Läbiv suurtäht 1. Inimeste nimed 2. Iseloomustava täiendiga kaksiknimed 3. Hüüdnimed,väljamõeldud olendite nimed, kujundlikud nimed 4. Loomade nimed 5. Kohtade, pinnavormide, ehitiste, taevakehade nimed 6. Riiginimed 7. Asutuste, ettevõtete, firmade, organisatsioonide, ühenduste nimed 8. Tootenimed 9. Sõidukinimed 10. Perioodiliste väljannete nimed 11. Ajaloosündmuste nimed (ps! Mitte ajaloosündmused) 12. Ürituste nimed 13. Autasude nimed Julk-Jüri, Kaasiku Jüri, Vanapagan, Igavene Juut Ahasveros, Vana Toomas, Ristija Johannes, Miki-Hiir, Suur Munamägi, Väike Vanker, Kolm Õde, Vana Maailm, Eesti Pank, Eesti Lasteorganisatsioon, ,,Eesti Päevaleht", Suur Pauk, Valge Daami päevad, Maarjamaa Rist, Lõuna-Eesti, Põhja-Jäämeri, Antiik-Rooma, Koot ja Reha, Tuhande Samba saal, Taani Kuninga aed, Metsik Lääs, Läbiv väiketäht 1. pöördumissõnad, ameti- ja aunimetused, tiitlid. 2. Isikunimest tulnud sõnad. 3. Isikute ümberütlevad nimetused. 3. Loo...
Loodusnähtustele ülekantud Orkaan Camille, Vaikse isikunimed ookeani taifuunid Alice Isikunime täpsustav täiendosa Kaval-Ants, Räpsi-Rein Kniks- Lahku, kui käändub: sidekriipsuga Mariihen, Päralära-Leenu Suur Tõll, Perioodikaväljaanded läbiva Ajalehed Rahva Hääl, Oma suure tähega Saar, ajakiri Eesti Loodus, Teosed, dokumendid, sarjad ja Ilu- ja tarbekirjandusteosed: rubriigid esisuurtäht ja "Tõe ja õiguse" V osa. jutumärgid Õigusaktid ja dokumendid: "Autoriõiguse seadus", filmid: "Viimne reliikvia", muusika- ja koreograafiateosed: ballett "Luikede järv", kujutava ja tarbekunstiteosed: skulptuur "Äreval ootel", fotod: "Ohutusse
· Täielikult mittenimeks muutunud nimi väikese tähega: morsemärgid · Isikunime täpsustav täiendosa sidekriipsuga: Kessi-poiss · Isikunime juhuslik täiend lahku · Isikunimelise täiendiga ühendites suure tähega: Volta element, Napoleoni kook · ERAND! : usulised väikese tähega! Perioodikaväljaanded · Läbiva suurtähega ajalehed, ajakirjad ja muud perioodikaväljaanded Teosed, dokumendid, sarjad, rubriigid · Jutumärkides esisuurtäht: luuletus "ma lillesideme võtaks" · Seadused, määrused: Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2008 a. määrus nr 161 "Kaitseväe põhimäärus" · Filmid esisuurtähe ja jutumärkidega · muusika ja koreograafiateosed: ballett "Luikede järv" · Kujutava ja tarbekunsti teosed esisuurtähe ja jutumärkidega · Fotod jutumärkides ja esisuurtähega · Saated esisuurtähe ja jutumärkidega · Sarjad, rubriigid esisuurtähe ja jutumärkidega
SUURE VÄIKESE ALGUSTÄHEGA ALGUSTÄHEGA Isikud ja olendid, Koha nimed rahvuskuuluvuse taevakehad, väljendamiseks ja keelenimetustes maailmajaod, (seosed kultuuriga), kohad, taime- ja loomanimetused, linnad, nimetused- veekogud, tänav, ehitised, vabariik, nime juurde kuuluv püsiv täiend, järv, nimi ka täiendina, meri, perioodikaväljaanded, ooekan, tooted (kefiir Gefilus), jõgi, ajaloosündmused (esisuurtäht- Ümera allee, lahing), puiestee, asutused, kool, ettevõtted, gümnaasium, organisatsioonid (reklaamifirma Kolm kauplus, Karu), ...
