kaotatud on. Põlvkonniti on meieni jõudnud eestlaste sallimatus teiste rahvuste vastu. Eestlane on tavaliselt kriitiline nii enda kui ka teiste vastu. Olla eestlane on tänapäeva noore jaoks igati erinev, sest ka iga inimene on erinev. Mõni tunneb uhkust enda rahvuse, traditsioonide, saavutuste üle. Mõni aga arvab, et eestlane olla on tühine ja soovib olla sündinud mõnda teise, mõjuvõimsamasse ning rohkem arenenud riiki. Mina isiklikult arvan, et eestlane olla on uhke. Meie esivanemad on palju üle elanud ja samuti palju saavutanud, ning selle üle on meil põhjust uhkust tunda. Noort inimest peetakse sageli kellekski, kelle ainsateks kohustusteks on koolis käia, vanemate sõna kuulata, kodutöid teha. See aga ei tohiks nii olla ja eriti just 21. sajandi Euroopas. Kõik see, mida on eelnevatelt põlvkondadelt õpitud, tuleks edasi anda ka järglastele. Nemad hakkavad ju siiski valitsema edaspidi seda, mida meie praegu hoiame. Teistega tuleks käituda nii
VANA-KREEKA EHITUSKUNST Kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt pikema aja vältel. 12. e.Kr tungisid Kesk- ja Lõuna-Kreekasse dooria, Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia rannikule joonia hõimud. 11. - 8. sajandil e.Kr. oli kreeklaste elu veel lihtne ja looduslähedane. Oluliseks uuenduseks oli raua lai kasutuselevõtt. Tekkisid eraldiseisvad linnriigid, mis omavahel võistlesid, vahel ka sõdisid. Ühtset Kreeka riiki ei tekkinudki, ometigi tundsid kreeklased ennast ühtse rahvana. Kreeklaste usund oli polüteistlik oli mitmeid jumalusi. Jumalaid kujutati nii välimuselt kui käitumiselt inimesesarnasena. Kreekast on ka pärit ka sportimine (esimesed olümpiamängud 776 e.Kr.). Kõrgelt hinnati ka vaimse kultuuriga tegelemist. Kujunes välja filosoofia ja teaduste alged, kirjandus ja teatrikunst. Vana-Kreeka vabaõhuteater oli iseloomulik ehitis. Vaatajate pingiread (theatron) olid raiuti hobuserauakujuliselt looduslikust mäenõlv...
kõrbeelanikud kui ka loomad, kes kaevavad neid mugulaid kuival ajal ning tarbivad neid söögiks. Kalahari kõrbes kasvab huvitavaid kaktusesarnaseid piimalilli, metsikuid arbuuse, velvitsia, havortia, kõrbesoomuki, kivitaime, piimalille, kaktuse jt. Seal elavad iidsed Aafrika asukad - busmanid (võsainimesed). Nad on väga väikest kasvu ning on kohastunud eluga kõrbetes. Busmanid on kütid ja korilased, keda olid ka inimese esivanemad aastatuhandeid tagasi. Jahirelvadena kasutavad nad odasid, viskenuiasid ja mürgitatud nooltega vibusid. Vihma eest kaitseks ehitavad nad endale puuokstest ja nende vahele põimitud rohust onne. Sageli jäävadki need vaid vihmakaitseks. Päeval ollakse lihtsalt tuulevarjus ja öösel istutakse lõkke ääres. Et loom sureks, kastetakse noole ots mürgi sisse. Pärast jälitatakse saaki, kuni see sureb. Küttides on neil väga napp riietus. Viimasel ajal riietub enamik busmaneid tänapäevaselt
Indiaanlased Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste üldnimetus. Kui Kolumbus Ameerika avastas, elasid seal miljonid indiaanlased. Põhja-Ameerikas oli üle 400 erineva indiaani hõimu. Kuna Kolumbus arvas, et ta oli jõudnud Indiasse, nimetas ta Põhja-Ameerika elanikud indiaanlasteks. Tegelikult oli igal hõimul oma nimi. Tänapäeval elab Ameerikas umbes 35 miljonit indiaanlast. Indiaanlastel on sirged mustad, siledad ja tihedad juuksed. Neil on rässakas kehaehitus ja kollakaspruun nahk. Indiaanlasi kutsuti punanahkadeks seepärast, et nad värvisid ennast. Neil on kõrge, tavaliselt küllaltki lampe laup ning jõuline ja kongus nina. Silmavärv on indiaanlastel enamasti tumepruun. Indiaanlased on tavaliselt keskmist kasvu, vahel ka väiksemad. Indiaanlased kõnelesid erinevaid keeli, samuti erinesid nende tegevusalad. Sageli olid hõimud üksteisega vaenusuhetes. Rannikuindiaanlased elasid paikselt hüttides. Naised kasvatasid maisi, aedvilju ja tub...
