Vabadus ja võrdsus tulenesid eraomanduse puudumisest. Arvas, et töövahendite täiustumine ja eraomanduse teke tõi kaasa ühiskondliku ebavõrdsuse. Riigi tekkimine Rousseau järgi :nüüdisaegse ühiskonna rajajaks oli esimene inimene, kes tuli mõttele võtta osa kogukonna maast endale ja kes leidis uskujaid, et see maatükk on tema omand. Arvas, et suveräänsus kuulub rahvale, mitte valitsejale ning et suveräänsus on jagamatu ja seda ei ole võimalik delegeerida ning seetõttu oli ta esindusdemokraatia vastu. Ideaal: otsene demokraatia, kus täitevvõim sõltub kogu rahvale kuuluvast seadusandlikust võimust. Ideoloogia Mõiste võttis 1790ndatel käibele filosoof Destutt de Tracy, kes kirjeldas teadust ideedest, mis avalduvad ebateadlike hoiakutena (nt. eelarvamused, klassiteadvus jms). Laiemalt tuvustasid mõistet Karl Marx ja Karl Mannheim (kumbki teineteisest sõltumatult). Nende käsituses tähistas ideoloogia nähtusi, mis on seotud ideede
1.PROPAGANDA 1.1 PROPAGANDA ALUS on mõjusa propaganda esmaseks tingivuseks olev põhimõte. Propaganda aluseid võib eritleda kümme: 1.monoloogsus 2.enesestmõistetavus 3.autoriteetsus 4.eskalatiivsus 5.lihtsus 6.kontrastsus 7.lühisus 8.initsiatiivsus(õige ajastus, agressiivsus) 9.intensiivsus 10.propaganda peab olema TÕELISUS(mitte tõde) lisaks: emotsionaalsus, kampaanialikkus, massilisus, isetus) PROPAGANDA ülesanne on esineda õigluse allikana. 1.2 Propaganda reklaamiliigina 4 reklaami põhiliiki: Kommertsreklaam imidzi- ehk kuvandireklaam Sotsiaalreklaam PROPAGANDA Reklaami põhiliik on reklaami põhivalemi realiseerimise viis vastavalt problemi ja lahenduse üldistusele (kollektiivsusele) või eraviisilisusele (personaalsusele) Täiendavalt erinevad reklaami põhiliigid üksteisest kolmel alusel. 1.kampaanialikkus (kohustuslik propagandas, fakultatiivne kommR ja sotsR, VÄLISTATUD kuvandiR) 2. kaubamärgi e...
aeglased muutused, rahvuslik kapital, füüsiline turvalisus on tähtsam kui sotsiaalne turvalisus ● Sotsiaaldemokraatia - võrdsed võimalused, riik sekkub majandusse, astmeline maksustamine Parem- vasakpoolsuse telg tekkis Prantsusmaa parlamendis peale revolutsiooni, kui istumiskohtadele viidati kui parem-ja vasakpoolsetele. 12. Kust pärineb demokraatia, mida tähendab otse- ja esindusdemokraatia, millised on kaasaegsele demokraatlikule riigile omased tunnused lisaks valimistele? Millistele põhimõtetele peavad vastama demokraatlikud valimised? Kuidas saab Eesti rahvas teostada oma kõrgeimat riigivõimu? Demokraatia pärineb Vana-Kreekast Ateenast, otsetõlkes “rahvavõim”. Esindusdemoraatiaks valib rahvas oma esindajad parlamenti ja kohalikesse omavalitsustesse, kes nende eest otsustavad. Otsedemokraatias otsutab rahvas ise, näiteks rahvahääletus
Kogemused mujalt ja läbi ajaloo paraku näitavad, et igal rahvahääletustel ei võida tingimata õiglasemad ja inimlikumad väärtused, nagu selle pooldajad loodavad. Rahvahääletus võib toetada surmanuhtluse taastamist, vähemuste õigusetust, hariduskulude kärpimist. Tuletagem meelde, kuidas kümme aastat tagasi Prantsusmaal osa inimeste eelarvamuslik suhtumine idaeurooplastesse keda sümboliseeris Poola torulukksepp otsustas referendumi tulemuse. Sestap ongi esindusdemokraatia olnud edukas: valitud saadikud peavad võtma vastutuse, peavad julgema hääletada riigi ja rahva huvides ning eirata kohati ülesköetud populismi. Küll aga peame tõsiselt mõtlema sellele, kuidas langetada edaspidi otsuseid nii, et kõigi huviliste arvamused ja mured oleksid mitte ainult ära kuulatud, vaid ka arvesse võetud. See tähendab ka, et otsuseid põhjendatakse. Et võim ei ole ega näi tumma või tuimana; et
tulemused Demokraatia tähendab rahvavõimu. Demokraatia jaguneb otseseks ja esindusdemokraatiaks. Otsese demokraatia korral osaleb rahvas koosolekutel ja hääletab mingi otsuse poolt. Suurte rahvahulkade puhul pole otsene demokraatia otstarbekas ning sel juhul kasutatakse esindusdemokraatiat rahvas valib riigivõimuorganitesse oma esindajad. Valimiste korraldamist peetakse üheks demokraatia olulisemaks tunnuseks. Valimised täidavad esindusdemokraatia nelja ülesannet: 1) määravad parlamendi koosseisu ehk need isikud ja parteid, kes hakkavad seadusi vastu võtma; 2) valimiste kaudu saavad kodanikud esitada võimudele oma nõudmisi, hääletades nende kandidaatide poolt, kes annavad rohkem lubadusi rahva nõudmiste täitmiseks; 3) valimised näitavad, kui suur on kehtiva korra toetuspind. Kui valimistest võtab osa vähe inimesi, siis näitab see, et valitsev kord pole rahva hulgas populaarne.
· vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks · kaitstud inimõigused · arvamusvabadus · tsensuurivaba · riigivõimu avalikkus,poliitiline vastutus · seaduslikkuse põhimõtte järgimine · sõltumatu kohus 1 Tutvusta ja võrdle erinevaid demokraatia liike. Erinevad demokraatia liigid: 1)Otsene ehk vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise rahvahääletuse,algatuse,koosolekute kaudu 2)Kaudne demokraatia ehk esindusdemokraatia inimesed valivad endale esindaja kes annab edasi nende nõudmisi 3)Tööstusdemokraatia anda ettevõtte töötajale osa omandiõigusest ettevõttele 4)Osalusdemokraatia oma arvamust oodatatakse kõigilt huvitatud isikuilt 5)Korporatiivne demokraatia esindamine on korraldatud selgepiiriliste ja hierarhilises süsteemis institutsioonide kaudu 14
500-338 Klassikaline periood: Kreeka-Pärsia sõjad (500-478): VI s teisel poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised. ...
Ühiskonnaõpetuse eksamiks kordamine Ühiskond on inimeste kogum, kes sõltuvad üksteisest Ühiskonnaelu tasandid : MINA perekond sõbrad kool linn riik jne ehk siis: 1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi...
11.09.14 Madis Ernits I Sissejuhatus §1 Riigiõigus Riigiõigus kui juriidiline distsipliin- uurib, mis on positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Positiivne õigus- kirjapandud õigus Ülepositiivne õigus- kirjutamata õigus, mis on positiivse õiguse peal Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin 1. Õigussuhe- nt ostu-müügi leping, kahju hüvitamine 2. Norm 3. Toiming- reaalne tegevus, nt vilkuritega politseiauto- avalikõiguslii, vilkuriteta politseiauto- eraõiguslik 4. Juriidiline isik- avalikõiguslik juriidiline isik: TÜ, Eesti Haigekassa, Eesti Pank, ERR, Eesti Energia, Rahvusraamatukogu 5. Teooriad (H. Maurer, haldusõigus, §3 äärenr. 12-...)- Huviteooria- Avalik õigus on see, mis Rooma riigi poole, eraõigus see, mis vaatab eraisiku kasu poole. Subordinatsiooni- e allusvusteooria- avalikku õigust iseloomustab allumissuhe, eraõigust võrdsussuhe. Subjekti...
a naised, orjad ja välismaalased). Karmid hääletusreeglid olid paigas lääne riikides veel 20. sajandini, enamasti seotud omandiga ja sooga (naised ei saanud valida). Tänapäeval on vanuse alampiiriks 15 kuni 21 aastat + muud piirangud (vangid, paberitega hullud).Tänapäeval tähendab „rahvas“ peaaegu kõiki täisealisi kodanikke. 3. Võrrelge omavahel otsest demokraatiat ja esindusdemokraatiat! Otsese demokraatia puhul valijal puudub esindaja. Esindusdemokraatia puhul hääletajad valivad endale esindaja. Otsene demokraatia ehk vahetu demokraatia: – võimu teostavad inimesed ise: kas rahvakoosolekul (kärajad, veetše), rahvahääletuse ja rahvaküsitluse (referendum, plebistsiit) või rahvaalgatuse (kodanikuinitsiatiiv) kaudu. Valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides (e otsene demokraatia)
Vaesus toetused (suurperetoetus, emapalk, lasteraha) 14. Otsene ehk vahetu demokraatia demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise (rahvakoosolekul, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid. Tänapäeval on teostamiseks põhiline viis referendum. Eestis kohalikes omavalitsustes, kus on kergem rahvast poliitikasse kaasata; referendumid: 1992 põhiseaduse heakskiitmine, 2003 EL liitumine Esindusdemokraatia nüüdisdemokraatia peamine vorm, mille tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas on oma õigused delegeerinud saadikutele, rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega valimistel. Eestis Riigikogu valimised iga nelja aasta tagant. Osalusdemokraatia kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. On tugevamini
suhteid ning piirab valitute tegutsemist. (Demokraatia võimalused õ. lk 62). Demokraatiat saab vaadelda ka rahva kaasatuse seisukohalt. Osalusdemokraatia- otsese demokraatia täiuslikum variant, kodanike pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikel on lisaks vastu- ja poolthääletamisele võimalik osaleda ka küsimuste aruteludel ja otsuste vormimisel. Siia hulka kuuluvad ka mitmesuguste kodanikufoorumite, ümarlaudade ja võrgustike tegevus. Elitaardemokraatia- esindusdemokraatia suund, võimule saab vähemus (eliit), kuid demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse (rahva) huvidega. 2. Valimised. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, vahendada võimudele kodanike nõudmisi, nad on ka rahva usalduse näitajaks. Korralised valimised- valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. Demokraatlike valimiste puhul valmimisõigus on üldine, st hääleõigus on pea kõigil
rahvuskogu muutmise kohta, et taastuda redaktsioon, rahvakogu kutsuti heakskiidul kokku, kellel 1937. aastal esitati uus põhiseaduseelnõu. Rahvanõukogu võttis riigivanema poolt esitatud põhiseaduseelnõu vastu, jõustus 1. jaanuaril 1938. aastal. 1924. aasta põhiseadus oli oma aja juriidiliselt ära elanud. See oli tublisti mahukam, sellega loobuti rahvahääletusest ilma presidendi nõusolekuta, samuti rahvaalgatusel vastuvõetud seadusest, rahvademokraatia asendati esindusdemokraatia asendati esindusdemokraatia. Realiseerida püüti võimude lahusust. Kahekojaline parlament, seati ise presidenti institutsiooni, nähti ette õiguskantsleri institutsiooni, ta vastas avalik-õiguslike asutuste tegevust. 23. august. 1939. MRP ja salajane lisaprotokoll tähendas Eesti kuulumist NSVLi.28. sept kirjutati alla baasidelepingulise. Eesti okupeeriti 1940. 1980ndate keskpaigas kujunes uus situatsioon. Seda aega võib vaadata läbi põhiseaduse aktide
