koral veel enam. Võib tekkida sammupinge. *helistada 112 · Veendu et kannatanu ei oleks vooluringis. Hoidu ise vooluringi sattumisest. · Lülita vool välja · Jälgi teadvust, hingamist pulssi. · Kui inimene on teadvusel, aga tema kehal on voolumärgid, vii ta haiglasse, sest hiljem võivad tekkida eluohtlikud südamerütmihäired. Minestamine · Õige esmaabi korral on minestamine kiiresti mööduv teadvusekaotus, mis on põhjustatud veresoonte toonuse ajutisest vähenemisest. · Põhjused: peavalu, palavus, õhupuudus, pikaajaline seismine, negatiivsed emotsioonid jne. · Aseta kannatanu pikali · Tõsta ta jalad üles · Pritsi näole külma vett. · Ära hoida kannatanut istuvas asendis või püsti. · Kui kannatanu ei tule teadvusele, helista 112 Peavigastused
Lihased peavad pärast pingutust saama võimaluse end taastada. Väldi ühekülgset koormust ja varieeri tööd. Kui midagi juhtub: Kõigil peab olema võimalik tööplatsilt kiiresti ja ohutult lahkuda, näiteks tulekahju korral. Avariiväljapääsud ja kogunemiskohad peavad olema siltidega märgistatud. Avariiväljapääsu uksed peavad avanema väljapoole ja tulekustutusvahendid peavad olema kergelt kättesaadavad. Inimesed peavad alati oskama anda esmaabi ja ehitusplatsil peavad olema sildid, mis näitavad teed esmaabivarustuse asukoha juurde. Samuti peab olema üles pandud silt, kus kirjas kiirabi ja päästeteenistuse telefoninumbrid, ehitustöökoha aadress ja võimalik teekirjeldus sinna. Mõtle sellele, et see, kes helistab, peab suutma suhelda Rootsi Päästeteenistusega. Tavaliselt saab päästeteenistus aru ka inglise keelest. Kui elektrikatkestus töö ajal võib tuua kaasa erilise ohuolukorra, siis peab olemas olema varuvalgustus
tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt. · Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks konsulteerib tööandja eelnevalt töötajate, töökeskkonnavoliniku või töötajate usaldusisikuga kõigis töökeskkonnaga seotud küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist, esmaabi andmise, päästetööde tegemise ja töötajate evakueerimise eest vastutavate töötajate määramist, töötervishoiu ja tööohutuse alase väljaõppe kavandamist ja korraldamist ning uue tehnoloogia ja töövahendite valikut ja rakendamist. · Kui füüsilisest isikust ettevõtja töötab töökohal samal ajal koos ühe või mitme tööandja töötajatega, peab
Elektrivool on elektrilaengute korrastatud liikumine läbi mingi keskkonna. Kui inimese keha satub voolu alla, on ta elektrijuht. Kui elektrivool läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid.Elektrivool avaldab inimese kehale läbimisel termilist, elektrolüütilist ja bioloogilist toimet.Kuna meil on kolm erinevaid tüüpi , kuidas võib elektrivool avaldada inimese kehale , siis nad ka avalduvad erinevalt näiteks soojuslik toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises , aga elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagundamises ja bioloogiline toime - elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, põhjustab näiteks närvisüsteemis muutusi (halvatust).[1] Oluline on ka see, et elektrivoolu toime inimorganismile sõltub voole iseloomust : alalisvool ja vahelduvvool mõjutavad organismi osasid erinevalt. Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool...
Apteek autos, tööl ja kodus Referaat Tallinn 2011 Esmaabipakk Igas kodus, autos ja tööasutuses peaks olema esmaabikomplekt, milles on esmaabi andmiseks vajaminevad esemed. Esmaabikarp peab olema kuiv ja puhas ning kõigil seal olevatel rohtudel peavad olema selged etiketid. Kasutatud vahendid ning katkiläinud kaitsekorgiga pudelid ja ampullid tuleb kohe uutega asendada. Autoapteek-iga auto kohustuslik osa. Komplekt sisaldab kõiki seadusega sätestatud elemente. Komplekt on vutlaris ja sisaldab kõiki seadusega sätestatud elemente, miinimumnõuded sõiduautode esmaabivahenditele. Sisuinfo
· Kolmnurkrätik 1 tk · Käärid või turvalõikur 1 tk · Kaitsemask kunstliku hingamise tegemiseks 1 tk · Isekinnituv kaelalihas 1 tk · Esmaabivahendite kasutusjuhend 1 tk · Esmaabi andmise juhend 1 tk 3. APTEEK TÖÖKOHAS Esmaabikapp või esmaabikohver töökohal on äärmiselt vajalik. Esmaabivarustus tuleb valida vastavalt seadusesätetele, pidades silmas töö iseloomu ning inimeste arvu. Ruumis, kus esmaabikapp asub, peavad olema märgid ja viidad. Nähtaval kohal pea- vad olema ka töötajate nimed, kes on koolitatud andma esmaabi.
