Demokraatia. Demokraatia kujunemine. * algus Vana-Kreekast. Täpselt ei teata kes aluse pani. * tähendab Rahva võimu või rahvavalitsust. * Demos- Rahvas, Kratos-võim * Otsest loojat ei ole, alguse tegi filosoof Solon, kes 594 eKr andis välja esimesed võimu piiravad seadused * Hiigelaeg Periklese ajal 4. saj. eKr. Ta arvas et ateena riigiasjade kontrollimiseks on vaja natuke rohkem inimjõudu kui 1 või 2 inimest. Demokraatia vormid. *Otsene ehk vahetu demokraatia. Seda tunti ja kasutati ainult antiik-kreekas. *Esindus ehkj kaudne demokraatia. Selle ümber keerleb kõik tänapäeval. * lisaks on tänaseks loodud ka mitmeid alavorm, mdia kasutatakse organisatsioonides. * tänane demokraatia- polüarhia( R. Dahl). Selline demokraatia kus on õigusriik. Otsene demokraatia: * aretati välja ateenas riigimees periklese poolt. * otsutajateks- täiskasvanud ateenas syndinud mehed. (sel ajal mehed valitsesid, j...
Otsene,esindusdemokraatiaotsene e vahetu demokr omane antiikkreekalevabad linnakodan otsust avaliku elu küs rahvakoosolekul,nim ka klassikal demok,rahvas kaasatud,põhil kohalikus omavalitss.riigi tasandil otsese demok teostam peam viis referendum e rahvahääletus. Nüüdisaja peam vormesindus e vahendatud demok,nim ka liberaalne demok,rahva nimel võimu teost isik valimine,kodand ei osale vahetult,alaliselt otsust ses,õigused delegeerinud saadikutele.mandaatühendav seos valijate, valitute vahel.saadikul kohustus arvest otsuse tegeml inimtega,kes ta saadikuks valinud,annab saadikule v erakle õiguse tegut,oma valimisprogr ellu viia.Demokr poliit kultuur nõuab,et saadik käituks mandaadile vastavalt. Osalus,elitaardemokrosalusdemisel kodanikkonna pidev,mitmekülgne kaasatus polsse,võimalus osaleda küs arutam,otsuste vormimisel.pole ainult ühekordsed massiaktsioonid,kampaan vaid kodanikufoorumid,ümarlaudade ja võrgustike tegevus.kindlam ...
Demokraatia Antiikajast tänapäeva Esindusdemokraatia • Tunnused on: • Kodanikkonna osalemine poliitikas, • Võimude lahusus ja tasakaalustatus, • Seaduse ülimuslikkus, • Inim- ja kodanikuõiguste austamine. • Eeltingimused on: • Üldine kirjaoskus, • Ajakirjanduse lai levik, • Kodanikuühiskonna kujunemine ja koondumine mitmetesse ühingutesse. • Tänased põhimõtted on: • Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas, • Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel, • Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele, • Vähemusse jäänuil on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda, • Inimesel peavad olema tagatud demokraatlikud vabadused, • Olemas peab olema sõltumatu kohtuvõim. Õiguste süsteem demokraatlikus ühiskonnas • Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena • Põhimõte pärineb SPRi eelsest ajast • Tänapäeva seaduste ülesanne on õigused ja vabadused kindlustada. • EV põhisead...
....................................... 5 1.7 Osalusdemokraatia............................................................................................ 5 1.10 Konstitutsiooniline demokraatia......................................................................6 1.11 Korporatiivne demokraatia.............................................................................. 6 1.12 Rahvahääletuse demokraatia..........................................................................7 1.13 Esindusdemokraatia........................................................................................ 7 1.14 Elitaardemokraatia.......................................................................................... 8 1.15 Kogukonnademokraatia................................................................................... 8 2.TÄNAPÄEVA DEMOKRAATIA...................................................................................... 9 2.1 Polüarhia.................................................
· Rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega valimistel · Nüüdisdemokraatia peamine vorm · Näiteks Riigikogu valimised Osalusdemokraatia · Rahva pidev ja mitmekülgne kaasamine poliitikasse · Otsese demokraatia täiuslikum variant · Kodanikul on võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel · Levinud Skandinaavias ja USA-s Elitaardemokraatia · Keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte · Esindusdemokraatia suund · Püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutlust demokraatiast · Võimule saab eliit, kes oskab arvestada rahva huvidega Vabad valimised · Funktsioonid 1. Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine 1. Vahendada võimudele kodanike nõudmisi 2. Rahva usalduse indikaator 3. Hariv (valimistel tarbime rohkem poliitilist teavet) · Põhimõtted 1) Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond
KODUTÖÖ KODANIKUÕPETUSEST TEEMAL DEMOKRAATIA 1)Kuidas sündis demokraatia? Ateena linna ümber koondunud riigikest valitsesid kuningad. VII saj eKr asendus kuningavõim tolle aja linnriikides hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti. Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest satuti järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Aastal 560 eKr ke...
Peamised valimissüsteemid Demokraatia erinevad vormid · Otsene demokraatia vormiks on rahvahääletused ehk referendumid. Inimesed saavad otse avaldada oma arvamust. · Esindusdemokraatia puhul valib rahvas enda seast saadikud, kes esindavad nende huve riigi juhtimisel. · Osalusdemokraatia puhul on kodanikud kaasatud aktiivselt poliitikasse, inimesed osalevad küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Demokraatia võimalused ja ohud · Kaitseb üksikisikut võimu eest, kuna valitsemine on seadustega piiratud. · Tugevdab inimeste ühtekuuluvust, kuna kõigil on õigus osaleda valitsemises. · Tagab poliitilise stabiilsuse.