Ilma kodumaata ja seeläbi ilma kodakondsuseta inimene on tühi koht siin ilmas. Iga riik vajab rahvast ehk kodanikke ja kodanikud ühiskonda ehk riiki. Meile inimestena on tähtsad inimõigused-õigus elule, vabadusele, inimväärsele kohtlemisele ja vabale eneseteostusele. Me tahame hoida rahu ning elada oma elukeskkonnas ja kodumaal. Meie rahva kodu on Läänemere idarannikul, Soome lahe, Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel maa-alal, kus meie esivanemad on juba ühiskonna liikmetena toimetanud juba mitmeid sajandeid. Meie jätkame siin oma taasloodud vabariigis esivanemate ühiskondlikku rada ja seega oleme me kõik Eesti Vabariigi kodanikud. Me oleme siin sündinud ja üles kasvanud. Meile ei ole antud valida, kus me sünnime või mis riigi kodanikud me olla saame. Me oleme kõik eesti kodanikud, järelikult peame tegema kõik ,et oma riiki hoida ja säilitada seda järeltulevastele põlvedele-tulevastele kodanikele ,sest nii on juba kirjas
Ründel kasutab ta ka oma tiibu, mille nukkidega antud hoobid on võrreldavad täiskasvanud inimese rusikalöökidega. Vihane kühmnokk-luik võib ka inimesele eluohtlik olla: kui teda ärritada, ründab ta meelsasti. Inimene ohustab kühmnokk-luike eelkõige veekogude saastamisega. Kühmnokk-luik ei ole looduskaitse all. Luige eestikeelne nimetus tuleneb tema iseloomulikust kumavast hüüust. Sama päritoluga on karjapasunal "luikamine". Ent kühmnokk-luik on peaaegu tumm. Luikedena on meie esivanemad tundnud ikka neid suuri valgeid linde, kes meilt kevadel ja sügisel läbi rändavad, oma kogunemiskohtades meeleolukaid luigekontserte annavad ning sügisel peatset lume tulekut kuulutavad. Kasutatud kirjandus: http://www.eoy.ee/varamu/linnulood/kyhmnokk.html http://arvianderson.blogspot.com/2007/06/tagaajamine-khmnokk-luik-chase- mute.html http://matk.edu.ee/loomad/Linnud/CYGOLO2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BChmnokk-luik http://matk.edu.ee/loomad/Linnud/CYGOLO.htm
keegi, kes julgeb korra kas või üle raamiääre kiigata on ühiskonna jaoks ohtlik või häbiks meie rahvusele. Pigem on häbiks need inimesed, kes jätavad eestlastest mulje kui õelatest ja ebatoletantsetest inimestest, kelle arvates on olemas nende arvamus ja vale arvamus. Nii nagu ajad muutuvad peavad ka inimesed muutuma. Me ei saa enam ammu toetuda oma tegemistest samadele asjaoludele, mille abil toimetasid meie esivanemad koobastes elades. Koos ühiskonna muutumisega peavad ka kodanikud leidma endas veidi avatust, et minna kaasa või vähemalt leppida teatud uuendustega. Perekond ei tähenda enam ammu ema ja isa ja lapsi. On olemas ju pered, kus on ema ja lapsed, isa ja lapsed, ka naine ja mees ühegi lapseta on pere. Selleks, et maailma silmis positiivse kuulsusega riik olla peavad eestlased vastu võtma mõningaid uuenduslikke otsuseid. Ka selliseid, mis esmapildul võivad tunduda kasutud ja valed
kaubandus ( mererööv? ) Ühtset riiki arvatavasti ei teki NB! Arenenud laevandus ja ümberkaudsete merede kontroll viib tsivilisatsiooni üldise rahumeelsusele! Kreeta kultuuri allakäik: ~1 500 eKr. - toimus vulkaanipurse Thera saarel. MÜKEENE KULTUUR Mükeene kultuur ( 1 600-1 100 eKr.) : ~1 600 eKr. Kujunes Mandri-Kreekas välja Mükeene tsivilisatsioon. Elanike etniline päritolu indoeurooplased; tänapäeva kreeklaste esivanemad. Kultuuri nimi tuleneb linnast Peleponnesose poolsaarel. Mükeene kultuuri mõjutused Kreeta Minoiliselt kultuurilt: ~15. saj. eKr, pärast Minoilise kultuuri allakäigu algust tungisid kreeklaste esivanemad Kreetale ja allutasid selle. Kreeklaste sõjalise edu aluseks peetakse sõjavankrite kasutuselevõttu. Ühiskonna- ja kultuuritasemelt madalama arengutasemega kreeklased võtsid üle kreetalaste kombed ja eluviisid ning kohandasid seda oma vajadustele.
järkjärguline mõõdukas püsiv muutmine väiksema koguse ja/või energiasisalduse suunas koos regulaarse füüsilise aktiivsusega. Et toitumisharjumuste püsiv muutmine on enamikule inimestele raske, on dieedipidajatele loodud erinevaid ärilisi ja mittetulunduslikke tugigruppe. Kiviaja dieet Viimaste aastate jooksul on muutunud populaarseks nii nimetatud kiviaja dieet. Nüüd näitavad aga mitmed uurimused, et meie esivanemad ei toitunud hoopiski mitte vaid metsloomade lihast, kalast, pähklitest ja marjadest. Nimelt kirjutas Ameerika teadusajakiri PNAS, et Itaaliast, Venemaalt ja Tshehhist leiti ligi 30 000 aastat vana jahvatatud jahu ning jahvatuskivide leidu.Leid näitab, et ka kiviajal jahvatasid paljud inimesed erinevates kohtades jahu. Seda küll arvatavasti kartulisarnastest juurtest, seda veega segades ja praadides.Teadlaste arvates on varasemad
Seega on veidi raske piiritleda Harry ja Doriani tegelikku suhet. Ilmselt olid nad siiski eelkõige sõbrad, alles seejärel oli Harry Doriani vaimseks juhiks ja õpetajaks. Kaheldav on, kuivõrd kasulik see lord Henry mõju Dorianile tegelikult oli, kaldun arvama et Doriani hukkumine sai alguse just sealt, kus Basil ei suutnud nende kahe kohtumist vältida. On ammu teada, kuidas inimesed rikuvad oma elu ainult liiga palju mõtlemisega. Meie esivanemad elasid püstkodades, käisid jahil, paaritusid ja ei vaevanud oma pead sellega, kuidas võimalikult hästi elada või rippuda looduse poolt vaid lühikeseks ajaks määratu küljes. Vaid tänu Harryle tekkis Dorianil kinnisidee oma kaunist välimusest kinni hoida, see, mis oli talle varem tundunud täiesti iseenesestmõistetav - fakt, et ta kõigile meeldis, et inimesed teda heameelega vaatasid ja nautisid temaga koosolemist, muutus talle
haritud ja ka vähem tarkadele inimestele. Minule ja kindlasti ka paljudele teistele inimestele on vastumeelne siinne kliima. Eesti ilmastikku me kahjuks muuta ei saa, see jääb alati selliseks nagu ta on olnud: neli aastaaega, palju vihma ja vähe päikest. Kuid ma olen kindel, et me saame palju ära teha selleks, et Eestis oleks puhtam, ohutum ja parem elada. Me kuulusime kaua aega Venemaa ja Saksa okupatsiooni alla ning ei tohtinud heisata isegi oma sini-must-valget lippu. Meie tublid esivanemad nägid kunagi kõvasti vaeva selle nimel, et me saaksime olla vabad ja tunda rõõmu oma kodumaast Me peaksime jätkama oma esivanemate pingutusi ja andma endast kõik, et Eesti oleks veel parem paik elamiseks. Mind isiklikult häirib meie ühise kodumaa juures see, et inimesed sageli ei hooli puhtusest. Räägitakse küll, et meil on siin väga ilus loodus, kuid siiski võib näha, et nii mõnedki maantee äärsed alad on endiselt prügi täis
