Mari-Liisa Reigo Kas esimeses maailmasõjas oli võitjaid? Esimeses maailmasõjas kaotati palju, aga võideti veel rohkem. Võitsid need riigid, kes taastasid oma iseseisvuse, võitjateks on kogu inimkond, sest toimus tehnika, tööstuse ja majanduse areng ning alguse sai ka naiste võrdõiguslus. Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevres'i rahu Türgiga. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi (A...
Adolf Hitler Lily-Ann Rand 2015 Adolf Hitler Austriast pärit 1934-1945 oli ta Saksamaa diktaatori ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933-1945) ning tiitliga riigipea Süüdistati 2 maailmasõja vallapäästmises Aitas luua sõjalis-tööstusliku kolmpleksi Suutis oma kõnedega kaasa haarata Kui sõda oli peaaegu kaotatud, sooritas Hitler Berliinis Führerbunkeris enesetapu Lapsepõlv Oma päritolust ja elust enesest enne poliitikasse tulekut pärast Esimest maailmasõda tegi Hitler alati saladuse “Nad ei tohi teada“. „“Kust ma tulen ja millisest perekonnast ma pärit olen“ Oma vanemate kodu Austria Metsaveerandikus laskis ta suvel 1930 a evakueerida ja hävitada. Raias sinna sõjaväepolügooni Võimuletulek 1919. aastal asutas väike äärmuspoliitikute rühm Saksa Natsionaalsotsialistliku töölispartei, ning 1921. aastal sai selle juhiks Adolf H...
1. I maailmasõda põhjused, ajend, tulemused. Aeg. Põhjused:Võimule tulek (kolooniaties), Ei soovitud Saksamaa kasvavat majandusliku edu, puudusid rahvusvahelised organisatsionid, sõda romantiseeriti (tehti propaganda). Ajend: Austria- Ungari troonipärija tapmine. Tappis Serbia üliõpilane. Tulemused: Euroopa riikide piirid muutusid drastiliselt. Purunes neli impeeriumi: Saksamaa, Austra-Ungari, Venemaa ja Osmanite riik. Suured inimkaotused, tehnika areng, muutused ühiskonnas (naised, pessimism). Aeg: 28.07.1914-11.11.1918. 2. Muutused sõjapidamises 3 näidet, muutused ühiskonnas positiivsed/ negatiivsed. Muutused sõjapidamises: Sõjalennukid, tankid, mürkgaas, positsioonisõda ehk kaevikusõda. Positiivsed muutused: naiste iseseisvumine. Meestega võrdsete õiguste saamine, mitmed rigid kehtestasid iseseivuse. Negatiivsed muutused: füüsiliselt ja vaimselt kurnatud, elutustase langes, levisid epideemiad. 3. Inims...
Philip Kaat Majandus arenenud tööstusriikides pärast II maailmasõda Teise maailmasõja lõppedes olid kõik riigid majanduslikus kriisis, sest sõjakulutused olid massiivsed. Suued riigid nagu USA, NSVL, Saksamaa ja Jaapan olid kulutanud sõjategevusele ülimalt palju raha, väikesed riigid ei suutnudki sõdida ning nende raha põhimõtteliselt võeti ära (,,liitlastelt" sai ju ikka laenu võetud). Ameerika Ühendriigid väljusid teisest maailmasõjast majanduslikult võimsama lääneriigina. Üle poole mläänemaailma tööstustoodangust toodeti nüüd USAs. Tänu taolisele kiirele majandustõusule kujunes lääneriikides heaoluühiskond. Inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud ning sotsiaalse turvalisuse kasv kindlustasid kõre elutaseme. NSV Liit ning tema Ida- ja Kesk-Euroopa liitlased kehtestasid sotsialistliku plaanimajanduse. Tugevalt eelistati r...
Teise maailmasõja põhjused ja tagajärjed On ilmselge, et ükski sõda ei tule kui välk selgest taevast. Alati on mingi põhjus ja alati on pinged erinevate osapoolte vahel. Samuti on igal sõjal tagajärjed. Mis põhjustas Teise maailmasõja, mis toimus Eestis ja mis olid sõja tagajärjed? Sõja peamiseks põhjuseks oli Esimeses maailmasõjas lahendamata jäänud vastuolud ning Saksamaa rahulolematus Esimese maailmasõja kaotusega. Sõda algas 01.09.1939 kui Saksamaa ründas Poolat. Pinged kasvasid veelgi ,,Kummalise sõjaga", mis kestis 1939 aasta sügisest kuni 1940 aasta kevadeni ja kujutas endast kaevikutes istumist, vastase ärritamist ja minimaalset tulevahetust. 1939. aastal oli sõlmitut Molotovi-Ribbentropi pakt, mis kujutas endast Eesti minekut NSV liidu mõjusfääri. Tänu baaside lepingule mis sõlmiti 28. septembril 1939, rajati Eestisse NSV sõjaväebaasid. 16. juunil 1940 esitas NSVL Eestile noodi ja nõudis s...
Maailm kahe maailmasõja vahel. Demokraatia ja diktatuur. Esimene maailmasõda oli esimene nii suur sõda ajaloos. Pärast sõda olid riigid esmakordselt üleilmse sõja järgses olukorras ning puudus varasem kogemus sellisel ajal käitumiseks. Sama kehtis ka riigkorralduses. Oli riike, kes jäid truuks demokraatiale, aga ka neid, kes otsustasid diktatuuri kasuks. Demokraatlikud riigid nagu Inglismaa, USA ja Prantsusmaa olid need, kes olid tulnud sõjas võitjateks. Nende riikide eeskujul tekkis juurde mitmeid demokraatlike riike. Demokraatia võidukäiku jätkus aga vaid lühikeseks ajaks. Mitmes riigis osutus see jätkusuutmatuks, kuna puudus erakondade kogemus ja valitsuse stabiilsus. Suure hoo diktetuuri levikuks andis 1923. aastal alanud majanduskriis, mis tõi kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides (nt. Saksamaal). Kui 1929ndal aastal aga ülemaailmne majanduskriis algas oli rahvas demokraatias pär...
