Eskimod Eskimod on lähedaste rahvaste ja hõimude rühm, kelle põline asuala on Venemaal Tsuktsi poolsaarel ja PõhjaAmeerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ning Gröönimaal. Nende asuala laiub idast läände 11 000 km ulatuses. Eskimod jagunevad kaheks liigiks: inuiti keeli kõnelevad inuitid ehk idaeskimod, ja jupiki keeli kõnelevad jupikid ehk Aasia eskimod. Nendest kahest liigitusest hoolimata kasutab eskimote rahvusvaheline organisatsioon kõigi eskimote kohta nimetust inuit. Eskimote esivanemad on tulnud Ameerikasse Beringi väina saarte kaudu Aasiast. Ameerika põliselanike seas on eskimod füüsiliste tunnuste, keele ja elulaadi poolest kõige aasialikumad. Eskimod on elanud Arktika rannikul, püüdes mereimetajaid ning küttides maismaal. Varem elasid eskimod enamasti väikestes eraldatud külades, mille suurus sõltus
000 km ulatuses. Eskimod jagatakse kaheks: inuiti keeli kõnelevad inuitid ehk idaeskimod (sealhulgas gröönlased) ja jupiki keeli kõnelevad jupikid (sealhulgas Aasia eskimod). Traditsiooniline eluviis ja suhted Eskimod on elanud Arktika rannikul, püüdes mereimetajaid ning küttides maismaal. Nad elavad laialipillatult suhteliselt väikeste kogukondadena, mis on muu hulgas erinevate looduslike tingimuste tõttu kultuuriliselt erinevad, kuid paljude ühisjoontega. Varem elasid eskimod enamasti väikestes eraldatud külades, mille suurus sõltus paiga loodusressurssidest. Tavaliselt elas külas 10–50 inimest, kes olid omavahel suguluses. Alaskal olid külad kohati kuni 200 elanikuga. 19. sajandi alguses oli selliseid rühmi väidetavalt umbes 200. Eri rühmad olid omavahel umbusklikud ja nende suhted olid pingelised, kuigi enamasti tehti teatud koostööd. Tuli ette rüüsteretki üksteise aladele ja omavahelisi sõdu. Tavaliselt elati suurperedena
Eskimod e inuitid Nimi: Kool ja klass: Õpetaja: Kuupäev: Eskimotest üldiselt: Eskimod jagatakse kaheks: inuitid ehk idaeskimod (sealhulgas gröönlased) ja jupikid (sealhulgas Aasia eskimod). Nende põline asuala on Venemaal Tsuktsi poolsaarel ja PõhjaAmeerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ning Gröönimaal. Eskimote arv maailmas: 1991. aasta hinnangul oli eskimoid umbes 120 000, neist enamus asusid Alaskal, Kanadas, Gröönimaal ning Siberis. 2000. aasta hinnangul oli eskimoid Alaskal umbes 50 000, Kanadas 45
ALASKA Rakvere Reaalgümnaasium Helena Kirs 8.R klass 2011/2012 Sisukord: · Alaska üldinfo · Eskimod · Tundra · Rahvastik · Loomad Alaska Alaska on Ameerika Ühendriikide osariik. Pealinnaks on Juneau, suurim linn on Anchorage. Alaska on Ameerika Ühendriikide pindalalt suurim osariik, teisel kohal asuv Texas on rohkem kui 1 000 000 km² väiksem. Alaska paikneb Põhja-Ameerika loodeosas. Idas piirneb see Kanada Yukoni ning Briti Columbiaga kagus ja lõunas, põhjas piirneb Alaska Põhja-Jäämere, läänes ja edelas Beringi väina ning Vaikse ookeaniga. Suuremad Alaska
tähemärkidega süsteemi, millel on lisaks kuus regionaalset versiooni. Kuigi inuiti keel kujunes välja arvatavasti juba 7000 aastat tagasi, oli see viimase ajani olemas vaid kõnekeelena. Talvel elavad inuitid kividest ja mullast või lumest ja jääst onnides. Valguse ja soojuse saamiseks ning toidukeetmiseks põletavad nad hülgerasvalampe. Kui inuittidel on tarvis kuhugi sõita või jahile minna, rakendavad nad kelgu ette trobikonna koeri. Suvel, aga kolitakse onnidest nahktelkidesse. Eskimod on suured kütid. Nad vajavad ju liha ja rasva toiduks ning nahku rõivasteks. Peaaegu kõik, mida eskimod seljas ja jalas kannavad, on tehtud hülge- ja jääkarunahast. Sukad ja särgid õmmeldakse jänese- või isegi linnunahast. Igas suuremas Gröönimaa asulas on olemas ka kauplus, kust saab osta ka linast riiet, pärleid, siidivööd ja pitsi. Samuti asub Gröönimaal kool. Eskimolapsed õpivad koolis lugema ja kirjutama ning natuke ka arvutama.
Inuitid Inuit on ametlik nimi eskimodele, kes elavad Põhja Kanadas, Venemaal, Gröönimaal ja Alaskal. "Inuit" tähendab inimest nende keeles. Mehed Inuitid käivad iga päev jahil ,või kala püüdmas. Nende tööristadeks on harpuunid ning metallriistad, mis aitavad liha lõigata, seda süüa ning puhastada. Kõik tööristad on käsitsi valmistatud. Naised valmistavad toitu ning õmblevad riideid, mis on valmistatud kokkuõmeldud looma nahkadest ning jalanõud on tehtud karibuu või hülje nahast ning riidestiilid erinevad igas piirkonnas üksteisest. Igas piirkonnas on erinev kultuur ja seetõttu erinevad nii mustrid Inuitide mantlitel ning nende pikkus ja paksus. Inuitid elasid ja elavad käsitsi valmistatud lumeonnides talve paiku,kus on küllalt ruumi paljudele inimestele, magamisasetele ning ahjule ja looma nahkadest telkides elavad nad soojematel perioodidel. Külma eest kaitsevad Inuiite vaid nende paksud riided ning on tõestatud et nende r...