Tuleb esitada endale küsimus: kui Eesti on Euroopa Liidu liige ja piirid on veelgi avatumad, kas on siis Eestisse jäämas küllaldaselt noori? Noored vajavad eeskuju, neid, keda austatakse ja usutakse. Kuid kas ajakirjanduse kaudu sõnelevad erakonnaliidrid on eeskuju? Kas poliitikute mudaloopimine on eeskuju? Arvan, et üks ja ainus, kes pakkus noortele suurt eeskuju, on siit ilmast lahkunud Lennart Georg Meri. Uus põlvkond noori on targemad ja vabamad, kui olid nende esivanemad. Nad ei täida käske pimesi. Peab olema oskust neile selgitada, miks see või teine käsk on õige. Nad ei ole huvitatud minevikust, vaid tulevikust. Siiski on nad valmis omaks võtma ajaloolise tausta, sest rahvas ilma ajaloota ei ole rahvas. Mis on need Eesti asjad, mis on aidanud meid nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus? Kindlasti on selleks laulupidu, kus saame laulda eesti põliseid laule ning tänapäeva heliloojate kauneid meloodiaid
istutamisel, loobuda väärtpuidu kasutamisest sellisel hulgal ja leida teised väljundid. Teadlaste hinnangul on viimase 140 aasta jooksul globaalne keskmine õhutemperatuur tõusnud 0,5 °C. Kuigi 0,5°C tundub väikese muutusena, on tegemist kõige kiirema globaalse keskmise temperatuuri tõusuga pärast viimast jääaega 10 000 aastat tagasi. Ennustatavalt lubatakse 2100 aastaks ligikaudu 5 °C tõusu. Siis valitseks Eestis selline kliima nagu 10 000 tuhat aastat tagasi, kui meie esivanemad siia mandrijää taandumisel rändasid. Seda saaks võrrelda präeguse Põja-Ukraina ja Valgevene kliimaga. See muudaks taimsestikku, kuna talv muutuks lühemaks ja soojem periood pikemaks. Nüüdsed kasvatatavad kultuurtaimed asenduks riisi, maisi ja teistega. Rändlinnud jääksid paikseks, hülgetel puuduks jää, kus nad poegivad, sinivetikate vohamine. Sademete suurenemise tõttu väheneb Läänemere soolsus ja soolasema vee lembene tursk liigub uutele aladele
Vanakreeka kultuur Kreeka asub Balkani poolsaarel, Egeuse mere saartel.Praeguste kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt.1312 sajand eKr tulid Kesk ja LõunaKreekasse dooria hõimud ning Egeuse mere saartele ja VäikeAasia rannikule joonia hõimud. Tähtsamad maakonnad Lakoonia (keskus Sparta) ja Atika (keskus Ateena) Akropol ülalinn, mis asus künkal Agoraa turuplats, keskväljak käsitöölistele ja kaupmeestele Polis linnriik Kitoon kreeklaste mähitav rõivas Jumalate erinevus inimestest: · Igavene noorus · Surematus · Võim inimsaatuse üle
Ei midagi uut siin päikese all! 21. sajand on toonud meile palju mugavusi: mobiiltelefonid, kiired autod, moodsad kodukinosüsteemid. Siiski on sellel sajandil meile pakkuda vaid materjaalseid väärtusi, sest inimesed on ja jäävad samasugusteks nagu sajandeid tagasi elanud meie esivanemad. Enamikel tiirlevad senimaani mõtted raha, võimu ning enda maine üle ühiskonnas. Selleks, et neid väärtusi endale saada, või neid suurendada, ollakse valmis kõigeks: petma oma lähedasi sõpru, sugulasi, puutuma kokku kriminaalse tegevusega või abielluma inimesega, keda ei armastatagi. Inimene, kes siia ilma sünnib on veel rikkumata, kuid juba varajastes eluaastates puutub ta kokku meie maailma tõelise palega
Müütilises mõtlemises on olulised sellised asjad nagu esimene inimene ja kõik see, mis oli enne. Suur osa müütidest on seotud loomislugudega ja jutustavad sellest, kuidas kaoses kord loodi. Müüdis avaldub mõttemall, selle abil vormitakse eneseteadvust ja ümbruskonna olemust. Võiks siis öelda, et müütiline mõtlemine pole üldse mõtlemine nii nagu meie seda sõna mõistame, see on see, mis on kogu aeg meie ümber, midagi müstilist, mille on loonud meie esivanemad. Müütiline mõtlemine näeb maailma tervikuna, sellel on oma eesmärk rõhutada iga inimese seost päritolumüüdiga ühiste jumalatega, esiisadega ja rituaalitavadega. Filosoofilise mõtlemise tunnusteks on kriitiline mõtlemine, loogilisus, hoiakud, normid ja eetika. Selle alla kuuluvad ka metafüüsiline mõtlemine ning sokraatiline mõtlemine. Metafüüsilises mõtlemises usutakse üldistesse seaduspärasustesse, mitte aga individuaalsetesse tahtmistesse
sealses piirkonnas jäi ristiusu kõrvale püsima ka palju paganlusaegseid jooni, mida nüüd hoiti rohkem salajas. Setumaal austati viljaedendajana Pekot, keda mujal Eestis ei tunta. Pekol oli palju erinevaid rolle, peamiseks vilja- ja karjaedendamine, aga teiste hulgas kaitses ta ka vilja ilma eest ning karja huntide ja muude kahjude eest. Öeldi isegi, et Peko võimuses on ilma muuta. Peko oli ka üks vähestest jumalatest, kelle kohta teame, et esivanemad on kujusid teinud ning sedamoodi austanud. Peko austamine toimus salaja, sellesse olid hõlmatud vaid mõned üksikud pered või külakogukond, mille raames üks perekond hoidis aasta aega Pekot oma viljasalves. Pekoga seotud rituaalid - Peko pidu peeti kaks korda aastas, üks kevadel ja teine sügisel. Algselt erinesid need kombestikult teineteisest oluliselt, kuid hilisemalt olid mõlemas praasnikud sisuliselt samad. Peo kirjeldus M. J. Eiseni ja J. Sandra töödes on
Tere lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased! Ma sooviksin teile täna rääkida liikumisharrastusete olulisusest ja vajalikkusest. Liikumine ja kehaline töö on inimese esmased eluvajadused, ilma lihastööta poleks elu võimalik. Küll on aegade jooksul lihastöö osatähtsus meie elus langenud. Meie esivanemad olid pidevas liikumises, see põhjustas ka tugeva lihaskonna tekke. Kiviajal läbis inimene päevas 20 40 km, tänapäeval loetakse vastavaks arvuks kuni 2 km. Me elame paraku liikumisvaeguse ühiskonnas ja peame normaalseks, et ööpäevas ligi 12 tundi istudes veedame. Meie elu on läinud mugavaks ja kergemaks, sest - käimine on asendunud autosõiduga - trepist ülesmineku asemel on lift - puid raiuda ja tuppa tuua pole vaja, sest meil on keskküte
Kuid see teadmatus ei vabasta meie kangelast süüst. Vägivaldsus on taunitav, kuna oma teoga rikkus ta piiga elu ära. Kas me saame olla uhked oma kangelase üle? Kas vanade eestlaste iidoliks oligi mõrvar ja vägistaja? Tema heateod ja rahva südameis kangelaseks olemine ei ole vabanduseks tema julmadele ja mõtlematutele kuritegudele. Meie rahvasuus mõeldi Kalevipojast välja erinevaid kangelaslugusi, mis levisid suust- suhu ja põlvest -põlve. Tahaks loota, et meie esivanemad ei loonud oma kangelaseks kurjategijat. Jürgen Rooste on öelnud :" Kreuzvald on väga palju pannud ennast sinna sisse, on ju räägitud, et see on 90% tema looming ja rahvaluule vaid lähtepunktiks". Me saame ainult loota, et rahva südames oli Kalevipoeg positiivseks kangelaseks ,keda rasketel aegadel koju tagasi oodati. Tema kurjus ja julmus on kirjaniku väljamõeldis, mis lisasid teosele vürtsi.
