Samuti võivad vastukarva olla ülisõbralikud naabrid, kes ei jäta kasutamata juhust igal vabal hetkel külla tulla. Paljudele on omane ka võistlushing. Iga hinna eest proovitakse teistest parem olla, kajastugu see siis kas lillepeenrate uhkuses või jõulukaunistuste rohkuses. Igale muutusele reageeritakse mitmekordse vastulöögiga. Kui vimm on saanud kasvada pikemat aega, võib iga pisemgi juhtum selle valla päästa. Paljudel juhtudel kinnistub meie arvamus inimesest esmamulje põhjal, hiljem on seda muuta väga raske. Öeldakse, et eestlase parim toit on teine eestlane, ning mõningal määral on selles ka tõtt. Kuulates teiste arvamusi ja kuulujutte, tekivad meil tahes-tahtmata omad eelarvamused, ent samas tuleb tõdeda, et harva räägitakse inimese parematest omadustest, tagaselja rõhutatakse pigem halba. Kord tülli läinud naabreid on keeruline lepitada, veelgi raskem on vaenukirvest maha matta neil, kes on kindlad teiste inimeste halbades kavatsustes.
Kõlbelisus Sonja karakteri näol Sonja ametit prostituudina ei peetud kõlbeliseks, teda põlati, kuid ta tundis samal ajal kogu aeg häbi ja oli väga tagasihoidlik. Raskolnikov ütleb et temas on korraga suur patt ja pühad tunded ja tema käitumisviis ei ole teeni tegelikult kedagi. Raskolnikov küsib, miks Sonja ei teeenesetappu. Sonja vastab kohe: “Aga mis siis NEIST saab?” (lk 190 2. osa ptk. II lõpp) Ta oli prostituut, et oma peret toita. Teeb oma tööd kohustusest pere ees. Ta proovis ausat tööd, kuid ei teeninud sellega midagi. (lk 20, 21 1. osa I ptk) Teda päästab prostituudina töötades moraali alandamisest ja liiderlikkuks muutumisest või endalt elu võtmisest usk Jumalasse.(lk 330 4. osa ptk. IV) Esmamulje Sonjast on petlik. Ta on arg, vaikne, peaaegu harimatu tüdruk ( lk 240 3. osa ptk. IV) Sonja on kõlbelisuse kehastus. Andestab Katerina Ivanovnale enda halva kohtlemise (lk 323 4. osa ptk. IV) Sügavalt usklik inimene, lähtub kris...
Tundub, et õpilaste huvid ei ole enam olulised, loeb vaid see, milliseid aineid meie riik antud hetkel väärtustab. „ Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 järgi tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks rahuldavalt sooritada riigieksamid eesti keeles või gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles teise keelena, matemaatikas (kitsas või lai) ja võõrkeeles. Sellise valiku põhjuseid on püütud mitmel moel seletada, aga esmamulje on ikka selline, et gümnaasiumiõppe peamine eesmärk on koolitada natuke intelligentsemaid töövõtjaid, kes oskaksid lugeda, kirjutada, arvutada ning suudaksid inglise või vene keelest aru saama ja seda rääkima – selliseid ootusi on Tööandjate Liidu esindajad ka pidevalt väljendanud (Sildnik, 2013).“ Eesti on demokraatlik riik ning seega julgen väita, et kohustuste asemel peaks olema valikud.
Enda avamine, usaldus, suhted, suhete kujunemine Hinde, A.R. (1997). Relationships. A Dialectical Perspective. UK: Taylor & Francis Johnson, W.D. (1997). Reaching out. Interpersonal Effectiveness and Self-Actualization. 6th Ed. USA: Allyn & Bacon Enda avamine ja avatus suhetes - iseenda kohta informatsiooni (faktid, emotsioonid, väärtused jne.) jagamine, mille alusel kujunevad suhted - kui intra- ja interpersonaalne dialektiline protsess - seosed suhetega rahuloluga, läheduse kogemisega, usaldusega - teemade hulk ja sügavus; kultuuri mõju (nt x on tabuteema); suhe Avatust x olukorras sõltub: isikule tüüpiline käitumine avatuse määr teise isiku käitumine suhe Avatud teistele Enda avamise plusse - Mõju suhetele: - rahulolu suhetega - võimalus määratleda kattuvad eesmärgid, huvid, vajadused jne -> suhte areng - Tõlgenduste võrdlemine, adekvaatsem reaalsuse taju - Võimalus õp...
(firma nimi)koostab büroo- ja ärihoonete, sotsiaalobjektide, koolide, tööstushoonete ja elamute projekte, samuti renoveerimistööde projekte ja detailplaneeringuid. 1.3 Kasutatavad ressursid 1.3.1 Kontor Kontor asub Tallinnas,. Kuna tegemist on siiski projekteerimisfirmaga siis arvan, et kliendi esmamulje loovad juba kontoriruumid. Kontor paikneb katusealusel korrusel ning koosneb nii kaldpindadest kui ka tavalistest kontoriruumidest. Esmamulje on väga hubane värvid on mahedad ja heledad. Suhteliselt avarad kabinetid, kus on paigutatud töötajad vastavalt ruumile kas kahe või nelja kaupa. Ruumipuudust, kui sellist ei ole. Valguslahendused on töötajasõbralikud ja omanäolised. 1.3.2 Seadmed Olemasolevate seadmete (printerid, koopiamasinad, arvutid, telefonid) seisukord oli hea. Näha oli, et ettevõte oli neisse kõvasti investeerinud. 2. ORGANISATSOON JA JUHTIMINE
Minule sellised inimesed ei meeldi. Kuid vahest inimesed tunduvad, et ei hooli kellegist peale iseenda, siis hiljem võib selguda, et nad on tegelikult väga hoolivad inimesed. Aitavad alati, kui vaja. See on küll üllatav, kui üleolev inimene juhtub olema hoopiski heasüdamlik. See tähendab et inimesed on täis saladusi. Nad hoivavad oma tõelist palet õige ajani ning näitavad seda just siis, kui õige aeg on. Aga vahest on jama, kui liiga hilja oma head külge näidatakse, sest kui esmamulje võib halb jääda, siis võibolla inimene ei tahagi selle inimesega enam suhelda ning lõpetab suhtlemise ja ei saagi teada, kui hea inimene ta tegelikult oli. Sellepärast peabki inimesi kiiresti tundma õppima. Et oleks teada, kes su sõber tegelikult on. Inimene hoiab endas igasuguseid saladusi enda kohta. Ükskõik kui palju emotsioone või tegusi näidata, on inimene ikka saladus.
