6. Mis infot annab uurijatele eri tüüpi kalmete paiknemine lähestikku? Saab teada, kas pered elasid koos või mitte. Saab teada, kas olid külad. Saab teada, kas oli võõrvallutusi palju (sel juhul kui oli, olid kalmed külad) (Elati külades, kui hakkas tekkima vallutamise oht, koos on turvalisem). 7. Mille põhjal saa teha järeldusi omandisuhete kohta vanemal rauaajal? 1) Kalmed olid justkui väe näitamiseks, et see maas siin kuulub mulle, siin on me isad juba oma esivanemad matnud, seega see maa on minu oma. 2) Linnuseid lasid ehitada rikkamad, selle eest said vaesemad põllul töötada (tasu eest). 7. Kuidas mõjutas pronksi levimine Eesti aladele inimeste igapäevaelu? Tekkisid kaubanduslikud sidemed. Kergem oli pronksi kasutada, kui kivi, seega inimesed ei pidanud enam nii koos elama. 8. Niimetage 2 põhjust, miks inimesed väärtesemeid maasse kaevasid. 1) Mõeldi, et pärast surma saab neid kasutada. 2) Võõrvallutuse eest kaitsmiseks
lülijalgsete evolutsioon. Hiljem hävisid sellele ajastule tüüpilised lülijalgsed liigid. Hiljem järgnes sellele elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsete rühmade arvel. 440 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed kalad, hiljem lisandusid rüükalad ja kilpkalad.415 miljonit aastat tagasi asusid maismaale kaladest põlvnenud esimesed nelijalgsed kahepaiksed. 354 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad. 292 miljonit aastat tagasi leidis aset Maa ajaloo suurim väljasuremine. 270 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed imetajad, kes põlvnesid primitiivsetest roomajatest, eksisteerisid väikeste ööloomadena. 250 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed linnud. 65 miljonit aastat tagasi algas imetajate kiire evolutsioon ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. 25 miljonit aastat tagasi hakkasid laiemalt levima konnad, maod, hiired, rotid, laululinnud
6 Manomeetriline termomeeter...........................................................................................7 Kokkuvõte............................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................9 Sissejuhatus Temperatuuri mõõtmise vajadus on inimkonna jaoks eksisteerinud pikka aega. Meie esivanemad sellega tegelenud mitmeid eri meetodeid kasutades. Näiteks, on teada, et 4 saj. e.m.a mõõtis Philo Bütsantsist õhutemperatuuri erinevusi õhktermoskoobiga. Kuid siiski saame me tänapäevases mõistes temperatuuri mõõtmisega seotud avastustest rääkida alljärgnevate teadlaste võtmes. Kronoloogilises järjestuses aastaarvudega oleks : · 4 saj. e.m.a - Philo Bütsantsist õhktermoskoop · 3. saj. e.m.a - Ctesibiuse vedeliku termoskoop · 1597 a
neil polnud. Kasutati küll laamasid, kuid need suutsid vedada vaid väiksemaid koormaid. Koduloomi oli inkadel viis: laama, alpaka, koer, merisiga ja biisampart. Laamat peeti põhiliselt kandeloomana, kuid temalt saadi ka villa, millest valmistati riiet. Alpakat peeti luksus villa omanikuks, kuna temalt saadud vill oli laama omast palju peenem. · USK Inkad uskusid jumalaid. Nad arvasid, et nad ei pärine siit maailmast, sest usuti, et nende esivanemad olid jumalad. Kõige tähtsamad jumalad olid taevajumalad: Kuunaine, kes oli abielus Päikesega ja Ilmajumal, kelle käest paluti vihma. Põlluharijad kummardasid andunult Maajumalannat ja kalurite jumalaks oli meri. Peale jumalate usuti ka maagiat. Tehti kõik, et põldudele õnnistust saada ning kõiki põllutöid saatsid pühad toimingud. Vihmavaesel perioodil riietuti leinarõivastesse, kanti lippe ja kaeveldi valjult, et äratada äikesejumala tähelepanu. · ASTMED
Eestlaste jõulud Kristluse-eelsed jõulud Otseseid andmeid selle kohta, kuidas meie esivanemad muinasajal jõule pidasid, ei ole. Rahvaluuleteadlased ja ka maausulised on püüdnud seda rekonstrueerida, jättes uuematest ja kristlike tavade poolt mõjutatud jõulutraditsioonidest välja kõik kristlusemõjulised elemendid. Alljärgnev kirjeldus on küllalt üldistav, jättes kõrvale geograafilised eripärad ja erinevad ajaloolised kihistused. Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks pühadeks. Maarahvas nimetas talvist pööripüha mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq,
Vana-Kreeka NB! Kreeka oli orjuslik ühiskond. 2500 a eKr võeti kasutusele pronks ja tekkisid suuremad asulad. 2200-2000 a eKr tungisid arvatavasti kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a eKr · kujunes kiri (24st märgist alfabeed, 8.saj eKr kreeka tähestik, kujundati foiniikia tähestiku alusel) · kõrgetasemelise Minoilise tsivilisatsiooni algus (keskus Knossos) · 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas (keskus Mükeene) · kerkisid esile kindlustatud lossid 1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine doorlaste sissetung (kreeklaste hõim)
