja oskused • Kohustuste täitmine vastavalt kehtestatud standarditele
Luuleteksti analüüs: „Lapsetapp“ (Kätlin Kaldmaa) Kätlin Kaldmaa luuletus „Lapsetapp“ pärineb 2012. aastal ilmunud luulekogust „Armastuse tähestik“. Luulekogu hõlmab endas nii eesti- kui ingliskeelseid luuletusi, enamik neist on kirjutatud armastusest otseselt ja sellest, kuidas armastust võib leida väga lihtsatest ja väikestest asjadest. Kuues pikas armukese-luuletuses iseloomustab autor võõraid maid ja rahvaid, ühtlasi on need reisikirjad. Ülejäänud luuletused on erinevad, ent pea kõigis on läbivaks teemaks armastus. „Lapsetapp“ erineb minu jaoks ülejäänud luulekogu loomingust selle poolest, et konkreetselt armastust luuletekstis ei mainita, ning on üsna keeruline aru saada, kas kõneleja on autor ise või keegi teine. Samas sarnaneb luuletus autori ülejäänud loominguga nii oma kompositsiooni, väljendusviisi kui emotsionaalsuse poolest. Esmamulje Kaldmaa luuletusest „Lapsetapp“ on minu jaoks kahtlemata negatiiv...
Inimesed eelistavad kasutada erinevaid tajumehhanisme, kuid on olemas loetelu mehhanismidest, mida eelistatakse. 7% KEHA HÄÄL SÕNAD 38% 55% Joon. 6. Erinevate tajuobjektide osakaal esmamulje kujunemisel Kõigepealt aga tajuefektidest kui mehhanismide alaliigist. Tajuefektid toimivad alati ja lähtuvad eelkõige mitteverbaalsete suhtlemisvahendite tajust. Seega kõik see, mis jääb järele peale sõnu, mõjutab olulisel määral seda, kuidas meid tajutakse. Esmamulje efekt kujuneb välja umbes 30 sekundi jooksul märkamisest ja mõjutab kogu järgnevat suhtlemist. Esineb vaid nn. tutvumisstaadiumis. Esmamulje kujunemisel ühest firmast mängib
Esmamulje- kujuneb automaatselt, kiirelt. Olulised välised tunnused S.Asch: Esmasuse efekt olulisim on info, mida kuuldakse/nähakse esimesena, esmamuljet on hiljem võimalik muuta. Põhjus skeemides kui skeem kujunenud, siis uut infot sinna eriti juurde liita ei saa. II Suhtluspartneri taju 1. Äratundmine sellel etapil jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid (N.näoväljendused, liigutused, kehaehitus, riietus. Esmamulje loomisel on olulised füüsiline välimus ning välimuse kujundatud külg. 2. Üldmulje loomine : hinnanguline etapp, milles tajuja enda jaoks väärtustab teatud omadusi. Hinnatakse meeldivaks-ebameeldivaks, sõbralikuks-ebasõbralikuks jne. Sellel etapil märgatakse inimese seisundeid, mis väljenduvad näos, liigutustes, kehahoiakus ja ruumi kasutamisel. Püütakse teada saada ka inimese psühholoogilisi omadusi (N.temperamenditüüpi). 3
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaa...
