docstxt/12786640769324.txt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must TALLINNA LINNA KAKUMÄE TEE JA NIGLI TÄNAVA NURGAL OLEVA ERAMUMAA DETAILPLANEERINGU ESKIIS Kursusetöö Õppeaines ,,Plaanimine ja teed" NTS0220 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 3 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011
docstxt/13164608506045.txt
docstxt/13830764440632.txt
docstxt/14488247913648.txt
docstxt/135290450023.txt
docstxt/15258652142611.txt
docstxt/12785940969324.txt
docstxt/15258642992997.txt
docstxt/15258643866104.txt
docstxt/12785943139324.txt
docstxt/12786639209324.txt
10. Enne töö lõpetamist tuleb segumasin korralikult puhastada (selleks kallata trumlisse veidi vett ja mõned labidatäied kruusa ja lasta trumlil pöörelda). 11. Töö lõpetamisel tuleb lülitada masin välja ja alles seejärel eemaldada pistik pistikupesast Pilt 1. OPTIMIX M 190 E -4- 3. Eskiisjoonis Joonis 1 Eskiis 3.1. Kuluarvutus Betooni valamine 18m2 põrandale 8cm kiht. 18 x 0,08 = 1,44 kanti. ~1000 kr maksab üks kant 1,44 x 1000 = 1440 krooni + trantsport ja pumpamine. 4. Kokkuvõte Kokkuvõtteks jäin oma kolmanda kursuse praktikaga väga rahule kuna sain jälle uusi ehitusalaseid kogemusi juurde. Praktikal sai tehtud nii meeskonna tööd kui ka üksinda nokitsetud. -5-
docstxt/12873987856045.txt
TEHNILINE JOONIS. ESKIIS NB! Osad lingid ei tööta enam Tehnilise joonise vormistamise viisid • ESKIIS – vabakäejoonis – kasutatakse ainult pliiatsit ja paberit vms. Praktiline ja seetõttu ajatu. • KÄSITSI JOONIS – kasutakse abivahendeid (joonlaud, kolmnurk, sirkel trafarett jne). Tänapäeval säilitanud tähtuse peamiselt õppeprotsessi osana. • ARVUTIJOONIS – 2D, 3D joonised koos visualiseerimisega (AutoCAD, REVIT jne) • Arvutijoonis eskiisina • http:// ideatesolutions.blogspot.com.ee/2016/06/from-napkin-s ketches-to-revit.html 05.10.2016 • http://
docstxt/1271777632107172.txt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must ERAMU EELPROJEKT Kursusetöö Õppeaines ,,Hoonete konstruktsioonid" NTS0220 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 3 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011. a .................................. Lehar Leetsaar Tartu 2011 Sisukord SISUKORD.................................................................................................
............................ 9 6. Keskkonnakaitse ................................................................................................................. 9 7. Tuleohutus........................................................................................................................... 9 5 1. Üldosa Antud detailplaneeringu eskiis on koostatud Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledzi ehitiste restaureerimise eriala kursuse ,,Plaanimine ja teed" kursusetöö raames. Planeeringu koostamise aluseks on õppejõu poolt edastatud lähteülesanne ja alusplaan. Detailplaneeringu eesmärgiks on elamumaa kruntide moodustamine ja määrata nende ehitusõigus ning ehituskeelu tsoonid. 2. Lähteolukord Planeeringuala on suurusega 7,5ha muutuva reljeefiga osaliselt hoonestatud maa-ala, millel paikneb tehnovõrke
Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Töö eesmärk ja ülesanded: Koostada tehnoloogiline protsess tooriku valmistamiseks liivvormi valamise teel, kasutades käsi- või masinvormimist. 1. Valida detaili joonis variandi numbri järgi ja esitada selle koopia. Detaili variant on sama kui survetöötluse kodutöös (vt kodutöö Nr 3). 2. Esitada v a l a n d i eskiis, millel näidakse tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn (kui see osutub vajalikuks). Selle tarvis määratakse valandi asend valuvormis (kas vertikaalse või horisontaalse kärniga), vormi (mudeli) eraldustasand (lahutustasand), kas kasutatakse tervik-või poolitatavat mudelit. 3. Välja töötada m u d e l i (masinvormimisel m u d e l p l a a d i) eskiis. 4. Välja töötada lihtsustatud valuvormi eskiis (kas ühes või kahes lõikes). 5
ÜLESANNE NR. 5 Määrata lõikestantsi survekeskme asukoht. Stantsi eskiis (skeem) teha ise, kusjuures templite arvuks valida vähemalt 4 erimõõtmelist ja erikujulist templit. Matriitsi minimaalsed mõõtmed on 80x100mm. Panna skeemile mõõtmed. Stantsi survekeskme asukoht määrata: a) analüütilisel meetodil; b) graafilisel meetodil. Mõlema meetodi korral märkida skeemile survekeskme asukoht koos määratud mõõtmetega. Graafilisel meetodil graafilise lahenduse osa täidab kogu lehe formaat A4 pinna. Valin stantsi mõõtudega:
olnud liiga suur. Detaili mõõtmete tolerants on üsna suur, seega ei ole mõtet kasutada väga täpset tulemust andvat töötlemisviisi nagu näiteks lihvimist, hoonimist ja peentreimist. Valatud toorikul olev ava tuleb töödelda puurpingil, et tasandada kärni kasutamisel tekkinud ebatäpsusi. Tooriku töötlemiseks kasutan universaaltreipinki, kuna ei ole vaja teostada väga paljusid ja keerukaid protsesse. Universaaltööpingi eskiis: Ülesanne 2 Pindade 1 ja 2 töötlemiseks on vaja kahte paigaldust. Treimisel esimeseks lähtepinnaks valin pinna 1. Kinnitan selle pakkidesse ja töötlen ära otspinna (pind 2). Eskiis: Selleks, et pinda nr. 1 töödelda, tuleb toorik uuesti paigutada. Hiljem pööran tooriku ümber ja kinnitan tsentraalava (ava ongi baaspinnaks) torni abil. Loomulikult peab olema ava juba eelnevalt töödeldud, et vältida nihkumisi ja ebatäpsuste tekkimisi. Eskiis: Ülesanne 3
0 ) Välimise kontuuri templi mõõt: 0 𝐷𝑡 = (𝐷𝑑𝑒𝑡 − 𝜎𝑑𝑒𝑡 − 𝑧)−𝜎𝑡 = (50 − 0,620 − 0,96)ℎ11 = 48,42ℎ11(−160 ) Tallinn 2017 3 Ivo Hein Sisemise ava matriitsi ja templi eskiis Väliskontuuri matriitsi ja templi eskiis 0 Ø12,43ℎ11(−0,110 ) 0 Ø48,42ℎ11(−160 ) Ø 13,39H11(−0,110 0 ) Ø49,38𝐻11(+160
Joonis allkirjastada, nt Joonis1 või Sele1. Lähtedetail. 2. Valida stantsimisviis: kraadiga vormstantsimine või kraadita vormstantsimine. Stantsimisseadme põhimõtteline 1valik: stantsimisvasar või press (väntpress). 3. Kirjeldada valitud survetöötlussead m e töö põhimõtet, iseärasusi, konstruktsiooni (põhiosad). Soovitatav kirjeldada seda seadme eskiisi abil. . 4. Töötada välja ja vormistada stantsise (kuumvormstantsimise teel valmistatud tooriku) eskiis. 5. Tuua stantsi lõppvao eskiis koos stantsisega stantsi kinnises olekus. 1. Detaili joonis Joonis 1 2. Stantsimisviisi ja stantsimisseadme valik Stantsi tüübiks valin lahtise ehk kraadisoonega stantsi. Kraadisoone abil ei pea lähtetoorik olema väga täpne ja see tagab ka stantsisüvendi hea täitumise. Stantsimisseadmeks valin väntpressi. Väntpressi puhul on toorikute täpsus oluliselt kõrgem kui vasarstantsimisel