Esimesed leitud kunstiteosed koopamaalingud 6. klass Lascaux koopast on leitud isegi mõned 3 meetri kõrgused maalid. Maalidel kujutati peamiselt loomi: piisoneid, hobuseid, sigu, mammuteid, ninasarvikuid põtru jt., väga harva kujutati inimest. Loomamaalid paistavad silma suure tõetruuduse ja realismiga. See on ilmselt seletatav sellega, et kunstnikud oma kunsti objekte, nende käitumist, harjumusi ja muidugi ka siseehitust ning võimeid tõeliselt hästi tundsid. Esiaegsete koopamaalide iseloomulikuks tunnuseks on kompositsiooni ja tausta puudumine. Joonistused on tehtud korrapäratult, sageli üksteise peale. Tausta puudumisel tundub, nagu ripuksid kujutised õhus. Värvidena on kasutatud musta (süsi), valget (kriit), punast ja kollast (ookermullad). Torkab silma sinise ja rohelise tooni puudumine. Seda seletatakse sellega, et esiaegne inimene ei pruukinudki neid toone eristad...
Ameerika põliskultuurid Ameerika asustamine Ameerika asustati 30 000 aastat tagasi Beringi maakitsuse kaudu, kust tulid indiaanlaste esivanemad. Eskimod tulid Põhja-Ameerika aladele hiljem. Tuhande aasta eest ulatusid Põhja-Ameerikasse ka viikingite retked, kuid need ei mõjutanud ameerika põliselanikke. Kesk-Ameerika tsivilisatsioonid Kesk-Ameerika tsivilistsioon kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Neid piiras vulkaaniderohke Kordiljeeri mäeahelik. Olmeegid Olmeegid on 14. 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud. Nende esiletõusuga (u 1200a. eKr) algab Keks-Ameerikas suurte
Millistest sündmustest Eesti ajaloos tahaksin rohkem teada? Ajalugu õpetatakse koolis meile kõigile, ent kui kindlad saame olla, et see, mis meile ajalootunnis räägitakse, on ka tegelikult tõsi olnud? Tänapäeva noortele räägitakse ajalootundides küll rohkem, kui vanemale generatsioonile seda tehti, kuid meie teadmised Eesti ajaloost on imepisikesed, võrreldes sellega, mida Eesti ja eestlased minevikus tegelikult läbi elasid. Oma esivanemate ajalugu on tore teada, sest kes meist ei tahaks põhjalikumalt teada, kus on tema juured ja kust inimene õigupoolest pärineb. Nõukogude aeg oli Eestis alati varjatud pool. Ei tohtinud sellest rääkida ega isegi mõelda. Paratamatult on just see varjatud pool kõige huvitavam. Sellest ei ole kaua möödas, kui noortele räägiti Nõukogude Liidust kui ühest maailma parimast paigast. Kõigil oli töö, katus pea kohal ja leib laual. Ja seda need noored õpilased uskuma pididki. Nüüd, ...
Nõukogude Venemaa õiguslikult Eesti iseseisvust igaveseks ajaks. 26. jaanuaril 1921. aastal tunnustasid Eestit iseseisva riigina ka Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Jaapan, mis tagas ka Eesti Vabariigi juriidilise ehk õigusliku järjekestvuse 1940. aastal alanud okupatsiooni tingimustes. 13. slaid iseseisev Eesti 20 aastat iseseisvust, näitasid eestlastele, et me tuleme riigi pidamisega hästi toime. Need 20 aastat muutsid meie esivanemad ühtsemaks kui iial enne. 14. slaid - Nõukogude okupatsioon Teine maailmasõda tõi kaasa võõraste riikide vallutuse ja pikemaks ajaks kadus reaalselt Eesti riigi iseseisvus. 15. slaid Eesti taasiseseisvumine Tartu rahulepingu kehtivusest lähtus omariikluse taastamise käigus rahva esinduskoguna tegutsenud Ülemnõukogu, kinnitades 1991. aasta 20. augustil Eesti riiklikku iseseisvust. 16. slaid EV 93 sünnipäev
Muinasaeg -> Muistne vabadussõda (1208 1287) -> Keskaeg (1200-1600) -> Liivi sõda (1558 1583) -> Rootsiaeg (1583 1710) -> Põhja sõda (1700-1721) Veneaeg (1721- 1918) Eesti iseseisvumine -> 1918 24. Veb -> Nõukogude aeg (1940-1941 ja 1944-1991) -> Saksa okupatsioon (1941-1944) -> Eesti taasiseseisvumine (1991 20. Aug). 4. Pronksi ei leidu eestis ja see on väga pehme (raud on tugevam, teravam ja vastupidavam). 5. Läänenaabrid Skandinaavia rahvad (rootslaste ja taanilaste esivanemad jötslased), toimus kaubavahetus, aga ka sõdu. Lõunanaabrid Lätlased ja Balti hõimud. Lätlastega üsna head ja tihedad suhted. Idanaabrid idaslaavlased, konfliktid, aga ka aktiivne kaubavahetus. 6. Sõda, kus vallutati maid eesmärgiga neid ristiusku pöörata.1198 Liivlaste vastu Riia all. Ei saavutatud eesmärki. Munk = piiskop. 7. Läti Henriku Kroonika. Autor oli kursis, kuna käis igalpool kaasas ja kirjutas selle üles. Aga
Tekkis planeet Maa-4,6 miljardit a. t., elasid esimesed elusolendid-3miljartit a.t, kujunesid inimese eellased-hominiidid e inimlased 2,5mil a.t, kujunes tänapäeva inimene-100 000a.t, jääaeg-100 000a.t-13 000a.t, oli vanim asustus Eesti alal-Palli asula 11 000a.t, oli Eesti esi -e. muinasaeg-9000a eKr-13.saj. Eesti ajaloo perioodid:Esi- e muinasaeg(9000 a ekr-13.saj), keskaeg(13.saj-liivi sõda- 1558-1583), uusaeg(1558-20.saj)lähiajalugu(al 20.saj) Muinasaja perioodid: kiviaeg (vanem kiviaeg e paleoliitikum, keskmine kiviaeg e mesoliitikum 11 000 a.t, noorem kiviaeg e neoliitikum 1800 a eKr) pronksiaeg (~1800a eKr-500 a eKr) rauaaeg (500a eKr-13.saj) Millise sündmusega algas Eesti keskaeg?- Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad 1208-27 ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Algas ka Muistse vabadusvõitluse tõttu, ja siis oli ka esimene ...