Muusika kontrolltöö kordamine Indiaanlaste muusika Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Siberist umbes 20000 30000 aastat tagasi. Nad jagunesid sadadeks hõimudeks. ( nt. Irokeesid, navahod, siuud ) Indiaanlaste traditsioonilises muusikas on keskmes vokaal. Lauldakse kas üksi, kooris või vastulaulu põhimõttel.Laulud on enamasti lühikestest fraasidest ja ühehäälsed. Tihti koosneb tekst silpidest ja vokaalidest, mis ei oma mingit tähendus. Saatepillidena kasutatakse nii trumme, kõristeid kui ka harvemini flöödisarnaseid pille ning vilesid. Indiaanlaste tantsud ja laulud on seotud religioossete rituaalidega. Nende vahendusel suheldakse üleloomulike võimudega ja palutakse abi igapäevastel toimetustel. On ka laule, mis kannavad edasi hõimude ajalugu järgnevatele põlvedele. Tantsudes ja lauludes on suur roll ka sümboolikal. See kajastub kehamaalingutes ja kostüümides, esitustavades. Indiaanlaste muusikal on tänapäeval tunda ka e...
ja Ilulissat. Linnadest väljas elavad 12 000 elanikku asustavad 59 pisikest küla, või elavad lamba või põhjapõdra farmides, ilma- ja uurimisjaamades, või lennuväljadel. 70-ndatest alates üsna suur hulk elanikke on siirdunud küladest linnadesse, samas on suur sündivus külades hoidnud rahvaarvu neis samal tasemel. · Keskmine eluiga meestel on 65 ja naistel 70 aastat. · Põlisasukad, ESKIMOD, on hästi kohanenud siinsete karmide elutingimustega. Tänaseni on neil säilinud poolpaikne eluviis. Nende põhiliseks elatusallikaks on mereloomade ja karibude küttimine ja kalapüük.Eskimoid Gröönimaal ja Kanadas kutsutakse ka sobilikuma nimega: inuitid. Talvel on eskimod kividest ja mullast või lumest ja jääst onnides. Valguse ja soojuse saamiseks ning toidukeetmiseks põletavad nad hülgerasvalampe
kaevandatakse metallimaake. Tundravööndi rannikualadele on rajatud suuri meresadamaid, on tekkinud linnu vabrikute, kaupluste, koolide, haiglate ja muu eluks vajalikuga. Tundra põliselanikudki on muutunud paiksemaks ja nende elu hakkab meenutama meie oma. (http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/tundrainimesed.htm). Tundra põlisrahvad on Skandinaavia poolsaarel laplased ehk saamid , Taimõri poolsaarest Valge mereni neenetsid , Kanada põhjaosas ja Gröönimaal eskimod ehk inuitid (lisa 2), Kirde-Siberis tšuktsid. (geograafia.mgm.ee/wp-content/.../03/LÜHIKONSPEKT-TUNDRA.doc) 5 KOKKUVÕTE Referaadi koostamisel sain teada, et kuigi meie asukohast vaadates tundub elu tundras võimatu, siis siiski on seal võimalik elada. Ja, et tundras on küll kesine taimestik, aga siiski see eksisteerib.
Kivistel pindadel kasvavad samblikud. Loomadest on esindatud lemming , polaarrebane ja hunt , metsik põhjapõder karibuu- ning mustksuveis. Suvel pesitseb rannikutel hulgaliselt veelinde, meresid asustavad hülged ja põhjapoolkera suurimad loivalised morsad ehk merihobud. Atlandi ookeani loodeosa vetes elavad suured imetajad grööni vaalad. Rahvastiku peamine tegevusala nii talvel kui ka suvel on mereloomapüük ja kalastus. Eskimod saavad enamiku toidust ja rõivamaterjalidest mereloomadelt. Jahil ja koormate veol on vältimatuteks abilisteks erilised , suured ja tugevad eskimo tõugu koerad. Tänapäeval kasutatakase tundras liikumiseks koerarakendite kõrval üha rohkem mootorpaate ja-kelke. Raskemaid transpordivahendeid teedeta tundras kasutada ei tohi need vajuksid sohu või lõhuksid õrna ja aeglaselt taastuva taimkatte.
Asulate ümbruses vana kola ja taara 11) Mille poolest erineb Euroopa tundra P.-Ameerika tundrast? Talv on seal märksa pehmem ja lumerohkem. Sellepärast esineb Euroopa tundras igikeltsa vaid laiguti ning taimestik on rikkalikum. 12) Pingo ? Pingo on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm. 13) Rahvad erinevast piirkondadest Skandinaavia poolsaarel laplased ehk saamid Taimõri poolsaarest Valge mereni neenetsid Kanada põhjaosas ja Gröönimaal eskimod ehk inuitid Kirde-Siberis tsuktsid. 14) Miks on tundras lumikate õhuke ? sellepärast külmub maapind sügavalt läbi.
Nimi Kliima Muld Taimed Loomad Inimene Muu Vihmamets niiske, palav, ferralliitmuld, suured õied, anakonda, küttimine, konkurents, epifüüt(õhujuured), ekvatoriaalne, toitainetevaene lehed, viigi-, aara, jaaguar, korilus, saprofüüt(seened), +23 kuni +27C kakao-, gorilla, tapiir alepõllundus, parasiittaimed, kautsukipuu väärispuit mangroov(juured vees) Savann 2 aastaaega ferralliitmuld kõrrelised, sebra, aafrika karjakasvatus, kohvipuu, puuvill, ananass niiske ja kuiv, ahvileivapuu elevant, lõvi, pällundus, kultuurtaimed sajab suvel , akaatsia, ...