Alaliselt tegutses Ülemnõukogu presiidium (selle juhti võib võrrelda riigipeaga). Oluline oli aga selles, kes oli konkreetselt partei juht. Kui1944-50 aastani oli võimul Karatam, siis saab rääkida, et Eesti NSV-s olid juhtivatel kohtadel juuni kommunistid. Teiselt poolt olid võimu juures ka korpuse mehed. Need olid need, kes olid teise maailmasõja ajal mobiliseeritud Nõukogude armeesse. Pärast 1944. aastat edutati neid juhtivkohtadele. Siia toodi ka Venemaa eestlasi (nende esivanemad olid läinud Venemaale). 1950. aastal toimus EKP kaheksas pleenum. St kommunistide kokkusaamist (konverents). 8. pleenum oli omalaadne võimuvõitluse väljendus, 8. pleenumi järgselt läks võim suuresti Venemaa eestlaste ja venelaste kätte. See nt väljendus 1950-78 aastani oli kommunistliku partei eesotsas Johannes Käbin. See ei olnud mitte kogu käbini võimuloleku perioodil (60-ndaltel tuli sinna ka eestlasi). Need olid need, kes olid ülesse kasvanud NL-dus,
Marcus Tullius Cicero (106-43 e.m.a) Cicero sündis Arpinumi linnas Latiumis rikka lihtkodaniku ja ratsaniku seisusest perekonnas. Tema esivanemad teenisid elatist oma hobuse ja relvadega sõdades, hiljem maksukogujatena. (Vikipeedia 2012) Cicero oli Roomas stoitismil põhineva eklektismi esindaja. Eklektism tähendab filosoofias erinevaist ja isegi vastandlikest filosoofilistest teooriatest võetud elementide liitmine nn uueks õpetuseks (ENE 1970). Cicero eristas positiivset ja nn igavest seadust. See ei olnud ,,inimeste väljamõeldud iga rahva otsusel kehtestatud, vaid igavene". Niisuguse igavese seaduse abil
väga palju teada selle kohta kuidas kunagi elati ning käituti. Meie aeg on väga erinev tollest ajast kus elasid roomlased ja seepärast ka valisin enda teemaks Rooma elu ja olustik, kuna mulle on lähedased suured muutused elus ning plaanin ka need siin välja tuua. Rooma ühiskonnast üldiselt Kuna Rooma impeerium oli hakanud arenema linnriigist, siis oli majandus- ning kultuurikeskuste areng soodne. Roomlastel olid esivanemad väga kõrgelt hinnatud ning samuti hindasid roomlased esivanemate vaimset ja kultuurilist pärandit. Pärast vallutussõdasi hakkasid roomlastele külge kreeklaste kombed ning traditsioonid. Roomlased olid sattunud kreeklaste kultuurimõju alla. Kreeka kultuuri vastu protestiti, kuid kahjuks see levis üsna suurejooneliselt siiski edasi. Õnneks suutis Rooma ühiskond siiski säilitada enda traditsioonilise ilme. Roomlaste seisused
Sissejuhatus Tulemaa on saarestik Lõuna-Ameerika lõunaosas Magalhäesi ja Drake'i väina vahel, kus elab ligikaudu 140 000 inimest, Argentina-osas elab umbes 133 000, Tsiili-osas umbes 7500 inimest. Tulemaa pindala on ~ 73 746 km². Saarestikule andis nime 1520. aastal selle juurde jõudnud Hispaania ekspeditsioonil eesotsas Fernão de Magalhãesiga. Saarestiku asustasid kiviajal jaganite, Haush'i rahva ja võib-olla osaliselt alakalufide esivanemad. 4 Avastamine Saare avastas eurooplastele Hispaania ekspeditsioon Fernão de Magalhãesi juhtimisel umbes 21.augustil 1520. Saar arvatakse olevat nime saanud arvukate lõkete järgi, mida meremehed laevadelt üllatusega silmasid. Nendega kaitsesid end külma eest põliselanikud onad ja jaganid, kes vaatamata karmile kliimale rõivaid peaaegu ei kandnud. Sooja said nad ainult tulest,
Edvard Hagerup Grieg (1843- 1907) Lapsepõlv: Griegi esivanemad pärinesid Šotimaalt ning nende perekonnanimi oli Greig. Griegi vanaisa olevat põgenenud Šotimaalt pärast 1746. aasta Cullodeni lahingut ning jäi püsivalt Taani alles 1770. aastal, hakates Bergenis äri ajama. Griegi ema oli andekas pianist ja laulja ning isa Briti konsul Bergenis, kuid tegeles ka heliloojana. Õpingud ja töö: Ema õpetas pojale juba varakult selgeks klaverimängu ja juba 12-aastaselt alustas
Tallinn 2014 Tants päästab paljude elu Alustaks sellest, et tants on rütmiline liikumine, mis kuulub inimese eneseväljenduste hulka. Inimene väljendab oma tundeid- nälga, valu, rõõmu, hirmu- oma liigutustes. Kultuuriloos tuntakse tantsimist väga iidsetest aegadest. Tantsul on ajaloolised juured kõikides kultuurides ja tsivilisatsioonides. Vanal ajal oli tantsudel rituaalne iseloom ja maagiliste hoiakutega tantsude abil püüdsid meie esivanemad mõjutada loodusnähtusi. Tantsimist on aastasadu kasutatud kui ühiskondliku suhtlemise ja ravivahendina. Meie ajal paljud teadlased väidavad, et keha vaim ja emotsioonid on oma vahel seotud ning tantsu ja liikumise kaudu on võimalik luua oma emotsionaalset ja füüsilist tervist. Kaasaegses tantsuteraapias on seotud liikumine, tants, terapeutilised praktikad ja psühholoogilised teooriad. Tantsuga võivad tegeleda isegi haiged inimesed. Need, kelle kehaline liikumisulatus on piiratud,
kaitsevaimud, nad kaitsevad metsa ja metsa varasid. Samuti peegeldub siin austus, mis inimestel looduse vastu on. Kui nüüd mõelda praegusele ajale, siis inimesed on muutunud loodusvõõraks ning olgugi, et selline uskumus on iseloomulik küll väikestele kogukondadele (praeguse näite puhul vepslastele), siis sellegipoolest võiksid ka suuremad ja kaasajastunud rahvad mõelda antud teema peale. Varasemal ajal on kõigi esivanemad sõltunud loodusest ning seetõttu ka elus püsinud. Metshaldjast kui eksitajast saab rääkida kahest aspektist. Esiteks saab metshaldjast halb olend siis, kui eksitakse eelpool mainitud reeglite vastu. Käitumisreeglite eiramine põhjustab halbu tagajärgi - ehmatavaid nägemusi, eksimist või haigestumist spetsiifilisse haigusesse, mida 3 Kristi Salve. Vepsa metshaldjapärimus tänapäeval. Veidikene vepslastest: maa, rahvas, kultuur. Arvutivõrgus: http://www.folklore
