TERVE AJALUGU (Autor: Ilmar Uduste A13) (Rohelise lehe põhjal) 1) Tsivilisatsioonide kujunemine Ajalooperioodid: · Muinasaeg (8 miljonit 3000 eKr) - kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg · vanaaeg (3000 eKr 476) - Vana-Idamaad (st Egiptus, Mesopotaamia) - Vana-Kreeka + Vana-Rooma = antiik · Keskaeg (5. 16. saj.) · Uusaeg (1600 1900) · Lähiaeg ehk uusim aeg (20. saj; 1914 1991 Antiikaeg = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond · Primaarsed tsivilisatsioonid - Kujunenud sõltumatult · Sekundaarsed tsivilisatsioonid - Saanud mõjutusi Sumerid (3000 2500 eKr) - vanaaja rahvas; kõrge kultuuritasemega rahvas; eepos ,,Gilgames" Kiilkiri; ratas; vanker. Akadi riik (2300 2100 eKr) sumeri kultuuri edasikandjad; akadi keel ...
Tubakas ja haigused Tubakas Tubakas on taim, kes kuulub maavitsaliste sugukoda, nii nagu ka näiteks kartul ja tomat. Tubaka perekonda kuulub ~100 liiki, mis kasvavad looduslikult peamiselt lähistroopilises Ameerikas, Austraalias ja Polüneesias.Inimese poolt kasutatakse laiemalt kahte tubaka liiki: vääristubakat ehk virgiinia tubakat ehk türgi tubakat ja mahorkatubakat . Mõlemad nad on kultuurtaimed, looduslikult neid ei esine. Nende kahe tubakaliigi esivanemad pärinevad Lõuna-Ameerikast. Mahorkatubakat kasvatatakse tänapäeval suhteliselt vähe, mille üheks põhjuseks on tema tagasihoidlikum kasv. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud.Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained Haigused ·vähkkasvajad ·Ajuinsult ·Südameinfarkt ·Gangreen ·bronhiit ·veresoonte lupjumine ·Kõrgvererohutõbi Mida teeb suitsetamine
) · Ooperid: Barbara von Tisenhusen" ( 1969), Reigi õpetaja ( 1979) Ballett "Kratt": · Loodud aastatel 1937- 1940. · Esietendus toimus 1943.a. · Kratt on igati rahvuslik helitöö, mille muusika motiivistik pärineb peaaegu tervenisti rahvaloomingust: peamiselt on köitnud tantsuline folkloor ( torupilli- ja kandlelood) . Kasutatud on mitmesuguseid polüfooniavõtteid · * Sündmustik areneb 18. saj. keskel , mil meie esivanemad uskusid veel nõidu ja tonte ning nende mõttemaailme mõjutasid mõistatuslikud loodusnähtused. 19. H.Elleri tähtsus eesti muusikas (1887-1970) -- suurimaid sümfoonikuid Eesti muusikas · Rahvuslike traditsioonide kujundaja ja arendaja instrumentaalmuusikas. · Loomingus impressionistlikke värve ja kõlakombinatsioone. · Jõuline dramatism puudub, pigem lüürik. 20. H.Elleri looming Looming:
AJALUGU Ristiusk Vara-Keskajal. Lääne-Euroopa kirik oli katoliiklik. Katholikos üleüldine. Ristiusk tekkis esimesel sajandil, Kristus suri 37a. pKr. Ristiusk oli alguses keelatud, Rooma riigis. Väidetavalt ristiusus on ainujumal e. Monoteistlik. Ainujumal võis olla konkurent keisrile sellep. Keelatud ja tagakiusatud. Kuni aastani 113.a kui Milaano ediktiga tehti ristiusk võrdseks teiste uskudega/legaliseeriti. Keiser oli sel ajal Konstantiinus Suur(Püha). 381a. Ristiusk muutus Rooma riigi ainuusuks. Lääne-Rooma riigi langemine barbarite kätte tõi kaasa tagasilöögi, sest barbarid olid paganad. Pikkamööda hakkas siiski levima, enamasti linnades. Esialgu allakäinud linnades, misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. Ainsana läks täiesti rahulikult Iirimaa. Püha Bonifatsius oli üks kõige innukamaid misjonäre ja sakslaste ristijad. Viimasena ristiti leedukad 1386. Kiriklik hierarhia lähtub piiskoppidest, algul koguduse ülevaataja...
enne ratsutamist või rakendisõitu Hobune on pigem inimese ja sea seedimisega, kui mäletseja omaga. Seedetrakt on 30m. Hobusel on tundlikud mokad, tugev keel, tugevad lõikehambad- need tegurid soodustavad söömist. 10. Tallide ehitus ja sisustus 11. Täisverelised tõud 1)inglise täisvereline ratsahobune. 2)araabia täisvereline ratsahobune. 3)anglo-araabia täisvereline ratsahobune. Täisverelised on märgitud suletud tõuraamatusse, s.t sinna märgitakse vaid neid järglasi, kellede esivanemad on juba kord sinna märgitud 12. Poolverelised tõud Kui üks vanematest on täisvereline ja teine mitte, siis nimetatakse poolvereliseks tõuks. hannover, holstein, oldenburg, trakeen, budjonnõi 13. Ratsahobuste tõud Araabia ja inglise täisverelised ratsahobused 14. Traavlite tõud, ratsa-rakke (universaal)hobused Ameerika, prantsuse, orlovi ja vene traavlid 15. Lääne-Euroopa raskeveohobused, ponitõud *belgias-ardenn ja brabansoon; *prantsusmaal-persera ja fostjae bretoon; *inglismaal-
Liik on üks bioloogilise klassifitseerimise ja taksonoomilise liigitamise põhiühikutest. Tavaliselt defineeritakse liike kui gruppi organismidest, mis saavad vabalt ristuda ja anda viljakaid järglasi. Paljudel juhtudel on selline definitsioon küllaldane, kuid tihti kasutatakse täpsemaid, võrdlevamaid mõõte nagu DNA järjestus, morfoloogia või ökoloogiline niss. Paikkondlike kohandatud tunnuste olemasolu võib viia liikide jagunemiseni alamliikideks. Liigid, millel on ühised esivanemad, kuuluvad perekonda (genus). Liik saab kuuluda ainult ühte perekonda korraga. Kuuluvust ühte perekonda on kontrollitud DNA sarnasuse põhjal, kuid praktilistel põhjustel on vahel kasutud ka teisi variante, nt taimede puhul õite sarnasust. Kõikidele liikidele on antud kahest osast koosnev nimi binaarne nimetus. Esimene osa nimetusest on perekonnanimi. Teine osa nimetusest on kas liiginimi (zooloogias) või liigiepiteet (kasutatakse botaanikas).
