Tööerakonnast. Valiti ümber ka Maavalitsus, etteotsa tõusid Konstantin Päts. Maanõukogu kokkutulek 1. juulil oli justkui omamoodi veelahe - kuni selle alguseni oli olukord Eestis ääretult segane, alates juuli kuust toimus teatud rahunemine ja stabiliseerumine, sellist ilma asjata mööduvõtmist ei toimunud. Küllap andis sellele tõuke see sama Maanõukogu kokkutulek - enam-vähem demokraatlikult valitud rahva esindus ja jäädi ootama, mida Maanõukogu ette võtab. 2. juulil 1917 tuli kokku Üle-Eestiline Rahvaasemike Kongress. Selleks enam vajadust enam ei olnud. Kongressil kaks peamist küsimust: kas tunnistada Jaan Poska volitusi kubermangukomissarina ja kas valdades toimunud valimised on seaduspärased või tuleb ette võtta uued valimised. Esindajad saadeti linnade volikogudest, maakondade kogudest, kõik tööliste ja soldatite
,,Talvekuningaks" pilgatud Friedrich V põgenes Hollandisse. Talle kuulunud kuurvürsti tiitel anti nüüd katoliku koalitsiooni liidrile Baieri Maximilianile. Böömimaal algas protestantide julm karistamine. Nende juhid hukati, pool aadli maavaldusest konfiskeeriti. Järgnes vägivaldne rekatoliseerimine ja germaniseerimine. Maalt lahkus üle 150 tuhande protestandi. 1627. aastal kehtestatud uue valitsemiskorraldusega saadeti seisuste esindus laiali ning Tsehhi kuningakroon kinnistati jäädavalt Habsburgidele. Perioodi 161824 Kolmekümneaastases sõjas nimetatakse ka Böömi sõjaks. Taani sõda. Katoliiklaste edu tekitas ärevust protestantlikes maades. Inglismaa ja Hollandi rahalisel toetusel astus nüüd protestantide poolel sõtta Taani kuningas Christian IV, kes Holsteini hertsogina kuulus Saksa riigivürstide hulka. Algas sõja teine Taani periood (162529).
ülikute nõukoguga või kutsus kokku mõjukamate rahvagruppide esindajate kogu. Neist saidki alguse tänapäevased omavalitsused ja parlamendid. Näiteks tänapäevane linnaomavalitsus pärineb keskaegsete gildide autonoomsest seisundist, Eesti vallad said aga alguse ühe mõisa talupoegade omavalitsuslikest kogukondadest. Seisuste esindusest on näiteks välja kasvanud Briti parlament (selle alamkoda oli kunagi rüütlite, vabatalupoegade ja linnade esindus, ülemkoda koosneb aga tänaseni kõrgaadlist ja piiskoppidest). Seisustekogud olid aga siiski teatud elanikegruppide, mitte kogu rahva esindus.] Demokraatia idee taaselustus alles XVIII sajandi valgustusfilosoofias, kuid välja tuldi esindusdemokraatia põhimõttega, mille kohaselt pole kõigil kodanikel vaja seaduste tegemisel ja riigiasjade otsustamisel isiklikult osaleda, piisab esindajate valimisest üleriigilisse esinduskokku.
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Krastkalns, ei jäänud oma ametisse kauaks. Riia nõukogu survel vahetati ta välja ja tema asemel määrati A.Priedkalns.(vene 3riigituuma saadiks) Esimene kord kus lätlane hakkas kõrgemal juhtima läti asju, alludes vaid ajutisele valitsusele, ainult Liivimaa kubermangu läti osa allus. VR järgsel said lätlaste hulgas loosung, Vaba läti vabal venemaal. Et läti peaks saama laialdase autonoomia. 12-13 märtsil kutsuti Volmaris kokku Liivimaa lätlaste esindus kogu , u 400 inimest , erinevate läti seltside majanduslike ja poliitiliste gruppide poolt ja sellel koosolekul võeti vastu otsus, nõuda ajutiselt valitsuselt lätlaste asualade ühendamist, nõuda rahvuslikule lätikubermnagule laialdast autonoomiat, seal valiti liivimaa ajutine maanõukogu, millest pidi tulevikus saama kõrgeim kohalik võimuorgan. Esimeheks valiti A.Priedkalns, aga ei jäänud kauaks sinna. Siis tuli K. Ulmanis., agronoom
Ka on kaitstavad delikaatsed isikuandmed. 4. ÕIGUS ESINDUSELE isikutele tuleb tagada võimalikult lai õiguste kaitse. Kvalifitseeritud õigusabi, et inimesele on oleks kvalifitseeritud haldusasjades hakkama saada. Õigus esindusele esindaja, kes teeb toimingid, mida haldusmenetluse pool ei pea personaalselt tegema nt relvaloa saamiseks vajaliku eksami tegemiseks ei saa kasutada esindajat. Esindusele kohaldatakse TSUS sätteid. Siit tulenevalt on: Seadusjärgne esindus esindaja volitus määratakse kindlaks seaduse alusel Tehingust e lepingust tulenev esindus esindaja volituse määrab kindlaks esindatav. See volitus on õiguste kogum, mille piires esindaja võib tegutseda menetlusosalise nimel.: See volitus võib olla täisvolitus Võib olla ka mõningad. Kas menetlus osaline võib kasutada lisaks esindajale ka nõustajat haldusmenetluse
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED EET3680 EHITUSPROJEKTEERIMISE ERIALA DIPLOMIÕPE 2,0 ap Lektor: prof. K. Loorits Kestus: 8 õppenädalat Lõpeb arvestusega 1999/2000 kevadsemester Projekteerimise alused 2 PROJEKTEERIMISE ALUSED Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormid (EPN) Üldist (1) Eesti projekteerimisnormid koosnevad reast juhendeist, mida kasutatakse: a) ehituskonstruktsioonide, ehitiste ja ehitustööde ehituslikul ja geotehnilisel projekteerimisel; b) ehituskonstruktsioonide valmistamisel; c) ehitustööde teostamisel ja järelvalvel. (2) Eesti projekteerimisnormide eesmärgiks on: a) tagada ehituskonstruktsioonide ja ehitutsööde kvaliteedi vastavus Euroopa standardite ja ehitustoodete direktiivi olulisemate nõuetega; b) olla aluseks ehitiste ja ehit...