Kes olid I maailmasõja võitjad ja kaotajad? 1914. aastal ertshertsog Franz Ferdinandi tapmisega Sarajevos alguse saanud Esimene maailmasõda leidis oma lõpu alles 1918. aasta novembris kui Saksamaa kirjutas alla Compiegne'i vaherahule. Üldsusele on selge, et sõjal ei saa olla suuri hüvesid, kuid ometigi on sellel omad võitjad ja kaotajad, isegi siis kui see vahe on väga väike. Võidu asemel võib mõnikord rääkida lihtsalt ,,vähem kaotamisest". Keda võib siis lugeda nii raske sõja, kui see oli Esimene maailmasõda, võitjateks ja kaotajateks? Suurimaks kaotajaks pean mina ühiskonda. I maailmasõja tagajärjed olid väga rängad, hukkus ligi 16 miljonit inimest, haavata sai 21 miljonit ning neist umbes 3,5 miljonit jäid vigaseks. Selle taustal saab rääkida nn. ,,kadunud sugupõlvest", sest lahingute koledused jäid sügavale inimeste mällu. Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga, tõmb...
Ajalugu Üldülevaade 20. sajandi algusest Õp: Kes ütles, et tund jääb ära? Ma tahan teada, kes on kuulujuttude allikas. Gertrud: Ma ei tea, ma vist nägin seda unes Maailmas oli 1,6 miljardit elanikku. Tänapäeval on 7 miljardit. 60% elas kas koloniaal- või poolkoloniaalmaades. Poolkoloniaalmaad on riigid, mis on küll eraldi riik, aga mis sõltuvad mõnest teisest riigist, näiteks Hiina. Sõltumatuid riike 1900. aasta seisuga 56, neist suurriike 8 (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa, austria-Ungari, USA, Jaapan). Tänapäeval on üle 200 sõltumatu riigi. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia neil oli ülemerekolooniad. Venemaa ja Austria-Ungari olid paljurahvuselised riigid. Venemaal põhiline venelased. Austria- Ungaris oli austrialased ja ungarlased, aga oli ka palju slaavi rahvad, kes olid allasurutud. Jaapanil ja USAl ei olnud kolooniaid. Kõrgkapitalism ahk imperiali...
Sürrealism Üldajalugu *Esimene maailmasõda 1914-1918. Teine maailmasõda 1939-1945. *Kommunistliku diktatuuri loomine Venemaal 1917. *Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 *Tähtsaimad leiutised 20. sajandil: Lennuk 1903, keemiarelv 1915, tank 1916, teler 1928, tuumarelv 1945. *Peale esimest maailmasõda, prantsuse kirjaniku André Bretoni korraldatud mäss Pariisis. (Sõja lõppedes saabusid mitmed Zürichi dada liikmed Pariisi,kus nad kohtusid mässumeelse seltskonnaga, kelle vaimseks liidriks oli kirjanik ja ideoloog André Breton. Paar aastat kestnud rivaalitsemisest väljus võitjana prantsuse kirjanik , kes otsis järjekindlat ja positiivset tegevussuunda, millele võeti nimeks sürrealism.) Sürrealism *Sürrealism on 20. sajandi kunstivool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid jms. *Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt loo...
N AJALUGU. KONSPEKT. EESTI XX SAJANDIL. VABADUSSÕDA · 11. November 1918 kirjutati alla Compiegne vaherahule, I maailmasõda lõppes. Saksa okupatsioon Baltimaades lõppes. Kokku tuli Eesti Ajutine valitsus. · 28. Novembril 1918 ründas Punaarmee Narvat. Algas Vabadussõda. Ei viitsitud enam sõdida, ainult ohvitserid ja koolipoisid mõistsid vajalikkust. Saime abi Soomelt ja tuli rohkem vabatahtlikke. · Johan Laidoner sõjavägede ülemjuhataja. Korraldati umber vägede juhtimine. · 1919. Esimestel päevadel enamlaste pealetund peatati. · 1. Veebruaril 1919 oli Eesti pind vaenuvägedest puhas. · Landeswehr'I sõda, Võnnu lahing, eestlaste võit. 23. Juuni võidupüha. · 2. Veebruar 1920 Tartu rahuleping. EESTI 1920-1930. SISEPOLIITIKA, MAJANDUS, KULTUUR. · 1920, Asutav Kogu, esimene põhiseadus. Riigikogu, valitsus ja riigivanem Jaan Tõnisson. Palju erakondi, pidevad uued ...
RS on suhted maailmas, peamiselt riikide vahelised, aga ka organisatsioonide ja hargmaiste ettevõtete vahel. RS mõjutavad ajalugu, rahvusvaheline majandus, keskkond ja terrorism. Akadeemilise distsipliinina on RS politoloogia haru, mis uurib Rsuhteid. Nii positiivselt (rs analüüsides) kui ka normatiivselt (ettekirjutusi tehes). Annab raamistiku, et ära tunda, analüüsida ja hinnata maailmas toimuvat. Küsimused: kes mõjutab keda, kes sõltub kellest, polaarsus? Konfliktide teke, põhjused, lõpetamine, rahu ja koostöö püsimine, põhjused? Maailm enne Vestfaali rahu (1648) Palju keskusi, riikide mõiste puudus: olid valitsejad ja nende territoorium. Jõudude tasakaalu pidev muutus. Maailm toimis reegli järgi, kel jõud sel õigus. Vestfaali rahu: lõpetas 30-aastase sõja. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes (kiriku tähtsuse vähenemine, tekkisid uued territooriumid- k.a väikesed (holland, Sveits, Milano) kaotati kaubanduspiirangud ning ...
Futurism Melissa Varlõgina, Victoria Kübard 11.a • Ladina keeles futurum – tulevik • 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Iseloomu jooned • Vanade kultuuritraditsioonide hülgamine • Püütakse leida kunstilisi väljendusvahendeid, et kujutada tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleeme • Tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust • Ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat. Esimene manifest • Itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti • 20.veebruaril 1909 ilmus Pariisi ajalehes. • Tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. • Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. • Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Teine manifest • Skulptor Umberto Boccioni • 1910 teine futurislike maalikunstnike...
Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda, milles võitlesid omavahel peamiselt kaks vastasleeri, Antant ja Keskriigid, sai alguse 1914. aasta augustis, mil Saksamaa kuulutas Venemaale ning Prantsusmaale sõja, ja lõppes 1918. aasta novembris Saksamaa kokkuvarisemisega. Kuigi pealtnäha mõjus sõda laastavalt kogu maailmale, kerkib ikkagi päevakorrale küsimus, et kes sai sõjast mingil määral kasu ning kes ainult kahju. Versailles´i rahulepinguga, mis sõlmiti Saksamaa ja Antanti vahel 28. juunil 1919, jäi sõjasüüdlaseks ilmselgelt Saksamaa. Saksamaa pidi loovutama suure hulga maid sealhulgas Elsass-Lotringi Prantsusmaale, kokku 1/8 oma territooriumist. Sõjaväe hulga hakati seadusega piiritlema, lubatud oli vaid 100 000 meest, keelati üldise sõjaväekohustuse kehtestamine, allveelaevastik, lennuvägi, ning seati ka piirangud laevastikule. Majanduslikult kõige kahjulikum kari...
Eesti ajaloo perioodid Kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum) 2,6 miljonit 1800 eKr Asustuse teke mesoliitikumis ~ 9000 eKr. Savinõude kasutusele võtt neoliitikumis Pronksaeg 1800 500 eKr Püsiasutuse teke, põlluharimine ja karjakasvatus Rauaaeg 500 eKr 1200 pKr Keskaeg 12. 15/16. sajand Esimene kirjalik ajaloo allikas Läti Hendriku Liivimaa kroonika. Muistne Vabadusvõitlus eestlaste vallutamine sakslaste, rootslaste ja taanlaste poolt. Uusaeg 16. 18/19. sajand 1558 1583 Liivi sõda Eesti läks Rootsi võimu alla 1700 1721 Põhjasõda Eesti läks Vene võimu alla Lähiajalugu 20. sajand 1914 1918 Esimene maailmasõda 1918 Eesti iseseisvus 1918 1920 Vabadussõda 1939 1945 Teine maailmasõda, mille tulemusel Eestis kehtestati Vene võim 1991 Eesti Vabariigi taasisesesvumine Mesoliitikum Eesti vanimad teadaolevad asulakohad: Pulli 9000 8550 eKr ja Kunda Lammasmägi ...
Kuidas mõjutas Esimene maailmasõda ajaloo edasist arengut? 20. sajandi alguseks oli maailma suurvõimude vahel lahkarvamused muutunud ääretult teravaks. Ei jõutud kokkuleppele kolooniate suhtes, suurriikide vahel oli tihe majanduslik võitlus ning konfliktid olid ülemvõimu pärast Balkanil. Lõplikuks tõukeks Esimesele maailmasõjale oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914. aastal. Kogu maailma halvanud sõda lõppes 11. novembril 1918, mil Pariisis kirjutati alla Compiegne'i rahulepingule. Nagu öeldud, mõjus sõda laastavalt ning jättis oma jälje maailma arengusse. Sõja tulemusena muutusid riigipiirid. Parima näitena võib välja tuua Saksamaa, keda peeti muuhulgas sõja põhjustajariigiks. Sõja lõppedes oli Saksamaa see, kel tuli loobuda varasemalt temale kuulunud Reinimaast ning kuulsast Elsass-Lotring'i tööstuspiirkonnast. Kui loobuda tuli varasemast territooriumist, mis oli üks ...
Franklin Delano Roosevelt. Ma sündisin 30.jaanurail 1882 New Yorgis, Hyde Parkis. Juba väiksest saatis meeldis mulle ajalugu. Ma lugesin palju raamatuid ja ema õpetas kodus mulle erinevaid keeli. Ema õpetas mind kodus kuni 14aastaseni siis saadeti mind Grotoni põhikooli Massachusettises. Koolis olin ma populaarne kaaslaste kui ka õppejõudude seas. Olin eeskujuline õpilane. 1899. aastal jätkasin õpinguid Harvardi ülikoolis. Seal kasvas mu huvi poliitika vastu. Sajandivahetusel astusin ka ise Vabariiklikku parteisse. Pärast Harvardi ülikooli lõpetamist liikusin edasi Kolumbia õigusteaduskonda. 1905. aastal abiellusin oma kauge sugulasega Anna Eleanora Rooseveltiga. Me saime 5 imelist last, kuid viimane laps suri noorelt. Minu sugulane Theodore Roosevelt oli edukas president ning see inspireeris mind. Astusin poliitikase deomkraadina. 1920. aastal esitati minu kanditatuur asepresidendi kohale. 1921. aasta suvel juhtus minuga õnnetus, ...
II maailmasõda Hitleri agressiivse poliitika tulemus 1918. aastal Saksamaa kaotusega lõppenud esimene maailmasõda tõi riigile kaasa raske aja, sest võitjad seadsid Saksamaa pinnal loodud Weimari vabariigile väga kõrged reparatsioonimaksud. Võitjate ja kaotajate vahel püsib pinevus. Saksamaa püüdleb pärast Versailles' rahu (1919) revansi, seal on raske majanduskriis ja inflatsioonitase. 1933. aasta määras Weimari Vabariigi viimane president Paul von Hindenburg (1848- 1934) Hitleri Saksamaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks. Koos Saksa rahvusparteiga tulidki natsid võimule ning 1933. aasta märtsikuu lõpus võttis Reichstag vastu seaduse, mis kehtestas riigis eriolukorra ja andis Hitlerile neljaks aastaks piiramatu võimu. Demokraatiast ja parlamentaarsest riigikorrast, sõna- ja kodanikuõigusest ei jäänud midagi alles. Ühendati seadusandlik ja täidesaatevvõim, millega Hitler sai enda kätte kogu võimutäiuse. Ametiühingute ja poliiti...
