otsene /kaudne demokraatia. Rahvas langetab otsused ise (plebistriaalne, vahetu) Representatiivne, esindus Parlament, kes langetab olulise otsused riigis § 162 § 163 lg 1 lause 1 § 164 § 105 lg 1 2. Paramentaalne/ presidentaalne demokraatia - parlamentaarne- valitsus püsib parlamendi usaldusel - presidentaalne rahvas valib presidendi, kes paneb paika valitsuse VI Demokraatia printsiibi põhielemendid 1. Rahva suveräänsus ja esindusdemokraatia a) Rahvasuveräänsus § 1 lg 1 Povoir constitué 16 Pouvoir constituant (1) (valimisõigus) valimised § 57, § 58, § 60 lg 1,2, ( § 156) (2) Rahvahääletus § 105, § 106, § 162, § 163 lg 1, § 164, § 168 2.1. seaduseelnõu üle 2.2. riigielu küsimuse üle 2.3. põhiseaduse muutumise seaduse eelnõu üle
Igapäevase otsuse puhul on mõistlikum kasutada näiteks kohalolijate lihtsat häälteenamust. 64. Millal rakendatakse lihtsat ja kvalifitseeritud häälteenamuse nõuet kogukonnas või otsustuskogus? Lihtsat häälteenamust, ehk 50% + 1 reeglit rakendatakse tavapärasemate otsuste puhul. Erijuhtudena (tähtsamad otsused) rakendatakse kvalifitseeritud häälteenamust. Mida tähtsam on otsus, seda suuremat häälteenamust nõutakse. 65. Millest tuleneb otse- ja esindusdemokraatia erinev mõju ühiskondliku otsustusprotsessi kuludele? Otsedemokraatia kulud on suuremad, sest palju suurem arv inimesi peab omavahel läbirääkimisi pidama. Kui nende asemel teevad otsuseid neid esindavad valitud inimesed, vähenevad ka läbirääkimise kulud vastavalt sellele, kui suured mõlemad kogumid on. 66. Millised on põhiseaduse vastuvõtmisele ja selle reformile esitatavad nõuded, sh kompetents?
aasta. Demokraatia idee taaselustus alles 18. sajandi valgustusfilosoofias (peamiselt Rousseau’ga). Sinnani eksisteeris ainult otsene demokraatia. Arvati, et demokraatia on võimalik üksnes kääbusriikides. Rousseau mõnes mõttes soodustas seda arvamust, sest oli pärit väikesest linnriigist Genfist. Samas aga hakkasid tekkima suured impeeriumid ning rahvusriigid, mis tingisid demokraatlike põhimõtete ümbervaatamist. 18 sajandil tuldi välja esindusdemokraatia põhimõtetega. Otsene demokraatia on, arvestades ühiskonna keerulisust ja suurust, riiklike otsuste langetamise peamise vahendina sisuliselt mõeldamatu. Isegi infotehnoloogia ja kommunikatsioonide areng ei võimalda otsest demokraatiat peamise otsustusvahendina. Seda eelkõige, kuna küsimus ei ole niivõrd tehnilistes probleemides rahvahääletuste läbiviimisel, kuivõrd otsustamist vajavate
Massiparteid väga suur osa liikmeist tegutseb väljaspool parlamenti, toetajate poolehoiu võitmine on esmatähtis, see kasvas välja kaadri partei tüübist(see oli 19saj) Laiahaardeline parte pärineb 70ndatest, eesmärk on saada võimalikult paljude hääletajate toetus taotlemata nende astumist parteiliikmeiks. Soodustab parteide ideoloogiliste hägustumist. Sidususe mehhanismid KORDAMISKÜSIMUSED Õ: LK 60-94 1)Mille poolest erinevad üksteisest otsene ja esindusdemokraatia? Püüa tuua konkreetsed näited nende toimimisest Eestis. Otseses demokraatias kus rahvas sekkub otseselt poliitikasse. Antiik-Kreeka rahvakoosolekud Esindusdemokraatias valib rahvas oma esindajad ja nemad teostavad võimu ja otsustavad tähtsaid küsimusi. 2) Mida tähendavad osalus- ja elitaardemokraatia? Osalusdemokraatia kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikel on võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel.