rahulikult ei möödunud. Saxby tuletorni pärast toimus 1941. aastal äge võitlus sakslaste ja venelaste vahel. Kummalgi poolel oli palju langenuid. 1943. aasta tõi Vormsi elanikele suuri muudatusi. Vormsist lahkus peaaegu kogu elanikkond. Osa liikusid Soome kaudu ja mõned sõitsid otse üle Läänemere Rootsi. Inimesi aitas sakslaste heakskiidul transportida Svealandi lahingulaev Odin. See jättis vormsilastele suured jäljed, sest selja taha pidi jätma saare, kus esivanemad on maad harinud juba 700 aastat. Sõja lõpuks oli Vormsi saar peaaegu inimtühi saarel hulkusid koduloomad. (Vikipeedia 2013) Joonis 2. Vormsi muul (Raili Friedemann 2013) Ida- ja Läänering Vormsi võib jaotada kaheks: idaks ja lääneks. Idapoolsetes külades elasid kalurid ja vaesem rahvas. Vormsi kiriku juurest läheb tee lääneringile ehk saare jõukamasse poolde. Lääneringil elasid uhketes majades laevaomanikud ja meremehed. Idaringi keskuseks võib pidada Svibyt ja
Eesti asend maailmakaardil pole osutunud just soodsaks Eesti iseseisvuse arengule. Eestlase päritolu Eestlased kuuluvad päritolult ja keelelt soomeugrilaste läänemeresoome rahvaste rühma. Soomeugrilaste esiisad asustasid 4000a. eKr nn ürguurali ajal, hõredate kalurite- küttide rühmadena kogu Põhja-Venemaa Uuralist Läänemere rannikuni. Umbes 3000 a. eKr. eraldus algkodust ugri haru koos ostjakkide ( handid ) ja vogulitega (mansid). Eestlaste esivanemad asusid Eesti alale juba III aastatuhandel eKr. Tuntuimad hõimurahvad on ungarlased, soomlased, eestlased. Aastatuhandete jooksul on eestlaste sekka sulandanud peale kohalike algasukate (Kunda kultuur) arvukalt balti, põhjagermaani ja slaavi elemente, kelle kõigi alusel kujunes eesti rahvas, kelle märgatavaid jälgi säilitab endas ka eesti kultuuripärand. Arheoloogiamälestised Meie esivanemad on jätnud tänasele uue ühiskonna ehitajatele rikkaliku
Lõuna-Itaaliasse, nn. Suur-Kreeka), Egeuse mere põhjarannikule ning Põhja-Aafrikasse. Esimesed põllundusasulad Kreekas olid Kreeta saarel. Elanikond koondus suurematesse asulatesse alles 3500 eKr. Neil linnadel olid korrapärased tänavad ning keskel asus väljak või mõni tähtis hoone. Kreeta suurim linn oli Knossos kus oli oma arengu haripunktil umbes 1700-1400 a eKr mitutuhat elanikku ja seega oli üks suuremaid linnu Kreekas. Kreeklaste esivanemad rändasid Balkani poolsaarele umbes 2000 aastat eKr ja asusid elama Balkani poolsaare lõunaossa. Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeklased võisid siit rannikult varakult teostada kaugeid merereise. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega
Vanasti ulatasid rootslaste asutused palju kaugemale. Niipalju kui teame, asus Hiiu- ja Saaremaal vanasti rohkesti rootslasi, Hiiumaal nimelt põhjapoolses osas, iseäranis Reigi kihelkonnas; keisrinna Katarina II saatis nad sealt välja Lõuna-Venemaale elama, kus nad Vana-Rootsiküla (Alt-Schwedendorfi) asutuse põhjendasid. Varemini sulasid Saaremaal rootslased eestlastesse. Hjärn oma ajaraamatus teab, et osa sõrvlasi veel rootsi keelt kõneleb, teine osa eesti keelt räägib, kuna nende esivanemad tõendada, nende vanemad ja esivanemad tarvitanud rootsi keelt (Ehst-, Liv- und Lettländische Geschichte, 1. 5). Igatahes tunnistab sõrvlaste tüüpus ja riiete mood väga mitmes kohas rootsi algupära; eestlastesse sulamine on mujal Saaremaal juba varemini alanud. Vististi asusid mujal Saaremaal rootslased eestlastega segamini ja vähemuses olles eestlaste keskel sulasid nad nendega hõlpsamini kokku. Oletada tuleb, et Kihnu ja Manija elanikud vanasti rootslased olnud, niisama Muhu elanikud
Kreeklased nimetasid end helleniteks ja Kreekat Hellaseks. Kõik võõramaalased olid kreeklastele barbarid. Esimesed põllundusasulad Kreekas olid Kreeta saarel. Elanikond koondus suurematesse asulatesse alles 3500 eKr. Neil linnadel olid korrapärased tänavad ning keskel asus väljak või mõni tähtis hoone. Kreeta suurim linn oli Knossos kus oli oma arengu haripunktil umbes 1700-1400 a eKr mitutuhat elanikku ja seega oli üks suuremaid linnu Kreekas. Kreeklaste esivanemad rändasid Balkani poolsaarele umbes 2000 aastat eKr ja asusid elama Balkani poolsaare lõunaossa. Kreeta. Üks Euroopa varasemaid kõrgkultuure oli Kreeta saarel. Seal olid suured ja uhked lossid. Kõiga suurim ja tähsaim loss oli Knossos. Lossid olid kindlustamata ja korrapärau põhiplaaniga. Kivist rennid juhtisid eluruumidesse vett. Alumisel korrusel säilitati veinivarusid ja teravilja. Lossikambrite seintel olid uhked maalid. Need maalid kujutasid lilli,
hajuvamad, loodsegapõimunud, suurem oht sattuda ellujäämis kriisidesse, erinev sooline tasakaal) Suur veeuputus – sulav jää vesi murdis ookeanist läbi Bosporuse väina Vahemerre ja Musta merre, kust vee tase tõusis 15 cm päevas, kokku 107 meetrit. Indogermaani rahvad liikusid sealt soomeugrilaste poolt asustatud Kesk.Euroopasse. Kalevi Wiiki järgi tänaste indogermaanlastest (ennekõike germaani, slaavi, balti) keelte kõnelejate esivanemad assimileerunud soomeugrilased. Euroopa 5 500 – 3 000 a. e.m.a. (Kõneldavad keeled) Soome-Ugri(Eesti, Soome, Rootsi, Norra), Keldid (Wales), Germaani(Holland, Saksa), Balti(Läti, Leedu, Preisi), Slaavi (Vene, Valge-Vene, Tšehhi, Sloveenia), Jugoslaavia (Jugoslaavia), Ibeeria (Hispaania, Prantsuse). Soome-Ugri (Eesti, Marid, Soome) Slaavi(Venemaa), Germaani (Norra, Rootsi, Island, Inglise, Saksamaa), Romaani (Portugal, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia)