Esindusdemokraatia: Nüüdisaegsed riigid on esindusdemokraatiad, s.t et rahvas osaleb valimises oma esindajate saadikute kaudu. Esindusdemokraatia toimib läbi rahvaasemike valimise. Esindusorganid moodustatakse valimise teel. Eestis valib rahvas saadikud parlamenti ning kohalikesse volikogudesse. Osalusdemokraatia: Kuna nelja-aastase vahega toimuvad valimised ei kaasa rahvast piisavalt valitsemisse, räägitakse vajadusest suurendada osalusdemokraatiat. See ei ole esindusdemokraatiaga vastuolus. Osalusdemokraatia on saadikute korrapärane side oma
V seminar: demokraatia Lähtudes Heywoodi 4 peatükist, milline on demokraatia Eestis, mis on selle tunnusjooned? Peamised demokraativormid on: klassikaline demokraatia (tänapäeval otsene demokraatia), kaitslik demokraatia (esindusdemokraatia), arengudemokraatia (osalusdemokraatia) ja rahvademokraatia (kommunism). Demokraatia üldised tunnused on: kehtib võimude lahususe põhimõte, vaba ajakirjandus, mitmeparteilisus, austatakse inim- ja kodanikuõigusi, kodanikuühiskonna olemasolu, usuvabadus ja turumajandus. Eestis ei ole otseselt kindlat demokraatiat välja kujundenud, oleme veel siirdeühiskond, kuna valimisaktiivsus on suhteliselt madal, Eesti kodanikuühiskond pole piisavalt tugev kontrollimaks igapäevaselt võimu ning ametiühingute liikmeskond ja mõju on tagasihoidlik. Sellegi poolest on meil mitmeid demokraatia tunnuseid: meedia ja ajakirjanikud on teadlikud poliitikast ning suudavad juhtida rahva tähelepanu vajaka jäämisel ning Eestis o...
ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid. Ideoloogiliste süsteemide tasandil võiks eristada kolme demokraatia tüüpi: liberaalne demokraatia, sotsiaaldemokraatia ja rahva demokraatia. Praktilise teostuse tasandil võiks eristada järgnevaid demokraatia kontseptsioone, vorme, liike: otsedemokraatia, osalusdemokraatia, esindusdemokraatia, tööstusdemokraatia, korporatiivne demokraatia. (Rinne, 2013) Nendest kõigist võib leida lühikirjelduse järgnevatel lehekülgedel. 4 2 DEMOKRAATIA LIIGID 2.1 Liberaalne demokraatia Liberaalne demokraatia taotleb just indiviidi vabadust ja õigusi ning on iseloomulik lääneriikide demokraatiatele. Liberaalide jaoks tähendab demokraatia eelkõige enamuse reeglite (the rule by the majority) piiravat mõju
DEMOKRAATIA S I I M J A KO B S U I T S • Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas • Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). • Sõna tuleneb vanakreeka keelest: δημοκρατία, mis koosneb tüvedest δημος ('rahvas', 'hulk') ja κρατος ('võim', 'valitsus'). • „Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides (of, by and for the people). -Abraham Lincoln DEMOKRAATIA VORMID • Otsedemokraatia ehk vahetu demokraatia – võimu teostavad inimesed ise • Kaudne demokraatia – inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia) • Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia - oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. • Tööstusdemokraatia • Korporatiivne demokraatia - esindamine institutsioonide kaudu DEMOKRAATIAID VÕIB LIIGITADA NÄIT...
SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................2 1. DEMOKRAATIA PÕHIVORMID..............................................................................................3 1.1. Otsene demokraatia...............................................................................................................3 1.2. Esindusdemokraatia..............................................................................................................3 1.3. Osalusdemokraatia................................................................................................................4 1.4. Elitaardemokraatia................................................................................................................4 2. DEMOKRAATIA LIIGITUS POLIITILISTE IDEOLOOGIATE TASANDIL..........................6 2.1
Diktatuur ja demokraatia Diktatuur on valitsemisvorm mille puhul võim kuulub ühele isikule või kruppile ,kes kasutab seda endale kõige kasulikumal moel elades ise luksuslikku elu, allumata ühelegi seadusele. Seda valitsevat isikut kutsutakse diktaatoriks. Sellisel juhul puudub rahvavõim. Demokraatia on valitsemisvorm mille puhul on rahval täielik võim. Demokraatia on diktatuuri vastand. On olemas kahte tüüpi demokraatiat otsene-ja esindusdemokraatia. Esindusdemokraatia on kasutusel tänapäeval, sest inimesi on nii palju riigis et nad ei mahuks ühte kohta ära ning riigipindala on väga suur. Diktatuuri kujunemine algas sellega, et töölised tõusid esile ja langes keskklassi tähtsus. Kuna pojud riigid olid pikka aega kriisis siis seda kasutasid diktaatorid ära ja lubasid rahvale kiiret majanduse kasvu ning karmikäelisust. Demokraatlikus riigis on tähtis roll juhikultusel ja keelatud on kõik teised erakonnad. Juhti pidid kõik imetlema ja austama ning
Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Alates demokraatia algusest Antiik-Kreekas on ühiskond läbi teinud suuri muutusi. Rahvaarv kasvas, riigid suurenesid ning demokraatiat ei olnud võimalik enam rakendada kuni viimaste sajanditeni, mil demokraatia taas levima ning arenema on hakanud. Demokraatia vorme on nüüd kaks: otsene demokraatia ja esindusdemokraatia ning tänapäeval saab neist toimida valitseva riigikorrana vaid üks esindusdemokraatia. Esindusdemokraatia alustalaks on vabad valimised, et tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Rahvas valib endale parlamendi ja kohalike omavalitsuste nõukogud end esindavate saadikute näol. Valimistel kehtib konkurents, võrdsus ja vabadus. Kõikidel on õigus kandideerida , oma vaateid propageerida ning hääletada. Eestis vahetub parlament ja kohalikud volikogud iga nelja aasta tagant. Peamisteks valimissüsteemideks on majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem
Saj e. kr Tänapäeval on otsese demokraatia vormiks referendum, ehk rahvahääletus Esindusdemokraatia- demokraatiavorm, kus hääleõigluslikud inimesed valivad endale esindajad esinduskogusse (nt. volikogusse v riigikogusse) Osalusdemokraatia- demokraatiavorm, kus riigielanikkond osaleb aktiivselt riigivalitsemise protsessis Tugev osalusdemokraatia eeldab tugevat kodanikuühiskonda Elitaardemokraatia- esindusdemokraatia suund, püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast Rahvademokraatia- nimetust kasutati kommunistlikes maades (mõeldi selle alltöölisrahvavõimu) Otsene demokraatia- klassikaline Võimude lahususe põhimõte Võim on jagunenud kolmeks · Seadusandlik (parlament) Eestis riigikogu · Täidesaatev (valitsus) · Kohtuvõim
ole võimaline panustama nii palju Euroopa Liitu rahaliselt, kui teised Euroopa Liidu liikmesriigid. Millised mured on Eestis demokraatiaga? Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus seaduse ülimuslikus ning inim ja kodanikuõiguste austamine. Kus rahvas teostab võimu konsensuses,otsese demokraatia kaudu või esindusdemokraatia kaudu. Eestis valitseb esindusdemokraatia, kus rahva poolt vaitud esindaja teostab võimu. Rahva poolt esindaja esindab rahva huve parlamendis ning seisab nende eest. Hetkel Eesti on olukord kus paljud inimesed ei usalda enam enda esindajad, kelle nad valisid kuna paljud esindajad on kuritarvitanud rahva usaldust. Eesti demokraatliku riigina ei ole väga tugev võrreldes teiste riikidega nagu näiteks Rootsi , Suurbritannia. Ma arvan, et Eesti Vabariik oli 1920 -1933.aastal rohkem demokraatlik riik kui praegu. Kuna
..................................................................................3 1.2 Demokraatia peamised tunnused.......................................................3 1.3 Antiikaja demokraatia.........................................................................3 2.DEMOKRAATIA VORMID.......................................................................................6 2.1 Otsedemokraatia............................................................................... 6 2.2 Esindusdemokraatia...........................................................................6 2.3 Osalusdemokraatia............................................................................. 7 3.DEMOKRAATIA LIIGITUS IDEOLOOGILISTE SÜSTEEMIDE TASANDIL......9 3.1Liberaaldemokraatia............................................................................9 3.2 Sotsiaaldemokraatia...........................................................................9 3.3 Rahvademokraatia.........................
Ajalugu 1. maailmasõja lõpp ida- ja läänerindel, tagajärjed (palju hukkunuid, ev väljakuulutamine), sealhulgas Eestile. Olulised muutused Euroopa kaardil. Läänerindel liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. Wilhelm 2. oli sunnitud troonist loobuma ning Saksamaa kuulutati seejärel vabariigiks. Kuna vabariik kuulutati välja Weimaris, hakati seda riiki nimetama Weimari vabariigiks. 11. 11. 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'i metsas alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Selle tingimused olid Saksamaale väga rasked. Saksamaa oli sunnitud oma väed viima välja kõigilt okupeeritud territooriumitelt ja Reinimaalt ning ka Elsass Lotringist. Liitlastele tuli muuhulgas anda ka oma sõjavarustus ning allveelaevad ja ookeanilaevastik. Idaringel pöördusid 1917. aastal enamlased Saksamaa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu. Sakslased nõudsid selle tagajärjel Poola ja Ukraina eraldumist Venemaast....
Demokraatia kui rahva võim. Otsene e vahetu demokraatia-demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise vastu poliitilisi otsuseid, põhivahendiks referendum. Esindusdemokraatia- vahendatud demokraatia, nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete rahvaesindajate regulaarne valimine. Liberaalne demokraatia- sama mis esindusdemokraatia, lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Osalusdemokraatia- demokraatia vorm , mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles. Mõisteliselt kattub otsese demokraatiaga. Elitaardemokraatia-demokraatia mille puhul rahva aktiivne osalus poliitiliselt on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud
Eesti riik on meie endi nägu. Riik see on rahvas. Rahva olulisim osa on riigi kodanikud, kellel kõrgeima võimu kandjaina on riigi suhtes põhiseaduslikud ja muudest õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused hoolitseda ja tegutseda oma riigi ja rahva hea käekäigu hüvanguks. Ehkki riigi eksistents ilma territooriumita oleks mõeldamatu, on sama mõeldamatu, et riik saaks toimida ilma riigi kodanike ja rahvata, kes sellel maal elavad. Nii ka Eesti riik on meie endi nägu. Eesti rahva nägu. Millised on siis need mehhanismid, mille kaudu eesti rahvas kujundab Eesti riigi? Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele saab rahvas Riigikogu valimiste ja rahvahääletuste kaudu otseselt oma tahet avaldada, vastavalt valides Riigikokku saadikuid rahvast esindama ning rahvahääletustel riiklikult olulise kaaluga otsuseid vastu võtta (näiteks hääletus EU-ga liitumise küsimuses). Kuid laiemalt küsimusele lähenedes jõuame lisaks ka kodanikkonn...