Tartu Kutsehariduskeskus Lidia Feklistova ASJAAJAMISE ALUSED Konspekt Tartu 2008 Lidia Feklistova Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid .........................................................
Ministeeriumide ametnikud osalevad nõukogu töögruppides ja komiteedes eelnõude menetlemisel, valmistavad ministrile taustamaterjale nõukogu kohtumisteks. Riigikantselei EL asjade sekretariaat: nõustab valitsust EL-ga seotud küsimustes ja osaleb valitsuse EL asjade seisukohtade kujundamises, toetab peaministrit tema EL-i suunalises töös. Välisministeeriumi EL osakond: aitab kujundada Eesti seisukohti üld- ja institutsionaalsetes küsimustes. Eesti alaline esindus EL juures: esindab valitsust EL-i institutsioonides (nõukogu, Coreper, nõukogu töögrupid, erikomiteed, EK komiteed) Seadusandlik võim: Kuigi Eesti seisukohti kujundavad ja esindavad EL-i institutsioonides täitevvõimu esindajad, on Riigikogul oluline roll EL-is esitatavatele Eesti seisukohtadele võimalikult laia ühiskondlik- poliitilise kandepinna tagamisel ning valitsuse EL-suunalise töö järelevalvel. Seisukohtade kujundamise kolm märksõna: 1.proaktiivsus 2.prioriteetsus 3
Kehtna kunstliku seemenduse jaam. · Eesti Maakarja Kasvatajate Selts tegeleb eesti maakarja aretusega 100.Rahvusvahelised organisatsioonid · FAO Food and Agriculture Federation maailma põllumajandusriikide ühendus. Koordineerib riikide põllumajanduslike saadustega varustamist. Peakorter Roomas. Eesti esindaja ekspõllumajandusminister Ruve Schank · WTO World Trading Organization EV Põllumajandusministreeriumi Eesti Esindus Genfis ÜRO, Maailmakaubandusorganisatsiooni jt rahvusvaheliste organisatsioonide juures. Nõunik Tiina Vares. · ICAR International Commitee Animal Recording rahvusvaheline jõudluskontrolli komitee. Töötab välja jõudluskontrolli reeglistikku. Kontrollib iga liikmesriigi vastavust. Eesti sai 2006.a õiguse kasutada ICARi templit. Juhtivad riigid USA, Holland ja Saksamaa. · INTERBULL ICARi alamorganisatsioon
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t...
Teadusliku uurimistöö olemus Mis on teaduslik uurimus? Teooria – olemus ja vajalikkus uurimistöös. Teooria ulatus. Empiiria ja andmed. Riigiteaduste põhi-paradigmad. Sotsiaalteaduste omapära. Mis on teaduslik uurimus? • Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei” • Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida: – Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eestivastasus” – mis tunnused sellega kaasas käivad. Ühesõnaga,meil peaks olema eesti- vastasuse teooria – Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava, kuidas Keskerakonna eesti-vastasust uurida: mida me täpsemalt teada tahame, mis on meie andmeallikad, kuidas me neid andmeallikaid analüüsime, jne. – Võtame näiteks ette erakonna programmi ning kindlate tekstianalüüsi meetoditega (kontentanalüüs, diskursuse ananlüüs) püüame leida eesti- vastasusele leidvaid kohti – Küsitleme erakonna liikmeid ja püüame oma küsimusteg...
iseseisvust ja isiklikke mittevaralisi suhteid. Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele (isikutele) ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse abil. Tsiviilõiguse valdkonnad - tsiviilõiguse üldosa, perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus ja võlaõigus. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) - sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja määrab ära olulisemad instituudi, nagu isikud, esemed, tehingud, esindus, tähtaja ja tähtpäeva arvutamine ning tsiviilõiguste teostamise viisid. Asjaõigusseadus (AÕS)- sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. Perekonnaseadus (PKS)- reguleerib mehe ja naise abielust tulenevaid varalisi ja mittevaralisi suhteid ning vanemate ja laste vahelisi suhteid. Pärimisseadus (PärS)- reguleerib pärimist seaduse järgi, pärimist testamendi
Eesti õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis 2. Võimukorraldus Vana- Eestis 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis 4. Liivimaa maapäev 5. Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis 6. Võimukorraldus ordu maadel 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis 16. Era- ja avalik õigus Rootsiaegses Eestis 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis 18. Veneaegse Eesti võimukorraldus 19. Veneaegse Eesti tähtsamad eraõiguse allikad. Balti Eraseadus ( vastus on olemas vanas variandis 20-nda all, muut...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Konspekt Tartus 2008 1. MUGANDUS KURSUSEKAASLASTE KONSPEKTIDEST Mis on õigus? Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavalt käitumist. Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law...
