- võimaluse piires asuma tuld kustutama Tulekustutus- ja päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti: - tulekahju tekkekohast ja ulatusest - võimalikust ohust inimestele - muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid, elektriseadmed jms) Esmaabi Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga. Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult: - püüda välja selgitada kannatanu seisukord - raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112 - olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi - vajadusel seisata ohtlikud seadmed, välja lülitada elektrivool jne Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks väljaõpetatud töötaja või kiirabi. NB
kasuks, kui midagi rohkemat teada saab. SISUKORD SISSEJUHATUS 1. Mis on allergia? 1.2. Päritolu põhjal jagunevad allergeenid 1.3. Allergiku elustiil 2. Allergiline nohu 2.1. Allergilise nohu sümptomid 3. Atoopiline nahapõletik 3.1. Atoopilise nahapõletikuga kaasnevad häired 3.2. Nahahooldus ja ravi 4. Soovimatu koduloom - kodutolmulest 4.1. Abinõud lestade vältimiseks 5. Toiduallergia 6. Putukaallergia 6.1. Esmaabi 7. Astma 7.1. Astma ravimid 7.2. Astmahoo esmaabi KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS 1. MIS ON ALLERGIA? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile. Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja
(võimlemine, hügeen, (võimlemine, hügeen, (võimlemine, hügeen, 8.00 tubade korrastus, tubade korrastus, tubade korrastus, rivistus) rivistus) rivistus) 9.00 HOMMIKUSÖÖK HOMMIKUSÖÖK HOMMIKUSÖÖK 10.00- SAABUMINE Väljasõit Vikingite (registreerimine, Esmaabi koolitus 11.15 majutus, rivistus) külla Gruppide 11.30- moodustamine, Ekskursioon 12.45 grupi nime ja lipu Vikingite külas valmistamine 13.00 LÕUNASÖÖK LÕUNASÖÖK LÕUNASÖÖK LÕUNASÖÖK 13.30 SIESTA SIESTA SIESTA SIESTA 15
purustava eseme alla või vahele. Tööseisakutel ei tohi tööriista asetada põlvedele ega enda vastu, et välistada tööriista juhuslikku sisselülitumist. Maanduskontaktiga pistiku korral tuleb kasutada ka maanduskontaktiga pistikupesa. Kaitseisolatsiooniga tööriistadel pole vajadust kaitsemaanduse järele ja pistik on maanduskontaktita. Töö lõpetamisel tuleb tööriista pistik pistikupesast välja tõmmata (mitte juhtmest tõmmates). 10.Kannatanu abistamine ehitusplatsil esmaabi osutamine Esmaabi ülesanne on traumade puhul vigastatu elu säilitamine ja uute traumade ära hoidmine. See ei tohiks kujuneda raviks mis võib raskendada edasist meditsiinilist abi. Esmaabi koosneb kolmest etapist: kannatanu väljatoomine ohukoldest kannatanu eest hoolitsemine transpordi organiseerimine kannatanu viimiseks raviasutusse Asutuses peab olema: medikamentide kapp kanderaam' kursused läbinud tööjuhataja
tervisele ja elule, keskkonnale, varale; arenemise kiirus; 8.) hinnatakse riski tõenäosust; 9.) milline on riskiobjektide prioriteet, milliseid ressursse vajatakse õnnetusega toime tulemiseks; koos eelmisega moodustavad riskiobjektide järjestuse- riskimaatriksi; 9.) kommentaarid. III aste: 1.) ohustatud objekti riskifaktori arvestuskaardi koostamine; 2.) tegevusplaanide koostamine avariiolukorras; 3.) individuaalkaitsevahendite ja saastekontrollimõõtevahendite kasutamise tagamine; 4.) esmaabi ja meditsiiniline teenindamine; 5.) ettevõttesisene väljaõpe ja varustus; 6.) abi planeerimine päästeteenistuselt (112). 4. Riski suuruse hindamise valem. R=(E+V+K)*T, kus R- riski suurus, E- kannatanute arv (1-5), V- tagajärjed varale (1- 5), K- keskkond (1-5), T- õnnetuse tõenäosus(1-5) Millised ministeeriumid peavad tegelema Eesti ühiskonnas riskitaseme reguleerimisega? 5. Riikliku kriisiplaneerimisplaani koostab Siseministeerium, mis kooskõlastatakse teiste
12/21/10 Alkoholid Koostaja: Annika Kääramees Käinas 2010 Sisukord 2 Mis on alkohol? Alkoholid- hüdroksüülühendid, kus CH rühmaga on seotud 1 või mitu hüdroksüülrühma (OH) Alkoholide nomenklatuurseks nimetamiseks tuleb lisada nende lõppu -ool. Alkoholi valem(tunnus) R-OH ( R tähistab pikka süsinikahelat ) Alkoholide omadused Füüsikalised omadused: alkoholid on vedelad, läbipaistvad, hüdrofiilsed (e. ei karda vett aka vett ''armastavad'') ja nad lahustuvad hästi vees. Füsioloogilised omadused: alkoholid on mürgised, ''hakkavad pähe'', lagunevad organismis lõplikult, mürgised- kahjustavad maksa, neere, kesknärvisüsteemi, narkootilise toimega, tekitavad sõltuvust. Keemilised omadused: Alkoholid on orgaanilised happed (loovutavad reaktsioonis prootoni(eid)). . Alkohol on väga nõrk hape, kuna side hapniku ja vesiniku vahel on püsiv. Alkoholide jagunem...