keel, millest 18. sajandil sündis omakorda tänapäevane armeenia keel. Keskarmeenia periood hõlmab 12.16. sajandi. Uusarmeenia kirjakeel kujunes alates 17. sajandist kahes variandis. Idaarmeenia kirjakeel on kasutusel Armeenia (ajaloolise Armeenia idaosa) ja osaliselt Iraani armeenlaste seas. Läänearmeenia kirjakeel on kasutusel Liibanoni, Süüria, Ameerika Ühendriikide, Prantsusmaa, Itaalia ja teiste maade armeenlaste seas, kelle esivanemad on pärit ajaloolise Armeenia lääneosast (praeguse Türgi territooriumil). Osaliselt läänearmeenia keeles toimub õppetöö armeenia õppeasutustes Venezias, Küprosel, Beirutis ja mujal. Idaarmeenia kirjakeel on grabarile lähemal kui läänearmeenia kirjakeel. Nende erinevused ei takista arusaamist. Armeenia tähestiku lõi mõningasel kreeka tähestiku eeskujul Mesrop Mastots. KREEKA KEEL Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli, eraldiseisvana (nagu ka albaania ja armeenia keel) ei
· Paluküla hiiemäe kõrgus on 106 meetrit üle merepinna · Tegu on ajaloolise Harjumaa kõige kõrgema mäega Soontagana maalinn · Soontagana maalinn 10.12. sajand paikneb Koonga vallas Pärnumaal suure Avaste soo lõunapoolses osas · Alates 1981. aastast (uuendatud 2003) jääb see 5226 ha suurusele Avaste looduskaitsealale · Soosaare lõunapoolsel ümara lameda kupli taolisel osal asus kaks Maalja peret · Ühes neis öeldi teadvat, et nende esivanemad on elanud samal paigal 22 inimpõlve · Maalinna vahetust lähedusest, Kureselt, pärineb ka Soontakide suguvõsa, oletatavasti linnuse valitsejate järeltulijad, kes elasid siin teise maailmasõjani · Nüüd on siit viimased elanikud lahkunud · Ümmarguselt 3000 ruutmeetri suuruse õuepindalaga Soontaga maalinn oli muistsete läänlaste üks tuntumaid kindlustusi. Click to edit Master text styles Second level Third level
Savitahvel kirjaga · Sumerid võtsid piltkirja asemel kasutusele kiilkirja · Kirjutati pehmele savitahvlile Kuningate hauakambri sissepääs Uris Leiud kuningate Hauakambrist Uris http://golondon.about.com/od/londonmuseums/ig/British-Museum-Highlights/Tomb-of-Ur-Helmet.htm http://www.historywiz.com/galleries/sumerianlion.html SEMIIDI RAHVAD Araablaste ja juutide kauged esivanemad Umbes 2350 a. eKr. vallutasid põhja poolt tulnud naabrid kuningas Sargoni I juhtimisel Sumeri riigid ja rajasid Akkadi riigi · Seda peetakse akadi kuninga Sargon I portreeks · Proportsioonid on tõepärasemad kui sumeritel · Põhjapoolseid rahvaid iseloomustab ka lokitud habe Kuningas Naramsini võitu kujutav plaat. 2230 a. eKr. · Kuningas on tema tähtsuse rõhutamiseks kujutatud suuremana kui tema sõdurid või armu
tähistamisest. Täishäälikud mõeldi juurde. Kujuneski 22 kaashäälikut koosnev tähestik. See oli lihtsam , kergemini omandatav, nii sai kirjutamine ja lugemine võimalikuks ka laiemale ühiskonnale. · Juba varakult lõid Kreeklased selle põhjal ka oma alfabeedi. HEEBREALASED JA ISRAELI RIIK · Kanaani lõunaosas elasid Semiidi soost rändkasvatajad 2 aastatuhandel eKr. · Juutide esivanemad · Pärimuse järgi on nende esiisa Aabraham tulnud Kaananisse Mesopotaamiast. · Aastatuhande keskpaiku sattus osa heebrealasi , iisraellasi Egpitusesse. · 13.saj lahkusid iisreallased oma juhi Mooosese eestvõttel Egiptusest pöördusid tagasi Kaananimaale. · 10.saj algul ühendas iisraellaste kuningas Taavet kogu Kaanani lõunaosa oma võimu alla. Tekkis Iisraeli riik. Tema poja Saalomoni käsul rajasti pealinna Jeruusalemma
Ülemöödunud sajandil kandsid naised korsette, mida pidasid püsti vaalaluud. Alates 1988a on vaalapüük range rahvusvahelise kontrolli all ja püütud vaalade hulk on tunduvalt kahanenud. Tegelikult käib võitlus looduskaitsjate ja vaalapüüdjate ja -töösturite vahel edasi. Loivalised (hülged, merilõvid) Hüljeste ja merilõvide nahka on peetud heaks karusnahaks ei karda vett. Meie esivanemad kasutasid hülge liha ja rasva söögiks. Hülgenahast tehti kasukaid ja mütse eriti väärtuslikud oli hülgepoegade nahk. Nüüd on Läänemeres kõik hülged kaitse all. Kuid näiteks Kanada rannavetes püütakse hülgeid siiani nende väärtusliku naha pärast. Mereorganismide kultiveerimine · Vetikakasvatus (Laminaria) · Austrikasvatus · Pärlikasvatus · Krevetikasvatus 7
Varakeskajal levis ristiusk järk-järgult ja orjus kaotas oma senise tähenduse. Selle aseme kujunes feodaalkord. Maa kuulus suursugustele sõjameestele aga maad harisid nende võimu all olevad talupojad. Kõrgkeskajal kehtis ikka veel feodaalkord, kuid taas kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ja eurooplased hakkasid idamaade elanikega agaralt kauplema. Keskajaga kaasnesid ka nn ristisõjad. Nüüd oli ristiusk juba kõikjal Euroopas ja koos sellega langesid ka meie esivanemad pikaks ajaks võõra võimu alla. Hiliskeskajal hakkasid paljud keskajale iseloomulikud nähtused(feodaalkord, rüütlikultuud, paavstivõim) pikkamööda alla käima.Tekkisid suured nuhtlused nagu suur näljahäda, korduvad katkuepideemiad, talupoegade ülestõusud. Seevastu kasvasid üha suurema hooga. Sellel ajal avastati palju mereteid ja mitmel pool loodi käsitööettevõtteid, kus töötasid palgatöölised. 3.Kuidas olid seotud germaanlased ja Rooma riik?