Enamasti ühehäälsed ja koosnevad lühematest fraasidest. Osad laulud jutustavad hõimu ajalugu. Pillid - trummid, kõristid, harvemini viled, flöödilaadsed pillid või ka vibupill. Tantsud - tihedalt seotud religioossete rituaalidega. Nende abil suheldakse üleloomulike jõududega. Suur tähtsus on rõivastel. 3. Powwow - populaarsed hõimude kogunemised, kus on suurejoonelised rahvapidustused traditsiooniliste laulude, tantsude ja toitudega. Üritus võib sageli kesta kuni nädal. 4. Eskimod, inuittid, jupikid Nad kõik erinevad teineteisest keele ja ühiskonnakorralduse poolest, kuid kultuuris ja kombestikus on palju ühist. Enim levinud saatepill on raamtrumm. Nende muusika võib jaotada viieks: ● Tantsulaulud ● Rituaalsed šamaanilaulud ● Tseremoniaalsed laulud ● Nalja- ja lastelaulud ● Mängulaulud 5. Euroameerika Muusika - suurt mõju avaldanud Briti Kultuur. Traditsionaalsed laulud - ballaadid, mereteemalised laulud, kauboilaulud.
nende ajaloo ja kultuuri. Aafrikast Masai hõimus inimesed tervitasid üksteist hüpetega, mida kõrgemale hüppati, seda rohkem näidati austust teise vastu. Samuti võivad ka sülitada üksteist. Uue Maailma Maori aborigeenid tervitamisel hõõrusid nina pidi. Ja siis lõhna järgi tundsin enda hõimu inimesi või võõraid. Lapimaal on sama traditsioon. Bulgaarias tervitatakse uut aastat suudlustega pimedas toas. Meessoost eskimod tervitavad üks teist lüües rusikaga pähe või selga. Sahara tuareegid võivad aga tervitada üle poole tunni, võtes juba 100 meetri kauguselt erinevaid naljakaid poose , hüppata,, joosta ja kummardada. Zambezia mehed aga tervitavad üks teist võttes üksteiselt genitaalidest Aafrika abarigeenide vana traditsiooni järgi, pidi pruut enne esimest pulmaööd olema vahekorras oma mehe parimate sõpradega.
VÖÖND TEMP.OC SADEMED IK TEGEVUSED 1. Jäävöönd Arktika Talvel 20 (- 100-150mm Pinnas Samblad, Plankton, sinivaal, Tsuktsid, 30) külmunud, samblikud, morsk, hülged, eskimod, Antarktika Suvel 5(0) <100mm igikelts, vetikad kotikud, jääkaru, neenetsid, Talvel -60(- polaarmagun polaarrebane, jakuudid, saamid 70) polaarhunt Suvel 5(-20)
kultuur.Euroopa rahvaste muusika pärand ja Afrika rahvaste muusika pärand. Traditsioonilises muusikas on tähtsal kohal vokaal. Indiaanlaste laulud ja tantsud on seotud religioosete rituaalidega. Laulude ja tantsude puhul on tähtis osa sümboolikal. Pauvaud on kogunemine. Lõuna ja kesk ameerika rituaalne jook on kakao. Vanimate stseremooniate hulk kuulub higistamistelk. Eskimod On mitme eskimo keeli kõneleva rahva ühine nimetus. Inuitid elavad põhja Alaskas ja Kanadas , Gröönimaal. Jupikid elavad Lääne Alaskas ja Venemaal kaug idas. (inuitid- inimesed).(jupikid-toorliha sööjad).Muusika on igapäeva pärisosa. Inuittidel on olulisel kohal laul , tants ja rütmisaade. Pill on raamtrumm- suur ümmargune puust võru , mille peal on loomanahk. Eskimote muusika jaotub viieks: tantsulaulud(laulavad mehed , naised tantsivad) ,
Nägi Antarktist. 1842-25 Middendorff Põhja-Siber. 1888. Fritjof Nansen. 1909. Robert Peary 1. põhjapoolus. 1911. Amundsen 1. Lõunapoolusele 2. Robert Peary. Arktika: (pmood: mägine 2-3m jääkilp veepinnapeal) Robert Peary TAIMESTIK: suvel lumest vabanenud aladel külmakõrbetes.Mikroskoopilised vetikad, seened. LOOMASTIK: (morsk, merelinnud,jääkaru) liigivaene, seotud merega, toitumise aluseks plankton. INIMESED: Püsiv inimasustus puudub.Põlisasukad.Gröönimaal: INNUITID ehk ESKIMOD, Kalastajad ja hülgekütid , Iglu lumest onn, Koerterakend, Kajakk. Uurimisjaamad (reostus). Antarktika: (pmood: kõrge,mägine, ebaühtlane, vahelduv, ookeani põhjas tasane) Amundsen Antarktika: 98% maismaast on kaetud hiiglasliku jääkilbiga mandriliustikuga . Jää keskmine paksus on 2 km, külmapoolusel 4,3 km. Vinsoni massiiv 5140 m.Kõrgeim tegevvulkaan: Mount Erebus 3846 m. INIMESED: turism,uurimisjamaad(reostus) OAAS lumest paljaks sulanud koht, kiviklibune ala.