"Metamorfoos" Franz Kafka Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Võin ausalt öelda, et esmamulje teosest polnud kõige parem. Lugedes raamatu läbi peamiselt ajaviiteks ning kohustusest, polnud ma loetust eriti vaimustusest. Mõne päeva möödudes hakkasid teatud fraasid ja ütlused teosest mind aga kummitama. Otsustasin rahuloulu taastamiseks uuesti väljaande kaanest kaaneni läbi lugeda. Seekord juba siis huvi ja suurema tähelepanuga. Pean tõdema, et mida rohkem ma sellesse raamatusse süüvisin, seda absurdsem see mulle tundus.
ja pimestada. Osad persoonid seavad enda eesmärgiks elus vaid materiaalsed väärtused ning ei pööra muule tähelepanu. Nad töötavad ainult selleks, et rohkem tarbida ja saada paremaid asju. Inimesed ihaldavad üha rohkemat ja võimalikult vähese vaeva ja ajaga ega mõtle, kas see on üldse tarvilik ja väärtuslik. Selle asemel tuleks eelistada hoopis vaimseid väärtusi, mitte hüljata need tühise petliku ja särava esmamulje pärast. Samamoodi on ka mõnuainetega. Need peibutavad inimesi, sest alguses tunduvad narkootikumid kahjutud. Paljud ei mõtle tõsistele tagajärgedele, mida võivad tuua sellised ained pärast seda, kui oleme neist sõltuvusse jäänud. Nende hiilgus hääbub ja sellest lõksust välja saada on väga raske, sest kõik, mis oli alguses nii hea tundub, on nüüd kokku kukkumas. Inimesed jäävad sõltuvusse ning on valmis ohverdama endale tõeliselt
saan hakkama, kuid see kadus kiiresti. Järgmise päeva hommikul oli esimene tööpäev lasteaias, olin kindel, et see on ajutine lahendus, kuid mida rohkem ma tööl käisin, seda rohkem hakkas mulle tunduma, et see eriala sobib mulle. Olles natuke üle aasta lasteaias töötanud, olin kindel, et see on täpselt see, mida tahan teha. Seejärel otsustasin vastavat eriala õppima minna. Töökaaslased soovitasid Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledzit ja peagi olin ma Rakveres sisseastumiskatsetel. Esmamulje koolis oli hea, maja oli pisike ja armas. Inimesed kellega sisseastumiskatsetel vestlesin innustasid mind veelgi, tekitasid minus sooja tunde ja olin kindel, et olen õiges kohas. Kuigi ees ootasid katsed samal erialal Tartu Ülikoolis, olin mina enda jaoks juba otsuse teinud, et tahan õppida Rakveres. Siiani pole ma pidanud pettuma, sest hetkel on kõik olnud suurepärane. Olen otsinud enda jaoks õiget eriala kaua, kuid hetkel võin öelda, et olen selle leidnud. Kuid iial ei
külastanud ning tahtsin sellel korral midagi uut. Seega osutus minu valikuks Oskar Lutsu majamuuseum, kuhu läksin lootuses saada põnevat infot vanema Eesti kui ka härra Lutsu enda kohta. Ühtlasi tuleb tunnistada, et Luts ja tema rahvalik proosa on vähemalt minu jaoks tähtis osa Eesti kultuurist ning ka üks silmapaistvamaid kirjanike, kelle looming on mul erinevates vanuseetappides võimaldanud näha teistsugust Eestit. Oskar Lutsu majamuuseumi sisenedes jättis meeldiva esmamulje sealne personal (kohal oli üks muuseumitöötaja). Muuseumi töötaja oli viisakas, tekitas kohe alguses tunduvalt soojema tunde (kui enamus muuseume külastades). Kuigi minu külastuse ajal oli Oskar Lutsu majamuuseumi külastamas üks grupp, kellele muuseumitöötaja keskendus, tegi täitis töötaja oma ametikohustusi meisterlikult, kuna leidis aega, et mitmete eksponaatide kohta ka mulle eraldi kommentaare jagada.
Kui aga koolivormi ei oleks , käiksid lapsed dressidega ja kuna kool on ameti asutus siis ei kõlba koolis käija dressidega. On tehtud katseid, kuidas inimesed suhtuvad teistesse inimestesse lähtuvalt nende riietest. Inimestesse kellel on puhtad ja viisakad riided suhtutakse austusega aga ned, kellel on määrdunud, katkised või vabaaja riided neid ei austata nii palju ja neid hinnatakse teisiti. Kuna kool on ameti asutus võiks seal kanda koolivormi, mis jätab inimestest hea esmamulje. Koolivormid on kallid ja jäävad väikseks. Lapsed kasvavad kiiresti ja sellepärast tuleks osta iga aasta vähemalt uus koolivorm, mõned lapsed peaksid isegi aastas mitu korda ostma. Koolivormid ei ole odavad ja paljudel peredel ei ole sellist raha mille eest seda osta, eriti kui peres on rohkem, kui üks laps. Kõikidest koolidest kust mina olen uurinud maksavad ned väga palju , ja on tehtud ka uuring kas lapsevnematel on sellist vaba raha
3.Ta peab kirglikult tahtma kuulata, õppida, areneda, et saada parimaks! 4. Ausus 5. Koostöö 6. Proaktiivsus 7.Empaatiavõime 8.Sõbralikkus ja viisakus 9.Kannatlikkus igas olukorras 10.Suhtlemisvõime 11.Veenmisvõime, et müüa oma firma tooteid, kaupu või teenuseid; 12.Hea mälu 13.Kena välimus 14.Head füüsilised võimed 15.Puhtus ja korralikkus TEENINDUSSUHTED Kuidas muuta indiviidikeskset käitumist isiksusekeskseks: Kliendile soodsa esmamulje jätmine Meeldivaks suhtlemiseks sobivad suulised ja mitteverbaalsed väljendusvahendid Kuulamine on oluline Sobival ajal sobivad küsimused Peamiste suhtlemistakistuste ületamine Kliendile soodsa esmamulje jätmine: Esimese mulje saab klient jätta 3-4 sekundi jooksul, kuid selle mõju kestab kaua! Kontrollige tööpäeva jooksul sageli oma välimust! Hoidke oma töökoht, esiuks ja üldkasutatavad ruumid alati puhtana! Üldiselt teenindatakse klienti seistes