PÄÄSTETÖÖD LIIKLUSAVARIIL KOOSTANUD: MARKO MÜRK 2010 1. LIIKLUSÕNNETUSSE VÕIVAD SATTUDA: - JALAKÄIJA, - JALGRATTUR, - MOOTORRATTUR, - SÕIDUAUTO, - VEOAUTO, - BUSS, - RONG 2. AVARIITÜÜBID Avariitüüpide eristamine on eelkõige vajalik võimalike kannatanute vigastuste prognoosiks, enne nendega otsesesse kontakti jõudmist. See annab võimaluse juba eelnevalt teha ettevalmistusi esmaabi andmiseks ja vajalike abijõudude kutsumiseks. Vähem on avariitüübi eelnevast teadmisest kasu kannatanute vabastamise taktika valimisel, sest avarii puhul võivad tüübid esineda kombineeritult. Küll aga on reaalne hinnata autode deformatsioone, teades millisel moel avarii on toimunud. OTSASÕIT JALAKÄIJALE Auto on sõitnud otsa jalakäijale, kuna jõudude ja masside erinevused on väga suured, peab arvestama jalakäija raskete vigastustega
· Rasketel juhtudel vii kannatanu haiglasse. KUUMARABANDUS Kuumarabandus on kõige tõsisem kuumakahjustus. Selle korral ei suuda organism küllaldasel määral ära anda füüsilise koormuse tagajärjel tekkinud või väljastpoolt saadud liigsoojust, mille tõttu tõuseb organismi sisetemperatuur liiga kõrgele. Selle tagajärjel tekivad kiiresti tõsised kahjustused, mis võivad lõppeda surmaga. Kannatanu päästmiseks on vaja talle kiiresti esmaabi anda ja kutsuda kiirabi. TEGUTSEMINE KUUMARABANDUSE KORRAL: Kannatanu prognoos sõltub oluliselt sellest, kui kiiresti tuntakse ära kuumarabandus ja kas hakatakse ilma viivituseta juba õnnetuskohal tema organismi jahutama. · Vii kannatanu varjulisse kohta, riieta ta lahti ja aseta püsivasse küliliasendisse. · Organismi jahutamise kiirendamiseks tekita tuult näiteks rätiku või mõne riietusesemega. · Jälgi kannatanu seisundit. · Kutsu kiirabi. 2. Valgustatus
vastutav isik) Töökeskkonnavolinik (töötajate poolt valitud vastutav isik) Töökeskkonnanõukogu ( moodustatakse ettevõttes kui üle 50-ne töötaja) KORRALDUS ETTEVÕTTES Tööinspektsiooni tuleb teavitada kui alustatakse uut tegevust, tööõnnetustest ja esmakordsest töö alustamisest bioloogiliste ohutusteguritega. Siis tuleks ettevõttele sooritada riskianalüüs. Võimalike ohutuste vältimiseks. Esmaabi - igas ettevõttes peab olema vähemalt 1 koolitatud esmaabi andja ning olemas vajalikud esmaabi vahendid. OHUTEGURID Füüsikalised peamised ohutegurid: Müra, vibratsioon, õhu temperatuur-niiskus, madal või kõrge õhurõhk. Psüühilised ohutegurid: psüühilisi häireid võib põhjustada pikka ajaline üksi töötamine, mitte head töötingimused töökohal, kõige suurem on neist stress. Lisaks on veeb bioloogilised, füsioloogilised ja keemilised ohutegurid. TÖÖKOHT JA VAHENDID
MÜRGISTUSED MESILASE- JA HERILASEHAMMUSTUS Eriti ohtlikud on hammustused lastel, kel esineb allergia nende mürgi suhtes. Kõri- ja kopsuturse tagajärjel tekkivate lämbumishoogude tõttu võib saabuda surm juba esimeste tundide ja isegi minutite jooksul. Mürgistuse tunnused: Tugev näo, aga mõnikord ka kogu keha turse; Lämbumishood; Teadvusekaotus; Oksendamine. Esmaabi: 1. Kutsuda otsekohe välja kiirabi; 2. Eemaldada kiiresti mesilase nõel ( herilane ei jäta nõela sisse ), surudes nahka kahelt poolt nõela mõlema pöidlaga ning mitte puudutada mürgikotikest, et mürki veel rohkem välja ei paiskuks; 3. Asetada haavale külm kompress või määrida antihistamiinsalviga; 4. Paigutada kannatanu selili nii, et jalad asuksid kõrgemal; 5. Kergendada kannatanud hingamist ja pöörata nägu veidi küljele juhuks, kui ta peaks
kuni viis lööki seljale, abaluude vahele; •. kui löögid ebaefektiivsed: Heimlich’i võte, kuni viis järsku tõmmet/vajutust ülakõhu piirkonda; •. kui võõrkeha ei eemaldunud, teen edasi võtteid kordamööda. VÕÕRKEHA EEMALDAMINE 3. Kui kannatanu kaotab teadvuse – Lamama sellili. – Heimlichi võte lamavale kannatanule. – Kunstlik hingamine - surub võõrkeha ühte kopsu poolde, teine kops saab töötada. – Vajadusel elusta. – Helista 112. ESMAABI TÄISKASVANULE *teadvusel • Soodusta köhimist. Kui inimene saab köhida- tähendab see seda, et õhk käib läbi. • Kui hingamine järjest halveneb (köha ebaefektiivne) teosta kuni 5 kiiret lööki abaluude vahele (hinda hingamist iga löögi järel) • Kui eelmine ei aita, kasuta Heimlichi võtet : - Seisa kannatanu selja taha. - Aseta rusikas käsi kannatanu vahelihasele ja hoia rusikast teise käega kinni. - Tõmba käsi järsu nõksatusega enda poole suunaga diagonaalselt üles
imemiseks. Pärast söötmist ei tohi jätta suhu ka piimaga lutipudelit. Rahustav imemislutt peab olema puhas. Tuleb teada, et õhuke piimahambaemail allub kergesti hapete mõjule. Imiku ja väikelapse suulimaskest on väga õrn ja tal puudub küllaldane kaitsevõime mikroobide vastu. Mikroobide paljunemisoht on siis, kui lapsevanem niisutab lapse lutti oma suus. Kaariese ennetamise meetmete hulka kuulub ka fluori andmine. 17. Esmaabi lapse kukkumisel Kui on tekkinud ajupõrutus: Teadvusekao puhul toimeta kannatanu haiglasse. Peavalu ja iiveldustunde püsimise tõttu viia haiglasse Ärata kannatanu 2-3 tunni järel öösel teadvustaseme selgitamiseks. 18. Abi ninaverejooksu korral · Pane kannatanu ettepoole kummargil istumisasendisse. · Palu kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks nuusata. · Suru verdjooksev ninasõõre 10-20 minutiks kinni
Üks sagedamini esinev trauma on hüppeliigese nikastus, mida tihti alahinnatakse. Selle tõsidust saab hinnata paistetuse järgi. Mida kiiremini jalg üles paistetab, seda tõsisem on vigastus. Juhul, kui sirgele jalale toetumine on võimatu, võib olla tegu luumurruga. Igal juhul tasub pöörduda traumapunkti ja pidada nõu ortopeediga. Mida teha? Kui on tekkinud trauma, saab ka ise kohe paludki ära teha ning olukorda leevendada ja hullema juhtumine ära hoida. Esmaabi puhul kehtib tegutsemisviis RICE (rest, ice, compression ja elevation). Ehk see tähendab siis puhkust, vigastatud kohe jahutamist (jääd), kinnisidumist ja toetamist ning selle hoidmist keha tasapinnast kõrgemal. Kindlasti tuleb meeles pidada, et värskele traumale ei tohi panna soojakreemi ega teha viinakompressi. Hiljem võib aga vigastatud koha soojas hoidmine soodustada paranemist. Kui on tekkinud ülekoormusest tingitud vigastus, siis tuleb esmalt koormus maha võtta.