60% on demokraatlikud. 2. Demokraatia definitsioon? Poliitiline süsteem, mille liikmed on poliitiliselt võrdsed, kollektiivselt suveräänsed ja omavad võimeid, ressursse ning institutsioone, et ise ennast juhtida. Võimu teostamisse on kaasatud rahvas- demos, kratein. 3. Termini "demokraatia" päritolu, mida see termin tähendab Vana-Kreeka keeles? Vana Kreeka ajaloolane Herodotos kasutas terminit 5.sajandil e.m.a- demos ehk rahvas, kratein ehk valitsema. 4. Milliseid on esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia erinevused ja sarnasused? Osalusdemokraatia- rahvast kaastakse otseselt otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia on üks kodanikuühiskonna toimimise aluseid. Esindusdemokraatia- tähendab seda, et rahvas (või kodanikuühenduse puhul selle liikmeskond) kasutab võimu enda valitud esindajate kaudu. Sarnasused: mõlema variandi puhul on rahvas kaasatud otsustusprotsessi Erinevused: osalusdem. puhul on rahval võimalik ise hääletada (referendumid, riigikogu valimised jms
ning majandusküsimuste eest. 5. Tal on õigus panna seaduseelnõule veto; presidendi seisukohta seaduseelnõu osas enam ei arutata. Kuigi valitsuse ja üksikute ministrite tagandamine kuulub parlamendi pädevusse, saab president selle õiguse ära võtta. Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul president on tugevamini seotud täidesaatva võimuga. Esineb prantsusmaal, islandil, venemaal ja leedus. Parlamentarism · Parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsustamine. · Rahvas valib otse parlamendi, parlament valib presidendi · Riigipea on erapooletu võimuinstitutsioon · Tasakaalustab valitsuse ja parlamendi suhteid. · Riigipea nimetab ametisse kõrged ametnikud · Tseremoniaalsed kohustused · Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal- erakondade roll Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastkuses sõltuvuses, konflikt nende
Valitsuse koosseis muutub pr valimise järel, mitte parlamendi. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Pr nim ja tagandab valitsuse. Hea: valitsused on pikaajalised. Halb: vastastikkuse tegevuse pärssimine või blokeerimine POOLPRESIDENTALISM- Nt Prm, Island, Portugal, Leedu, Venemaa. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nim ametisse peaministri, kellega koos juhib valitsust. Parlament hääletab ametisse ja tagandab valitsuse. PARLAMENTALISM- Nt It, SM, Sveits, Iirimaa. Esindusdemokraatia. Rahvas valib parlamendi, mis valib presidendi. Parlament hääletab ametisse ja tagandab valitsuse, kes annab aru Rkgle. Hea: üksmeel kiirendab otsustusprotsessi. Halb: konflikt viib võmukriisini. VALIMISED- Funktsioon: tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; vahendada võimudele kodanike nõudmisi; rahva usalduse indikaator; hariv. Põhimõtted: üldisus (valijate võimalus teostada hääletamist formaalselt võrdsel viisil; vanuse- ja kodakonsuspiirang),
Demokraatia vormid: · Otsene ehk vahetu demokraatia kõik kodanikud osalevad otsuste vastuvõtmisel, iseloomulik Vana-Kreekale. (rahvakoosolekud ja referendumid Vana-Kreekas) · Esindus- ehk vahendatud demokraatia- rahvas valib esindajad delegeerides (näiteks valitakse esindaja riigikokku või parlament) · Osalusdemokraatia kodanikkonna kaasatus poliitikasse. (e-kirjad, ümarlauad) · Elitaardemokraatia üks esindusdemokraatia suundi, kus põhiotsistajateks on poliitikud ja tikkametnikud. - Kuhu saame valida saadikuid? - europarlamenti, kohalikku omavalitsusse, riigikokku - Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. - Eliit vähemus, kes võimu teostab, aga peab tagama seda rahva huvidest lähtudes - Liberaalne demokraatia: - Kodanikuvabadust tunnustatakse - Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees
RIIGIÕIGUSE KONSPEKT Põhiseadus Eesti esimene põhiseadus võeti vastu Asutava Kogu poolt 15. Juunil 1920 a., see jõustus detsembris. Konstantin Päts kehtestas 12. Märtsil 1934 kaitseseisukorra. Detsembris 1936 valiti kahekojaline Rahvuskogu (Riigikogu), kes töötas välja uue põhiseaduse, mis jõustus 1. jaanuaril 1938. 1940 a. juunis langes Eesti NSV liidu mõju alla. Esimesed demokraatlikud valimised olid 1990. a kevadel, valiti Eesti NSV Ülemnõukogu. Märtsis 1991 toimus referendum iseseisvuse üle, hääletada said kõik Eesti NSV elanikud (77,8%) 20. augustil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti iseseisvuse kohta. Moodustati Põhiseaduse Assamblee, mille ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine. Rahvahääletusel 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus.Peale seda muudeti põhiseadust kahel korral: 25. veebruaril 2003 kui KOV volitused pikenesid 4-le aastale ja enne Euroopa liiduga liitumist. Parlamentaarne riigikord -esindusdemokraa...
Keskselt kontrollitud ja juhitud majandus Kodanikuallumatus vägivallatu vastupanu. Põhineb kodanikujulguse. Võimude tahtmisi võimalust mööda saboteeritakse, nende tegemisi boikoteeritakse jne. Demokraatia liike: Otsene e vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise kas rahvakoosolekul, rahvahäältuse ja rahvaküsitluse või rahvaalgatuse kaudu Kaudne demokraatia inimesed teostavad võimu esindajate kaudu; esindusdemokraatia Tööstusdemokraatia anda ettevõtte töötajatele osa omandiõigusest ettevõttele. See peaks suurendama nende tahet osaleda demokraatia teostamises ja töömotivatsiooni Osalusdemokraatia arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikutelt. Seejuures arvamuse avaldamist soodustatakse, meelitatakse välja Leppedemokraatia püüe saavutada võimalikult paljude osapoolte või kõigi
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: 1. PS; ...