2) karvkatte vahetus 3) pidev rändamine (suured vahemaad) Kes või mis on Karibuu ? Kus elab? Põhjapõder, Kanadas. 1. Inimtegevus: Millega inimesed tundras elatist teenivad? 1)küttimisega 2)põhjapõtrade kasvandusega 3)maavarade kaevandamisega Millised rahvad elavad ja mis riikidega on tegu tundraaladel: Piirkond Riigid rahvad Skandinaavia Rootsi, Norra, Venemaa laplased Põhja-Ameerika Kanada, Gröönimaa, Ameerika Ühendriigid eskimod Siberi alad Venemaa tsuktsid Taimõrist Valge mereni Euraasia põhjarannik Venemaa neenetsid Vali üks rahvusrühm ja tee google otsingus päring selle rahvusrühma kohta. Koosta lühike (vähemalt 10 lauset-fakti) sisaldav ülevaade sellest rahvusrühmast. Saamid kutsuvad ennast saam´ ja saamm´lja, sabme, sabmelas.Saamid elavad Põhja- Euroopas. Kokku on maailmas 80 000100 000 saami. Nad räägivad oma keelt ehk saami keelt
polaarseiklus.com[07.12.2008]). Rahvastiku enamikud moodustavad eskimote ja eurooplaste segunemisel kujunenud gröönlased. Lisaks elab saarel taanlasi ning eskimoid. Asustus paikneb peamiselt läänerannikul. (Aader et al, 1970) Kokku on Gröönimaal 18 linna ja umbes 60 muud väiksemat asulat, kus elab tavaliselt 30-75 inimest (http://www.polaarseiklus.com[07.12.2008]). Eskimotelt on gröönlastele pärinenud omapärane primitiivne kultuur. Skandinaavlastelt ja taanlastelt, kellega eskimod varajaselt kokku puutusid, omandasid nad ristiusu, pinnapaigalise 4 asumisviisi ja teatud määral euroopaliku tsivilisatsiooni. (Tammekann et al, 1930) Peamiselt teenivad gröönlased elatist kalastamisega ja loomade küttimisega. Olulisel kohal on ka maavarade kaevandamine. Tähtsamad maavarad on krüoliit, pruunsüsi ja plii- tsingimaak. (Aader et al, 1970) Kõneldakse grööni-ja taanikeeli ning enamus populatsioonist
Ülevaade- Meie loovtöö eesmärgiks oli teha lauamäng ja tutvuda lauamängude ajalooga. Tahtsime tutvuda ka mõnede maailmariikidega ja nende asukohtadega. Et seda teha kleepisime lauamängu aluseks maailmakaardi. Lauamängud on olnud osa pea igas kultuuris ning neid mängiti juba kiviajal. Ainsad, kes lauamänge ei mänginud, olid Austraalia aborigeenid ning eskimod. Küll on aga hilisemal ajal ka eskimod omandanud kasvõi veski-sarnased lauamängud. Enne kui kasutusele võeti reaalsed nupud ja lauad, tundsid inimesed selliseid mänge nagu mõistatused ja vanasõnad. Sissejuhatus Lauamäng on iidse päritoluga ese. See loodi selleks, et inimese mõtlemisvõimet arendada ja ühtlasi sisustada vabaaega. Lauamängu mängiti koguni 3 aastatuhandet eKr. Maailma vanim
hulgas erinevate looduslike tingimuste tõttu kultuuriliselt erinevad, kuid paljude ühisjoontega. Inuitid on traditsiooniliselt olnud kalurid ja jahimehed. Nad jahivad vaalu, merihobusid, jääkarusid, linde. On öeldud, et inuitid jahivad kõike mis lendab, kui see just lennuk pole ja kõike mis roomab, kui see pole just tank. Tüüpiline inuittide toit on kõrge valgusisaldusega ja väga kõrge rasvasisaldusega. Talvel, kui nii maa kui meri on jääs, kasutavad eskimod koerarakendeid transpordiks. Selleks kasutavad nad Husky koeri. Inuitid teevad oma riided ja jaltsid loomanahkadest, mis on kokku õmmeldud looma kontidest ja kõõlustest tehtud nõelte ja niidiga. Inuittide kunst, nikerdused, tekstiilitööd ja laulmine on väga populaarsed, mitte ainult Kanadas, vaid kogu maailmas ning inuittide kunstnikud on laialt teada. Kuigi inuittide elu on oluliselt muutunud viimase sajandi jooksul, jätkavad nad oma traditsioone.
söögiks. Maismaa selgrootuist elab Kõrg –Arktikas 40 liiki hooghännalisi, üle 100 liigi kahetiivalisi, 19 liiki kiletiivalisi, 3 liiki mardikaid , liblikaid. Tundras on tohutud sääseparved. Putukad langevad talvetardumusse. Nende veres on antifriis. Taimed ei saa kõrgeks kasvada tänu tugevate tuulte ning igikeltsale , mis takistab nende juuri sügavale kasvamast. Igikeltsa tõttu on tundra pinnas soine, täis järvekesi. Tänapäeval elavad eskimod vaiadele ehitatud puitmajades, pargitud hülgenahas tehakse rõivaid ja tarbeesemeid. Saamid rändavad koos põhjapõtradega, koerarakendites ja elavad nahaga kaetud telkides. Eskimod kandsid külma kaitseks kahekihilist karusnahkset riietust, karvad seespool. Nad rändasid kelkudega, kala püüavad hülgenahaga üle tõmmatud süsta ehk kajakiga . Eskimod elavad Alaskas, Gröönimaal ja Põhja Kanadas. Põhja – Skandinaavias elavad põhjapõtru kasvatavad laplased.
Loodusvöönd Geograafiline Kliimavööde Mullad Elustik Inimtegevus Probleemid asend Taimed Loomad 1.Jää ja Põhjapoolkera Polaarvööde Igikelts Taimestik on Morsk, Eskimod Hiiglaslikud külmakõrbed ümbruses. kidur. Elustik jääkaru, sooritavad toidu jääkamakad a)Arktikas (hõlmab Põhja- on Antarktikas Weddeli otsinuil retki. ohustavad Jäämere koos liigivaene. hüljes, Gööni Töötavad laevu, seal on
8. Tundra Polaarpäev ja öö- polaaraladel on pool aastat päev ja pool aastat öö. Virmalised- atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus. Vaevakask- kask tundras. Karibuu- põhjapõder Lõuna-Ameerikas. Muskusveis- suur elukas kellel on suur pea ja väikesed sarved. Lemming- paksu ja tiheda karvaga väike elukas. Saamid- Euroopas elavad laplase. Innuitid- Põhja-Ameerikas elavad eskimod. 9. Jäävöönd Mandrijää- suure ja paksu jää kihiga liustik. Jäämägi- mere pinna tiirlev liustik. Külmakõrb- jäävööndi äärealadel oaasid. Pingviin- põhiline elaja Antarktikas ( lõunapoolus ). Jääkaru- põhiline elaja Arktikas ( põhjapoolusel ). Arktika- põhjapoolus ( meri ). Antarktis- lõunapoolus ( manner ). Nunatakid- lumest väljaulatuvad kaljunukid.