• Põhjused • Kõrge temperatuur • Kuumad vedelikud, aur, vahad, õlid • Lahtine tuli • Elekter • Päikese UV jt kiirgused • Kemikaalid Põletused • I astme põletus Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. ESMAABI Jahuta 15-20 minutit jaheda veega, jääga! Põletused • II astme põletus • Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. • ESMAABI • Jahuta põletuspind veega, • jääga! • Eemalda riided! • Pöördu arsti poole! Põletused • III astme põletus • Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos) ning tihke. • ESMAABI • 112 • Jahuta veega Põletused • Leegipõletusega võib kaasneda ka mürgise suitsu sissehingamise tagajärjel tekkiv hingamisteede kahjustus, mis halvemal juhul võib
Tüüpilised vead esmaabis Sissejuhatus • Pahatihti tuleb ette olukordi, kus isegi esmaabi õppinud inimesed teevad esmaabi andes vigu. • Üks asi on teooria, teine aga praktika kriisiolukorras. • Selle ärahoidmiseks tuleks oma teadmisi aeg-ajalt üle korrata ja samas ka neid juurde omandada. Vead südamemassaaži teostamisel • Pehme alus • Hiline alustamine • Põhjuseta katkestamine • Puudulik südamemassaaži tehnika Vead suust-suhu hingamise tegemisel • Võõra inimese puhul ei kasutata abivahendit. • Pea vale asend. • Suhu puhudes unustatakse sulgeda nina.
............................................. 4 4.TÖÖ AJAL.......................................................................................................... 5 5. PÄRAST TÖÖD.................................................................................................. 7 6. ERGONOOMIA..................................................................................................... 7 7. TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKAHJU KORRAL......................................... 8 8. ESMAABI............................................................................................................. 9 9. KASUTATUD KIRJANDUS JA KEHTIVAD ÕIGUSAKTID............................................. 9 1.FREESPINGIGA TÖÖTAMISEL ESINEVAD OHUD................................................... 10 2. ÜLDNÕUDED.................................................................................................. 10 2.ENNE TÖÖD..................................................................
kemikaalid olla süttivad, põhjustada põletusi ning kaasa tuua nii tervise- kui keskkonnakahjustusi. Kuigi reeglina on kõik olmekemikaalid, nende hulgas ka mürkkemikaalid, inimesele kahjutud kui järgida täpselt märgistust ja kasutusjuhendit ning kasutada iga vahendit ettenähtud otstarbel, on siiski oluline teada, kuidas käituda õnnetuste puhul. Seetõttu on oluline teada, millised tooted on ohtlikud, kuidas ennetada ja minimeerida kemikaalist tulenevat ohtu, milline on esmaabi mürgistuste puhul jne. Tee nii: Kasuta ainult selliseid pakendeid, millel on lastekindlad sulgurid Hoia kõik kemikaalid lastele kättesaamatus kohas Hoia ja säilita kõiki tooteid nende originaalpakendites Järgi kasutusjuhendites olevaid instruktsioone ning vajadusel kasuta kaitserõivaid, -kindaid või -prille Õpi tundma ohtlike kemikaalide ohusümboleid Ära: eemalda kunagi keemiatoodete märgistusi tõsta ega vala kemikaale ümber teise pakendisse
Ülevaade ettevõtte toodangust ja teenustest sh. lisateenused. · Tutvumine ettevõtte töökorraldusega (töötajate töövahetused ja tööajad, ettevõtte juhtimine ja alluvusvahekorrad (võimalusel juhtimisskeem), töösisekorraeeskirjad). · Oma töökeskkonna ohutegurite hindamine (füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühholoogilised ohutegurid). · Esmaabi korraldamine ettevõttes- esmaabivahendite olemasolu, esmaabi andvate töötajate väljaõpe. · Ohutustehnika nõuete järgimine ja ohutusmärgistus. · Muude erieeskirjade täitmine nende olemasolul: eririietus, isiklik hügieen jms. · Jäätmete teke ja liigitus. · Keskkonnaohutuse nõuded ja nendest kinnipidamine. Mina olin praktikal................ . Praktika toimus (aeg). Praktikal täitsin ......
Bensiin 95, 98, väävlivaba 07.12.2012 Bensiin üldiselt ja kasutus Bensiin on peamiselt mootirkütusena kasutatav kergete süsivesinike segu, kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik. Saadakse toornafast temperatuuri tõsmisel eraldades Bensiini kasutatakse vedelkütusena automootorites ja üldse sisepõlemis mootorites. Kasutatakse veel ka õlide ja rasvade lahustamiseks Et bensiini oktaani arvu tõsta lisatakse bensiinile enamasti etanooli kuna etanooli oktaanarv on kõvasti suurem. Bensiinil puudub keemiline valem. Ohud Bensiin on eriti tuleohtlik. Bensiini õhusegud on plahvatusohtlikud Bensiin on: 1. mürgine 2. ärritav 3. sissehingamine kahjustab närvisüsteemi. Bensiini gaaside sissehingamine võib unisust või peapööritust. Võib tekitada geneetilisi defekte Võib põhjustada vähktõbe Arvatavasti kahjustab ka viljakust. Ohud Mürgine veeorganismidele. Pinnase ja põhjavee saastumisoht. Pikaajaline toime. Hoida eemal soojusallikast / sädemete...