Seepärast tuleb pöörata tähelepanu, kui hästi toimivad kõik suhtlemisvõimalused. Kliente tuleb alati teavitada olulistest muudatustest. Õigete sõnumite edastamine on väga oluline. Näiteks ebakorrektse välimusega, ebasõbralikud või halva väljaõppega töötajad, kes ei ilmuta abivalmidust, saadavad väljapoole signaale, et tegemist on hoolimatu firmaga, kus kliendid pole oodatud. Probleemi lahendamiseks küsi uutelt töötajatelt või klientidelt, milline esmamulje neile tekib. 2.5. Töötajatega suhtlemine 7 Suhtekorralduse vajalikkus organisatsioonis Alati tuleb hoida personali toimuvaga kursis. Töötajad peavad olema teadlikud, mis nende ettevõttes toimub ja neid tuleb informeerida kõigist muutustest, mis neid puudutavad. Töötajat tuleb näha partnerina kui vahendina. Personali tuleb informeerida uutest
Magustoidud Natuke ajaloost Magustoitude valik ja tarbimine on eri maades väga erinev, see sõltub toorainetest, traditsioonidest ,toitumistavadest ja ka maa arengutasemest. Kui vaadata veidi ajalukku, siis magustoit kui roog on eestlaste toidulauale ilmunud üsna hiljaaegu . Talurahva põhiliseks magustoiduks olid metsamarjad mida söödi niisama , hiljem hakati lisama ka mett. Suuremate pidude puhul valmistati ka õllesuppi ja leivapudi millele sajandivahetusel lisandusid marjapudrud ja magusad supid. Esimesed kokaraamatud ilmusid 18 sajandi lõpul tõlgituna saksa ja rootsi keelest. Sealsed magustoidud olid aga liialt keerulised ja tihti polnud ka toorained kättesaadavad. Koos majandusliku arenguga edenes ka toidumajandus, hakati huvilistele korraldama kokanduskursuseid ja ilmusid uued kokaraamatud kus retseptid olid lihtsamatest toorainetest ja mitte nii keerulised valmistada . Tasapidi hakkas magustoit po...
4. Andmete kohene ülesmärkimine Küsitlus Kasutus: • Kui ise ei saa vaadelda • Huvitab, mis toimub inimese peas Küsitluse puhul on tegemist uurija ja respondendi vahelise suhtlusega. Liigid: • Vahetu – intervjuu • Vahendatud – küsitlus Massküsitlused on anonüümsed ja respondent ei tea eesmärki. Ekspertküsitlused on nimelised ja respondent teab uurimise eesmärki (intervjuu) Ankeetküsitluse esmamulje loob: Intervjuu esmamulje loob: • Enda tutvustamine ja nõusoleku küsimine • Tutvustus, nõusolek • Ankeedi sissejuhatus:täitmisjuhend, aeg • Motivatsiooni hoidmine:aktiivne kuulamine • Ankeedi enda struktuur • Intervjuu struktuur: • Pikkus:täitmiseks kuluv aeg algul lihtsad küsimused, keskel rasked, delikaatsed,
· avaldades nõudlikkust ettevõttes töötavate õppurite õppetöö tulemuste suhtes · avaldades tunnustust tööd ja õppimist edukalt ühildavatele töötajatele · tähtsustades ja väärtustades formaalse/akadeemilise hariduse omandamist. IT Personalijuhtimine 31 Valikuetapp - Valikumeetodid · CV/ankeet aitab välja sõeluda ilmselgelt sobimatud kandidaadid, kes ei vasta püstitatud nõuetele · tutvumisintervjuu loob esmamulje, annab ettekujutuse kandidaadi põhimõttelise sobivuse kohta ettevõtte üldisse kultuurikonteksti ja konkreetsesse meeskonda · taustainfo-uuring võimaldab kontrollida kandidaadi esitatud andmete õigsust, eriti kriitilise tähtsusega info paikapidavust (lahkumise põhjused, enesejuhtimine, meeskonnatöö oskused jne) · töölevõtuintervjuu (paneel- või fokuseeritud intervjuu) aitab välja selgitada kandidaadi vastavust isiksuslikele ja
Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks. Inimesed peaksid rohkem teadma nende elu niivõrd mõjutavast faktorist, mis otsustab meie elust nii suure osa ja on ka natuke salapärane. Just seepärast ma selle teema valisin, lootuses uutest teadmistest ka endale tulevikus kasu saada. Emotsioon Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused
Isa Goriot patuoinas pansioni ühiskonnas, endine nuudlivabrikant, keda kiusati ja noriti. Pansioni tulles oli rikka välimusega, tal olid tugevad sääremarjad, neljakandiline nina, ümar nägu. Tal oli 2 tütart, keda ta väga palju armastas Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucingen. Christophe pansioni tööline Sylvie köögitüdruk · Kuna isa Goriot oli rikka välimusega, tahtis lesk Vauquer temaga abielluda, kuid mõistis peagi, et esmamulje on vale, Goriot muutus üha vaesemaks, inimesed pidasid temast aina vähem lugu. · Üks hommik käis Goriot juures ilus neiu, kes oli väga rikas. See oli ta tütar. Ka tema teine tütar käis tihti külas, kuid pansionärid arvasid, et neid naisi on mitu ja nad on ta armukesed, mitte tütred. · Mida aeg edasi, seda vaesemaks isa Goriot läks, ta muutus aina kõhnemaks ja koledamaks ja sellest tekkisid kuulujutud.