Välimise kontuuri templi mõõt: 0 Dt = (Ddet −σ det −z )+ σ t = (40−0,620−0,80)−h11 = 38,580 h11 (−0,160 ) mm Sisemise ava templi ja matriitsi Väliskontuuri templi ja matriitsi eskiis : eskiis: Sele 2. 2. Lähteandmed Sele 3. s =1mm +0,330 d=20H8( )mm 0 0 D2 = 60h8 ( )mm −0,460 Materjal teras 50 , ГОСТ 1050-74 Katketugevus Rm = 640=64 kgf/m m 2 Lõiketakistus σ l = (0,65 – 0,75) Rm =0,71*64= 45 kgf/ m m 2
Sissejuhatus Joonestamisse Eseme joonis on dokument, mille järgi saab eset valmistada. Räägitakse, et joonis on tehnika keel. Ka kõige detailsem sõnaline seletus ei kirjelda eset nii täielikult kui joonis. Joonised sisaldavad vajalikke andmeid toodete komplekteerimiseks, koostamiseks ja kontrollimiseks. Eskiis ehk vabakäe joonis, mis on valmistatud vabakäel silmamõõdu järgi. Sisult on eskiis samaväärne mistahes joonisega. Eskiis tehakse põhiliselt uute toodete ja nende kavandamisel. Nad on aluseks joonise valmistamisel. Eskiisi valmistamiseks läheb vaja paberit, pehmemat pliiatsit ja kustukummi. Õpilastel on eskiisimiseks soovitatav kasutada ruudulist paberit, millel on horisontaalseid ja vertikaalseid jooni lihtsam tõmmata. Proportsioonide osas lubatakse eskiisidel mõningaid kõrvalekaldumisi, sest vabakäel silmamõõdu järgi joonestamisel on eksimised proportsioonides paratamatud
Töö eesmärk: koostada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks kuumvormstantsimise teel. Töö ülesanded: 1. Joonestada variandile vastav detail. 2. Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. 3. Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem, skeemil märkida seadme põhisõlmed (detailid) ja anda seadme töö lühikirjeldus. 4. Joonestada deformeerimisskeemi eskiis. 5. Töötada välja ja vormistada stantsise (kuumvormstantsimise teel valmistatud tooriku) joonis. 6. Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus. 1. Detaili eskiis: 2. Stantsimisviis: Minu detaili valmistamiseks sobib kõige parem väntspress, sest selle pressiga saadud toorikute täpsus on kõrge ja, võrreldes vasaratega, on tal suurem tootlikkus ja paremad töötingimused.
Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 3 PUIDU SURVEKATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Puidu surve pikikiudu 1.1 Katsekeha eskiis, koormusskeem ja katsetabel Joonis 1.1. Katsekeha eskiis ja koormusskeem h = 252 mm a = 43 mm b = 90 mm m = 515,8 g Tabel 1.1 1.2 Katsekeha survetugevus pikikiudu 2 Fmax 180∗103 f c, 0= = =46,5 MPa A 43∗90 1.3 Koormus-deformatsioonikõver katsetulemuste alusel 200 180 160 140
l – tugedevaheline kaugus matriitsil, mm; σs = materjali voolavuspiir tõmbel, MPa; E – elastsusmoodul tõmbel, MPa (terasel E = 2,1·105 MPa). β= 0,8˚ ≈ 48´ Templi ja matriitsi nurk: 90˚ - 1˚20ʹ= 89˚12ʹ Matriitsi mõõdud: rm = 9 mm [1:54] R = (0,6....0,8) * (r + s)= 0,8 * (3+3)= 4,8 mm Templi ja matriitsi eskiis: 89v12` h= 15 H= 45 l=37,5 Sele 8. 2) LÄHTEANDMED: r = 3 mm l= 50 mm s= 2 mm b= 30 mm h=40 mm -Painutada vastusurvega ilma kalibreerimiseta Sele 9. Materjal: teras 08кп, ГОСТ 1050-88 σb =300 Mpa a) Tooriku kogupikkus:
58· 2 2.1 · 105 β=0.365 ° Pilud templi ja matriitsi vahel Määran n väärtuse tabelist 20 n = 0.1 +¿ −¿ ¿ s = 2 0.18 ¿ zmin= smax= 2.18mm zmax= smax + s · n = 2.18 + 2 · 0.1 = 2.38 mm Matriitsi mõõt +0,039 lm = Lv-ΔH8 = 50 H 80 Templi mõõt 0 lt= lm - 2 · zmin= 50-(2 · 2.18) = 50 – 4.36 = 45.64 h 8−0,039 Joonis 4. Templi ja matriitsi eskiis (autori eskiis) Detail C Joonis 5. Detaili painutus [1] Andmed s = 6 mm l = 80 mm r = 2 mm b = 50 mm h = 60 mm σb =Rm=220 Mpa σs = 200 Mpa Arvutuskäik Tooriku kogupikkus Määran teguri x r 2 = =0,3 s 6 Valin x väärtuse tabelist 9 x=0.36 l k =2 ( h – r – s )+ ( b – 2 ·r – 2 · s )+ 2 [ π
mulje, hete edasiandmisele ning tegeles eelkõige valgus- ja värviprobleemidega. Installatsioon kolmemõõtmeline kunstiobjekt, sageli loodud konkreetset eksponeerimiskohta arvestades Juugend 20. sajandi alguse dekoratiivne kunstistiil, mis oli inspireeritud taimevormidest ja rahvakunstist. Kadreerimine natuurist või piltkujutisest valiku tegemine üleliigse äralõikamise teel. Koloriit maali põhivärving. Kompositsioon kunstiteose ülesehitus Krokii vt eskiis Kromaatiline värvusse puutuv, vt. primaarvärvid. Kubism kunstisuund, kus kujutav objekt ,,lammutatakse" osadeks ja taandatakse geomeetrilisteks põhivormideks, loobutakse perpektiivireeglitest ja ühendatakse mitu vaatepunkti. Laseerimine maalimisvõte, mille puhul mitu läbipaistvat värvikihti kantakse üksteise peale. Naturalism realismi äärmuslik vorm, mis püüab tegelikkust edasi anda ülitäpselt, vältimata inetut, madalat, eemaletõukavat.
3. Joonestada mudeli (masinvormimisel mudelplaadi) joonis. 4. Joonestada koostatud vormi joonis koos vormkasti, kärni (vajaduse korral) ja valukanalite süsteemi elementidega. 5. Anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus kuni valandi kvaliteedi kontrollini. Kui on tegemist masinvormimisega, anda masina skeem. Lähtejoonis Valandi joonis Lahutuspind on valitud nii, et juhul kui vormipooled nihkuvad, oleks see hästi näha. Mudeli eskiis Masinvormimisel kasutatakse mudelplaate, mille külge monteeritakse mudelid ja valukanalite süsteemi elemendid. Peale mudeli on joonisel näidatud valukanalite süsteemi elemendid. Terasvalandi alumine mudelplaat Terasvalandi ülemine mudelplaat Vormi koostejoonise eskiis Vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus Vormimise meetod: masinvormimine. Valandi materjal: valuteras. Vormkasti pooled, koos mudeli pooltega, tihendatakse liiv-savi seguga. Vormimismasinad
Sest laeva liikumise tulemusena tekivad lained, mis jõuavad mereranda välja. Settematerjali näha väga ei olnud kuna lumi oli katnud suure osa pinnases. Tõenäoliselt leidub seal hooajal vetikaid, mis on jõudnud hoovustega veepiirile, kaldaäärsele. Morfogeneetilise klassifikatsiooni järgi jaotus: Prognoos piirkonna geoloogilisele arengule: Vesi jätkab pinnase kujundamist. Olenevalt laineulatuse kaugusest ja tugevusest võib rannajoon kaugemale nihkuda veepiirist. Pilt 1. Eskiis rannajoonest. Pilt 2. Eskiis rannajoonest. Pilt 3. Pealtvaade. Rannajoon. (autori erakogu) Pilt 4. Rannajoon. (autori erakogu) Pilt 5. Rannajoon. (autori erakogu) Pilt 6. Rannajoon. (autori erakogu) Pilt 7. Lainetuse mõju pinnasele. (autori erakogu) Pilt 8. Lainetuse mõju pinnasele. (autori erakogu) Pilt 9. Lainetuse mõju pinnasele. (autori erakogu) Pilt 10. Vormitud graniitkivid. (autori erakogu)