7) Võim on avalik 6)Isikukultus 8) Arvestatakse vähemuse huve Demokraatlike valimiste tunnused 1) kandidaate on ühele kohale mitu 7) Üks partei, teised keelatud 2) kõigil võrdne võimalus oma vaateid propageerida 3) kodanikul on õigus teha oma valik iseseisvalt, hoida seda saladuses 4) hääled loetakse ausalt, tulemused avalikustatakse 1)Otsene demokraatia – riigikorraldus, kus rahvas ise osaleb hääletamises (Vana-Kreeka) 2) Esindusdemokraatia – riigikord, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad (Eestis) Referendum – rahvahääletus Erakond – kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon, mille ülesanne on saada võimule. Parteid jaotatakse parem- ja vasakpoolseteks. Nende peamised ideed on kirjas tegevuskavas. Majoritaarne valimissüsteem – igast valmisrindkonnast pääseb edasi vaid võitja (nt Pärnumaalt 1 inimene)
7) Võim on avalik 6)Isikukultus 8) Arvestatakse vähemuse huve Demokraatlike valimiste tunnused 1) kandidaate on ühele kohale mitu 7) Üks partei, teised keelatud 2) kõigil võrdne võimalus oma vaateid propageerida 3) kodanikul on õigus teha oma valik iseseisvalt, hoida seda saladuses 4) hääled loetakse ausalt, tulemused avalikustatakse 1)Otsene demokraatia riigikorraldus, kus rahvas ise osaleb hääletamises (Vana-Kreeka) 2) Esindusdemokraatia riigikord, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad (Eestis) Referendum rahvahääletus Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon, mille ülesanne on saada võimule. Parteid jaotatakse parem- ja vasakpoolseteks. Nende peamised ideed on kirjas tegevuskavas. Majoritaarne valimissüsteem igast valmisrindkonnast pääseb edasi vaid võitja (nt Pärnumaalt 1 inimene)
ja on sellisena riigi demokraatia alustala. Kohaliku omavalitsuse roll demokraatlikus riigis saab paremini selgeks järgmiste aspektide kaudu: Kohalik omavalitsus toimib riigi otsuste suhtes täiendava legitimeeriva institutsioonina: elanike valitud esinduskogu volikogu otsused tehakse rahvaesindajate poolt riigi tasandil (Riigikogus) vastu võetud seaduste raames, mis on niisiis juba keskvõimu tasandil legitimeeritud. Kohalikku omavalitsust teostatakse eelkõige (kuid kindlasti mitte ainult) esindusdemokraatia kaudu, s.t iga NELJA aasta tagant valivad elanikud volikogu, kes võtab nende nimel vastu otsuseid. Suurendamaks kohaliku omavalitsuse vastavust elanike huvidele on osutatud täiendavate osalusdemokraatia elementide rakendamise vajalikkusele. Ka Eesti kohaliku omavalitsuse korralduses on need elemendid olemas: elanikel on teatud tingimustel õigus ise algatada volikogu õigusaktide vastuvõtmist, tühistamist ja muutmist. Samuti saab volikogu olulistes küsimustes korraldada rahvaküsitlusi.
(2 p) Portaali võimaluste kasutaja on: Probleemi tõstataja Otsustaja: 1)TOM annab võimaluse kodanikele osaluseks riigivalitsemises, lahendamist vajavate probleemide tõstatamiseks; 2)otsustajatele on see võimaluseks paremini olla kursis avaliku arvamusega ja saada ideid; 2. Mille poolest erineb otsene demokraatia esindusdemokraatiast? (1 p) otsese demokraatia korral osalesid kõik kodanikud enamike otsuste vastuvõtmisel, esindusdemokraatia korral on otsese demokraatia võimaluseks valimised, kus valitakse endale esindajad ja ühtlasi antakse sellega neile ka otsustamisõigus (silmas pidades rahva tahet) 3. Mis on teie arvates e-riigi peamine pluss ja miinus? (2 p) 1)e-suhtlus võimaldab kiirendada asjaajamist, annab suurema võimaluse osalemiseks, aga sellega võib kaasneda ka võõrandumine inimlikust suhtlemisest, 2) tehnilised turvaprobleemid. 4. Kuidas saab Interneti võimalusi kasutada kodanik
puhtast ,,sina pead..." alusest. 5. DEMOKRAATIA 1. Mis on demokraatia? Ideaalis, rahva valitsus rahva poolt ja rahva jaoks 2. Kes on see ,,rahvas" kes demokraatias valitseb? Nii otsest demokraatias kui ka pikemas perspektiivis esindusdemokraatias on valitsejaks ikkagi enamus. 3. Võrrelge omavahel otsest demokraatiat ja esindusdemokraatiat! Otsese demokraatia puhul on igal hääleõiguslikul kodanikul õigus anda oma hääl poliitilistes küsimustes, esindusdemokraatia puhul valib rahvas endi esindajad, kes langetavad kui mitte kõik, siis enamiku otsuseid nende eest. 4. Milles seisneb üldise tahte ja kõigi tahte erinevus Rousseau järgi? Kõigi tahe nõuab poliitikat, mis on võrdsetes osades kõigi huvides, üldine tahe teenib rohkem suurema osa, enamuse huve. näitab seda, mis enamike arvates on üldsuse huvides. 5. Selgitage demokraatia ja vabaduse vahekorda!