Esisuurtäht Isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, asustustel, ettevõtetel, ühendustel, riikidel, ajalehtedel, ajakirjadel, teostel, sarjadel, ajaloosündmustel, autasudel, üritustel, taimesortidel, kaupadel ja sõidukitel, raamatute, tele- ja raadiosaadete, sarjade ja rubriikide pealkirjad, Lause alguses, nimetuste ametlikkuses, viisakusvormis, personifikatsioonis. Läbiv suur täht Kohad, ehitised, taevakehad, asutused, ettevõtted, ühendused, riigid, autasud,auhinnad, kaubad, tooted, sõidukite nimed, perioodiliste väljaannete (ajalehed-ajakirjad) nimed (v.a abisõnad), Väikene algustäht Ümberütlevad nimetused e metafoorid, mida nimedeks ei loeta. Isikunimest tulnud loomatõugude ja usundite nimetused, allüksused (nt TÜ arstiteaduskond), auhinna liigisõnal, kuud, nädalapäevad, pühad, tähtpäevad, taimede, loomade, loomatõugude nimed, keelte, keelkondade, rahvaste, hõimude nimetused, tootenimetused
SUUR ALGUSTÄHT REEGEL NÄIDE ERAND müütilised olendid, Vanemuine, Vanapagan, Venus, hüüdnmed Koidulaulik, Surm, Tundmatu personifikaadid Sõdur, Saatus isikutüübi iseloomustamine d'Artagnanide vaprus, noored kellegi nimega Veerpalud, tundisid end Robinsonina isikunimega sõnaühendites Browni liikumine, Saalomoni otsus, Usundid Napoleoni kook, Gregoriuse luteri usk, muhamedi usk kalender kohanimi Ohio osariik, Rio de Janeiro, Liigisõna Saue vald, Põlva maakond, Punase Lageda küla, Kil...
SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT LÄBIV SUUR ALGUSTÄHT 1) Kohad, ehitised v.a liigisõna (meri, jõgi, tänav, mägi, linn, väljak jne) nt Tartu linn, Raekoja plats, Kolme Pärna tänav, Pühavaimu kirik 2) Asutused, ettevõtted v.a liigisõna (muuseum, tehas jne) nt Musta Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Eesti Kontsert 3) Riigid nt Eesti Vabariik, Ameerika Ühendriigid, Rootsi Kuningriik 4) Isikud, olendid ka kujuteldavad nt Kadri, Toomas-Hendrik Ilves, Kaval-Ants, Vanapagan 5) Ajalehed, ajakirjad v.a sidesõna (ja, või jne) nt Eesti Ekspress, Pärnu Postimees, Pere ja Kodu 6) Kaubad, sõidukid v.a liigisõna (laev, auto, kakao, leib, sai jne) nt kakao Meie Mark, laev Tormide Rand ESISUURTÄHT 1)Teosed, dokumendid, sarjad kirjutatakse jutumärkides nt ,,Tõde ja õigus", ,,Presidendi valimise seadus", ballett ,,Luikede järv", ,,Aktuaalne kaamera" 2) Ajaloosündmused nt Jüriöö ülestõus, Teine maailma...
külad) venelased) Ümberütlevad nimetused · maailma kuklapool (Austraalia ja Uus-Meremaa) · püramiidide maa (Egiptus), · tõusva päikese maa (Jaapan) · Roheline Mander (Austraalia) · Vana Maailm (Euroopa), Uus Maailm (Ameerika) · Metsik Lääs · Emajõe Ateena (Tartu) Tiitlid · Tema Majesteet Norra kuningas Harald, · Tema Pühadus XIV dalai-laama Ajaloosündmused · Vanasti esisuurtäht, nt Jüriöö ülestõus, nüüd lubatud ka jüriöö ülestõus jäälahing Kohanimi peab ajaloosündmuses olema endiselt suurtäheline: Tartu rahu, Stalingradi lahing
SUUR JA VÄIKEALGUSTÄHT Läbiv suurtäht: 1.isiku-ja olendinimed : Nt: Vanapagan,Peeter Esimene, Kalevipoeg. Sidekriipsuga kirjutatakse näiteks kirjanduslikud nimed, mille esimene pool iseloomustab teist: Sauna- Madis, Kupu-Kai, Kupja-Prits, Räpsi-Rein , Pläralära-Leenu, Kaval-Ants. 2.Koha ja ehitise nimed: nt: Virumaa, Kadriorg, Elva, Siver, Antarktis,Emajõgi, Teravmäed, Sõsarsaared,Metsakalmistu,Vabadussammas, Kolm Venda 3.Kohanimi täiendina , mis viitavad riigile,maale,territooriumile, mis märgivad kohakuuluvust: Eesti fosforiit,Eesti loodus, Saarema dolomiit,Siberi taiga,Leedu vapp, Aasia maad, Ungari saapad väikese algustähega kirjutakse: keeled,keelerühmad,rahvad,hõimud,kultuuri-jaühiskondlikud elu nähtusi märkivad ühendid : jaapani keel, läänemeresoome hõimud, eesti kirjanik, läti rahvalaul 4.taime-ja loomanimetused: jaapani seeder,prantsuse bokser,kaukaasia lambakoer, tori hobune, siiami kass, atlandi heeringas 5.toote-ja kauban...