Osadest kuulsin alles esimest korda, sest pole eriti uudistega kursis. Riigikaitse aitas luua seoseid erinevate ainete vahel. Näiteks kulusid ära teadmised ajaloost, kui oli vaja rääkida Eesti Vabariigi tekkimisest ja sellest, miks on vajaEesti riigi iseseisvust säilitada. Ühiskonna õpetuse tunnissaadud teadmised aitasid paika panna alluvussuhteid ja käitumise hädaolukorras. Teadmised bioloogiast ja inimese ja auto õpetusest aitasid esmaabi teema juures. Esmaabi andis selgesti mõista, et kui näed kedagi, kes vajab abi siis mine ja aita mitte ära kõnni lihtsalt mööda. Riigikaitse tundides osalemine suurendas minu maailmpilti ja muutis selle terviklikumaks. Mulle muutus arusaadavamaks inimese kui kodaniku panus riigikaitsesse ja mõistan nüüd, miks on vaja meeste kohustuslikku sõjaväeteenistuse välajõpet. Nemad on need, kes meid hädaolukorras kaitsevad. Mõistan nüüd ka riigikaitse definitsiooni ja seda, miks oli seda vaja õppida
puuduvad. Lapse rahunemine tekkiva apnoe tõttu on näiliselt positiivseks tulemuseks: laps jääb vait ning ta pannakse üldjuhul magama. Raputamisel/kiigutamisel tekkinud ajuhemorraagiate tõttu lapse seisund teatud aja jooksul halveneb, arsti poole pöördumise põhjuseks on tavaliselt süvenev teadvushäire, oksendamine ning krambid. Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud. 19. Esmaabi lapse kukkumisel Lapse kukkumisel võib laps saada: Kriimustused, haavad, nihestused ja nikastused, luumurrud. 20. Abi ninaverejooksu korral · Pane kannatanu ettepoole kummargil istumisasendisse · Palu kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks nuusata · Suru verdjooksev ninasõõre 10-20 minutiks kinni · Juhul, kui verejooks ei lakka, toimeta kannatanu arsti juurde 21. Esmaabi nihestuse ja nikastuse puhul Nikastus:
puhkes nutma. Lapse vanaisa nägi, et valgusreklaam vilkus samal hetkel, kui poiss seda puudutas, ning oletas, et lapselaps sai elektrilöögi. Mees pani ka oma käe metallpiirde külge ja tõmbes selle otsekohe tagasi: elektrilöök oli tugev. Pere jooksis nutva lapsega kaubanduskeskuse esimesel korrusel asuva turvatöötaja juurde, kes soovitas täita pretensioonide blanketi. Anastassia täitis selle ja helistas kiirabisse, kuna turvatöötaja lapsele esmaabi ei andnud. Turvatöötaja apteegikarbis leidus ka paraku ainult sidemed ja plaastrid. Ema käis ise ja ostis lapse käele põletusjärgset salvi. Peatselt jõudis kohale ka elektrik, kes tuvastas, et metall oli tõesti elektrivoolu all. Kaubanduskeskuses käib ulatuslik ehitustöö siis polnud siin imestada midagi, et maandusega halvad lood olid. Järgmisel päeval tõi kuller Anastassiale Ülemiste keskusest saadetud paki, mis sisaldas
Külma ilmaga väljas maha istumine või lamama jäämine (haigushoog, joove, trauma) Metsa eksimine Külma vette kukkumine NB! Alajahtunute riskirühma kuuluvad väikesed lapsed, vanurid, nälginud või joobes inimesed. Tunnused Elu tundemärgid puuduvad Teadvusetus, vaevalt tajutav pulss ja hingamine Segasus, hallutsinatsioonid Unisus, uimasus Jäsemete jäikus Lihasvärinad Kahvatu, külm nahk Esmaabi Elu tundemärkide puudumisel ära elusta, vaid helista 112. Kata kannatanu soojalt Võimalusel eemalda väga ettevaatlikult märjad, külmad riided Teadvusel kannatanule anna sooja, magusat jooki Mitte liigutada teadvuseta kannatanut, ära anna stabiilset küliliasendit Kasutatud kirjandus http://www.kajak.ee/content/view/59/79/ ,,Elupäästev esmaabi vigastuste korral" 2004.a TÄNAN KUULAMAST!
Tervis- organismi loomulik seisund, mis avaldub kehalise ja vaimse heaoluna. Haigus- organismi elutegevuse häire. Sümptom- haigusnähud, nende põhjal on võimalik haigust kindlaks teha ehk diagnoosida. Diagnoos- lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Haiguste põhjused: Liigitatakse mitmel viisil. 1)Organismivälised ja organismisisesed . Organismivälised jagunevad füüsikalisteks(kiirgused, mehaanilised tegurid), keemilisteks(keemilised ühendid) ja bioloogilisteks (bakterid, viirused). Organismisisesed on näiteks pärilik soodumus. 2)Nakkushaigused ja mittenakkushaigused. Nakkushaigused (katk, rõuged, koolera). Mittenakkushaigus (kopsuvähk). Tekkeviisilt : Elu ajal kujunenud haigused ja kaasasündinud haigused. Haiguse järgud: Peitejärk, eeljärk, välja kujunenud haiguse järk, lõppjärk. Epiteemia- nakkushaiguse laiaulatuslik puhang. Tüsistus- põhihaigusele võib lisanduda organismi nõrgenemise tõttu mingi uus haigus e. tüsistu...