Ajaloo arutlus Diktatuur on riigikord ,mis surub peale oma seisukohti, see on seadusega kitsendamatu ja jõule toetuv võim.Demokraatia aga on hoopis teistsugune riigikord, demokraatias valib rahvas endale esindaja, kehtib sõna- ja trükivabadus. Demokraatia on kindlasti parem riigikord kui diktatuur, demokraatia lubab inimesel oma silmaringi laiendada ja omada iseenda arvamust mida riik ei piira. Esimene maailmasõda tekitas Itaaliale suuri raskusi.Sõja-aastail tekkis tohutu välisvõlg. Itaalia armee ei suutnud näidata erilist sõjalist oskust: kogu sõja jooksul võitsid nad vaid ühe lahingu.Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Pidevalt vahetuvad valitsused ebaõnnestusid üksteise järel ,seepärast leidis rahva poolehoidu fasistlik liikumine, mille etteotsa sai Benito Mussolini. 1920. aastate võimuvõitlusest väljus võitjana Jossif Stalin, kelle eestvedamisel rajati ...
ESIMENE MAAILMASÕDA E U R O O PA KA A RT E N N E E S I M E S T M A A I L M A S Õ DA SÕ JA A JEND Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärijaertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil. 1914. PÕHJUSED Suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Balkani sõjad. Liitlaslepingud tekitasid konkurentsi, mis erinevate vastuolude ja pingete kasvamise tõttu viisid need kaks blokki sõtta. Marne TÄHTSAMAD L AHINGUD 5.–12. september 1914 Ypres 5 lahingut Verdun 21. Veebruarist – 11. Detsembrini 1916 Somme 1. juulist - 18. novembrini 1916 Jüüti 31. mai 1916 YPRES Lahing toimus Belgia linna Ypresi ümber, kus ühel pool võitles Saksa ja teisel poolel Belgia, Prantsusmaa, Kanada ja veel Briti üksused Teises Ypresi lahingus kasutati esimest kor...
Kas Teine maailmasõda tõi rahu Teine maailmasõda oli globaalne sõjaline konflikt mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli inimese ajaloo suurim ja sõda. See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse-Poola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle maailma. See lõppes 1945 aastal jättes maailma valitsema kaks suurjõudu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Palju rohkem kui mõnes eelnevas sõjas oli Teises maailmasõjas kasutusel tsiiviljõud et võita sõda. Samuti oli sõda unikaalne selle poolest et kadusid piirid võitleja ja mittevõitleja vahel, seega oli suur hulk tsiviilohvreid. Samuti Natsi Saksamaa suhtumine erinevate rasside ja inimgruppide suhtes (juudid, slaavlased, mustlased, homoseksaalid ja teised inimgrupid) kui eriline sõja sihtmärk. Sõja lõpul tutvustati maailmale kahte täiesti uut radikaalset relva: aatompommi ja suure tegevusraadiusega raketti. Põhiliselt võideldi i...
Arutlus Miks kujunes Esimese maailmasõja järel osades Euroopa riikides välja diktatuur? Kuidas õnnestus teistel riikidel säilitada demokraatia? Esimene maailmasõda toimus aastail 1914-1918. Algas 28. juulil 1914. aastal ning lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne vaherahu. Ainsaks selgeks võitjaks selles sõjas osutusid Ameerika Ühendriigid, mille territoorium jäi puutumata ja majanduslik võimsus oli kasvu teel. Kuid ka teised Atandi riigid väljusid sõjast võitjatena: Prantsusmaa ja Suurbritannia. Paljud suurriigid ja impeeriumid lagunesid. Mis lõid soodsa tingimuse uute riikide nt. Eesti, Läti, Poola, Leedu, Tsehhoslovakkia ja Soome tekkeks. Riigid pidid enda majandust hakkama jälle edasi arendama ja taastama. Seda tehti aga erinevalt. Osades maades kehtestati diktatuur - valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu või...
Esimene maailmasõda Toimus aastatel 1914- 1918 Põhjused: 1. Võitlusturgude ja tooraineallikate pärast, ekspordi võimaluste pärast 2. Mõjupiirkonnad, asumaad 3. Suuri sõdu polnud sinna maani olnud, ei teatud, kui negatiivne see oli, peeti hoopis kangelaslikuks. 4. Diplimaatilisi suhteid ei reguleerinud ükski rahvusvaheline institutsioon 5. Olid kujunenud suurriikide sõjalispoliitilised liidud Antant ja Keskriigid. 4. Prantsusmaa ja Saksamaa vihavaen Ajend: 28. juunil 1914. toimunud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile I maailmasõda algab, kui Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja. Sõjaplaanid: Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (välksõjaplaan), mille järgi kavatseti Prantsusmaale tungida läbi Belgia, vallutada kiiresti Prantsusmaa ja võita sõda maksimaalselt kolme kuni nelja kuu jooksul. Plaan ebaõnnestus! Prantsusmaa sõjaplaan ehk plaan 17, mille järgi kavatseti kindlustada Sa...
Viimsi Kool Ketrin Umbjärv 8c Oskar Luts Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... 3 1. Esimene maailmasõda..........................................................................................4 2. Perekond ja lapsepõlv...........................................................................................5 3. Vaikne nurgake.....................................................................................................6 4. Kokkuvõte............................................................................................................6 5. Kasutatud kirjandus..............................................................................................7 Sissejuhatus ...
1. Eesti ala majanduslik arenemine, Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põlisealnikkona omaalgatuslik organiseeriumine. 2. emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine, kutseoskuste omandamise soodustamine, eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine. 3. Sooviti kindlate maa-ja rendihindade kehtestamist, teoorjuse lõpetamist, ihunuhtluse kaotamist, üheõiguslust teiste seisustega ning eesti keele tarvituselevõttu kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel 4. Vallavalitsus ja vallakohus vabanesid lõplikult mõisnikukontrolli ja eeskoste alt. Kõik taluperemehed ja kümnendik maatameestest moodustasid valla täiskogu, mis valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Vallal oli oma eelarve, valla eesotsas seisis vallavanem. 5. See oli kirjutatud lihtsas, piltlikus ja rahvapärases jutustusviisis. See pani püsiva aluse per...
