ussisõnad jäävad ikka värskeks. Ussisõnad ja rahulikult tukkuv Põhja Konn." Raamat on eelkõige mõeldud inimestele, kellele meeldib põnev sündmustik, kummalised olud, traagiline, kurb lõpplahendus ja sügavam mõte. See võib tunduda imeliku muinasjutuna, milles on pisut eestlaste müüte, kuid see puudutab hoopis olulisemat teemat. Minu jaoks on autor püüdnud meile näidata, mis võib juhtuda kui me, eestlased, unustame oma esivanemad ja päritolu. Kirjanik näitab meile piltlikult, kuidas kunagine vägev metsarahvas on muutunud abituks külarahvaks, kes on unustanud muistsete aegade teadmised ning oskused. Sama võib juhtuda ka meie rahvaga, kui me tahame globaliseeruvas maailmas liialt sarnaneda teistega. Arvan, et teos jätab sügava jälje eesti kultuuri. Raamat ei lase meil kaudselt unustada, et meie oma eesti keel ja kultuur on tähtsad ning kui me kokku ei hoia, ei väärtusta seda, siis see hääbub
Edvard Grieg Kadri Lepik II kursus (1843- 1907) Eluloost Edvard Grieg sündis 1843. aastal Norras, kui valdavalt oli romantismiajastu. Ta oli tuntud kui väga andekas pianist ja eelkõige helilooja. Tema sünnilinn on Bergen ning täpsemalt sündis ta 15.juunil. Kuigi ta ise sündis Norras, siis tema juured ei ole siiski pärit sealt. Nimelt on ta esivanemad pärit hoopiski Sotimaalt ning Edvardi vanaisa perekonnanimi oli Grieg, kust tuleneb ka tema nimi. Kui 1746.aastal leidis Sotimaal aset Cullodeni lahing, siis Edvardi vanaisa põgenes Sotimaalt ning rändamise järel jäi ta 1770.aastal alaliselt Norra elama, kus lõi ka oma äri. E.Grieg kasvas üles muusikute peres- tema isa oli helilooja ning samal ajal ka Briti konsul Bergenis. Ta ema Gesine B. Hagerup seevastu oli Edvardi üheks esimeseks klaveriõpetajaks, kes õpetas talle
Ülevaade A-GPS tehnoloogiast A-GPS (Assisteeritud GPS) on tehnoloogia, mis parandab GPS seadmete leitavust olukorras, kus GPS signaal on nõrk. Näiteks parandab see seadme leitavust majades ja kõrghoonete vahel. (http://www.inosat.ee/et/positsioneerimisseadmed/child-locator/seadme-toopohimotted) A-GPSi (Assisted GPS ehk "abistatav GPS") kasutamine Meie esivanemad pidid kasutama üsna ekstreemseid võtteid, et vältida äraeksimist. Püstitati hiiglaslike märke ja õpiti orienteeruma tähtede järgi. Tänapäeval on asi kõvasti lihtsam. Vaja on vaid ühte pisikest vidinat, mis võib väga kiirelt tuvastada mistahes asukoha. Selliseks vidinaks on GPS ehk globaalne positsioneerimissüsteem. (http://electronics.howstuffworks.com/gadgets/travel/gps.htm) Paljud teavad, et GPSi kasutamine on tasuta ja sellega otseselt mingeid lisakulusid ei kaasne
Aletamine-täna metallkirvestele levis aletamine,mets raiuti maha ja puud jäeti mõneks ajaks kuivama,nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Söödiviljelus-mõnda aega haritud maa jäeti lihtsalt paariks aastaks sööti,kasutades seda vahepeal karjamaana Tarandkalmed-kivikalmed moodustasid nüüd "sisekontsruktsiooni" suurematest kividest laotud müürid,mis asetsesid ristkülikukujuliselt. "aestid"- nimetati põhiliselt balti hõimusid,mille sisse arvati ka eestlaste esivanemad,esimest korda mainti neid Tarcituse poolt. "fennid"- tähistasid soomlasi,eestlasi võidi arvata nende hulka rooma allikate põhjal 4 Mägilinnused-rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused-püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Linnamäed-Mägi-ja neemiklinnused olid kõige enam levinud linnausetüüpideks ja neid kohtab kogu Eesti mandril,rahvasuus tuntakse neid valdavalt linnamägedena.
Saaremaal Asvas ja Ridalas ning Tallinna lähedal Irus. Surnud maeti sel ajal kivikirstkalmetesse. Varased põlluharijad õppisid metalle tundma. Vanimad metallesemed, mis Eestist on leitud on pronksist. Pronksi saadi vahetuse teel naabrite käest. Pronks oli kallis ning seepärast olid kaua aega kasutusel kivist ja luust riistad. Hiljem tuli kasutusele raud, mida õpiti saama kohalikust soomaagist. Tööriistad muutusid tugevamaks ja käepärasemaks. Muinaseestlaste uskumustest. Meie esivanemad uskusid , et kui teed loodusele halba, siis vastab see samaga. Nad arvasid, et igal loomal, linnul, puul, kivil ja taimel on hing ja, et kogu ümbrus on vaime täis. Vees elasid näkid, metsas ja kodudes haldjad. Tuntumaid koduhaldjaid oli Tõnn ja setudel viljasalves elav Peko. Tuli oli puhastava toimega. Usuti, et lõkketule valgus, eriti pööripäevadel, ajab ära kurjad jõud. Lõke tehti kõrgemale kohale, et see kaugele paistaks. Jaaniõhtul toodi isegi loomad tulepaistele.