Riigivõimu avalikkus ning poliitiline ja õiguslik vastutus Seaduslikkuse põhimõtte järgimine Sõltumatu kohus 67. Tutvusta ja võrdle erinevaid demokraatia liike. Otsene e. vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise: kas rahvakoosolekul (kärajad, veetse), rahvahääletuse ja rahvaküsitluse (referendum, plebistsiit) või rahvaalgatuse (kodanikuinitsiatiiv) kaudu. Kaudne demokraatia, esindusdemokraatia inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu. Peaaegu alati teostatakse võimu valitud esindajate kaudu, seda nimetatakse esindusdemokraatiaks. Tööstusdemokraatia keskne taotlus on anda ettevõtte töötajatele osa omandiõigusest ettevõttele. See peaks suurendama nii nende tahet osaleda demokraatia teostamises kui töömotivatsiooni. Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia tähendab sellist valitsusvormi, kus oma
Vabariigi President 2 · Kohtuvõimuks o Teostab: Kohtusüsteem rahvas legitimeerib kohtusüsteemi võimu, mis täidab õiguse mõistmisfunktsiooni 2. Riigivõimu legitimeerimise alused ja korraldus Riigivõimu legitimeerib rahvas, kes on kõrgeima võimu kandja vastavalt põhiseadusele. Rahvas valib Riigikogu ja Kohaliku omavalituse. Kuivõrd põhiseadus rõhutab esindusdemokraatia põhimõtet, ei ole rahva muud funktsioonid sedavõrd olulised, kuigi rahvahääletusel võib rahvas olla ka seadusandja, valimistel on aga tegemist täidesaatva funktsiooni teostamisega. Kohtumõistmine on rahva otsustusvaldkondadest välistatud. Legitimeerimine toimub üksnes seadusandluse ja valimiste kui administratiivfunktsiooni täitmise kaudu. Siiski on viimased üksnes vormiks, mille abil riigile usaldust väljendada.
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: ...
Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Autor: Juhan Kivirähk Kõnealune artikkel räägib Eesti julgeoleku küsimustest. Artikli autor Juhan Kivirähk toob välja erinevaid lähtekohti. Räägib julgeolekust pärast NATO-ga liitumist, kas Eestile oleks vaja profiarmeed, Eesti avalikust arvamusest selle teema kohta ning, et see teema on kindlasti ka ahvatlev poliitikutele, kuna selle teema põhjal saab anda erinevad valimislubadusi. Mis ikkagi tagab Eesti julgeoleku? Pärast NATO-ga liitumist on mitmete arust just NATO see, kes tagab Eesti riigi julgeoleku. Sest Eesti sõjavägi on ühtlasi NATO vägi ja rünnak Eesti vastu on sama, mis rünnak NATO vastu. Seega esimese arusaama kohaselt eeldatakse, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon kaitseb meid ohtude eest. Teise arusaama kohaselt jääb NATO meile nii öelda kaugeks ,,onuks" välismaalt. Ehkki Ees...
Õiguskindluse põhimõte o Õigusselguse nõue o Vacatio legis o Õiguspärase ootuse põhimõte o Tagasiulatuva mõju keeld Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" o Õigusnormide avalikkuse nõue demokraatia (PS § 1 lg 1, § 10), Esindusdemokraatia Parlamentaarne valitsemissüsteem Erakonnademokraatia sotsiaalriik (PS § 10) ja Eesti identiteet (PS § 1 lg 2). Selles loetelus on viidatud põhiseaduse teksti kohale, kus leidub vastava põhiprintsiibi peamine sätestus. Demokraatia printsiibi puhul tuleb nimetada kahte peamist sätestuskohta, sest teine neist paikneb PS §-s 10, millel on peale arenguklausli iseloomu veel mittetäieliku, kuid siiski
territooriumitel - KOVi süsteem on samuti 2-tasandiline: linna- ja maa-asulad ning munitsipaalrajoonid. - KOVi organite struktuur: munüksuse esindusorgan, juht, kohalik administratsioon (munitsipaalüksuse täitev-korraldav organ), kontrollorgan, muud KOV-i organid, mis on ette nähtud KOV üksuse põhimäärusega ja omavad iseseisvaid volitusi kohaliku tähtsusega küsimuste lahendamisel - Valimised: nii esindusdemokraatia kui ka vahetu. Sõltuvalt rakendatavast omavalitsusmudelist võib vahetult elektoraadi poolt valimisele kuuluda ka mitte üksnes esinduskogu, vaid ka täitevorgani juht. Enamikus munitsipaalüksustes on kehtestatud majoritaarne (ühemandaadiline) valimissüsteem. Kuid seadus lubab ka mitmemandaadiliste valimisringkondade moodustamist. Esinduskogu volituste tähtaeg kehtestatakse munitsipaal-üksuse põhimäärusega.