I maailmasõda · FAKTID: · Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918 · Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks · Üheski varasemas konfliktis ei olnud osalenud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 miljoni sõduri · Sõja tulemusena muutusid Euroopa riikide piirid drastiliselt: purunes neli impeeriumi: Saksamaa, Austria- Ungari, Venemaa, Osmanite riik nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõja jooksul või peale seda · Esimest maailmasõda tuntakse kaevikusõjana, seda ennekõike Läänerindel · Esimest korda võeti kasutusele keemiarelvad · Toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt · Toimusid 20. saj esimesed tsiviilisikute massimõrvad · PÕHJUSED: · I maailmasõja põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pär...
aeg_1 trahv 2 aeg_2 J 1 3 Algus STOP 4 1. Paarisarvuliste järjekorranumbritega elementide 7 2. Veeru pos. Elementide summa 3. Maatriksi maksimaalne element 6 4. Ise 5. Ise 6. Minimaalne element maatriksi peadiagonaalis 8 9 7. Kolmest suurima järjenumber 8. Miinimum vektoris 5 9. Viktoriin orranumbritega elementide summa de summa ne element maatriksi peadiagonaalis 15 6 4 -1 13 11 -12 5 -16 Küsimus Mis aatal loodi esimene personaalarvuti(±2 aastat)? Mis on Prantsusmaa pealinn? Mis aastal algas 2. maailmasõda (±1 aasta)? Mis on Eesti pealinn? Maailma suurim arvutifirma? Mis on Soome pealinn? Mis aatal loodi esimene mikroprotsessor (±3 aastat)? Eesti maadlej...
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Mood enne ja pärast esimest maailmasõda Katti Tsirkova 9.klass Narvas 2007 Mood enne ja pärast esimest maailnasõda(moekunst) Esimene maailmasõda vajutas pitseri 1910.aastatele,kümnendile,mille omapäraks oli jagunemine kaheks täiesti erinevaks,enne-ja pärastsõjaaegseks ühiskonnaks. Enne esimest maailmasõda oldi vaimustatud eksootikast.Paul Poiret,hüüdnimega Pariisi Pasa,lõi riietusstiili,mida mõjutas tugevasti Vene balleti külaskäik Pariisi 1909.aastal.Sellest hetkest alates nägi terve euroopa mood välja,nagu oleks see olnud pärit Bakseti lavakujundusest.Toimus täielik värvide plahvatus ning liivakellasiluetile iseloomulik talje ja puus rõhutamine hakkas kaduma.Sellest hetkest ronis vöökoht ülespoole rinna alla,luues uue ampiirjoon...
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). ...
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). ...
Kultuuri arengu seoseid ühiskonna korralduse, majanduse ja haridusega Mõistekasutuse fikseerimine MÕISTED • (post)modernsus — tähistab ühiskonna arengu kontekstis: objektiivset nähtust, olgu siis seda moodustavate tunnuste hulk, milline tahes (autoriti erinev). • Pre-modernne • (post)modernne — Feodalism. Agraarmajandus omadussõnana seega mingi Religioon, ettemääratus nähtuse või mõtleja kuulumist Seisuslik ühiskond (post)modernsusse. • Modernne • (post)modernism, (post)modernistlik — tähistab Rahvusriik. Industriaalühiskond subjektiivset valdkonda, mingit Individualiseerumine. mõttevoolu või end Klassiühiskond manifesteeriv...
Kokkuvõtte § 32-32 B I osa: § 32. Kultuurielu oli nii lääne-kui ka idaploki riikides paljuski seotud propaganda ehk inimeste poliitilise meelsuse mõjutamisega. Valitseva riigikorra ülistamiseks ja vastaste maha tegemiseks kasutati kõiki olemasolevaid vahendeid, nt. Raadiot, ajakirju jne. Paljud kirjanikud ja filmi tegijad olid riigi poolt tagakiusatud, kuna sageli ei peegeldanud nende teosed seda, mida võimulolija tahtis. Külma sõja ajal oli tähtsal kohal sport. Spordivõidud pidid tõestama, et võitja riigil on parem poliitiline kord, mis seda soodustab. Erinevalt idablokist suudeti lääneriikides luua heaoluühiskond. Heaolu üheks näitajaks on hariduse kättesaadavus. NSV Liit muutus juhtvaks riigiks maailmas kõrgharidusega spetsialistide arvu poolest. Suurt tähelepanu pöörati Nõukogude Liidus relvastuse tootmisega seotud teadusvaldkondadele. I...
SUUR JA VÄIKEALGUSTÄHT Läbiv suurtäht: 1.isiku-ja olendinimed : Nt: Vanapagan,Peeter Esimene, Kalevipoeg. Sidekriipsuga kirjutatakse näiteks kirjanduslikud nimed, mille esimene pool iseloomustab teist: Sauna- Madis, Kupu-Kai, Kupja-Prits, Räpsi-Rein , Pläralära-Leenu, Kaval-Ants. 2.Koha ja ehitise nimed: nt: Virumaa, Kadriorg, Elva, Siver, Antarktis,Emajõgi, Teravmäed, Sõsarsaared,Metsakalmistu,Vabadussammas, Kolm Venda 3.Kohanimi täiendina , mis viitavad riigile,maale,territooriumile, mis märgivad kohakuuluvust: Eesti fosforiit,Eesti loodus, Saarema dolomiit,Siberi taiga,Leedu vapp, Aasia maad, Ungari saapad väikese algustähega kirjutakse: keeled,keelerühmad,rahvad,hõimud,kultuuri-jaühiskondlikud elu nähtusi märkivad ühendid : jaapani keel, läänemeresoome hõimud, eesti kirjanik, läti rahvalaul 4.taime-ja loomanimetused: jaapani seeder,prantsuse bokser,kaukaasia lambakoer, tori hobune, siiami kass, atlandi heeringas 5.toote-ja kauban...