Kõik see kokku moodustabki kultuuri. Inimesed on alti uue elupaiga otsinguil ringi rännanud. Tänapäeval elab paljudes maades mitmesuguseid rahvaid. Kultuurid segunevad, kui uusasukad toovad vanalt kodumaalt kaasa oma kombed ja võtavad omaks uue maa kultuuri. Ohustatud rahvad Kui inimesed asuvad elama uuele maale võivad nad häirida sealsete põliselanike elu. Kohalikud võivad kaotada maa millelt nad on elatist saanud ning on sunnitud kohanema uusasukate kultuuriga. Eskimod, Põhja- ja Lõuna-Ameerika indiaanlased ning Austraalia aborigeenid on seepärast kannatanud.
Lauamängude ajalugu Lauamängud on olnud osa pea igas kultuuris, välja arvatud Austraalia aborigeenid ning eskimod. Enne kui kasutusele võeti reaalsed nupud ja lauad, tundsid inimesed selliseid mänge nagu mõistatused ja vanasõnad. Lauamängud on tihti leidnud ehk liialt vähe tähelepanu ajalookäsitluses, kuigi tegu on millegagi, mis üpris hästi peegeldab käsitletava rahva kultuuri. Näiteks malemänguski võime näha sajandite tagust blitzkriegi - kus erinevad väeosad moodustavad laual ühtse löögirusika, või siis saja aasta vanune monopoli mäng, mis iseloomustab tänapäevast äri
Kuid Rainer tahtis neid halbu mõtteid peletada ja läks restorani "Hõrgutavad toidud" moosipalle sööma. Tema arvates olid selles restoranis parimad moosipallid üldse. Tavaliselt sööb ta kodus ühepajatoitu, mille vastu oli ta juba allergiline. Peale restoranis käiku läks ta tööle. Tol päeval polnud kontoris palju tööd ning mees otsustas televiisorit vaadata. Sealt tuli parajasti saade, kus räägiti eskimode elust. Rainer teadis, et eskimod elavad igludes. Aga ta ei suutnud ette kujutada kuidas saaks elada sellises majas nagu iglu. Mees jätkas saate vaatamist ning neiu tegi talle hiljem seltsi. Nad jutustasid kaua ja neiu oli pakkunud Rainerile labakud valmis kududa. Õues oli külm ning Rainer käis sõrmkinnastega. Neiu lubas talle kududa korralikud labakud, millega oleks Raineril tunduvalt soojem. Saabus õhtu ning mees läks koju
Ameerika põliskultuurid Ameerika asustamine Ameerika asustati 30 000 aastat tagasi Beringi maakitsuse kaudu, kust tulid indiaanlaste esivanemad. Eskimod tulid Põhja-Ameerika aladele hiljem. Tuhande aasta eest ulatusid Põhja-Ameerikasse ka viikingite retked, kuid need ei mõjutanud ameerika põliselanikke. Kesk-Ameerika tsivilisatsioonid Kesk-Ameerika tsivilistsioon kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Neid piiras vulkaaniderohke Kordiljeeri mäeahelik. Olmeegid Olmeegid on 14. 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud. Nende esiletõusuga (u 1200a. eKr) algab Keks-Ameerikas suurte tsivilisatsioonide aeg. Neid võib nimetada Uue Maailma sumeriteks nad leiutasid Uue Maailma jaoks kalendri, kirja, lõid organiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Nende linnad ei olnud suured (arvatavasti 1000 elaniku kandis) ja nende keskel olid püramiidikujulised templid. Põhikeskused olid La ...
Kohastumused on väikesed lehed,lühikesed varred,kidur juurestik. Vähesed õistaimed õitsevad ja viljuvad kiiresti. Jääkaru kohastumused : paks karv,naha alune rasvakiht,valge värvus. Valge värvus aitab saaki varitseda. Hea ujuja,sukelduja. Toitub vees kaladest ja hüljestest. Väiksematest loomadest elab põhjas polaarrebane ja polaarhunt. Linnud pesitsevad tuhandeteni ulatuvates kolooniates kaljuseintel. Jääväljad on püsiva asustuseta. Eskimod sooritavad seal oma retki toidu otsimiseks ja töötavad ka polaarjaamad. Probleemid on osooniaugud pooluste kohal. Antarktika Lõunapooluse ümbruses. Asend lõunapolaarjoonest lõunas. Alates 60 kraadi LL kuni 90 kraadi LL. Temperatuur on madalam kui Arktikas, kuna arktika kliima on mandriline. Antarktise mandri siseosas suvel 3035 kraadi ja talvel 70 kraadi. Antarktikas asub maalilma külmapoolus : polaarjaamas Vostok on mõõdetud maailma madalaim õhutemperatuur 89,2 kraadi
huvituski varjatud kultuurist (tekkis uurija peas), mida oli võimalik pigem kirjeldada kui pildistada või filmida. Keskendus ühiskonnale kui tervikule. Robert Flaherty oli Ameerika filmitegija ja ühtlasi ka dokumentaalzanri alusepanija. 1922. esilinastus tema esimene film "Nanook", mis oli ka üldse esimene täispikk dokumentaalfilm. Ennem filmimist elas filmitavatega pikalt koos. "Nanooki" kritiseeriti kuna ta ei näidanud päris reaalset elu, nt ei olnud filmis vintpüsse, mida eskimod tegelikkuses kasutasid. Flaherty eesmärk oli näidata eskimosid ilma lääne mõjuta. Etnograafiline mängufilm Varsti hakkas tuntust koguma zanr etnograafiline mängufilmi. Etnograafilises mängufilmis oli käsikiri, stsenaarium ja näitlejad. Tegevuspaikadeks olid eksootilised kohad koos eksootiliste rahvastega. Eesmärk oli põlisrahvaste eluviisi ja ühiskonna tutvustamine läbi tegelaste vaheliste suhete. Tegevustik oli filmis
Kes on indiaanlased? 3 Indiaanlaste välimus 4 Ravitsemine ja Vaimude Maailm 5 Kokkuvõte 6 Kasutatud Allikad 7 SISSEJUHATUS: Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste (välja arvatud eskimod ja aleuudid) üldnimetud. Praeguste seisukohtade kohaselt asustas enamik indiaanlasi Ameerika Siberist vähemalt 16 000 aastat tagasi ning nad jagunesid sadadeks kultuuriliselt erinevateks rahvasteks ja hõimudeks. Tänapäeval elab Ameerikas umbes 35 miljonit indiaanlast Indiaanlaste välimus on erinevate loodustingimuste tõttu vorminud erinevaks ka indiaanlasete välimuse, kuid siiski võime leida ühiseid jooni. Kes on indiaanlased?