painde tugevustingimus ning arvutada varda peenema osa läbimõõt d, võttes varuteguri nõutavaks väärtuseks [S] = 4 ja ümmardades tulemuse täismillimeetriteks; 2. Arvutada etteantud seosest varda jämedama osa läbimõõt D, ümmardades tulemuse täismillimeetriteks, ja raadius seosest R = 0,2(D – d). Koostada varda ohtliku koha eskiis ( mõõtkavas 1:1); 3. Määrata ülemineku B staatika pingekontsentratsiooniteguri Kt väärtus ning arvutada pingekontsentratsiooniteguri väärtus tsüklilisel koormusel K-1; 4. Koostada pingekontsentraatoriga ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutust näitav graafik; 5. Arvutada materjali pöördpainde väsimuspiir seosega σ- 1 = 0,5Rm ; 6
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS........................................................................................3 2. LABORATOORSED TÖÖD..........................................................................4 2. 1. DISTRIBUTION STATION............................................................................................. 4 2.1.1. Eesmärk....................................................................................................... 4 2.1.2. ESKIIS................................................................................................................. 4 2.1.3. Seadme töökirjeldus......................................................................................4 2.1.4. Funktsionaal plokkskeem...............................................................................5 2.1.5. Tegevuskava.................................................................................................. 6 2.1.6. Algoritm........
kus kv01 varutegur standardtoote korral, kv01 kv; S0tro terastrossi minimaalne katkemiskoormus (S0tro = 117000N [1, lk. 14, tabel 9]) N; S01 trossiharus mõjuv jõud (S01 = 20934N) N. Kuna kehtib seos kv01 kv , siis on valitud õige läbimõõduga tross. 6 3. TRUMLI ARVUTUS Valitud on silindriline, soontega (normaalsügavusega), kahe trossi haruga trummel. Trumli soonte eskiis on esitatud joonisel 3.1. Joonis 3.1. Trumli soonte eskiis Vastavalt trossi läbimõõdule dtr = 15 mm on tabelis 3.1 esitatud trumli soone mõõtmed [1, lk. 21, tabel 24]. Tabel 3.1. Trumli soone mõõtmed mm [1, lk. 21, tabel 24] dtr R Normaalsoon t1 c1
3. Koostada keermesliite koormusskeem ning arvutada põikkoormus enim koormatud poldile. 4. Valida poldi nimiläbimõõt eeldusel, et keermesliite liikumatuse peab tagama hõõrdumine UNP profiili ja teraslehe vahel. 5. Valida poldi ava läbimõõt ja sobilik mutter ning seib. 6. Kontrollida seibide ja mutrite paigaldamise võimalust UNP profiili sees, vajaduse korral muuta konstruktsiooni. 7. Teha saadud liite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt ning anda kinnituselementide korrektsed tähised). 8. Arvutada poltide nõutav pingutusmoment. 9. Arvutada konstruktsiooni kinnituselementide ostuhind. UNP profiil, mõõtme L ja koormuse F väärtused valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele tüvenumbrile A A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