paljud Europarlamendi liikmed ja rahvusparlamentide liikmed kohest EL- i Idapartnerluse poliitika ümbervaatamist. Viimaste hulgas on ka mitmeid tuntud Eesti poliitikuid. Nii näiteks leiab Riigikogu liige IRL-ist Marko Mihkelson, et EL-i Idapartnerluse poliitika on täielikult läbi kukkunud ja seda tuleb hakata otsast peale väljakujunenud maailma realiteete arvestades formeerima. Samas leiab Euroopa Komisjoni juhtkond, aga ka näiteks Euroopa Komisjoni Eesti esindus, et senised Idapartnerluse poliitika aluspõhimõtted peavad säiluma ning vaid selle kaudu abi osutamise määrad tuleb riikide lõikes ümber vaadata – näiteks järsult vähendada abi Venemaale ja tema tuules sörkivale Armeeniale, samas suurendades abi Ukrainale, Gruusiale ja Moldovale kui Venemaa agressiivse tegevuse ohverriikidele. Kuigi EL püüab mõjutada Idapartnerluse sihtriiki Valgevenet oma üha suurema eraldatava abiga
Räägiti koolides toimuvast, haridusasutuste arengust ja enesetäiendamisest. Hariduselu küsimused olid ajalehes eriti tähtsal kohal. Välismaalased on huvitatud Eestimaal toimuvast ja soovivad neist õppida. Juba oli tunda ka inimestega manipuleerimist, kasutades reklaamtrikki, mis tänapäeval suures osas levinud on. 3.4. Vooremaa 2007-2008 23. Kiigemetsa Koolil on sel nädalal võõrustada väga kauged külalised: Türgimaal Izmiris tegutseva erivajadustega laste kooli esindus. Neli türgi pedagoogi saabusid Siimustisse möödunud pühapäeval ning tagasiteed läbi Soome kodumaale alustavad nad täna ...Kui kooli ühe pedagoogi tütar Izmiris käis, puutus ta seal kokku ühe sealse erikooli õpetajaga, kes kohe Kiigemetsa Kooli kontaktandmeid palus.[---] Kuigi Türgi külalised on pärit hoopis teistsugusest kultuuriruumist ja kliimast ning kuue miljoni elanikuga Izmiri ja Siimusti küla on ka omavahel üsna raske võrrelda, tunnistasid
EL VALITSUS PARLAMENT ülemkogu PM Riigikogu EL asjade komisjon nõukogu Valitsus Alaline Koordinatsiooni- ELS COREPER Esindus kogu (KOK) Alalised komisjonid töögrupid ministeeriumid Siseriiklikud töögrupid 25 21. Euroopastumine ja selle valdkonnad (Radaelli ja Kassim)
Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liig...
1. RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem...
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigus...
Ja kes tooks õigeusu kiriku tagasi paavsti rüppe. Poola dipl peavad tõsiselt vaeva nägema, et Moskva midagi koledat (paavsti silmade jaoks). Hösch on välja pakkunud, et seletamatu plaani taga kreeka immgrandid ise. Zoe abielu Ivan III-ga kreekaste organiseeritud (justkui mõtteline seos Bütsantsiga, aga ei pruugi). Zoega kaasas ka paavsti legaat, läbi TLn-Tartu Moskvasse. Zoe suri 1503 Moskvas. Moskvas puudusid asjatundjad, et Kremli ehitada. Meistrid palgati It-st. Ivan III esindus. Uspenski kirik Moskvas (renessanss ühenatud V-V ehituskunstiga). Veneetsia arsenali müür väga sarane Moskva Kremli müüriga. 27.okt 2015 (8.loeng) 20 15.saj pol ja mittepol vahendid Jossiv(ff)o Ovokalantski ( ) metropoliit Issidor, kes osales Vm nimel Firenze kirikuuniooni sõlmimisest - - Kr õigeusu ja Vene õigeusu ühend (oleks tähendanud).