Liivlased ise nimetavad end rândalist 'randlased' ja oma keelt rândakêl 'rannakeel'. Pärast I maailmasõda oli liivlasi umbes 1500 inimest, nad elasid Põhja-Kuramaa 12 rannakülas. Siiski hakkasid liivlased vähehaaval mujale kolima, lätikeelses keskkonnas nad enamjaolt assimileerusid. II maailmasõja järel elas rannakülades veel 800 liivlast. Tänapäeval räägib liivi keelt emakeelena vaid 8 inimest. Noorim neist on sündinud aastal 1926. Kokku on liivi keele kõnelejaid 40 ringis. Neid, kes peavad end liivlaseks, on umbes 230 inimest. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Aastal 1923 asutati Lîvõd Lît (Liivlaste Liit), koolides hakati esimest korda fakultatiivainena õpetama liivi keelt. Asutati rahvuskoore ...
Kunst I maailmasõja ajal: Dada ja metafüüsiline kunst Anneli Vaaks Risto Paalonen Dadaism Modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel 1916 1922. Dadaiste on suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Loobuti ühtsest stiilist, prooviti rabada uudsega. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Tunnused: mänguline, pilkav, provokatseeriv. Eelistatud juhuslikud väärtusetud materjalid. Mässumeeleolud levisid pärast sõja lõppu. Siis omandas dada raevuka propagandakunsti maine. Sellelt pinnalt võrsusid pisut hiljem, 1920-ndail sakslase John Heartfieldi sapised fotomontaazid, mis olid ...
Miks puhkes külm sõda? Teine Maailmasõda lõppes 2.sept.1945. Selles sõjas hukkus hulga rohkem inimesi kui I Maailmasõjas, seejuures olid enamik hukkunutest II maailmasõjas tsiviilisikud.Võib väita,et Teine Maailmasõda oli üks jõhkramatest ja verisematest sõdadest mis tol ajal aset leidnud . Teise maailmasõja kaotajad olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Nende vastasteks aga olid USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa, viimased tulid sõjast välja võitjatena. Teise maailmasõja võitjate ühisleer lagunes, kuna endiste liitlaste vahelised vastuolud toodi avalikkuse ette. Külm sõda kestis üle 40 aasta. Külm sõda ei olnud aga sõda, kus armeed oleksid võidelnud. See oli kõikehaarav poliitiline,ideoloogiline ja majanduslik võitlus kahe ideoloogia(kommunismi ja demokraatia) vahel.Võideldi kõikidel elualadel. Näiteks majanduses ja relvade tootmises. 1950-1980 aastatel oli peamine murettekitav küsimus Maailmas võidure...
Esimene maailmasõda kriisidest krahhini Enne esimest maailmasõda ei kujutatud ettegi, milliseks see võib kujuneda. Sõda kujutati ette mitmeti. Arvati, et ei ole võimalik selline kaos ning tekkida võivad ainult piirkondade vahel konfliktid, mis ei kesta kaua ega kujune laastavaks. Samas kujutati ette sõda romantiliselt ning seetõttu osad lihtsalt soovisid seda. Polnud ka organisatsioone, mis oleksid võinud ära hoida riikide konflikte. Sõjas polnud kindlat algatajat, kuna riikide vahelistest kriisidest oli ilmselge, midagi suuremat on tulemas kui väikesed konfliktid ja riikidevahelised lahkhelid. Kuid enamuste kriiside põhjuseks oli Saksamaa soov saada domineerivaks riigiks Euroopas. Ta soovis vallutada endale uusi kolooniaid ja olla üks suurim riik kogu maailmas. See omakorda tekitas pahameelt Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaale, kuna Saksamaa kujutas neile ohtu. Loodud liidud Kolmikliit...
Miks puhkes külm sõda? Teine Maailmasõda lõppes 2.sept.1945. Selles sõjas hukkus hulga rohkem inimesi kui I Maailmasõjas, seejuures olid enamik hukkunutest II maailmasõjas tsiviilisikud.Võib väita,et Teine Maailmasõda oli üks jõhkramatest ja verisematest sõdadest mis tol ajal aset leidnud . Teise maailmasõja kaotajad olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Nende vastasteks aga olid USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa, viimased tulid sõjast välja võitjatena. Teise maailmasõja võitjate ühisleer lagunes, kuna endiste liitlaste vahelised vastuolud toodi avalikkuse ette. Külm sõda kestis üle 40 aasta. Külm sõda ei olnud aga sõda, kus armeed oleksid võidelnud. See oli kõikehaarav poliitiline,ideoloogiline ja majanduslik võitlus kahe ideoloogia(kommunismi ja demokraatia) vahel.Võideldi kõikidel elualadel. Näiteks majanduses ja relvade tootmises. 1950-1980 aastatel oli peamine murettekitav...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Seevastu diktatuur aga majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Miks siis osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Pärast Saksa keisririigi langust kehtestatud demokraatlikul Weimari vabariigil oli palju mõjukaid vastaseid. Ohvitserkond, ametnikud, suurmaaomanikud ja töösturid olid avalikult demokraatia vastu. Nad süüdistasid Weimari vabariiki kõikides Saksamaad tabanud hädades. Kaotatud sõda, võitjate üleolev suhtumine sakslastesse, pettumus Versailles' süsteemis, majanduslik ebakindlus ning poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine muutusid tugevaks väetiseks totalitarismi põllul. Sellele lisandus ka hirm kommunismi ees. Esi...
Abstraktsionism MICHAEL REILJAN 32. KK Kaasaegne · Abstraktsionism on abstraktne maal: kunstisuund Natalia Plachta maalikunstis Fernandes. Where are skulptuuris ja graafikas. you I. · Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil maailma ja kõige sellega kaasneva kujutamine · Abstraktsionism kasvas välja mitmest 20. sajandi kunstivoolust. Esimene töö Vassili Kandinsky "Esimene abstraktne akvarell", u 1913 Abstraktsionismis arenes välja kaks põhisuunda ekspressiivne abstraktsionism konstruktiivne ehk geomeetriline (Vassili Kandinsky, Paul Klee) : abstraktsionism (Kazimir Malevits, Piet Mondrian): Ekspressiivne abstraktsionism on üks abstraktsionismi Geomeetriline abstraktsionism; on vormidest, mille eesm...