heatahtliku hääletooni ning valmisolekut aitama. Siinkohal mängib ka suurt rolli esmamulje, ehk kui soojalt võetakse välisklient vastu. Tuleb meeles pidada, et kliendi jaoks on teenindaja ettevõtte peegelpilt. Ehk teenindajast väljendubki organisatsioonikultuur. Iga ettevõttes soovib, et nende firma pakuks tippteenindust. Selleks tuleb teenindajale selgitada peamised põhimõtted teeninduse kohta, sest kliendi esmamulje on kõige olulisem ning teenindaja on selles suurim osaline. Teenindaja peaks eelkõige meeles pidama seda, et temast sõltub firma maine. Sellega seoses tuleks firmat ja selle teenust tunda läbinisti, et kõik protsessid toimiks õigesti ning kvaliteetselt. (Anderson 2003:13- 16) Ettevõte on keskendunud klientidele. Kliendid on põhiline allikas ettevõtte eduks. Seetõttu on vajalik selgitada välja, millised on klientide nõudmised ettevõttele. Texase
Essee ,,Eesti muusikasaadete võrdlus" Võtan vaatlusesse kaks muusikasaadet, mis erinevad teineteisest nagu öö ja päev. See arvamus on muidugi ainult minu oma ja kindlasti leidub inimesi, kes minuga ühel nõul ei ole. Esimene saade, mida kirjeldan ja hindan on tasemel, nüüdseks ajalukku jäänud ,,Tähed muusikas" saade. Et esmamulje kogu saatest algas siiski saatejuhist siis mulle väga meeldis saatejuht Mart Sander. Väljapeetud ja viisakas, heade kommetega noormees. Mart Sander ei kokutanud ega pudistanud, tema diktsioon oli selge ja puhas. Siis lauldi seda ka kõva häälega, hea oli kuulata. Kõik see palub tähelepanu seepärast näiteks stuudio kujundus ei olnudki oluline. Ka väljaspool teleekraani käitus Mart Sander galantselt. Kirjutan oma kogemustest,
Meeste ja naiste käitumisreeglid kohtumisel Kohtumine teise inimesega, olgu ta siis võõras või vana tuttav, algab tervitamisest ja silmsidest. Tervitamine on lugupidamise avaldamine, kusjuures parima tulemuse saamiseks tuleks kasutada naeratust number üks. Kellelegi ei meeldi ju alustada suhtlemist inimesega, kellel kulm kipras ja ilme mossis. Sõbralik näoilme on kohustuslik. Ei tohi unustada, et tervitamine on kõige esimene kontakt ja esmamulje loomisel väga oluline! Mees tervitab esimesena naist, noorem vanemat Kas meestele meeldib või mitte, ikkagi peaks nad tervitama naisterahvast esimesena. Ja peakatet kergitama, kui see just suusamüts pole. Nooruke neiu jätab meeldiva mulje, kui ta tervitab esimesena endast palju vanemat meest, ega jää ootama, et teda tervitataks. Naise ja mehe esmakohtumisel on eelistatud olukorras alati naine. Seetõttu on viisakas esitleda firmapeol proua Tammele alati härra Mändi.
Eestis saatis filmi erakordselt suur edu. Filmi produtsent on Kristian Taska, lavastajaks on Elmo Nüganen, Tallinna Linnateatri peanäitejuht ja näitleja. Film algas ajaloolise tausta tutvustamisega, mida kirjeldas suurepäraselt vendade Ahaste ajaseisma panek kellatornis ja punaste lipu Eesti lipuga vahetamine. Selline hulljulge vemp näitas hästi ära, kui tähtis oli Eestlastele nende vaba riik. See episood lõi filmist positiivse ja vaatama paneva esmamulje. Ühtlasi oli see ka üks minu lemmikutest episoodidest antud filmis. Järgmiseks meeldejäävaks lõiguks oli poiste vaidlus ja arutlus Kommertskooli klassiruumis. Enamus poistest ju tegelikult kartsid astuda lahinguväljale, kuid siin sai määravaks noortepärane kambavaim ja patriootlikkus. Arvan, et paljud neist ei oleks oma loomu ja isiksuse tõttu sõdalaseks sobinudki, kuid kodumaa truudus ja soov olla sõpradele meelepärane kaalus selle üle.
oleks igav. Kokuaeg oli laval põnev, ning vaatamist innustav tegevus. Peaosa täitjad said ka inimestelt lilli, mis on väga armas olnud alati. Kui etenudus lõppes, oli aplausist aru saada, et etendus meeldis inimestele väga, inimesi oli vähe, kuna sinna saali poleks rohkem inimesi mahtunud. Täismaja oli välja müüdud, ja oli selleest aplaus tõesti vägev. Mulle endale meeldis see ooper väga. Kui teinekord tuleb veel mõni ooper, siis lähen kindaslti vaatama. Esmamulje ooperist jäi küll väga põnev. See oli minu nägemus ,,Tuhkatriinu'st".
„Aukartus elu ees!“ Schweizer. „Kultuur ja eetika!“ KT küsimused 1.Protokoll? Käitumisnormide kogum 2.Etikett? Määratud käitumisviis antud kontekstis 3.Etiketi liigid- seltskondlik, diplomaatiline, vangla, kodune,hommikusöögi jne (kirjutatud v kirjutamata) 4.Ametlikuvastuvõtu tunnus- ilma abikaasata, 5.Mitteametliku vastuvõtu tunnus- kutse kahele 6.Parakeel on verbaalne ja mitteverbaalne. Reedab kui isiksust 7.Ruumitsoonide mõõdud: Intiimtsoon- alla 0,5 m Isikliktsoon- 0,5-1,2m Sotsiaalne tsoon- 1,2-3m Ühiskondlik tsoon- üle 3m 8.Tabuteemad: haigused, raha, poliitika, religioon, isiklik elu 9.Peamised pöördumisvormid: Härra, Proua, Preili 10.Netietikett- Interneti etikett SUHTLEMINE 11.Suhtlemine põhineb…..suhtumisel 12.Rääkija-kuulaja suhte dominant on…kuulaja 13.Avalikus kohas ei närita… nätsu, küüsi, toitu, juukseid, pastakaid jne 14.Käsi ei hoita… taskus 15.Suunda ja esemeid näidatakse… avatud käega 16.Viisakus- ja pöördumis...