Näited: New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa, Rio de Janeiro, Punase Lageda, Taani Kuninga aed, Pärnamäe kalmistu, Raekoja plats, Tõnismäe haljak, Lootuse põik, Kura kurk, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi, Saja Hobuse puu, Lähis-Ida, Orion, Kassiopeia, Suur Vanker, Väike Lõvi, Koot ja Reha, Siirius, Linnutee, Pikk Hermann, Kolm Õde, Jumalaema Uimumise klooster, Pääsupesa, Suur Rannavärav, Inglisild, Sõpruse naftajuhe, Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Hiidude tuba, Kaksikud, püramiidide maa, tõusa päikese maa, linn seitsmel künkal, Poola jõgede ema, jäämander, suur lomp, Must Mander, Metsik Lääs, Kolmas Maailm, Igavene Linn, Emajõe Ateena, Neevalinn, Taaralinn, põhjamaa Venezia, Tsaari-Venemaa, Atiik-Rooma, Mägi-Krimm, Kodu-Eesti, Kõrg-Tatra, Väike Tütarsaar, mineviku Eesti, muusika Praha, mitte-Euroopa, mini-Lasnamäe, Eesti lipp, Rooma õigus, Inglise miil, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Tallinna värav, Tallinna kilud, Roots...
· ! Erilise austuse märgina: Tema Kõrgeausus, Walesi prints, Tema Pühadus paavst Paulus VI, Tema Pühadus dalai-laama 9. Õppeained: inglise keel, füüsika 10. Usundid: budism, luteri usk, muhamedi usk, hinduism, kristlus 11. Isikunimi üldkasutatava nimetusena: barbi, brauning, frits, gobelään, mardisant, morse, napooleonikook, zilett, toomapäev, tuhajuhan 12. Ilmakaared: kagu, põhi, ida, lääs Jutumärgid ja esisuurtäht (pealkirjad): 1. Teoste, dokumentide, seaduste, sarjade, rubriikide jms pealkirjad: haridusministri 2001. Aasta 24. detsembri määrus nr 75 ,,Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord", luuletus ,,Minu kass", muinasjutt ,,Tark talutütar", romaan ,,Tõde ja õigus", piibel, uus testam. 2. Saated, sarjad: saatesari ,,Käsi kullas", ,,Aktuaalne kaamera", telesejaal ,,Kodus ja võõrsil" 3
b) väikesega ka loomatõud ja usundid (orlovi traavel, muhamedi usk) 13. Asutuste nimed: nimi suure- täiend väikse tähega, ametlikult läbiv suurtäht · Alati kirjutame Eesti Panga ja Üliõpilaste Seltsi kui asutuste nimed läbiva suurtähega, et ei tekiks kahemõttelisust. 14. Riikide ja osariikide nimed · Ametlikult läbiv suurtäht (Eesti Vabariik, Ohio Osariik) · Nimetustes esisuurtäht (Läti vabariik, Kalifornia osariik) 15. Teoste pealkiri kirjutatakse esisuurtähega ja pannakse jutumärkidesse · Teatritükid, filmide-, raamatute-, sarjade-, kunstiteoste-, jt teoste pealkirjad. 16. Taimesortide nimed kirjutatakse jutumärkidesse ja esisuurtähega (kartul ,,Jõgeva kollane") · Taimenimes jutumärke ei kasutata ja kohanimelise täiendi võib kirjutada esisuurtähega (Eesti pirn, Paide taliõun) 17. Autasude nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, va
Eesti keele eksami kordamine Ilukirjandus Jaguneb eepikaks (proosa), lüürikaks (luule) ja dramaatikaks (näitekirjandus). Lisaks on ka lüroeepika. Eepika- Jutustava sisuga, objektiivselt tõepärased või tinglikult tõepärased sündmused, olukorrad ja tegelased. Lüürika- Kirjaniku elamuste subjektiivne kujutus, seotud kõne, värsivorm, luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused ja mõtted. Dramaatika- Dialoogi vormis, vastuolud ja konfliktid, sündmuste rida, mõeldud etendamiseks. Lüroeepika- Lüürika ja eepika segu, jutustava sisuga, tundeküllane. Eepika jaguneb: Suurvormid: eepos, romaan Väikevormid: jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot Eepos- ulatuslik luulevormiline jutustav teos. Romaan- probleemiderohkus, palju tegelasi, ...