loodsegapõimunud, suurem oht sattuda ellujäämis kriisidesse, erinev sooline tasakaal) · Suur veeuputus sulav jää vesi murdis ookeanist läbi Bosporuse väina Vahemerre ja Musta merre, kust vee tase tõusis 15 cm päevas, kokku 107 meetrit. Indogermaani rahvad liikusid sealt soomeugrilaste poolt asustatud Kesk.Euroopasse. Kalevi Wiiki järgi tänaste indogermaanlastest (ennekõike germaani, slaavi, balti) keelte kõnelejate esivanemad assimileerunud soomeugrilased. Euroopa 5 500 3 000 a. e.m.a. (Kõneldavad keeled) Soome-Ugri(Eesti, Soome, Rootsi, Norra), Keldid (Wales), Germaani(Holland, Saksa), Balti(Läti, Leedu, Preisi), Slaavi (Vene, Valge-Vene, Tsehhi, Sloveenia), Jugoslaavia (Jugoslaavia), Ibeeria (Hispaania, Prantsuse). Soome-Ugri (Eesti, Marid, Soome) Slaavi(Venemaa), Germaani (Norra, Rootsi, Island, Inglise, Saksamaa), Romaani (Portugal, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia) Euroopa keelekaart tänapäeval
VEEENUS Kenno Epler 9b Tartu 2005 Veenus Kreeka Aphrodite (rooma Venus) oli Zeusi ja Dione tütar, armastuse- ja ilujumalanna. Meie esivanemad tundsid Veenust Eha- ja Koidutähena, kuna Maal on ta nähtav ainult kas hommikuti või õhtuti. Päikesest lugedes teine (0,72 a.ü.) ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km) on peaaegu maakera suurune. Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Antiikajal nähti temas armastuse ja ilu jumalannat ning roomlased pärandasid meile selle planeedi nimes oma jumalanna nime. Siseplaneedina ei kaugene Veenus Päikesest kunagi rohkem kui 49 kraadi. Rahvasuu nimetab teda seetõttu vastavalt olukorrale kas koidu- või ehatäheks. Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa. Juba sajandeid on teada, et Ve...
Arheoloogilised leiud osutavad, et linnad jäeti maha ja edaspidi elati väiksemates ning vaesemates asulates. Oletatavasti tingisid selle välisvaenlaste sissetung ja sisevastuolud, aga ja hävitavad üleujutused või muud looduskatastroofid. Aarjalased veedade ajajärgul II aastatuhande keskpaiku eKr tungisid loodest Indiasse indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud, kes nimetasid end aarjalasteks. Neist said tänapäeva hindude esivanemad. Aarjalaste kõneldud keelest arenes hiljem India klassikaliseks kirjakeeleks saanud sanskriti keel, samuti tänapäeva India arvukad keeled, mida sageli nimetatakse kokku hindi keeleks. Pole teada kas aarjalaste sissetung põhjustas Induse tsivilisatsiooni languse või tungisid uued asukad Indiasse pärast varasema kõrgkultuuri allakäiku. Peagi hõivasid aarjalased ka Gangese madalikku ja alistasid järgnevalt suure osa Indiast. Ainult Hindustani poolsaare lõunaosa jäi neist
sõltumatult arenenud ning et geneetiliselt on ahvid inimestest arenenud enamgi (võrreldes eellasega on geneetiline kood rohkem muutunud). Niisiis selgub, et ka inimese põlvnemine ahvist on kõigest müüt. Kuid kas see on kõik? Võibolla oleme paljuski eksiteel ning suur osa meie teadmistest kõigest müüdid? Võibolla vaatavad meie järglased tuhande aasta pärast meile nagu meie pimedal keskajal elanutele ning imestavad, kui silmnähtavalt rumalaid ja ebareaalseid asju suutsid nende esivanemad tõe pähe võtta? Tinglikult võibki öelda, et teadus on meie religioon ja teadlased selle usundi preestrid. Nagu paljudes teisteski usundites, on ka siin oma maailmalõpu teooria (neid on isegi rohkem kui üks nimetagem levinumaid siinkohal astronoomiliseks ja ökoloogiliseks, millest esimene lähtub päikesega seotud astronoomilistest nähtustest ja lõppeb kogu meie päikesesüsteemi hävinguga ning teine inimtegevuse tagajärjel tekkivast võimalikust
Love" ja "What Goes Around...Comes Around". Jaanuar 2008 seisuga on albumit müüdud rohkem kui 8 miljonit koopiat üle maailma. Oma kahe albumiga on ta üksi müünud kokku üle 18 millioni koopia. Lisaks 50 milkonit koopiat olles üks kahest N'SYNC esilauljatest. Timberlake on loonud plaadifirma Tennman Records ja riietebrändi William Rast. Varajane elu Timberlake sündis Memphises, Tennessee osariigis, Ameerika Ühendriikides. Tema vanemad on Lynn Harless ja Randall Timberlake. Tema esivanemad olid inglased ja indiaanlased. Tema isapoolne vanaisa Charles L. Timberlake, Bobbye Joice'i abikaasa, oli babtistliku kiriku minister. Seega kasvas Timberlake ülesse babtistlikus usus. Ta peab end rohkem "spirituaaliks kui usklikuks", kuid siiski kristlaseks. Tema vanemad lahutasid umbes 1985. aastal ja mõlemad on uuesti abiellunud. Tema ema, kes nüüd juhatab meelelahutus-ettevõtet Just-in Time Entertainment, abiellus pankuri Paul Harless'iga.