suuremad linnad Harappa ja Mohenzo Daro. kujunes puuvill : loomasööt ja tekstiilitooraine. linn kujunes ümber lossi, kus olid mahukad viljasalved lossil oli ka pühamu funktsioon. ümbruskonnas paiknesid põletatus tellistest elamukvartalid. elati üheruumistest majades. linnades olid turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. kaubandussidemed Mesopotaamiani, luksuskaubad ja toorained. 1700 toimus Induse tsivilisatsiooni allakäik. II aastatuhandel tungisid sisse aarjalased, hindude esivanemad. sanskriti keel, mis on tänapäeval India klassikaliseks keeleks. aarjalased hõivasid peaaegu kõik Indiast, v.a. Hindustani poolsaare lõunaosa, kus kõneldakse draviidi keelt. 800 algas rauaaeg. võeti kasutusele foiniikia tähestikul põhinev kiri. pühade raamatute - veedade - abil saab ülevaate ühiskonnakorraldusest. hümnide ja usutekstide kogumik. "Rigveda"s on üle 1000 hümni (loodud II aastatuhandel). aarjalased olid karjakasvatajad, kuid said ka põlluharijateks, kasvatati riisi
(Web zone, 2014) 3.4 Mikroprotsessorid Aastal 1971 valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004. Intel4004'l oli 2300 transistorit. Selle mikroprotsessori transistorid olid võimelised sooritama kõiki arvuti protsessori ülesandeid näiteks liitmine, lahutamine, korrutamine või jagamine. Kuna Intel4004 tootmine oli odav ja protsessor ise suhteliselt kiire oma aja kohta, siis hakkasid tekkima esimesed personaalarvutid, mis olid tänapäeva kiirete personaalarvutite esivanemad. Personaalarvutite algusaastatel räägiti küll suurest revolutsioonist, kuid tegelikult ei teadnud enamus inimesi, mis need arvutid endast kujutavad ja milleks neid üldse vaja on. Alates mikroprotsessorite leiutamisest on nad kogu aeg kiiresti edasi arenenud. (Web zone, 2014) 7 Kokkuvõte Oma töö käigus sain teada täpsemalt arvutite ajaloost. Arvuti eelkäijad on abakus ja liitmismasin
liidab perekonna ja sugukonna tihedalt, mõjutab perekondlike ühenduste sisemisi majandussuhteid. Kõik perekondlikud õigused on kirja pandud. Perekondlikud ja sugukondlikud religioossed seosed võivad olla vaid kaht liiki 1) sugukondlaste sakraalselt pühitsetud konföderatsioon 2) mingil määral nõrgenenud perekonnapea võimu põhjal konstrueeritud suurmajapidamise valitsemine majapidamiste eest. Tulemuseks on see, et domineeriva majapidamise esivanemad asuvad kodujumalate kõrvale ja annavad valitseja positsioonile sakraalse legimatsiooni. Tekib eriline poliitilise ühenduse jumal, Jahve. Ta oli juutide ja miidjanlaste ühine konföderatiivne jumal. Poliitilisse liitu astudes tuleb alluda ühisele liidujumalale. Oma arengu lõppfaasis on see jumal täiesti eksklusiivne. Ta võtab ohvreid ja palveid vastu üksnes ühendusse kuulujailt. Jahve sõnul on igal juhul võit, ka oma jumala võit võõra jumala üle. Jahvet hakati pidama
me ise oleme aluse pannud? Kas on üldse vajalik jätkata elu? Võtan läbi mõned erinevad perspektiivid, kuidas antud probleemile võiks läheneda. Selleks, et tekiks uus elu, uus põlvkond – et ühiskond oleks jätkusuutlik ja maailm kestaks, on loodud reproduktiivne süsteem. Mees ja naine koos oma erinevate füüsiliste funktsioonidega on loodud järglaste nö „tootmiseks“. Võib-olla tänu sellisele inimelu pidevale jätkamisele oleme me ise olemas – KUI me esivanemad oleksid seda tahtlikult pidevalt takistanud, poleks ka meid. Võib-olla kui kõik oleksid kollektiivselt takistanud uute loodete tekkimist, poleks ka maailma. Siit edasi võiks mõelda, et LOOTE tekkimiseks on alati vajalik kaks osapoolt – meest, kes viljastab naise ning naist, kes kannab endas loodet. Primitiivne, füüsiline mehe ja naise funktsioon, et elu kestaks. Siinkohal tulebki mängu ELU ning inimeste teadvuse areng.
tuleks lisada toorest kartulit ning keeta 15 minutit. Mõned faktid suppide kohta: · Ameeriklased rüüpavad üle kümne biljoni kausi suppi igal aastal. Seda on küll palju! · Iga aasta, 99% Ameerika kodutest ostavad suppi mis teeb kokku, et iga supi äri teenib 5 biljonit dollarit · Kes söövad rohkem suppi? Kas naised või mehed? Naised söövad kaks korda rohkem suppi kui mehed. Statistika ütleb 9,6% vs 4.0% · Kuna oli kõige varasem asitõend, et meie esivanemad sõid suppi? Umbes 6000 aastat enne Kristust. See oli jõehobu supp. · 1700 aastatel, Pransuse kuningas oli ilmselt nii armunud iseendasse, et ta käskis oma kuninglikel kokkadel luua supp mis lubab tal näha omaenda peegeldust kausis. Jumaluke! Tulemusena sündiski läbipaistev puljong. · Prantsuse Kohtus Louis XI ajal, naiste peamine eine oligi supp. Arva mis oli selle põhjus? Nad kartsid, et närimine tekitab nende näole kortsud.
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jaan Kaplinski Referaat Koostaja: 12. c Tartu 2010 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elulugu........................................................................................................................................4 Looming......................................................................................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud materjalid...................................................................................................................9 ...