Mina käisin töövarjul Põlva Restoranis. Minu arvates on koka ja kelneri ametid suhteliselt huvitavad. Otsustasin tutvuda selle valdkonnaga natuke lähemalt. Vestlesin restorani administraatori Eda Kudritsaga ning jälitasin teda mitmeid tunde. Eda andis mulle kõigest toitlustusteeninduse valdkonnaga seonduvast väikese üleaate. Põlva Restoran kuulub Põlva Tarbijate Ühistule. See restoran asub kesklinnas Konsumiga samas hoones teisel korrusel. Esmamulje oli positiivne. Ruum on hästi sisustatud ja üsna avar. Eriti köitsid mind seal erksad värvid: punase-halli sisustusega lauad. Restoranis on kahte moodi teenindus: Bestroo ja A`la carte. Bestroo on avatud 10:00- 18:00. Bestroos valmistatakse toidud kohe hommikul valmis, kella kümneks on soe toit valmis. Toiduliini menüü on äga rikkalik ja kõik valmistatu on kodumaine. Eriti hinnatud on just oma kokkade väljatöötatud toidud. Kogu sortimendis on üle 250 nimelist
tuupuriteks. Aga tegelikkuses tahavad nad ka ise nii head õpilased olla, aga nad ei suuda seda saavutada. Narritakse neid, kelle pered on vaesemad ja ei võimalda lapsele paremaid asju osta. Neid narritakse nende puhtuse ja riietuse pärast. Ning kui riietel puudub firmamärk, nimetatakse ka neid vaeseteks. Tanel Sujev Uus õpilane klassis või koolis võib saada päris kiiresti kiusatavate hulka. Kuna teda pole veel tundma õpitud, hakatakse teda narrima esmamulje järgi. Teda tundma õppides kaob tasapisi ka tema narrimine ja kiusamine. Aga kuigi see uus õpilane andestab neile selle esmase narrimise, ei unusta ta seda kunagi. Ja kui ta tõesti pääses sellest igapäevasest kiusamisest, jääb tema hinge ikka märk et teda on narritud. Kisatavate hulgas on ka klassis nõrgemad isiksused. Kes ei oska midagi vastu öelda ega ka vastu lüüa. Selliseid kaaslaseid lüüakse ja narritakse igapäevaselt. Sest teatakse, et ta ei suuda vastu hakata.
Globaalne kultuur : müüt või reaalsus Kultuuri mõiste Kultuur tähendab mõistuse kollektiivset "programmeerimist", mis eristab ühte kategooriasse kuuluvaid inimesi teistest. Kultuur on kõik see, mis inimmõistuse poolt loodud. Kultuuri edasiandmine toimub õppimise ja omandamise teel antud kultuurikeskkonnas. Kultuur toimib ühiskonnas, kus on ühine keel, sarnased uskumused, ideed, väärtused, kombed, traditsioonid, sümbolid ja lood. Globaliseerumise mõju kultuurile Globaliseerumine põhjustab ühe tihenevat üleilmset kultuurivahetust, mis seisneb kultuuriväärtuse ühtlustumises maades. Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Eriti mõjutab see väiksemaid rahvuseid Infosüsteemide areng ja inglise keele domineerimine on kaotanud barjäärid kultuuride vahel Kultuuri globaliseerumise ...
kraadi. 1980 Peter H. Gilmore ja tema naine kolisid Manhattanile - New York(Hell's Kitchen) 1981 Peter H. Gilmore ja Peggy Nadramia ühinesid saatana kirikuga. Veidike aega hiljem Anton S. LaVey kutsus neid isiklikult endaga kohtuma San Fransisco linna, LaVey vastas täpselt Peter H. Gilmore'i ootustele ja oli täpselt samasugune hingelt nagu nõnda ta oli raamatus. Peter H. Gilmore'i esmamulje saatana kirikust oli veidike pettunud, ta kohtus ainult käputäis kiriku liikmetega. Ta sai aru et saatana kirik pole nagu iga tavaline kirik kus kõik kogunevad kokku ja hoiavad üksteist, selline lähenemine on hädavajalikk, kui saatana kirik peaks lagunema siis ei hävi satanism. 1997 Anton S. LaVey suri olles haige juba kaua aega, ta ei tahtnud arste ega rohte. Peter H. Gilmore'i kirjeldusel Anton S. Lavey oli tugev ja surmavoodil oli
oskab kliendi suunata õige töötajani. Kolmandaks on ärakuulamisoskus. Kliendid eeldavad, et teenindaja kuulab ära, millised soovid neil on, mõistab neid, reageerib vastavalt ja küsib täpsustavaid küsimusi. (Anderson & Zemke, 2003, lk 28-30) Klientidele on väga oluline organisatsiooni nähtavus. Näiteks enne organisatsiooni külastust on klient kuulnud või lugenud tagasisidet ettevõtte kohta. Seejärel sisenedes asutusse tekib 3 kliendil antud kohast esmamulje. Organisatsioonis olles märkab klient järgmiseid asju, näiteks kuidas näeb välja kaup lettidel. Viimaseks nähtavaks ilminguks peetakse seda, kuidas teeninduskäik lõppeb. Nähtavad asjad aitavad edasi anda teenindustehingute nähtamatuid aspekte. (Anderson & Zemke, 2003, lk 35-37) Inimestevahelises suhtlemises on oluline empaatiavõime. Hea klienditeenindus eeldab selle igapäevast ja sagedast kasutamist. (Tooman & Mae, 1999, lk 160) Empaatia klientide suhtes
inimesed. Loomad ja linnud suhtlevad omavahel häälitsedes. Kuid enne veel kui inimene rääkima õppis, suhtles ta oma liigikaaslastega joonistuste, käte ja näoilmete ning ka teatud märkide abil. Miks on suhtlemine vajalik? Mis oleks juhtunud kui inimesed ei oleks kunagi rääkima õppinud? Mul on üks sõber kellele meeldib teistega suhtlemine väga. Ta räägib koguaeg ja väga kiiresti. Kuid ma tunnen ka inimesi, kes ei suhtle teistega eriti. Kuid esmamulje inimestest, kellega sa ei räägi võib olla väga vale. Kui mina kooli vahetasin ei tundnud ma alguses klassist mitte kedagi. Ma ei suhelnud eriti kellegiga ja mul jäi nii mõnest inimesest väga vale mulje. Nendega hiljem rääkides mõistsin ma, et ma olin eksinud ning leidsin endale palju uusi sõpru. On teada, et loomad ei saa ilma liigikaaslastega suhtlemata hakkama. Neil on vaja liigikaaslaste abi ja toetust näiteks toidu leidmisel ja kogumisel ning ka elukoha leidmisel või vahetamisel
