Käitumisest tuleb rääkida seostatult konkreetse situatsiooniga, mitte sellest, mis juhtus kuskil mujal mõni aeg tagasi. Tagasiside pearõhk tuleb asetada info ja ideede jagamisele, mitte teise eest otsustamisele. Kui on põhjust teist inimest kritiseerida, siis tuleb lisada tunnustavaid sõnu tema positiivsete saavutuste või omaduste kohta. 27. Mida nimetatakse konfliktiks? Konflikt tähistab töötajatevahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konfliktiosalistel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalsett traumeeriva olukorra. Organisatsioonikäitumises on konfliktide käsitlus väga oluline. Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Niisuguseid olukordi tunnetavad partnerid arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. 28. Millised on konstruktiivsed konfliktid? Sõnastage näide.
Vanemhool ja paarumissüsteemid Paarumissüsteemide tüübid Sugulisel sigimisel peavad eri soost isendid järglaste soetamiseks koopereeruma ja omavahel paaruma. Seda, mil viisil, kui püsivalt ja kui mitme partneriga loomad sigimiseks koopereeruvad, iseloomustab antud liigil või populatsioonis kasutuses olev paarumissüsteem. Paarumissüsteeme on looduses väga mitmesuguseid ja kogu pilt on üsna kirju. Laias laastus võib selles mitmekesisuses eristada järgmisi põhitüüpe: · · monogaamia (ainuabielu), kus üks isane ja üks emane moodustavad paari kas üheks (ajutine monogaamia) või mitmeks sigimiskorraks (püsiv monogaamia). Monogaamsed on näiteks enamik linde; · · polügaamia (mitmikabielu), kus isendil on rohkem kui üks sigimispartner. Polügaamia jaguneb omakorda alatüüpideks: o o polügüünia (mitmenaisepidamine), kus üks isane paarub mitme emasega, igal emasel aga on vaid üks isane sigimispartner. ...
10. Konfliktide tekke põhjused ja lahendused Inimestevahelise koostöö laiendamise kõrval on väga oluline töösuhetes tekkivate pingete kõrvaldamine ja asetleidvate konfliktide reguleerimine. Organisatsioonisisene konflikt on olnud paljude sotsioloogide, psühholoogide ja juhtimisspetsialistide uurimisobjektiks. Enamik neist toob esile pingeallikaid, mille täielik kõrvaldamine polegi mõeldav. Konflikti võib defineerida kui töötajatevahelites suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. See on lahkheli, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. Konflikt võib olla nii inimestevaheline vastuolu kui allüksustevaheline vastuolu. Konflikti
põhjustavat magnetvoo muutumist. Induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele. Endainduktsiooni nähtus esineb juhul, kui juhis induktsiooni elektromotoorjõudu põhjustav magnetvoo muutus on tingitud voolutugevuse muutumisest juhis endas. Nt kui juhtmepoolis muudetakse voolutugevust hakkab pool toimima vooluallikana, mille elektromotoorjõudu nimetatakse endainduktsiooni elektromotoorjõuks. Induktiivsus kirjeldab laengukandjate liikumisel esinevat inertsust vaadeldavas juhis. Tähis L, ühik 1H=(1Vs)/1A=1WbA. Üks henri on sellise juhi induktiivsus, milles voolutugevuse muutumine kiirusega 1A ühes sekundis kutsub esile endainduktsiooni elektromotoorjõu 1V. Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Voolutugevuse perioodiliste muutuste sageduseks on f=50Hz ja perioodiks T=0,02s=20ms. Võnkering on vooluring, mis sisaldab kondensaatorit ja juhtmepooli. Laetud kondensaatori
Ta leidis, et mälu efektiivsus suureneb, kui kaks ideed või sündmust on lähestikku, järgnevad üksteisele või on sarnased. Assotsiatiivse seose kujundamiseks on vajalik kahe seostava stiimuli korduv koosesinemine. Koolis kasutatakse selleks mehhaanilist harjutamist. Matemaatikas treenitakse korrutustabelit sageli välkkaartidega, kus õpetaja tõstab klassi ees üles kaardi korrutatavate arvudega ja laseb kiiresti vastata. Operantne tingitus - kirjeldab õppimise ühte sagedasemat esinevat juhtu. Siin ei vallanda käitumist tingitud ega tingimatu ärritaja, vaid hoopis vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimimise või opereerimise ajendiks on organismi alateadvuslik tarve vältida negatiivseid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Niisugustel ajenditel toimimise kaudseks eesmärgiks on kohanemine keskkonnaga. See on võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele talletada saadud kogemust, st õppida oma tegevuse resultaatidest.
Dispositsioon (regulatiivse normi korral) või sanktsioon (õigustkaitsva normi korral) kehtestab õigusliku tagajärje. Neid kolme normi struktuurielementi võime omakorda liigitada lihtsaks (üks eluline asjaolu või õiguslik tagajärg), keeruliseks (kaks või enam elulist asjaolu või õiguslikku tagajärge, mis esinevad korraga) ja alternatiivseks (kaks või enam elulist asjaolu või õiguslikku tagajärge, millest esineb üks). Järgnevalt on analüüsitud viite SHKS-s esinevat täielikku õigusnormi, lähtudes õigusnormide loogilisest struktuurist. § 3 lg 2 ls 1: ,,Selle kinnisasja omanik, millel on sõjahaud, on kohustatud tagama sõjahaua ja selle tähistuse säilimise." Tegu on kohustava regulatiivse õigusnormiga, millel on lihtne hüpotees (kui kinnisasjal asub sõjahaud) ja keeruline dispositsioon (siis on kinnisasja omanik kohustatud tagama sõjahaua kaitse JA selle tähistuse säilimise).