Praktikaorganisatsiooni tutvustus As Tallink Grupp on Eesti laevakompanii, mis teenindab reisijaid parvlaevade ja ro-pax tüüpi laevadel Läänemerel Eesti-Soome, eesti Rootsi ja Läti-Rootsi vahelistel liinidel. Tallinkile kuuluvad ka soome laevakompaniid Silja Line ja SeaWind Line ning osa firmast SeaRail. Tallinkil on ka kolm hotelli Tallinnas (Tallink city Hotle, Tallink SpaConference Hotel ja Pirita SPA Hotel) ja üks hotell Riias. Tallink tegeleb ka taksondusega (Tallink takso). Tallink asutati 1989.aastal. Tol ajal oli tegemist Eesti Merelaevanduse ja Palkkiyhtyma OY ühisettevõttega. Esimene liinile sõitnud laev oli Suurlaid, parvlaev Tallink tegi esimese reisi 8.jaanuaril 1990. 1993.aastal lahkusid ühisfirmast soomalsed ning pärast seda omandas Tallinki riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus. 1994.aastal moodustasid Eesti Merelaevandus ja Inreko ühisettevõtte Eminre, mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Erinaevatel aegadel on Talli...
sel perioodil erilise hoolega järgida tervislikke eluviise. Lootejärgne areng võib toimuda loomariigis atseselt või moondeliselt. Viimane jaguneb omakorda veel täis- ja vaegmoondeks. Sünnijärgses arengus läbitakse juveniilne elujärk, sigimisvõimeline periood ja vananemisperiood. Iga organismi vananemise algus ja eluiga on määratud geneetiliselt, kuid seda võivad mõjutada ka keskkonnategurid. Inimesel eristatakse kliinilist ja bioloogilist surma. Bioloogiline surm saabub esmaabi puudumisel hiljemalt viis minutit pärast kliinilist surma. Koos bioloogilise surma saabumisega kaob võimalus inimesi elustada. Nii näeb välja organismi areng.
kirjutamine kunstimeel kõnelemine (Broca keskus) musikaalsus loogika emotsioonid paremakäelisus vasakukäelisus 3. Pille kukkus kiigelt ja jäi liikumatult lamama. Sina nägid oma sõbra õnnetust pealt, kuidas käitud? Kutsun kiirabi, kontrollin teadvust ja hingamist, vajadusel annan esmaabi ja ootan kuni kiirabi tuleb 4. Missuguste ajupiirkondade funktsioonide häirumisega on tegemist? 1) Patsient ei suuda liigutada oma paremat kehapoolt Vasak aju poolkera 2) Patsient ei tunne oma vasakut kehapoolt Parem ajupoolkera 3) Patsient ei suuda muutuda agressiivseks olukordades, kui teda rünnatakse Parem ajupoolkera 4) Inimene on kaotanud võime iseseisvalt hingata Vasak ajupoolkera 5) Joobes inimese mõtlemises on toimunud muutused
ANAFÜLAKTILINE ŠOKK Kristel Kõiv Anafülaktiline šokk- mis see on? ● Tegemist on raske allergilise reaktsiooniga, mis haarab kogu keha. ● Kujuneb välja mõne sekundi või minuti jooksul. ● Võib lõppeda surmaga. Mis toimub organismis? ● Verre eralduvad keemilised ained, mille tulemusena laienevad veresooned. ● Vererõhk langeb ja hingamisteed ahenevad -> põhjustades hingamisraskust. ● Lisaks võivad tursuda keel ja kurk. ● Hapniku transport organismis väheneb -> hapnikuvaegus. Tunnused: Üldised tunnused: Raskematel juhtudel: ● Punetav sügelev lööve või ● Hingamisraskused; tursunud nahapiirkond; ● kahvatu või punetav nahk; ● punased sügelevad silmad; ● keele, kurgu ja silmade ● käte, jalgade ja/või näo ümber nähtav turse; paistetus; ● segasus, rabelemine; ● kõhuvalu, oksendamine, ● kollabeerumine ja diarröa. teadvusekaotus. Enaml...
vähemalt 18 kraadi. 21. TÖÖÕNNETUSTEST TEATAMISE KORD Igast tööõnnetusest peab kannatanu või pealtnägija viivitamatult teatama oma otsesele ülemusele või tööandja esindajale. Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, raskete tööõnnetuste puhul informeerib viivitamatult ka Tööinspektsiooni ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral ka politseid. Tööandja või tema ülesandel tööd korraldav haldus- või tehniline töötaja on kohustatud: kiiresti tagama kannatanule esmaabi, vajaduse kutsuma kiirabi või organiseerima kannatanu transpordi haiglasse; säilitama töötamiskoha ja seadmed tööõnnetuse uurimise alguseni samas seisukorras, nagu need olid tööõnnetuse momendil, kui see ei ohusta läheduses viibijaid ega põhjusta avariiohtu; piirama töötsooni kus toimus tööõnnetus; informeerima juhtunust vastavat kindlustusorganit; Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ja
Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos) ning tihke. Tagajärjed Kudedes valkude lagunemise Veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku. Esmaabi Jahutus külma veega Puhta sideme tegemine Abi kutsumine 112 Inimlik,emotsionaalne tugi Ei tohi! Lisada haavale jääd Asetada suurele põletushaavale mingeid aineid:õli,hapukoor,või,salv,kreem vms Haavale ei ole ka soovituslik panna raskesti eemaldavaid salve või aerosoole, mis raskendavad arstil hinnata põletushaavu Põletuse ennetamine Põletusi aitavad ära hoida turvalisemad
Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos) ning tihke. Tagajärjed Kudedes valkude lagunemise Veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku. Esmaabi Jahutus külma veega Puhta sideme tegemine Abi kutsumine 112 Inimlik,emotsionaalne tugi Ei tohi! Lisada haavale jääd Asetada suurele põletushaavale mingeid aineid:õli,hapukoor,või,salv,kreem vms Haavale ei ole ka soovituslik panna raskesti eemaldavaid salve või aerosoole, mis raskendavad arstil hinnata põletushaavu Põletuse ennetamine Põletusi aitavad ära hoida turvalisemad
psühholoogiline sügavus. Kramskoi maalis hulgaliselt tuntud inimesi, teiste seas Lev Tolstoid (1873), Ivan Shishkinit (1873), Pavel Tretjakovi (1876) ja Mihhail Saltõkov-Stsedrini (1879). Kogu tema loomingu paremik, sealhulgas kõik nimetatud maalid, asuvad praegu Tretjakovi galeriis. Ta maalis peamiselt õlimaale Kunstnik suri 49- aastaselt doktor Rauchfussi portreed maalides. Korraga kummardus ta ette ja kukkus. Doktor püüdis osutada talle esmaabi, kuid oli juba hilja. Kristus kõrbes, 1872 Leo Tolstoy, 1873 Portree tundmatust naisest, 1883 Merineitsid, 1871 Maria Feodorovna, 1880 Ivan Shishkini, 1873 . Vanamees karguga, 1872 Fyodor Dostoyevsky, 1881 Ivan Shishkin, 1880 Alexander III, 1886 . Tänan kuulamast!