Miks osades riikides säilis diktatuur, teistes aga demokraatia? Demokraatia on ühiskonna valitsemisvorm, mida iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Demokraatia jaguneb: otsene demokraatia, esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia. Otsene demokraatia on demokraatia vorm, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises. Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Osalusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul kaasatakse rahvas otsustusprotsessi. Diktatuur on valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte. Peale sõda olid Itaalias olukord keeruline ning tekkisid rahutused. Pidevalt vahetusid valitsused, mis koosnesid mitme erakonna esindajatest. Erimeelsuste tõttu ei püsinud parteid
*pension ja lastetoetus suurus ei sõltu inimese maj seisust *inimese heaolu-riik *kõrged riiklikud maksud põhjendatud- kõik on väga kvaliteetne Liberaalne *pakub toetust ainult vaestele *madalad maksud *igaüks maksab enda eest *riigi peamine ülesanne on kõrge tööhõive tegemine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine 6. Sotsiaalne tõrjutus- inimene ei osale ühiskonna hüvede jaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus 7.Diktatuurid: 8. Demokraatia tunnused: esindusdemokraatia, rahva valitsus, vabad valimised, materialism 9. Polüarhia - pluralistlik valitsemine- võim on hajutatud kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel 10. Esindusdemokraatia = rahva poolt valitakse esindajad, kes esindavad inimeste arvamust Antiikdemokraatia = kõik kodanikud peavad ise osa võtma otsuste tegemisest ja seaduste vastuvõtmisest. 11. Demokraatia lained: 1826-1922 : I MS, esimene fasistlik diktatuur Muudatused: lõpetas totalitarismi võimulepääsu mitmes Euroopa riigis
järgi. 1. DEMOKRAATIA PÕHILIIGID 1.1. Otsene demokraatia Otsene demokraatia on demokraatia liik, kus rahvas osaleb vahetult otsustamisel. Selle vormideks on referendum ehk rahvahääletus ning rahva algatus, mille käigus saab rahvas osaleda tähtsate otsuste langetamises ning algatada ka näiteks põhiseaduse muudatusi ja muud (http://www.hot.ee). Selline demokraatia liik on iseloomulik väiksematele gruppidele ja kogukondadele (http://et.wikipedia.org). 1.2. Esindusdemokraatia Esindusdemokraatia on demokraatia liik, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu (http://www.hot.ee). Riigi hääleõiguslikud kodanikud valivad valimistel enda seast esinduskogu, kes tegeleb riigi oluliste küsimuste otsustamisega. Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada (http://et.wikipedia.org).
Kõik põhiseadused on lähtunud rahvasuveräänsuse põhimõttest, kuid selle põhiseaduslik sisu on aegade jooksul muutunud. 1992. aasta põhiseadus annab rahvale kõrgeima riigivõimu teostamiseks kaks otsese demokraatia vormi- Riigikogu valimised ja rahvahääletus. Rahvasuveräänsusel on kaks aspekti- rahvas kui riigivõimu kandja ja kui riigivõimu teostaja. Tuleb vahet teha, kas kogu võim lähtub rahvast või riigivõim on rahva käes. Parlamentaarse riigikorra väljendus on esindusdemokraatia, mis tähendab seda, et rahval on oma esindaja. Selleks on Riigikogu, mille rahvas valib otse. Riigikogu ülesanne on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine. Riigikogu on ainus riigiorgan, kel on otsene rahva mandaat. Eelkõige on põhiseadus õigusreformide alusaktiks. Uue põhiseaduse vastuvõtmisega 1992. aastal asendus riigikeskne mõttelaad isikukeskse mõttelaadiga. Orientatsioon oli inimesel ja tema põhiõigustel. Nüüdisaegse põhiseaduse vaimu järgi on igal
Tunnus Demokraatia Diktatuur tekkeaeg peale I maailmasõda peale I ms. (um. 1930) valimisõigus mehed al. 21 eluaasta mehed, naised naised al. 30 eluaasta iseloomulikud jooned a) rahva määrav osa a) juht b) kodanikuvabaduste b) ainupartei ja õiguste c) sala ja julgeoleku olemasolu teenistus d) propaganda erakonnad Liberaalid Natsionaalsotsialistlik konservatiivid Saksa Töölispartei Sotsiaaldemokraadid Kommunistlik partei Leiboristlik Partei Fasistlik partei Esiriigid Prantsusmaa Saksamaa Suurbritannia Nõukogude Liit USA Jagunemin...