Selles tunnis õpib hindama erinevaid inimtüüpe ja käituma vastavalt olukorrale ning lahendama probleeme kuldse kesktee läbi. Inimeseõpetus kui õppeaine sisaldab endas palju eluks vajalike teadmisi ja oskuseid mida õpin ainult selle aine tunnis. Näiteks räägitakse selles tunnis tervislikest toitumis harjumustest ja milliseid toitaineid meil vaja on. Räägitakse miks tuleb hoiduda alkoholist ja teistest tervist kahjustavatest ainetest. Väga huvitav on esmaabi õpetus tund. Elus läheb kindlasti vaja kas või algelist esmaabi andmise oskust. Selle aine õppimise teeb huvitavamaks ja lihtsamaks praktilised ülessanded ja rühma tööd. Lisaks saab tunnis avaldada palju oma arvamust ainult töölehti täites muutuks tund üksluiseks. Inimeseõpetus on ka selle pärast vajalik ,et see juhatab sisse ka järgmine aasta tulevasse õppeainese ühiskonna õpetus.
Paikuse Põhikool Carmen Liis Põder Referaat Peatrauma Juhendaja: Kaisa Jaakson 2015. aasta Sisukord Mis on peatrauma? Kuidas ära tunda peapõrutust? Peapõrutuse ohtlikud sümptomid. Mis on peatrauma? Peatrauma on see kui kukkud peaga vastu kõva pinda, samuti löögi korral pähe ja nende tagajärjel võib tekkida ajupõrutus. Kuidas ära tunda ajupõrutust? Lühiajaline teadvusekaotus vahetult pärast traumat. Mida pikem on teadvusekaotus, seda raskem on ajupõrutus. Pärast teadvuse taastumist kaebab haige peavalu, iiveldust, sageli oksendab Peapõrutuse ohtlikud sümptomid. Löögi korral pähe tekib ajus 2 vigastuskollet: üks löögikohal, teine vastaspool Ninast tuleb vesist, kergelt verist vedelikku Silmade ümber tekivad sinised verevalumid kuigi otsest lööki silmade ümber pole olnud. Nende sümptomite esinemisel kutsu kiiresti 112 Kasutatud info: ht...
LUUMURRUD 1. Kinnine luumurd: - välised kehakatted on terved; - jäseme tugev valu, - jäseme kuju muutus, turse, verevalum; - jäseme ebanormaalne liikuvus Esmaabi: - hoiduda rangelt liigsetest liigutustest ( "las laps istub lombis" või sääre-reieluu murru korral istugu mees metsas kasvõi 5 tundi, aga ei liiguta - kiirabi ütlused ) - NB! Jalga luumurru korral TÕSTA EI TOHI, võib veeretada maas, sest on rasvemboolia oht , see võib viia kudede kärbumiseni !!! - näiteks luumurru kindlaks tegemiseks toksida suurt varvast, reielihas peab liikuma (võdisema) , kui jalg terve - võimalusel panna KÜLMA ümber vigastatud koha - katta kannatanu soojalt - vaigistada valu ( tuua välja soki seisundist) - anda juua - kutsuda kiirabi 2. Lahtine luumurd: - nahk on vigastatud, veri jookseb - haavast näha luude otsi - jäseme tugev valu, turse, kuju muutus, - ebanormaalne liikuvus,verevalum NB!OHT! haava võib sattuda võõrkehi, tolmu, jne! KINNIOLEVAID R...
Tuleohutus, tulekustutusvahendid 2 , , Teab kuidas tegutseda Frontaalne ohuolukordades Töötajate tervisekontrolli 4 , Frontaalne, nõudeid, kutsehaigusi ja tööga , , . seotud haigestumisi , Esmaabi korraldust ettevõttes Oskab anda esmaabi Kirjalik küsitlus valikvastustega 2 Töötajate tervisekontrolli nõudeid, kutsehaigusi ja tööga seotud haigestumisi Kirjalik küsitlus valikvastustega 2 Toiduohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise aluseid Iseseisev töö 2 Iseseisev töö 2 õppeköögis koostada enesekontrolli
õenduse õppetool KODUAPTEEGI KOMPLEKTEERIMINE Referaat farmakoloogia aluste õppeaines SISUKORD SISSEJUHATUS Viimasel ajal väga tihti juhtub nii, et mõne ravimi kättesaadavusest võib liialdamatult öelda sõltuvad tervis või isegi elu. Õigesti valitud apteek peab olema igas kodus ja iga inimene kas tava- või erakorralise situatsioonis peab oskama kvalifitseeritud esmaabi osutada. Individuaalne apteek e. koduapteek standardne vahendite komplekt, mis on mõeldud esmaabi osutamiseks kodutingimustes. Referaadis käsitletakse lähemalt, missuguste ravimite olemasolu on enam soovituslik ja missuguste reeglitega tuleb arvestada koduapteegi komplekteerimisel. 1 VAJALIKE RAVIMITELOEND Koduapteegi komplekteerimisel tuleb arvestada eelkõige pere iseloomuga kui palju perekonnaliikmeid on, mis vanuses ning millised nende peamised tegevusalad. Kodust
................................................................... 3 2.RAHVUSVAHELISE PUNASE RISTI LIIKUMISE PÕHIMÕTTED..................................5 3. EESTI PUNASE RISTI TEGEVUSE ALGUS......................................................................6 4.EESTI PUNASE RISTI HASARTMÄNGUD........................................................................9 5. EESTI PUNASE RISTI LÕPP............................................................................................. 10 6. ESMAABI JA TERVISHOID ............................................................................................. 12 7. EESTI PUNASE RISTI TRNASPORDIOSAKOND...........................................................13 8. EESTI PUNASE RISTI EKSIILIS.......................................................................................15 9. EESTI PUNANE RIST TÄNAPÄEAL................................................................................17 KASUTATUD KIRJANDUS..................................