Sisukord Sissejuhatus Süda on lihaseline elund, mille ülesanne on tagada normaalne vereringluse kehas. Südamelihaskiud, millest süda koosneb, on otsakuti ühendatud liharakkude ahelad, mida katab ühine perimembraan. Südamelihaskiud kuuluvad erutuvate struktuuride hulka see tähendab, et neil on olemas puhkepotentsiaal ja ülelävisele ärritusele reageerivad nad erutusega, mille väljenduseks on aktsioonipotentsiaal. Need lihaskiud on südame funktsiooni teostavateks elementideks. Eristatakse kahte tüüpi südamelihaskiude kodade ja vatsakeste töömuskulatuuri ning erutustekke- ja juhtesüteemi kiude. Esimene neist moodustab peamise osa südame massist ning teostab mehaanilise pumba tööd. Erutustekke- ja juhtesüsteemi kiud täidavad ülesandeid südame erutusprotsessis. Normaalse südame funktsiooni tagab korrapärane impulsside teke ja nende levik. Erutus, mis tekib kusagil kodades või vatsakestes, levib kõigile mitteerutatud lihaskiududele, ku...
krvetades vi skalpelliga). Papilloomiviirusnakkus vib sünnitmisel edasi kanduda vastsündinule. Mnda selle viiruse vormi arvatakse phjustavat emakakaela vähki. Trihhomonoos Trihhomonoos on laialt levinud üherakuline parasiit, mis nakatab kusitit ning vagiinat. Viiruse ilminguteks on vesine mädaeritus ja sügelus. Diagnoos antakse haigust phjustavate parasiitide kindlaks määramisel mikroskoobiga. Seda maailmas kige sagedasemalt esinevat suhteliselt kahjutut suguhaigust ravitakse kindlate ravimitega (näiteks metronidazolega). Seennakkused Pärmseen (Candida albicans) on laialt levinud ning kige sagedasem seennakkuste kandja. See iseenesest kahjutu nakkus (vagiina vi sugutipea pletik) osutub aga üsna ebameeldivaks, sest kaasneb rohke sügelus ning pletav tunne. Naistel eritub lisaks veel mäda. Seenhaigused on ravimitega täiesti ravitavad, kaasata tuleb ka vajalikud hügieeninõuded. Kubemetäid
Rinnas on 15-20 näärmesagarat (lobulus), mida sidekude üksteisest eraldab. Rinnanibusse suunduvad näärmesagaratest piimajuhad (ductus). (Tigane.) 3 · Kõige sagedasem vorm saab alguse piimajuha limaskesta rakkudest , mida nimetatakse duktaalseks ehk juhatekkeliseks rinnavähiks. 75% rinnavähkidest on duktaalsed. · Näärmesagarikes esinevat vähivormi nimetatakse lobulaarseks. Erinevalt teistest rinnavähi vormidest võib see esineda mõlemas rinnas. · Juhatekkelise rinnavähi puhul eristatakse varajast ehk n.ö in situ-vormi, kus pahaloomulised rakud on vaid piimajuhades mitte rinnakoes. Lobulaarse rinnavähi in situ- vormi ei peeta vähiks, seda loetakse rinnanäärmevähi riskifaktoriks. · Harvaesinevad rinnavähi vormid on tubulaarne, mutsinoosne, medullaarne ja papillaarne. (Tigane
rähkmullad. Neid on intensiivselt põllunduses kasutatud, näiteks Pöides, Pihtlas, Randkülas, Tiirimetsa piirkonnas jm. Aktiivsete geoloogiliste protsessidega rannalõikudel esineb pank ja astangranda. Esimene neist on seotud peamiselt Saaremaa loodeossa jääva LääneEesti klindiga. Astangrand on kujunenud pinnakatte pudedates setetes ning on kergesti lainetuse poolt murrutatav. Vilsandi põhjaosas ja Vaika saartel kohtab Eestis vähe esinevat kaljuranda. Nende rannatüüpidega piirnevatel aladel on põhiliselt koreserikka lähtekivimiga mullad. Haritavat maad on seal vähe ning põllud väikesed. aladel, kus pagurannas paljanduvad aluspõhja lubjakivid või glatsifluviaalsed setted. Tüüpilist liivaranda esineb Saaremaal piiratult, seda on näiteks Järvel, Sõrves, Harilaiul ja mõnel pool mujal. Liivarannad piirnevad sageli metsamaistuga, mille kasutamist rekreatsioonis piirab tihti metsa väike koormustaluvus
Kui metsa mindi tehti tõiv (side või pärg). NÄKK – näki kuju sõltub sellest, keda ta vette püüab meelitada. Näkk kunagi ei või esineda haugina, lambana ja piiblina. Lapsed – näkk kui hobune (tõrjena – laps ütleb näkihobune), näkk kui valge sai. Mehed – näkk kui ilus naine. Naised – näkk kui ilus kamm. Näkk on meelitanud ka ilusa lauluga. Võib esineda ka prahina vee peal. Näkil on mustad hambad, ta näitab ennast harva. Kaks kõige sagedamini esinevat esinemisvormi on hall hobune ja vana mees. Järvedega seotud pärimustes on näkk kuri, merega seotud pärimustes aga vastupidi (Mereema tütar otsib endale meest). Näkk (kinnijäänud surnu) on niikaua seal, kuni ta kellegi teise enda asemele saab. Pühajärv, Emajõgi, Pühajõgi (Võhandu), Emujärv, Ahijärv, Ahja jõgi, Ahioja – nendes võib näkke kõige enam kohata. Kõige suurema tõenäosusega ilmutab ennast jaanipäeval
● Sündmustest, mis tekitavad takistusi geeni liikumisele ● Liikide arvust Liikide kadumine sõltub ● häirefaktorite tugevusest ja tüüpidest 13. Kirjelda liigirikkuse ja laiuskraadide omavahelist seost! - Tavaline on liigirikkuse gradient troopika suunas. VALEM S=cAz 14. Kirjelda pindala ja liigrikkuse omavahelist seost! Mida suurem pindala, seda suurem liigirikkus 15. Kui palju on Eestis kirjeldatud liike ja kui palju neid arvatakse siin olevat? Eestis arvatakse esinevat 40 000 elustikuliiki, seni leitud ca 23500 ehk 60% liikidest. Ülejäänud 40 % veel avastamata. ⅕ meie elustikust on ohustatuse aste, nest 15% on ohus või väljasurnud. 3 SLAID 1. Mis on keskkonna ökonoomika? Mis on ökoloogia ökonoomika? Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse allharu, mis uurib majanduse igakülgseid seoseid looduskasutuse ja loodushoiuga. Selle eesmärgiks on välja tuua see, et loodusressursside
Vastamata ainsalegi esitatud küsimusele, vangutas vanamees ainult pead. Komaga ei eraldata 1) des-, mata-, maks-, tuna- lühendit, kui tuum paikneb lühendi lõpus: Pead õlgade vahele tõmmates jooksis tüdruk vette. Kodus sobivat rakendust leidmata kolis vanaisa maale. Pean ennast kokku võtma paremat tulemust saavutamaks. 2) ülejäänud lauselühendeid (da-, ma-, mas-, mast-, vat- ja nuna- lühendit ning eestäiendina esinevat v-, tav-, nud-, tud-ja mata- lühendit): Vend läks ennast sauna pesema. Vaikiv olend vaid noogutas. Ilmumata teostest ta rääkida ei tahtnud. RINDLAUSE Rindlause on lause, kus on vähemalt kaks öeldist ja mille osalausete vahel on rinnastusseos. Rinnastatud osalaused on omavahel seotud kas sidesõnade või komadega. Päike paistab, ilm on soe. Päike paistab ja ilm on soe Päike paistab, aga õues on külm.