valimisõigusest ilmajätmist? Tsensusepõhine valimisõigus olenes palju tulumaksu maksudest, olenes summast millest alates said valimisõiguse, meessoost, alates 30 eluaastast Üldine valimisõigus polnud mingid piiranguid varandusliku seisus, valima võisid nii mehed, kui ka naised ning valijate vanus pole määratud. Seati ka reegel, et ühes kohas pead olema elanud rohkem kui 3 aastat- see vähendas valijate arvu. Mida tähendab otsedemokraatia, mida esindusdemokraatia? Kumma suuna ilming on referendum? Otsedemokraatia on politoloogia mõiste, tähistades riigi valitsemisvormi, kus rahvas saab otsustada riiki puudutavaid küsimusi otse, vahepealsete esindajateta (nt, Sveits). Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab võimu enda valitud esindajate kaudu ehk siis valimistega. Referendum on üleriigiline hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele
1) Selgita mida tähendab otsene-ja esindusdemokraatia. Too konkreetne näide toimumisest Eestis. Otsene ehk vahetu demokraatia- demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise(rahvakoosolekul, hääletusel) vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on otsese demokraatia põhivahendik referendum. Esindusdemokraatia ehk vahendatud demokraatia- nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete(rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine. 2)Mida tähendavad osalus- ja elitaardemokraatia? Osalusdemokraatia- demokraatiavorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles; mõitseliselt kattub otsese demokraatiaga. Elitaardemokraatia- demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. 3) Mis on vabade valimiste funktsioonid ja peapõhimõtted? Vabad valimised- demokraatlikud ühiskonnas korralda...
alates 30. eluaastast, koondunud ühe isiku hiljem see ebaõiglus kätte. kaotati. Iseloomulikud Liberalism, Kommunism, fasism, liikumised konservatism, natsionaalsotsialism sotsialistid, sotsiaaldemokraadid. Jagunemine Otsene demokraatia ja Autoritaarne ja esindusdemokraatia. totalitaarne diktatuur Eesriigid Prantusmaa Saksamaa Inglismaa Nõukogude Liit Ameerika Ühendriigid
tsensuur ning puudub võimude lahusus 10.Iseloomusta parempoolseid ideoloogiaid Parempoolsed ideoloogiad üritavad säilitada traditsioonilisust ja ei ole muutustele vastuvõtlikud. Näited parempoolsetest on Liberalism ja konservatism 11.Iseloomusta vasakpoolseid ideoloogiaid. Vasakpoolsed ideoloogiad on reformimeelsemad ning taotlevad seda, et riik rohkem majandusse sekkuks. Sotsialism, kommunism 12.Selgita esindusdemokraatia mõistet Esindusdemokraatia korral valivad kodanikud oma esindajaid parlamenti või kohalikku omavalitsusse ning nad võivad valida neid erinevalt. Valitud inimesed peavad kasutama oma võimu rahva nimel 13.Pane kirja tänapäeva demokraatia tunnused Vabad ja õiglased valimised Alternatiivsed teabeallikad Konkurents võimu nimel Seaduse ülimuslikkus Inimõiguste tagamine Võimude lahusus 14
õigluse edenemist riigis 3)osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrk. 4)kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus 5)esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises ,eesmärgiga tagada julgeolek ja areng. Demokraatia: valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult, või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia :demokraatia vorm ,kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia :demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Demokraatia nurgakivid :põhiseadusel tuginev valitsemine, inimõiguste järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees. Monarhia: valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik veresuguluse alusel. Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia :valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile (Bahreini, Kuveidi ja Katari emiraat ;Brunei ja Omani Sultanaat
· Poliitiline reziim, mille puhul kogu ÜK on allutatud riiklikule kontrollile (parem/vasakäärmuslikud) · Ametlik ideoloogia ja selle utoopilisus · 1 massipartei · Terroristlik politseikontroll · Kontroll massiteabe ja majanduse üle · Allutatud sõjavägi 8. Demokraatia tunnused · Rahvavõim · Antiikdemokraatia on otsene demok · Massi e osalusdemok:rahvakoosoleku vormis massiaktsioonid · Tänapäeva demok on esindusdemokraatia · Tuginemine põhiseadusele · Rahvas on kõrgeem võimu kandja · Võimude lahusus (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim) · Kodanike õiguste ja vabaduste tagamine · Regulaarne vabade valimiste korraldamine 9. Polüarhia mõiste selgita Kõrgelt arenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuÜKga demok vorm, kus võim on hajutatud erakondadele, kodanikuorg jms 10. Esindusdemokraatia ja otsene ehk antiikdemokraatia mõiste selgitus. Mis on erinevus?
ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Demokraatlikus riigis on kõrgeima võimu kandjaks RAHVAS! Demokraatia liigid 1) OTSENE DEMOKRAATIA Rahva vahetu osalemine otsustamisel Nt: Vana-Kreekas kogunesid kõik täiskasvanud linnakodanikud rahvakoosolekule ja hääletamiseks tõstsid kätt. Tänapäeval on otsese demokraatia vormiks REFERENDUM ehk RAHVAHÄÄLETU Nt: Kas Eesti peaks astuma Euroopa Liitu või mitte? 2) ESINDUSDEMOKRAATIA Rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu. Kõik tänapäeva demokraatlikud riigid on esindusdemokraatiad! Nt Rahvas valib oma esindajad Riigikokku, kohalikku omavalitsusse, Euroopa Parlamenti. 3) OSALUSDEMOKRAATIA Rahvas kaasatakse osalusprotsessi Nt: ümarlauad, foorumid, meeleavaldused jne. Nt: Ametiühingute esindajad kaasati uue töölepinguseaduse väljatöötamisse. Tänapäeva demokraatia tunnused · Vabad ja õiglased valimised · Alternatiivsed teabeallikad
Iseseisvumine 24.02.1918 Taasiseseisvumine 20.08.1991 2. Riigi põhitunnused territoorium, elanikkond, avalik võim. 3. Mis vahe on parlamentaarsel ja presidentaalsel riigikorral ? Parlamentaarne Rahvaesinduse suur võim Presidentaalne Rahva poolt valitud president 4. Mis vahe on antiikdemokraatial ja esindusdemokraatial ? Antiikdemokraatia Inimesed ise otsustavad kõike ja peavad selles osalema. Kõik võivad juhtida. Esindusdemokraatia Rahva valitsemine oma esindajate kaudu. 5. Kuidas kodakondsuse saad ? ( Päikeseõigus ja vereõigus ) Päikeseõigus Mis riigis sünnid, selle kodakondsuse saad ( USA ) Vereõigus Saad selle kodakondsuse, mis vanematel. 6. Kodakondsus võetakse ära - - Oled toime pannud raske kuritöö - Sul on topelt kodakondsus - Tahad ise loobuda 7. Naturalisatsioon - Elanud Eestis 5.aastat - Peab olema vähemalt 15.aastane
DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 2.1. Demokraatlikud valitsemisvormid: esindusdemokraatia, osalusdemokraatia Demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik
Ühiskonnaõpetus lk 60-89 Kodakondsus püsiv õiguslik seos riigi ja kodaniku vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Kodakondsus Eestis - *omandatakse sünniga, kui vähemalt ühel vanemal on kodakondsus, *taastatakse isikule, kes on selle kaotanud alaealisena, *saadakse naturalisatsiooni korras, *eriliste teenete eest. Demokraatia valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas Otsene demokraatia Eestis esineb enamasti kohalikes omavalitsustes ja referendumitel. Võimu teostavad inimesed kodanikud ise. (14. sept. 2003 EL küsimus ja 28. juun. 1992 ps küsimus) Esindusdemokraatia võimu teostab inimeste poolt valitud esindajaskond. Mandaatide loomine-ühendav side valija ja valitava vahel. Eestis: kohaliku omavalitsuse volikogu 2009 ja riigikogu valimised ...
peamine vahend on internet * tsensuur riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raadiosaadete sisu üle, teave valikuline avaldamine * demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult (otsene demokraatia) või valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude vahendusel (esindusdemokraatia) * otsene demokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel * esindusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlament, volikogud) vahendusel * avalik arvamus ühiskondlik arvamus, inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikkusesse * sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste (näiteks jõukuse, elukoha või rahvuse) alusel * sotsiaalne kihistus rahvastiku hierarhiline järjestus ressursside jagunemise alusel;
Demokraatia Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Demokraatia tähendab, et otsuste langetamisel otsustab rahvas. Demokraatia võib jagad kaheks: otsene- ja kaudne demokraatia ehk esindusdemokraatia. Viimane toimub põhimõttel, et rahavs valib endale esindaja, kelle vaateid ta pooldab. Sellisel valitsemise vormil on palju plusse ja miinuseid. Kindlasti, on demokraatia kõige suuremaks plussiks see et rahvas saab ise otsustada. Puudub diktatuur, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes.Teiseks, demokraatias on sõnavabadus, ilma millete me tänapäeva ühiskonda ilmselt ettegi ei kujutaks. Sõnavabaduse eelduseks on samuti tsensuuri puudumine
majoritaarse ja proportsionaalse LÄBIVIIMISEL: valimissüsteemi põhimõtteid. VALIMISTULEMUSED: * valmistab ette dokumentatsiooni VORMID: * hääled kaalult ühetaolised, * isikute andmebaaside koostamine * esindusdemokraatia rahvas valib omale esindajad. igal valijal on üks hääl * valimiskomisjon registreerib * otsene demokraatia kodanikud ise langetavad riigi * valijaskonna suurus kandidaadid tähtsaid otsuseid. * hääli saanud kandidaatide arv * kontrollib erakondade kulusid
2. Kodaniku ühiskond 3. Ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus · Demokraatia püsimise tingimused: 1. Poliitilised jõud ei tohi olla lepitamatus vastuolus. 2. Demokraatia enesekaitsevõime. 3. Riigi üldise välispoliitilise suuna suhtes peab olema konsensus. · Põhilised Demokraatia Vormid: 1. Otsene demokraatia (Antiikaja demokraatia, tänapäeval referendum) 2. Esindusdemokraatia (Rahvas annab mandaadi saadikule. Kes kord valitud ei esinda enam mingi piirkonna või valijate huve ehk saadik ei ole mandaadiga seotud ja teeb otsustusi oma südametunnistusest lähtudes.)Sellest võib kujuneda elitaardemokraatia ehk võim läheb väikese grupi poliitikute kätte. 3. Osalusdemokraatia (Rõhub sellele, et kodanikkond kaasataks otsustusprotsessi.)