Ra = 3,2 µm. Dimensioneerida varras ja arvutada koormustsüklite arv kuni varda purunemiseni. L = 140 mm D = 1,40d F = 300 N [S] = 4 1. PaindemomendiM epüür ja varda peenemaosaläbimõõtd Esmalt leitakse paindemoment M Lõige tehti kui L = 70 mm Painde tugevustingimus: Varda peenema osa läbimõõt = 42 Nm kuna väändemomenti ei ole Kontrollime läbimõõdu d = 18 sobivust 2. Varda jämedama otsa läbimõõt D, raadius R, ja varda ohtliku koha eskiis Varda jämedama osa D leidmiseks on antud funktsioon D = 1,40d Varda üleminekuraadiuse leidmiseks on antud funktsioon R = 0,2(D d) Ohtliku koha eskiis: Korpuse ja varda ühenduskoht on ohtlikem koht ehk varda jämenemise koht. 3 Pingekontsentratsioonpaindel Kasutanõppejõupooltantudmaterjale: Alltoodud jooniselt 3 saab välja lugeda K väärtused (vertikaalteljel), milleks on · Kui ,siis K = 1,8 · Kui ,siis K = 1,95 Lineaarseinterpoleerimiseskeem:
Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 2 LAUPTAPPÜHENDUSE KATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Katsekeha eskiis, koormusskeem, katsetabel Joonis 1.1. Katsekeha eskiis Joonis 1.2. Koormusskeem Tabel 1.1 2 2. α, Fc, Ft ja Fv arvutus. Koostatud Fc-uc ja Fv-uv graafikud. α = arctan(500/500) = 45° = 45*π/180 = 0,785 rad Fc = P/(2*cos α) Ft = P/2 Fv = P/2 Graafik 2.1 30.0 25.0
Lõige tehti kui L = 70 mm Painde tugevustingimus Varda peenema osa läbimõõt = 434 Nm kuna väändemomenti ei ole Kontrollitakse läbimõõdu d = 40 sobivust 2 Varda jämedama otsa läbimõõt D, raadius R, ja varda ohtliku koha eskiis Varda jämedama osa D leidmiseks on antud funktsioon D = 1,40d Varda üleminekuraadiuse leidmiseks on antud funktsioon R = 0,2(D d) Joonis Ohtliku koha eskiis Korpuse ja varda ühenduskoht on ohtlikem koht ehk varda jämenemise koht (Joonis 2). 3 Pingekontsentratsioon paindel Alltoodud jooniselt 3 saab välja lugeda K väärtused (vertikaalteljel), milleks on · Kui ,siis K = 1,8 · Kui ,siis K = 1,95 Joonis Pingekontsentratsioonitegur paindel
ÜLESANNE NR.4 Variant 11. Määrata tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Lähteandmed: r = 10 mm R= 8,5 mm s = 1,5 mm d1 = 120 mm d2 = 140mm h = 150 mm H = 160 mm Materjal: teras 20, ГОСТ 1050-74 � b = 420 Mpa 1,5 150 160 O 120 O 140 Tooriku mõõdud: D= √ d + 2 πr d + 8 r + 4 d 2 1 1 2 2 h = = √ 120 + 2 π∗10∗120+8 ¿ 10 + 4∗140∗150 2 2 = 326,71mm [2:122] d1 – detaili sise diameeter (mm) d2 – detaili välis diameeter (mm) r – detaili sisenurga ...
Kood: Esitamise aeg: 08.12.2010 Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1.Ülesanne:..................................................................................................................................3 2.Detaili/toote eskiis....................................................................................................................4 3.Detaili töötingimuste analüüs ja nõuded materjalile................................................................4 4.Materjalide esialgne valik........................................................................................................ 5 4.1 Legeerteras 41Cr4(40X)...............................................................................................