,,Ajad on teised, inimesed endised." (Anton Hansen Tammsaare) Inimkonna ajaloo alguseks loetakse kuue miljoni aasta tagust aega, mil planeedile Maa ilmusid esimesed inimesetaolised olendid. Evulutsiooni vältel arenesid neist ahvi sarnastest olevustest tänapäeva inimesed. Meie esivanemad on pidanud silmitsi seisma sõdade, nälja, revulutsioonide ning erinevate riigikordade ja valitsemisvormidega. Paljud taime- ja loomaliigid pole muutustega kohaneda suutnud, kuid tänu inimeste visadusele, oskustele ja tugevale elutahtele, on nad kohanenud eluga erinevates tingimustes. Aastasadade jooksul on pidevalt ümber kujunenud ühiskond, kuid inimeste põhiprobleemid, olemus ja eetilised valikud on erinevatel aegadel samaks jäänud.
hulkraksete loomade ehitustüüpide areng, pärast mida olid olemas juba tänapäeva tuntud hõimkondade varasemad esindajad. Ordoviitsiumi ajastu on samuti erilise tähendusega, kuna siis ilmusid esimesed maismaal ellujäävad taimed ja vetikad. Siluri ajal arenes edasi aga veemaailm ning tekkisid esimesed kalad. Devoni ajastul hakkas ka elu veest välja liikuma ehk tekkisid esimesed kahepaiksed, kuid nad surid välja. Karboni ajastu pani aluse sauruste tekkele ja seega tekkisid siis sauruste esivanemad. Permi ajastu oli aga kõigele eelnevale väga suur löök, nimelt surid sel ajal välja enamus elusorganisme. Siiski evolutsioon hakkas uuesti arenema ja isegi palju jõudsamalt. Tekkisid uued liigid ja saurused muutusid suuremaks. Uusaegkonnas hakkasid aga hiidroomajad hävima ning kiiresti evolutsioneerima hakkasid imetajad. Neogeeni ajastul hakkasid arenema meile tänapäeval tuntud loomad, nagu rotid, maod jne. Hakkas ka tekkima inimese areng.
Põlvkondadevahelised suhted muutuste lainel Heaoluühiskond on kaasa toonud muutused nii perekonnastruktuuris, kui sotsiaalsfääris. Sündimus on vähenenud ja vanemaealiste osakaal ühiskonnas kasvanud. See kõik on omakorda kaasa toonud laste ja vanemate suhete erinevused ja vääriti mõistmised. Veel sada aastat tagasi elasid meie esivanemad lihtsat elu, kus põhiline eesmärk oli oma perel hing sees hoida ja kuidagi ära elatuda, aidata oma lastel pere luua. Tööd tehti siis varahommikust hilisõhtuni nii mõisniku põllu peal, kui ka oma aialapikesel ning loomalaudas. Tööle olid rakendatud nii lapsed kui vanavanemad. Tihti elasid koos mitu põlvkonda. Lapsi oli palju ühes peres ja pesast kaugele ei kiputud. Lapsed tegid tööd enamjaolt sundimata ja harjumuspäraselt
poolsaarel ja PõhjaAmeerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ning Gröönimaal. Nende asuala laiub idast läände 11 000 km ulatuses. Eskimod jagunevad kaheks liigiks: inuiti keeli kõnelevad inuitid ehk idaeskimod, ja jupiki keeli kõnelevad jupikid ehk Aasia eskimod. Nendest kahest liigitusest hoolimata kasutab eskimote rahvusvaheline organisatsioon kõigi eskimote kohta nimetust inuit. Eskimote esivanemad on tulnud Ameerikasse Beringi väina saarte kaudu Aasiast. Ameerika põliselanike seas on eskimod füüsiliste tunnuste, keele ja elulaadi poolest kõige aasialikumad. Eskimod on elanud Arktika rannikul, püüdes mereimetajaid ning küttides maismaal. Varem elasid eskimod enamasti väikestes eraldatud külades, mille suurus sõltus paiga loodusressurssidest. Tavaliselt elas külas 1050 inimest, kes olid omavahel suguluses. Alaskal olid külad kohati kuni 200 elanikuga. 19
Pere elas vaeselt, Suur depressioon mõjus puuvillakasvatajatele hävitavalt. Isa võttis vastu iga töö, mida pakuti. Kõigest hoolimata meenutas Cash oma lapsepõlve alati härdusega, tundes muret selle pärast, et inimeste side maaga kaob ning hävib ka keskkond, kust tema muusika pärineb. Päritolu Nooruspõlves uskus Cash kuuldud juttude põhjal, et temas on indiaaniverd, kuid hilisem uurimine selgitas, et tegelikult olid tema esivanemad šoti päritolu. Sellest hoolimata tundis ta indiaanlastega hingesugulust ja pühendas neile paljud oma laulud (näiteks "The Ballad of Ira Hayes", "Old Apache Squaw"). 1950. aastad 1950. aastate alguses teenis Cash õhujõudude koosseisus Saksamaal radistina, dešifreerides Nõukogude Liidu armee sõnumeid. Aastal 1954 abiellus John Vivian Libertoga. Neil sündis neli tütart. Johni pidev kodust eemalolek ja sõltuvus mõnuainetest mõjus aga
DANTE ALIGHIERI Sündis Firenzes, kauged esivanemad olid aadikud Võitlus paavsti ja keisri pooldajate vahel, Alighieri kuulus paavsti pooldajate gvelfide hulka Gvelfidel läks hästi, said võimu Alighierist sai tähtis linnaametnik Gvelfid läksid omavahel tülli, jagunesid mustadeks ja valgeteks gvelfideks Mustad võitsid, Alighieri kuulus valgete hulka ja ta saadeti Firenzest minema 20aastat elas pagulaselu Pakuti võimalus naasta Firenzesse kui kahetseb patte, ei olnud nõus. Suurema osa loomingust kirjutab paguluses. Tuntud luulekogu ,,UUS ELU" koosneb 30luuletusest. Kõneleb Alighieri armastusest Beatrice vastu. Kirjutas hingelisest, imetlevast armastusest naise vastu. Kõigepealt kirjeldab, kuidas kohtusid 9- aastasena ning juba siis jättis tüdruk talle kustumatu mulje. Uuesti kohtusid 18- aastasena ja Alighieri armub sügavalt. Kui Beatrice isa sureb, paneb see Alighierit mõtlema, et ükskord võib...