mõjuvõim sai kõvasti piiratud. Suurimaks üllatuseks oli Venemaa esiletõus, Põhjasõja alguses arvati, et rootslased teevad venelastele tuule alla, aga üllatusena väljus Vm sõjast tugevamana kui kunagi varem. Vm laienes Balti provintside arvelt, Kuramaa formaalselt Poola võimu alla, 18.saj lõpul Poola jagamise tulemusena Venemaale, 1795. 18.sajandil nõrgenes Rootsi, ei rääkinud kaasa euroopa suurpoliitikas, muutus kohaliku tähtsusega teguriks. 1710.aastal Rootsi sõjaline esindus Balti provintsides oli väga tagasihoidlik. 1710 alistusid Rootsi väed Vene vägedele, alistumine vormistati juriidiliselt lepingutega – kapitulatsioon. Rootsi garnisonid (Riias, Pärnus, Tallinnas), suuremad linnad (Riia, seejärel Tallinn), Liivimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkond (Saaremaa ei sõlminud). Säilitati kohalike privileegid. Rootsi absolutistlik kuningavõim 1680.a alguses, sekkus suurel määral Balti provintside siseasjadesse
suudetud tõestada (Camille Desmoulins kutsus rahvast Bastille’d vallutama Palais-Royali sisehoovis paiknevas vabaõhukohvikus; hoone kuulus Orléans’ide perekonnale; tol saatuslikul ööl olevat majaperemehe aknad olnud pärani avatud) MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Mis on generaalstaadid? Milleks Prantsusmaa kuningad sellist esindust aeg-ajalt kokku kutsusid? 2. Miks tuli see esindus kokku Versailles’s, mitte Pariisis? 3. Millisest igandist tuli kuningal selle esinduse kokkukutsumisel Neckeri soovitusel loobuda? 4. Kas pead Neckeri edumeelseks või tagurlikuks ajalooliseks isikuks? Põhjenda! 5. Nii mõnegi Prantsusmaa piirkonna kolmandat seisust esindas Generaalstaatides kas aadlik või preester. Miks? 6. Mille üle vaidlesid kolme seisuse esindajad tervelt kuu aja vältel? Millega see vaidlus lõppes? 7. Keda pead parlamentaarse revolutsiooni algatajaks
õigus ja teovõime § 12 - haldusmenetluses kohaldatakse TsÜSi sätteid. § 12 lg 2 – „alaealine või muu isik ei või haldustoiminguid iseseisvalt teha, kui seaduses ei näha teistmoodi ette.“ Võrreldes TsÜSiga erinevus – seltsingud TsÜSi mõttes ei ole juriidilised isikud, aga haldusmenetluses on nad õiguse ja teovõimelised, samuti välismaa filiaalid jne. Alaealiste ja piiratud teovõimega isikute puhul peab seadusjärgse menetluse tagama haldusorgan. HMS § 13 – esindus ja volitus haldusmenetluses: (1) Menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. (2) Esindusõigus antakse haldusmenetluses kirjaliku volitusega. (3) Haldusmenetluses kohaldatakse esindusele tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid. Menetlusosaliste õigused 1. HMS § 40 - õigus olla ära kuulatud
- Kliendisegmentide kirjeldamine planeerimisprotsessi varajases faasis võimaldab planeerimisprotsessi fookust hoida, kuid töö käigus võivad kliendisegmentide kirjeldused ja liigitus muutuda. Seetõttu "pannakse sihtrühmad lukku" hilisemas planeerimisfaasis. Sihtsegmentide määratlemise järel tuleb plaanis selgitada seda, kuidas turismitoode kliendini jõuab ehk milliseid jaotuskanaleid (ehk turustuskanaleid) kasutatakse olemasolevate turismitoote müümisel (nt esindaja või esindus, edasimüüjad, vahendajad, partnerid, müük internetis jne). Muutused/arengud jaotuskanalites peavad kajastuma turundusprogrammis. 22 Konkurentsianalüüs Ettevõtte tegevust mõjutavad laiema tegevuskeskkonna tegurid võib jagada kaheks: 1) majanduslikud ja sotsiaalsed aspektid, mida käesolevas juhendmaterjalis käsitletakse turgude analüüsi punktis;
Põrandaalused kommunistid olid vastu, kartsid oma võimupositsiooni kaotamisega. 3) Põllumeeste kogud- 1911. aastal taluomanikud otsustasid, et nad peavad kooshoidma ja võidelda oma õiguste eest koos. Jõukamad põllumehed tundsid, et kõik suured koormad on nende peal. Loodi kohalike põllumeeste kogusi- 1 küla, 1 valla jõukama talunike koondis. 1911. aasta septembris kutsuti kokku esimene üle riigiline põllumeeste kongress, kus valiti üleriigiline põllumeeste esindus "ÜPE". Pärast esimest kongressi võttis juhtimise üle ÜPE, seadsid eesmärgiks luua põllumeeste kogud igale poole ja ühendada need. Alates 1920. aastast Põllumeeste kogudest sai mõõdukalt konservatiivne partei, ei revolutsioonile, mõõdukad reformid, nõudsid kindlat korda riigis. 4) Tallinna Ametnike Kesknõukogu (TAK)- Valitsema tulid kommunistlikud parteid, kes kasutasid Tallinna ametnike nime, et tulla võimule.
Põhjused: · Augsburgi usurahu (1555) oli Saksamaal keisrivõimu nõrgendanud ning süvendanud poliitilist killustatust. · Vastureformatsioon taaselustas pinged protestantide ja katoliiklaste vahel. · Ettekäändeks oli vahejuhtum 1618. aasta kevadel, mil protestantidest tsehhi aadlikud heitsid Praha linnuses tekkinud tüli käigus kaks keisri nõunikku ja nendega kaasas olnud sekretäri aknast välja. · Tsehhide eestvõttel valis seisuste esindus 1619. aastal Prahas uueks kuningaks kalvinistist Pfalzi kuurvürsti Friedrich V. See tähendas ühtlasi lahkulöömist Habsburgide võimu alt. Tulemused: · 1648. aastal kirjutati alla Vestfaali rahule, mis kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. · Kolmandana katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati nüüdsest ka kalvinismi. · Saksamaa jaoks kinnistas Vestfaali rahu veel kahek sajandiks maa poliitilise killustatuse ligi 300 riigiks.