Kurgi kasvatamine avamaal Päritolu ja levik- harilik kurk (Cucumis sativus) kuulub kõrvitsaliste sugukonda (Cucurbitaceae) on üks vanemaid köögiviljakultuure maailmas. Tänapäeval avamaal ja katmisalal kasvatatava kurgi esivanemad pärinevad Põhja-India mäestikust. Väljakaevamised hauakambritest viitavad kurgi kasutamisele juba enam kui 4000 aastat tagasi. Arvatakse, et kurk levis Egiptusest Kreekasse ja Vana- Rooma riigi aladele. Alles 17 sajandi lõpul hakati kurki Euroopas kasvatama, umbes sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud viited kurgi kasvatamise kohta Eesti aladel. Eeldatavasti toodi kurk Euroopasse ja Eestisse Venemaalt,
Kuidas nad teavad, et just nõnda ennast väljendada, vaatamata sellele, et nad pole varem sellega kokkupuutunud? Need ongi ju mõnesmõttes kaasasündinud teadmised. Kuigi tundub õigem pooldada empirismi väiteid, sest need on loogilisemad ja vastuväiteid on keerulisem leida, siis isiklikult pean ennast pigem ratsionalistiks. Miski selle juures, et meenutame teadmisi tundub õigem, sest kuidas on praegu minu jaoks loogilised asjad, mida minu esivanemad alles õppisid tundma või avastasid. Minule on alati olnud loogiline, et maakera on ümar, mitte lapik, isegi päri väiksena, sest muidu peakski ju olema nõ “maailmalõpp”, kust kõik otsa saab. Seal seisaks nagu kalju pangal. Kust see teadmine tuli? Ka oskused, mis peredes põlvest põlve levivad, jõuavad liinipidi edasi. Samas asjad, millega suguvõsas pole tegeletud on hoopis keerukamad omandada, kui need, millega on. Siin saaks igaüks tuua näiteid enda elust.
EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6. hulkraksed koondusid kolooniateks või lausa eusotsiaalseteks ühiskondadeks 7. hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eel...
Usundilugu. Religioon (Ladina keelest)eesti keeles usund, tuleb sõnast usk, uskuma. Relgioon 1)Müüt 2)Riitus. Riitustes taas elustatakse müüte ja müüdid seletavad riitusi. Usk 1)teadmine(empiiriline teadmine-kogemusele tuginev teadmine), tunne. 2)usaldus Vanas eesti keeles tähendas usk Kark, tugi. Küpsusk Inimene mõttestab kogu oma elu läbi selle usu. Ürginimese teooria-Wilhelm Schimdt. Kultuuriringid: 1. Ürgkultuurid (kütitd, korilased) 2. Primaarkultuurid (põlluharijad) 3. Sekundaarkultuurid(karjakasvatus) 4. Tertsiaalkultuurid(modernne ühiskkond) Kõige madalama arengutasemega kultuurid: Lõuna ürgkultuur, Paleo-asiaadi ürgkultuur Artikas, Tsentraalne ürgkultuur, Kalifornia ja Tulemaa indiaanlased. 12-köitelises teoses ,,jumala-idee päritolu" jõuab järeldusele : · Polüteism ega totemism (sugulus looma, linnu, taimega) polnud religiooni algvorm · Selleks oli mon...
Kool Johannes Semper Referaat Koostas: koostaja 2012 Sisukord: Vanemad ja esivanemad................................................................................................3 Noorusepõlv ja kooliaeg..............................................................................................4-5 Elu keskaeg...................................................................................................................6 Täisküps elu.................................................................................................................7
Tänapäeval kasutatakse enim bokmåli, nii meedias kui kirjanduses. Norra põhjaosas räägitakse vähemuste poolt saami ja kveeni (soome) keeli. Kunagised norralaste esiisad olid sattunud praegusele Norra alale põhjapõtrade küttimise käigus(umbes 10 000 aastat tagasi, siis kui mandrijää taandus Skandinaaviast). Kõige esimesi inimtegevuse jälgi on leitud Østfoldi maakonna kaguosast, Rootsi piiri lähedusest. Puudub kindel teave kust tulenevad norralaste esivanemad või mis teed pidi nad sinna on sattunud, kuid kindel on see, et see läbis Østfoldi. Sealsetest asundustest leitud esemed on sarnased leidudega Lõuna-Rootsist ja Taanist. Viikingiajaga lõppes Norras eelajalooline periood. Kuigi puuduvad kirjalikud materjalid selle ajastu kohta, on aimu andnud selle kohta arheoloogilised leiud. Sellele ajastule heidavad veidi valgust ka saagad, kuigi saagad pandi kirja hiljem, põhinevad need põlvest põlve suuliselt edasiantul
Ürgajal oli stress kui kaitsereaktsioon, mille abil suutsime kiiremini reageerida. Stressi tõttu läks verre adrenaliin ja nii said meie esivanemad rasketes olukordades ellu jääda. Lõpuks muutusime me superreageerijateks, me olime võimelised vahetult reageerima igale olukorrale, aga me ei suutnud (ega suuda paljud praegugi) kontrollida reageerimisviisi. See lõi omakorda hea keskkonna stressi tekkimisele meie kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust. Tänapäeval on saanud stressist üks raskemaid haiguste põhjustajaid. Stressist pole enam kasu, vaid rängalt kahju
käesolevaga kiidame heaks ja kinnitame juba seadusena isiklikult ja Kuningliku pitsati lisamisega". 4. Ajalugu 4.1 Esimesed norralased Kunagised norralaste esiisad olid sattunud praegusele Norra alale põhjapõtrade küttimise käigus(umbes 10 000 aastat tagasi, siis kui mandrijää taandus Skandinaaviast). Kõige esimesi inimtegevuse jälgi on leitud Østfoldi maakonna kaguosast, Rootsi piiri lähedusest. Puudub kindel teave kust tulenevad norralaste esivanemad või mis teed pidi nad sinna on sattunud, kuid kindel on see, et see läbis Østfoldi. Sealsetest asundustest leitud esemed on sarnased leidudega Lõuna-Rootsist ja Taanist. 4.2 Viikingite aeg (umbes 8001050) Viikingiajaga lõppes Norras eelajalooline periood. Kuigi puuduvad kirjalikud materjalid selle ajastu kohta, on aimu andnud selle kohta arheoloogilised leiud. Sellele ajastule heidavad veidi valgust ka saagad, kuigi saagad pandi kirja hiljem, põhinevad need põlvest põlve suuliselt