GEORGE WASHINGTON Ameerika Ühendriikide esimene president George Washington sündis Virginias 1732 aasta 22. veebruaril ja suri 1799 aasta 14. detsembril. George Washingtoni lapsepõlvest on väga vähe teada, sest ta hoidis oma lapsepõlves toimunud asjad enda teada.Tema esivanemad olid tulnud Inglismaalt. Ta isa nimi oli Augustine Washington ja ema nimi oli Mary Ball Washington. Vanemad olid istanduse omanikud.George Washingtoni isa suri, kui ta oli 11 aastat vana. G. Washington oli matemaatikas väga andekas. Talle ei meeldinud loteriid, kaardimängud ja hobuste võiduajamine. 15-aastaselt sai temast maamõõtja, hiljem töötas ta riigikontrolörina. Peale seda õppis ta 1752. aastast alates sõjandust ja teenis 1750ndail aastail maakaitseväes.
Kõik loomad, kes siis elasid enam tänapäeval ei ela. Järgmiseks arenesid algselt vees arenenud taimed tasapisi maale. Värsked taimed, mis olid asukohaks saanud maismaa, asusid nad siiski vesistel aladel. 400 miljonit aastat tagasi asusid ka maismaale elama esimesed loomad, kes toitusid algselt taimedest. Neil avanes võimalus leida endile puhke- ja pesapaik. Nad said toituda aind neist taimedest, mis olid maale tekkinud. Esimesteks loomadeks maismaal olid vähid, sajajalgsed ja putukate esivanemad. Ajamöödudes tekkisid ka kahepaiksed. 300 miljonit aastat tagasi tekkisid ka esimesed metsad, kus kasvasid enamasti ainult sõnajalad. 200 miljonit aastat tagasi asustasid maismaad kõige suuremad maismaal kunagi elanud loomad- hiidsisalikud e. saurused. Nad elasid maismaal umbes 160 miljonit aastat. 65 miljonit aastat tagasi muutus maakera kliima jahedamaks ja saurused surid välja, kuna nad ei suutnud ilmastikuga kohaneda. Sauruseid oli nii taime- kui ka lihatoidulisi.
Kõik loomad, kes siis elasid enam tänapäeval ei ela. Järgmiseks arenesid algselt vees arenenud taimed tasapisi maale. Värsked taimed, mis olid asukohaks saanud maismaa, asusid nad siiski vesistel aladel. 400 miljonit aastat tagasi asusid ka maismaale elama esimesed loomad, kes toitusid algselt taimedest. Neil avanes võimalus leida endile puhke- ja pesapaik. Nad said toituda aind neist taimedest, mis olid maale tekkinud. Esimesteks loomadeks maismaal olid vähid, sajajalgsed ja putukate esivanemad. Ajamöödudes tekkisid ka kahepaiksed. 300 miljonit aastat tagasi tekkisid ka esimesed metsad, kus kasvasid enamasti ainult sõnajalad. 200 miljonit aastat tagasi asustasid maismaad kõige suuremad maismaal kunagi elanud loomad- hiidsisalikud e. saurused. Nad elasid maismaal umbes 160 miljonit aastat. 65 miljonit aastat tagasi muutus maakera kliima jahedamaks ja saurused surid välja, kuna nad ei suutnud ilmastikuga kohaneda. Sauruseid oli nii taime- kui ka lihatoidulisi.
Lisaks korjasid eurooplased ameeriklastelt üles süüfilise. Üldises maailmapildis said eurooplased teadmisi juurde zooloogias, botaanikas, etnoloogias ja geograafias. Kui tuua välja maadeavastuste head ja halvad küljed, siis positiivseteks asjadeks nende juures oli kindlasti see, et Euroopa sai uusi teadmisi erinevates valdkondades, mis viisid uute õpetuste sünnini. Lisaks tutvuti uute põllukultuuridega, eriti kartuliga, mis, võib öelda, et on päästnud ka meie esivanemad näljast. Minule kindlasti ei meeldi see, et eurooplased pidid oma tahtmiste saamiseks tegema nii palju halba põlisameeriklastele kas nad olid seda väärt ja kas nad olid üldsegi vaenulikud, seda me kahjuks teadma kunagi ei saa (kui just kunagi kauges tulevikus ajamasinat ei leiutata). Olen kindel, et selle teoga on maailma kaotanud igas mõttes väga palju. See on aga kindel, et suured maadeavastused on mõjutanud ja vastastikuliselt ka täiendanud tänapäevast
meisterdati nendest materjalidest skulptuur. Sugukonnas arvestati sugulust naisliini mööda. Koopamaalingud on leitud kogu maailmast. Kuulsamad Prantsusmaa ja Hispaania koobaste seinamaalingud, millel kujutatakse piisoneid ja põhjapõtru. Vanusteks 15 000 – 30 000 aastat. Maaliti punase, musta, harvem kollase ja valge värviga. Loomutruud joonised viitavad nende heale teadmisele. Võib-olla loodeti loomingu kaudu anda jahiretkedele edu. Võib-olla usuti, et nad on nende esivanemad. Totemism on usund, kus arvatakse, et sugukond põlvneb mõnest loomast. Nooremal kiviajal (100 000 – 50 000 eKr ) Inimesed läksid üle anastavalt majanduselt (küttimine ja korilus) viljelusmajandusele.e Õpiti valmistama täiuslikumaid kivist ja luust tööriistu. Kasutati lihvitud kiviesemeid, õpiti kivi puurima. Leiutati nt oda- nooleotsad, pihukirved,. Loomaluudest valmistati nõelu, harpuune kalapüügiks, vibu, silmaauguga kivikirved, kõplad, ketramine, riidekudumine
Mesopotaamia 1.Looduslikud tingimused · Jõgede vaheline ala · Eufrati ja Tigrise kesk-ja alamjooksul · Lõunas maa kuntslik niisutamine · Pärsia lahe rannikul maa kuivendamine · Naaberriikidele avatud -sissetungid,kaubavahetus · Loodusvarad- savi ja rilliroog 2.Ehitusmaterjalid Leidus küluses savi,millest sai elamute ja tarbeesemete peamine tooraine .Savitahvlitele sai ka kirjutada. 3.Sumerite leiutised · Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad · Kiilkirja kasutusele võtt · Pandi alus linnaelule ja linnatsivilisatsioonile · Ratta leiutajad 4.Mesopotaamia ühiskonnakorraldus · Olulisel kohal preesterkond-suurmaavaldajad · Hiljem valitses linnriiki kuningas-sõjaväe juhtimine ja kohtumõistmine. · Jõukamad mehed moodustasid kodanikkonna · Madalamal positsioonil rentnikud ja orjad · 5.Religioon Mesopotaamia panteoni tipus seisis kolm suurt meesjumalt. Esimene neist ...