seoste kujundamine aitab oluliselt kaasa individuaalse oportunismi ja sellega seotud mõlemat tüüpi transaktsioonikulude piiramisele, Esindussuhe - Esindamise (printsipaali ja agendi suhte) kontseptsioon kui asümmeetrilisest informatsioonist tuleneva usaldamatuse ja riski erijuhtum (agent näeb ja teab rohkem kui printsipiaal) koos hüpoteesiga, et printsipaal saab agendi oportunismi sobivate stiimulitega minimeerida. Tõusetus esindusdemokraatia ning omanike ja juhtide suhete uurimise raames. Käsutusõigued ja õigusökonoomika Käsutusõiguste (property rights) kontseptsioon väidab, et institutsioonidega määratud käsutusõiguste jaotus mõjutab inimeste käitumist prognoositaval viisil. Sellest omakorda sõltub ressursside kasutamise efektiivsus (alternatiivkulu) ühiskonnas. Samas kaasnevad õiguste määramise ja tagamisega reaalsed ressursikulud, nii et tekib optimeerimisülesanne
Tänapäeval otsese demokraatia vormiks referendum e rahvahääletus (küsimused jah/ei vormis) 2) esindus e vahendatud demokraatia rahvas / hääleõiguslik kodanikkond valib endale esindajad (parlamenti või volikogusse), kes rahva huvisid esindavad 3) osalusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas on kaasatud poliitiliste otsuste tegemisse (nt ümarlauad, võrgustikud, kodanikele loodud foorumid) 4) elitaardemokraatia esindusdemokraatia suund, kus poliitiline eliit langetab rahva heaolu nimel otsuseid 5) rahvademokraatia ,,demokraatia vorm", mida kasutati külmasõja aegsetes kommunistlikes maades ning rõhutati, et võimul on töölisrahvas Vabad valimised Valimiste ülesanded e funktsioonid 1) valimiste peamine ülesanne on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine 9
1. SISSEJUHATUS TEEMASSE Ühiskond - puudutab alati inimestega seonduvat. 2. ÜHISKONNA STRUKTUUR I Sektor - Avalik sektor - kõik see, mis on seotud valitsusega(riik, poliitika, valitsemine). II Sektor - Erasektor, ärisektor - ettevõtlus- ,tulundussektor(Eesmärk tuluteenimine). Selged piirid puuduvad, nt Eesti Energias ja Estonian Airis osaleb ka riik, seetõttu, on meil ka majandusminister. III Sektor - Kodanikuühiskond - mittetulundussektor - Ühiskonda paremaks muuta. ("Teeme ära" - ülemaailmseks kasvanud, noorteorganisatsioonid). -Leia ühiskonnasektorite vahelised seosed. Miks on ühte sektorit teise jaoks vaja? 1.Avalik sektor -> Erasektor - Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori ehk riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu jms. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid ja edendada majandusarengut, loob seadusi, et oleks parem äri ajada. Riik kogub neilt makse ja jaotab neist saadava tulu a...
Üldse etendavad erakondlik kuuluvus poolpresidentaalses süsteemis suuremat tähtsust kui presidentaalses valitsemises. Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul on president seotud tugevamini täidesaatva võimuga. Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia teineteise suhtes on küllaltki suur, kuid tugevam positsioon kuulub täidesaatvale võimule. 1.2.3 Parlamentarism Parlamentarismi põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsustamine. Parlamentarismi mudeliks on Suurbritannia, kus see ka kõige ehedamal kujul eksisteerib. Parlamentarism on Euroopas ülekaalukalt valitsev demokraatiavorm, mis kehtib Skandinaavias, Itaalias, Saksamaal, Šveitsis, Iirimaal ja Eestiski. Rahvas valib otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. Konstitutsioonilise monarhiaga parlamentaarsetes maades (Suurbritannia, Rootsi, Norra, Belgia, Taani) langeb riigipea valimine hoopiski ära.
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ...
kuritarvituste vältimine. Näiteks Inglismaal jagasid seadusandlikku võimu kuningas, lordid ja lihtkodanikud, kellest igaühel oli teatud õigus teiste tegevust kontrollida. Inglismaa järgi tehtigi USA põhiseadus. Jean-Jacques Rousseau arvates kuulus suveräänsus mitte valitsejale, vaid rahvale. Tema arvates polnud võimalik seda edasi anda rahvaesindusele, st ta pooldas otsest demokraatiat. Tema tuntuim teos on "Ühiskondlik leping". Tema eeltoodud põhimõttest kujunes 18. sajandil välja esindusdemokraatia idee, mille järgi kõigil kodanikel pole vaja riigivalitsemises osaleda, vaid nad valivad endale esindajad üleriiklikku esinduskokku. EESTI RIIKLUSE JA RIIGIVÕIMU KUJUNEMINE Muinas-Eestis oli u 40 kihelkonda, kümmekond maakonda, ühtne riigivõim puudus. Henriku Liivimaa kroonika andmeil korraldati Raikkülas iga-aastasi ühisnõupidamisi (parlamendilaadne). 13. saj oli Eesti samuti ühtse riigivõimuta, ordu, piiskoppide, nende vasallide ning linnade lõdvalt seotud konföderatsioon
kehtiv riigikorraldus ei arvesta võrdsuse ja õigustega. 6. Montesquieu vabariigist Kodanikuvooruse don vabariigi säilitamiseks olulised (võrdsus ja karm kasvatussüsteem), üleminek monarhiast vabariiki on võimatu. 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest) Raamatus “Ühiskondlikust lepingust” väljendas uus-rooma vabaduse käsitlust. Ta ütles, et vabad on vaid inimesed, kes alluvad enda heaks kiidetud seadustele. Isegi Inglise esindusdemokraatia ei ole vastuvõetav – siis ollakse valitud esindajate orjad. Samas ka tema tunnistas, et kaasaegset monarhiat pole võimalik muuta vabariigiks, sest vabariik toimib vaid väiksel territooriumil, kus vahetu osalemine on võimalik. Vabariigi võimalikkuseks on vaja ka (kodaniku)voorusi ja omakorda vooruste jaoks, tuleks säilitada kodanike sotsiaal-majanduslikku võrdsust. Prantsusmaal pole need eeldused täidetud. 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal
omavaheliste suhete printsiipe ning suhet teiste riigi süsteemi primaarsete elementide ning sekundaarsete elementide teiste institutsioonide või organisatsioonidega ja kodanikega. Sõltuvalt riigi tüübist on riigi valitsemise vormidel olulised iseärasused - nt riigi valitsemise vormid kõrgemate riigiorganite moodustamisel: kodanliku demokraatia riigitüüp, parlamentaarne vabariik ning seejuures demokraatliku tsentralismi juhul: 1) rahva (st hääleõiguslikud kodanikud) osavõtt esindusdemokraatia kaudu: rahvas valib > parlamendi > parlament moodustab valitsuse > kohahaldus ja ametnikud : esindusdemokraatia kaudu ( valitsus ja hierarhias selle all- / institutsioonid määravad, kinni- / tavad või nimetavad neid) 40
n kaasav kodakondsus: kõigi püsielanike võimalus kasutada kõiki demokraatlikke õigusi ja saada õiguste kasutamiseks koolitust ja julgustust. Demokraatia liike ® Otsene e. vahetu demokraatia - Otsene demokraatia ehk vahetu demokraatia: võimu teostavad inimesed ise: kas rahvakoosolekul (kärajad, veetse), rahvahääletuse ja rahvaküsitluse (referendum, plebistsiit) või rahvaalgatuse (kodanikuinitsiatiiv) kaudu ® Kaudne demokraatia, esindusdemokraatia - Kaudne demokraatia inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu. Peaaegu alati teostatakse võimu valitud esindajate kaudu, seda nimetatakse esindusdemokraatiaks ® Tööstusdemokraatia - Tööstusdemokraatia keskne taotlus on anda ettevõtte töötajatele osa omandiõigusest ettevõttele. See peaks suurendama nii nende tahet osaleda demokraatia teostamises kui töömotivatsiooni ® Osalusdemokraatia - Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne
rohkem informatsiooni ja teadmisi ning seepärast on alust arvata, et otsused tulevad paikapidavamad ja pädevamad. c) Moraal-psühholoogiline asjaolu demokraatia avaldab inimestele positiivset mõju ratsionaalsuses, autonoomsuses ja moraalsuses. Inimeses areneb iseseisvus. Demokraatia innustab inimesi oma endale seisukohale mõtlema. 4. Esitage vähemalt kaks kaalutlust osalusdemokraatia vastu. Osalusdemokraatia on esindusdemokraatia vorm, milles on ka otsedemokraatiale omaseid jooni. Rahvas küll igapäevaselt riigis võimu ei teosta, kuid demokraatlikult valitud esindus peaks iga otsuse tegemisel arvestama rahvastiku selle osaga, keda see otsus otseselt puudutab. ..Inimesed pole eksperdid kõigis valdkondades, on parem kui otsustab inimene, kes saab sellest probleemist aru. Rahvas saab targalt otsustada, kus võiks uue turu avada, kuid näiteks
töölepinguseadus, tööturuteenuste ja –toetuste seadus, tööstuskidlustusseadus. Ametiühing on töötajate vabatahtlik ühendus, mille tegevus seisneb oma liikmete õiguste ja huvide esindamises ja kaitsmises. Pilet 5 1. Demokraatlik ühiskond. Demokraatia vormid. Siirdeühiskond. Antiik-kreekast pärit riigikorraldus. Demakraatia (demos- rahvas; kratos- võim). DEMOKRAATIA VORMID TÄNAPÄEVAL ESINDUSDEMOKRAATIA OSALUSDEMOKRAATIA Kodanikud valivad omale Valijaskonna kollektiivne esindajad, kes kasutavad võiu otsustamine ühiskondlikult olulise rahva heaolule mõeldes ja küsimuse üle. Nt referendum annavad oma tegevustes rahvale aru. Demokraatlikus ühiskonnas on au sees ühiskondliku pluralism ehk arvamuste ja ühenduste paljusus ja võrdsus. Tänapäevase demokraatia peamised tunnused: Vabad ja õiglased valimised
eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega." Kohtumenetlusõigused on küll põhiõigused, kuid kehtivad kõigi õigussubjektide suhtes. PS § 9 lg 2 KOV-sid kui avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ei hõlma. 5. Demokraatia põhitüübid Tahtekujundusprotsessi alusel eristame kahte tüüpi: 1) vahetu e. osalusdemokraatia: ühiskondlike asjade otsustamissüsteem, kus kodanikud on vahetult kaasatud; 2) liberaalne e. esindusdemokraatia: valitsemissüsteem, mis hõlmab valitud ametnikke, kes kohustuvad esindama kodanike huve ja/või arvamusi seaduslikkuse (rule of law) raames. 5.1. Esindusdemokraatia ja poolvahetu demokraatia 5.1.1. esindusdemokraatia: suveräänne rahvas teostab riigis võimu kaudselt saadikute kaudu, kes valitakse poliitilisse esindusorganisse regulaarselt korduvatel vabadel, üldistel ja ühetaolistel valimistel ja kes otsustavad rahva nimel ning vastutavad nende otsuste eest rahva ees
monarhi piirab parlament), seisuslik monarhia ( monarhi tasakaalustab esinduskogu), parlamentaarne monarhia (monarh on säilitanud ainult esinudsfunktsiooni) Vabariik Vabariik on riigivorm, mille puhul valitseva võimu kõrgeima organi tahe ei samastu seda organit täitva füüsilise isiku tahtega. Kõrgeim riiklik tahe kujuneb kolleegiumi tahte tulemusena. Kõrgemad riigiorganid täidetakse valimiste teel. Tänapäeva demokraatlik vabariik on esindusdemokraatia, mille puhul kõrgeimad riiklikud funktsioonid kuuluvad valitavale rahvaesindusele. Presidentaalne vabariik- valitakse riigipea, esindusorgan, parlament valitakse teineteisest sõltumatult, valitsus vastutab presidendi ees, puudub õigus parlamenti laiali saata. Parlamentaarne vabariik Riigivorm, kus esindusorgan esindusorgan on kõrgeima riigivõimu kandja. Selle moodustab rahvas. Valitsuse moodustab esindusorgan. Riigipea täidab esindusfunktsiooni. Riigikorralduse vormid