jt); kasutatavate kehaliste harjutuste iseloom: uudsus, keerukus, tehniline struktuur, mõju organismile jm; välistingimused: töö-, õppe-, olme- ja puhkereźiim, kliimatingimused, inventar, hügieenilised tingimused, suhted kollektiiviga, kõrvaliste isikute mõju jm. Kehaliste harjutuste mõju spetsiifilisus tagatakse kindlate treeningmeetoditega. Tüüpilised spordivigastused ja esmaabi Nahavigastus (haav, marrastus) Esmaabi: hinda haava raskusastet (pindmine, sügav). Pindmine haav puhastada, plaasterdada. Suured arteriaalsed ja venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav kinni, pange kannatanu lamama, tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale, tehke haavale rõhkside (žgutt vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved
Toksiinid jagunevad vastavalt piirkondadele mida nad kahjustavad: Närvimürgid, veremürgid, maksamürgid, fermentide mürgid, kantserogeenid, hingamisteid ärritavad ja limaskesti/nahka ärritavad Toksiliste ainete kogunemisel organismi võivad just nahas, ammu enne üldiseid tervisehäireid, ilmneda probleemid - nahaärritus, ketendus, vistrikud jne.. 5. Narkootikumid, nende jagunemine toime alusel ja klassidena. Too näited. 6. Esmaabi kemikaalide käitlemisel juhtunud õnnetuste puhul (üldised juhised ja esmaabi kemikaali mürgistuste korral). i. Kaitse ennast, väldi õnnetuse tekkimist ii. Anna esmaabi: 1. peata õnnetus (st. eralda kemikaalidest) 2. anna elutähtsat esmaabi, kiiresti! 3. kutsu abi või toimeta kannatanu kiiresti arsti juurde 4. anna tavalist esmaabi iii
TERVISEKONTROLL Tööandja peab korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töölaad, samuti ööajal töötajatele. Konkreetsele töötajale mõjuvad töökeskkonna ohutegurid ja töölaad tulevad välja riskianalüüsi käigus. Tervisekontrolliga seotud kulud kannab tööandja. ESMAABI Ettevõttes peab olema koolitatud ja praktiliste oskustega esmaabiandja ning kergesti ligipääsetavas kohas esmaabivahendid. Esmaabi korralduse puhul tuleb järgida põhimõtet, et igal ajahetkel, igas tööga seotud olukorras peab olema tagatud esmaabiandja ja esmaabivahendite olemasolu. RISKIANALÜÜS Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskianalüüsi eesmärk on töötajate tervise kaitsmine ja ohutuse tagamine.Ohutegur on igasugune
EPILEPSIA ehk LANGTÕBI Teemad Millise haigusega tegu on ? Haiguse põhjused Sümptomid Mida teha kui sul on Epilepsia ? EPILEPTILISE HOO ESMAABI Millise haigusega tegu on ? Epilepsia ehk langetõbi on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Haiguse põhjused ! Raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused Kaasasündinud ainevahetushaigused Peaajutraumad Ajukasvajad ehk ajuhaigused Mürgitused Süptomid
Ivar Stukolkin, Tiit Sokk, Erika Salumäe (x2), Erki Nool, AndrusVeerpalu (x2), Kristina Smigun (x2), Gerd Kanter. 9. Nimeta linnu, kus on toimunud olümpiamängud alates aastast 1992. Suveolümpiamängud Barcelona, Atlanda, Sydney, Ateena, Peking, 2012 London Taliülolümpiamängud Albertville, Lillehammer, Nagano, Salt Lake City, Torino, Vancouver, 2014 Sotsi 10. Kes hiidlastest on esindanud Eestit olümpiamängudel. Taavi Peetre ESMAABI 11. Millist esmaabi antakse verevalumi, turse ja valu vähendamiseks ning paranemise kiirendamiseks? - külm, näiteks jää või jahutavad spreid, geelid - rahulik eluviis - looduses olles aitab varemerohuleht, kare pool vastu nahka 12. Millist esmaabi antakse kuumarabanduse puhul? Vajadusel elustamise ABC, riiete eemaldamine, keha jahutamine, kui on üle 30 kraadi, haiglasse transportimine, manustada alkoholivaba vedelikku (vett). 13. Millist esmaabi antakse ülekoormuse puhul?
- hoiatama ohtu sattunud inimesi; - sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut; - võimaluse piires asuma tuld kustutama. Tulekustutus- ja päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti: - tulekahju tekkekohast ja ulatusest; - võimalikust ohust inimestele; - muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid, elektriseadmed jms). 8. ESMAABI Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga. Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult: - püüda välja selgitada kannatanu seisukord; - raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112; - olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi; - vajadusel seisata ohtlikud seadmed, välja lülitada elektrivool jne. Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks
sõrme küüs, ei tohi eemaldada ega kahjustada. (Murphy jt 2014: 27). 1.3. III astme põletus Kolmanda astme ehk dermaalse põletuse korral kahjustub nahk kogu paksuses ning hävivad ka sügavamad epiteelielemendid. Võib esineda hemorraagilise sisuga ville ning haav on pruunikas või valkja värvusega, tuhm ja nahkjas. (Kaha 2010: 26). Kõik kolmanda astme põletused ravitakse kirurgiliselt (Härmä 2007: 168). 2. ESMAABI PÕLETUSTE KORRAL 2.1. Elektripõletused Elektripõletus tekib naha otsesest kokkupuutest avatud elektrivooluga. Kuigi mõned elektripõletused näevad välja väikesed, võivad nad põhjustada ulatuslikke sisemisi vigastusi. Kõige rohkem toovad elektripõletused kahju südamele, lihastele ja ajule. See on väga tõsine seisund, mis vajab arsti järelvalvet. (Kirchheimer 2011: 1). Elektripõletuse aste sõltub elektripinge suurusest ja selle toimeajast