(Delfi) 2) Lugeja: Venemaa poliitika teeb Euroopa Liidus elavatele venelastele karuteene (Delfi) 7. Raamatute, tele – ja raadiosaadete, sarjade ja rubriikide pealkirjad kirjutatakse esisuurtähega ja jutumärkides. Näited: 1) RAAMAT│ Loomeinimeste loodud vaibamustrid raamatus “250 uut Eesti vaibadisaini” (Delfi) 2) Sari “Salatoimikud“ jätkub aasta lõpus (Õhtuleht) 8. Ajaloosündmuse nimetuse püsivust näitab esisuurtäht. (esineb erandeid) Näited: 1) KATKEND RAAMATUST | Tallinn teises maailmasõjas. Okupatsioonivägede saabumine ja Raua tänava lahing, 4. osa (Delfi) 2) Katkend raamatust: Sinimägede legend ehk kuidas võitles Eesti diviis (Delfi) 9. Üritusi märgitakse üldnimeliselt ja kirjutatakse väiketähega. Näited: 1) Kotree Spordiklubi (Erika 5a) korraldab reedest kuni kolmapäeva, 30.oktoobrini koolivaheaja spordilaagri Piiril. (Delfi)
Paroodiasaade "Su Nägu Kõlab Tuttavalt" pälvis tabeli esikoha ning saadet vaatas 204 000 inimest. Õige: „Su nägu kõlab tuttavalt“ Allikas: Delfi 10/17 2. TV3 müüs klientidele tasutud uudisklippe "Seitsmeste Uudiste" saatesse, jättes saates märkimata, et algab tasutud uudislõik. Õige: „Seitsmeste uudiste“ Allikas: Delfi 09/17 Reegel: Ajaloosündmusi tunnevad sama nimetuse all paljud rahvad, nimetuse püsivust näitab esisuurtäht. 1. Sõjalaevad seisid Paldiski reidil, käisid läbirääkimised Saksa ja Vene kroonitud peade vahel – aga kuskil lähemas tulevikus kangutas esimene maailmasõda juba lahti enneolematu verevalamise ust. Õige: Esimene maailmasõda Allikas: Maaleht 10/16 2. Tallinna ülikooli endine rektor Rein Raud küsis kord: kumb oli enne, kas Leonardo da Vinci või Jüriöö Ülestõus
EESTI KEEL Häälikuõigekiri Häälduse järgi kirjutatakse: HÄÄLIKU PIKKUSE ÕIGEKIRI · Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest: Lühike häälik kirjutatakse ühe (nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid kasse). · Sageli tekib õigekirjaviga valest hääldusest. Tuleb hääldada õigesti (st jälgida hoolega, et hääldatakse ühe tähega kirjutatut lühidalt ja kahetähelist pikalt), jätta meelde kriitiliste sõnade õigekeelsus: samet, amet, komisjon, talitama, kuni, karikatuur; varrukas, kummardama, intelligentne, kolleeg, grammofon, barrikaad, paralleelne, annulleerima, terrass; ümarik - ümmargune, samuti - sammuti (aeglaselt), ballett baleriin. · ERAND! Viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega, nt: asesõnades: mul, sul, tal, kel, mil, sel, tol, ma, sa, ta, me, te, nad, mu, su, ...
Eveli Soika Tallinna Kristiine Gümnaasium kevad 2007 HÄÄLIKUD vokaalid ehk täishäälikud konsonandid ehk kaashäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, v, j k/g, p/b, t/d f h, s, s helilised häälikud helitud häälikud (neile liitub liide -gi) (neile liitub liide -ki) HÄÄLIKUTE PIKKUSE MÄRKIMINE KIRJAS LÜHIKE PIKK ÜLIPIKK erandlikult padi paadi ...
Lugeda lisa raamatutest ,,Eesti ortograafia" (Tiiu Erelt) ja ,,Lause õigekeelsus" (Mati Erelt)
KEELENÕU
Keelenõu
* Keelenõu töötab tööpäeviti kella 912 ja 1317 telefonil 631 3731.
* ÕS 2006 (kirjakeele normi alus). Kättesaadav Internetis aadressil http://www.eki.ee/dict/qs2006/
* ,,Eesti keele käsiraamat"
* ,,Eesti ortograafia"
* ,,Keelenõuanne soovitab" (1, 2, 3)
* www.keelevara.ee, www.keeleveeb.ee
* ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel
ÕSi kasutamine
+ liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane
. vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima
' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's
{ } looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida), nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur
parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup
< > noolsulud (andmed häälduse, morfoloogia ja rektsiooni kohta), nt city
9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes). ...
Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 1 ORTOGAAFIA................................................................................................................................2 Hääliku pikkuse õigekiri..........................................................................................................2 Sulghäälikute õigekiri.............................................................................................................. 3 h õigekiri..................................................................................................................................3 i ja j õigekiri.............................................................................................................................3 Kaashäälikuühendi õigekiri ...................................................
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2. läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross 3
Jaapan, Varssavi, Pariis; 5. mõned kirjapildimugandid: Fidzi, Kanada, Kuuba, Mehhiko, Peruu, Berliin, Rooma, Viin. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust, 2) nimesid (pärisnimesid), 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks, 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1) esisuurtäht algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt ,,Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda; 2) läbiv suurtäht algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime või nimetuse sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Kodu ja Aed, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