mõõtevahemiku viieks üksikuks mõõtevahemikus, millel kõigil leitakse kõrgem ja madalam punkt ja saadakse kõrgus. [01.4], [01.5], [01.6] 4 1.4 Kokkuvõte Lähteülesandes vastavalt eelisarvuridadele korrigeeritud telje läbimõõdule ja pikkusele toetudes saab koostada telje eskiisi, mille alusel saab telje dimensioneerida (Sele 01.1). Sele 01.1. Telje eskiis 1.5 Järeldused Koostades eskiisi, saab selle alusel anda telje valmistajale vajalikud mõõtmed ühes lubatud pinnakareduse nõuetega ning tolerantsijärguga, millele peab valmiv telg lõpuks vastavuses olema. Kui eskiis on valmistajale antud, siis viimane hindab kas tema valmistamis tehnoloogia on piisavalt täpne. [01.2], [01.3] 5 1.6 Viidatud allikad [01.1] M. Purde. Tolerantsid ja Istud. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2005
= =0,81 D2 185,36 Kasutades joonist 78 või tabelist 25 [1]. saame r mII =6,6 s r tII =4,2 s Edasi arvutame raadiused välja r mII =6,6∗s=6,6∗1.5=9,9 mm r tII =4,2∗s=4,2∗1,5=6,3 mm rtII võtame 8,5mm et vastaks nõutavate detaili mõõtmetega Pilud templi ja matriitsi vahel z=1,1*s=1,1*1,5= 1,65mm templi ja matriitsi läbimõõdud matriits: dmII=d2=140mm tempel: dtII= d2-2z= 140 – 3,3=136,7mm Joonis 1. Tõmme I eskiis Joonis 2. Tõmme II eskiis Detaili tõmbejõu ja surveplaatidega materjali kinni surumisjõu arvutamine Tõmme I Tõmbe jõud: P1=π*(dmI-s)*s*Rm*k1 Tegur k1 võtame tabelis32. [1] Saame et k1=1 P1=π*(dmI-s)*s*Rm*k1=3,14*(185,36-1,5)*1,5*340*1=294582,7N≈30t π Survejõud: 1 4 [ t ( tI Q = ∗ D2− d +2∗r m )2 ]∗q Keskmine survepinge q on tabeli 34 [1] järgi q=2MPa 3,14
tugevustingimus ning arvutada varda peenema osa läbimõõt d, võttes varuteguri nõutavaks F min väärtuseks [S] = 4 ja ümmardades tulemuse täismillimeetriteks; 2. Arvutada etteantud seosest varda jämedama osa läbimõõt D, ümmardades tulemuse täismillimeetriteks, ja raadius seosest R = 0,2(D – d). Koostada varda ohtliku koha eskiis (mõõtkavas 1:1); 3. Määrata ülemineku B staatika pingekontsentratsiooniteguri Kt väärtus ning arvutada pingekontsentratsiooniteguri väärtus tsüklilisel koormusel K-1; 4. Koostada pingekontsentraatoriga ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutust näitav graafik; 5. Arvutada materjali pöördpainde väsimuspiir seosega -1 = 0,5Rm; D 6
- olemasolevate hoonete invetariseerimisjoonised, - olemasolevate hoonete geodeetilise mõõdistamise andmed, sh. vajumisvaatluste andmed, olemasolevate hoonete tehnilise ekspertiisi andmed, olemasolevate hoonete ehitusprojekt ja varasemate ümberehituste tööjoonised. Projekteerimise lähteülesandes esitatud andmete muutmine täiendamine hiljem, projekteerimise või ehitamise ajal, toob kaasa lisatööd ja kulusid. 2.4 PROJEKTI STAADIUMID: 0) ESKIIS Mis on ja mida sisaldab eskiisprojekt? Eskiis on vaba vormistusega skemaatiline kavand. See on ilma konkreetse tehnilise lahenduseta - eesmärgiks on arhitektuurse idee selgitamine. Eskiis on arhitektile kõige intensiivsem ja olulisem projekteerimise etapp. Eskiisi faasis otsustatakse kogu hoone edasine olemus ja teostus. Eskiisprojekt on idee. Eskiisprojekt koosneb üldjuhul viiest joonisest: Põhiplaan, kaks otsvaadet ning kaks külgvaadet
Audru khk, seeliku kiri (ERM EJ 156:5); Eesti Rahva Muuseum; Faili nimi:010117_ERM_EJ_156_5.jpg Etnograafilised joonised Number ERM EJ 156:5 Nimetus Audru khk, seeliku kiri Olemus kavand/joonis/eskiis Originaal originaal Seisund määramata Leht 45x32 cm, vesivärvijoonis. Üksikjoonis. Audru khk ( PäMu 1690) Joonistas A. Madisson ( eesti) EJ 156. A. Madissoni joonised Pärnu Muuseumi tekstiilidest Vigala ning Audru kihelkondadest ja Muhust, 5 lehte. Etn. jooniste päevik 14.09.42, nr 156. Katalooginud septembris 1942.a...