põdrasamblik. Tüüpilised loomad: põder, karvasjalgkakk, siidisaba, soobel, pruunkaru, saarmas. Inimeste tegevusalad: metsandus, jahindus, kalandus, loomakasvatus. TUNDRA: Kliimavööde: lähisarktiline Kliima: lühike, jahe ja niiske suvi(10C), pime, külm, tuisune, kuiv ja tuuline talv(- 34C), aurumine on väike, keskmine sademete hulk 250mm Riigid: Norra, USA, Isalnd, Kanada, Venemaa. Elanike nimetused: 1) Skandinaavia: laplased, saamid. 2)Kanada, Gröönimaa: eskimod, inuitid. 3)Kirde-Siber: Tsuksid Mullad: väga vähe huumust Taimed: samblad, samblikud, puhmastaimed. Tüüpilised taimed: vaevakask, harilik drüüas, lumi-käokõrv, kukemari, islandi samblik. Loomad: kohastumused: 1)kaitsevärvus 2)paks karvkate 3)suured kõrvad 4)rasvakiht 5)osadel talveuni Tüüpilised loomad: põhjapõder, lumekakk, Norra lemming, lumepüü, karipuu
Greete Kereme 12B Alaska kultuuriülevaade Kultuuriruum Ekslikult arvatakse, et Alaska on aastaringi lume ja jää alla mattunud ning kõikjal liiguvad ringi eskimod oma koerakelkudega. Tegelikult asub suur osa Alaskast Eestiga samal laiuskraadil, seepärast on ka kahe riigi kliima suhteliselt sarnane. Seda muidugi mitte kõikjal. Väidetavalt tähendab Alaska tõlgitult suurepärane maa. Vaid 15% Alaska elanikest moodustavad põlisrahvas. Järelikult kultuuri ja eluolu kujundajateks on peamiselt sisserändajad, kes tulid Alaskasse 1896. aasta kullapalaviku laine ajal. Kodanikeks nimetatakse ameeriklasi. Alaska on alates 1867. aastast üks Ameerika
· 22.Millega tundravööndi mereäärsed elanikud peamiselt tegelevad? · Põhjapõdrakasvatus, mereloomade küttimine, kalapüük. · 23.Milliseid uuemaid tegevusalasid on tundravööndis kasutusele võetud? · Nafta- ja maagaasi tootmine. · 24.Nimeta tundravööndis elavaid rahvaid! · Saamid, neenetsid, eenetsid, naanassaanid, dolgaanid, eveenid, evengid, jukagiirid, tsuktsid, korjakid, itelmeenid, eskimod. · 25.Mis on tundravööndi väikerahvaste suurim probleem? · Oma kultuuri kaotamine. · 26.Millised kohad tundras on kõige enam reostunud? · Mahajäätud kaevandused, puuraukude ümbrused, jõed, järved. · 27.Kuidas mõjutasid maapinnale rajatud naftajuhtmed põhjapõtrade elu? · Nad jäid toitu otsides nälga ja surid. · 28.Miks peavad tasasel tundraalal liikuvad raskemad veokid sõitma pidevalt vanu radu pidi?
Geograafia. Kalandus. Metsandus. KALANDUS Kalandus on majandusharu, mis on keskendunud mereandide püügile. (kalad, krevetid, kalmaarid, homaar, pärlid, vetikad, krabid). Hülgepüügi ja valapüügiga üldjuhul ei tegeleta. Va. vaalapüüdjad Jaapan ja Norra (rahvustoit) ja Venemaa põhjarahvad tsuktsid ja eskimod, kes kütivad hülgeid. Kalapüük Valdav osa maailma kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. 67 % maailmamerest 16% magevee kalakasvatus 10% mere kalakasvatus 7% sisevetest (enamuses arengumaad; India, Bangladesh, Indoneesia (Hiina)) 1. Atlandi ookeani põhjaosa (eriti Norra meri, Ameerika rannikualad). Kalavarud külmas vees suuremad (hapnik lahustub paremini) - Labradori hoovus. Soe Golfi hoovus toob toidu (mineraalide ja toitainete lahustumine suurem - plankton.