Selleks on vaja meeles pidada, säilitada ja meenutada. Need kolm põhiprotsessi on mälu põhifunktsiooniks, mida inimesel võivad olla tahtelised. Eristatakse lühiajalist ja pikaajalist mälu. Lühiajalise mälu all mõistetakse informatsiooni säilitamist maksimaalselt üks kuni kaks tundi, üldiselt aga veelgi lühemat aega - sekundeid-minuteid, selle järel informatsioon kas kustutatakse või antakse edasi pikaajalisele mälule. Lühiajalise mälu mehhanismiks peetakse neuronite ahelas esinevat reverbatsiooni (järelkõla, peegeldus), mille alusel kujuneb dünaamiline engramm - mälujälg - muutus ajus, millel põhineb mälu. Pikaajalise mälu all mõistetakse informatsiooni säilitamist päevi, aastaid, eluaeg. Pikaajalise mälu mehhanismiks arvatakse praegu olevat kestev strukturaalne või keemiliste sünaptiliste ühenduste loomine, mis on arvatavasti seotud valguliste ainete sünteesiga. Pikaajaline mälu saavutatakse materjali kordamisega
vallutamisel abi saada. Olid ju saarlased mitugi korda varemini oma mereväge siia saatnud. Saarlased toimisid oma vabadusvõitluse algatamisel võrdlemisi iseseisvalt. Nende olukord oli ka mitmeti teine. Saarlased olid üsna eraldatud ning seetõttu ka koguaeg vastupanuvõimelised ja nähtavasti oli neile ka koormiste hulk väiksem peale pandud kui teistele. Kuigi mitte mõjutamata Harju mässust, näib saarlaste vabadusvõitluses esinevat rohkem see XIII sajandi kestel üha ilmnenud iseseisvuspüüe palju teravamal kujul kui see Taani vasallide poolt rõhutud harjulaste juures silma paistab. Kroonikud on kirjutanud saarlaste mässust järgmist: ,,Püha Jaagupi päeva õhtul selsamal aastal 1343 lõid saarlased, noored ja vanad, nii nagu Harjus oli sündinud, uputasid preestrid merre ja läksid selsamal päeval Pöide linnuse ette, kus nad asusid 8 päeva, sest nad teadsid, et see loss ei võinud abi saada. Et nüüd foogt
Seda hüpoteesi tõendab Leedust leitud Valma inimese (mongoliidsed tunnused) ja Eestist Ardust leitud inimese (europiidsed tunnused) erinevus. Elasid nad selles regioonis samal (nöörkeraamika) ajastul. Rahvaste etnogeneesi uurimine alates 1990. aastatest (interdistsiplinaarne) Keeleteadlased Grammatika põhjal on võimalik välja arvestada, milline keel on millal teistest lahkunud Arheoloogid Geneetikud: Võrdlevad DNA teatud punktis esinevat varieerumist (meestel uuritakse Y-kromosoome ja naistel mitokondriaalset DNA-d) ja määravad selle põhjal rahvastevahelise sugulusastme. Keskmisi mutatsioonikiirusi kasutades arvestavad aega, mil võis toimuda teatud rahvaste lahknemine. Kalevi Wiik "Eurooplaste juured" (2002) - toimus üks suur kiviaegne rahvasteränne. Soomeugrilaste kujunemise uus teooria: Keelepõõsa teooria (keeleteadlaste termin)
endomeetriumi ablatsioon (irdumine) vähendab endometrioosi taastekke riski. Vastu: retrograadset menstruatsiooni esineb 90% naistel. Endometrioosi leiud enne menstruatsiooni algust ja ilma emakata naistel. Endometrioosi leiud väljaspool kõhuõõnt ning meestel. Metaplastiline teooria – embrüonaalse koe jäänukite, embrüonaalse epiteeli või mesenhümaalse koe metaplaasia. Seletab meestel esinevat endometrioosi ning endometrioosi naistel, kelle ei ole funktsioneerivat endomeetirumi (Turneri sündroom). Induktsiooniteooria – seob omavahel kaks eelmist. Ektoopilisse kohta levinud endomeetriumikoe poolt eritatav tundmatu aine stimuleerib diferentseerumata mesenhümaalset epiteeli muutuma endomeetriumiks. Loomkatsed kinnitavad. 2. Milliste funktsioonidega geenid võiksid mängida rolli
spetsiifiline seisukoht on aga staatiliste naudingute identifitseerimine kannatuste puudumise seisundiga ja sellest tulenev väide, et polevat neutraalset seisundit naudingu ja kannatuse vahel, s.t. niipea kui kannatust pole, olevat juba tegemist naudinguga. Antud seisukoht põhineb arvatavasti eeldusele, et igaüks, kes teadvustab endale oma seisundeid, tunneb neid kas meeldivate või ebameeldivatena. See ongi pathe kui kolmas kaanon. Kuna nauding kergendustundest või rahulolutundest paistab esinevat meis siis, kui eelnev valu või mure on kadunud ja me oleme taas rahunenud, paistab Epikuros eeldavat, et valupuudumise ja murestvabanemise seisundit tuntakse alati meeldivana ja seda võib seetõttu käsitleda juba naudinguna. Nauding on kestev kannatustepuudumise seisund. Muidugi ei ole Epikurose selline arusaam mitte kõigile inimestele vaieldamatuna paistnud. Kehalistest kannatustest vabanemisega võrreldes suuremaks naudinguks tuleb hinnata
- ealiste muutuste uurimine - koe meta- ja neoplaasia Metaplaasia- ka koe muundus,koe teisumine -ühe diferentseerunud koe asendumine teist tüüpi diferentseerunud koega.Tekib tavaliselt kroonilise ärrituse tagajärjel. Nimetatakse teatud väljakujunenud koeliigi muutumist teiseks, morfoloogiliselt ja funktsionaalselt erinevaks,uutele funktsionaalsetele tingimustele või muutunud keskkonnale kohanenud koeliigiks. Sellist,peamiselt epiteel- ja sidekoe liikide puhul esinevat nähtust põhjustavad tavaliselt mitmekesised pikemat aega toimivad patoloogilised protsessid(infektsioonid, avitaminoos, suitsetamine jt) -võib mitmerealine ripsepiteel asenduda mitmekihilise lameepiteeliga või kiulise sidekoe asemele võib tekkida kõhr-võiluukude. Neoplaasia- ebanormaalne,kontrollimatu rakkude kasvuprotsess(kasvaja – neoplasma). Histoloogia uurimine Uurimise põhialused - Koe ja sellest tulenevalt ka rakustruktuurid on erakordselt väikesed. Selleks, et neid uurida on