Emotsioonide väljendamine avaldab otsest mõju inimesele, kellele need on suunatud. Tundeavalduste puhul on emotsioonid ühtaegu nii edastamise vahendiks kui ka sõnumiks eneseks (Goleman, 2000, 140) Ilma emotsionaalse suhtumiseta poleks võimalik oma tundeid avaldada ning seetõttu poleks võimalik kogeda ka nt armastust (autor). Samamoodi räägivad emotsioonid ja tujud kaasa ka otsuste tegemisel ja hinnangute kujunemisel. Me hindame inimest tihti esmamulje alusel, ning selle mulje tekkimisel mängib tähtsat rolli meeleolu (Evans, 2002, 107). Näiteks kui mul on hea tuju, siis ma vaatan ümbritsevat keskkonda palju helgemalt ning esmane hinnang on samuti enamjaolt positiivne ning vastupidi kehvemapoolse tuju korral on hakatakse otsima põhjuseid, et negatiivselt kommenteerida ja hinnangut anda (autor). Inimene on ka erakordselt tundlik kaassinimeste emotsionaalsete seisundite suhtes. Sattudes keskkonda, kus valitseb
võõrasse riiki. Tööotsija ankeet, mille täitmisel vajadusel abistame, on nende pass töölvestlusele pääsemiseks. On grupp inimesi, kes ei oska ennast „müüa“. Meie otsigi jutumeest vaid korralikku töömeest 3. Intervjuu küsimused- Peamine eesmärk töövestluseks kandidaatidega on välja selgitada, mis inimene ta õigupoolest on. Kas ta on korrektselt riides, kas ta naeratab, kas ta on viisakas jne ehk milline on esmamulje, mis ta meile jätab. Püüame temalt teada saada, kuidas ta suhtub kaastöötajatesse, kuidas saab aru oma tööst, kuidas eelistab sisutada oma vaba aega, mis teda motiveerib jms. 4. Kandidaadi hindamisleht intervjuul- Hindamislehte täidavad meil intervjuu läbiviija ja üks assistent. Assistent saab teha märkmeid intervjuu ajal, intervjueerija peale intervjuud värskete muljete põhjal. Muu hulgas püüame hinnata näiteks
Kui oleme inimese ,,ära määranud", siis edaspidi märkame pigem seda, mis kinnitab meie liigitust. 8. Analoogiate kasutamine. Teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased on nad tajujaga. 9. Empaatia on sisseelamine teise inimese tundemaailma. O . Empaatia tähendab võimet teisele inimesele kaasa elada. 10. Loogiline järeldamine kui tajumehanism nähtavate märkide alusel järelduste ja üldistuste tegemine. 11. Haloefekt - mehhanism, mil esmamulje või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist. Kui eelnev kogemus on hea, siis selles inimeses märkame meeldiva, kui kogemus oli halb siis halba. 12. JOHAR´i akna põhimõtet. See vahend näitab, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta. Suur avatud ala - Palju kogemusi ja avatud
Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne Soe Külm Ebakompetentne Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje) Esmamulje efekt tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid (sisemine ja väline) Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: seesmised põhjused- isikuomadused,
..........................................................4 1.2. Dalí kasvatamine....................................................................................4 1.3. Kunstiga tutvumine..................................................................................5 1.4. Kodukoht.............................................................................................6 2. VARANE LOOMING.................................................................................7 2.1. Esmamulje.........................................................................................7 2.2. Minu isa portree..................................................................................7 2.3. Autoportree Raffaeli kaelaga....................................................................8 3. ÜLIÕPILASAASTAD................................................................................9 3.1. Elu Madridis........................................................................