Joonis 4. Kanada rahvastiku eeldatav eluiga 2.3. Kanada rahvuslik kooseis. Kanada asustasid prantslased ning britid ja nemad moodustavad ka praegu riigi rahvastiku kaks põhirühma. Ülejäänud rahvastik on muust maailmast sisserännanud või nende järglased. Kanada valitsus peab tähtsaks riigi etnilist mitmekesisust ja kaitseb eri rahvaste kultuuri, see on riigi ametlik poliitika. Põliselanikud, indiaanlased ja eskimod, moodustavad vaid 2% Kanada rahvastikust. 20. sajandi jooksul on nad aegamööda tagasi saanud mitmed õigused, millest nad eurooplaste vallutuste käigus ilma jäid, ja neile on tagastatud ka ulatuslikke territooriume. Tegemist on eelkõige keelelt kokkukuuluvate indiaani hõimude, algonkinidega, aga ka irokeeside, atapaskide ja inuittide ehk eskimotega. Riigi rahvuslik koosseis
Põhja-Ameerika põliskultuurid Arheoloogid oletavad et esimesed põlisameeriklased saabusid ameerikasse umbes 15 000 aastat tagasi. Tol ajal ühendas Aasiat ja Ameerikat suur maasild, tänu millele saidki põlisameeriklased aasiast saakloomade jälgedes Ameerikasse tulla. Põlisameeriklased rändasid aeglaselt lõunasse ja lõid sinna erinevaid hõime. Nad olid osavad kütid ja jahtisid loomi nagu mammutid ja piisonid. Hõimud: Subartika: Kriid, Ingalikud, Obsibved Arktika: Innuitid(eskimod), netsilikid, nunivagmiutid Suur Nõgu: Juuted, Paiuuted Looderanik: Bellakuulad, Haidad, Kvakiutlid, nutkad, tlingitid California: Tsumasid, huupad, Patvinid Platoo: Kalispelid, Uisramid, nepersseed Edelapiirkond: Apatsid, Hopid, Navahod, Papagod, Zunjid Suured Preeriad: Araaphod, Mustjalgsed, saieenid, komantsid, varesehõim, atsinad, hidatsad, mandanid, siuud. Kirdepiirkond: Irokeesid, menominiid, sookid. Kagupiirkond: Tserokiid, ts...
oma okkaid igal aastal nagu teevad seda lehtpuud oma lehtedega ja mürgised ained saavad koguneda okastesse. Tundra Erinevais tundrais elavaid inimesi nimetatakse erinevalt: Skandinaavia poolsaarel laplased ja saamid Taimõri poolsaarest Valge neenetsid mereni Kanada põhjaosas ja eskimod ja inuitid Gröönimaal Kirde-Siberis tsuktsid Keskkonnaprobleemid Inimtegevuse laienemisega tundras suureneb keskkonna saastumise oht, sest tundra loodus on inimmõju suhtes eriti õrn. v Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet. Lühikese ja jaheda suve jooksul ei jõua taimkate taastuda. Nii jätavad roomikauto jäljed armid tundrapinnasesse
Põhja-Ameerika suurregioon Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 LOODUS.................................................................................................................................... 4 GEOGRAAFILINE JAOTUS.....................................................................................................5 RAHVASTIK..............................................................................................................................6 MAJANDUS...............................................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Põhja-Ameerika suurregioon on veidi väiksem kui samanimeline manner, hõlmates kaks riiki- USA ja Kanada. Põhja-Ameerika asus...
Tundras on palju soid. 6. Loomastik vähe loomi. Jagunevad paikseteks ja rändasukateks. Paiksetel loomadel on suur ja kompaktne keha, paks karvkate, mis talvel on hele, suvel tume. Suvel koguvad naha alla paksu rasvakihi. Rändloomad toituvad suvel tundras, talvel metsavööndis. Põhilised loomad: põhjapõder, lemming, hülged. 7. Inimesed peamised tegevusalad on veeimetajad küttimine, kalastamine, põhjapõtrade karjatamine. Tundra elanikud: eskimod, saamid ehk laplased. JÄÄVÖÖND 1. Kliimavööde arktiline, antarktiline kliimavööde 2. Kliima suur temperatuuride amplituud, vähe sademeid. Külm ja kuiv kliima. Kaks aastaaega: polaarpäev ja polaaröö 3. Piirkonnad Antarktika (lõunapoolkeral), Põhja-Ameerika, Gröönimaa, Põhja- Jäämere saared 4. Mullastik muldkate puudub 5. Taimestik peamiselt vetikad (vees) ja samblikud (kividel) 6
metallimaake. Tundravööndi rannikualadele on rajatud suuri meresadamaid, on tekkinud linnu vabrikute, kaupluste, koolide, haiglate ja muu eluks vajalikuga. Tundra põliselanikudki on muutunud paiksemaks ja nende elu hakkab meenutama meie oma. Erinevais tundrais elavaid inimesi nimetatakse erinevalt: Skandinaavia poolsaarel laplased ja saamid Taimõri poolsaarest Valge mereni neenetsid Kanada põhjaosas ja Gröönimaal eskimod ja inuitid Kirde-Siberis tsuktsid Keskkonnaprobleemid Inimtegevuse laienemisega tundras suureneb keskkonna saastumise oht, sest tundra loodus on inimmõju suhtes eriti õrn. Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet. Lühikese ja jaheda suve jooksul ei jõua taimkate taastuda. Nii jätavad roomikauto jäljed armid tundrapinnasesse kümneteks aastateks.
Ameerika Ühendriigid (lühend USA) on riik, mille põhiosa paikneb PõhjaAmeerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. PõhjaAmeerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USA alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. · USAs domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhjalõunasuunas piki PõhjaAmeerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. · Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125 68W ja 50 25N. Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N ...
Kool Ameerika Ühendriigid Referaat Autor: Juhendaja: 2009 Sisukord 1 *Ameerika Ühendriigid, kui võimsam riik maailmas. *Ameerika Ühendriikide kodusõda. *USA rahvastik. * Loodusvarad ja nende majandamine. *Metsavarad. *Veevarad. *Energiavarad. *Kasutatud allikad. *Ameerika Ühendriigid, kui võimsam riik maailmas. 2 Ameerika Ühendriigid ehk USA on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. USA alasid on mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et nee...