Kodutöö Ühiskonnaõpetuses 1.Iseloomusta Eesti näite põhjal otsest ja esindusdemokraatiat, osalus- ja elitaardemokraatiat. Otsene ehk vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise : kas rahvakoosolekul (kärjad, veetse), rahvahääletuse ja rahvaküsitluse (referendum, plebistsiit) või rahvaalgatuse kaudu. Esindusdemokraatia peaaegu alati teostatakse võimu valitud esindajate kaudu. Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia täh. Sellist valitsusvormi, kus oma arvamust oodatakse kõigilt isikuilt. Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja. Elitaardemokraatia püüab ümber lükata idealiseeritudettekujutlust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. 2. Milliseid funktsioone/ ülesandeid täidavad valimised demokraatlikus riigis? Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine Vahendada võimudele kodanike nõudmisi Harida kampaaniaperioodil tarbivaid inimesi polii...
Veel mõnikümmend aastat tagasi oli riike, kus valimisõigus oli ainult meestel. Üks tänapäeva demokraatliku riigi tunnusjoon on kõigi võrdsus seaduse ees, mis tähendab kõigil võrdset võimalust elus edasi saada. Kuigi ka konstitutsiooniline monarhia on demokraatlik, ei ole ta seda siiski niipalju kui vabariik, sest kõigil ei ole võimalik monarhiks seada ja see tekitab jälle erandi seadustes. Tänapäeva demokraatia on üldkujul esindusdemokraatia, mis tähendab, et rahvas valib endale esindaja parlamenti. Seda seetõttu, et otsese demokraatia pidev kasutamine oleks tänapäevase kodanike arvu juures aega ja ressurssi nõudev, ja seetõttu otstarbetu. Valimisi korraldatakse regulaarset ja need on vabad. Valimissüsteemid on peamiselt majoritaarsed ja proportsionaalsed. Majoritaarsete valimiste puhul on väga raske esindada vähemuste huve, sest see põhineb põhimõttel ,,Võitja saab kõik".
Mõisted - Demokraatia – rahva võim, valitsemisvorm kus rahvas saab kaasa rääkida riigi küsimustes ja rahvas valib esinduskogu. - Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel - Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi,volikogude) vahendusel. - Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, saadikud on aktiivsed valijate suhtes - Monarhia – valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib 1 isik veresuguluse alusel - Absoluutne monarhia – valitseja ei pea kinni põhiseadusest ja kõik võim on temal - Konstitutsiooniline monarhia – valitseja peab kinni põhiseadusest ja juhib riiki koos parlamendiga
Kodaniku osalemine riigi valitsemises Eesti on demokraatlik riik ning siin kehtivad mitmed demokraatia tunnused: võimude lahusus(seadusandlik-, täidesaatev-, kohtuvõim), enamusotsuse võit kuid vähemuse huvidega arvestamine, eraelu vabadus, kogu valitsemine käib seaduste järgi ja kõik inimesed, kaasaarvatud president on seaduste ees vördsed.Eestis kehtib esindusdemokraatia, mis tähendab, et rahvas osaleb valitsemises läbi enda poolt valitud esindajate. Kandidaate vastavatele ametikohtadele on mitu. Valimine toimub salastatult ning igaühel on õigus enda arvamusele/seisukohale.Valimisõiguse saab kodanik 18aastaselt, ta peab olema teovõimeline ning Eesti Vabariigi kodanik.Kandideerimisõiguse saab kodanik 21aastaselt.Aktiivsetel kodanikel on võimalus osaleda poliitilistes erakondades, parteides, kodanike organiseeritud vabaühendustes,
Ta kehtestas astmelise tulumaksu 6. saj eKr. Rajas riiklikud bordellid · Tekkis rahvuskoosolek, koguneti agoraale. (20% inimestest said hääletada. mehed, rikkad ja vabad) · Võhik ehk idioot ,,Sa ei tea poliitikast midagi." Demokraatia liigid: · Otsene ehk osalusdemokraatia ise osaledes N. Antiik Kreeka Ting rahvakoosolek Germaanlastel Kärajad Eesti rahva rahvakoosolek. · Kaudne ehk esindusdemokraatia Valitakse oma delegaat ehk esindaja · presidentaalne demokraatia N. USA ja Prantsusmaa · parlamentaarne demokraatia N. Eesti ja Soome Demokraatia nõrkused: · Vastuolu vabaduse ja võrdsuse vahel. · Demokraatias on mingis mõttes totalitaarne element dem.ideaal on täielikult politiseeritud rahvas st. iga kodanik olgu poliitikaga seotud. · Enamus valitseb vähemuse üle · Valimissüsteemidesse on sisse kirjutatud automaatsed eelistused.
Seda näitab noorte inimeste valimistest osavõtu madal protsent ja erakondade populaarsuse langus. Eestis leitakse tavaliselt, et peamisteks põhjusteks on vead valitsuse ja erakondade tegevuses ning meie noores demokraatias. Samas näeme, et analoogilised probleemid on ka neis riikides, kus demokraatia traditsioon on pikk ning kontroll riigivõimu üle tugev. Viimasel ajal kerkib aga järjest rohkem esile küsimus: kui meil on esindusdemokraatia, siis keda ja kui hästi ta ikkagi esindab? Lahenduseks pakutakse välja ideed, et riigi ja omavalitsuse ees seisvate küsimuste lahendamisel peaks järjest enam kaasa lööma valitsusvälised ühendused ehk kodanikeühendused. Erakonnad pakuvad välja ideid, mis lähtuvad tihti traditsioonilistest ideoloogiatest ja poliitilistest vaadetest. Kodanikuühendused aga sõnastavad teatud nõudmisi ja vajadusi, lähtudes omaenda huvidest, kogemustest ja positsioonidest ühiskonnas.