Kristiine Kõiv 12AÕ Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? Minu arvates ei oleks olnud see võimalik ja järgmiste näidetega hakkan ma seda tõestama. Esimene maailmasõda lõppes aastal 1918 Antanti riikide võidu ja Saksamaa ning tema liitlaste kaotusega. Saksamaa oli sunnitud arvestama võitjariikide poliitikaga, kuna viimane määras suuresti tema olukorra. Saksamaa kirjutas alla Versailles´i lepingule, kuid polnud rahul nende tingimustega ja luges neid ebaõiglaseks, kuna pidi loovutama nt. Elsass-Lotringi Prantsusmaale, Klaipeda Leedule ja tekkis ka n-ö Poola koridor. Saksamaa pidi Antanti riikidele maksma ka reparatsioone, mis tekitas talle tõsiseid majandusprobleeme. Kui ta ei suutnud neid maksta, okupeeris Prantsusmaa 1923. aastal suurima tööstuspiirkonna Ruhri ja Saksmaal algas hüperinflatsioon. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas...
I MAAILMASÕDA (1914 - 1918) 1. Sõja puhkemise põhjused: • Alahinnati ohtu • Sõda romantiseeriti & lihtrahvas pidas seda põnevaks • Organisatsioonide puudumine, mis kriise reguleeriks • Diplomaatja oli vigane ning korrast ära 2. Maailmasõja ajendiks oli Austria-Ungari ertshertsog F. Fredinandi tapmine (1914), mis tekitas paljudes pahameelt. 3. Sõdivate poolte sõjaplaanid: Saksamaa (Kolmikliit) • Schlieffeni plaan • Prantsusmaa kiire purustamine • Seejärel vägede paiskamine Venemaa vastu • Sõda tuli võita 3-4 kuuga Austria-Ungari (Kolmikliit) • Sõdis mitmel rindel • Väiksem väeosa Serbiasse Prantsusmaa (Antant) • Plaan 17 • Üritas vältida sõja puhkemist • Piirile rajati tugev kindlustuste süsteem • Kandvaks ideeks oli hoogne pealetung Saksale Inglismaa (Antant) • Sõjaplaan puudus • Koostöö Prantsusmaaga Venemaa (Antant) • Nõrgalt ette valmistunud • Armee suur ...
Versailles' süsteem kas lüüasaanute karistamine või uus kord? Peale I maailmasõda, mis toimus 28. juunist 1914 - 11. novembrini 1918, kujunes Euroopas välja poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid uute riikide teke Ida- ja Kesk- Euroopas ning vanade impeeriumite kadumine. Lepingud, mis moodustasid Versailles' süsteemi, sõlmiti Pariisi rahukonverentsil, mis kutsuti kokku pärast I maailmasõda 18. jaanuaril 1919. Nende lepingutega lõpetati I maailmasõda ja alustati Euroopas uut korda. Üheks peamiseks karistuseks võib lugeda seda, et Saksamaa pidi maksma reparatsioone. Võitjariigid soovisid rahuleppega sundida Saksamaad korvama tekitatud sõjakahjusid, nad tahtsid Saksamaad nõrgestada selleks, et ta ei kujutaks võitjatele edaspidi sõjalist ohtu. Kõige karmimaid rahutingimusi ...
Ajaloo KT ptk-idele 3, 3a, 4, 5 1.Miks demokraatia pärast I maailmasõja laienes? · Sõja võitjad olid demokraatlikud riigid · Valimisõiguse laienemine (töölistel ja naistel) 2.Millised põhimõtted väljendusid konservatismis, liberalismis, sotsialismis, sotsiaaldemokraatias ? · Konsevatism- pooldada vanu traditsioone, riiki ja mittesekkumist majandusellu, kaitstes vaba turgu · Liberalism- uuendustele vastuvõtlikud, kaitstes isikute vabadusi ja vabaturumajandust · Sotsialism ja Sotsiaaldemokraatia- riik peab toetama abivajajaid, inimesed peavad olema varaliselt võrdsed, kõikidele valimisõigus 3.Millist ideed kandsid endast fasism, natsionaalsotsialismis, kommunismis? Mis oli neis sarnast ja mis erinevat? · Fasism ja natsionaalsotsialismis- saavutada majanduslik õitseng ning õnnelik elu, tuli vaenlased muidugi hävitada · Kommunism- ajaloo liikumapanemiseks...
Esimese maailmasõja mõjud maailma majanduses Esimene maailmasõda, mis kestis 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva, ületas oma ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult kõik varasemad sõjad. See oli kõige kallim seni peetud sõdadest, mis sai peamiseks põhjuseks ka ülemaailmsele majanduskriisile. 11. novembril 1918. aastal kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule ning sellega lõpetasid kogu maailma rusuva sõja. Kuidas aga mõjutas I maailmasõda Euroopa riikide majandust? Igapäevase elu taastamine nõudis palju raha ja jõudu. Kriisi põhjusteks võib mainida esiteks ületootmist. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta ja tarbida. Teiseks võib välja tuua vale majandamise. See tähendab seda, et riigi toel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda. Hiljem aga ei suudetud laene tagasi maksta. Hea näitena saab välja tuua Saksamaa. Ühendriikide rahandusministri Dawesi plaan s...