Neoliitikum kammkeraamika kultuur: Asula territooriumile, elamu põranda alla matmine. Pandi kaasa asju. Valmistati ehteid küttimine, kalastamine korilus. Mongoliidid, soome-ugrilased, läänemere-soome-rahvad. Kammitaolised esemed, kõrgem kunstitase. Nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur: Loomakasvatus, maaviljakus, omaette üksikpered. Kalmistud asulatest kaugele, künkad. Külili kägaras inimene. Surnuid kardeti. Europiidid, baltirahvaste esivanemad. Arheoloogiline kultuur – mingi elanike sarnaseid tegevusalasid oskusi, arengut. Kammkeraamika – muster meenutas kammi. Tööriistad lihvitud, paremad (kirved, talvad) savinõude valmistamine, keraamine kunstitase. Vene ehk paatkirves lihvitud auguga. 5. Pronksiaeg: Asva kultuur, kindlustatud asulad ja avaasulad. Elatusalad. Matmiskombed. Kivikirstkalmed. Üksiktalulise asutuse kujunemine, eraomand, varanduslik ebavõrdsus. Orjad, ülikud, vabad lihtkogukondlased
(1905-1908). Kõik need teosed põhinevad inimestelt kogutud kirjalikel ülestähendustel, mälestustel ja kirjadel. Võib öelda, et rahvas soovis, et keegi tema ajaloo talletaks ning Vilde seda ka tegi. Parim näide sellest on triloogia viimane osa "Prohvet Maltsvet" - kurioosne, mõnevõrra moodnegi segu faktist ja fiktsioonist, ajaloost ja usust, unistustest ja tegelikkusest. Tänapäeval on Krimmi-Eesti külades, kuhu meie esivanemad 1860-ndate alguses rändasid, "Prohvet Maltsvetist" saanud kultusraamat, millest otsitakse minevikujälgi. Krimmi eestlased on hakanud ärkama ning kuigi vanemais peituva igatsuse teevad tõeks Eestisse õppima tulevad lapsed, peegeldub selles tõigas nagu kirjanduseski tõde unelmate ja tegelikkuse ühissulamist. Vilde parimaks teoseks peetakse 1916. a. ilmunud "Mäeküla piimameest." Vilde noorusmälestustel rajanevas, meeldejäävate karakteritega mitmekihilises romaanis
muid looduslikke kohti. Me nimetame neid looduslikeks pühapaikadeks. Need pühapaigad on loodus loonud. Inimene üksnes hoiab ja kasutab neid ettevaatlikult. Rahvapärimuse põhjal on looduslikud pühapaigad pälvinud meie kui põlise loodusrahva sügavat ja sooja poolehoidu ning austust. Püha tähistab midagi erilist, haruldast, väärtuslikku, salapärast, vägevat ja ühtlasi ohtlikku. Püha paiga ja ajaga on sageli seotud jumalad, haldjad ja esivanemad. PÜHAD JÄRVED Maarahvas on väheseid rahvaid maailmas, kelle pärimuses on järved rännanud. Ja mõnigi sellistest järvedest on püha. Eestis on teada kümmekond Pühajärve. Virumaal asuv Mustjärv ehk Pühajärv lendas oma praegusele kohale mõne kilomeetri kauguselt. Põltsamaa lähedal Lustiveres asunud kalarikas Pühajärv lendas aga teadmata kuhu ja jättis endast üksnes nime ja mälestuse. Võimalik, et varemalt on olnud Pühajärv ka Virumaal
Tallinna Ülikool Maastikuarheoloogia Referaat Tallinn 2009 Mõiste ,,maastik" ja arheoloogia Mõistet "maastik" ei saa võtta üheselt. Selle all mõeldakse nii topograafiat kui ka pinnavorme, tähendades samal ajal inimeste poolt asustatud maad või osa maast, mida võib erinevatest vaatepunktidest lähtuvalt lahata. Sellest harmoonilist pilti luues ei tuleks midagi välja: maastik võib olla erinevates kontekstides nii objekt, kogemus või siis väljendus. Selle põhjuseks on maastiku mõiste keerulisus ja mitmetähenduslikkus. Näiteks läänemaailmas on maastik peamiselt visuaalne termin, mis tähistab midagi, mis on meist eraldi. Samal ajal muistses ja ka tänapäeva traditsiooniliste ühiskondade kunstis kujutatakse maastikku mitte niivõrd välise ilme, vaid kohti seestpoolt kogedes. Sellest lähtudes on väga tõenäoline, et ka meie eestlastest esivanemad uskusid looduse jõusse ja olid sellega tihedamalt seotud kui lin...
ideedeõpetust kõige põhjalikumalt; 4. raugaea dialoogid (nt "Theaitetos", "Timaios", "Politikos"), milledes räägib ta teadmusteooriast, loodusfilosoofiast ja õigusfilosoofiast (T. Künnaps "Suured mõtlejad"; lk 3536). Filosoofi teostest on ülevaatlikem "Riik" ("Politeia"), millest võib leida metafüüsikat, eetikat, teoloogiat, pedagoogikat, kunstiteooriat, psühholoogiat ja poliitikat. Kreeka Ateena orjandusliku aristokraatia filosoof. Tema isa põlvnes Kodoronist, aga ema esivanemad olid suguluses Soloniga. 20 aastaselt hakkas Platon õppima Sokratese juures. Pärast Sokratese surma reisis ta LõunaItaaliasse, Sitsiiliasse ja Egiptusesse, kus ta sõlmis sidemeid pütagoorlaste liiduga. Aastal 390 eKr tuli Platon Sürakuusa õukonda oma sõbra Dioni juurde, kes oli türann Dionysus Esimese naisevend. Seal sattus ta ebasoosingusse oma liigse vabameelsuse eest. Ta müüdi orjaks, kuid üks tema õpilane ostis ta vabaks. Aastal 388 eKr asutas ta Ateenas akadeemia
teraapiavorme, mis mõjuvaid meile meie ajus ja vaimsele tervisele. Üks selliseid teraapia liike on seotud loomadega. Kindlasti üks populaarsemaid sellisesse valdkonda kuuluv on hobuteraapia. Teraapiat saab teha ka erinevate kunstivormidega, üks neist on muusikateraapia. 3 Muusikateraapia Muusika ja helide mitmekesisest mõjust inimesele olid teadlikud juba meie kauged esivanemad. Muusikat kasutati iidsetel aegadel tervistava vahendina, aluseks usk heli üleloomulikku jõudu. Esimesed kirjalikud teated muusika raviva toime kasutamisest pärinevad juba 1500 a. e.Kr. Egiptuse papüürustekstidest. Tänapäevasele muusikateraapiale pandi alus aga alles pärast Teist maailmasõda Ameerika Ühendriikides, kust see tänaseks on levinud üle kogu maailma. Eestisse jõudis muusikateraapia 1980ndatel aastatel.