Ajukoe kahjustus võib tekkida ka kerge peatrauma tagajärjel. Traumaatiline ajukahjustus ilmneb neuroloogiliste, tunnetuslike või emotsionaalsete häiretena. Iga peatraumaga kaasub teatud risk tüsistuste ja ajukahjustuse tekkeks. (http://www.inimene.ee). 5 3. RAVI 3.1. Luumurdude ravi Luumurdude ravi peaks algama juba vigastuse tekkimise momendil. See tähendab, et luumurruga haigel tuleb juba koha peal alustada esmaabi andmisega. Kinnise luumurru korral tuleb vigastatud jäse lahastada nii, et oleks fikseeritud murrust kõrgemal ja madalamal olevad liigesed. Kui luumurd on lahtine (esineb haav ja verejooks) tuleb haavale asetada puhas side ja sellest sageli piisab ka verejooksu peatamiseks. Haiglas rakendatakse ravi vastavalt sellele, kas luumurd on stabiilne (kipsravi) või ebastabiilne (operatsioon). Luumurru raviks valitakse tänapäeval selline meetod, et inimene
Riigikaitseõpe koolis vajalik või mitte Riigikaitse on õppeaine, kus saadakse ülevaade relva-ja riviõppest ja esmaabi osutamisest . Lisaks sellele käsitletakse ainetundides tänapäeva julgeoleku-ja kaitsepoliitikat ning õpetatakse kaitsejõudude ülesehitust. Kindlasti ei propageeri riigikaitseõpetus militarismi. Aine on tihedalt seotud paljude teiste ainetega nagu näiteks ajaloo, kodanikuõpetuse, geograafia ja kehalise kasvatusega. Selle aine muudab põnevamaks praktilise töö olemasolu, mitte raamatu otsast lõpuni kuivalt läbi töötamine
laialipaiskuvad killud. · Mõju tervisele Soojuskiirguse toimel saadud põletused ja suitsust põhjustatud hingamisraskused, ülerõhust tingitud põrutused ning laialilenduvatest kildudest põhjustatud haavandid. · Tegutsemine Väljas viibides liikuda risti tuulesuunaga ohualast kaugemale. Katta kinni hingamisteed. Ruumides sulgeda kõik uksed, aknad ja ventilatsiooniavad. Vältida sädeme teket! · Esmaabi Kannatanud toimetada ohutusse paika ja aseta kõhuli. Leegipõletuse korral kustuta teki või vaiba abil kannatanu rõivad ning alusta kiiresti jahutamist. Jahutamiseks kasuta jahedat vett. Jahutamise järel kata vigastatud koht puhta linaga. Kannatanud toimetada arsti juurde. · Propaan, butaan · Värvitu õhust raskem eriti tuleohtlik gaas, millele on lisatud tugevalõhnalisi aineid. · Ohud
RÜHM: „SPORTLASED”- 16 tüdrukud,10 poissi Pille-Riin Pruus,Heidi Reial,Margus Mäeots Esmaspäev"Tere sport"Teisipäev"Meeskond" Kolmapäev"Võistlused" ÄRATUS(võimlemine, ÄRATUS(võimlemine, hügieen, tubade hügieen, tubade 8.00 korrastus,rivistus)H.Reial, korrastus,rivistus)H.R P-R.Pruus, M.Mäeots eial,P-R.Pruus 9.00 HOMMIKUSÖÖK HOMMIKUSÖÖK SAABUMINE(registre erimine,majutus, 10.00- rivistus);H.Reial; Mäng; Rahvastepall; Võrkpalli 11.15 P-R.Pruus, H.Reial,P- alused;reeglid, M.Mäeots;rühmater R.Pruus,M.Mäeots,Spord harjutused;H.Reial,M ritoorium istaadion uruplats LAAGRI ...
Organism üritab end ise soojendada. (Jänes 2000: 188) Kehatemperatuuri edasisel langemisel võib esineda lühiajaline erutus. Inimese organism on ette nähtud toimima 37-kraadises soojuses. Temperatuur langedes alla 34 kraadi valutundlikkus väheneb, teadvus tuhmub, südametegevus aeglustub ja jäsemed kangestuvad. Külmakahjustuse süvenemisel nõrgeneb aegamööda kõikide elundite talitlus ning järgneb kliiniline surm. (Jänes 1975: 274) Esmaabi külmakahjustuse korral Külmumise esmaabi eesmärgiks on veresoonte spasmi kõrvaldamise teel taastada normaalne vereringe. Selleks soojendatakse kannatanu kehaosi soojade vannide ja massaaži abil. Võib rakendada kas kahjustunud piirkonna kiiret soojendamist +42 kraadises veevannis või tõsta temperatuuri järkjärguliselt soojendavate veevannidega: 30 minuti vältel +18 kraadilt +37 kraadini. (Rätsep 1964: 212-213) Kohaliku külmumise I järgu puhul määritakse pärast soojendamist nahka vaseliiniga. II ja III
15. Selgroo segmendid. Milleks on vajalikud selgrookõverused ja kus need paiknevad? Kuidas on seotud selgroovaheketaste kulumine ja alaseljavalud? 16. Millised on üla- ja alajäsemete peamised luud ja kuidas on need ühendatud kereluudega? 17. Lihaste ehitus ja funktsioonid. 18. Kuidas toimub lihastöö koordineerimine? Mis tagab liigutuste täpsuse? 19. Millised on normaalse toitumise põhitõed vastavalt M. Zilmeri loengule? 20. Kus toimub valdav osa esmaabi vajavatest õnnetusjuhtumitest? Millised on põhilised tunnused, mida tuleks hinnata kannatanu puhul? 21. Mis on šokk? Kuidas seda visuaalselt ära tunda ja millist esmaabi tuleks selle puhul anda? 22. Kes ja millal tohivad anda elupäästvat esmaabi? 23. Millised tunnused viitavad luude ja liigeste vigastustele? Milline on esmaabi? 24. Mida saab hinnata hingamispeetuse katsega? KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS
sümptomid: Hüpotensioon; Bradükardia; Spontaansed verejooksud, koagulopaatia, DIK sündroom. Hemolüüs vaba hemoglobiin vereplasmas. Trombotsüütide lagunemine. Äge neerupuudulikkus Hilisvaevused Kliinilised sümptomid Toksiline neuropaatia (tundehäire), mis võib kesta kuid; Sekundaarsed infektsioonid; Nekroos; Rästikuhammustuse mürgistuse raskusastmed q Asetada kannatanu lamavasse asendisse (salvatud koht südameliinist allapoole), hoida Esmaabi teda soojas ja liikumatuna. q Anda juua, et kiirendada mürgi eritumist. Iivelduse, oksendamise ja teadvuse häirete korral ettevaatlik! q Eemaldada pigistavad riided ja sõrmused, asetada hammustuskohale puhas ja kuiv side, lahasta tugevalt kahjustatud kehaosa (nt.käsi,jalg) ülevaltpoolt nõelamist, et mürk edasi verega ei liiguks. q Kui kannatanut on vaja transportida, peab teda kandma või äärmisel juhul laskma tal aeglaselt kõndida