See hõlmab kahjustatud naha eemaldamise, nahapinna puhastamise ning steriilse sidumise (tavaliselt hõbedat sisaldava salviga). Kui tegemist on teise astme põletusega ning see asub liigeste läheduses, võidakse jäse lahastada.Teise ning kolmanda astme põletuste puhul alustatakse koheselt ka antibiootikumravi et ennetada infektsiooni tekkimist. Haavasid tuleb siduda ning puhastada iga päev, mõnikord ka mitu korda päevas. Raskes üldseisundis kannatanu vajab kiiret esmaabi. Tavaliselt kasutatakse juhitavat hingamist, asendatakse vedelikukadu veeni kaudu manustatavate lahustega ning teostatakse samuti haavakorrastus. Suured põletused võivad olla eluohtlikud, mistõttu sageli on vaja pikaajalist intensiivravi kogu organismi tasakaalu saavutamiseks.Lisaks tehakse süst teetanuse profülaktikaks. Operatiivne ravi : Kasutatakse vajadusel küpsel armil Nihutusplastika meetod Absoluutsed operatiivse ravi näidustused:
on ohutusvahendite valiku läbiviimine. ohtlike aineid sisaldava toote identifitseerimise, klassifitseerimise ning nõuetekohase pakendamise ja märgistamise, varustama kasutamisjuhendid tarbija (sh nii tööstus-, kui tavatarbija) jaoks. Kemikaali ohutuskaart Ohtliku kemikaali valmistaja või importija peab koostama ning enne kemikaali üleandmist käitlejale andma ohutuskaardi, mis sisaldab järgmist teavet: 1) identifitseerimine; 2) koostis; 3) ohtlikkus; 4) esmaabi andmise viis; 5) tegutsemine tulekahju korral; 6) õnnetuse vältimise abinõud; 7) käitlemine ja hoiustamine; 8) mõju inimesele, isikukaitsevahendid; Kemikaali ohutuskaart 9) füüsikalised ja keemilised omadused; 10) püsivus ja reaktsioonivõime; 11) terviserisk; 12) keskkonnarisk; 13) jäätmekäitluse viis; 14) veonõuded; 15) reguleerivad õigusaktid; 16) muu teave. Tervise kaitse tagamine Kemikaaliohutuse tagamine elukeskkonnas
teenindused. Ülejäänud maakondades teenindavad taotlejaid lubadealase töö ametnikud politseijaoskondades, kus taotleja kirjutab avalduse, millel küsitakse relva liiki, otstarbet ning relva hoiukoha kohta. Soetamis- või relvaluba väljastatakse isikule, kes on sooritanud relva soetamise, registreerimise, hoidmise, kandmise, võõrandamise ja seadusliku kasutamise reguleerivate nõuete tundmise ning laskevigastuste korral kannatanule esmaabi andmise eksam. Eksamitulemus kehtib alates eksami sooritamise päevast ühe aasta. Relvaeksami võib sooritada emakeeles või muus keeled, oleneb sooritaja valikust. Eksam tõlgitakse eesti keelde ning eksami tõlkimise kulud konpenseerib eksami sooritaja. Relva olemasolu kontrollitakse relvaomanikuga kokkuleppelisel ajal relvahoiukohas. Relvaomanikud, kes soovivad võõrandada neile kuuluvaid relvi politseiasutuses pädeva ametniku juuresolekul, peavad aga jätkuvalt pöörduma
Allotroopia mõiste. 3. Teemandi ja grafiidi kui süsiniku allotroopsete teisendite struktuuri erinevus. Vastus: Teemantil on ruumiline struktuur, grafiidil tasapinnaline. 4. Mitme naabersüsinikuga on iga süsiniku aatom kovalentselt seotud? · Teemantis V: 4 · Grafiidis V: 3 5. Teemandi tähtsamad füüsikalised omadused. 6. Grafiidi tähtsamad füüsikalised omadused. 7. Teemandi ja grafiidi kasutamine. 8. CO ja CO2 süstemaatiline ja rahvapärane nimetus. 9. CO ohtlikkus ja esmaabi CO mürgituse korral. Õ lk 39 (vt pealuu kõrval olev lõik) 11. CO ja CO2 kasutamine. Miks CO2ei põle ega toeta põlemist? 12. CO ja CO2 füüsikaliste omaduste võrdlev iseloomustus. Sarnasused ja erinevused. (TV lk 18 /A) 13. C, CO, CO2 ja CH4 keemilised omadused. · Süsinik + hapnik (2 võimalust) · Süsinikoksiid + hapnik · Süsinikdioksiid + vesi · Süsinikdioksiid + lubjavesi (süsinikdioksiidi tõestamine) · Metaani põlemine 14
Eesti Vabariigi õigusaktid sellist õendustegevust ja dokumenteerimist ka ette näevad, kuid kohtadel ei pruugi töökorraldus nõuetele vastata, ei sisult ega vormilt. Haiglaõde on haigla meeskonna liige. Kooliõe töö on iseseisev osutades koolitervishoiuteenust - noorte inimeste (ka koolipersonali, lastevanemate) tervisekasvatus, õpilase tervise ja heaolu edendamine, haiguste ennetamine, vajadusel suunamine teiste spetsialistide juurde ja esmaabi osutamine õnnetuste puhul. Koduõe töö on iseseisev, kuid tihedalt seotud perearsti või eriarstiga. Koduõe tegevus sarnaneb haiglaõe tööga, kuid teenust osutatakse inimese kodus ja mitte 24 tundi ööpäevas, vaid 2-3 tundi. Kõikide tervishoiu-valdkondade puhul on oluline just see, et õde ei allu arstile, vaid tegutseb oma pädevuse piirides ise ja koostöös teiste professionaalidega patsiendi heaks. Arstid, kes on
enam sobivas kohas; 6. Abistab kiirabibrigaadi teisi liikmeid erakorraliseks meditsiiniabiks vajaliku varustuse kohaletoomisel ja meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel; 7. Täidab kiirabibrigaadi juhi teisi tööalaseid korraldusi. 8. Ta kogub anamneesi ja dokumenteerib selle. 9. Osutab meditsiinilist abi oma pädevuse piires. 10. Parameedik võib iseseisvalt läbi viia esmast ja teisest ülevaatust, osutada esmaabi, defibrilleerida poolautomaatse defibrillaatoriga, määrata glükoosi taset veres, kanüleerida veeni ja teostada hapnikravi, tagada vabad hingamisteed kasutades vajadusel intubeerimist vereringeseiskusega patsiendil. 11. Vajadusel alustab ravimite manustamist vastavalt kardiopulmonaalse elustamise või traumaga kannatanu käsitlemise juhisele. 12. Ta omab üldiseid teadmisi erakorralises meditsiinis kasutatavate ravimite
- sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut; - võimaluse piires asuma tuld kustutama. Tulekustutus- ja päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti: - tulekahju tekkekohast ja ulatusest; - võimalikust ohust inimestele; - muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid, elektriseadmed jms). 7. ESMAABI Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga. Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult.: - püüda välja selgitada kannatanu seisukord - raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112; - olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi, - vajadusel seisata ohtlikud seadmed, välja lülitada elektrivool jne. Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub
63. riski tõenäosuse hindamine (1-5) 64. milline on riskide ja riskiobjektide prioriteet Nende 1-5 jagunemiste märkuseks 1 on nõrk, mitterahuldav ja 5 on väga hea. 11nda puhul 1 vastab väga kõrge ja 5 on suhteliselt madal. III APELLi aste 65. ohustatud objekti riskifaktori arvestuskaardi koostamine 66. riski/õnnetuse olukordades tegutsemisplaanide koostamine 67. individuaalkaitsevahendite ja saastekontrolli aparaatide kasutamise tagamine 68. esmaabi ja meditsiiniline teenindamine 69. ettevõtte rakenduskonna ja tegevuskondade väljaõpe ja varustus 70. abi planeerimine päästeteenistuselt (telefon 112) jne. Riski suuruse hindamise kriteeriumid 71. Tagajärjed elule ja tervisele (E) tähtsusetu kerge kahjustus alla 3 kannatanu katastroofiline üle 5 hukkunu, üle 100kannatanu, üle 500 evakueeritu 72. Tagajärjed keskkondadele (Ke) tähtsusetu reostus väike
- sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut; - võimaluse piires asuma tuld kustutama. Tulekustutus- ja päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti: - tulekahju tekkekohast ja ulatusest; - võimalikust ohust inimestele; - muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid, elektriseadmed jms). 10. ESMAABI Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga. Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult: - püüda välja selgitada kannatanu seisukord; - raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112; - olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi; - vajadusel seisata ohtlikud seadmed, välja lülitada elektrivool jne.
Süsinik. Süsiniku ühendid. Ülesanded võrrandi alusel. Soovi korral vaata minu kodulehelt kordamisküsimusi ja tee läbi test Süsinikku leidub looduses lihtainena: teemantina, grafiit. Ühenditena: süsihappegaas, kivisüsi, nafta, kaltsiumkarbonaat Allotroopa on nähtus, kus üks ja sama keemilinelement esineb mitme erineva lihtainena. Teemant kõige kõvem looduslik mineraal - Kõrge sulamis temp 3500c - Värvuseta - Kasutatakse klaasi lõikamiseks ja metalli lihvimiseks Kristallivõres on süsinikuaatomid võrdsetel kaugustel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. Sellega on seletatud teemandi tugevus. Briljant on korrapärase kujuga lihvitud teemant. Grafiit on kihilise ehitusega, pehme, hallikas ja läikiv. Grafiit juhib eleketrit Süsiniku aatomid paiknevad kuusnurga tippudes ja kuusnurgad paiknevad kihtidena. Kihtide vaheline kaugus on suurem kui vahemaa kuusnurga süsiniku aautmote vahel, see töttu on grafiit pehme. Kasutam...
· Muudavad indikaatorite värvust · Reageerivad metallidega, alustega, aluseliste oksiididega · Söövitav toime LIIGITUS · TAHKED ( sidrunhape,boorhape ) · VEDELAD ( väävelhape,lämmastikhape ) · TUGEVAD (väävelhape,lämmastikhape ) · NÕRGAD (süsihape,divesiniksulfiidhape ) · ÜHEPROOTONILISED ( vesinikkloriidhape ) · MITMEPROOTONILISED ( fosforhape ) · HAPNIKHAPPED ( väävelhape,fosforhape ) · HAPNIKUTA HAPPED (vesinikkloriidhape ) ESMAABI · Pesta VOOLAVA veega · Neutraliseerida söögisooda 2%-lise lahusega VESINIKKLORIIDHAPE · HCl · Maomahla koostises valkude lõhustamiseks · Küttepindadelt katlakivikihi kõrvaldamiseks · Metallipindade puhastamiseks VÄÄVELHAPE · Kõige rohkem toodetav hape · Pliiaku täitevedelik · Väetiste,värv- ja lõhkeainete valmistamiseks · H2SO4 VÄÄVLISHAPE · H2SO3 · Villa,siidi,jahu ja suhkru pleegitamiseks · Bakterite ja hallitusseente
Mida ma teeksin, kui ma oleksin kehalise kasvatuse õpetaja ? Õpetaja amet ei ole kerge. Olla kehalise kasvatuse õpetaja kõlab kergelt, kuid ei ole seda. Et olla kehalise kasvatuse õpetaja peab olema väga treenitud, huvitavate mõtetega ning kindlasti on meil vaja head esmaabi oskust. Kui mina oleksin kehalise kasvatuse õpetaja, tahaksin teha lastele kehalise kasvatuse tunni huvitavaks ja meeldejäävaks. Kindlasti ma mängiks lastega väga palju, aga ma laseks neil ka raskemaid ülesandeid teha, sest kehalise kasvatuse tund on tähtis, nii füüsilisele vormile kui ka hea puhkus ja vaheldus õppetööle. Kehalise kasvatuse õpetajana ma kindlasti teeks selliseid tunde kus saaks õppida matemaatikat, näiteks väikestele teeks palli mängud koos korrutustabeliga.