kohastumused, mis aitavad isenditel ellu jääda ja paremini toime tulla, ning kahjulikud ja ebavajalikud tunnused kaovad. Nii saavad järglased paremini eluga toime tulla. 7. Tekivad uued liigid 8. Evolutsioon vajad väga palju aega Milllised loodusteaduslikud uurigud tõendavad bioevolutsiooni? 1. Fossiilid- elanud organismide jäänused 2. Võrdlev anatoomia- mida sarnasemad on organismid seda lähemas ajas on nende esivanemad. homoloogilised elundid on sarnase ehituse kuid erineva funktsiooniga elundid. Inimestel käed, lindudel tiivad analoogilised elundid on erineva päritoluga kuid täidavad samat ülesannet. Kärbeste tiivad, lindude tiivad. 3. Mandunud elundid ehk vestiigiumid ehk rudimendid- sabakont, tarkusehambad, pimesool, kõrvalihased 4. Lootelise arengu võrdlemine- loomade ühine põlvnemine. 5. Molekulaarbioloogia DNAde võrdölemine aitab tõestada liikide
näriliste perekond. Tutvustus Rotid kuuluvad kõige intelligentsemate näriliste hulka, neid võrreldakse tihti koertega. Nad on väga uudishimulikud loomad, kes on valmis inimestega suhtlema. Vastupidiselt levinutele arvamustele on lemmikuna peetavate rottide esivanem rändrott. Rändrotid on pärit Hiinast, kust nad keskajal üle maailma levisid. Kodutama rotte hakati 18. sajandi paiku. Lemmikloomana on rotid parema iseloomuga kui nende esivanemad. Rottide koige iseloomulikum tunnus on nende saba: see on sama pikk kui nende keha, kerge karvastikuga ja lihaseline. Rott kasutab oma saba nagu viiendat jalga – sellega saab ronimise ajal võrest kinni haarata ning tasakaalu hoida. Erinevalt oma esivanematelt ei ole rotid ainuld pruunid – nad võivad olla ka valged, mustad või oranzikad. Rotid elavad keskmiselt kaks aastat aga võivad elada ka neli aastat. Nende pealmiseks terviseprobleemiks on hingamisteede probleemid, või
Tekkinud süsihappegaas suurendab saia-leiva toote mahtu ja muudab toote poorsemaks. Ka biskviitkookides ja muffinites tekitab suhkur toote massi teiste sõnadega taas mahtu. Suhkrul on niisiis ka füüsiline olemus. Kui me neis toodetes suhkrut enam ei kasutaks, suureneks toodete tarbimisel rasvast omandatav energiakogus. 4. SUHKRU LEVIK EUROOPASSE Nii eurooplased kui ka teised on juba tuhandeid aastaid magusast lugu pidanud. Enne seda, kui suhkrut tundma õpiti, sõid meie esivanemad mett, datleid ja teisi magusaid toite, mida kasutati ka magusainetena. Teame seda Vahemere-äärsete antiikkultuuride kirjutistest ja bareljeefidest. Meie vanim tuntud magusaine on mesi. Hispaanias Arãna koobaste 12 000 aastat vanadel seinamaalingutel on kujutatud mett koguvaid naisi. Nagu tänagi, kasutasid naised mett küpsetamiseks, mõdu valmistamiseks ja haavade puhastamiseks. Esmalt kasutasid meie esivanemad metsmesilaste mett, mida koguti metsmesilaste pesadest. Hiljem hakkasid
linnustest on kaevatud välja eluhooneid. Enamasti on need suhteliselt väikesed ning enam-vähem ühe suurusega. Lõhavere linnus Kaarma linnus Soontagana linnus Suhted lähinaabritega Suhted naabritega muutusid alles tõsisemaks siis, kui naabermaades nagu Venemaal, Rootsis ja Taanis tekkisid algelised riigid. Aeg-ajalt puhkes meie esivanematel tülisid lõunanaabritega. Latgalid ehk lätlaste esivanemad olid vahepeal sõjakate eestlastega lausa hädas. Teiste läänemeresoome rahvastega ehk lähimate sugulastega (liivlaste-, soomlaste- ja vadjalastega) olid eestlased rahumeelsed. 1030. aastal tegi Kiievi suurvürst Jaroslav Tark Eestisse retke. Ta vallutas praeguse Tartu kohal oleva linnuse ja rajas sinna oma tugipunkti. Eestlased vallutasid selle 1061. aastal tagasi ja jälitasid venelasi üle oma asualade Pihkvani, kus toimus suur lahing.
Tekkinud süsihappegaas suurendab saia-leiva toote mahtu ja muudab toote poorsemaks. Ka biskviitkookides ja muffinites tekitab suhkur toote massi – teiste sõnadega taas mahtu. Suhkrul on niisiis ka füüsiline olemus. Kui me neis toodetes suhkrut enam ei kasutaks, suureneks toodete tarbimisel rasvast omandatav energiakogus. 4. SUHKRU LEVIK EUROOPASSE Nii eurooplased kui ka teised on juba tuhandeid aastaid magusast lugu pidanud. Enne seda, kui suhkrut tundma õpiti, sõid meie esivanemad mett, datleid ja teisi magusaid toite, mida kasutati ka magusainetena. Teame seda Vahemere-äärsete antiikkultuuride kirjutistest ja bareljeefidest. Meie vanim tuntud magusaine on mesi. Hispaanias Arãna koobaste 12 000 aastat vanadel seinamaalingutel on kujutatud mett koguvaid naisi. Nagu tänagi, kasutasid naised mett küpsetamiseks, mõdu valmistamiseks ja haavade puhastamiseks. Esmalt kasutasid meie esivanemad metsmesilaste mett, mida koguti metsmesilaste pesadest. Hiljem hakkasid
kujusid. 5 India kultuuri edasises arengus etendas olulist osa 16. Sajand, mil tugevnesid märgatavalt muhamedliku kultuuri positsioonid, kuid samuti algas ka euroopa kultuuri sissetung. JAAPAN Tänapäeva Jaapani kultuur on kasvanud kahelt juurelt: 1. Jomoni kultuur (u. 8000-300 eKr). Iseloomustab originaalne ning teadaolevalt maailma vanim nöörkeraamika. Tol ajal elasid Jaapanis ainude esivanemad, kelle päristolu on siiani vaieldav. 2. Yayoi kultuur (u. 300 eKr-300 pKr). Jõudis Jaapanisse koos asukatega idast ning lõunast jaapanlaste esivanematega. · Ainusid on peetud Jaapani põlisasukateks. Ainu mütoloogia järgi tulid nende esivanemad taevast. Ainude päritolu on teadmata ning ainu keelt peetakse isoleeritud keeleks, millel puuduvad teadaolevad sugulaskeeled. Ühe teooria järgi
Jaapanis on patriarhaalsus teataval määral summutatud, murrab ta ometi kultuuri lahutamatu osana sajandite sügavusest ka tänapäeva. ( Sealsamas 1992: 75-76) Perekonnasüsteemist tulenev teine tähtis iseärasus on peresisene tugev solidaarsustunne, mida võib Jaapanis kõikjal täheldada. Elus avaldub see solidaarsustunne ,,vanemate austamise"käsu kõrvalekaldumatus järgimises. Jaapanlaste arusaamade järgi kuuluvad perekonda kõik esivanemad kaugestminevikus ja kõik järeltulijad kaugest tulevikust. Seepärast hõlmab indiviidi kohuse mõistekindlaid kohustusi nii tema esivanemate kui ka järeltulijate suhtes. Jaapanlaste uskumuste kohaselt püsib perekond kindlalt suguvõsa alustugedel. Peaaegu igal jaapani perekonnal on oma perekonna, suguvõsa või klanni nimekirjarull, mida reliikviana pärandatakse põlvest põlve. Jaapanis rõhutab perekonnakontseptsioon perekonnaliini katkematust ja selle hääbumist käsitletakse