mutatsioonid põhjustavad silmahaigusi Silma geenid on väga mitmesugused. Silmas on mitu väga tähtsat protsessi, milles igaühes osaleb mitukümmend geeni. Üldiselt, kui geen või valk, mida see geen toodab, on muteerunud, siis see protsess on pärsitud või ei toimi korralikult ja alati on selle tulemuseks mingisugune haigusnähe. ABCR geen on silma võrkkestas üks tähtsamaid geene, põhjustades rohkem haigusi kui kõik muud geenid kokku. Geen ABCC6 põhjustab üht väga harva esinevat silmahaigust. Allikmets tuvastas, et tervelt kolm neljandikku kollatähni ealise degeneratsiooni juhtudest on nende kahe geeniga seotud, sest need reguleerivad ka immuunsüsteemi reageerimist erinevatele nakkustele. Kui see kontrollsüsteem ei tööta nii, nagu peab, on tulemuseks lokaalne silmapõletik, mis aastatega arenedes põhjustab nägemise kaotust. Kui see geen ei tööta siis lihtsalt öeldes halveneb kesknägemine, inimene ei saa lugeda, inimene ei saa näha otse ette
15 5. A – tüüpi käitumismudel kui ohutegur Ameerika kardioloogid märkasid oma uuringutes, et teatud isiksuseomadustega inimesed on stressile vastuvõtlikumad ja neil esineb sagedamini südame- ja veresoonkonnahaigusi. Selliste omaduste „potensiaali“ hakkasid nad nimetama A – tüübiks (Elenurm jt 1997: 58). A – tüüpi isiksuse käitumist iseloomustavad järgmised kolm koos esinevat tunnust 1) Ajahäda Alati kellegagi pahuksis. Tegeleb korraga mitme asjaga. Ärritub tihti liiklusummikutes ja järjekordades oodates. On teistega suheldes kärsitu. Muutub rahutuks, kui tal pole midagi teha. 2) Võitluslikkus Püüab alati võidu peale välja minna. Väga enesekriitiline. Mõõdab elu materiaalsetes väärtustes.
1. Konflikt Konflikt on kui lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad seega on ta oma olemuselt sotsiaalne situatsioon, milles kaks või enam isikut esindavad erinevaid seisukohti, arvamusi, huvisid või eesmärke ning püüavad üksteist nende realiseerimisel võita. Seega konflikti võib defineerida kui inimestevahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. Konflikti haaratud inimesed kalduvad kasutama psühholoogilisi kaitsemehhanisme. Kasutatakse agressiooni, enesehaletsust, projekteeritakse vastase isikule negatiivseid omadusi ja püütakse olukorda
omandamise tõenäosus ei sõltu teise juhusliku suuruse väärtuse omandamisest), siis tulenevalt üksikväärtustele vastavusse seatavate südmuste sõltumatusest saame väita, et p(zk)= p(xi) p(yj). Sõltuvate juhuslike suuruste puhul peab arvestama tinglikke tõenäosusi. 28. Mis on juhusliku suuruse mood? Diskreetse juhusliku suuruse moodiks nimetame juhusliku suuruse kõige suurema p ( xmo ) =max p(x i) tõenäosusega esinevat väärtust.Seega väärtus xmo on mood, kui x i. Vastavalt kas on üks või mitu moodi, on unimodaalne või multimodaalne. 29. Mis on juhusliku suuruse keskväärtus? Diskreetse juhusliku suuruse keskväärtuseks EX nimetatakse matemaatilist ootust ehk EX= ∑ x i p (x i) ooteväärtuseks ehk arvu x ∈X i 30. Keskväärtuse omadused.
20eluaastat) Tegu on stereotüüpne, korduvad inimeste teadvuses Mõte (hirm), et tegu ei suudeta ohjeldada Mõte, et tegu ei valmista rahulolutunnet Sümptomid tekitavad sisemist pinget, sageli kaasneb depressioon Rituaalide täitmine nõuab palju aega, mõjutab oluliselt elukvaliteeti Patsiendid peavad neid enda mõteteks kuigi need tekivad vastu tahtmist Obsessiiv-kompulsiivsed häired Naistel rohkem perioodiliselt esinevat häiret, mis algab hilisemas eas Meeste puhul sageli täheldatakse pikaajalist häiret, mis algab varem, sümptomiks eelkõige sundteod Raskematel juhtudel sarnane psühhootilistele häiretele Skemaatilised käitumismudelid, mida inimene uuesti kordab ja need ei ole meeldivad ega otstarbekad – eesmärgiks ära hoida mingit sündmust, mida inimene kardab, kuna peab seda endale ohtlikuks. Alati kaasneb ärevus,
Teraviljad Taliteraviljad on üheaastased talvituvad kultuurid; kasvuperiood (ööpäevakeskmine temperatuur üle +5 °C) 170...210 päeva, kogu elutsükkel 270...360 päeva. Külviaeg augusti kolmas. septembri esimene dekaad. Taliteraviljade vastupidavus talvetingimustele oleneb eelkõige sordist ja talvitumisele mineku seisundist. Vastupidavus talvetingimustele kujuneb välja sügisel. Karastumine kulgeb edukalt päikesepaisteliste kargete (temperatuur langeb umbes kahe nädala jooksul aeglaselt alla 0 °C) ilmadega. Talvekindlust aitavad tõsta õige külviaja valik (taime jõudmine võrsumisfaasi) ja piisav taimetoitelementide (eeskätt kaalium ja fosfor, ka lämmastik) olemasolu mullas. Teraviljadel on kasvu alguses vajalik läbida jarovisatsioonistaadium (vernalisatsioon), mil moodustuvad peaalgmed. Taliviljad vajavad selle perioodi läbimiseks madalaid (alla +5 °C) temperatuure 30...70 päeva jooksul. Talveperioodil võivad taimed hukkuda külmumise, ha...