Rästikud on harjunud kasutama ühetsid ja samu pesapaiku talvitamiseks. Mõnikord vahetavad nad talvitumispaika. Mõnikord magavad mitu rästikut ühes ja samas urus talveund. Harva on rästikute urus ka vaskuss. 8 OHUSTATUS JA KAITSE Rästiklaste vaenlasteks on mägrad, rebased, tuhkurid ja mõned linnud. Kui rästiku poeg näeb inimest lähenemas siis ta üritab eemale roomat, nagu ka tema esivanemad. Hammustab vaid siis, kui talle peale asutad või teda kätte võtta. Rästiku hammustus on haigusi tekitav ja samas ka väga mürgine. Rästikud üritavad inimestega kokkupuuteid vältida, kui näevad inimest lähenemas poevad peitu või millegi varju. Võib juhtuda ka nii, et me seisame rästiku kõrval, ilma et me ise seda teaks, aga rästik ei tee sellest välja, sest me ei valmista talle ohtu ja tema arust on tal targem jääda märkamatuks
Kreeta kultuur Kreekas elas teadmata päritoluga rahvas, kes umbes 2000 aastat enne kristust rajas Kreetal tsivilisatsiooni. Mütoloogia seostab tsivilisatsiooniteket kuningas Minose valitsemisega. Kasutati kirja, millest tänapäeval aru ei saa. Kreeta saarel oli mitu lossi, mille ümber asusid linnad. Tuntuim loss oli Knossos. Lossidel oli mitu otstarvet: 1) Laoruumid ja käsitöö kojad näitavad neid majandus keskustena 2) Lossid olid usukeskused ja kultuse paigasd. Losside ees oli tavaliselt suur väljak 3) Poliitilise võimu keskus Lossid olid kindlustamata. Kreeta kultuuri eripäraks on sõjakate joonte puudumine. Kunstis domineerisid naised. Oletatakse, et ühiskonda võisid juhtida naised. Mükeene kultuur Põhja poolt tungisid Kreekasse tänapäeva kreeklaste esivanemad. Nende arengu tase oli kreetalaste omast madalam. Osa kreeklasi tungis üle mere Kreetale...
1. Mõrdr ja ta tütar Unnr, parim kosjakaup. Höskuldr ja Hrutr ning nende 11. Thorvaldr sõitis oma naise ja Thjostolfiga peolt koju. Naine käis rahaga esivanemad/järglased. Hallgerdri pärast peavad mehed kannatama. pillavalt ümber ja solvas meest ning see lõi siis teda. Hiljem sõitis ta oma Vendade suhted halvad. 8 mehega Karusaartele, et sealt jahu ja vinnutatud kala juurde tuua. 2. Höskuldr ja Hrutr sõitsid Altingile. Hrutri ja Unnri kihlus. Läksid koju. Hallgerdr oli väga löödud. Kasvataja tahab kätte maksta ning tapab mehe. Hrutri onu Özurr ütles, ettema vend Eyvindr oli surnud ja jättis talle Gula 12. Sulased ilmusid kohale, kasvataja uputab paadi ja mehe. Kodu sõites oli tingil päranduse, kuid vaenlased võtavad selle ära, kui ta kohale ei ilmu. Hallgerdr tal vastas ja sai teada, et ta mees oli surnud. Naine annab ...
· Amfiteatrid korraldati gladiaatorite võitlusi. ( Colosseum ) Rooma piirkonnad : Kreeka kultuuri mõjutused : Tähtsamad Rooma kirjanikud : · Plautus · Vergilius · Titus Livius · Apuleius · Lukianos Kõnekunsti tähtsus Kõnekunsist sõltus poliitiku edukus. Tähtsamad esindajad Cicero Varasem usund loodusjõud ja vaimud, antropomorfsed jumalad. · Laarid maja kaitsevaimudest tähtsamad, näiteks esivanemad. · Geenius maokujuline vaim, kes kaitses abielu. Tähtsamad jumalad : Janus Uste, piiride ning lõpu ja alguse jumal. Jupiter taeva-, pikse- ja tormijumal = Zeus(Kreeka) Juno & Minerva abielukaitsa & tarkusejumalanna = Hera &Athena(Kreeka) Neptunus merejumal = Poseidon(Kreeka) Vulcanus tulejumal = Hephaistos(Kreeka) Mercurius kaupmeeste ja teekäijate jumal = Hermes(Kreeka) Apollo valguse- ja ennustusjumal = Apollon(Kreeka)
Kõik linnuses olijad tapeti, ellu jäeti vaid üks haavatud venelane, kes saadeti Venemaale teatega Tartu langemisest. 1227.a. jaanuaris hakkasid Pärnu alt mööda jääd liikuma 20 000 sõdurit ja üheksandal päeval jõuti Muhu linnuse alla. Muhu linnus vallutati tormijooksuga ja korraldati metsik tapatalgu. Ülejäänud Saaremaa linnused alistusid ja rahvas laskis ennast ristida. Sellega lõppes Läti Hendriku Kroonika ja muistne vabadusvõitlus. Eestlaste allajäämise põhjused Meie esivanemad kaitsesid oma maad 20 aastat. Maa vallutati süstemaatiliste rüüsteretkedega. Eestlased olid põlluharijast rahvas, sakslased olid profesionaalsed sõjamehed ja nende relvastus oli parem kui eestlastel. Sakslased said Euroopast pidevalt täiendust, kuid langenud eestlastel polnud kusagilt pealekasvu võtta . eestlastel puudus oma riik ja maakonnad ei teinud tihti koostööd. Samuti puudus koostöö naaberrahvastega. Vallutajate seljataga oli Euroopa suurim sõjalis-poliitilne jõud,
..........................................lk. 6 Kasutatud allikad...........................................lk. 7 2 Sissejuhatus Oma lühikeses referaadis üritan tuua piisavalt hea ülevaate kolme legendaarse sõltuvusaine kohvi, nikotiini ja alkoholi alguse saamisest, mõjudest ja riskidest. Paljude asjadega meie eludes kaasneb riske, ent igal pool maailmas on just need kolm asja, mis toovad kaasa palju halba. Meie esivanemad tarbisid kõike seda, mida ka meie praegu. Öeldakse küll, et ,,vanasti oli kõik teistmoodi, oldi palju korralikumad". Kuid just siis said kõik need asjad alguse. Sel ajal avastati kõik seda, prooviti nende mõjusid. Nüüd meie tarbime seda kõike ja arendame edasi. Miks me seda teeme ? Me ei tea isegi. Need asjad toovad meile nii palju halba kaasa, ent on suur osa meie igapäeva elust. Mõned inimesed ei oskagi ilma nende aineteta üldse olla. Kurb, aga tõsi !