Värske surma, kopituse ja uriini lehk hõljuvad üle laiba. See on vaatepilt, mida J.Fay on Kesk-Aafrikas näinud sadu kordi. Kui ta ulatas oma käe üle elevandi keha, londist sabani, voolasid pisarad tema põskedelt alla. Elevandi nahk oli kortsudest ruuduline. Londi põhi oli paks nagu inimese torso. Sügavad lõhed jooksid nagu jõed tema jala kandadest läbi. Nende joonte järgi teadsin ma igat sammu, mis oli tema kolmekümne eluaasta jooksul ette võetud. Selle elevandi esivanemad olid üle elanud sajandeid röövretki Araabia sõjaväe ja Aafrika sultani poolt, kes otsisid orje ja elevandiluid. See elevant oli elanud üle vabadussõjad ja põuad, ainuüksi seepärast, et saada surma mõni nael maksva elevandiluu pärast, et rahuldada inimese edevust. Zakouma rahvuspargis on salaküttimise vastane olla ohtlik äri. Ametlikult tohivad valvurid end kaitsta, kui salakütid tulistavad. Mitteametlikult tulistavad mõlemad pooled, kuni üks
Peamised kaubanduspartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Holland ja Belgia. Poliitika: (Anna-Margarita Nukk) Presidendi valib 7-ks aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu. Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322- liikmelisest Senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 aastaks. Itaalia poliitikud käituvad enamasti nii nagu nende esivanemad. Märksõnad, millega võib Itaaliat iseloomustada on siiani võimuvõitlused, poliitiline korruptsioon ja onupojapoliitika. Aeg-ajalt kutsutakse kokku referendumil hääletama, et otsustada tähtsate asjade üle, nagu abielulahutus, abort, tuumaenergia, mitu TV kanalit tohib üks Itaalia kodanik omada. Nii jääb inimestele mulje, et ka nemad võtavad osa poliitiliste otsuste tegemisel. Et referendum arvesse läheks, on vajalik 50%-line osavõtt
puhul üsna esesestmõistetavaks. Vana-Kreeka linnriigid - lk 102-105 konspekt Ateena Sparta Kodanikud Spartiaadid Metoigid e. Mittekodanikud Perioigid Orjad (oli keelatud põliselanikke orjaks Heroodid pidada) Kodanikud: alates 20.a meessoost Mehed, kes olid läbinud sparta kooli ja kelle täiskasvanud põlisasukad esivanemad olid spartiaadid Riigi valitsemine: kogu võim kuulus 2 pärilikku kuningat, juhtisid sõjaväge, rahvakoosolekule, kõik kodanikud seaduse täitsid kohustusi, muus osas juhtis riiki üle ees võrdsed, rahvakoosolek iga 10.päeva 60.aastate nõukogu e. Geruusia, peale selle tagant, kui ei olnud rahvakoosolekut, siis valiti 5 eufoori, kes pidid kontrollima valitses nõukogu ja sealt hulgast valitud kuningate ja teiste võimu kandjate tegevust
Algselt viidi aineid nahka peenikese nõela abil süstides, kuid tehnoloogia arenedes on täna võimalik hooldus läbi viia ka aparaatide abil – seda nimetatakse süstevabaks mesoteraapiaks. 21.sajandil on tänu teadlikusele kasvanud huvi taas loodusliku kosmeetika vastu. Kaubanduses leiduvad looduslikud kosmeetikasarjad sisaldavad siiski ka keemilisi koostiosi (on vaja ju tooteid kauem säilitada). Seega valmistatakse palju näohooldustooteid ise, nagu tegid seda meie esivanemad. Tootesarjad on muutunud vajaduspõhisteks. Igale näonahatüübile, näoosale, vanusele, ilmastikutingimustele on loodud omad hoolduvahendid. Üha rohkem on kosmeetikat kasutama hakanud ka mehed. Enam ei kasutata vaid habemeajamisvahendeid, vaid neile on loodud just nende naha eripärasusi arvestavad kosmeetikasarjad. Oma ilu ja hinge eest on inimesed hoolt kandnud juba aegade algusest peale. Tuhandeid aastaid on abi leitud loodusest
jumalate või teispoolsuse vahel; on usutud, et nad võivad mingil viisil taassündida oma järglastes. Neile on toodud ohvreid ja pühendatud tseremooniaid; mõnede Aafrika hõimude juures kaevatakse mahamaetud surnuid pühade puhul üles, et neile austust avaldada. Eesti rahvausundis usuti, et esivanemate hinged elavad väljaspool surnukeha ja esinevad putukaina (liblikad, mardikad), lindudena (toonekurg) või madudena. Kujunes uskumus, et surnud esivanemad tulevad kodu külastama sügisesel hingedeajal või talvisel pööripäeval ning selleks puhuks kaeti neile ööseks toidulaud ja pererahvas magas maas õlgedel, jättes 5 asemed "hingekestele". Võimalik, et kodu külastava esivanema hinge kujutelm sulas kokku hilisemate maja- ja koduhaldjatega. Hingedepäev on Eestis tuntud tänaseni ja vanem põlvkond peab regulaarset surnuaial käimist,
laenamisest. Veel saime ilmselt oma keelde onomatopoeetilised verbid ehk loodushääli jäljendavad verbid just protoeuroopa keelest, sest indoeuroopa keeltes on neid vähe. Siiski pole protoeuroopa laenude probleem lõplikult lahendatud ning kogu arutlus on veel oletuste tasemel.(Rätsep 2002:53-55) 2.3 Kolmas põhiprobleem Kõige vanemad laenud pärinevad indoeuroopa algkeelest ja indoiraani algkeelest. Arvatakse, et enamik nendest laenudest on enne läänemeresoome algkeelt, kui meie esivanemad polnud veel Läänemere maile jõudnud. Laenud pärinevad soomeugrilastest lõunas elunenud indoeuroopa hõimudelt ja vanimad neist jõudsid soome-ugri algkeelde. Viimasel ajal osutatakse, et balti laenudele eelnes veel teine indoeuroopa laenude rühm. Arheoloogid on viidanud, et varase neoliitikumi ajal tuli Läänemere maile Dnepri alalt elanikkond, keda võiks pidada indoeurooplasteks. Paul Ariste on sellele toetudes väitnud, et nende indoeurooplaste
Lauka 2015 Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (Johann Voldemar Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis) oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Jäänud varakult vaeslapseks, pandi noor Johann valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas J.V.Jannsen tundma huvi muusika vastu ning tal endal oli ka lauluanne. Hiljem sai ta koolis õpetaja koha. Johann Voldemar Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem kaEesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost,
Arvatakse, et Daruma nukud toovad õnne. Kokeshi 5 nukud on lihtsad puust mänguasjad. Neil on silindriline keha ja need kujutavad väikeseid tüdrukuid. (History of Dolls) Hopi Kachina nukud on nukud, mille on valmistanud Hopid, Ameerika pärismaalased kirde Arizonast. Nende arvamuse järgi on Kachinad jumalate hinged, looduslikud elemendid või loomad, või siis Hopide surnud esivanemad. Hopid usuvad, et igal aastal alates talvisest pööripäevast kuni kesk juulini, käivad need hinged, kui jumalate sõnumitoojad, külades Foto 5. Daruma nukk tantsimas ja laulmas, et tuua head vilja õnne ja lastele kingitusi. (History of Dolls) Matrjoška nukud on vene rahvuslikud nukud, mis on valmistatud puust ja kirevalt maalitud. Iga nuku sees on järgmine samasugune kuid veidi väiksem nukk. Tavaliselt on Matrjoškades 3
"Varjuteater" on Viivi Luige 2010. aastal Eestis ilmunud autobiograafiline romaan. Luik keskendub romaanis eluperioodile Roomas (19982003), kuid peatub pikemalt ka Berliinis ja Helsingis veedetud ajal. Romaan on tõlgitud ka soome keelde. Autor räägib oma jõudmisest Rooma, Igavesse Linna, kuhu igatsus teda juba lapseeas kandis. Kuid samavõrra empaatilist lähivaadet pakub jutustus ka selle teekonna vahejaamadest, Helsingist ja taasühinenud Berliinist. Oma värvikuselt ja sugestiivsuselt ei jää teos alla rahvusvahelist tunnustust võitnud romaanile Seitsmes rahukevad. **** Vaesest ja piiratud ajast, paber-köites ,,Seitsmendast rahukevadest" on Viivi Luik jõudnud tsivilisatsiooni hälli ja sametköites ,,Varjuteatrini". ,,Varjuteater" pole ei reisikiri ega mälestusteraamat, kuigi räägib kirjaniku ajast Roomas. -- ,,Varjuteater" on roheliste sametkaante vahele, ,,Seitsmendast rahukevadest" palju luks...