SEENED MÜRKSEENED Paljud seened sisaldavad mürkaineid või toodavad neid oma ainevahetusproduktina. Eestis on teada ligi 200 mürgist või tõsise mürgistuskahtlusega suurseeneliiki. Korja söögiks ainult neid seeni, mida kindlalt tunned ja mille söödavuses oled kindel! SEENTE KAUDU SAADUD MÜRGISTUSED tabavad sööjat siis, kui söögiks korjatud seened sisaldavad keskkonnamürke või on saastatud mikroobidega. Sellepärast: * Ära korja seeni saastunud piirkonnast (suurte teede lähedalt, linna haljasaladelt, tööstuspiirkonnast); * Ära korja vananenud seeni; * Ära hoia korjatud seeni kodus töötlemata üle ühe päeva. Esmaabi nagu taimemürgitusel NB: krampide ja teadvusehäirete korral ei tohi oksendamist esile kutsuda. Seenemürgistustele on seloomulik pikk peiteaeg (624 tundi). Esimestele sümptomitele võib järgneda rahunemine või näiline paranemine, kuid tegelikult toimub elulise tähtsusega organite kahjustamine. K...
Esineda võib nii vererõhu langust või ka vererõhu tõusu. Kuidas vältida infarkti? § ära suitseta, § hoia vererõhk kontrolli all, § kontrolli veresuhkru taset, § kontrolli vere kolesteroolitaset, § toitu tervislikult vähem küllastunud rasvhappeid, kolesterooli, soola, rohkem kiudaineid, § ole füüsiliselt aktiivne, § väldi liigse kehakaalu tekkimist, § käi regulaarselt arsti juures. Esmaabi § Anna inimesele poolistuv või istuli asend, mitte lasta kõndida. § Kutsu kiirabi 112 § Taga värske õhk § Rahusta inimest § Küsi kasutatavate ravimite kohta (nitroglütseriin või aspiriin) § teadvuse, hingamise või pulsikadumisel, tuleb teda vajadusel kiirabi tulekuni elustada. Kasutatud kirjadus § http://www.toitumine.ee/infarkt2/ § http://www.inimene.ee/? disease=s&sisu=disease&did=777&idr=in2xe5p1AHEmvo38NH
maandatud või topeltisolatsiooniga on ohtlikud a Ülekoormatud vooluahelad on ohtlikud a Vigastatud tööriistad ja seadmed on ohtlikud a Valede kaitsevahendite kasutamine on ohtlik a Vale tööriista kasutamine on ohtlik a Elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine on ohtlik a Elektrilised ohud suurenevad oluliselt, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad Kannatanu ülevaatus ja esmaabi a Kui kannatanu on voolu all: a.) otsi voolu väljalülitamise võimalust, ära puutu kannatanut, kutsu abi (112) b.) Püüa kannatanu vooluahelast eemaldada elektrit mitte juhtiva eseme abil, näiteks mingi kuiva laua abil, kutsu abi (112) a Alles siis, kui oled kindel et kannatanu ei ole enam elektrivoolu all ja endale ohtu ei ole, tee järgnevat: a Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel või mitte a Kontrolli hingamist, kui ei hinga, siis kunstlik hingamine
maandatud või topeltisolatsiooniga on ohtlikud a Ülekoormatud vooluahelad on ohtlikud a Vigastatud tööriistad ja seadmed on ohtlikud a Valede kaitsevahendite kasutamine on ohtlik a Vale tööriista kasutamine on ohtlik a Elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine on ohtlik a Elektrilised ohud suurenevad oluliselt, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad Kannatanu ülevaatus ja esmaabi a Kui kannatanu on voolu all: a.) otsi voolu väljalülitamise võimalust, ära puutu kannatanut, kutsu abi (112) b.) Püüa kannatanu vooluahelast eemaldada elektrit mitte juhtiva eseme abil, näiteks mingi kuiva laua abil, kutsu abi (112) a Alles siis, kui oled kindel et kannatanu ei ole enam elektrivoolu all ja endale ohtu ei ole, tee järgnevat: a Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel või mitte a Kontrolli hingamist, kui ei hinga, siis kunstlik hingamine
alla suurteks pallideks. Vahva oli ja samas olid lapsed saanud palju värske õhu käes kehaliselt liikuda. Algklasside lastele tuleb kindlasti pöörata rohkem tähelepanu, kuid samas on nendega ka mõnevõrra lihtsam, kui välja jätta see, et nad kipuvad end vahel vigastama. Kui peakski juhtuma, et õpilane end vigastab, mida juhtub väiksemate lastega tihedamini, peab õpetaja selleks kindlasti valmis olema. Nagu kõik teised õpetajad peab ka kehalise kasvatuse õpetaja kindlasti oskama esmaabi anda. Esmaabi andmise oskus on kehalise kasvatuse tunnis väga oluline, kuna võrreldes teiste tundidega on oht, et võib juhtuda õnnetus, suurem. 1 Kindlasti ei saa ka jätta mainimata ohutusnõudeid, mille täitmise eest kehalise kasvatuse õpetaja peab hoolt kandma. Üks tunni ettevalmistuse osasid on kindlasti treeningvarustuse ülevaatus ja kontroll, et kõik oleks töökorras ja kasutuskõlblik. Ettevalmistuse juurde
koos kanuusi vedava alusega. Jõõpresse, Valgerannast Erimstusse, Ermistust Tõhelasse ja Paatsalust tagasi kanuude hoiupaika. Matkajuhi valik ja ajalikud kompetentsid (mitu matkajuhti, miks, millised oskused sertifikaadid on vajalikud): Matkajuhte võiks olla kaks, mis viiks riskd minimaalseks. Nende kompetentsuse hulka peaks kuuluma: matka planeerimis-, riskijuhtimis- ja päästeoskus. Oskama anda edukalt esmaabi. Neil peaks olema väljaõpe ja kogemus kanuumatkade valdkonnas. Peab tundma kasutatavat varustust ja tagama selle turvalise kasutamisvõimaluse, soovituslikult omama vastutuskindlustust. Matkajuht tagab kliendi informeerituse, varustuse ja ettevalmistuse vastavalt matka raskusastmele, tagab kliendi ohutuse ja toetuse terve matka vältel. Varutuse valik ning valiku põhjendus: Matka tarbeks on vaja 8+1 flat bottom tüüpi kanuud, ja 18 aeru. Ehk siis ühes kanuus kaks