Oluline oli esivanematekultus; lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad.Üldiselt oli kultus tõenäoliselt perekeskne ja praktilise iseloomuga, kutselisi preestreid ja keerukat mütoloogiat polnud. Loomismüütidest võib jälgi leida 5 rahvalauludest. Oletatavasti uskusid meie esivanemad, et maailm tekkis hiigellinnu munast ning keerles ümber ilmasamba ümber, mille külge oli põhjanaelaga kinnitatud taevalaotus. Tähtsal kohal oli ohverdamine. Ohvipaikadeks olid hiied, üksikud puud (tamm, pärn), allikad, kivid, mäed, järved, ning jõed. Ohverdamine toimus peamiselt pühade ajal ja tähtsamate tööde eel ja järel. Kõige sobivam nädalapäev ohverdamiseks oli neljapäev. Ohverdati kariloomadelt ja põllult saadud saaki ja vahel ka loomi
Lennuki pidulik vettelaskmine saaremaal. pildil meeskonna kuus põhiliiget. 2 http://www.lennuk.ee/src/projekt/meeskond.php?L1=projekt&L2=meeskond 3 http://et.wikipedia.org/wiki/Kaido_Kama 4 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9909/lennuk.html 5 http://et.wikipedia.org/wiki/Tiit_Pruuli 6 2. 78 MIKS REIS ETTE VÕETI? Eesti on koht, kust saab merele minna. Vähemalt tuhat aastat on meie esivanemad Läänemerd sõitnud. Eesti meremehi on kohatud peaaegu kõigis maailma sadamates. Ent teadupärast pole veel ükski Eesti laev purjetanud ümber maailma. Kaugpurjetamise selts Thetis saadab Lennuki ümbermaailmasõidule, mille sügavaim eesmärk on tõsta Eesti kui mereriigi mainet. Reisil tehakse vahepeatus 36 sadamas, igal peatusel püütakse tutvustada Eestit. Reisi ettevõtmisel oli veel kaks laiemat eesmärki. Esiteks tahtis laevameeskond kaasa
meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid. Ohvrikivi on looduslik pühapaik, mille pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatud 0,2-1 meetrise läbimõõduga lohud. Maarjamaa oli Liivimaa ja Eesti alade üldine nimetus, milles laskis käibele piiskop Albert. Mõõgavendade ordu on vaimulik rüütliordu. Ülesanne nr.3 Vasta järgmistele küsimustele? 1. Milliste rahvaste kokkusulandumise teel kujunesid meie esivanemad? Soome-ugri, indoeurooplased 2. Kuidas olid muinaseestlased seotud viikingitega? Umbes 600.aasta paiku muutusid olud rahutumaks, millele viitab aktiivne linnuste rajamine Eestis. Peamine oht tuli Skandinaaviast. Viikingid tegid sõjaretki Eestisse, kuid püsivalt siin kanda kinnitada ei suutnud. 1187.aastal vallutati Sigtuna saarlaste poolt. Rootsi viikingid tegid Saaremaale rüüsteretke ning kui saarlased seda märkasid, läksid nad viikingitele järgi ning
Siroko 4 toob endaga kaasa liivatorme. Vihmad algavad Itaalias enamasti oktoobri lõpus. Kõige vähem sajab Foggia ( 460 mm ) piirkonnas ja kõige rohkem Veneetsias ( 1520 mm ) . Itaalia kaunid Alpid Rahvastik Itaalias elab 58 103 000 elanikku ning rahvastikutihedus on 192,8 in/km². Itaalia rahvastik on sama mitmekesine kui riigi maastik. Itaallaste esivanemad latiinid ja etruskid on aja jooksul segunenud mitmete rahvastega - kreeklaste, langobardide, normannide, prantslaste ja hispaanlastega. Immigrante on sellel kingkujulisel maal ligi 5%. Kuigi Itaalia rahvastik koosneb paljudest eri rahvastest, on seal siiski säilinud rahvustunne ja kohalik identiteet. Kõige paremini on näha isamaalist ühtsustunnet siis, kui rahvas elab kaasa jalgpalli rahvuskoondisele. Euroopa Liidu maadest on Itaalias kõige enam vanureid, seal toimub rahvastiku
Eduard Vilde (1865 1933) Eduard Vilde looming kujundas suures määral Eesti varasema kriitilise realismi ilme. Kirjutas oma esimese jutustuse juba 17 aastasena ning peatselt sai temast kõige populaarsem eesti kirjanik. Ärgatas huvi oma maa ja rahva kui ka kogu kaasaegse Euroopa elunähtuste ning uuemate rahvusvaheliste mõttevoolude vastu. Vilde teostega jõudsi eesti jutustav proosa vähenõudlikust, zanriliselt ebamäärasest külajutust laiahaardeise panoraamromaanini ning psühholoogilise novellini. Ka tema näidendid kuuluvad eesti klassika põhivarasse. Vilde viiekümne aasta jooksul kestnud kirjanduslikus töös saame erstada kolme järku. Esialgu kirjutas ta peaasjalikult kergesisulisi põnevus ja naljajutte. Teisel perioodil oli ta teadlik ning järjepidev realist. Paguluses alanud kolmanda loomingujärgu teostele on iseloomulik psühholoogiline süvenemine ja kunstiline viimistletus. Vilde lapse ja nooruk...