otsene /kaudne demokraatia. Rahvas langetab otsused ise (plebistriaalne, vahetu) Representatiivne, esindus Parlament, kes langetab olulise otsused riigis § 162 § 163 lg 1 lause 1 § 164 § 105 lg 1 2. Paramentaalne/ presidentaalne demokraatia - parlamentaarne- valitsus püsib parlamendi usaldusel - presidentaalne rahvas valib presidendi, kes paneb paika valitsuse VI Demokraatia printsiibi põhielemendid 1. Rahva suveräänsus ja esindusdemokraatia a) Rahvasuveräänsus § 1 lg 1 16 Povoir constitué Pouvoir constituant (1) (valimisõigus) valimised § 57, § 58, § 60 lg 1,2, ( § 156) (2) Rahvahääletus § 105, § 106, § 162, § 163 lg 1, § 164, § 168 2.1. seaduseelnõu üle 2.2. riigielu küsimuse üle 2.3. põhiseaduse muutumise seaduse eelnõu üle
otsene /kaudne demokraatia. Rahvas langetab otsused ise (plebistriaalne, vahetu) Representatiivne, esindus Parlament, kes langetab olulise otsused riigis § 162 § 163 lg 1 lause 1 § 164 § 105 lg 1 2. Paramentaalne/ presidentaalne demokraatia - parlamentaarne- valitsus püsib parlamendi usaldusel - presidentaalne rahvas valib presidendi, kes paneb paika valitsuse VI Demokraatia printsiibi põhielemendid 1. Rahva suveräänsus ja esindusdemokraatia a) Rahvasuveräänsus § 1 lg 1 Povoir constitué 16 Pouvoir constituant (1) (valimisõigus) valimised § 57, § 58, § 60 lg 1,2, ( § 156) (2) Rahvahääletus § 105, § 106, § 162, § 163 lg 1, § 164, § 168 2.1. seaduseelnõu üle 2.2. riigielu küsimuse üle 2.3. põhiseaduse muutumise seaduse eelnõu üle
tegemise olemus seisneb otsuse sisus – mida tähtsam ja rohkem inimesi mõjutav otsus, seda konsensuslähedasem peab häälteenamus otsuse vastu võtmiseks ka olema. 64.Millal rakendatakse lihtsat ja kvalifitseeritud häälteenamuse nõuet kogukonnas või otsustuskogus? Lihtsa või kvalifitseeritud häälteenamuse nõude kasutamine sõltub hääletusel oleva otsuse olulisusest. 65.Millest tuleneb otse- ja esindusdemokraaatia erinev mõju ühiskondliku otsustusprotsessi kuludele? Esindusdemokraatia vähendab oluliselt läbirääkimiskulusid, sest on oluline vahe, kui vajaduste rahuldamise küsimusi arutavad 1,35 miljonit inimest koos või 101 esindajat. 66.Millised on põhiseaduse vastuvõtmisele ja selle reformile esitatavad nõuded, sh kompetents? Põhiseaduse vastuvõtmisele ja selle reformile esitatavad nõuded ehk reformiklausel peavad määrama, millise häälteenamusega kiidetakse muutus heaks ning kes viib reformi läbi
põhiseaduse abil. 2.11 Vabariikluse printsiip Parlamentarismi tunnused: -seaduste andmise prerogatiiv; -täitevvõimu poliitiline kontroll arupärimiste ja umbusalduste avaldamise kaudu -riigi eelarve vastuvõtmine ja selle kaudu tegevusprioriteetide määramine -kõrgemate riigivõimu asutuste juhtide ametisse nimetamine, valimine, ametist vabastamine •Seadusandlik võim kuulub Riigikogule (PS §59) Parlamentaarne riigikord on esindusdemokraatia väljendus. Asjaajamine toimub valitud esindajate poolt. 2.12 Inimväärikuse põhimõte •EV põhiseaduse järgi on inimväärikus riigi poolt kaitstav väärtus. Põhiseaduses räägitakse inimväärikusest eeskätt inimese põhiõiguste, vabaduste, kohustuste ning põhiõiguste kaitsmise kaudu. PS §10 järgi peavad põhiõigused, vabadused ja kohustused vastama inimväärikusening sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele;
toodav loetelu ainuvõimalik vaid ainult üks võimalik tõlgendusviis. Printsiibid: 1. demokraatia (rahvavõim blahblahblah, riigivõim lähtub rahvast ja riigi juhtimine toimub rahva osavõtul) printsiip. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu kas otseselt või vahetult (otsene/vahene demokraatia), või vahendatult (esindusdemokraatia). Vahetudemokraatia näiteks on referendum, kus rahvas vahetult ise otsustab riigielu küsimuse üle. Esindusdemokraatia on kõneall valimistel, kui rahvas tesostab riigivõmu oma esindajaid valides. Selle et kogu rahvas saab tesostada riigivõimu tagab üldine ja ühetaoline hääleõigus (kõigil kodanikel on üks hääl ja kõik hääled on võrdse kaaluga). Demonkraatia printsiibis sisaldub enamuse põhimõte, ka riigikogu ja vabariigi valitsus teeb oma otsused häälteenamusega. Demokraatia punhul võime rääkida personaalsest ja sisulisest legitimatsioonist.
1906 liberaalid ja SAP (sots.demokraadid) saavutasid enamuse parlamendi alamkojas: Konservatiivid (sh kuningas) takistasid parlamentalismi jõustumist. 1917 parempoolsed kaotasid valimised ja uus Talumeeste Liit ühines parlamentalsmi toetajatega. Gustav V proovis moodustada parempoolse valitsuse, mis aga ebaõnnestus ning ta oli sunnitud ametisse panema liberaalide ja SAP kabineti, millel alamkoja toetus. 37 Esindusdemokraatia areng Soomes (1809-1917) I Konservatiivne periood (1809-56) Kehtisid Rootsi aastate 1771 ja 1789 valgustatud absolutismi vaimus põhiseadused (kuni 1919): riigipäev on tingimata vaja kokku kutsuda vaid uute maksude kehtestamise jaoks. Valitsejal võimalus kehtestada ukaase (määruseid). Soome nelja seisuse riigipäeva (maapäev) kogunes vaid korra (1809): Venemaa tagurlik periood. Valdades jätkus kohalik omavalitsus kirikuõpetajate juhtimisel (rootsi aja pärand)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