Raud tegi kaastööd mitmele hilisemale Noor-Eesti väljaandele ning avaldas ajakirja 5/6 numbris ülevaate ,,Vene kunstnikud modernistid". Tema kujundatud on üks sajandi alguse terviklikuma kujundusega raamatuid ,,Juhan Liivi luuletused", mis ilmus Noor-Eesti kirjastuse väljaandel 1909. aastal. Ta osales entusiastlikult esimeste eesti kunstinäituste organiseerimistöös. Raud püüdis oma kaasaegsetele selgitada, et esemete kaudu väljendasid eestlaste esivanemad nii vaimseid kui ka esteetilisi väärtusi, mõtteid, elukogemusi ja looduskeskkonnaga seotud tähelepanekuid. Kirjutises "Kunst eesti käsitöös" rõhutas K. Raud, et "ilu loomine on Eestis muistsetel aegadel kõrgemal astmel olnud kui praegu, seda tunnistab rahvaluule, seda tunnistavad endised Eesti ehted ja kaunistatud majaasjad" (Raud 1904). Ta selgitas oma loomekogemuse põhjal, kuidas võisid eestlaste esivanemad leida loodusest ja
nimetatakse bel canto (ilus laul). Kuulame: "Hertsogi laulukest" ooperist "Rigoletto" Verdi ooperite puhul on väga tähtis meloodia, meeldejäävad motiivid. Ta on kirjutatud 26 ooperit. Tema puhul ületab laulja orgestri alati. Pani tohutut rõhku libretole. Kuulame: "Triumfi marss" ooperist "Aida" EDWARD GRIEG (1843 1907) Norra helilooja ja pianist. Grieg sündis Bergenis. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt. Ema õpetas pojale juba varakult selgeks klaverimängu. 12-aastaselt alustas ta iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal alustas ta õpinguid Leipzigi konservatooriumis. Ta õppis seal klaverit, muusikateooriat ja kompositsiooni. 1862. aastal lõpetas ta Leipzigi konservatooriumi, 1863 1865 elas Grieg Taanis, jätkates seal kompsitsiooniõpinguid Niels Gade käe all. 1867. aastal abiellus ta oma nõo, laulja Nina Hagerupiga.
Ulatusilk väljasuremine) · Silur 440-417 mln.(sammaltaimede ilmumine)(korallriffide moodustumine; ilmusid esimesed kalad) · Devon 417-354 mln. (sõnajalgtaimede ilmumine) (rüükalad ja kilpkalad) kahepaiksed. (Lõp. Ulatuslik väljasuremine) · Karbon 354-292 mln. (paljasseemnetaimede ilmumine) osjad, kollad, sõnajalad tänapäevased kivisöelademed. Esimesed roomajad, sauruste esivanemad. · Perm 292-250 mln. Ajastu lõpul leidis aset suurim väljasuremine 96% mereliste liikide selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Keskaegkond e. mesosoikum. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide, luukalade mitmekesisus, planktoni hulgas oli massiliselt lubivetikaid; suurenesid roomajate mõõtmed) · Triias 250-205 mln . · Juura 205-142 mln. (ühest dinosauruste harust evolutsioneerusid esimesed linnud;
Jaan Kaplinski Sündisin 22. jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel. Minu sünnipäeva pühitseti juba neljakümnendatel ja viiekümnendatel aastatel, tõsi küll, V.I. Lenini mälestuspäeva nime all. Hiljem see püha kaotati põhjendusega, et Lenin elab igavesti. Nii J.K. isa kui ema olid segaverelised. Isa, Jerzy Kaplinski (1901 - 1944?) isa poolt esivanemad olid juudid ja legendide järgi oli keegi neist ka Bütsantsist pagend Laskarise soo esindaja. Isa ema, neiupõlvenimega Dziadulewicz põlvnes Poola tatarlastest, kellest üks 18. sajandi lõpul katoliku usku läks ja sai Amurati asemel nimeks Bonaventura. Jerzy Kaplinski töötas Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektorina, organiseeris Eesti-Poola seltsi ja poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde. Ta pi das avalikke ettekandeid poola kirjanike
nn nurkkiilu, moodustati nendest peaaegu loendamatul hulgal erinevaid kombinatsioone. Ent Mesopotaamia kohmakas kirjaviis ja suured kirjutusvahendid muutsid kirjutamise võrdlemisi tülikaks. Savist raamatuil ja vihikuil oli suur puudus, nad olid rasked ja kohmakad. Viiekümneleheküljeline raamat kaaluks savile kirjutatuna umbes 50 kilogrammi. 2.1.2 Semiidid Nad elasid sumerite naabruses, juutide ja araablaste esivanemad. Neil tekkisid oma riigid, mis said ohtlikeks sumeritele ja u 2400 a eKr vallutas semiidi soost valitseja Sargon I kogu sumeri riigi ja rajas uue Akadi riigi. Järgnevatel sajanditel võttis kogu Mesopotaamia omaks semiidi keele. Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. 5 2.1.3 Vana-Babüloonia riik Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud
Vanem eesti kirjandus 11. klass Nimi _____________________________ Punkte 200/_____ Hinne ___ Meie esivanemad on julgemate oletuste järgi elanud (kus?) __________________ kaldal ligi _________aastat. Igal rahval on enne (millist?) _____________________ kultuuri olnud (mille?) __________________ aeg. Viimast anti edasi suuliselt ühelt põlvkonnalt teisele. 13. sajandi alguses oli eestlasi umbes 150 000. Nad tegelesid künnipõllunduse, _________________ ja _________________, sõitsid merd ja kauplesid naabermaadega. ____________________ eluviis oli kujundanud nende
Armin Laanejärv 1) Luud räägivad Salme viikingilaeva lugu Risto Perendson Postimees 03.01.2009 00:00 Saaremaalt sügisel leitud ja ühtlasi sajandi arheoloogialeiuks peetav Salme Viikingilaev sisaldas inimluid ja looma jäänuseid. Nende analüüs tõestab laeva unikaalsust kogu Läänemeres. Salme laevamatuse teeb eriliseks see, et seal on üle kahe korra rohkem inimesi kui seni leitud laevadel, ka luustike asetus ei ole tavalise matusepoosi moodi. Laevas oli 7 täismehe luustikud: kaks meest ahtris, kolm keskel ja kaks vööris inimeste luud olid segamini, see võis olla tingitud ka leiukohas varem tehtud teetöödest. Laevast leiti ka kitsetalle kolju, palju rohkem infot said aga ajaloolased linnuluudelt. Kuigi arheoloogid ei julge veel midagi kindlat väita, näitavad kõik faktid, et tegemist on tõepoolest laevamatusega. Läänemere regioonis uhkeima matusega! Artikkel oli väga põnev sest kajastas Eestist le...