vabadused. Demokraatia eeldab ka vaba arvamuste kujundamist (vaba ajakirjandust), opositsiooni tegevusvabadust, samuti sõltumatut kohtuvõimu. 51. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu:- otse ja vahetult rahvahääletuse kaudu otsene e. vahetu demokraatia, - vahendatult esindusorgani (parlamendi) kaudu - esindusdemokraatia · Õigusriigi printsiibi elemendid: põhiõiguste tagatus võimude lahusus riigivõimu seotud põhiseaduse ja õigusega halduse seaduslikkus, seaduse reservatsiooni põhimõte õiguskindlus: 52. - õigusselgus 53. - avaldamiskohustus 54. - tagasiulatuva jõu keeld 55
Demokraatlikud riigid. Demokraatliku riigikorra peamised tunnused riigi kodanike osalemine poliitikas võimude lahusus (seadusandlik-, kohtu- ja täidesaatevvõim ei ole koondatud ühe isiku kätte) võimude tasakaalustatus (omavahel kooskõlas ning ükski pole teisest üle) seadus ülemlikkus (kõik inimesed seadus ees võrdsed) inimõiguste (ja kodanikuõiguste) austamine vormidelt otsene (referendumid) või esindusdemokraatia (rahvas valib enda huve esindama saadikud) XX saj esimestel kümneditel muutsid konservatiivid oma poliitikas, nad hakkasid tegelema majandusküsimustega, seda vaba turu kaisteks, mis eeldas riigi mittesekkumist majandusellu (võitsid liberaalide valijaid enda poole) Sotsiaaldemokraatide peamised ideed XX saj esimestel kümnentitel olid: riigi suurem sekkumine
(monarhia, vabariik) kui ka riigi korraldamise vormi (unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon). Demokraatlikus riigis kehtib võimude lahususe ehk tasakaalustatuse põhimõte: · seadusandlik võim parlament · täidesaatev võim valitsus · kohtuvõim kohus Peamised demokraatia vormid · otsene demokraatia ehk antiikdemokraatia. Otsene demokraatia tänapäeval on referendum · esindusdemokraatia ehk liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia variandid o elitaardemokraatia võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte o osalusdemokraatia kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi o Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Parlamentaarne Presidentaalne Konsitutsiooniline Absoluutne vabariik vabariik monarhia monarhia
§ 162 § 163 lg 1 lause 1 § 164 § 105 lg 1 2. Paramentaalne/ presidentaalne demokraatia ● parlamentaarne- valitsus püsib parlamendi usaldusel ● presidentaalne – rahvas valib presidendi, kes paneb paika valitsuse VI Demokraatia printsiibi põhielemendid 1. Rahva suveräänsus ja esindusdemokraatia a. Rahvasuveräänsus § 1 lg 1 Povoir constitué Pouvoir constituant 1. (valimisõigus) valimised § 57, § 58, § 60 lg 1,2, ( § 156) 2. Rahvahääletus § 105, § 106, § 162, § 163 lg 1, § 164, § 168 1
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sankt...
Näiteks Inglismaal jagasid seadusandlikku võimu kuningas, lordid ja lihtkodanikud, kellest igaühel oli teatud õigus teiste tegevust kontrollida. Inglismaa järgi tehtigi USA põhiseadus. Jean-Jacques Rousseau arvates kuulus suveräänsus mitte valitsejale, vaid rahvale. Tema arvates polnud võimalik seda edasi anda rahvaesindusele, st ta pooldas otsest demokraatiat. Tema tuntuim teos on "Ühiskondlik leping". Tema eeltoodud põhimõttest kujunes 18. sajandil välja esindusdemokraatia idee, mille järgi kõigil kodanikel pole vaja riigivalitsemises osaleda, vaid nad valivad endale esindajad üleriiklikku esinduskokku. EESTI RIIKLUSE JA RIIGIVÕIMU KUJUNEMINE Muinas-Eestis oli u 40 kihelkonda, kümmekond maakonda, ühtne riigivõim puudus. Henriku Liivimaa kroonika andmeil korraldati Raikkülas iga-aastasi ühisnõupidamisi (parlamendilaadne). 13. saj oli Eesti samuti ühtse riigivõimuta, ordu, piiskoppide, nende vasallide ning linnade lõdvalt seotud konföderatsioon