Eestlased aitasid Olegil ka Kiievit vallutada. Venelased kutsusid eestlasi tsuudideks. 11. sajandil soovisid vene vürstid oma valdusi laiendada. NÄITEKS korraldas Jaroslov Tark sõjakäigu Eestisse ja rajasid Tartusse oma tugipunkti. Ja selle tugipunkti nimi oli Jurjev, kuid selle iga ei kujunenud pikaks. Sõjakäike oli teisigi, kuid eestlased olid muutunud piisavalt tugevaks, et venelaste vallutuskatsed tagasi lüüa. 3) SUHTED BALTIHÕIMUDEGA Balti hõimudeks olid lätlaste esivanemad (nt. latgalid, semgalid, kursid, seelid) ja mitmed Leedu hõimud. Keerulised olid suhted latgalitega pidevalt korraldati vastastikuseid rüüsteretki. Ohtlikeks vaenlasteks olid leedu hõimud, kes korraldasid eriti julmi sõjakäike kõigi ümberkaudsete rahvaste vastu. 4) SUHTED SOOMEUGRILASTEGA Soomeugri hõimudest olid eestlaste naabrid soomlased, hämelased, karjalased, vadjalased, liivlased ja kurelased. Nendega olid suhted rahumeelsed. TV lk 9 ül 2
Esivanematele hiide toiduohvri viimise viimane kajastus võib olla setude komme kirikupühadel surnuaiale toitu viia ja seal süüa. Ka on Eestis tänini tavaks surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena. Üldiselt oli kultus tõenäoliselt perekeskne ja praktilise iseloomuga, kutselisi preestreid ja keerukat mütoloogiat polnud. Loomismüütidest võib jälgi leida rahvalauludest. Oletatavasti uskusid meie esivanemad, et maailm tekkis hiigellinnu munast ning keerles ümber ilmasamba, mille külge oli põhjanaelaga kinnitatud taevalaotus.[viide?] Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest.
tavaliste majade jaoks olid need liiga kallid ja luksuslikud. Kulus veel paarsada aastat, enne kui klaasidega aken hakkas laialdasemalt levima ning alles sajand tagasi sai see igapäevaseks ja enesestmõistetavaks ka kõige kaugemates külades. Mis on vana aken? Kui kaua on üks aken uus ja millal saab see vanaks? Vastata võiks mitmesti. Varem või hiljem vajavad kõik puitaknad hooldamist ja korrastamist. Ja see polegi midagi keerulist- isegi meie kirjaoskamatud esivanemad said sellega hakkama! Akent ei saa käsitleda asjana iseeneses, vaid see on osa hoone konstruktsioonidest, arhitektuurist ja stiilist. Aknas väljendub ka ehituskunsti ja kogu ühiskonna areng. Kuid vaatamata oma tähtsale rollile on aknad pälvinud suhteliselt vähe tähelepanu. Iga äravisatud aknaga kaob tükike ajaloost ja traditsioonidest. Asemele tulevad moodsatest materjalidest välismaised, meie ehituskunstile võõrad konstruktsioonid.
õpilane hämmastas ta oma teadmistega kõiki. Elulugu Leonardo elu saab jagada kuueks erinevaks perioodiks: tema lapsepõlv ja noorus Firenzes , Itaalias; tema esimene Milano-periood aastatel 1482-1499; teine Firenze ajajärk ja teine Milano ajajärk ning tema viimased kuus aastat, mil ta veetis võrdselt aega Roomas ja Prantsusmaal. ESIMENE AJAJÄRK: Leonardo da Vinci sündis 15.aprillil 1452.aastal talus, mis asus Anchiano`s. Leonardo esivanemad elasid selles piirkonnas alates XIII saj. Leonardo isa, Ser Piero, oli 25-aastane, kui Vinci sündis. Leonardo ema nimi oli Catarina ning kahjuks pole temast midagi enamat teada. Leonardo da Vinci elas Anchiano`s umbes viis aastat. 1457. aastal kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vinci`sse. Vinci`s läks Leonardo kooli. Õpetajad olid imestunud väikese poisi küsimuste ja vastuvaidlemiste üle. Koolis õppis ta kirjutama, lugema ja arvutama. Leonardo õppis ka geomeetriat ja ladina keelt.
arenemine ja militariseerumine, eliidi tekkimine; algkristluse võimalikkusest siinsetel aladel; Lindanise kindlustatud asula genees): Tulevased Eestimaa ja Liivimaa alad olid sajandeid olnud tähtsaks kaubanduspiirkonnaks. Siit möödus ida-lääne suunaline kaubandustee, mis oli keskaegse Tallinna edu ja rikkuse pant transiitkaubandus Venemaa ning Põhja-, Kesk- ja Lääne-Euroopa vahel. Sellist vahendaja rolli võisid tulevaste eestlaste ja lätlaste esivanemad omada juba ajal, mil polnud kirjalikke jäädvustusi selle kohta. Arheoloogilised leiud annavad alust arvata, et siin kaubeldi üsna hoogsalt alates 8.9. sajandist. Leitud on näiteks Araabia münte dirhame. Sellesse ajajärku jäävad üleeuroopalised viikingiretked, mis ulatusid Lõuna-Euroopast Põhja-Euroopani. Üks osa varjaagide (nii kutsuti neid tänapäeva Venemaa aladel) retkedest kulges Rootsist läbi Läänemere Venemaa jõgedeni.