Marcus Tullius Cicero oli Vana- Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Cicero tegevusega seondub samuti vägagi lähedalt 17.18. sajandi mõtlejate Locke'i, Voltaire'i ja Hume'i teooriad ja vaimne tegevus. Biograafia Cicero sündis Arpinumi linnas Latiumis rikka lihtkodaniku ja ratsaniku seisusest perekonnas. Tema esivanemad teenisid elatist oma hobuse ja relvadega sõdades, hiljem maksukogujatena. Ta tuli noorukina Rooma ning sai suurepärase retoorika-, filosoofia- ja õigusteadusalase hariduse, mis viisid teda aste-astmelt karjääriredelil ülespoole Biograafia Kõikidesse kõrgetesse ametitesse pääses ta noorimana, mis oli üldse lubatud. Kolmekümneselt oli ta kvestor Sitsiilias. Neljakümneselt preetor ja neljakümne kolme aastasena Rooma konsul
Ajalugu: Islam 1. Millised olid looduslikud tingimused Araabia poolsaarel? Millega tegelesid araablaste esivanemad enne islamit? Millist usku järgisid? Kõrbetega kaetud, tegelesid rändkarjakasvatusega, Jeemenis oli võimalik põlde harida, elasid eraldatud hõimudena ning uskusid veritasusse (vastashõimu liikmete tapmine). 2. Kes oli Muhamed? Kuidas leidis ta enda arvates õige usu? Meka kaupmees, kes käis kuulutamas monoteismi (ainujumalisust). Ta käis palvetamas Hira mäe koopas, kus Allah end ilmutas ja käskis tal sõnumit edastada. 3
kui ei pikenenud leping. Talu ülalpidamine oli niivõrd raske, et mehel pidi kindlasti kõrval olema naine. Need, kes ei tahtnud peremeheks saada, läksid teise tallu sulaseks, kust sai palju tarkusi ja nippe põlluharimise kohta. Mindi ka mõisamoonakaks. Üldiselt arvan, et talupoegade teekond pärisorjast peremeheks oli võrreldavalt pikk ja endiselt piinarikas, paljud seadusemuudatused olid mõttetud ja ei toonud kaasa kummagile osapoolele kasu. On väga meeldiv teada, mis tee meie esivanemad läbi käisid ja tore, et meie ajal sellist lollust pole.
Teatud piirkondades võib olla minimaalne temperatuur kuni -50° kandis, muudel aladel maksimaalne umbes 45°. Jaanuari keskmine temeratuur on üldiselt -4 °C kuni -9 °C, juulis + 20 °C kuni +27 °C. Keskmine päikesepaiste hulk aastas on 2500-2700 tundi. Kõige pilvisemad kuud on märts ja aprill, selgemad august ja september. Sademeid võib olla aastas 200-300 mm kuni 1600 mm. 3. Ajalugu Arvatakse, et kirgiislaste esivanemad, keda arvatakse põlvnevat Mongolitest ja Kiptsakitest, asustasid Tuva regiooni Venemaal. Seoses Mongoli impeeriumi tõusuga 13. sajandil migreerusid Kirgiislased lõunasse. Nende etniline rühm kujunes välja alles 15. sajandil. Mitmed turkmeeni rahvad valitsesid neid kuni 1685. aastani ning peale seda valitsesid neid kalmõkid. 19. sajandi alguses kuulus Kõrgõzstani ala Kokandi khaaniriigile. 1876. aastal liideti territoorium Vene impeeriumiga, mis kandis sellel ajal nime Kirgiisia
Kunda esemeid. Hakati tööriistade valmistamine. kultuuri asukad olid meisterdama keraamikat. Savinõude valmistamine. mongoliidse päritoluga. Õpiti inimesi matma. Nisu ja kaera kasvatamine. Kunda kultuuri asukad Savinõude kaunistamine. Loomakasvatus. olid tõenäoliselt meie Vene kirves. esivanemad. Asustuse muutumine vähenes kuna ütitati püsida ühes kohas. Aga selleks valiti viljakamad maad.