18) a. Def. Seost f X × Y nimetatakse funktsiooniks e. kujutuseks hulgast X hulka Y, kui iga x X jaoks leidub täpselt üks selline y Y, et (x,y) f. b. Def. Kui xX, siis hulga Y elementi y=f(x) nimetatakse elemendi x kujutiseks (funktsiooniga f). c. Elemendi y B originaaliks nimetatakse sellist x X, et f(x) = y. d. Funktsiooni määramispiirkonnaks nimetatakse funktsiooni definitsioonis esinevat hulka X. e. Funktsiooni kogu määramispiirkonna kujutist nimetatakse funktsiooni väärtuste piirkonnaks ehk muutumispiirkonnaks. 19) a. Hulga A X kujutiseks nimetatakse hulga Y alamhulka, mis koosneb kõikide A elementide kujutistest: f(A) = { f(x) | x A } = { y Y | x[x A & f(x) = y] } b. Hulga B Y originaaliks nimetatakse hulka, mis koosneb kõigist nendest X
Tegemist on inimesele nii olulise, nii personaalse ning samas väga suhtelise mõistega, mis igaühe jaoks meist võib tähendada erinevat: elementaarseid esmaseid vajadusi, südamesoove ja ihasid, lennukaid unelmaid, turvalist elu, õnne, rikkust, tarkust jne. 11 12 PÄRILIKKUS Järglased sarnanevad paljude tunnuste poolest oma vanematega. Sellist looduses esinevat üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt oma vanematega nimetatakse pärilikkuseks. Pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasuste uurimisega tegeleb teadusharu - geneetika. Kui organismid paljunevad mittesuguliselt, siis on nad oma geneetilise ehk päriliku informatsiooni poolest täpselt samasugused nagu nende vanemad. Kui organismid paljunevad suguliselt, siis ei ole järglased täpselt kummagi vanema
(R2 leidmiseks teostada regressioonanalüüs, kus sõltuvaks muutujaks Y on uuritav X j) ja ülejäänud sõltumatute muutujate Xj vahel. Kui VIFj > 10, siis tuleb selline sõltumatu muutuja Xj eemaldada. Ülesanne Sõltumatute muutujate vahel esineva multikollineaarsuse kindlakstegemiseks leida varieeruvusindeks VIFj. Andmed on esitatud töölehel nimega "andmed". Selleks: 1. Koostada korrelatsioonimaatriks,et hinnata sõltumatute muutujate vahel esinevat korrelatsiooni. Kasutada MS Exceli protseduuri Andmed/DataAnalysis/Correlation. 2. Teostada regressioonanalüüsid (Y-ks on kordamööda kõik X-d) ja arvutada varieeruvusindeksi VIF j 1) sõltuvaks muutujaks Y on X1 ja sõltumatuteks muutujateks X2...X10; 2) sõltuvaks muutujaks Y on X2 ja sõltumatuteks muutujateks X1 ja X3...X10; 3) teostada regressioonid nii, et kõik Xj oleksid sõltuvaks muutujaks Y. X3....X10.
5.3.7. Töös avastatud puudusest teavitamisel kirjeldama avastatud puudust võimalikult täpselt. 5.4. Tellijal on õigus: 5.4.1. igal ajal tutvuda Töö käiguga, välja arvatud juhul, kui see segaks oluliselt Töö teostamist; 5.4.2. Töös esinevate puuduste korral nõuda Töö vastavusse viimist Lepingutingimustega; 5.4.3. kõrvaldada Töös esinev puudus ise või lasta see kõrvaldada kolmandal isikul juhul, kui Töövõtja ei kõrvalda Töös esinevat puudust mõistliku aja jooksul pärast Tellijapoolset puudusest teavitamist; 5.4.4. nõuda Töövõtjalt Töö puuduse kõrvaldamisega seotud kulutuste hüvitamist; 5.4.5. jätta Töö vastu võtmata, kui Töös esineb puudusi, välja arvatud pisipuudus(- ed), mis ei takista Töö tulemuse kasutamist; 5.4.6. keelduda Töö eest tasumast kui Töö ei vasta Lepingutingimustele, muuhulgas kui Lepingutingimustele ei vasta Töö juurde kuuluvad dokumendid või
Saaremaa Ühisgümnaasium NAHAHAIGUS ACNE VULGARIS JA SELLE ESINEMINE SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE SEAS Uurimistöö Autor: Seidi Voogre 12.b Juhendaja: Marit Kikas Kuressaare 2018 1 ANNOTATSIOON Saaremaa Ühisgümnaasium Töö pealkiri: Nahahaigus Acne Vulgaris ja selle esinemine Saaremaa Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas Aasta Lehekülgede arv 2018 põhitekst tabelid joonised allikad lisad 24 0 9 11 1 Referaat See uurimistöö keskendub nahahaigusele akne (acne vulgaris). Töö raames uuris autor, kui suur probleem on akne Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilaste seas. Samuti otsiti vastuseid küsi...