Sõprus ja sõbrad. Näita mulle, millised on su sõbrad ja ma ütlen, kes sa ise oled sellele küsimusele on tänapäeval raskem vastata, kui tundub esmapilgul. Nimelt seetõttu, et sõpruse tõlgendamisel minnakse ikka ja jälle eksiteele. Nüüdisajal on sõbra tiitel juba pea igal inimesel, kellega läbi käid või ringi liigud, kuna see tähendab ju igaühele eriasja ühele raha, teisele niisama mõnusat äraolemist. Sõpru kiputakse mingil teadmata põhjusel valima välimuse ja ka riietusstiili järgi. Kuigi esmamulje on oluline, ei saa seda kujundada välimuse kaudu soliidne või moekas riietus ei tee veel head suhtlejat. Boheemlane aga võib olla tõeline geenius välimuse korratusega viitab ta seesmistele väärtustele. On väärtusi, mida sõpruses juba aegade hämarusest on hinnatud, ning peetakse lugu tänapäevalgi. Eelkõige on oluline ausus ja otsekohesus nii teiste kui ka iseenda vastu. Olles avameelne omavaheliste pingete suhtes, on võimalik hakata...
või vastupidi, lõbustuste keskele sattumist. Maa linn kohale jõudmine, info mis jõuab kohale inimese mõtemalli järgi 7. Kirjelda broneerimise tegevusi vastuvõtutöötaja poolt Tellimuse tegemine on hotelli ja kliendi vahel enamasti esmane kokkupuude. Tellimuse tegemise protsess peab olema lihtne, ilma liigse bürokraatiata. Sellel on määrav tähtsus hotelli jaoks, sest selle tegevuse käigus: luuakse kliendile esmamulje hotellist; müüakse hotelli peateenust-majutust; informatsiooni kogumine, lisateenuste müük. Tellimuste tegemisel on tähtis: max tubade müük, ööbijate arvu ja keskmist toa hinda ning seejärel arvutada võimalik tulu ja kasum. Vastuvõttutöötaja peab andma kliendile kiireid ja selgeid vastuseid, küsimustele peab oskama vastata, peab tundma enda ettevõttet ja seda kohta kus ettevõtte asub. Profesionaalne ja viisakas käitumine
Isikutajumisele iseloomulikud tajumise mehhanismid · Üldmulje tõttu kaldutakse nägema inimese käitumist ja muid omadusi teatud viisil. Nt. positiivse üldmuslje korral ei märgata miinuseid. · Oreooli efekt tähistab üldmulje või suhtumise mõju muude omaduste tajumisele ning käitumise hindamisele. Negatiivse oreooli korral ei märgata positiivseid külgi inimeses, positiivse oreooli korral kiputakse nägema pigem head. · Esmamulje esmakohtumisel tekkinud mulje kujuneb väga vähese info põhjal. Seejuures tuleb arvestada, et inimesed on tutvumisel huvitatud endast teatud mulje loomisest ning käitumine selles olukorras (sh endast rääkimine) on sageli strateegiline, püüdes võita poolehoidu. · Järjestuse efekti kohaselt avaldavad inimesesse suhtumisele ajas esimesena saadud andmed inimese kohta rohkem mõju kui viimased.
Isikutajumisele iseloomulikud tajumise mehhanismid · Üldmulje tõttu kaldutakse nägema inimese käitumist ja muid omadusi teatud viisil. Nt. positiivse üldmuslje korral ei märgata miinuseid. · Oreooli efekt tähistab üldmulje või suhtumise mõju muude omaduste tajumisele ning käitumise hindamisele. Negatiivse oreooli korral ei märgata positiivseid külgi inimeses, positiivse oreooli korral kiputakse nägema pigem head. · Esmamulje esmakohtumisel tekkinud mulje kujuneb väga vähese info põhjal. Seejuures tuleb arvestada, et inimesed on tutvumisel huvitatud endast teatud mulje loomisest ning käitumine selles olukorras (sh endast rääkimine) on sageli strateegiline, püüdes võita poolehoidu. · Järjestuse efekti kohaselt avaldavad inimesesse suhtumisele ajas esimesena saadud andmed inimese kohta rohkem mõju kui viimased.