põletustehastes filtrite abil.(3) Mõõtmised näitavad, et kodude korstnatest võib lühikese aja jooksul kordi rohkem ohtlikke saasteained õhku paiskuda, kui ühest prügipõletustehasest paljude aastate jooksul. (3) Kuna kodukorstnad on enamasti väga väikesed ja neil puuduvad spetsiaalsed filtrid, siis kahjulikud ained langevad kõik oma koduaeda või naabruskonda. Ja nii hingame ja sööme selle ise sisse. Meie esivanemad on meile edasi andnud õpetussõnad, et tuhk on hea väetiseks ja kahjurite tõrjeks. Puhta puidu tuhk sisaldab taimedele vajalikke toiteelemente – eelkõige kaaliumi ja vähemal määral fosforit. Kuid aedades tohib kasutada ainult puhta puidu tuhka. 100 m2 suuruse aia puhul on see 30 liitrit aastas, mis vastab 5 ruumi küttepuude põlemisel tekkinud tuha kogusele. Intensiivsem väetamine saastab pinnast ja veekogusid.(8) Kui seal sees on
kättesaamatut sihti, naisalget kui sünnitajat, seost veega. vertikaaljoon taevas, hing, meesalge, aktiivsus, ühtsust, autoriteeti, jõudu, absoluuti, aktiivset, positiivset, ekstravertset ja maskuliinset. nool kindel suund Algpunktist tekib liikumine, püüd millegi poole. Eesti mütoloogias Ilmasammas (toetab taevast maa kohal, on Põhjanaelaga taevasse kinni löödud), vaimsuse ja hinge tähis. Sellest uskumusest lähtus hiiepuude austamine (ühinesid esivanemad, inimene ja taevas). IDEE MÕTE MÕISTUS. Tee taeva ja maa vahel. Nimetused isa, esiisa, isake taevas. üles suunatud vertikaal seos tulevikuga, edasiminek. alla - Tagasiminek maa ja esivanemate juurde, eilne. Rist - oluline nõiamärk, samaaegselt surm ja igavene elu. Ristimärgile on eestlased läbi aegade omistanud erakordset väge ja võimu. Rahvatraditsioonis oli ristil kaitsev tähendus, ühtlasi on ta ka üldise õnne märk
Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad, nende ajast on teada ka esimesed koolid ja seadused. Riiki valitseb kuningas. Ühiskonnas veel preestrid ja vabad kogukondlased. 2. Semiidid. Nad elasid sumerite naabruses, juutide ja araablaste esivanemad. Neil tekkisid oma riigid, mis said ohtlikeks sumeritele ja u 2400 a eKr vallutas semiidi soost valitseja Sargon I kogu sumeri riigi ja rajas uue Akadi riigi. Järgnevatel sajanditel võttis kogu Mesopotaamia omaks semiidi keele. Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. Vana-Babüloonia riik. Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga). Vana-Babüloonia riik
Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri – kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad, nende ajast on teada ka esimesed koolid ja seadused. Riiki valitseb kuningas. Ühiskonnas veel preestrid ja vabad kogukondlased. 2. Semiidid. Nad elasid sumerite naabruses, juutide ja araablaste esivanemad. Neil tekkisid oma riigid, mis said ohtlikeks sumeritele ja u 2400 a eKr vallutas semiidi soost valitseja Sargon I kogu sumeri riigi ja rajas uue Akadi riigi. Järgnevatel sajanditel võttis kogu Mesopotaamia omaks semiidi keele. Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. Vana-Babüloonia riik. Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga). Vana-Babüloonia riik
Baltisakslased Balti sakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Deutschbalten) vahel ka baltlased, mitte segada ära balti hõimudega, keda ka tihti baltlasteks kutsutakse) olid praeguse Eesti ja Läti alasid ehk Vana-Liivimaad (saksa keeles Alt-Livland, inglise keeles Old Livonia) asustanud sakslased ehk saksa diasporaa Baltikumis. Baltisakslaste hulka sulandus sajandite jooksul ka eestlaste saksastunud "ülemkiht". Alates Eesti ja Läti alade vallutamisest ja ristiusku pööramisest Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu poolt 12.-13. sajandil on baltisakslased suurel määral mõjutanud eesti ja läti majanduse, keele ja kultuuri arengut, moodustades valdava osa tollasest härrasrahvast (aadlikest), linnarahvast ning vaimulikest. Baltisakslased on Baltikumi elama asunud ning siin kodunenud sakslased, alati vähem kui 10 % elanikkonnast. Sakslaste vägivaldne sissetung 13. sajandil andis suhetele põlisrahvastega algus...
Astronoomia vallas arvutati välja taevakehade trajektoorid, ennustati päikese- ja kuuvarjutusi. Loodi kuukalender, mille järgi aasta koosnes täpselt 12st kuust, see oli päikese aastast 11 päeva lühem. Indo-Eurooplased-Indo-Eurooplased olid rahvad, kes asustasid maa-ala Indiast Euroopani. Teadlaste arvates asus Indo-Eurooplaste algkodu Ida-Euroopas. Tõenäoliselt tegeleti ränd- karjakasvatusega. Umbes 2000 aastat e.Kr. rändasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemad. Neist ida poole hetiidid ja Iraani Pärslased. Hetiidid-Umbes 1700-1200a. e.Kr. olid hetiitidel võimas riik. Impteerium koosnes väiksevamtes sõltlasriikidest, mis allusid hetiidid kuninga ülemvõimule. Lihtinimesed olid arvatavasti vabad ja said riigiasjade otsustamisel kaasa rääkida. Umbes 1300a e.Kr. hakati tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Pärsia suurriik-Pärslased rajasid 6ndal sajandis e.Kr. suurriigi, mis koosnes Iraanist, Väike-Aasiast, Mesopotaamiast ja Egiptsusest
Keeled on tähtsad Väga-väga ammustel aegadel kasutasid meie esivanemad üksteisega suhtlemiseks ning ennast teistele arusaadavaks tegemiseks viipeid ja häälitsusi. Vaikselt hakkasid sellisest suhtlemisest välja arenema sõnad ning lõpuks suudeti juba rääkida normaalsete lausetega. Erinevates maades kujunes välja isemoodi kõnepruuk ning väljendusviis. Kuid miks on oluline õppida teiste maade keeli? Miks nende omandamine nii tähtis on? Kõige suurem võõrkeelte tundjate eelis on see, et neil on vabadus, suuremad valikuvõimalused
,,Tõde ja õigus V" Minu arvates oli autori eesmärk teost kirjutades näidata lugejale eesti talupoja loomust visadust. Teose idee on inimese visa võitlus loodusega. Autor on raamatu aine võtnud oma vanematekodust ja elust. Eesti lugejale on see teos hingelähedane, sest meie esivanemad on olnud talupojad, visalt seda karmi loodusega maad harinud ja vaeva näinud, et oma järeltulijatele paremat elu pakkuda. Tegevus toimub Vargamäel, kahes naabertalus. Põhiprobleem on nende kahe talu peremehe unistuste täitumine enne surma. Mõlemad mehed on kogu elu Vargamäel tööd rassinud eesmärgiga, et Vargamäe saab viljakaks ning nende lapsed jätkaksid seal isade elutööd. Mõlemad mehed armastavad Vargamäed, kuid nende tõekspidamised ja unistused on erinevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