polarrebased ja polaarhundid. Külmades arktilistes vetes ujub ka maakera suurim imetaja sinivaal. Rikkalikul on kalu. Arktika linnud näiteks hahad, polaarkajakad, jääkaurid, pesitsevad tuhandeteni ulatuvates kolooniates ligipääsmatutel kaljuseintel, moodustades nn. linnulaatasid. Pärast lühikest pesitsusperioodi suvel lendavad linnud külmade eest taas lõuna poole. Põhja-Jäämere jääväljad on püsiva asustuseta. Seal sooritavad toidu otsinguil oma retki eskimod ja töötavad vahelduvate meeskondadega polaarjaamad. Jaamades jälgitakse ilmastikku, jääväljade triivimist ja merevee omadusi. Arvatakse, et meie planeedi, sealhulgas ka Eesti kliima muutlikkuse võti peitub just nendel avarustel. Veel hiljuti olid peamised liiklusvahendid koertega veetavad natrad, tänapäeval on neile lisandunud roomiksõidukid ja lennukid. Gröönimaal elasid inuitid varem jääst ja lumest tehtud igludes, kuid nüüd elab enamik neist
Valitsusjuht: Peaminister Stephen Harper Seadusandlik võimuorgan: Kanada Parlament (House of Commons and Senat) ja igal provintsil on veel omakorda valitsus ja parlament Linnastumine: 83% elab linnades RKT 1 elaniku kohta: 38 613 $ Religioon: 46% elanikest on Rooma-katoliitlased, 30% elanikest on protestandid (ENE 4, 1989) (Canada, 2009) 4 2. KANADA AJALUGU Kanada põliselanikus on indiaani hõimud (algonkinid, atapaskid, irokeesid) ja eskimod. 1497 jõudis Põhja-Ameerika rannikule G. Caboto, 16. sajandil saabusid prantslased, 1543-36 uuris Saint Lawrence'i jõe piirkonda J. Cartier. Esimesed prantslaste asundused rajas 17. sajandi alguses S. de Champlain (Port Royal 1605, Quebec 1608). Koloniseeritud alasid nimetati Uus-Prantsusmaaks, seal kehtestati feodaalkord ja anti eesõigusi katolikule kirikule. 18. sajandil algas hoogne inglaste sissetung. Utrechti rahulepingu põhjal (1713)
väärarenguga lapsed jõehobude ette. olenedes kultuurist või isiku valikust. Seksuaalmoraal. Näit. homoseksuaalsus on Eetilise realitivismi järgi oleneb tegude mõnes kultuuris OK, teises jäle ja keelatud. moraalne õigsus või väärus ühiskonniti, Eskimod lasevad oma vanuritel nälga surra. pole olemas absoluutseid universaalseid On ühiskondi, kus lastel on kohustus oma moraalistandardeid, mis oleksid siduvad vananevad vanemad tappa (näiteks kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel. kägistamise teel)
Boasi koolkond, ajalooline partikularism. Võitles evolutsionismi vastu, sest need ei teinud välitöid, pidas oluliseks kohal elamist kontakti põlisrahvastega siis alles teooria loomist. Õppis keeli. Boasist arenes edasi nt Lingvistiline relatiivsus ehk Boas-Sapir-Whorfi (järjest eelneva õpilased) hüpotees. Rahva maailmatunnetus on sõltuvuses keeleterminitega. Idee et saame mõelda vaid nendes kategooriates mille kohta meil on termin ehk tajume vaid seda mida saame sõnastada. (Nt Eskimod palju termineid erineva lume kirjeldamiseks, meile arusaamatu). Keel sõltuvuses vajadusega. 3)Difusionism idee, et kultuurinähtused levivad ühest teise (e. üks ük laenab teiselt, mitte nagu evolutsionismis, et on ette määratud): 1) Briti koolkond Smith, Perry, Rivers. Maailmas 1 kultuurikolle, millest levib mujale. Tegeleb selle otsimisega. Pakuti nt Muistset Egiptust, Hiinat jne.. (nt NSV ajal levitasid venelased ideed et kõik on algselt Venemaal leiutatud.)
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus V-08A Gert Paabut Usa Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2009 2 Sisukord .....................................................................................................................................................4 Rahvastik.....................................................................................................................................5 Keel......................................................................................................................................... 5 Religioon.................................................................................................................................5 Loodusvarad ja nende majandamine...........................................................................................6 Metsavarad......
Tätoveeringutel on rollid: märkides elulava sissepääsu riitust, vaimude kutsumist, näitab uhkusega, kes sa oled. Paljud hõimud käsitlevad tätoveerimist kui terapeutilist toimingut. Tätoveerimine oimukohtadele, otsaesisele ja põskedele, kes kannatavad pea- või hambavalu käes (mille võis põhjustada kuri vaim), pidi välja ajama pahatahtlikud vaimud. Birma tätoveerimist on tuhandeid aastaid seotud religiooniga. Tätoveerimine Põhja-Ameerika gruppides, nagu arapaho, mohave, cree ja eskimod, on samuti juurdunud vaimsesse maailma. Antropoloogid üle maailma on esitanud näiteid tätoveeringute kohta. Tätoveering pidi: Välistama valu, kaitsma kuulihaavade eest, ravima haigusi, andma üliinimlikku tugevust, säilitama noorust, meelitama juurde head õnne, kaitsma nõiakunsti eest, aitama uppumist vältida, välja ajama deemonid jne. Šotimaa põlisasukad piktid värvisid või tätoveerisid oma nägusid, kehasid ja jäsemeid, kuna
ja karm. Suvi pehmem. Vähe sademeid, langevad uduvihmana enamjaolt. Tugevad tuuled ja lumetuisud. 3. Mullastik: Igikelts, vähe viljakad ja liig niisked 4. Taimestik: Kidur. Esindatud samblad, samblikud, ja rohurinne kohati vähe metsarinnet. Kanarbik, kääbuskask, pajupõõsad, kidur mänd, tundrakask, siberi kuusk, lehis. 5. Loomastik: Polaarvöötme loomad ja linnud: põhjapõder, muskusveis, lumekakk, punakurk- kaur, lemming. 6. Inimtegevus: Põlisrahvad: eskimod, tsuktsid, neenetsid, jakuudid ja saamid. Mere ligidal kütitakse mereloomi ja kalu. Merest eemal tegeldakse põhjapõderade kasvatamisega. Rändava eluviisiga. Probleemid: Asulad on võtnud karjamaad oma alla. Rasked masinad vajutavad suvel pehmesse tundrapinnasesse jäljed, kuhu hakkab voolama pinnases olev vesi ja nii hävib ümbruskonna taimkate ja põdrad jäävad toituta. 7.Mõisted: igikelts- aasta ringi jääs olev maa. Parasvööde metsad 1.Asend
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