milles põhiliseks karakteristikuks on lubatav pinge. Selle võtte aluseks on tugevustingimuse kuju, mille kasutamiseks tuleb määrata materjali piirpinge. Piirpinge leidmine sõltub sellest, kas vaadeldavas punktis on joonpingus või liitpingus, mille all mõistame nii tasand- kui ka ruumpingust. Joonpinguse eriseisund liitpingusega võrreldes on tingitud sellest, et seda pingust on lihtne tekitada tõmbeproovikehas või surveproovikehas. Tugevustingimuses esinevat pinge taset, mida tegelikult esinev pinge ei tohi ületada, nim lubatavaks pingeks. Ühekordsel koormamisel on hapra materjali piirpingeks tugevuspiir. Et selle materjalitüübi tõmbetugevus on üldiselt survetugevusest väiksem, siis ka lubatav tõmbepinge on väiksem lubatavast survepingest. Plastse materjali piirpingeks on voolepiir, mis tõmbel ja survel ligilähedaselt ühtib. ) 6. Tugevuskriteeriumid. 1
Cestoda Schistocephalus pungitii 8% 19 3.1.3. Sügiseste ja kevadiste proovide võrdlus Võrreldes sügiseste proovidega, on lestad kevadistes proovides rohkemate liikidega nakatunud ja keskmiselt esineb lestadel rohkem erinevaid liike. Kevadistes proovides lisandus juurde neli uut helmindi liiki. Kaks nendest olid lestale tüüpilised parasiidid (C. osculatum ja R. acus), kaks aga (meie vetes) lestal suhteliselt harva esinevat (A. anguillae, S. pungitii). A. anguillae võis lesta sattuda kui viimane toitus kas tavalisest vesikakandist (Asellus aquaticus) või balti lehtsarvest (Idothea baltica). S. pungitii sattus lesta arvatavasti samuti juhuslikult, oletada võib, et lest toitus kas luukaritsast või ogalikust. Keskmine vanus lestadel sügisestes proovides summaarselt oli 5,7 a ja kevadistes proovides 5,1 a. Emased ja isased kalad olid enam-vähem võrdselt jaotunud; sügisel 6, 6 ja kevadel 7, 5
1896. aastal kriitilise realismi romaan ,,Külmale maale" - Eesti elu enim mõjutanud raamat. Kaasaega kõlbulik suurteos kirjeldab elutruult Eesti maarahva elu eelmise sajandi alguses. Teravalt ühiskonnakriitilises teemas ja vaimus kirjutatu räägib vaese, kuid ausa külanoormehe kuritegevuse teele langemisest. Maatamehe kurblugu, kus omandivastane kuritegevus on seoses majandusliku hädapalvega. Tookordne Eduard Vilde lehemehena suutis võimalikult tõetruult edastada Eesti elus esinevat ja toimuvat. Ajaloolise materialismi huvilisena, andis tookordne uus liikumine Vildele uutmoodi lähenemisnurga sotsiaalsete pahede põhjustele. Nimelt leiab kirjanik, et teose peategelase Jaani puhul ei ole süüd inimese isiklikul ebamoraalsusel, vaid valitseval majanduslikul ebavõrdsusel, millest omakorda on tekkinud ühiskonna ebamoraalsus. 1898. aastal ,,Raudsed käed" esimene Eesti töölisromaan, mille tegevus toimub Narvas.
põhikoe kokkupuuteala piir on sageli ebaselge. Kollenhüüm esineb telgorganites vahetult epidermi all pideva rõngana või ribadena (joonis). Lehelaba suuremaid roode (juhtkimpe) ümbritseb paksenenud kestadega põhikude, mida samuti nimetatakse vahel kollenhüümiks. See kude erineb oma tekkelt ja struktuurilt tüüpilisest kollenhüümist, mis esineb üksnes varte perifeersetes osades. Seetõttu on õigem nimetada lehtedes esinevat "kollenhüümi" kollenhümiseerunud põhikoeks. Leherootsus paikneb kollenhüüm samuti nagu varreski, juures esineb väga harva. Kollenhüümi tüüpe eristatakse rakukestade paksenemise iseloomu järgi (joonis: A-C): 1. Nurkkollenhüüm -- rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp. 2. Plaatkollenhüüm -- paksenevad vaid telgorgani välispinnaga paralleelsed (tangentsiaalsed) rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks
muuhulgas ka seda v¨aa¨rtust. Seega leidub punkt [a; b], milles b 1 f () = f (x)dx. (5.2) b-a a Korrutades saadud v~orduse m~olemat poolt integreerimisl~oigu pikkusega b-a, saame v¨aite. Omadus 8 v¨aites esinevat v¨a¨artust f () nimetatakse funktsiooni f (x) keskv¨a¨artuseks l~oigul [a; b]. Seda arvutatakse valemi (5.2) j¨argi. 5.3 M¨a¨ aratud integraali arvutamine. Newton-Leibnizi valem Olgu funktsiooni f (x) m¨a¨aratud l~oigul [a; b]. Defineerime l~oigul [a; b] m¨a¨aratud integraali u ¨lemise raja funktsiooni x
karjaõnne saabumisest. Eriti selge enne on isend, kellele ei kasva mingil põhjusel sarvi. Väidetavalt on selliseid põtru terve Jamali poolsaare peale olema vaid üks. Kindlat karjaõnne toob ka ühe sarvega loom. Tavaliselt sobib heaks endeks ka mõni omapärase värvikombinatsiooniga isend, kui musta-valgekirju loom pole sellises karjas eriline haruldu,kuid kelle keha on üleni valge ning ainult pea on must, on igale karjusele kindlaks märgiks taevasest soosingust. Isegi suhteliselt sageli esinevat 17 valget põtra peetakse mingil määral heaks endeks. Sega tundub põhjapõdral olevat neenetsite maailmapildis oluline koht. Neenetsid tajuvad põhjapõtra äärmiselt puhta loomana nii otseses kui ka ülekantud tähenduses. Põhjapõdra puhtusega seletavad neenetsid paljusid rändkarjakasvataja eluviisile omaseid jooni, alates sellest, et igapäevatoiduks
Kliima antud kohale paljude aastat lõikes iseloomulik ilmastikureziim, mis on tingitud päikesekiirgusest, aluspinna iseloomust ja atmosfääri tsirkulatsioonist. Antud koha iseloomustamisel tuleb vaadelda selles kohas esinevaid ilmastikutüüpe ja variante koos nende esinemissagedusega ning välja tuua meteoroloogiliste elementide keskmised ja äärmised väärtused vastavate perioodide järgi. Iseloomustamisel on oluline on tunda tüüpilist, kõige sagedamini esinevat ilmastiku tüüpe ja nähtusi ning erakordsete nähtuste esinemist, esinemissagedust nagu väga tugevad külmad, tormid, tugev mulla külmumine, kuivad ja sademete rohked suved. Mikrokliima uurimine ja parandamise võimalused mikrokliima ehk üldkliima ehk lihtsalt kliima. Mikrokliima ülesandeks on kohakliima ja mikrokliima uurimine. Mikrokliima protsessid, mis toimuvad õhukihis maapinnast kuni 1,5
tsirkulatsioonist. Antud koha iseloomustamisel tuleb vaadelda selles kohas esinevaid ilmastikutüüpe ja –variante koos nende esinemissagedusega ning välja tuua meteoroloogiliste elementide keskmised ja äärmised väärtused vastavate perioodide järgi. Pilet nr. 16 Albeedo. Ööpäevane ja aastane käik. Veeauru kondenseerumine atmosfääris hoopiski. Pilvede tekkeprotsessid. Iseloomustamisel on oluline on tunda tüüpilist, kõige sagedamini esinevat ilmastiku tüüpe ja nähtusi ning erakordsete nähtuste esinemist, Albeedo valem A=R/Q esinemissagedust nagu väga tugevad külmad, tormid, tugev mulla külmumine, kuivad ja sademete rohked suved. Mikrokliima uurimine ja R peegeldunud kiirgus parandamise võimalused – mikrokliima ehk üldkliima ehk lihtsalt kliima. Mikrokliima ülesandeks on kohakliima ja mikrokliima uurimine. Q aluspinnale langenud summaarne kiirgus
laeng, kuskil paiknev laeng). Looduses leidub kahte liiki laenguid, mida kokkuleppeliselt nimetatakse positiivse- teks ja negatiivseteks. Positiivseid laenguid märgitakse + märgiga, negatiivseid märgiga. Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliselt laetud kehade vahel aga tõmbejõud. Laengu ühikuks SI-süsteemis on üks kulon (1 C). Laeng ei saa olla kuitahes väike. Elementaarlaenguks e nimetatakse vähimat loodu- ses esinevat laengu väärtust 1 e = 1,6 . 10 -19 C. Prootonil on laeng +e , elektronil e, neutronil laeng puudub. Aatomeid hoiab koos tuuma positiivsete prootonite ja tuuma ümber liikuvate negatiivsete elektronide vahel mõjuv elektriline tõmbejõud. Laengu jäävuse seadus väidab, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Süsteem on elektriliselt isoleeritud, kui laetud osakesed ei lahku süsteemist.