Juhiabi amet nõuab palju tööd iseendaga. Pidevalt on vaja ennast täiendada ja midagi juurde õppida, vale on loota, et koolis õpituga saab muretult seigelda läbi elu. Väga tihti muutub seadusandlus, õigusaktid, eeskirjad jne, kõige sellega peaks juhiabi suutma ennast kursis hoida. Samuti on väga oluline roll välimusel. Juhiabilt eeldatakse korrektset riietust, laitmatut maniküüri ja viimistletud soengut. Suhtlemisel kaaslasega on kõige tähtsam esmamulje, kui see juba kord on rikutud, siis vastastikust usaldust uuesti saavutada on väga raske. Samuti ei tohiks rääkida teistega asjadest, mis nendesse ei puutu. Väga ebameeldiv on kuulda, kuidas inimesed üksteist tööl taga räägivad. Väga hoolikalt peab jälgima, kellega ning mida rääkida saab ja tohib. Liigne lobisemine muudab töökeskkonna pingeliseks ning juhiabi peaks olema selles valdkonnas väga usaldusväärne. Siit võiks edasi arendada ka teemat, töö- ja
võimlemisvõistlus vallutas kooli“, siis seda ta tõepoolest tegi. Kogu harjutamisperioodi vältel oli näha õpilaste silmis nii naeru kui pisaraid, õnnestumisi kui ka ebaõnnestumisi ent mis kõige olulisem, kõik said oma kavadega suurepäraselt hakkama. Laskudes sügavamale detailidesse tahaksin analüüsida 10.a klassi kava. Võttes riietuse esimeseks kõnealuseks punktiks, arvan isiklikult, et nende süsimustade riiete asemel oleks võinud olla midagi silmatorkavamat. Esmamulje tuleneb siiski visuaalsest vaatepildist ning eeldan, et nii sünge värv ei torka säravamate kostüümide keskelt välja. Oma suurest klassikollektiivist olid nad kaasa haaranud tervelt 22 õpilast. Nähes kui palju nad proovisaalis aega veetsid, siis aiman kui raske võis olla igaks prooviks tervet seltskonda kokku saada. Süvenedes oma silmaga detailidesse, siis esimese asjana märkan, et ajastus on kõigil erinev. Alustatakse erinevatel aegadel ühe ja sama elemendi tegemist
oma tegude tagajärgi. Samaaegselt on vallutatud ka rahvusvahelised müürid ning suhtlus on muutunud ülemaailmseks, kus suhtlejate omavaheline kaugus ei oma tähtsust ning kõik toimub reaalajas. Tolerantsus erinevate kultuuride, rahvuste ja rasside seas on tõusnud, aidates kaasa ühiskonna arengule, kus inimesi ei hinnata enam välimuse järgi. Virtuaalselt inimesega suheldes määrab esmamulje just verbaalne vestlus ning alles seejärel keskendutakse välimuslikule olemusele. Me ei saa kunagi sellistes sünteetilistes maailmades ennast kindlalt tunda ja riskivabalt virtuaalkeskkondi kasutada, kuid samas oleme inimestevahelise suhtlemise viinud hoopis uuele tasemele. Virtuaalmaailm võib meie jaoks muutuda tehislikuks reaalsuseks. Kuna reaalsus ja virtuaalsus on omavahel tihedalt seotud, siis tihtipeale
toetav, samas nõudlik ja paindlik ning põhimõtekindel. Õppepraktika alguses tuleb aidata praktikandil sisse elada õpikeskkonda, tutvustada osakonda, personali ja töökorraldust. Esimesel praktikapäeval ei orienteeru praktikant võõras keskkonnas, lisaks võivad ebakindlust tekitada kogenematus, hirm tundmatu ees ja vähesed oskused. Juhendaja peaks saama luua soodsa õpikeskonna, mis on aluseks praktikandi enesekindlusele ja heade suhete kujunemisele. Esmamulje on väga oluline, kuna mõjutab kogu õppimisprotsessi. Praktikandi õppimise eesmärkides on teadmiste omandamine, rakendamine, oskuste arendamine, jäljendamine, loomine, mõistmine ja mõtlemine, otsustamine, probleemide või ülesannete lahendamine. Eesmärkidest tuleneb praktikandi roll ja tema aktiivsus ning osalemine iseenda õppimise suunamises. Õppepraktika ajal on praktikandil vaja teha koostööd nii juhendaja kui ka kaasõppijatega
Seaduste täitmine ja eetika on kõige aluseks. Kui tegutseda ning teha tööd antud eetikakoodeksi põhjal, siis see näitab minu meelest just minu korrektsust, elementaarsete käitumisnormide tundmist. Sõna juhiabi juba annabki vihje sellest, milles seisneb juhiabitöö! Ehk siis ülesandeks on juhi abistamine! Milline väga hea juhiabi olema peaks, see on kõik kirjas juhiabi eetikakoodeksis. Mina, kui firma juhiabi, pean olema viisakas, sõbralik, korrektne, sest esmamulje firmast jätan mina. Jah, juhiabi/sekretäri ametikoht on esinduslik, mistõttu välimus on oluline. Olen asutuse visiitkaardiks. Pean olema valmis inimestega suhtlema, olema meeldiv, vastutulelik. Olen nõus, et sisenedes asutuse ruumidesse, kus mind võtab vastu laua taga kössis ning ebaviisakas sekretär, ei tekita usaldust. Juhiabi peab jätma kliendile mulje, et just teda on oodatud. Sest esmamuljet saab jätta vaid korra ja seda pärast muuta on palju keerulisem.