Kammkeraamika kultuur Umbes 3300 aasta piku e.Kr. Jõudsid meie territooriumile hõimud, kes kaunistasid oma savinõusid kammi kujulise mustriga. Nad kasutasid kivist ja luust viimistletud tööriistu, mille viimistlemine oli kõvasti edasi arenenud. Nende matmis kombed nägid ette surnu matmist asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Surnutele pandi kaasa tarbeesemeid, ehteid, amulette ja relvi. Kammkeraamika kultuuri esindajad on Läänemere soomlaste esivanemad (soomlased, eestlased, liivlased, karjalased, vepsalased, isurid, vadjalased). Venekirveste kultuur Umbes 2500 aasta paiku e.Kr. jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nad kasutasid venepaadi kujulisi sõjakirveid, need olid lihvitud ja keskele oli puuritud auk. Nende savinõud olid kaunistatud nööri kujulise mustriga. Surnuid matsid nad külili ehk magava lapse asendis, asulast väljaspoole, veekogude äärde. Hauda kaasa pandud esemed olid valmistatud koduloomade luudest
Suur-Zimbabwe ei olnud antiikaegne linn. Ka ei leidunud mingeid tõendeid selle kohta, et linna ehitajad ja elanikud oleksid olnud valged. 1960. aastatel radiosüsiniku meetodil tehtud dateerimine näitas, et akropol oli ehitad 1250. aasta paiku, suure ringmüüri sees asuvad ehitised 14. sajandil ning välismüürid ja orukompleks veel pisut hiljem. Selle koha, kes Suur-Zimbabwe ehitas, täiesti ühest vastust pole leitud. Tunnustatuim seisukoht on, et need olid sonad, tänapäeva bantude esivanemad. Zimbabwe nimigi arvatakse olevat lühend sonakeelsest väljendist dzimba dza mabwe (kivist majad). Küsimusele, mis otstarbeks Suur-Zimbabwe ehitati, pole lihtne vastata. Omal ajal arvati, et linn oli rajatud rikkaliku kullakaevanduse lähedusse. Kuid enamik Suur-Zimbabwe väljakaevamisel leitud kuldesemeid asusid ülemistes kihtides, mis viitab sellele, et kohalik kuld sai oluliseks alles hulk aega pärast linna ehitamist. Sellegipoolest võib kuld olla mõistatuse võtmeks
Tervete laevalaadungit viisi toodi kreekast skulptuure. Kui nende tagavarad lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Just koopiate järgi tunnemegi paljusid tänaseks hävinenud töid. Siiski loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris: portreed ja ajaloolised relijeefid. Roomlased austasid esivanemaid, jõukate kodude pühapaikades säilitati esivanemate kujusid. Need pidid aga olema hästi täpsed ja loomutruud, et järglased teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid. Väga harva tuli portreedes ette ilustamist vüi idealiseerimist, nagu näiteks noore keisri Augustuse kujus. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Traianuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt relijeefid stseenidega võitlusest draaklaste vastu. Relijeefid kaunistasid ka triumfikaari.
Eesti teadlased. K. E. von Baer ( 1792-1876) Karl Ernst von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Karl Ernst von Baer sündis Piibe mõisas Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus Johann von Baeri (1765- 1825) ja Juliane von Baeri (1764-1820) pojana. Tema esivanemad olid pärit Vestfaalist, Saksamaal. Pärinud rüütlitiitli, oli tema täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn. Baer õppis 18071810 Tallinna Toomkoolis ja seejärel 18101814 Tartu Ülikoolis arstiteadust ning jätkas haridusteed Berliinis, Viinis ja Würzburgis. 1821. aastal asus ta korralise professori kohale Königsbergi Ülikoolis. 1826. aastal
KREEKA GEOGRAAFILISED OLUD & NENDE MÕJU KREEKA TSIVILISATSIOONI KUJUNEMISELE Kreeka on vanim kõrgkultuur Euroopas. Kujunes Vana-Ida kultuurriikide äärealal ja seetõttu haaras endasse sealsete rahvaste kultuuri, traditsioone, jäädes sealjuures siiski originaalseks Kreeka kultuuriks. 19.saj läks Euroopa teadusringkondades käib lause:“Euroopa kultuur on tõusnud Egeuse merest.“ Kreeklaste esivanemad olid Indo-Eurooplased, kelle vanim asuala oli palkanipoolsaare põhjaosas. 3.a.t paiku laienesid nad lõunapoole, kus vanemad asukad nendega segunesid. U 2500 võeti kasutusele pronks. Hetiitidelt võeti üle raud. Palkanipoolsaar on tugevasti liigendatud sügavate lahtedega, mis sobivad hästi sadamateks. Lahed ja mäeahelikud jagavad Kreeka kolmeks osaks: 1. Peloponnesose poolsaar 2. Kesk-Kreeka 3. Põhja-Kreeka Kreeklastega on asustatud ka sajad saared Egeuse meres
Au haavamist sai maha pesta ainult verega. 9 KOKKUVÕTE Rüütlite kohta informatsiooni ja materjali lugemine oli väga huvitav. Sain teada nende kaitsevahendite kohta, mida nad sõdades kasutasid. Äärmiselt huvitav on teada kuidas juba nii varakult mõeldi kõiksugu kaitsed välja. Tekib küsimus- millega tänapäeval sellele vastatakse? Igal juhul, mina leian, et rüütlid on praeguse aja barbarite esivanemad. Kuna kõik on ju filme vaadanud, eks see sealt tulnud. Rüütlid olid need, kes said tunnustust selle eest mida nad saavutasid. See on loogiline, et iga inimene saab teenitud palga, aga tõesti, praegu on selliseid tujurikkujaid poisse palju, isegi ka tüdrukuid, kuid neid õnneks vohab siin vähem ringi. Kahju, et nad vägivaldset eeskuju on praeguse aja noortele andnud, kuid mis elu see muidu oleks? Puha ema/isa külje alla hoidvaid lapsi täis ju !