.. , in ja j1 , j2 , ... , jn inversioone moodustavate paaride vahel. Seega kehtib Lemma 1. Kui i1 , i2 , ... , in on n-ndat järku substitutsioon ja substitutsioon j1 , j2 , ... , jn on saadud substitutsioonist i1 , i2 , ... , in äsja kirjeldatud viisil, siis ( i1 , i2 , ... , in ) = ( j1 , j2 , ... , jn ) . Näide 4. Vaatleme näites 2 esinevat neljandat järku substitutsiooni 4, 1, 3, 2. Siin 1 2 3 4 ^ 2 4 3 1 M = , M = 4 1 3 2 1 2 3 4 ja esialgse substitutsiooniga 4, 1, 3, 2 seostatakse substitutsioon 2, 4, 3, 1. Maatriksi M veergude järjekorda muutes tekitab substitutsiooni 4, 1, 3, 2 inversiooni
poole. Ühesõnaga elektronegatiivsus/mittemetallilisus. Elektronegatiivsus elektronide enda poole tõmbamise võime. Sõltub: 1) väliskihi elektronide arv (mida vähem 8-st puudu seda elektronegatiivsem), 2) kihtide arv (mida vähem kihte seda elektrinegatiivsem), 3) tuumalaeng (mida rohkem + - e, seda elektronegatiivsem). 6) IOONILINE JA METALLILINE SIDE. Iooniline side · Vastasmärgiga laengutega ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks. · Iooniline side tekib, kui kokku saavad kahe aine aatomid, mille elektronegatiivsuste erinevus on väga suur. Sellisel juhul läheb ühine elektronpaar täielikult üle elekronegatiivsema aine aatomile, millest saab anioon. Aine aatomist, mis loovutab elektrone, saab katioon. Anioon ja katioon on omavahel vastaslaengutega. (Näide: Naatriumkloriid tekib naatriumist ning kloorist
(i), ning teeme selgeks, missugune oleks igale väärtusele vastav teise tunnuse koht selle tunnuse variatsioonreas (j(i)). 3.3. Korrelatiivne sõltuvus Korrelatiivne lineaarne sõltuvus sobib ennekõike kahe pideva (paljude väärtustega) arvtunnuse vahelise seos hindamiseks, praktikas kasutatakse ka alates järjestustunnusest, millel vähemalt 5 võimalikku väärtust. Korrelatsiooni puhul hinnatakse tunnuste vahel esinevat lineaarse seose suunda ja tugevust, visuaalselt annab sellest ülevaate hajuvusdiagramm (korrelatsiooniväli). Kui hajuvusdiagrammil punktid paiknevad tõusvas või langevas "pilvekeses", siis viitab see ühisele lineaarsele seosele tunnuste vahel. Täpsema hinnangu seose tugevusesele ja suunale saame kas eelpool toodud Spearmani astak-korrelatsioonikordaja või lineaarse ehk Pearsoni korrelatsioonikordaja r abil, vastav arvutusvalem avaldub:
Kirjandusliku teksti tõlge Tõlkides kirjandusteost vahendatakse mitte ainult tõlgitava teose sisu, vaid kogu kultuurikonteksti, milles antud teos on loodud. Tekivad paralleelid kahe kirjanduskultuuri vahel. Tõlge võib olla: tekstilähedane,s.t. sihiks on saavutada originaaltekstile võimalikult lähedane tõlge. Võetakse üle keelelised iseärasused (nt imiteeritakse originaalis esinevat kõnepruuki). Võib esmapilgul tunduda võõristav. ,,Ent nad [Dolittle ja Sophie] elasid siiski läbi ka õige äreva hetke, kui üks isand (...) päris, kas nad pole ehk teel üht meest ja looritatud näoga naist juhtunud nägema. (...) ,,Paar miili tagasi käänasivad küll ühed välja pääle ära," vastas ta [Dolittle], püüdes talumehe kombel kõnelda. ,,Aga nüid peaksivad nad minu rehkendamist mööda juba õite kaugel olema
Nad istuvad kaksiratsi luua või mõne muu asja selga ja lendavad ihualasti läbi õhu, kasutavad kuju muutmiseks võideid, tantsivad ringis, õiendavad koduvaimudega ja peavad orgijaid. Mõistagi ei arva keegi, et kõike seda teeks üle kohu ilma üks ja sama nõidaderühm, ent kõiki neid uskumisi võib täheldada nii Euroopas kui ka Aafrikas. Ning ka teistest ühiskondadest võib leida vähemasti viiskümmend Euroopa nõiausus esinevat motiivi. Mõningad sarnasused Euroopa nõiakunsti ja mitte-Euroopa loitsumaagia vahel tulenevad euroopalike uskumuste eksportimisest kolonialismi vahendusel. Vodoo tekkis religioonina, mille tõid Haitile Benini rannikult sisseveetud orjad (nimetus on jorubade keeles jumalat tähistavad sõna moonutis). Kristluse ja muude Euroopa ideede mõjutusel sai sellest sünkretistlik religioon, milles sulasid ühte mitte ainult mitmed Aafrika kultused, vaid samuti