EDUARD BORNHÖHE TASUJA Jutustuse toimumisaeg on 13. sajandi algus. Eestlaste elujärg oli sel ajal väga raske. Sõdadest laastatud maa, rahvas elas pärisorjuses ja ebausu kütkes. Kroonikakirjutaja Kelch on üles tähendanud, et Eesti- ja Liivimaa oli sel ajal mõisnikkude taevas, pappide paradiis, võõraste kullaauk, aga talupoegade põrgu! Jutustuse tegevuspaik asub Harjumaal, Tallinna lähedal, Lodijärve lossi maade äärealal. Metsa talu pärisperemehe Tambeti isa oli olnud Tallinna piiskopi ori. Ta oli suur ja tugev noormees. Ükskord sai tal sakste nüpeldamisest villand ja noormees läks metsa pakku. Piiskop ei tahtnud tugevast orjast loobuda ja põgenikku asuti otsima. Noormees leitigi ja tema karistus oleks võinud ränk olla, kui mitte saatus poleks tahtnud teisiti. Piiskoppi ründas karu ja ta palus orjal oma elu päästa, ning karu maha lüüa. Noormees oli küll suur ja aeglane, aga mitte juhm. Ta ütles piiskopile, et ei liiguta enne sõrmegi, kui...
3) surnute eest hoolitsemine hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg), matusepaikade korrashoidmine ja nende külastamine tähtpäevadel 4) esivanemate nimede ja elulugude mäletamine 5) rituaalsed suhtlemised elavate ja surnute vahel hingedepäeval kojukutsumine, surnute haual söömine 6) loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades 5. Suhted esivanematega ajalooline dünaamika Esivanemad uskusid, et peale surma elab hing edasi kas siis teises paigas või olekus. Surnuid kardeti ja austati. Tehti annetusi ja rasketel aegadel pöörduti surnute poole lootes nende abile. Usuti, et inimesed saavad surnutega kokku alles pärast oma surma, eluajal jäid ühenduslüliks elavate ja surnute vahel rituaalid (matusepaiga hooldamine, haual söömine, surnute kojukutsumine hingedepäeval).
18. ja 19. Sajandil meelitasid tohutud, mitte kellelegi kuuluvad maalahmakad läänes vaesemaid asunikke ja uustulnukaid ning sundisid neid kiirustama. Aastakümneid kehtis reegel: kes ees, see mees. Võiks arvata, et kui enamik eesmärke on saavutatud ja ühiskond silmanähtavalt õitsele puhkenud, siis selline palavikuline elutempo aeglustub. Aga nii ei juhtunud. Tänapäeva ameeriklased jätkavad samas hullumeelses tempos nagu nende 19. sajandil elanud esivanemad. Töö tähendab edu, aeg on raha. (Hofstede et al 2004) Ameerika äritegelased on saavutanud maine, mille kohaselt nad on kõige karmimad ja järeleandmatumad kogu maailmas. Kuid tegelikult on nendega mitmes mõttes lihtne asju ajada. Ja seda sellepärast, et nende ärifilosoofia pole üldsegi keeruline. Nende eesmärk on teenida nii palju raha kui võimalik ja nii kiiresti kui võimalik. Selle nimel teevad nad kõvasti tööd, kasutavad sihile jõudmiseks kiirust ning võimu
kivikaartele toetuvaid veejuhtmeid ehk aktvedukti. Sild mis varustab suurlinnu veega. Rooma skulptuur Portreed pidid olema väga loomutruud ja täpsed, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid. Reljeefidel kujutati tõesti asetleidnud sündmusi ja võidetud lahinguid. Relieef sambal Portreeskulptuur UNESCO- Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon mille eesmärk on aidata kaasa rahu ja julgeoleku tagamisele maailmas, edendades rahvusvahelist koostööd hariduse, kultuuri, teaduse, IKT ja meedia vallas. Paljud UNESCO teemad on valdkondadevahelised ja -ülesed
Kordamisküsimused Eesti vanas usus MS.0186 Sügis 2016 1. Äikese põhilised funktsioonid Kinnijäänud hingede tagaajaja ja väljaajaja. Hävitavad kinnijäänuid. Uksed/aknad kinni, loomi ei tohtinud tuppa lasta, tuli tuli põlema panna (küünal). Peita ei tohtinud ennast. Pikne, taevatall, taevasokk(tikutaja), tillilised, kivikirved; EI TOHI- puu all seismine(tamm), jooksmine, aknad uksed kinni, toas pidi põlema ahjus tuli(ajab eemale kurjad vaimud), tikke ei tohi olla ligi ega tulerauda, majas ei tohi olla piksepuitu, tulioksaga puitu ei tohtinud olla kusagil, eriti mustad koerad ja kassid välja, rauda ei tohi ligi olla.. 2. Majahaldjas (koduvaim) kui liitkujutelus. Millest ’’koosneb’’? 1) Ilmub vana inimesena – nirk, madu(nastik), kilk(ristikas vms), ehaema 2) Valvab, hoiab maja (kui teda toidetakse, maja püsib kaua) 3) Toitmine 4) Ei salli tülitsemist 5) Matustel valvatakse 6) Saab kaasa võtta (esimese palgina) ...