Miks tekkis kahe maailmasõja vahel paljudes Euroopa riikides diktatuur? 28. juulil 1914. aastal alanud Esimene maailmasõda lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne vaherahu. Esimese maailmasõja võitsid Antanti riigid: Prantsusmaa, USA, Suurbritannia. Maailmasõja mõjul lagunesid mitmed suurriigid: Austria- Ungari kaksikmonarhia, Venemaa keisririik, Türgi sultaniriik. Impeeriumide lagunemised tõid eelduse uute riikide tekkeks: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia nimetus kasutusel aastats 1929. Kuna maailnasõja võitsid demokraatlikud suurriigid (USA), valisid demokraatia tee ka kõik uued tekkinud riigid. Samuti kehtestati demokraatia ka mitmetes endistes mittedemokraatlikes riikides (Saksamaa). 1. septmbril 1939. a. Tungisid Saksamaa ja Slovakkia Poolale kallale ning puhkes Teine maailmasõda. Uutest, pärast Esimest maailmasõda tekkinud riikidest, suutsid ainult ...
Brasiilia 20.saj lõpul ja 21.saj algul Sander Valt Kenner Talisainen Üldisem informatsioon 1882 saavutas iseseisvuse, sai keisririigiks On Lõuna-Ameerika suurim riik rahvastik: 202 656 788(2015a) pindala 8 511 965 Riigikeeleks on portugali keel Varasemast ajaloost 1822 saavutas iseseisvuse, sai keisririigiks Esimene keiser Pedro I 1824 võeti vastu esimene Brasiila põhiseadus 1889 toimus riigipööre, mil likvideeriti monarhia ja loodi Brasiila vabariik 20.saj keskpaik Pärast teist maailmasõda ei kuulunud Brasiila otseselt ei ida, ega lääneblokki (oli sõltumatu) Valitses sõjaline diktatuur 1964 João Goulart kukutati sõjaväelise eliidi poolt ja CIA abiga ning uueks presidendiks sai sõjaväe ülemjuhataja Castelo Branco Kujunes välja demokraatlik-bürokraatlik diktatuur Presidendid Castelo Branco (1964-67) Costa de Silva (1967-69) Emílio Garrastazu Médici (1969-74 Ernesto Geisel (1974-79...
Kuuba Peale II maailmasõda Olukord peale II maailmasõda * Domineerisid sõjaväelised diktatuurid * Sagedased valitsuste vahetused, kodusõjad ja sõjaväelised riigipöörded * Majanduslik mahajäämus Lääneriikidest * Majanduslik sõltuvus andis suurriikidele võimaluse sekkuda riigi sisepoliitikasse. Fulgencio Batista y Zaldívar (16.jaanuar 1901 6.august 1973) * 19341940 oli Kuuba sõjaväe staabiülem ja poliitiline juht * 19401944 ja 19521959 oli Kuuba president * 19521955 presidendi kohusetäitja * Esimene mittevalge, kes sai Kuuba presidendiks. Kuuba revolutsioon * Kuuba revolutsioon oli osa kommunistlikust maailmarevolutsioonist, millega loodeti kukutada senine kord ja asendada see õiglasema ühiskonnaga. * 1956.aastal kohtus kuulus Kuuba revolutsionäär Che Guevara Mehhikos vendade Fidel ja Raul Castroga, kes valmistusid kukutama Kuuba presidenti Batistat....
Evald Okas 28.nov.1915 ELULUGU (1) Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. 2 ELULUGU (2) Jaroslavli vangilaagris tutvus Okas tuntud eesti kunstnikega nagu Aino Bach ja Richard Sagrits, kes juhendasid teda ning aitasid tal oma kunstioskusi viimistleda. Nõukogude võimu poolt ettemääratult pidid kõik kunstnikud tollel ajal viljelema kunsti sotsialistliku realismi zanris. 3 ELULUGU (3) Pärast vangistuse lõppu läks Okas edasi õppima Moskva Akadeemiasse. 1950. aastate lõpuks teenis Okas elatist peamiselt eksliibriste söega joonistamisega. 1950. aastatel lubati Okasel hakata reisima ning näitusi avama: alguses ainult Nõukogude Liidu piires, kuid hiljem ka...
Muudatused Esimeses maailmasõjas 1914. aastal alanud Esimene maailmasõda muutis inimkonna tulevikku õpiti tööstuslikult tapma. Kogu tööstus oli allutatud sõjatehnika tootmisele ja väljatöötamisele. Oma ulatustelt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas see kõik senised sõjad. Üks otsustavamaid muudatusi Esimeses maailmasõjas oli positsioonisõda. Peale Schlieffeni plaanitud välksõja läbikukkumist 1914. aasta septembris hakati rajama kaevikuid. Tolleaegne tööstusühiskond suutis pikaajaliselt kaevikutes varjuvaid sõdureid toita ja neid laskemoonaga varustada. Aja jooksul kaevikuid muudkui täiustati, selleks kasutati betooni ja okastraati ning nende põhiplaanid hakkasid juba labürinti meenutama. Positsioonisõda pani sõja venima, rindejoon liikus väga vähe. Näiteks kestis Verduni lahing ligi 10 kuud ja selles hukkus umbes miljon inimest. Mobiliseeritute arv oli samuti väga suur, erinevatel andmetel kuni 70 miljonit meest, nii oli kogu aeg...
Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnased ja erinevad jooned 18. saj keskpaigas valitses Euroopas rahvuslik idee, välja arvatud Vene impeerium, kes tegeles ääremaade venestamisega. Selleks ajaks olid Eestis juba tekkinud esimesed eesti soost haritlased ja üliõpilaskonnad, kes kandsid endas riikliku autonoomia ideed. 1905. aastal ebaõnnestunud Jaapani sõja tõttu oli tsaar sunnitud kehtivat karmi korda veidi lõdvendama, mille tulemusena said esimesed eestlased riigituumasse ja kohalike linnavalitsuste etteotsa. Enam-vähem normaalse arengu lõpetas Esimene maailmasõda. Sõjaks ettevalmistamata Venemaa kandis suuri kaotusi ja praktiliselt kaotas võitlusvõime, seda kasutasid ära bolsevikud, kes saksa sõjaväe luure rahade abil panid toime revolutsiooni, nende sündmuste keerises tekkis Eestil võimalus taotleda autonoomiat, mille taustal lubas ajutine valitsus formeerida eesti soost sõduritest ja ohvitseridest rahvusväeo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