tegelikult, kes kuuluvad sugupuusse ning kust pärineb ning milline kõikumine on inimliigis toimunud nende rohkuse suhtes. Lisaks jutule on lisatud pilt nii koljudest, algelistest tööriistatest, simpansi ja inimese skeletist ning tehtud tabeli kujul ka võrdlus teemal, mis neid kahte eristab. 3 Inimliik ja selle vanus Pisut enam kui miljon aastat tagasi, kui inimese esivanemad levisid Aafrikast Euroopasse ja Aasiasse, olid inimesed uue uurimuse kohaselt hävimisohus liik. Utah' ülikooli teadlased arvutasid välja, et 1,2 miljonit aastat tagasi oli maailmas tõenäoliselt kokku vaid 18 500 paljunemisvõimelist inimest (kindlasti mitte rohkem kui 26 000). Seetõttu oli tol ajal tegemist tõsises hävimisohus liigiga, nagu tänapäeval on gorillad, kellest sigimisvõimelisi on umbes 25 000, ja simapnsid (hinnanguliselt 21 000 sigimisvõimalist isendit), kirjutas Physorg
teema vägagi aktuaalne. Tihtipeale tundub nii teistsuguste olendite eksisteerimine peaaegu uskumatu, võimatu. Kuid meil on üks tõend, mis tõestab vägagi selgelt, et dinosaurused olid olemas. Nad eksisteerivad praegugi: linnud. Me näeme neid iga päev, sädistamas ja lendlemas. Lindude skelett on peaaegu üks-ühele sarnane Teropoodide skeletile. Tegelikkuses ongi needsamad tihased ja varblased pisikesed versioonid kunagisest majesteetlikust suurusest ja jõust, mida nende üüratud esivanemad kandsid. Tyrannosaurus Rex 6. Lisad Tyrannosaurus Rex Velociraptor (Jurassic Park) Dilophosaurus Hadrosauruste karja amokijooks (Jurassic Park) Brachiosaurused (Dinosauruste Radadel: Osa 2) Dinosauruse (Teropoodi) skeleti anatoomia Spinosaurus Aegyptiacus 7. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Dinosaur http://en.wikipedia.org/wiki/Chicxulub_crater ,,Dinosauruste Radadel" Dokumentaalfilmiseeria osad 1-6, BBC, 1999
eesti-poola päritolu laulja (koloratuursopran) ja näitleja. Aastal 1938 kandideeris ta Carla Donneri rolliga filmis "Suur valss" Oscarile, kuid võidu pälvis Fay Bainter. Milizal oli üks vend ja neli õde. Pärast enamlaste võimuletulekut 1917. aastal sattusid Korjuse vanemad endise Vene impeeriumi eri piirkondadesse ning jäid lahku. Ema koos tütardega siirdus Kiievisse, kus Korjus alustas oma muusikaõpinguid. Arhiiviandmed näitavad, et Miliza Korjuse esivanemad isaliini pidi on Eestis elanud läbi nelja sajandi, võib-olla veelgi kauem.Miliza vanaisa Karl Korjus pidas Tallinna südalinnas, praeguse "Viru" hotelli vastas kuulsat "Korjuse kõrtsi". Karl olevat rikkaks saades ostnud sakslasest mõisnikult vabaks teoorjast talupidaja tütre Liisa Tristali, Palvere mõisast Harjumaal. Pärast abiellumist Liisa Tristaliga otsustas Karl üle minna Pühavaimu kiriku kogudusse, mille liikmeteks olid eestlased.
Jakob Westholmi Gümnaasium AAFRIKA PÄRISMAALASTE KULTUUR JA KOMBED Inimeseõpetuse referaat Autorid: Anni Reiljan Mona Tammik 7.a klass Juhendaja: Marge Ensling Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................3 Aafrika manner.............................................................................................................................4 Söögikombed ja toiduvalmistamine.............................................................................................5 Eluasemed...............................................................................................................