veebruaril 2010, kell 19.00 teatris NO99, mis asub Sakala 3, Tallinn. Lavastus oli ühe vaheajaga ja kestis umbes 3 tundi ja 10 minutit. Autoriks on Edward Albee, lavastaja, kunstniku ja muusikalise kujundaja rollis olid Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper. Mängivad Hendrik Toompere jr (külalisena Eesti Draamateatrist), Marika Vaarik, Sergo Vares ja Mirtel Pohla. Esietendus 7. novembril 2009 Teatris NO99. See oli minu esmakordne külastus mainitud teatrile, mis jättis mulle nii võrd hea esmamulje, et sellest kasvas suur armastus NO99 ja tolle kollektiivi vastu. Teater ise, kui selline, jääks muidugi Estonia või millegi suurejoonelisemaga võrdluses alla, sest lavakujundus, mis iseenesest koosneb vaid lauast ja mõnest muust dekoratsioonist võib tekitab veidi segadust. Seinu katab kangas, saal on täidetud pinkidega, kus teatrile tavaseid etiketinõudeid ei täitnud peaaegu keegi: paljud tulid otse töölt ja suhtusid ennast ümbritsevasse keskkonda väga vabameelselt
Ühtne stiil. Sisustuses vältida tükk siit tükk sealt stiili. Maamajutusettevõttesse sobivad käsitöö ja vanad esemed Heledad ja soojad toonid Elavad lilled, kompositsioonid Üldruumide kaunistamine Põrandaks sobib vaipkate va. allergikute toad Naturaalsed materjalid Läbikostmatud seinad Prügikast igas toas Pliiats, paber, avaja, niit, nõel, hambapasta, hambahari jm. Ajalehed, ajakirjad Külastaja esmamulje toast · Üldmulje · Valgustatus · Lõhn selle puudumine · Värske õhk · Hubasus Koristamist raskendavad asjaolud: · Ehituslikud iseärasused: trepid, liftid, erinevad tasapinnad, kitsad koridorid, esikud. · Erinevad pinnamaterjalid · Töövahendite mittevastavus ja nappus · Koristaja teadmiste puudulikkus Üldruumide puhastamine Fuajeed, koridorid Üldruumide puhtus loob esmamulje ja külastajate arvamuse ettevõttest. Oluline on ruumide korrashoid ja
abimehhanismide kaudu nagu tundmusreaktsioonide kujunemine ja käitumiskavatsuse teke. Isikutajul on käitumist reguleeriv toime ka siis kui taju verbaalne pool on psühholoogiliste kaitsemehhanismide tõttu takistatud. Isikutaju abimehhanismidena kirjeldatud tunnetusvahendid annavad teise inimese kohta teavet enamasti verbaliseerimatul kujul. Sinna kuulub ka nn 'keha keel'. Isikutaju juures tuleb arvesse võtta ka esmamulje efekti, korduvtaju, võõristusefekti ja lahkumismulje efekti. Piia Maria Nahkur Isikutaju 5 ISIKUTAJU VEAD Isikutaju vead takistavad inimese mõistmist ja tema olukorrast objektiivse ülevaate saamist. 1. Stereotüübid Inimeste gruppidesse jagamine mingite tüüpide alusel. Oletus, et partneril on kõik need omadused, mis rühmal üldiselt Näiteks: "Need väiketootjad mõtlevad kõik ühtemoodi".
tundub esmapilgul. Nimelt seetõttu, et sõpruse tõlgendamisel minnakse ikka ja jälle eksiteele. Nüüdisajal on sõbra tiitel juba pea igal inimesel, kellega läbi käid või ringi liigud, kuna see tähendab ju igaühele eriasja ühele raha, teisele niisama mõnusat äraolemist. Sõpru kiputakse mingil teadmata põhjusel valima välimuse ja ka riietusstiili järgi. Kuigi esmamulje on oluline, ei saa seda kujundada välimuse kaudu soliidne või moekas riietus ei tee veel head suhtlejat. Boheemlane aga võib olla tõeline geenius välimuse korratusega viitab ta seesmistele väärtustele. On väärtusi, mida sõpruses juba aegade hämarusest on hinnatud, ning peetakse lugu tänapäevalgi. Eelkõige on oluline ausus ja otsekohesus nii teiste kui ka iseenda vastu. Olles avameelne omavaheliste pingete suhtes, on võimalik hakata püüdlema lahenduste poole
Seega ei antudki võimalust noortele ennast ja enda eripära välja näidata. Kuid see vabadus on tänapäeva noortel olemas ja seda nad ka usinasti kasutavad. Vanamemmed võiksid mõelda vähekenegi selle peale kui paljuga peab nüüdisaja noor hakkama saama ja mille kõigega silmitsi seisma. Lastel tuleb otsustamist alustada juba maast madalast. Alguse saab see kõige lihtsamatest asjadest nt. mida seljas kanda. Tänapäeva noored on enamus väga pealiskaudsed ja esmamulje kujundatakse välimusest. Selle järgi lahterdatakse inimene ära kas temaga sobib ja kõlbab suhelda või mitte. Üks tähtsamaid väljakutseid on minu arust leida endale õige sõpruskond, sest tavaliselt on sõbrad need kelle käitumismallidest ja tegudest õppust võetakse. Selle väljakutse raskus seisneb selles, kas noor ja rikkumata inimene on nii enesekindel, et suudab iseendaks jääda ning kindel olla enda tõekspidamistes. Või läheb kergema vastupanu teed, ühineb teistega
viisakas ning teistele meeldivas "pakendis". Riietus, välimuse kujundamine ongi üheks suureks "salarelvaks" enesest mulje loomisel. Öeldakse ju, et kui tahad domineerivana paista, kanna punast riietust. Sarnaseid soovitusi on küll ja veel. Väline "pakett" aitab luua sobilikku esmamuljet. Kui inimesed näevad sind ikka esimest korda sorgus juuste, veidrate riietega, siis eks neil ole hiljem raske seda pilti oma silme eest kaduma manada. Esmamulje on siiski ju oluline ning seda hiljem muuta võib kippuda keeruliseks. Pakend teistele, sisu enesele. Hiljem ehk ka teistele. Oma peegelpilti on vahel üpriski veider vaadata. Arusaam enesest ei vasta alati just sellele pildile, kes peeglist vastu vaatab. Kuna me ennast pidevalt kõrvalt ei näe, siis tekibki eriti veider tunne enese nägemine videolindilt. Kes see võõras inimene on? Kas selles kehast ongi minu mõtted kinni? Kas selles kehas olengi ma kinni? Olen? ... Oma kodu= oma kindlus
Klienditeenindamises on väga suur osa kliendiga suhtlemisel. Suhtlemisel tuleks jälgida oma hääletooni, mis peaks olema sõbralik. Suhtumine peaks olema mõistev ja lahendusi pakkuv. Kindlasti tuleks kuulata klienti ja kui on kaebusi, siis see ka teadmiseks võtta ja selle kordumist vältida. Kõige tähtsam on esmamulje, mis hakkab kõige esimesena kliendile silma ja mis ka mingil määral määrab nende edasist käitumist. Halbade kogemuste kõrval esineb ka häid meeldejäävaid kogemusi. Kõigest eelnevast on tingitud igapäevased nii meeldivad kokkupuuted kui ka ebameeldivaid tagajärgi toovad konfliktid. Võiks öelda, et klienditeenindaja töö on vaimselt üks raskemaid töid, kuna tuleb ette palju kriitilisi olukordi klientidega. Selles töös sa pead olema kõigeks valmis ning kindlasti ei
6) Lisaks antud töös esineb rohkelt sõna kordusid. 7) Lugemist segavaid või häirivaid kirjavigu pole ning lausete ülesehitus on loogiline. 8) Kokkuvõte on üldiselt hästi ülesehitatud ning võtab kogu kirjatöö ilusti kokku, kuid selles püstitatud küsimus sobiks sissejuhatusse ja oleks ühtlasi tähtsaim probleem, mis kirjatöös püstitatud. Retsensiooni sisukord: Retsensiooni teema, põhisõnum Annotatsiooni hinnang Esmamulje pärast esimest lugemist Hinnagng teema arendusele ja subjektiivusele Väidete ja arvamuste kasutus ning nende kinnituseks toodud näited Tähtsad punktid, milles võib autorga nõustuda Analüüs ja hinnang kokkuvõttele Retsensioon esseele EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS Retsenseeritavaks tööks on essee teemal ,,Eesmärkide püstitamise vajalikus elus".