Elatusallikas, sõltumatus, jõukus, kuulsus, eneseareng, kasulikkus, proovikivid, peremees, hobid, unistus. IV väljund - mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel 1. Nimetada tööandja ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel. Tööandja peab tagama töötajate ohutu töökeskkonna. Isegi kui ümbrus on ohtlik, tuleb tagada ohutusnõuded/vajalikud riided/vajalikud esemed. Näiteks alati peaks olema töökohas esmaabi sisaldab kott/pakk/kapp. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt ettenähtud riietust töö tegemiseks ja ka esemeid( kaitseprillid, kindad). Tööandja peab tagama töötajale tööks vajaliku materjali/tööriistad, mis oleks töökorras ja ohutud. Tööandja on kohustatud tööõnnetus registreerima. Tööandja võib nõuda töötajate tööohutuse kohta koolituse käimist või saadab töötajad ise tööohutuskoolitusele. Tööandja on
kaitsemängija jälgib vastasvõistkonna konkreetset mängjat ja ka palli, mis tähendab seda, et peale oma hoolealuse katmise moodustavad viis kaitsemängijat koos ka ühtse kaitseliini. Mees-mees kaitse saame jagada kaheks: tavaline kaitse oma korvi all ¼ väljakul aktiivne kaitse ehk pressing poole, ¾ osa ja üle väljaku. 8. korvpalli sünnimaa USA 9. Tuntumad Eesti korvpallurid Martin Müürsepp, Valdu Suurkask, Siim Raudla, Tanel Kurbas, Rain Kärner Esmaabi ja venitusharjutused 1. esmaabi hüppeliigese vigastuse puhul (KKK) Kompressioon - suru tugevasti viga saanud kohast kehatüve poole, et takistada veretoide, mis põhjustaks suure verevalumi; Külm - jahuta vigastatud piirkonda jääkoti või külmaspreiga, kui neid ei ole, siis kättesaadavate külmade esemetega (lumi, külmutatud toidud vms), et ahendada veresooni ning et vähendada kahjustunud koest põletikku tekitavate ainete vallandumist; Kõrgemale - tõsta jalg üles ja anna talle rahu.
*Rahu *Aknad, uksed avada *Kael ja rindkere vabastada pigistavatest riietest *Jälgimine, juures olemine 14. Epiglotiidi mõiste ja sümptomid, EA. EPIGLOTIIT e. kõripealisepõletik, mille tekitajaks bakter. Põletiku korral turse, mille tõttu oht hingamisteede sulgusele. Lastel raskem kulg, selle vastu vaktsineeritakse. SÜMPTOMID *Ägedalt algav kurguvalu *Kõrge palavik *Hingamisraskus *Neelamisraskus *Süljevoolus *Rahutus ESMAABI 1) Säilitada rahu nii endal kui lapsed, võtke teda sülle toetades teda selja tagant 2) Ärge pange lapsele midagi kurku 3) Laps aurusesse ruumi- kuum vesi jooksma, istuda koos lapsega ruumis 4) Julgustada last hingama ise ette näidates 5) Tagage värske õhu juurde vool 6) Jälgi, ole juures 15. Larüngiidi mõiste , sümptomid, EA. LARÜNGIIT e. kõripõletik, mille tekitajaks viiruseks. Sügisel ja talve algul haigestumine sageneb. Sage 1-2 aastastel
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Sotsiaaltööks vajalikud oskused ja teadmised. Koostanud Pille Jürisaar HT´09 KURSUS Juhendaja Hille Volberg Pärnu 2010 KUTSEOSKUSNÕUDED Üldoskustest ja teadmistest peab teadma kutsealast tegevust puudutavaid Eesti Vabariigi õigusakte, tööõigust. Samuti peab teadma tööohutust, tööhügieeni, jäätmekäitlust ja esmaabi. Kõrgemate tasemete töötajad peavad teadma ka majanduse aluseid. Peab omama head suhtlemisoskust, sealhulgas erinevate sotsiaalgruppidega, tundama klienditeeninduse põhitõdesid, pidama konfidentsiaalsuse nõuet, valmis meeskonnatööks ja tegutsemiseks kriisi-olukordades. Kõrgemate tasemete teenindajatel on ka asjaajamise ja dokumenditöö nõue ning arvuti kasutamise oskus. Väga oluline on ka keeleoskus. Põhioskused ja teadmised: inimõigused ja sotsiaalhoolekandesüsteem; inimese kasv ja areng, selle toetamine ja s...
Märkus 1.Iseseisvate nimisõnadena tarvitavad nimelähtesed sõnad Nt (diisel, morse, maraton) Märkus 2 .väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: jaaniuss, pärtliöö. Omadus-,arv-, asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlalt omaette mõistet: vanaema, elavnurk, enesekriitika, omakasu, veerandaasta. Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna,samuti tegusõna tüvivorm: esmaabi, kiirrong, nüüdisaeg, sinilill, hõõrdketas, peitvara, triivjää. Kohanimede kokku-ja lahkukirjutamine 1) Kohanimi liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel Kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta: Tartu linn=Tartu, aakre küla = aakre, peipsi järv 2) Tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega: allika tänav , Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee.
F+ tähendab aga eriti tuleohtlik. Xn on kahjulik (n on indeks). Xi on lausa ärritav. N on keskkonnaohtlik. T tähistab mürgist asja ja T+ on väga mürgine. C tähendab sööbivat. O on aga oksüdeeruv. E hoopiski plahvatusohtlik. Sööbivad on leelised ja enamik hapetest. Seepärast tuleb vältida isegi väikseid tilkasid nahale ja riietele. Aine sattumisel nahale tuleb saastatud kohta voolava vee all kaua pesta. Sissevõetud mürgiste ainete puhul sõltub esmaabi kasutatud mürkainest. Alati tuleb kohe pöörduda arsti poole. Mürgi eemaldamiseks võib esile kutsuda oksendamist, kuid mitte siis kui on sisse võetud seepi, leeliseid või happeid. Sellisel tuleb kannatanule anda palju piima, soovitav lisada sinna tooreid mune. Kui on aga toidumürgitus, siis soovitatakse mürgi sidumiseks võtta sisse aktiivsütt ja juua palju vett. Tuleoht on seotud nii lahtise tule kui ka kergsüttivate ainetega. Kodus on suurim süttimisoht köögis ja garaazis.