Ventrolateraalväädisüsteemi moodustavad väiksema läbimõõduga müeliniseeritud kiud, mis lähevad seljaaju kaudu üle vastaspoolele. Selle tee kaudu antakse edasi ruumiliselt ebatäpset informatsiooni valu, sügelemist, sooja, külma. Dorsaalväädisüsteemi kaudu edastatud informatsioon lülitatakse ümber piklikaju õrn- ja talbtuumas. Siit läheb teine neuron mediaallinguna aju teise poolde, talamuse ventrobasaaltuuma. Taktiilse tundlikkuse esindus ajukoores 1. somatosensoorne piirkond S1 paikneb posttsentraalkäärus, 2. somatosensoorne piirkond S2 asub taga ja allpool 1.-se ala külgmisest osast ja seotud mitmete sensoorsete väljadega ajus, nt nägemine ja kuulmine. Suurajukoore somatosensoorne piirkond koosneb pinna suhtes vertikaalselt paiknevatest üksustest- neuronisammastest. Naha ja propriosensoreilt saadud info alusel luuakse kehast subjektiivne kogumulje- kehataju. Dermatoom- naha piirkonna segment. Puutetundlikkuse häired
kõrgeim seadusandliku võimu organ täidesaatva võimu juht ning kohtumõistja. Piiramata monarhia erivormid: despootia – vanades idamaades türannia – antiikmaades absoluutne monarhia – keskajal Euroopa riikides Tänapäeval esineb absoluutne monarhia mõnedes Araabia maades (Saudi Araabia, Kuveit). 1. Piiratud monarhia (monarhia alaliik) – isevalitseja suva kitsendab mingi riigiorgan või seisuslik esindus, kellega tuleb monarhil arvestada, seega puudub monarhil absoluutne iseloom. Piiratud monarhia jaguned kaheks: Seisuslik-esinduslik monarhia – esines Euroopa feoraalriikides (13.-17. saj). Seda iseloomustas monarhi kõrval seisusliku esindusorgani olemasolu, see oli küll põhiliselt nõuandva pädevusega, kuid kelle toetus oli monarhile maksude kehtestamisel ja 6 sissenõudmisel ning seaduste kehtestamisel oluline
Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks. Selle t...
saavutamiseks vaid ametisse valitud haldustöövõtjaga. Haldustöövõtjale on antud volitused sõlmida edasi lepinguid juba kõigi teenuseid osutavate ning töid teostavate alltöövõtjatega. Viimastel pole seega lepingulist suhet omanikorganisatsiooniga. Seega on sellisel omanikul vaja leida professionaalne ja usaldusväärne haldaja, ette valmistada vaid leping temaga ja korraldada seejärel selle täitmist. Kõigi korrashoiuga seotud puuduste ilmnemisel suhtleb omanik, omanike esindus või üksikud omanikud vaid juhtimistöövõtjaga, sõltumata sellest, milline korrashoiutöid tegev (all)töövõtja on tegelikult ilmnenud puuduse tekkimise taga. Tellijaorganisatsioonile tähendab selline korraldusmudel üht lepingut, siit tulenevalt oluliselt väiksemas mahus korrashoiuga seotud paberitööd ning väiksemat arvu korrashoiuga seotud makseid. Omaniku jaoks "valgeid laike" korrashoiutöödes üldjuhul tekkida ei saa, sest juhtimistöövõtja peab
eluaastast alates) hääleõigus nii meestele kui naistele. Riigi eesotsas oli rahva poolt valitud president. Presidendil oli suur võimutäius: talle kuulus õigus kuulutada välja erakorraline seisukord, mis hakkab õõnestama vabariiki; nimetas ametisse valitsust juhtiva riigikantsleri. Parlament koosnes: 1) Riigipäevast, kus rahva poolt valitud saadikud. Riigipäeval on palju rohkem võimu kui oli olnud keisriajal parlamentarism. 2) Riiginõukogu: 18. Liidumaa esindus. Saksamaal on kasutuses proportsionaalne valimissüsteem, soodustab poliitilist killustatust. On palju parteisid. Ebastabiilsed koalitsioonivalitsused. Rasketel aegadel korduvad valitsuskriisid (16 valitsust). Sisepoliitika I President Friedrich Ebert 1919-25 (SPD). II President Paul von Hindenburg 1925-32, 1932-34 (parempoolsete rahvuslaste kandidaat) (hiljem sotsiaaldemokraatide ja tsentrumi tegelane.. vms). Oma esimesel ametiajal on ta tõeline preislane