Aega saab enda kasuks pöörata, rääkides alla tähelepanu võime piiri (400- 500 sõna minutis). Kommunikatsioon nõuab aega. Sõnumi loomine, edastamine, vastuvõtmine, töötlemine võtab aega. 10.Milline on efektiivne inimkommunikatsioon?Efektiivne kommunkatsioon-kui see mida saatja mõtles on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 11.Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust?Kommunikatsiooni efektiivsuse tõstmine- tuleb jätta endast hea esmamulje, tuleb sõnastada oma mõte kuulajale huvitavalt ja arusaadavalt, tuleb kuulata enda partnerit ja talle pidevalt tagasisidet anda. Juttu saab huvitamaks teha kehakeele, miimika, intonatsiooniga mängimise teel. Keskkond tuleb valida nii, et see soosiks kommunikatsiooni nt. Ei saa rääkida suure müra sees, sest seal ei kuule midagi. Keskkond ei tohiks ka tähelepanu kõrvale juhtida. Tuleb rääkida kuulajale arusaadavas keeles. Mitte kasutada mitmetähenduslikke sõnu, kui
Juhendaja: õp. Külliki Türi Tallinn 2013 Sisukord Hanna Seeder Töökohapõhine ülesanne – „Kliendiga suhtlemine“ 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2Suhtlemise alustamine ja lõpetamine. Positiivse esmamulje loomine..................4 2.1Kas alustad ise kliendiga suhtlemist?.............................................................4 2.2Kas tänad kliente ostu sooritamise eest?.......................................................5 3Suhtlemisvahendid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine..............................6 3.1Kas kontrollid tööl olles oma kehakeelt?.........................................................6 3
Ärisuhtlus- ja läbirääkimised konspekt MÕISTED Äri- kasumit tootev tegevus Kommunikatsioon- ühendus, suhtlemine, informatsiooni edasiandmine, - vastuvõtmine, mõtestatud märkide vahetus Suhtlemine- kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel toimiv teabevahetus Ärisuhtlus- sõnumite vahetamine toetamaks kaupade ja teenuste ostmist, müümist ning äri toimimist Edukas ärisuhtlus- tõhusad identiteediläbirääkimised ühe või mitme osapoole vahel Läbirääkimised- protsess, milles osalevad kaks või enam osapoolt, kellel on ühine probleem, kuid vasturääkivad või osaliselt kokkulangevad huvid EDUKAD IDENTITEEDILÄBIRÄÄKIMISED · Identiteet on tunne, mis hõlmab meie pilti endast kui inimesest, kultuurilisest, sotsiaalsest ja isiklikult ainulaadsest olevuses ning inimene tajub oma identiteeti teadlikult ja/või alateadlikult. · Enamusel inimestel on positiivne nägemus endast ning kommunikatsioonis ...
et see oleks võimalikult arusaadav. Erinevates maades on erinev kultuur , näiteks Aasia riikide etikett erineb Euroopa omast päris palju . Hiinas , Indias ja Jaapanis on mittepuudutamise kultuur, seal tervitatakse teineteist kummardades . Visiitkaardid antakse kahe käe abil ja kui peaks kättpidi tervitamine toimuma siis sel juhul ainult parema käega . Vasaku käega tervitamine on lausa solvav. Tervitamine või tutvumine on asi , kus tekib inimesest esmamulje , seega peaksime jätma endast võimalikult hea mulje ja järgima reegleid mis on juba tavaks saanud . Kui neid reegleid ei järgita võib see jätta kohe ebameeldiva mulje . Etikett ongi see , mis tutvustab meile õiget ja viisakat käitumist , sealhulgas ja kõike sellega kaasnevat . Kristi Viding 11a
Täitke ja kontrollige telefoni teel lubatut. TELEFONIKLIENT EI OLE EELISTATUMAS SEISUNDIS KUI VAHETULT KOHALVIIBIV KLIENT. TELEFONI TEEL TULEB TEHA NIISAMA KVALITEETSET TÖÖD KUI KLIENTIDEGA SILMAST SILMA SUHTLEMISEL. TEIE HÄÄL PEAB OLEMA REIBAS, HÄÄLETOON SÕBRALIK, VIISAKAS, KONTROLLITUD JA POSITIIVNE IGA KÕNE JAOKS TÖÖPÄEVA LÕPUNI. Mõningaid soovitusi, mida saate kasutada telefonisuhtluses: Kliendile on oluline esmamulje jää lahkeks, naeratavaks ja professionaalseks teenindajaks. Naeratage telefonile klient ei näe, kuid tunnetab seda. Telefoni vastuvõtja ees võiks olla peegel. Olge endas kindel, ärge jätke helistajale muljet, et te olete segaduses või ebakindel. See on teie, mitte helistaja asi. Telefonisuhtluse plussid ja miinused: + Ei pea ise kohale minema või Ei saa kliendiga luua sõitma. silmsidet. + Säästab aega
IT-TUGIISIKU KLIENDITEENINDUSE STANDARD 1 Esmamulje loomine • Olen korrektse välimusega. • Kannan hoolitsetud riietust. • Hoian korras oma töökoha • Silmas silma suhtlemist alustades: ◦ naeratan, ei näita mingeid pahameele märke ◦ hoian silmsidet ◦ tervitan esimesena ◦ kuulan huviga ja tähelepanelikult ◦ ei katkesta rääkijat ◦ annan inimesele mõista, et et olen teda märganud ka siis, kui olen hetkel hõivatud (silmside, naeratus, noogutus) ◦ räägin selgelt ja arusaadavalt ◦ jälgin oma kehakeelt (kehahoiak, asendid, žestid, pilk, näoilme, liikumine) ◦ ei suitseta, ei söö ega joo kliendi juuresolekul või temale nähtavas kohas 2 Telefoni kasutamine 2.1. Telefonile vastamine • Telefonile vastan: Tere päevast! „Ettevõtte nimetus“. Võib lisada ametinimetuse, nime. ...