UIMASTID Mis on uimastid? * Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist; * Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust; * Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist; Jaotus * Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin, heroiin); Päritolu Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD); Toime järgi Jagunevad vastavalt toimele: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid, muud. Sõltuvus * Sõltuvuse väljakujunemine algab alati uimasti proovimisega. * Millele järgneb uimasti tarvitamine. * Seejärel kuritarvitamine. * Sõltuvus. * Sõltuvus võib olla nii vaimne ehk seotud mõtlemisega kui füüsiline ehk kehaline SEADUS ÜTLEB,ET 1. Uimastitega seotud kuritegude karistus võib olla rahatrahvist eluaegse vangistuseni. 2. Eestis pole lähiajal plaanis üh...
Luumurd Luumurru tunnused Kinnine luumurd: kehakatted on terved; jäseme tugev valu; jäseme kuju muutus; turse, verevalum; jäseme ebanormaalne liikuvus. Lahtine luumurd: nahk on vigastatud, veri jookseb; haavast on näha luude otsi; jäseme tugev valu, turse, kuju muutus; ebanormaalne liikuvus, verevalum Esmaabi Kinnise luumurru korral tuleb hoiduda rangelt liigsetest liigutustest. Jalga luumurru korral tõsta ei tohi (võib veeretada maas), sest see võib viia kudede kärbumiseni. Turse ja valu vähendamiseks tuleb asetada kinnise luumurru kohale midagi külma (nt. Külmageel, sügavkülmast juurvilja pakk vms), kuid ei tohiks unustada naha ja külma vahele panna riie või rätik , sest otsene külm võib kudesod kahjustada. Luumurru kindlaks tegemisel toksida suurt varvast, reielihas peab liikuma (võdisema), kui jalg terve on. Veel tuleb katta kannatanu soojalt, tuleb anda kannatanule juua ja kõige...
sattudes kõrri Psühholoogilise hirmu tagajärjel rohkem esineb naistel ja lastel Sekundaarne uppumine Südame seiskumine kesknärvisüsteemi ärrituse tõttu,mille tagajäriel toimub uppumine Ülekuumenemine Saades peatrauma Kõhuka hüppamisel Surm vees Tekib tavaliselt südamehaige südame hapnikuvarustuse häirete tagajärjel, kus infarktile järgneb uppumine. Üleväsimus Esmaabi Lähene uppujale selja tagant, tema käte haardeulatusest kaugemalt Võta uppunul kaenla alt või juustest ja tema pead veest väljas hoides too ta kaldale Keerates külili,vabanedes suus olevast veest Eemaldada suust võõrkehas nt hambaproteesid Elustamine Soojendamine vähendades alajahtumist 112 Ei tohi! Anda uppujale oma käsi Minna päästma kui puuduvad oskused Uppumise ennetamine Mitte minna ujuma täiskõhuga
JUHI TEGUTSEMINE LIIKLUSÕNNETUSE KORRAL §225. Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab asjaosaline juht: 1) peatuma võimalikult kiiresti, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled; nende puudumisel või kui õnnetuseosaline sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt käesoleva määruse §-le 89; 2) tegema kõik, et liiklus sündmuskohal oleks ohutu; 3) esitama liiklusõnnetuses osalenu nõudel kohustusliku liikluskindlustuse poliisi või tõendi kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise kohta ja isikut tõendava dokumendi. §226. Kui liiklusõnnetuses on kannatanuid, peab juht: 1) andma abivajajale esmaabi; 2) kutsuma vajaduse korral välja kiirabi (päästeteenistuse); ainult erandjuhul, kui see on võimatu ja transportimine pole kannatanule ohtlik, saatma ta mööduva sõidukiga haiglasse; 3) teatama juhtunust politseile, kirjutama üles pealtnägijate nimed ja aadressid ...
Allergia-organismi tavaliselt erinev tundlikus mingi kehavõõra teguri suhtes Allergilise haiguste sagedamuse põhjused: 1.Suurenenud keskkonna saastatus. 2.Säilitusaineid sisaldavad toiduained. 3.Lemmikloomade pidamine korterites. 4.Pakettaknad ilma ventilatsioonita. 5.Imikute lühiajaline rinnatoitumine ja toite segude kasutamine. Kui vanematel ei ole allergiat, siis lapse haiguistumise risk on 10-20 % Kui ühel vanemal on allergia on risk 50 % Kui mõlemad on allergikud on risk 75 % Allergia on suures osas pärilik haigus, ega võib tekkida ka elujooksul. Peamised allergeenid: 1.Allergeenid, mis levivad sissehingatava õhuga 2.Toiduallergeenid 3.Ravimid ( antibiootikumid , valuvaigistid) 4.Putukamürgid (sääsed, mesilased, herilased) 5.Keemilised ained ( olme keemia , ehitus ja viimistlus materjalid) Ülikiire reaktsioon, mis tekib sekundite jooksul ( elule ohtlik) Sagedamini esinevad allergilised haigused: Hingamisteedes: Allergiline ast...
Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas Ohumärguanne on vastavalt olukorrale kasutatav märgistus, märk või värvus, valgusmärguanne või helisignaal ning suuline või käemärguanne, mis osutab teatud esemele, tegevusele või olukorrale ning tagab vajaliku ohutusalase teabe või tegevusjuhise. Ohumärguanded jagunevad: - alalisteks; - ajutisteks. Alalist ohumärguannet kasutatakse: 1) keelu, hoiatuse ja kohustusliku nõude puhul; 2) evakuatsioonitee, esmaabi- ja tuletõrjevahendite asukoha märgistamiseks; 3) mahutite ja torude märgistamiseks; 4) takistuse, ohtliku koha ja liikumistee märgistamiseks. Ajutist ohumärguannet kasutatakse, kui: 1) valgusmärguande, helisignaali või suulise märguandega teatatakse töötajatele ähvardavast ohust, juhitakse töötajate tegevust või kutsutakse neid hädaohu korral lahkuma ohualalt; 2) suulise või käemärguandega juhendatakse ohtlikku teisaldamist või manöövrit sooritavat isikut. Ohutusmärgid ...