I etapp – valimiskoosolekud valdades 23. maiks – valdadest valijameeste valimised. I etapp toimus ettenähtud ajal. Enamikus valdades oli esindatud ainult 1 valimisnimekiri, kuna poliitiline opositsioon ja erakonnad ei olnud täielikult välja arenenud. Kus oli mitu inimest nimekirjas, toimus võistlus maaomanike ja maata meeste vahel. Aktiivsus oli üsna madal. 26.05 otsustas Tlna Nõukogu Poska kumermangu komissari kohalt tagandada, tema koha võtab 5-liikmeline Tlna Nõukogu esindus. Sellega ei nõustunud Venemaa AV, kuid Nõukogu ei kuulanud AV sõna, ning teatas 5.06, et arreteerib Poska. AV kutsus Poska Petrogradi konsultatsioonile ning teda ei arreteeritud. Samuti säilitas oma koha. Juunis 1917 konflikt ka AV ja Kohaliku Vasakpoolse Nõukogu vahel Tartus. Toidukauplustes hakati korraldama omavolilisi läbiotsimisi ja osa toidust konfiskeeriti, pm rööviti. Toiduained jagati rekvireerijate eneste vahel. Nn Näljamäss. Tartu Nõukogu protesteeris Karl Partsi teguviisi
Ülejäänud mõisasüdamed anti vabadussõja ohvitseridele. Põhiseadus 15.06.1920 - Eesti on parlamnetaarne vabariik. Eesti oli selle järgi euroopa üks demokraatlikumaid riike. Riiki juhtis Riigikogu - 100 liiget; valiti kolmeks aastaks. Valimistel kehtis proportsionaalne valimissüsteem. Hääleõihuslikud olid kõik Eesti Vabariigi kodanikud, kes olid vanemad kui 20 aastat. Valitsus juhti nimetati Riigivanemaks, kes täitis ka riigi esindus funktsioone. Rahval oli rahvahääletuse ja algatuse õigus. 8.05.1919 - Moodustati uus Vabariigi valitsus Otto Strandmanni juhtimisel. Välisministriks valiti Jaan Poska. 19.05.1919 - Asutav Kogu võttis vastu "Seletuse Eesti riiklikust rippumatusest." - sisuks oli, et eesti rahvas on elanud iseseisvalt, väevõimuga vallutatud ja maha surutud. 4.06.1919 - Asutav Kogu võttis vastu "Vabariigi ajutise valitsemise korra." 10.10.1919 - Asutav Kogu võttis vastu maaseaduse
Miks kahekojalisus? Enamik maailma riike on kahekojalised: 80% (toetudes Viljar Peebu artiklile Postimehes). Electoral System väidab aga, et vähemalt 100 riigis on ühekojaline parlament. Selles raamatus on ära toodud andmed 150 riigi kohta, tollal ÜROs 186 riiki. Paljudel polnud üldse parlamenti, mõnes ta määrati. Seadusandluse dubleerimine teise koja poolt tõstab seaduste kvaliteeti. Teine koda võiks olla maakondade esindus, mis vähendaks Tallinna-keskset ainujuhtimist. Sotsioloogiliselt oleks ühiskonnale parem, kui asjad ei keerleks mitte ühe koja ümber. Psühholoogiline põhjendus: teine koda (pidades silmas 1938. aasta põhiseadust) moodustus vanematest poliitikutest, kes ei taha osaleda valimiskampaanias, kuid tahavad osaleda poliitikas. NB! Tiit Käib tegi ka ettepaneku kolmekojaliseks parlamendiks: esimene koda – üldiselt
Variant II: Kõik kostjad vastavad hagile, kuid hagi rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse esitab üksnes B ning see rahuldatakse. Milline on lahendi mõju teistele kostjatele? Siis tuleb mõista A-lt ja C-lt Ei saa apelleerida. Peavad esitama teises astmes ka vastuväited kui seda tehtud pole siis ei saa seda apelleerida . Variant III: C nimel vastab hagile C pojast juuratudeng X, kes nimetab ennast C nõustajaks. Kas see on lubatav? §218 lg 6 X on alaneja sugulane §218 lg 1 punkt 5 lepinguline esindus §221 volikiri Sellest ei piisa et kohtunik teab et on poeg peab olema tõend selle kohta (volitus) §340 prim aja puuduste kõrvaldamiseks. Võs §50 6. A üüris B-lt tähtajaliselt kinnisasja. Pooltel tekkis lepingu täitmise üle vaidlus ja B saatis A- le üürilepingu erakorralise ülesütlemise teate. A ei nõustu sellega ja esitas B vastu hagi, milles palus tunnistada lepingu ülesütlemise tühisust. B vastas hagile ja vaidles selle vastu.
Seepärast soostusidki eestlaste juhid ordumeistri kutsega Paides toimuvatele läbirääkimistele. Nii lootsid kuningad saada ajapikendust apivägede päralejõudmiseks. o Eestlaste kuningate tapmine - 1343 aasta 4. mai kohtumisele Paide ordulinnuses saabusid eestlaste poolt 4 kuningat koos 3 sõjasulasega. Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmises ja käskis saadikud vangistada. Tekkis relvakokkupõrge kus eestlaste esindus tapeti. o Bartholomäus Hoeneke - kroonik, kes pani kirja Paides juhtunu. o Kui ordu oli Paides ridu koondanud, mindi Tallinnasse, kokupõrked ei jäänud tulemata- Kämbla küla. o Sõjamäe lagentikult peeti maha veel üks lahing, kus hukkus 3000 eesti ülestõusnut, nad taandusid rappa o 18 ja 19 mail jõudsid ka Rootsi väed kokkuleppe kohaselt, kahjuks pidid nad samamoodi lahkuma.