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS EMT KÜSIMUSTIK III Töö autori nimi: Jaanus Kiil Kursus: EMT 2018 1. Mida peab tegema tööandja, et esmaabi andmine asutuses oleks seaduse järgi korrektselt korraldatud? Ettevõttes tuleb määrata töötajad esmaabi andmiseks ja tööandja kulul korraldama neile väljaõppe. Peab olema tagatud esmaabivahendite kättesaadavus kõigile töötajatele. Esmaabivahendid peavad asuma nõuetekohaselt märgistatud ja juurdepääsetavas kohas. 2. Mis on töötervishoiuteenus ja kellele ning miks see vajalik on? Töötervishoiuarsti või -õe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi ergonoomi või muu töötervishoiuspetsialisti tööülesannete täitmist. Põhi ülesanneteks on vältida ja
Nagu teada valitseb kõrbes peamiselt kuivus ja kuumus ning temperatuuride amplituudid on väga kõrged. Kõrbes pole sugugi kerge elada ja eluolud ei ole just kiita. Vett on vähe, mullad on vähe viljakad ning kõikjal ümbritsevad erinevad ohud. Kõrbes olles võiks võimalusel teada selle kõrbe asukohta ja ümbrust, teada ellujäämis oskusi osata teha lõket erinevate materjalidega, tunda mürgiseid ja söödavaid taimi, osata teha erinevatest materjalidest endale peavarju, osata esmaabi anda (ka iseendale) ja ka võimalusel kanda kaarte kaasas. Kõrbetes tuleb igal juhul vett targasti ja kokkuhoidlikult kasutada. Juua võiks vett väikestes kogustes iga mingi teatud aja tagant. Võimalusel elada veekogude ääres ja varjulises kohas. Suuremal vajadusel võib ka destilleerida oma kehavedelike. Kui vahepeal on kuskil suurtes kogustes vett, siis tarbida seda võimalikult palju. Osad taimed, nagu kaktus koguvad ka vett oma kehasse, sel juhul muutuvad nad siledamaks ja lamedamaks
Kaarleek = leegipõletus 1.3. Põletuse raskusaste ja sügavus Kokkupuude tuliste faktoritega põhjustab kudede ülekuumenemise. Põletuse ehk koekahjustuse raskusaste oleneb: põletuse sügavusest, põletuse ulatusest, hingamisteede kahjustusest, kannatanu vanusest. Põletuse sügavus oleneb: kuumuse intensiivsusest, toimeajast (ekspositsiooniaeg), naha paksusest, verevarustusest, esmaabi kiirusest ja esmaabi adekvaatsusest. Sügava põletuse teke on tõenäoline kui kuumuse toimeaeg ületab: 70 C° juures 1 sek. 65 C° juures 2 sek. 60 C° juures 5 sek. 56 C° juures 15 sek. 52 C° juures 1 min. 51 C° juures 3 min. 48 C° juures 5 min. Põletuse sügavust hinnata 72 tunni möödudes traumast, sest põletused süvenevad kahe esimese ööpäeva jooksul. Mida kiiremini vill tekib, seda sügavam on põletus. 1.4
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS METSAMAJANDUS Keiro Usin OHUTUSJUHEND JÄRKAMISSAEL TÖÖTAMISEL Referaat Tihemetsa 2011 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 2. ESMAABI...............................................................................................................................5 3. ÜLDNÕUDED........................................................................................................................6 4. ENNE TÖÖD..........................................................................................................................7 5. TÖÖ AJAL.....................................................................................
Laps mängib seksuaalseid mänge enamasti kas üksinda või koos lähedaste sõpradega. Sõbrad on tihtipeale samast või ka erinevast soost. Erinevus äratab imestust, ent samas on huvitav ka sarnasus. Lasteaias arutatakse ka lapsetegemist või seksuaalsust. Varases murdeeas proovitakse erutumist ja erutamist turvalises seltskonnas naljatamisi. Tegelikku kurameerimist ega seksuaalsuhet ei toimu. Seksuaalsed tunded on veel lahus armumistunnetest. 29. Esmaabi lapse kukkumisel Lapse kukkumisel võib laps saada: Kriimustused, haavad, nihestused ja nikastused, luumurrud. 30. Abi ninaverejooksu korral · Pane kannatanu ettepoole kummargil istumisasendisse · Palu kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks nuusata · Suru verdjooksev ninasõõre 10-20 minutiks kinni · Juhul, kui verejooks ei lakka, toimeta kannatanu arsti juurde 31. Esmaabi nihestuse ja nikastuse puhul Nikastus:
riskianalüüs teenuseosutajalt. Töökeskkonna riskianalüüsi tuleb uuendada, kui töötingimused on muutunud või kui töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud. 8 Helen Kant Tööinspektsioon Esmaabi Igas ettevõttes peab olema koolitatud esmaabi andja ning esmaabivahendid peavad olema kergesti ligipääsetavas kohas. Igal ajahetkel ja igas tööga seotud olukorras peab olema tagatud esmaabiandja ja esmaabivahendite olemasolu. Nähtaval kohal peab olema paigutatud trükitult andmed töötajate kohta, kes oskavad anda esmaabi, juhendmaterjalid esmaabi andmise viisidest ja samuti peavad olema nähtaval abi kutsumiseks pandud telefoninumbrid (Eestis 112 (politsei,kiirabi ning tuletõrje)).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