· Mittedemokraatlikud reziimid (autoritaarsed, totalitaarsed) - valitsuste võimupiirid on tegelikkuses määramata Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism on valitsemine, kus võimu teostatakse piiratud või seadusega määratud viisil, on tagatud võimude lahusus. Peamised demokraatia vormid lk.62: · otsene demokraatia ehk antiikdemokraatia. Otsene demokraatia tänapäeval on referendum · esindusdemokraatia ehk liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia variandid o elitaardemokraatia võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte o osalusdemokraatia kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi 2. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism õpik lk.97-100 · Presidentalism (USA) riigipea ja täitevvõimu juht on president. Seadusandlik võim parlamendil. Seadusandliku kogu mõju täidesaatvale on suhteliselt nõrk. President on tihedamalt seotud
· Otsene / kaudne Otsene ehk vahetu rahvas lahendab ise kõik olulised otsused. Neid riike ei ole palju, nt Sveits. Millegi vastu olla on alati lihtsam. Sveitsis igale kodanikule, kes on hääleõiguslik, saadetakse koju eelnõu koos seletuskirjaga. Eeldatakse, et kui rahvas otsuse langetab, siis on ta teadlik ja informeeritud ning töötab selle läbi. See saab toimida, kui ei ole jõulist protesti, kus ei tehta midagi viha pärast. Kaudne ehk esindusdemokraatia ehk representatiivne on olemas parlament, kellel on pädevus otsustada kõik olulised küsimused. Nt Eesti. · Parlamentaarne / presidiaalne (presidentaalne) Parlamentaarne valitsus parlamendi poolt valitud ja toetub parlemendi usaldusele. Valitsus saab parlamendile ka umbusaldust avaldada (nt Eesti) Presidiaalne valitseja otse rahva poolt valitud Poolpresidiaalne väga tugev president, nt võimalus parlamenti laiali saata (nt USA, Prantsusmaa)
parlamendivalimiste ajal). Klassikaline demokraatia. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum e. rahvahääletus. o esindus- ehk vahendatud demokraatia (inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid tegema). Ka liberaalne demokraatia. Mandaat on saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Esindusdemokraatia variandid: elitaardemokraatia võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte osalusdemokraatia kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism on valitsemine, kus võimu teostatakse piiratud või seadusega määratud viisil. Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks. Diktatuur tähendab valitsusvormi, kus võim kuulub kas üksikisikule või mingile väiksele grupile. 2
Parempoolsed leiavad, et inimene peaks oma teenitud palgast võimalikult palju kätte saama ning siis ise otsustama, kas ta paigutab tulu kindlustusse, aktsiatesse, hoiustesse, tarbib mitmesuguseid kaupu ja teenuseid või kulutab heategevuseks. Kes rohkem tarbib, see maksab rohkem (käibe- ja aktsiisi-)maksu. Vasakparteid peavad tööhõivet kui eesmärki kaalukamaks kui raha- ja hinnastabiilsust. Paremparteid on aga vastupidisel seisukohal. Poliitika on teatavasti ühiselu reguleerimine. Esindusdemokraatia tingimustes on poliitilise süsteemi eesmärgiks kindlustada ühiskond kõige oskuslikumate juhtidega. Oma ideaalvariandis näeb poliitilise süsteemi arhitektuur ette just kõige targemate ning objektiivselt vajalikumate juhtide esilekerkimist. Kuna aga massiühiskonnas ei ole võimalik kõiki tunda ja võrdselt hästi hinnata, siis on loodud parteide süsteem. Nimetatud süsteem võimendab ühest küljest sarnaste ideede mõju, aga teisest küljest filtreerib