Ta asutas 1693.a. Protestantlik-anabaptistliku konfessiooni. Amisid võtavad piiblit sõnasõnaliselt, eriti rida Pauluse 2. kirjast korintlastele: ,,Seepärast minge ära nende keskelt ja eralduge neist." Esimesed amisite kogudused loodis Sveitsis. Tegemist on maailma ühe kõige kummalisema religioosse kogukonnaga, kuhu võõraid tavaliselt ei lubata. Kunagi ammu, sattunud pärast reformatsiooni tagakiusamise alla, lahkusid nende inimeste esivanemad, protestandid-anabatistid, Elsassist, Sveitsist ja Hollandist, et sõita Uude Maailma. Olles end Ameerika idarannikul siise seadnud, otsustasid nad isekeskis, et ei muutu. Et ei integreeru ühiskonda, ei osale sõdades ega valimistel, vaid kõnelevad kangekaelselt oma keelt, milleks on segu saksa ja hollandi keelest. Ameerikas on neid umbkaudu 200 000, eelkõige asetsevad Pennsylvanias. Tegemist on sügavalt religioosse kogukonnaga. Nad püüavad rangelt käituda piibli käskude järgi
Akadeemias,Münchenis ja ka Düsseldorfis. Alates aastast 1973 antakse välja Kristjan Raua nimelist Kunstipreemiat (ka Kristjan Raua nimeline aastapreemia),mis on eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia. Kristjan Raual on ka kaksikvend Paul Raud. Raud suri aastal 1943 19. mai Tallinnas. 2 krooni-Karl Ernst von Baer (täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn) sündis aastal 1792 28. veebrualil Järvamaal Piibe mõisas. Tema esivanemad on pärit Saksamaalt Westfalenist,sealt on ta saanud ka oma rüütlitiitli. 1814 kirjutas Baer doktoritööna "Eestlaste endeemilised haigused" ("De morbis inter Esthonos endemicis"), mis on uurimus eestlaste haigustest. Aastal 1976 ilmus see Ülo Torpatsi poolt eesti keelde tõlgituna. 1817. aastal asus ta professori kohale Königsbergi Ülikoolis,1834. aastal Baer Peterburi ja samal aastal valiti ta Peterburi Teaduste Akadeemia liimeks. Ta oli Vene Geograafia Seltsi asutaja ja
Evolutsioon 1. Evolutsioon. Evolutsiooni 4 vormi (füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne) ning nende sisu. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Füüsikaline ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide) tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. Keemiline aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine iga eluvormi ehituse ja talituse sobitumine elukeskkonna tingimustega; liigistumine liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine ...
200-300 inimest ruutkilomeetri kohta, kõige tihedam on see Sveitsi platool (seal elab üle 60% elanikest), kus asuvad ka suuremad linnad. Loomulik iive on kahjuks väike, kõigest 0,7%. Rahvaarv suureneb peamiselt välismaalaste sisserännu ja nende suures sündivuse tõttu. Euroopa maade seas on Sveits riik, kus välimaalaste tähtsus on üks suuremaid, see moodustab 18,5% rahvastikust. Seega räägitakse ka väga mitmesuguseid keeli. Kahel kolmandikul sveitslastest on saksa esivanemad. See osa rahvast räägib saksa keelt. Lääne pool räägitakse tavaliselt prantsuse keelt. Seda kasutab 18 % elanikest. Lõuna pool, Ticino kantonis, räägivad sisserännanud itaallased oma emakeelt, see on umbes 10 % rahvastikust. 6% räägitakse muid keeli ning ainult 1% kogu rahvaarvust räägib riigikeelt, mis on ka retoromaani keel, mida kõneldakse Graubündeni kantonis. Usu poolest on umbes 48 % sveitslastest on katoliiklased ja 44% on protestandid.
aladeks. Pärast laastavaid epideemiaid ja sõdu 17 saj, mis olid suures osas need alad tühjendanud 17 sajandi lõpuks eelnevatest elanikest, austati ala peamiselt Algoquini keelt rääkivate selle maa eelnevate asunike järglaste poolt. Paljud neist riikidest oli mitmerahvuselised ja vahepeal mitmekeelsed ühiskonnad, mis tekkisid eelnevate haiguste, ühiskonna ebastabiilsuse ja tugevate Iroqiude põhjal. Nemad, nagu ka nende esivanemad olid tuhandeid aastaid teinud, rõhusid põllumjanadusele(mais, päevalilled, oad jne), mida täindasid hooajalised jahid -mitte korilus- jahindus ühiskond nagu öeldakse levinud müütides. 1650-deks olid nad, nagu enamus tolle aja ühiskondi, osa suurest majandusest tänu oma karusnahaga kauplemisele. Ohio alasid asutavad rahvad ajaloolisel perioodil olid Miamid(suur ühendus), Wyandots'id(koosnes põgenikest, peamiselt lagunenud Huroni ühiskonnast),
2000. a eKr kreeklaste esivanemad Balkanil Egeuse ehk Kreeta-Mükeene ajajärk - 2000 - 1100 eKr Klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni eellugu. Minoilise kultuuri algus - 2000 eKr. Harisid põldu, pidasid ülemeresidemeid (vask). Kreeka kuninga Minose valitsus. Tuntakse arheoloogia kaudu. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda. Tähtsamad lossid (ristkülikukujuline keskõu, ebakorrapäraselt ruumid, kanalisatsioon), tuntum Knossos. Losside ümber linnad. Majanduskeskus, usukeskus, kultuspaik (puudusid eraldi templid), võimu keskus. Lossid kindlustamata, ladudega. Kreeta kultuuris puuduvad sõjakad jooned. Kultusloom härg. Naiste suhteline domineerimine. Mükeene kultuuri algus - 1600 eKr. Kreeklased kasutasid tõenäoliselt hobukaarikuid. Lineaarkir...