nõusolekut, et lõpliku arve võib vastuvõtutöötaja koostada ilma kliendi juuresolekuta pärast kliendi hotellist lahkumist. Klient võib hotellist lahkuda talle sobival ajal vastuvõtus käimata. Pärast külastaja lahkumist koostab vastuvõtutöötaja arve, kuhu kannab kõik kulutused, mida klient on teinud. Arve koopia lähetatakse külastajale. 6.4. Hea viimase mulje loomine Eelnevates peatükkides on korduvalt räägitud meeldiva esmamulje loomisest. Niisama olulise tähtsusega on ka väljaregistreerimisel kogetav mulje hotellist. Ükskõikne või kiirustav töötaja tekitab kliendis tunde, et temalt on selleks korraks kogu raha kätte saadud ja ta ei ole enam hotelli jaoks oluline. Järgnevad mõtted võiksid abistada vastuvõtutöötajat viimase mulje loomisel: arvetele kulutuste kandmine peab olema täpne. Arvete koostamisel tehtud vead jätavad ettevõttest ebaprofessionaalse mulje.
5 Asukoht, kättesaadavus: Asukoht on hea linnas sees ning kerge leida ja internetis on olemas ka asukoha informatsioon. Haiglal on üleval suur silt Haiglasse saab minna ka ratastooliga inimene Haigla info telefonile saab helistada iga kell Emosse saab minna igal ajal ja iga kell Haigla juures on ka piisavalt suur parkla, kuhu saab oma auto parkida Esmamulje on haiglast hea, sest see on seest puhas ja suur. 6 Paide kaubakeskus, halb teenindus Käisin Paide kaubamajas, olin seal, et isale jõulukinki vaadata. Läksin siis vaatama poes müüdavaid kaupu ning märkasin, et müüja käis mul pidevalt järgi ning lõpuks küsis ülbe olekuga, mida te otsite. Ma vastasin, et täpselt veel ei tea, peale seda ei lõpetanud ta siiski
juhtumi ohvriks. Laadima hakkas ta youtube,i keskkonda enda lohakat tõendavat videot ja see oli viimasena mille peale ta mõtles, et vastu pead ei saaks mingisuguse ehitisega. Intervjueerija tsiteerib twitteri kaudselt sõnumi jätnud noormehe poolt, mis oli väga karmilt seletatud selle juhtumi poolt ja ta ei hakkanud kommenteerima, mida täpsemalt noormees tahtis sellega teada kuid palub vastavalt seletust selle juhtumi juures. Silveri jaoks esmamulje oli selle küsimuse peal huvitav selle poolest et leksika poolest rääkis ta kõik seda rahulikult stuudios ja hästi palju huvitavad näoilmeid oli, kuid reaalsuses sotsiaalmeedia kaudu oli kõik palju karmim kirjas ehk üleliigendatud näiteks sellest et ”tuli põleb, kuid tegelikult lihtsalt suitsu natukene tuli välja ja lõppes”.Järelikult oli see tehtud selle jaoks , et inimesed talle tsiteeriks selle kohaselt vastu et ta
10. Selgitage loogilist järeldamist kui tajumehhanismi. Sõnastage näide Loogiline järeldamine on teise inimese tõlgendamine tema kohta käiva informatsiooni alusel. Nt inimene on lõpetanud ülikooli, siis usutakse, et tegu on targa ja eduka inimesega. 11. Selgitage haloefekti kui tajumehhanismi. Sõnastage näide Haloefekti puhul määrab inimese üks positiivne omadus ära selle, kuidas teised teda tajuvad/tõlgendavad; esmamulje mõjutab järgnevaid hinnanguid. Nt. tööintervjuul järgnevate kandidaatide hinnang põhineb eelmiste intervjuude põhjal. 12. Selgitage JOHAR´i akna põhimõtet see näitab, kuidas inimene kasutab teavet enda ja teiste kohta, millised tunnused ja omadused on inimesele endale teada, millised mitte ning samuti, kuidas need tunnused on ümberolijatele teada või on need nende eest varjatud. Avatud
Tajumehhanismid · Stereotüübid lihtsustatud arusaamad teise isiku kohta. Uskumused isiku kohta paljalt mingisse gruppi kuulumise kohta. N: Ta on must, ta on homoseksuaal. · Diskrimineerimine negatiivne suhtumine konkreetse grupi liikme suhtes. · Isetäituv prohvetlus suhtumised ja hoiakud kujundavad olukordi. · Sisegrupi - välisgrupi eelarvamus · Ühest tunnusest lähtuv üldistus terviku kohta N:blond · Halo efekt esmamulje või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist. · Teise hindamine enesest lähtuvalt, projektsioon. · Empaatia Arengupsühholoogia põhiküsimus · ´´Kas inimese arengut ja kujunemist mõjutavad pigem kaasasündinud omadused või keskkond?´´ · Keskkond: vanemad, õed, vennad, perekond, sõbrad, kool, toitumine ja muu, millega laps kokku puutub. · Üldiselt ollakse arvamusel, et indiviid kujuneb kaasasündinud omaduste ja kasvukeskkonna koosmõjul.