Otsedemokraatiaga ei ole võimalik lahendada professionaalset ametkondlikku lähenemist nõudvaid küsimusi. Rahval puudub tihti piisav kompetentsus ja teadlikkus oma otsuste mõjust ja tagajärgedest. Tihti on ka elanike huvitatus ja aktiivsus madalad. Kui valimistel osaleb vaid pool hääleõiguslikest kodanikest, pole mingit alust arvata, et referendumil aktiivsemalt osaletaks. Levinuim demokraatia vorm on esindusdemokraatia, kus valimistel valib rahvas endale esindajad parlamenti, kus nad rahva eest otsuseid vastu võtavad. Esindusdemokraatia võrdlemisi tavaliseks probleemiks on aga see, et aja jooksul võim kaugeneb rahvast. Esindusdemokraatiat saab reeglina paremini realiseerida suuremate üksuste korral (linn, riik, riikide liit). Esindusdemokraatia teisendeid, mis sisaldavad otsedemokraatia elemente, kutsutakse osalusdemokraatiateks
B.Franklin ja J.Adams) Mõju · Vabariigi ja demokraatia eeskuju eurooplastele ! · Tähtis vaimne eeskuju Prantsuse revolutsioonile · Tühjendas Prantsuse riigikassa · Sõja ohvritena suri u. 50 000 inimest. Ameerika Ühendriikide riigikorra areng 1776-1789: Osariikide tase · Toimus haldusrevolutsioon ! 1. (Osa)riikide tase · II kontinentaal kongress soovitas 1776, et uutes riikides kehtiks: · Esindusdemokraatia põhimõte · Vabariiklik riigikord ... tulemuseks osariikide uued konstitutsioonid · Eeskuju teistele: Virginia põhiseadus 1776 (Bill of rights, autor Jefferson) Osariikide tase: konstitutsioonide sisu · Radikaalseim Pennsylvania põhiseadus (ühekojaline seadusandlik kogu) · Konstitustioonide sisu: I Kõik konstitutsioonid algasid inimõiguste deklaratsiooniga · Garanteeriti ,, võõrandamatud inimõigused" = demokraatlikud kodanikuõiguses: · Nt
konstitutsioonilist monarhiat ja parlamentaarset monarhiat piiratud monarhiaks. 2) vabariik on riigivorm kus kõrgeim riigi tahe on alati suurema või väiksema kolleegiumi tahe. kõrgemad riigi organid täiedetakse valimiste teel. levinud mõtteviisi jaoks tundub vabariik ainuvõimaliku riigivormina. kuigi veel 20. sajandi algul oli euroopas vaid 3 vabariiki: prantsusmaa, sveits, San Marino. Demokraatlikul vabariigil on olnud mitmesuguseid vorme. tänapäeva demokraatlik vabariik on esindusdemokraatia. mille puhul kõrgeimad riiklikud funktsioonid kuuluvad valitavale rahvaesindusele. esindusdemokraatial on vabariigina 2 vormi: parlamentaarne ja presidentaalne vabariik. presidentaalses vabariigis valitakse riigipea ja esindusorgan(parlament) teineteisest sõltumatult. sõltumata sellest kas valitsus moodustatakse esindusorgani liikmetest(prantsusmaa) või selle väliselt(USA). vastutab valitsus oma tegevuses mitte parlamendi vaid presidendi ees
Kohe pole vaja luua parlamenti, ehkki pikas perspektiivis oleks see vajalik (esialgu absolutism vabaduse nimel) · Montesquieu kuningavõim on tegelikult piiratud aadli ja kohalike parlamentide võimuga. Pole vaja matkida Inglismaad. Prantsusmaal on omalaadne vabadus, Voltaire'ilik absolutism hävitaks selle · Rousseau jt vabariiklased vabad on vaid need inimesed, kes alluvad enda heaks kiidetud seadustele. Isegi inglise tüüpi esindusdemokraatia ei ole vastuvõetav, sest selles ollakse oma esindajate orjad · Prantsuse vabariiklus kuni Prantsuse revolutsioonini · Montesquieu Seaduste Vaimust (1648) kirjeldab antiikvabariike vabariiklike ideede vaimus, ent ei nõustu teesiga, et antiikvabariigid olid vabad (vabadus on vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal) o Rõhutab kodanikuvooruste olulisust vabariigi säilimiseks; need põhinevad võrdsusel ja karmil kasvatussüsteemil