2. Kreeta ja Mükeene kultuuri erinevused. Kreeta- kultuur sai nime legendaarse kuninga Minose järgi. Kultuuri kandjaks etnilise päritoluga rahvas. Kasutasid A-lineaarkirja (mida ei osata tänapäeval lugeda). Majandus-, usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid, mis olid kindlustamata ja nende ümbert puudusid linnad. Puudusid sõjakad jooned ja religioossed pidustused. Ehitati jumalate kujusid. Mükeene- kultuur sai nime tuntud lossi järgi. Kultuurikandjaks olid kreeklaste esivanemad ahhailased. Kasutati lineaarkirja B(tänaseks dešifreeritud). Samuti kultuurikeskusteks lossid. Lossid olid kindlustatu ja ümbrusest puudusid linnad. Losse ümbritsesid kiviplokid. Freskodel domineeris sõjatemaatika. Skulptuuriteoseid polnud (Lõviväravad Mükeenes). Minose kultuur 2000-1400 eKr, Mükeene 1600-1100 eKr. 3. Vana-Kreeka erinevad ajajärgud ja iseloomustus. KREETA-MÜKEENE- pani aluse Euroopa ts ja pani aluse kreeklaste jumalkonnale (panteonile). TUMEAJAJÄRK-
Nende käest levis see kunst teistesse maadesse ning pronksi ei kasutanud peagi enam keegi .Hediidis olid maagirikkad mäed, kus leidus küllaldaselt rauda, vaske, tina ja kulda. Väike-Aasia tasandikel asusid stepid, ning Lõunas asusid seedrimetsad, kus tegeldi karjakasvatusega. I aastatuhandete algul eKr Egeuse merest ja Pärsia laheni ulatuvat maad nimetati vastandite maaks, kus elasid pärslased, nad olid suguluses Indiasse tunginud aarjalastega, kes on tänapäeva hindude esivanemad. Pärsias tegeleti vähe põllumajanduse, käsitöö ja kaubandusega. Foiniikialased elasid Vahemere ja Araabia poolsaare kõrbete vahel, mis oli vanal ajal tuntud Kaanani nime all. Foiniiklased olid suured meresõitjad, neid soosis selleks Põhja-Foinikases asuvad seedripuud, millest tehti laudu ehituseks. Juudid, kes olid vanasti heebrialased, elasid Palestiinas, Kaanonimaa Lõunaosas. Juuda riigi maastik oli väga vahelduv st. palju mägesi, kiltmaasid, orge, jõgesi ja järvi
Ajalugu Maa või riigi esmane nimetus Arminiya esineb kiilkirjas tekstides, mis kuulusid Pärsia kuningas Dareios I-le, kes valitses aastatel 522-486 eKr. Nendel raidkirjadel nimetatud armiinid, keda Herodotos nimetas armeenlasteks, olid ühe tänapäevase oletuse põhjal pärit Indo-Euroopa rahvaste seast, kes olid ümber asunud oma kodumaale Euroopast läbi Väikese Aasia. Umbes 12. sajandil eKr. tänapäeva armeenlaste Indeurooplastest esivanemad koos frangi sugulashõimudega asusid elama Frangi riigist Väike Aasiasse ja elasid umbes 600 aastat kõrvuti hetiidide rahvastega. Seejärel liikusid nad rohkem itta ja jäid elama Armeenia mägismaa lääne ja edela aladele. Urartu riik Esimesed olemasolevad andmed Armeenia mägismaast pärinevad 14.sajandist e.kr. Seal asusid Nari riik Vani järve ümbruses ning Hayasa ja Alzi riigid lähedalasuvates mägedes. 9.sajandil e.kr
USA, Prantsusmaa. * Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine sündimus langeb, suremus tõuseb veidi, iive on negatiivne, rahvaarv kahaneb. Mitmed Põhja riigid nt Eesti. 8. Rännete II etapi iseloomustus. (3 suunda, kust? kuhu? miks?) * Türgi, Põhja-Aafrika, Venemaa, Kariibimere saared, India, Pakistan -> Euroopa. Hea elatustase. * Ladina-Ameerika, Mehhiko, Kuuba, Euroopa, Jaapan, Hiina, New York -> USA. Töökohad. *Venemaalt Saksamaale- Paljude esivanemad elavad Saksamaal. 9. Migratsiooni põhjused. Tagakiusamine, sõda, perekondlikud põhjused. 10. Religiooni tähtsus tänapäeval. * Naised ei saa õppida. * Peetakse jõule. * Paastumine. * Kloostrid. * Ususõjad. * Vabad päevad (pühad). 11. Laste arv peres maailma erinevates piirkondades. Põhja riikides vähem (1-2 last peres), Lõuna riikides rohkem (10-12 last peres). III 1. Millal ja miks hakkas rahvaarv kasvama? Viimaste 1000.a ja seda eriti viimasel saj
mis jäävad inimese ja tema enda, inimese ja tema maailma vahele, eraldades teda kõigest. Hullus on võimalik kõige kaudu. Hullus ei kuulu enam languse ega looduse korda. XVIII saj lõpul hakkab hulluse võimalikkus samastuma miljöö ehitusega: hullus kujutab endast nüüd kaotatud loodust , ummikusse aetud meeli , ekslevat iha, Hiljem hakati uskuma ,et inimene käib oma esialgse tüübiga võrreldes alla. Usuti ,et lapsed kannatav isa pattude pärast, meie kauged esivanemad hakkasid vähehaaval kõige tervislikumast eluviisist kõrvale kalduma, meie vanaisad sündisid pisut nõrgematena, neid kasvatati leebemalt, neil olid omakorda neist nõrgemad lapsed, ja meie, neljas sugupõlv, võime kaheksakümneaastaste jõust ja tervisest midagi teada veel ainult kuulu järgi. ,,kõik mis ümbritseb elusolendeid , püüab neid hävitada". Indiviidi surm, samuti tema hullus ja võõrandumine paiknevad väljaspool indiviidi ennast. Just väljaspoolsuses ja asjade rõhuvas
Riiklik korraldus ja linnriigid. Kreeka. Sissejuhatus: Kreeka on vanim kõrgkultuur Euroopas. Kujunes Vana-Ida kultuurriikide äärealal ja seetõttu haaras endasse sealsete rahvaste kultuuri, traditsioone, jäädes sealjuures siiski originaalseks Kreeka kultuuriks. Kreeklaste esivanemad olid Indo-Eurooplased, kelle vanim asuala oli palkanipoolsaare põhjaosas. Tumeda ajajärgu lõpul hakkas Kreeka ühiskonna areng kiirenema ja 8.sajandist eKr ilmnesid taas kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused. Uuteks keskusteks olid saanud linnad. 8.sajandil hakkasid Kreeklastel kujunema linnriigid. Mitmes linnriigis vaikselt hakati käsile võtma seaduste üleskirjutamisi sellega oldi antud ühiskonna sisemisele ehitusele ja õigukorraldusele kindlamad ja selgemad piirjooned.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