tagajärjel tekkivaid suhteid. Tehingu tegemisega esindaja kaudu on tegemist juhul, kui tehingu tegemiseks vajalikke tahteavaldusi ei tee tehingu pooleks olev isik isiklikult, vaid kasutab selleks teise isiku (esindaja) abi, kes tegutsev tema poolt esindatava tehingupoole nimel. Esindajad: 1) Mis on esindusõigus? - Vangi läheb pätt, mitte advokaat. 2) Tehing, mida tuleb teha isiklikult - abielu. 3) TsÜS reguleerib esindamist 3ndate isikute ees. Esindusliigid: 1) esindus - seaduse või tahteavalduse alusel; 2) volitus - esinduse laiem mõiste, volitusega esindamisel on tahteavaldus; volituse alaliigid on üksikvolitus, liigivolitus ja üldvolitus, tähtajaline ja tähtajatu volitus; 3) volikiri - kirjalik volitus; esindatava poolt välja antud kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokument, milles on kajastatud volituse andmise fakt. Tehingu tegemine majandusliku kutse nimel. Eeldatakse professionaalset majandustegevust
Swifti pärand on väga ulatuslik. Tal on palju teosed. Kirjutanud proosat, luulet, pamfletti, satiire. Tal on avalikke kirju. Lisaks on tal erakirju, traktaate, artikleid ajakirja. Tal on väga zanrirohke looming. Mitmekesisus. Swift on seotud inglise poliitilise pildiga( nagu Defo ka) ka. 17. sajandi kodanliku revotsiooni järel, ei taastatud kuningavõimu täielikult ja absoluutselt. Olulisemaks muutus pidevalt alamkoda ja lihtsate inimeste esindus. Selle poliitika seotuse leiame palju Gulliveri reisidest. Sellepärast on seda ka mõneti keeruline lugeda, sest me ei tea Inglismaa ajalugu tol ajal ja ei saa kõigest aru. Ta on valgustuslik humanist. Defoe kirjutamismaneer on rahulik ja heatahtlik, aga Swifti teoseid iseloomustab pingestatud pinge: grotesk jne. Osad on suured inimesed, teised väiksed. Osad inimesed on ahvid ja teised hobused. Peamiselt tuntakse teda ,,Gulliveri reiside" järgi. Seda võetakse
Sellele lisandub kohustus säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada kahju, mis inimene on keskkonnale tekitanud. Eesti kodanikud on kohustatud olema ustavad põhiseaduslikule korrale ja kaitsma Eesti iseseisvust. Neil on kohustus osa võtta riigikaitsest seadusega ette nähtud viisil. Samas on Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud kohustatud järgima meie põhiseaduslikku korda. Kodanikuna on võimalik sekkuda riigi valitsemisse. Et Riigikogu on kodanike esindus, siis määravad just kodanikud valimistega, kes Eesti Vabariiki juhtima hakkavad. Mida aktiivsemalt kodanikud valimistest osa võtavad, seda suurem on tõenäosus, et rahva tahe toimib. Kui inimesed aga valimiste päeval hääletamisest loobuvad, annavad nad ära võimaluse oma huvide eest seista, sest valiku teevad need, kes hääletama läksid. Mida aktiivsem kodanikkond, seda rohkem võimalusi valida tõelist rahvaesindust.
vabariigi vasallriik. Preisimaaga sõlmiti relvarahu. Löödi puruks emigrantlikud väed. . Vendeé ülestõus- seal üritasid katoliiklikud jõud ühineda ja anda panus revolutsioonilisse sõtta. Ühelt poolt revolutsiooniline sõda mobiliseeris rahvast ja teiselt poolt, kes tundsid end kaotajatena, mobiliseeerisid iseennast ja puhkes paralleelselt kodusõda. Jakobiinide Klubi. Sai rahvalt kõige suurema toetuse. Kolmanda seisuse esindus. Liidriteks Robespierre, Marat ja Danton. Radikaalid. Zirondiinid. Nemad olid ikka vähe mõõdukamad ja kes kohe pärast kuninga kukutamist pääsesid võimule. Nende jaoks oli kuninga kukutamisega revolutsioon lõppenud ja pidi algama riigi ülesehitamise aeg. Nende liider oli Brissot. Ta oli osav kirjamees ja üritas populismiga enda poole tõmmata rahvast. Rahvapäästekomitee ja Danton. Et terrorit efektiivistada, loodi 1793
0,1% lepingu maksumusest, kusjuures viivise tasumine ei vabasta töövõtjat puuduste kõrvaldamise kohustusest. Lisaks leppetrahvile on töövõtja kohustatud hüvitama kahju ulatuses, mida ei kata leppetrahv. 10.4. Tellija kohustub, vastavalt LS paragrahvile 654 lg.2, viie (5) tööpäeva jooksul peale käesoleva lepingu sõlmimist seadma töövõtja kasuks hüpoteegi ehitusalusele kinnistule tagamaks käesolevast lepingust tulenevaid töövõtja nõudeid. 11. Poolte vastutus ja esindus. 11.1. Lepinguga enesele võetud kohustuse täitmata jätmise eest või mittenõuetekohase täitmise eest vastutavad pooled lepinguga ja Eesti Vabariigis kehtivate seadustega kehtestatud ulatuses ja korras. 11.2. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest või mittenõuetekohase täitmisega teisele poolele tekitatud materiaalse kahju hüvitab süüdiolev pool teisele poolele, juhindudes LS paragrahvidest 127, 128, 132, 134, 136, 139. 11.3
kehtestada diplomaatilisel teel. Plehhanov - Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Partei looja. Tsaari pooldajaid nimetati "must sajaks." Ohranka - tsaari salapolitsei. 4.7.3 VÄLISPOLIITIKA Venemaa üritas oma piire laiendada. 4.7.4 1905. AASTA REVOLUTSIOON Venemaa hakkas "käärima." Põhjused: Rahvus lahendamata. Maaküsimus lahendamata. Valitses isevalitsev võim. Rahval puudusid demokraatlikud vabadused. Puudus rahva esindus riiklikul tasandil. 43 Revolutsiooni puhkemist kiirendas Vene-Jaapani sõda. 09.01.1905 - verine pühapäev. Peterbuti rahvas läks tsaarile palvekirja viima, seda ohranka õhutusel. Tsaar käskis rahva vastu tule avada. Surma sai 1000 inimest. Haavata 5000. Üle Venemaa algasid protesti streigid. Eestis alustas streiki Dvigatel. Suvi. Rahutused jõudsid mereväe hulka. Sevastoopolis puhkes ülestõus SMITHI juhtimisel.