peamine kohustus. Passiivne kuuletumine toetus peamiselt kuninga jumaliku võimu teoorial, vastupanuõigus peamiselt eeldusel, et kuningavõim tulenes rahvalt ning kui tekib piisav põhjus, on kuningas rahva ees vastutav. Jean Calvin Reformaatorid võitlesid üldiselt nii paavsti kui radikaalse reformatsiooni vastu. Martin Luther ja Calvin toonitasid, et vastupanu valitsejatele on alati kurjast (algselt puudus kalvinismis ka igasugune liberalismi, konstitutsionalismi või esindusdemokraatia põhimõtete toetamine, Calvini arusaamise järgi kirik peab olema sõltumatu riigist ja peab omama ka ülemvõimu, Calvini nägemus valitsemisest oli teokraatlik-aristokraatlik, lihtrahval oli passiivne roll, kuigi kirikud vendlustena korraldatud, mitte piiskoplikult, nagu baptistikirikud nt tänases Eestis. See vastandus monarhia idee ja praktikaga, mistõttu oli Inglismaal loomulik, et puritaanid vastandusid monarhiaga). Pole kaks mõõka, on üks
perspektiivis vajalik (esialgu absolutism vabaduse nimel) · Montesquieu (au Prantsuse kuningavõim ei ole despootlik, absolutism hävitakse vabaduse) kuningavõim on tegelikult piiratud aadli ja kohalike parlamentide võimuga. Pole vaja matkida Inglismaad. Prantsusmaal on omalaadne vabadus, Voltaire'ilik absolutism hävitaks selle · Rousseau jt vabariiklased vabad on vaid need inimesed, kes alluvad enda heaks kiidetud seadustele. Isegi Inglise esindusdemokraatia ei ole vastuvõetav, sest selles ollakse oma esindajate orjad Prantsuse vabariiklus kuni Prantsuse revolutsioonini · Montesquieu Seaduste Vaimust (1648) kirjeldab antiikvabariike vabariiklike ideede vaimus, ent ei nõustu teesiga, et antiikvabariigid olid vabad (vabadus on vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal) · Rõhutab kodanikuvooruste olulisust vabariigi säilimiseks; need põhinevad võrdsusel ja karmil kasvatussüsteemil
Rifkabiilide ülestõus Marokos. 1923. a. kindral Miguel Primo de Rivera sõjaväeline riigipööre, mis kujundatakse 1925. a. ümber tsiviilvalitsuseks. 1931. a. munitsipaalvalitsused, mille võidavad vabariiklased; Alfonso XIII lahkub riigist, loobumata õigusest troonile. Teine vabariik, mida toetavad liberaalne kodanlus ja sotsialistlikud töölised (Kataloonia, Baskimaa, Astuuria), saab 1931. a. lõpuks esindusdemokraatia. Riigi ja kiriku lahutamine. Unitaarriik, kuid Kataloonia ja Baskimaa saavad piirkondliku autonoomia. 1933. a. parempoolsete võit ja 1936 võidab Rahvarinne (vabariiklased, sotsialistid, kommunistid, sündikalistid). 1936-39 Hispaania kodusõda. Kindral Francisco Franco koos lähedaste kaasvõitlejatega alustavad sõjaväelist mässu, tuginedes monarhistidele ja katoliiklastele. Neid toetavad sõjaliselt Saksamaa, Itaalia, Portugal
kohtuvõim monarhil; - Riigipea võimupädevus on päritav. B: - võimu jagatakse suursenjööridega; - Võimu jagatakse seisulike esinduskogudega; - Võimu jagatakse parlamendiga C: monarh ei jaga kellegagi võimu – absolutismi õitseng nt Louis XIV ajastu 2. Iseloomulik vabariigile, kuid ka konstitutsioonilisele monarhiale: - Võimuallikaks rahavs, kes teostab teatud juhtudel võimu otse, reeglina aga esindusdemokraatia kaudu; - Riigipea valitakse kas otse rahva polt või valijameeste kaudu; - Võimud on lahutatud - Parlament ja riigipea valitakse kindlaks tähtajaks, toimuda võib rotatsioon - Lahutatud võimudel üksteise osas poliitilise kontrolli ja tasakaalustamise võimalus ( nt parlament võib avaldada valitsusele umbusaldust, riigipel on kas absoluutse või suspensiivse veto õigus paralamendis vastu võetud seaduastele, riigipea võib teatud
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdlus...