Ühiseid hetki tuleb teadlikult planeerida ja on loogiline, et peale sünnitust vajab naise seksuaalsuhtesse astumiseks aega. 31.Isikutaju. Mehhanismid, seaduspärasused isikutaju on protsess, mille käigus omistatakse kindlaid omadusi või eeldusi teisele inimesele. See on keeruline nähtus, sest tajutav mõjutab tajujat. Tajutav võib näidata ainult mõningaid külgi. Omadused mõjutavad tajuprotsessi. Etapid:Äratundmine- väliste tunnuste alusel esmamulje kujunemine. Üldmulje kujunemine- hinnanguline etapp, milles tajuja väärtustab enda jaoks teatud omadusi Sotsiaalsete tunnuste tajumine-rahvus,perekonnaseis, amet jne... Omavaheliste suhete prognoos- milliseks kujuneb suhe Meeldivus: Väidetavalt 20 % inimstest meeldib meile, meie meeldime ka 20% inimestele, 60% jätab meid ükskõikseks, 20 % ei meeldi meile, ja meie ei meeldi 20-le %le . Tihti peame suhtlema
Õpetaja suhete reguleerijana Inimestevaheliste suhetega puutume kokku iga päev. Iga kokkupuude toob endaga kaasa uusi mõtteid, tundeid ja valikuid. Kui olema lapsed, siis me alles alustame õppimist, kuidas inimestega suhelda ja suhestuda. Väikestel lastel puudub arusaam koostööst, see tekib umbes viie-kuueaastaselt. Nende jaoks ei eksisteeri ,,meie asju", vaid ainult minu ja sinu asjad, mida võib vahepeal vahetada. Kui laps on kolme-neljaaastane arvab ta, et mängukaaslane kuulub talle. Kui temale pretendeerib veel keegi, siis mõistab ta seda kui rünnakut omandile ja püüab ennast kaitsta. Umbes pooleteist- kuni kolmeaastastel lastel võib olla komme teisi lapsi hammustada või näpistada, et oma piire paika panna või endast märku anda. Võib juhtuda, et laps teeb teisele oma tagasisidega haiget, sest ta näeb maailma läbi iseenda ja ainult läbi oma vajaduste. Varajases lapsepõlves on empaatiavõime alles algsta...