temperatuur ja niiskus, ning nende paljundamist. Hooldamise osas on oluline teave kastmise, väetamise ja ümberistutamise kohta ning lühidalt on kirjeldatud kahjureid ja haigusi. Viimases osas on nelja meil enamlevinud toasõnajalaliigi lühikirjeldused. 3 1. SÕNAJALAD „Sõnajalgu on alati ümbritsenud teatud salapära. Rikkust, õnne ja võluvõimeid andvat sõnajalaõit on otsinud meie esivanemad, seda otsitakse veel tänapäevalgi... Kuid ta on leidmata ja leidmata ta jääbki, sest sõnajalad ei ole õistaimed.” (Rünk 1999: 7) Joonis 1. Inimesest kõrgem sõnajalg Tartu Botaanikaaias (autori erakogu). 4 Sõnajalad on ürgse päritoluga – üle 300 milj aasta tagasi moodustasid nad suurema osa maakera taimkattest, kuid enamik neist on välja surnud. Tänapäeval teatakse umbes 11 000 liiki
Sama inimtüüpi kuuluvad nt eskimod ,,tünnikujulised". Selline kuju viib kehamassi ja pinna suhte võimalikult väikseks, mis minimeerib soojuskadu. Kolju massivne, kuid eristatav teistest-tugevalt arenenud kulmukaared, kolju eest madalam ja tagant pikem. Kõige spetsiifilisem tunnus on sisekõrva erinevus. Eksisteerisid vahemikul 70 000-40 000 aastat tagasi. Varajased neandertaallased 250 000 -300 000 aastat tagasi. Neandertaallased on küll meile lähedane liik, kuid ei ole meie esivanemad nagu seda pikka aega arvati. Nad arenesid paralleelselt meie eellastega sadu tuhandeid aastaid. Meie ja nende eellased lahknesid ca 0,5 miljoni aasta eest(heidelbergi inimene). Nende ühiseks eellaseks on keegi isend Aafrika perioodist. On ka väiteid, et komanjoonlasedja neandertaalid võisid saada ühiseid järglasi(hübridiseeruda), kuid seda pole tõestatud. Elasid Euroopas enam kui ühe jääaja. Ei teata miks täpselt välja surid. Osaksid valmistada nahast rõivaid, olid
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond IMMANUEL KANT Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 1. ELULUGU Immanuel Kant sündis Ida Preisimaal 22.04.1724 a. Köningsbergis (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) sadulmeistri pojana. Tema esivanemad olid arvatavasti pärit Sotimaalt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse
.. 11 2 Sissejuhatus Rahvusooperis Estonia koreograaf-lavastaja Marina Kesleri poolt lavastatud ballett ,,Kratt" on mütoloogial põhinev lugu rahast ja kasuahnusest, mis on päevakohane ka kaasajal. Ümberringi lainetab rahakeskne maailm, kus tundub, et raha olemasolu on elus kõige tähtsam ja selle eest saab kõike. Balletis kirjeldatu toimub ajal, mil meie esivanemad uskusid nõidadesse, tulihändadesse ja teistesse üleloomulikesse jõududesse. Etenduse sisu annab mõtteainet õigete valikute tegemiseks. Hoogne muusika ja uhke tulevärk sümboliseerib ahnust, mis lõpuks viib enesehävitamiseni. Kuigi kõik nähtav, materiaalne on ihaldusväärne, tuleb hinnata väärtusi ja mõelda oma prioriteetide üle. 3 Eduard Tubin
jõududega. Paabeli torn-7 astet, igaüks eri värvi. Mesopotaamia reljeef oli madal. Vabaplastika oli reljeefist veelgi kohmakam. Olid reljeefid, seinamaalid, skulptuurid. Indo-Euroopa rahvad:Hetiidid ja Pärsia suurriik-Indoeurooplased on kõik rahvad Indiast Euroopani, kes kõnelevad sugulaskeeli. Ka baltlased, kuid mitte eestlased. Nende algkodu oli kuskil Idaeuroopas või Kasahstanis. 3000 eKr lõpp-2000 a algus eKr. rändasid välja. Umb. 2000a eKr rändasid Balkani ps kreeklaste esivanemad, aarialased Indiasse, pärslased Iraani, hetiidid Väike-Aasiasse. Euroopasse germaani rahvad, keldid, itaalikud. hetiidid:1700 eKr Väike-Aasias, kultuuri vahendajad Euroopa ja Lähis-Ida vahel.Võtsid kasutusele hobukaariku, sõjakaarikud tõid edu vallutustel, kohandasid kiilkirja oma keelele. 1300 eKr hakkasid kasutama rauda, 1200 eKr varises riik kokku tundmatu katastroofi tõttu(pealinn Hattusa purustati). Hetiidi impeerium-kõik allusid hetiidi kuninga ülevõimule. Pärsia suurriik:
indoeurooplased hobuseid ja veiseid ning kasutasid vankreid. Tõenäoliselt tegelesid nad rändkarjakasvatusega. Alates III aastatuhande lõpust ja II aastatuhande algusest eKr hakkasid indoeurooplased järk-järgult tungima tolleks ajaks juba kujunenud tsivilisatsioonide äärealadele. Sealt alates hakati neid nimetama ka kirjalikes allikates ning on võimalik jälgida nende järgnevat ajalugu. · umbes 2000 eKr rändasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemad · umbes samal ajal ilmusid neist ida poole Väike-Aasiasse hetiidid · umbes 1700 eKr tungisid algul Iraani ja siis Indiasse aarjalased · peagi ilmusid Iraani pärslased · teine osa indoeurooplasi rändas Kesk- ja Lääne-Euroopasse, kus neist kujunesid keldi, itali (muistse Itaalia) ja germaani rahvad · veelgi hiljem lahkusid oma algkodumaalt slaavlaste ja baltlaste esivanemad HETIIDI IMPEERIUM
Tubakas on taim, kes kuulub maavitsaliste sugukoda, nii nagu ka näiteks kartul ja tomat. Tubaka perekonda kuulub-100 liiki, mis kasvavad looduslikult peamiselt lähistroopilises Ameerikas, Austraalias ja Polüneesias. Inimese poolt kasutatakse laiemalt kahte tubaka liiki: vääristubakat ehk Virginia tubakat ehk türgi tubakat (nicotiana tabacum) ja mahorkatubakat (nicotiana rustica). Mõlemad nad on kultuurtaimed, looduslikult neid ei esine. Nende kahetubakaliigi esivanemad pärinevad Lõuna-Ameerikast. Mahorkatubakat kasvatatakse tänapäeval suhteliselt vähe, mille üheks põhjuseks on tema tagasihoidlikum kasv. Teepõõsas on igihaljas põõsas, mis kasvab1-3m kõrguseks. Ovaalse kujuga lehed asetsevad okstel korrapäraselt, teepõõsal jagatakse nad vanadeks ja noorteks lehtedeks. Noored lehed ja õrnad pungad on kaetud hõbedaste ebemetega. Kasvatusriigid on India, Sri Lanka, Hiina ja Keenia. Suurimad kasvatajad Suurbritannia, Venemaa, Pakistan ja USA