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
Organisatsioon tähendab sisemiselt süsteemset ja struktureeritult korrastatud ühikut sihipäraseks tegutsemiseks. Riigil on: kõik tüüpilise organisatsiooni tunnused; võime moodustada teiste võrdväärsete subjektidega (resp riikidega) rahvusvahelisi ühendusi (näit ÜRO1; NATO2), samuti teatud. 27. Põhiseaduse põhimõtted - Vabariigi põhimõte - Inimväärikuse põhimõte 1 2 - Demokraatia põhimõte o Esindusdemokraatia o Parlamentaarne valitsemissüsteem o Erakonnademokraatia - Õigusriigi põhimõte o Seaduslikkuse (legaalsuse) põhimõte o Õiguskindluse põhimõte Õigusselguse nõue Vacatio legis Õiguspärase ootuse põhimõte Tagasiulatuva mõju keeld Õigusnormide avalikkuse nõue - Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte o Funktsionaalne võimude lahusus
riigivôimu sekkumine isiku ellu on pôhimôtteliselt piiratud. 22. Demokraatia printsiip ja sotsiaalriigi printsiip Demokraatia tähendab rahva võimu. See tähendab, et riigivõim lähtub rahvast. Riigi juhtimine toimub rahva osavõtul kas otseselt või kaudselt. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu: · Otse ja vahetult rahvahääletuse kaudu otsene e vahetu demokraatia; · Vahendatult esindusorgani (parlamendi) kaudu esindusdemokraatia. Selle, et kogu rahvas saab osaleda riigivõimu teostamisel, tagab üldine ja ühetaoline hääleõigus. Ka eeldab demokraatia vaba arvamuste kujundamist, vaba ajakirjandust. See on vajalik selleks, et rahvas saaks teha teadlikke valikuid. Samuti on vajalik opositsiooni tegevus valitsuse kritiseerijana ning opositsioonivõimalus vabadel valimistel võimulolijatega võrdsetel alustel kandideerida ning valituks osutumise korral võimule tõusta. Lisaks on demokraatiaprintsiibi elemendina
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
vabariiklased: ebavõrdsus muudab omakasupüüdlikuks, ühistunne uus-rooma vabadusekäsitlus. võimatu Vabad on vaid inimesed, kes alluvad enda heaks kiidetud seadustele. liberaalid: vendlus on hea, aga pole omaette eesmärk Isegi Inglise esindusdemokraatia ei ole vastuvõetav – ollakse esindajate orjad Tänapäevast monarhiat pole võimalik muuta vabariigiks: võimalikud vaid väiksel territooriumil põhinevad sotsiaal-majanduslikul võrdsusel eeldavad kodanikuvoorust Ükski neist eeldustest pole täidetud Prantsuse revolutsiooni ideede faasid Prantsuse revolutsiooni algul (al. 1789): liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast Alates 1792
Riik peab hoolitsema nende kodanike eest, kes ei suuda endale ise elatist teenida, ja tagama ka neile äraelamise. Garantii sisu ja ulatus on suuresti seadusandja määratleda, põhiseaduslik printsiip nõuab ainult üleelamiseks hädavajaliku miinimumi tagamist. Sotsiaalriigi printsiibi põhiliseks väljenduseks põhiseaduses on § 28. 2.3. Demokraatia Demokraatia printsiip nimetab riigivõimu kandja ja allika, kelleks on rahvas (§ 1 lg 1). Põhiseaduse demokraatia on esindusdemokraatia, st. rahvas ei teosta talle kuuluvat riigivõimu ise, vaid esindaja (representandi) kaudu. Demokraatia printsiip hõlmab organite moodustamise, legitimeerimise ja kontrolliga seonduvad küsimused ja mõjutab kõiki poliitilise tahte kujunemise astmeid. Demokraatia printsiibi peamised väljendused põhiseaduses on: erakonna- ja fraktsiooniõigus (§-d 48 lg 1 lause 2, 71 lg 2), hääle- ja valimisõigus (§-d 57 lg 1, 60 lg 1 lause 2, 3 ja 4, lg 2, 156), vaba mandaat