Mind ärge austage — ja hirmus mu süda sees, ei iial iganes! nii hirmus, nagu mu saatus — Üks valus vale mõiste ei, mind mitte iganes! on liikvel aja sees. Te austage mehi, 10 kes kasvand valguses, ei mind mitte tõesti! kes teaduses krooni saanud, kes tööl on selguses. Kõik voorused mõelge kokku, me esivanemad, Ja kui neid mehi ei ole, me kallid, kallid kalmud — — siis endil' nad mõelge, ja endi vanemad: kõik voorused mõelge kokku — Siis leiate ehk mehe, kui üles kasvate, kes oleks noorte ehe, ei, mind mitte tõesti! Kokkuvõte (Ärkamisaeg Eestis ja Juhan Liiv) Ärkamisaeg oli aeg umbes 1860. Aastate algusest kuni venestamisaja alguseni. Sellel ajal algas eestlaste identiteedivahetus, etnilise
5500-4000ekr Narva keraamika. 8. Kammkeraamika kultuur – mis see oli? Millal see jõudis Eestisse, mis muutus sellega Eestis. Oska seostada kammkeraamika kultuuri Soome-Ugri hõimude saabumisega! Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, 4000- 3000ekr. Lihvitud tööriistad, uued matmiskombed, hauapanused, püsivad majad, põllumajanduse areng. Eestisse jõudis kammkeraamika Karjalast, aga levis Uuralini. Arvatavasti läänemeresoome rahvaste esivanemad. Nende rahvastega jõudis Eestisse Soome-Ugri keel ja maailmavaade. 9. Nöörkeraamika – mis see oli, millal oli nöörkeraamika kultuur? Mis keelt nöörkeraamika hõimud kõnelesid, mis muutus nende tulekuga Eestis? Nöörkeraamika(venekirveste) kultuur oli ka neoliitiline arheoloogiline kultuur, 3000-1800ekr. Esindajad pärit Kesk-Euroopast, kõnelesid indoeuroopa keelt(algus läti ja leedu keelele). Tulid vähehaaval, elasid rahulikult Soome-Ugri hõimudega kõrvuti.
Tubakas on taim, kes kuulub maavitsaliste sugukoda, nii nagu ka näiteks kartul ja tomat. Tubaka perekonda kuulub ~100 liiki, mis kasvavad looduslikult peamiselt lähistroopilises Ameerikas, Austraalias ja Polüneesias. (1) Inimese poolt kasutatakse laiemalt kahte tubaka liiki: vääristubakat ehk virgiinia tubakat ehk türgi tubakat (Nicotiana tabacum) ja mahorkatubakat (Nicotiana rustica). Mõlemad nad on kultuurtaimed, looduslikult neid ei esine. Nende kahe tubakaliigi esivanemad pärinevad Lõuna-Ameerikast. Mahorkatubakat kasvatatakse tänapäeval suhteliselt vähe, mille üheks põhjuseks on tema tagasihoidlikum kasv. (1) Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: • vähki tekitavad ained • sõltuvust tekitavad ained
KEILA KOOL HUMANITAARSUUND Humanitaarharu ANTS LAIKMAA Referaat Autor: Egerli Adamson, 11H Keila 2012 SISUKORD 1. VARAJANE ELU Ants Laikmaa sündis 1866. aastal 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus. Tema esivanemad olid seal põlised talurentnikud. Oma aja kohta haritud mehena pidas Laikmaa isa aastakümneid ühtlasi kohaliku vallakirjutaja ametit. Isa amet viis seltsiva ja erksaloomulise poisikese varakult kontakti ümberkaudsete talupoegade murede ja mõttemaailmaga (Tiik, 1975, 3). Laikmaa sai korraliku üldhariduse, kuigi õpingud aastatel 1879-1884 Pärnu gümnaasiumis ja Tallinnas Th. Lajuse eragümnaasiumis jäid pooleli. Ants Laikmaa kooliaastad langesid ühte
Lydia Koidula, kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ta sündis 24. detsembril 1843 Vändra lähedal. Isa: Koidula isa Johann Voldemar Jannsen nimeks oli esialgu hoopis Jaan Jensen, mille ta hiljem ära muutis. Jannsen oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda. Kui ta varakult vaeslapseks jäi, pandi noor Johann valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas ta huvi tundma muusika vastu ning tal endal oli ka lauluanne. Hiljem sai ta ka koolis õpetaja koha. Johann Voldemar Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Ema ja õed-vennad: Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kui...
anorgaanilisest ainest süsinikdioksiidi ja päikeseenegriastrogaamilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest.1 Inimesed on taimekasvatusega tegelenud juba aastatuhandeid ja see on pidevalt arenenud vastavalt tegnoloogiale ja inimeste vajadusele. Praegust maailma on ilma taimekasvatuseta raske ette kujutada, sest inimeste elud on sellega väga tihedalt seotud, kuigi sellest on esmapilgul raske aru saada, samuti on praeguse nõudluse juures taimekasvatusest loobumine väga keeruline. Meie esivanemad hakkasid taimekasvatusega tegelema, kuna see oli neile vajalik, alguses ei olnud suuri põlde ja heinamaid, vaid olid vaid üksikud taimed ja ka neid tuli korjata eri kohtadest. Looduses ei leidunud piisavalt vajaminevat taime ühes kohas, seda tuli otsida erinevates kohtades, see kulutas liiga palju energiat ja ressurssi. Taim tuli tuua inimese juurde mitte vastupidi. Vastavalt vajadusele hakati kasvatama seda taime,
Immanuel Kant (1724- 1804) Elulugu Immanuel Kant sündis 22. aprillil 1724 Ida-Preisimaal Königsbergi linnas sadulsepa peres. Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Sotimaaltt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima filosoofiat ning matemaatikat kohalikus ülikoolis. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Tema tähtsaimaks pedagoogiliseks põhimõtteks oli, et ,, Lollpeasid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad ennast ise.`` Praktiliselt kogu Kanti elu möödus kodulinnas, ta oli väikest kasvu, kehaliselt nõrk, väga nõrga tervisega. Lugupeetud professor oli kodulinnas tuntud oma korrapärast...
Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vana-Vändras. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni-ja kreegipuid. " Meil aiaäärne tänavas" sündis ilusale Vändra loodusele mõeldes. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (ehk Jaan Jenseni) esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena, sai isa koolis õpetaja koha. Johann Voldemar Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis
Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Müüte universiumi tekkest on miljoneid, kui tänapäeval on jäänud uskumine, et universium tekkis suurest paugust, ning sellest ajast saati jätkab ta laienemist. Kindlalt ei osata öelda millal suur pauk toimus, kuid arvatakse, et kas 13.7 miljardit aastat tagasi, 15 miljardit aastat tagasi ja 17.1 miljardit tagasi. Tänapäeval peetakse esimest aega õigeks. Universumi arenguga aegade algusest kuni tänapäevani ning püündud ennustada Universumi tulevikku on Kosmoloogia. Enamik uuemaid mudeleid ennustab üha jätkuvat paisumist. Ent on ka seisukoht, mille kohaselt Universum lõpuks kollapseerub(Kukkub gaaside ja gravitatsiooni tõttu kokku) (Suur Kollaps). Päikesesüsteem: Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüste...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