Milline on tugev demokraatia? Lahti seletades on demokraatia valitsemisvorm, kus kõrgeimat võimu omab rahvas. Maailm on pikka aega demokraatia poole püüelnud ja alles nüüd hakanud seda saavutama. Kuid koguaeg püüeldakse üha parema ning tugevama demokraatia poole, kus kõigil oleks sõnaõigus ning mis püsiks. Mis on tugeva demokraatia põhimõtted ning kas on ka ohte? Demokraatia põhitunnus on rahva osalemine poliitikas, selleks on erinevaid viise. Eestis on esindusdemokraatia, mis tähendab, et rahvas saab vabalt ja regulaarselt hääletada esindajate poolt, keda usaldab kaitsma oma huve parlamendis. Teine demokraatia tunnus on inim-ja kodanikuõiguste austamine. Tugeva demokraatia jaoks on oluline, et kõigil inimestel, olenemate nende vanusest, klassist või soost, oleksid samad õigused ja kohustused. Igal inimesel peab olema sõna- ja ka teovabadus, õigus rääkida ja tegutseda vabalt ilma hirmuta. Selleks, et se...
keeles) Großherzogtum Luxemburg (saksa keeles) Grand-Duché de Luxembourg (prantsuse keeles) Luxembourgi Suurhertsogiriik (eesti keeles) Üldandmed Ametlikud keeled: Saksa keel,Prantsuse keel, Luxembourgish Pindala:2,586.4 km2 (175th) Rahvastikuarv: 2010 arvatavasti 502,202[1] (170th) Keskmiselt : 194.1/km2 (59th) Välisresidentide osakaal on 42% riigi elanikkonnast, mis on kõrgeim määr kogu Euroopas. Riigikord Luksemburgis on parlamentaarne esindusdemokraatia koos konstitutsioonilise monarhiaga, mida valitseb Suurhertsog. See on maailma ainuke iseseisev Suurhertsogiriik. Luksemburg on Euroopa Liidu, NATO, ÜRO, Beneluxi ja Lääne-Euroopa Liidu asutajaliige. Pealinnas Luxembourgis, mis on ühtlasi ka riigi suurim linn, asuvad mitmed Euroopa Liidu institutsioonid. Majandus Luksemburgi stabiilset ja kõrge arengutasemega majandust iseloomustab mõõdukas kasv, madal inflatsioon ning madal töötus.
Riik Okupatsioon- maa osaline või täielik hõivamine võõrriigi relvajõudude poolt. Suveräänsus- riigi sise- ja välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest. Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva saadikud ja kõigil on kodanikuvabadused ja- õigused. Vabariik- riigi valitsemise vorm, mille puhul kõrgemad võimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Parlament- valitav rahvaesindus, riigi kõrgem seadusandlik organ. Otsene demokraatia- valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides. Esindusdemokraatia- valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad võimu enda poolt valitud esindajate kaudu. Kodakondsus- inimese õiguslik seos oma riigiga, selle kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused. Naturalisatsioon- mingi riigi kodanikuks saamine mitte sünniga, vaid omal soovil, kui seaduses ettenähtud tingimus...
Vesi jõgedest voolab Põhjamerre (Elbe) ja Läänemerre (Odra) Merepiir puudub Maapiir Saksamaa, Poola, Austria ja Slovakkiaga Tähtsamad maavarad: antratsiit (kivisüsi), kaoliniit (savimineraal), savi, grafiit, puit, uraan Loodus Mõõdukas mandriline kliima Kuumad suved; külmad, pilvised ja lumised talved Suured temperatuurivahed Parasvöötmele omane loomastik ja taimestik Riigikord Mitmeparteiline parlamentaarne esindusdemokraatia President on riigipea (piiratud võimuga) Peaminister on valitsusjuht Seadusandlik võim on parlament Parlament on kahekojaline (Saadikutekoda ja Senat) Täidesaatev võim on valitsus Eraldi seisev üksus on ka kohus Milos Zeman ja Petr Necas Keel Tsehhi keel on üks lääneslaavi keeltest. Rääkijaid (emakeelena) umbes 12 miljonit inimest Väga sarnane slovaki keelele Rahvastik tsehhid (63,7%) moraavlased (4,9%)
Tänapäeva demokraatia tunnusejooned Eesti näitel Demokraatia ehk rahva võim on valitsemisvorm, mille tunnuseks on võimude lahusus ja tasakaalutatus, rahva osalemine poliitikas, samuti inim-ja kodanikuõiguste austamine. Abraham Lincoln on öelnud "Demokraatika on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Demokraatia üks tähtsaim tunnus minu arvates on rahvas. Rahvas on riigi kodanikud. Eesti kodanikud on need, kellel on Eesti kodakondsus. Rahvas valib enda seast saadikud, kes esindavad nende huve kas siis Riigikogus või mujal. Saadikud peaksid olema sellised, kes teavad, kuidas elu selles teatud Eesti kohas käib. Demokraatlikus riigis võib rahvas oma arvamust avalikult jagada ja kirjutada kõigest ajalehtedes, ajakirjades või internetis. Selle eest ei tohi keegi neid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