aprillini 2001 Eesti raamatu aastaks. Selle aasta põhieesmärk oli tõsta raamatu väärtust Eesti inimeste silmis, asetada see aukohale. Korraldati oksjoneid, annetusi, konverentse ja soodusmüüke ning tehti annetusi kooli-ja rahvaraamatukogudele. Sellisel väga ülla eesmärgiga aastal ei saa minu meelest olla halbu külgi, on ju raamatud loodud selleks, et neid loetaks. Inimeste kodudes on raamaturiiulid üheks esimestest kohtadest, kuhu haritud külalise pilk liigub, nende põhjal kujuneb esmamulje inimese erudeerituse kohta. Cicero, Rooma filosoofi meelest sarnaneb maja, kus pole raamatuid, kehaga, mida ei elusta hing. Raamtumaailmasse on tunginud audio-ja e-raamatud, mille tootmine kasvab kiiresti, kuid tarbimine takerdub ühe asjaolu, hinna taha. Selleks, et lugeda e-raamatut, peab omama ka e-lugejat, mis maksab 2000-3000 krooni või rohkemgi. Teades, kui palju peab maksma enne, kui lugema saab hakata, võib inimene minu meelest täiesti õigustatult osta kõvade
lohetätoveering, nägu oli needistatud ja ta kandis nahktagisid. Tema minevik oli väga hämar - teda peetakse tihtipeale alaarenenuks, kuigi ta lahendab meelelahutuseks keerulisi matemaatikaülesandeid ja on treeninud ennast igas mõttes ellujääjaks. Tema tegutsemine saab kohati lausa muinasjutulise mõõtme. Kiidusõnad autorile, kes on välja mõelnud tõsiselt huvitava ja laheda tegelaskuju, kelle kohta peale esmamulje saamist tahaks kohe rohkem teada saada. Samuti oli väga huvitav jälgida Lisbethi ja Mikaeli suhte arengut, ning mõrvaloo uurimiskäik on samuti väga põnev, ehkki vajab süvenemist. Tänu headele kirjeldustele loob autor kõigest väga elava kujutluspildi. Teos pani mind veenduma selles, kui palju on valelikkust ühiskonnas, kuidas ühegi inimese üle ei saa nii-öelda kaane järgi otsustada ning kuidas võivad sinu jaoks kõige kallimad inimesed sulle haiget teha
Teeninduskultuur = teenuse/ toote kvaliteet + teenuse/ toote kvantiteet + isiksust arvestavad hoiakud 8 Teeninduse kvaliteet · Mida klient saab suhtlemisel teenust pakkuva firmaga · Kuidas see miski talle kätte tuleb · Erinevatel klientidel on erinevad ootused · Mõõdupuu kliendi rahulolu! 9 Usaldusväärsus · Positiivne õhkkond ja meeldiv esmamulje · Teenindatakse õigesti juba esimesel korral · Teenindatakse määratud ajal 10 Kiire reageerimine · Teenindatakse kohe ja kiiresti · Muudatustest operatiivne informeerimine Täiendav info edastatakse kohe · Vajadusel ja võimalusel uute valikute loomine 11 Kompetentsus · Teenindaja teadmised ja oskused, sh tegevust toetavate töötajate teadmised ja oskused
teenuse/ toote kvantiteet + isiksust (Churchill, Ford, Walker, 1990; 453) arvestavad hoiakud 7 8 Teeninduse kvaliteet Usaldusväärsus · Mida klient saab suhtlemisel teenust · Positiivne õhkkond ja meeldiv esmamulje pakkuva firmaga · Kuidas see miski talle kätte tuleb · Teenindatakse õigesti juba esimesel korral · Erinevatel klientidel on erinevad ootused · Teenindatakse määratud ajal · Mõõdupuu kliendi rahulolu! 9 10 Kiire reageerimine Kompetentsus
17. Kuidas me loome arusaamise teistest? arusaamise loomisel teistest mängib kõige rohkem rolli esimene mulje.Vastavalt sellele, milline inimene üldjoontes ning terviklikult välja näeb, millised on tema isikuomadused jne kujuneb ka arusaam temast.Esmamulje tekkimist inimesest on hiljem on praktiliselt võimatu juba muuta. Lisaks veel vaadeldava inimese füüsiline atraktiivsus ning tema väljendusrikkus. Olulised on ka stereotüübid. 18. Mida tähendab esmamulje efekt? Esimene info on kõige otsustavam mulje kujundamisel. Esmamulje aitab võõraid inimesi kategoriseerida. Tegelikult on esimese kuvandi põhjal loodud pilt tihtipeale väär. Samas jäävad petlikud esmamuljed enamasti püsima. Teadlased väidavad, et kuni 2/3 esmamuljetest jääb püsima ka pärast kuudepikkust suhtlemist ning inimesed on valmis tegema vaid pisikesi korrektiive. 19. Mis on stereotüübid?
enesehinnang kõrgem kui siis, kui usume, et ülesanne oli kerge või meil oli lihtsalt õnne. Teiste inimeste tegude puhul ülehinnatakse seesmisi ja alahinnatakse väliseid põhjusi. Enda tegude puhul ülehinnatakse väliseid ja alahinnatakse seesmisi põhjuseid. Sotsiaalne taju Inimesed püüavad alati hinnata, millistele inimestele võib loota ja millistest hoiduda. Sageli kasutame äärmuslikke kategooriaid nagu halb, hea, tark, rumal... Teise inimese kategoriseerimisel on esmamulje oluline. Selle alusel toimub järgnev suhtlemisprotsess. Esmamulje võib olla petlik, kuid selleni jõutakse alles hiljem. Enamasti kasutatakse teise inimese hindamisel 3 mõõdet: hea/halb, tugev/nõrk ja aktiivne/passiivne. Inimeste kategoriseerimine e paigutamine gruppidesse on esimene samm mulje kujunemisel. Inimeste kategoriseerimine võib viia stereotüpiseerimiseni. On olemas füüsilise meeldivuse e atraktiivsuse stereotüüp. Stereotüpiseerimine võib põhjustada eelarvamusi ja
Teeninduskultuur = teenuse/ toote kvaliteet + teenuse/ toote kvantiteet + isiksust arvestavad hoiakud 8 Teeninduse kvaliteet · Mida klient saab suhtlemisel teenust pakkuva firmaga · Kuidas see miski talle kätte tuleb · Erinevatel klientidel on erinevad ootused · Mõõdupuu kliendi rahulolu! 9 Usaldusväärsus · Positiivne õhkkond ja meeldiv esmamulje · Teenindatakse õigesti juba esimesel korral · Teenindatakse määratud ajal 10 Kiire reageerimine · Teenindatakse kohe ja kiiresti · Muudatustest operatiivne informeerimine Täiendav info edastatakse kohe · Vajadusel ja võimalusel uute valikute loomine 11 Kompetentsus · Teenindaja teadmised ja oskused, sh tegevust toetavate töötajate teadmised ja oskused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