Kahjuks MASU tuleku tõttu nad koondati. Asemele tuli noor ning erakõnesid austav neiu, kel esiotsas on oma eraelu ning tema küünte väljanägemine, mitte klientide teenindamine. 8 2. PAKENDIKESKUS Kuna tegelen interneti teel müümisega, siis pika peale hakkasin pakkematerjalidest puudust tundma. Olin huvitatud, et minu kliendid saaksid korralikult pakendatud saadetised 1. Esimene külastus- Pakendikeskus (Pae 1): Poodi astudes oli esmamulje ehmatav, nagu oleks sattunud segasummasuvilasse- kõik laiali ning kole. Kuskil boksis istus kena naisterahvas, klõbistas arvutiklahve. Mind nähes tõttas välja ning soojale tervitusele järgnes küsimus, et kas ta saab olla mulle abiks. Vastasin, et uudistan niisama, et kui on vaja, kutsun ise ta. Seni kuni olin ma poes, ei lahkunud müüja kordagi saalist, kuid ka mulle ei tekkinud kordagi tunnet, et ta vaataks mind kui varast
nii. 2. Vaatlusülesanne lk.110: kirjelda vaadeldud situatsioone ning vasta ülesandes esitatud küsimustele. On tõesti õige, et ei saa tõsiselt võtta klienditeenindajat, kellel ei ole vastavalt ootsutele sobivat välimust, riietust. Ei kujutaks küll ette, et meil käiks tüdrukud tööl kuidas meeleolu on. Samas ei eristaks ka klient kes on kes. Kelle poole pöörduda, et endale sobibat toodet,teenust leida. Olen nõus väitega, et esmamulje on üsna määrav. Eeltoodud näidetele ei oska hetkel küll midagi lisada. Kui klient siseneb, otsib, ootab ta algselt teenindajat, silmsidet, tervitust. Kui nähakse, et sa oled kohal, muutub koheselt kliendi keha hoiak. Klient muutub kindlamaks. Samas on ka olukordi kus klient tõmbub küüru, nagu ta kardaks midagi, või on ta sisenenud halbade kavatsustega. Selliste klientidega tuleb eriti delikaatselt ümber käija. Kunagi ei või teada, kes ta on ja mis tal plaanis on.
Õppivas org asendamatuid ei ole. 10.Mc Kinsey mudel 7 S mudel Ühised väärused: strateegia, struktuur, süsteemid, stiil, vilumused, töötajad. Kõik on omavahel seotud ja mõjutavad vastastikuliselt väärtuste tekkimist. 11. Organisatsioonikultuuri tasandid (Schein) ja nende karakteristikud Kolmekihiline OK: 1. Tehistasand iseloomustab seda, mida inimene näeb , kuuleb ja tunneb, kui ta satub uude grupi, mille kultuur ei ole tuttav. Loovad esmamulje. Nende füüsilise keskkonna kujundus, tehnoloogia, keel, kõneviis, riietumisstiil, emotsioonide väljendamine, kuidas vastu võetakse, kuidas suhtutakse, organisatsioonist räägitavad müüdid ja jutustused, vaadeldavad rituaalid ja tseremooniad. 2. Väärtused eeldused või hinnanguline baas, mida org. liikmed kasutavad klassifitseerides situatsioone ja tegevusi kui soovitavaid või mittesoovitavaid. Org. loojal ja juhtidel on oluline
Võistluslik sotsiaane kontekst loob eeldused, et õpilased end sotsiaalselt õigesti ei taju! Müra on seotud taju probleemidega. Füüsiline müra loob eeldused agressiivsuseks. Kõrgema intelligentsusega Empaatiavõimelised inimesed tajuvad sotsiaalset maailma objektiivsemalt Kes iseennast paremini tunnevad Sotsiaalset taju mõjutab: 1. Tajuja 1. Halo efekt, 2. atributsioon e omistamine, stereotüübid 2. Tajutav subjekt - esmamulje 1. Halo efekt: Nt. kui me tajume kedagi `hea' või `meeldivana', siis me kaldume kogu tema tegevust sellisena võtma. Halo efekt tekib inimese põhiomaduste üldistamisel. Salamon Ash (1949) andis õpilastele nende juurde tuleva lektori 10 omadust ja lisas ühele rühmale soe ja teisele külm. Kui õpilased teadsid, et ta on soe või külm, nad ka käitusid vastavalt. Need, kes said omaduse soe küsisid rohkem. Soojus külmus Kõrge intelligentsus madal intelligentsus
SISUKORD SISSEJUHATUS ..............................................................................................................3 1.LÜLISAMMAS .....................................................................................................................................4 1.1. Lülisamba ehitus ja kuju ...........................................................................................4 1.2. Lülisamba funktsioon...............................................................................................5 1.3. Seljalülide ehitus.....................................................................................................6 1.4. Õige kehahoid.........................................................................................................7 2.SELJAAJU JA SELJANÄRVID..................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