Ta on uhke mässaja kõigi tavaarusaamade vastu. Et ta eitab jumalat, tuleb põrguvaim tema hinge endale nõudma. Ent Manfred ei allu talle. ,,Kainis" zanrimääratlus ,,müsteerium" tuleb sellest, et käsitletakse Vana Testamendi ainest. Tegelasteks Aadam ja Eeva, nende pojad Kain ja Aabel, tütred Aada ja Silla. Byron teeb Aadast Kaini ja Sillast Aabeli naise. Tegevus algab sealt, kus Milton oma ,,Kaotatud paradiisi" lõpetas: meie esivanemad on pärispatustena paradiisist välja aetud. I vaatuses toovad tegelased ohvrit Jumalale. Samas sugenevad küsimused, miks Jumal ikka laskis maol paradiisi roomata. Ilmub Lutsifer, et Kaini kahtlusi veelgi süveneda. Kaini ängistuse peamine põhjus on see, et Jumal, lastes küll inimesel ilmale tulla, ei lase tal siinses ilmas igavesti elada. Lutsifer omakorda väidab, et Jumal on türann, kes ehitab vaid selleks, et purustada
E ESTI VABARIIK R ÄPINA AIANDUSKOOL V AARIKAS ISESEISEV TÖÖ K OOSTAS: LEA VARTSUN 1AK2 R ETSENSEERIS: R ÄPINA 2009 SISSEJUHATUS Arvatakse, et vaarikas on üks vanemaid marjakultuure. Esmased kirjalikud andmed vaarika kultuuristamise kohta pärinevad 16. saj keskpaigast Inglismaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Esimesed vaarikasordid hakkasid levima 18. sajandi lõpul. Eestlaste esivanemad korjasid metsast vaarikaid tõenäoliselt ammu enne seda, kui hakkasid neid koduaedades kasvatama. Rahvameditsiinis kasutatakse vaarika vilju, lehti, õisi ja varsi. Marjad on väga maitsvad. Süüakse värskelt ja tehakse keediseid, kompotte, mahla, siirupit. Rikkad mõnede vitamiinide ja mikroelementide poolest. Marjad on toiduks mitmetele loomadele. Neid söövad näiteks karu, kuldnokad, rästad. Kuid marju kahjustavad ka putukad, näiteks vaarikamardika vastsed
Vihma sajab põlluharimiseks piisavalt. Seedrimetsadest saadi laevaehitusmaterjali. Foiniiklased olid kõige osavamad meresõitjad. Rajati linnriigid, mis sageli võõrvõimu all. Linnriiki ja selle sõjaväge juhtis kuningas. Vabad kodanikud said arvatavasti koosolekul riigi poliitikat mõjutada. Suurimaks saavutuseks tähestiku loomine umbes 1000 eKr. Tähestik koosnes 22 kaashäälikust. Iisrael. Kaanani lõunaosas elasid semiinid soost heebrealased ehk juutide esivanemad. Nende esiisa Aabraham olevat saabunud Mesopotaamiast. Hiljem sattus osa heebrealasi Egiptusesse, kust lahkuti Moosese eestvõttel. Kuningas Taavet ühendas Kaanani lõunaosa ja tekkis Iisraeli riik. Taaveti poja Saalomoni surma järel lagunes riik Iisraeliks ja Juuda riigiks. Iisrael langes assüürlaste võimu alla. 6.saj-l purustas Babüloonia Juuda riigi ja suur osa rahvast küüditati- Paabeli vangipõlv. Vana Testament. Iisraellaste ajaloo, usu, kommete ja seaduste peamine allikas
värv. Neljapäeviti peetakse pulmi ja sellel ajal ei tohi riietuda musta. Reede päev on turupäev ja soovitatav on kanda punast värvi, samuti võib reedel ka matuseid pidada. Laupäeviti on kombeks paastuda ning helesinist sellel päeval kanda ei tohi. Pühapäeviti pole lubatud valget selga panna, kuna see päev on jumalatele pühendatud. [1] Usk ja matuseriitused Usk ja matuse riitused on malagassi kõikidel hõimudel suhteliselt samad. Suuresti on usu põhialuseks esivanemad nagu ka Eestis. Sellepärast koheldakse ka oma esivanemaid suurima austusega ning iga malagassi hõimu kuuluv isik teab oma suguvõsa peast ligi saja aasta ringis. Surmajärgne teekond on malagassidele märksa olulisem kui maine. Oma lähedasi maetakse kivimajakestesse, millel puuduvad aknad ning kus sees on neljakandilised hauakambrid. Kommete kohaselt näeb usk ette, et surnu mässitakse linadesse ning asetatakse neljakandilisse kivist hauakambrisse
s saab ka ka arbuusi ja viinamarja). Seega ei tohiks eriti toidu üle nuriseda. India ajalugu India on alati olnud rahvaste segu. Kui mõned jääajaeelsed hominiidid kõrvale jätta, siis olid esimesed siia saabunud inimasukad negriitod ja proto-australoidid. Lähis-Idast ja Aasiast tulnud vahemerelisse rassi kuuluvad inimesed näivad olevat praeguste põhiliselt poolsaare lõunaosas elavate draviidide esivanemad. 7000 aastat eKr ilmusid loodesse, Belutsistani mägedesse esimesed põlliharijad. Induse jõe orus suudeti paranenud oskuste tõttu nisu ja otra ladustada suuremates kogustes kui igapäevaselt vaja ning alates 3000. aastat eKr rajasid hästi organiseeritud kogukonnad linnu Harappas, Mohenjo Daros ning umbes 400 teises paigas, luues tänapäeval Induse oru või Happara kultuuri nime all tuntud tsivilisatsiooni.
linna Sigtuna. Rootsis on 11.sajandil püstitatud mitmeid ruunikive Eestis langenud vikingite mälestuseks. 4) Teised soome-ugri hõimud (soomlased, hämelased, karjalased, vadjalased, liivlased, kurelased): suhted rahumeelsed. 9. Muinasusund: vägi, hing, tarl ehk nõid, hingede aeg, eestlaste suhtumine loodusesse, vaimud, haldjad, jumalad. Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega. Meie esivanemad uskusid, et kahjustades loodust, vastab ta samaga (mets eksitab, vesi uputab, maa annab haiguse jne). Muinaseestlased ei pidanud end sugugi looduse valitsejana, vaid pigem suhtuti loodusesse kui endasugusesse ning
Kreutzwald on «Kalevipojas» ära kasutanud ainult ühe osa eesti folkloorist, hiiu muistendid, kuid kõik need kratid, puugid ja kogu see värk, mida on tohtutult palju kogutud, on kõrvale jäänud. Ega inimene suuda seda välja mõelda, mille vanarahvas on välja mõelnud. Need on ikka nii jubedad asjad, mida eestlased on üksteisele rääkinud. Nii see «Rehepapp» sündiski. Mõni loeb seda kui eestlaste ühist raamatut: kui kanged ja vägevad meie esivanemad ikka olid. Üldiselt on ju orjaaega kujutatud mustades toonides. Eestlane oli selline hallis kasukas talupoeg, kes sai mõisas peksa. Nina oli tal kogu aeg verine ja kõht tühi. Käis ja hädaldas ja vingus. Mõtleme näiteks Vilde või siis Liivi «Varju» peale. Eestlased olid teenijarahvas, aga võim oli nende käes, sest aidavõtmed olid nende käes. Teistpidi on see kurb raamat, sest midagi toredat ei ole, kui maailm on nii madal ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