õpilastele õppimise raskeks. Teismelised näevad vaeva stressiga ja emotsioonidega toimetulekul, une puudujääk teeb selle hullemaks. Ärrituvus, enesekindluse puudus ja tujumuutused on teismeliste puhul tavalised, unepuudus süvendab ka neid probleeme. Puudulik uni võib kahjustada ka immuunsüsteemi, muutes teismelised haigustele vastuvõtlikumaks. (Adolescent... 1999) Poiste seas domineerib väsimustunne päeva jooksul, 80% vastanutest kurtis seda endal tihti esinevat. Tüdrukud omavad aga hädade rohkuse osas suurt ülekaalu. 65% naissoost vastanutest tunneb ennast päevasel ajal väsinuna, 30% omab raskusi asjade meeldejätmisega, emotsioone on raske talitseda 33% vastanutest ning kiired tujumuutused tabavad päeva jooksul ligi pooli vastanud tüdrukutest. Ainult 12% kõigist vastanutest ei maininud ühtki eeltoodud tunnust. Unehäirete sagedasem esinemine tüdrukute hulgas saab mõjuva kinnituse sellega, et tüdrukud on poistega võrreldes
32. Ühel suvepäeval märkate, et teie kodukoha väikeses järvekeses on hakanud vohama vetikad ja veekogu ,,õitseb". Prognoosige järgnevaid muutusi selles ökosüsteemis. Mida teeksite, et ,,õitsemise" tekkepõhjustes selgusele jõuda? 1. Teen veeproove 2. Uurin ümbruskonna elutegevust Õpik lk. 33 1. Miks arengumaadele pidevalt eraldatavad rahalised toetused ja muu materiaalne abi ei likvideeri seal esinevat toidupuudust? Sealne toidupuudus ei likvideeru seetõttu, et elanikud toovad ilmale järglasi, mis suurendab elanike arvu, seega tahab juba suurem hulk rahvast kõhu täis saada ning arengumaad ei saagi arenema hakata. Üks suurimaid probleeme seal juures ongi kaitsevahendite puudus. 2. Miks ei jätku joogivett kõigile maakera elanikele? Magevesi on jaotunud ebaühtlaselt ja paljudes kohtades saastunud. Tänapäeva
3) Van Goghi, Cezanne`i, Gauguini ja Toulouse-Lautreci kunsti kohta kasutatakse ühist nimetust - postimpressionistid. 4) Impressionismist lähtuvat kunstisuunda, kus maalitakse väikseid puhtaid värvilaike kõrvuti asetades (värvid pidid "segunema" alles vaataja silmas), nimetatakse puäntillismiks. 5) Sümbolistid käsitlesid järgmisi teemasid: * sünd ja surm * erootika, armastus ja üksindus * eluringkäik ja inimese osalus looduses. 6) Itaalias esinevat kubismi sugulasnähtust nimetatakse futurismiks. 7) Ekspressionism esines kõige silmapaistvamal kujul Saksa maal, seal kasutati tooreid värve ja rõhutati süngeid meeleolusid. 8) Henri Matisse on fovismi peaesindaja, voolu nimetus eesti keeles tähendab metsikud . 9) Sigmund Freudi teooriast lähtub kunstivool nimega sürrealism. 10) Kandinskyst lähtub abstraktsionismi suund ekspressiivsele suunale , Malevitsist ja
Teisiti ravitakse haigeid, kes oma kroonilise haiguse - immuunpuudulikkus, leukeemia tõttu põevad tuulerõugeid väga raskelt. Nemad saavad raviks spetsiaalset viirusevastast ravimit atsükloviiri. Atsükloviiri saavad ka rasedad ja vastsündinud. KAS ON NAKKAV? Tuulerõuged on väga nakkav haigus. MIS VAHE ON HERSUTISMIL JA VIRULISMIL? Hirsutismi all mõistetakse naisel esinevat liigset karvakasvu. Virilismiks nimetatakse hääle madaldumist, kõdisti suurenemist ning mehele iseloomulikku kehaehitust. Peaseen - Peaseen on dermatofüütidest põhjustatud infektsioon, mille käigus seeneelemendid tungivad juuksekarva. Haigus on sagedasem 3- 7 a. lastel. Tekitajateks võivad peamiselt olla Trichophyton`i ja Microsporum`i perekonna seened. Eestis on rohkem levinud kassidelt või koertelt pärinev Microsporum canis
elada. Põhjapoolsed karmid aladel võib rahvastik olla kõige tõupuhtamalt säilinud. Ardu mees oli europiidne. Rahvaste etnogeneesi uurimine alates 1990-ndatest aastatest - interdistsiplinaarne 90ndad aastad olid murrgangulised, sest siis oli jõutud uurimisega uuele tasandile. Nendega liitusid: Keeleteadlased Arheoloogid Geneetikud rahvaste juurte otsimisel: a) võrdlevad DNA teatud punktis esinevat varieeruvust (meestel uuritakse Ykromosoome ja naistel mitokondriaalset DNAd) ja määravad selle põhjal rahvastevahelise sugulusastme b) keskmisi mutatsioonikiirusi kasutades arvestavad aega, mil võis toimuda teatud rahvaste lahknemine Soomeugri ja kogu Euroopa rahvastikku puudutab Kalevi Wiik, kes üritas erinevad andmed kokku võtta raamatus „Eurooplaste juured“ (2002; eesti keeles 2005). Soomeugrilaste kujunemise uus teooria:
Eesti suurima tarbimiskeskuse Tallinna tänapäevast arhitektuuri ja mentaliteeti vaadates eeldaksin peatselt “Uue Ülemiste vanakese”-nimelise fundamentalistliku sekti teket. Mis aga puudutab ateismi tulevikku Eestis, võiks tsiteerida välis-Eesti mõtlejat Ignace Leppa: “Näib, et ometi on kõikjal ning igal ajal leidnud “ateiste” - üksikuid, kes on mässu tõstnud endi ühiskonnakihi usu ja kombe vastu. Ainult see ateism näib kõikjal esinevat puht individuaalse nähtena ja enamail juhtumeil on tegemist enam sotsiaalset kui religioosset laadi vastuhakuga”.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