võrdsusel ja karmil kasvatusel. Kui otsida vabaduses eeskuju, siis peaks vaatama Inglismaa poole (natuke on sama märgata ka prantsusmaal). Leidis, et üleminek monarhiast vabariiki on võimatu, sest monarhiad on hoopis teistsugused ühiskonnad. 70. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest) Raamatus "Ühiskondlikust lepingust" väljendas uus-rooma vabaduse käsitlust. Ta ütles, et vabad on vaid inimesed, kes alluvad enda heaks kiidetud seadustele. Isegi Inglise esindusdemokraatia ei ole vastuvõetav siis ollakse valitud esindajate orjad. Samas ka tema tunnistas, et kaasaegset monarhiat pole võimalik muuta vabariigiks, sest vabariik toimib vaid väiksel territooriumil, kus vahetu osalemine on võimalik. Vabariigi võimalikkuseks on vaja ka (kodaniku)voorusi ja omakorda vooruste jaoks, tuleks säilitada kodanike sotsiaal-majanduslikku võrdsust. Prantsusmaal pole need eeldused täidetud. 71. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik"
Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul on riigipeaks kindlaks määratud tähtajaks valitav president. Demokraatlik Vabariik on nt Kreeka, kus võim kuulus rahvale. Aristokraatlik Vabariik nt Sparta, oli riik, kus kuulus võim eliitkihile. Linnriik oli omavalitsuslikud ja sõltumatud keskvõimust nt Pihkva, Novgorod. (Tänapäeva) Kodanlikku vabariiki iseloomustab: 1) Võimu ainsaks allikaks on rahvas, kes teostab oma võimu otse või esindusdemokraatia kaudu. (seadusandlike organite kaudu) 2) Riigipea valitakse kas otse rahva poolt, parlamendi või valijameeste kaudu. 3) Võimud on üksteisest lahutatud. Seadusandlik võim, täidesaatev, mis kuulub ka presidendile ja kohtuvõim. Lahutatud võimud on ka tasakaalustatud. Nt parlament võib valitusele umbusaldust avaldada, Riigipea võib teatud juhtudel enne tähtaegselt laiali saata Parlamendi, riigipeal on ka veto õigus. Parlamendi poolt vastuvõetud seaduse jõustumise pidurdamine nt on veto
absolutistlikku kuningavõimu pooldavad katoliiklased (näiteks gallikaani kirik Prantsusmaal1). Kuigi nende teoloogiad olid väga erinevad, olid kõikide ühiseks vaenlaseks kas kalvinistid või jesuiidid. Reformaatorid võitlesid üldiselt nii paavsti kui radikaalse reformatsiooni vastu. Martin Luther ja Calvin toonitasid, et vastupanu valitsejatele on alati kurjast (algselt puudus kalvinismis ka igasugune liberalismi, konstitutsionalismi või esindusdemokraatia põhimõtete toetamine, Calvini arusaamise järgi kirik peab olema sõltumatu riigist ja peab omama ka ülemvõimu, Calvini nägemus valitsemisest oli teokraatlik). Kuid Calvinit arendasid edasi hugenotid ja John Knox, kes õigustasid 1 Gallikaani kirikuks nimetatakse usuvoolu 13.-18. sajandi Prantsuse katoliku kirikus, mis taotles Prantsuse kuningavõimu ja vaimulikkonna huvides paavstivõimu piiramist Prantsusmaa katoliku kiriku suhtes ja riigivõimu õigust sekkuda vahele kiriku asjadesse
Rahvas võib olla antud kontekstis hääleõiguslikud kodanikud või valijad. Preambulis on pouvoir constituant (juttu rahvast, kes võttis vastu põhiseaduse ehk konstitueeris riigi) §56 Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu (rahva tähendus suurem teostavad võimu kellegi kaudu) §105 (2) Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega. (rahvas jällegi ainult hääleõiguslikud) - Esindusdemokraatia: (Riigikogus on representandid, esindajal saab volituse tühistada, kuid represtantandi volitust tühistada ei saa ei saa tagasi kutsuda) §65 (16) Riigikogu lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite (rahvas???) või kohalike omavalitsuste otsustada. Representatsiooni põhimõte (,,vaba mandaat")
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega p...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