• II : võib kulgeda pärsitud vormina, mille käigus saabub surm tavaliselt südame või hingamise seiskumise tõttu. HAIGUSE ENNETAMINE (PÄRAST HAMMUSTUST) • pesta saastunud piirkonda rohke vee ja seebiga • töödelda haava joodipiirituse lahusega • panna peale steriilne side • viivitamatult pöörduda arsti poole, kes korrastab haava ja otsustab vaktsineerimise vajaduse Spetsiifilist ravi ei ole. Oluline on esmaabi ja profülaktika. Kindlasti tuleb oma koduloomad vaktsineerida marutõve vastu. HAIGUSE ENNETAMINE (ENNE HAMMUSTUST) • kodu- ja metsloomade vaktsineerimine • kokkupuute haigete loomadega vältimine • kokkupuute metsloomadega vältimine • riskirühmadesse kuuluvate inimeste vaktsineerimine. • Esimene teade Eestis marutõppe surnud inimese kohta pärineb luteri usu kiriku meetrikaraamatu sissekandena 1713. aastast Kullamaalt
toetavaid otsuseid. Tervisega seotud oskused on kasulikud ja toovad ellu rõõmu. Tegurid, mis mõjutavad tervisega seotud valikuid. Sina ise vanus, sugu *Teadmised *Oskused suhtlemisoskus, analüüsimisoskus, praktilised oskused. *Tahe usk enesesse, motiiv tegutseda Elukeskkond füüsiline keskkond, sotsiaalne keskkond, vaimne keskkond *Saame ise muuta ja kontrollida Tervisega seotud valikutega puutume kokku iga päev. 2. Esmaabi minestamise korral Minestus on lühiajaline teadvusekadu, mis on tingitud aju ajutisest hapnikupuudusest. Minestuse korral võib inimene ootamatult kukkuda ja saada vigastusi. ESMAABI: Aseta minestanu pikali Tõsta jalad üles Vabasta pigistavatest riietest Pritsi näole külma vett Taga värske õhu juurdepääs. Minestanu toibub tavaliselt 2-3 minuti jooksul. Teadvuse
11. riski tõenäosuse hindamine (1-5) 12. milline on riskide ja riskiobjektide prioriteet Nende 1-5 jagunemiste märkuseks 1 on nõrk, mitterahuldav ja 5 on väga hea. 11nda puhul 1 vastab väga kõrge ja 5 on suhteliselt madal. III APELLi aste 1. ohustatud objekti riskifaktori arvestuskaardi koostamine 2. riski/õnnetuse olukordades tegutsemisplaanide koostamine 3. individuaalkaitsevahendite ja saastekontrolli aparaatide kasutamise tagamine 4. esmaabi ja meditsiiniline teenindamine 5. ettevõtte rakenduskonna ja tegevuskondade väljaõpe ja varustus 6. abi planeerimine päästeteenistuselt (telefon 112) jne. 4. Riski suuruse hindamise valem. R = (E + V + K)*T R riski suurus ehk riskitegur E kannatanute arv V tagajärjed varale T õnnetuse tõenäosus K keskkond OJ operatiivjõud KT kaitstuse tase Optimaalne olukord, kui R K= 1 (risk on talutav) OJ* KT 5
ohutust tervishoidu ja tööhügieeni käsitlevate sätete rakendamisel kooskõlastama oma tegevusala laadi arvesse võttes kutsealaste riskide suhtes kohaldatavad kaitse ja ennetusmeetmed ning teatama üksteisele ja oma töötajatele ja/või töötajate esindajatele kõnealustest riskidest ilma et see piiraks käesoleva direktiivi muude sätete kohaldamist Tööandja: võtab teisi kohalviibivaid isikuid arvesse võttes esmaabi andmiseks tulekustutustöödeks ja töötajate evakueerimiseks vajalikud meetmed mis on kohandatud ettevõtte ja/või asutuse tegevusalade laadile ja suurusele korraldab vajalikud kontaktid välisteenistustega eelkõige seoses esma ja kiirabi ning pääste ja tulekustutustöödega Eesti õigusakt: TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
sõdurioskustest Praegusel hetkel tegutsevad naiskodukaitsjad järgmistel erialadel: Side/staap. Kõikidel Kaitseliidu suurematel ja väiksematel õppustel on vaja pädevaid sidemehi - staabitöötajaid, kes tagaksid informatsiooni pideva liikumise ja hoiaksid kontrolli all õppuste toimimiseks vajalikku paberimajandust. Staabitöö kogemusi on käidud saamas ka piiri taga Rootsis, osaletud on mitmel rahvusvahelisel suurõppusel. Meditsiin. Esmaabi tagavat personali on vaja igal õppusel, igal laskepäeval, igas laagris ja igal võistlusel ning selle ülesandega saavad naiskodukaitsjad ka suurepäraselt hakkama. Toitlustamine. Läbi aegade on toitlustamine olnud üheks Naiskodukaitse põhitegevustest. Supikatel tossab nii Kaitseliidu õppustel kui Kaitsejõudude üritustel, sageli ka militaarstruktuuri välistel rahvakogunemistel. Propaganda. Sellesse rühma kuuluvad inimesed, kes seisavad hea selle eest, et
õlid. Alkaloidid on kõige ohtlikumad taimemürgid, mis kahjustavad eelkõige närvisüsteemi. Ka glükosiidid on inimesele küllaltki ohtlikud. Enamasti kahjustavad need südant või põhjustavad vere erütrotsüütide lagunemist. Eeterlikud õlid annavad taimedele iseloomuliku lõhna, kuid võivad ärritada nahka ning tekitada põletikku või ville (MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, 2008). Mürgistuse tunnused ja esmaabi Autor & Autor on põhjalikult kirjeldanud mürgistusnähtusi ja -esmaabi oma raamatus "Mürgitatud". Kerge mürgistuse tunnusteks on üldine nõrkus, peavalu ja -pööritus, oksendamine ning krambid. Tugev mürgistus võib arstiabi puudumise korral lõppeda surmaga. Esmaabi andmisel tuleb kannatanu soojalt katta, tähtis on rahu säilitamine. Õnnetusest peab viivitamatult teatama kiirabisse. Kui mürgistus on tekkinud mürktaime
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