0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus VALUTEHNOLO Töö nr: OGIA (vedelvormimine) Ees- ja Rühm: perekonnanimi: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Andres Laansoo Töö eesmärk ja ülesanded: 1. Joonestada varjandile vastav detail. 2. Määrata valandi asend vormis ja mudeli ning vormi lahutuspinnad. Teha mudeli eskiis. 3. Töötada välja liivvormi põhimõtteline konstruktsioon. Vormi eskiisil lõikes näitata vormikasti pooled, valukanalite süsteemi osad, räbupüüdel, tõusupea, kompensaatorid, toitekanalid, kärn. Analüüsida valandi saamise tehnoloogilist protsessi. Vajalikud materjalid ning seadmed. Antud valuprotsessi iseloomustus: Valandite pinnakaredus ja täpsus
𝜋 𝑄1 = [𝐷 2 − (𝑑1𝑡 + 2 ∗ 𝑟𝑚1 )2 ] ∗ 𝑞 = 0.785 ∗ [3012 − (174.58 + 2 ∗ 13)2 ] ∗ 2 = 79078.8𝑁 4 𝑡 = 8.06 𝑡 q = 2, tabel 34 [1] q – surveplaadi survepinge toorikule, MPa; Pressi tõmbejõud Ppr [1:80] Ppr1= P1 + Q1 = 15,04 + 8.06 = 23.1 t 4 Templi ja matriitsi eskiis O 171,78 R 9,5 R 13 O 174,58 Joonis 2. Templi ja matriitsi mõõdud 4.2.2 Tõmme 2 Tooriku suhteline paksus, tabel 23 𝑠 1 ∗ 100 = ∗ 100 = 0.587 𝑑1𝑡 174.58 Tõmbetegur m2
3 - Keevitamine Üliõpilane: Hans-Peter Grass Õpperühm: MM21 Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades kas käsikaarkeevitust kattega elektroodiga või kaitsegaaskaarkeevitust. Lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt teguritest valitakse töö teostaja poolt põhjendusega üks kõige otstarbekohasem Ülesanne: 1. Koostada liite eskiis, määrata õmbluste ja liidete tüübid, asendid ruumis, õmbluste arvestuslik mõõde 2. Esitada tabeli kujul kahe pakutud keevitusviisi võrdlus eeliste, puuduste ja kasutusalade lõikes. Põhjendada valitud keevitusviisi otstarbekust 3. Keevitusviisi olemust selgitav skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega 4. Keevitatavate materjalide ja toodete sobivus keevitamiseks 5. Lisamaterjalide – elektroodide, kaitsegaaside, gaaside põletite, vooluallikate
Akvarell-vesivärv Akrüül-paksu konsistensiga vesi lahustuv, kuivades veekindel Guass-Paksu konsistendiga vesi lahustuv,kuivades ei ole veekindel Pigment-värvitooni andja Palett-värvialus,värvide valik töös Toon-heledus-tumedus aste värvis Natüürmort-vaikelu,esemeline kunstiteos Portree-inimest kujutav näopilt Profiil-külgvaade Sabloon-Vorm või mudel mille järgi tehakse piirjoon Srift-kirjastiil Ornament-sümeetriall põhinev pinna kujutis Esiplaan-asetseb esiplaanil Horisont-silmapiir Visand-kiiresti joonistatud või maalitud üld kujutis Eskiis-detailneja viimistletud visand Poos-kehaasend,hoid kolmemõõtmeline-ruumilinekeha Kontuur-eseme objekti piirjoon Kollaaz-tehnika, kus erinevatest materjalidest kleebitakse kokku pilt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