jahenesid suhted märgatavalt. Samal ajal kasvasid Ida-Euroopas pidevalt Saksamaa ja Nõukogude Liidu ambitsioonid ja Eesti jäi 1930. aastate lõpuks välispoliitilisse isolatsiooni. Sarnaselt teiste Balti riikidega otsustas Eesti loota neutraliteedipoliitikale. Parlamentaarse demokraatia aastad 1917. a Vene revolutsioonidest alguse saanud sündmuste ahel viis Vabadussõja (1918-1920) kaudu iseseisva Eesti Vabariigi loomiseni. Esmakordselt ajaloo jooksul oli eestlastel oma riik, mida esindusdemokraatia kaudu juhtis eesti rahvas ise. Eesti oli paljurahvuseline riik, kus peale põhirahvuse eestlaste elas venelasi, sakslasi, rootslasi, juute jt, kokku umbes 1 miljon elanikku. Märkimisväärne hulk eestlasi elas ka väljaspool Eesti Vabariiki, kõige rohkem NSV Liidus. Eesti riigikorra määras kindlaks Asutavas Kogus 15. juunil 1920 vastu võetud põhiseadus. Ajastule omaselt ning iseseisvunud rahva idealismist lähtuvalt oli tegemist tähelepanuväärselt liberaalse põhiseadusega
Kohaliku omavalitsuse roll demokraatlikus riigis saab paremini selgeks järgmiste aspektide kaudu: Kohalik omavalitsus toimib riigi otsuste suhtes täiendava legitimeeriva institutsioonina: elanike valitud esinduskogu (volikogu) otsused tehakse rahvaesindajate poolt riigi tasandil (Riigikogus) vastu võetud seaduste raames, mis on niisiis juba keskvõimu tasandil legitimeeritud. Kohalikku omavalitsust teostatakse eelkõige (kuid kindlasti mitte ainult) esindusdemokraatia kaudu, s.t iga nelja aasta tagant valivad elanikud volikogu, kes võtab nende nimel vastu otsuseid. Suurendamaks kohaliku omavalitsuse vastavust elanike huvidele on osutatud täiendavate osalusdemokraatia elementide rakendamise vajalikkusele. Ka Eesti kohaliku omavalitsuse korralduses on need elemendid olemas: elanikel on teatud tingimustel õigus ise algatada volikogu õigusaktide vastuvõtmist, tühistamist ja muutmist. Samuti saab volikogu olulistes küsimustes korraldada rahvaküsitlusi.
ja on sellisena riigi demokraatia alustala. Kohaliku omavalitsuse roll demokraatlikus riigis saab paremini selgeks järgmiste aspektide kaudu: Kohalik omavalitsus toimib riigi otsuste suhtes täiendava legitimeeriva institutsioonina: elanike valitud esinduskogu (volikogu) otsused tehakse rahvaesindajate poolt riigi tasandil (Riigikogus) vastu võetud seaduste raames, mis on niisiis juba keskvõimu tasandil legitimeeritud. Kohalikku omavalitsust teostatakse eelkõige (kuid kindlasti mitte ainult) esindusdemokraatia kaudu, s.t iga nelja aasta tagant valivad elanikud volikogu, kes võtab nende nimel vastu otsuseid. Suurendamaks kohaliku omavalitsuse vastavust elanike huvidele on osutatud täiendavate osalusdemokraatia elementide rakendamise vajalikkusele. Ka Eesti kohaliku omavalitsuse korralduses on need elemendid olemas: elanikel on teatud tingimustel õigus ise algatada volikogu õigusaktide vastuvõtmist, tühistamist ja muutmist. Samuti saab volikogu olulistes küsimustes korraldada rahvaküsitlusi.
Ideaalset riigivormi Rousseau ei leidnudki. Rousseau pidas oluliseks, et seadusandja lähtuks ühiskonna üldisest tahtest (volonté générale), mis ei tähistanud mitte ainult hetkel eksisteeriva, vaid ka eelnevate ja järgnevate põlvkondade tahet. Arendades edasi ühiskondliku lepingu teooriat, seletas Rousseau seda kui üksikisikute kokkulepet allutada oma arvamusi, otsustusi ja õigusi kogu ühiskonna kui terviku huvidele ja otsustele. Tunnistamata üksikisiku võimutäiust jäi ka esindusdemokraatia Rousseau jaoks ebatäiuslikuks: mistahes esinduskogu (parlament) hakkab seadusi vastu võtma ikkagi vaid oma huvisid arvestades. ,,Inglise rahvas kujutleb end vaba olevat. Tegelikult on ta seda ainult parlamendisaadikute valimiste ajal. Kui need on toimunud, elab ta jälle orjapõlves edasi." Ideaalne riik sai Rousseau jaoks olla vaid väga väike nagu Sveitsi kanton või siis Kreeka polis, mis võimaldaks otsuseid langetada rahvakoosolekul