hüvitada kahju, mis inimene on keskkonnale tekitanud. Peale sellele on Eesti kodanikud kohustatud olema ustavad põhiseaduslikule korrale ja kaitsma Eesti iseseisvust. Neil on kohustus osa võtta riigikaitsest seadusega ette nähtud viisil. Samas on Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud kohustatud järgima meie põhiseaduslikku korda. Kodanikuna on võimalik sekkuda riigi valitsemisse. Et Riigikogu on kodanike esindus, siis määravad just kodanikud valimistega, kes Eesti Vabariiki juhtima hakkavad. Mida aktiivsemalt kodanikud valimistest osa võtavad, seda suurem on tõenäosus, et rahva tahe toimib. Kui inimesed aga valimiste päeval hääletamisest loobuvad, annavad nad ära võimaluse oma huvide eest seista, sest valiku teevad need, kes hääletama läksid. Niisiis mida aktiivsem kodanikkond, seda rohkem võimalusi valida tõelist rahvaesindust.
inimene on keskkonnale tekitanud. Peale sellele on Eesti kodanikud kohustatud olema ustavad põhiseaduslikule korrale ja kaitsma Eesti iseseisvust. Neil on kohustus osa võtta riigikaitsest seadusega ette nähtud viisil. Samas on Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud kohustatud järgima meie põhiseaduslikku korda. Kodanikuna on võimalik sekkuda riigi valitsemisse. Et Riigikogu on kodanike esindus, siis määravad just kodanikud valimistega, kes Eesti Vabariiki juhtima hakkavad. Mida aktiivsemalt kodanikud valimistest osa võtavad, seda suurem on tõenäosus, et rahva tahe toimib. Kui inimesed aga valimiste päeval hääletamisest loobuvad, annavad nad ära võimaluse oma huvide eest seista, sest valiku teevad need, kes hääletama läksid. Niisiis mida aktiivsem kodanikkond, seda rohkem võimalusi valida tõelist rahvaesindust.
Seega on riigivõim ja riigifunktsioonide teostamine rahva käes. Demokraatiat kui printsiipi võib konkretiseerida teatud oluliste momentide kaudu: demokraatia kui printsiip väljendub legitimatsioonis, mis on kogu demokraatlikku riiki läbivaks põhimõtteks. See tähendab, et põhiseaduse § 56 kohaselt teostab rahvas kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega. Riigikogu kui rahva esindus valib Vabariigi Presidendi ja annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks (PS § 65). Vabariigi President määrab peaministrikandidaadi ning nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed (PS § 78). Seega võtab rahvas oma esindajate kaudu osa riigi täidesaatvate organite moodustamisest. Sama põhimõte realiseerub ka kohaliku omavalitsuse tasandil; legitimatsioon ei ole tähtajatu, vaid ta on ette nähtud teatud kindlaks ajaks, mille
Seega on riigivõim ja riigifunktsioonide teostamine rahva käes. Demokraatiat kui printsiipi võib konkretiseerida teatud oluliste momentide kaudu: demokraatia kui printsiip väljendub legitimatsioonis, mis on kogu demokraatlikku riiki läbivaks põhimõtteks. See tähendab, et põhiseaduse § 56 kohaselt teostab rahvas kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega. Riigikogu kui rahva esindus valib Vabariigi Presidendi ja annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks (PS § 65). Vabariigi President määrab peaministrikandidaadi ning nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed (PS § 78). Seega võtab rahvas oma esindajate kaudu osa riigi täidesaatvate organite moodustamisest. Sama põhimõte realiseerub ka kohaliku omavalitsuse tasandil; legitimatsioon ei ole tähtajatu, vaid ta on ette nähtud teatud kindlaks ajaks, mille
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
