Geenius ja tema looming Mozart on üks kõigi aegade geniaalseimatest heliloojatest. Mozart sündis Salzburgis 1756 aastal, tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse. Isa korraldas esinemisi Euroopa tähtsamates keskustes ning avaldas esimesed teosed. Nelja aastaselt hakkas Mozart klaverit mängima, viiesena andis ta oma esimese kontserti. Lapsepõlv möödus tal reisides. Isa nõudis Mozartilt rohket töötamist ja selline kurnav eluviis võis põhjustada Mozarti nõrga tervise ja varajase surma. 1773. tuli võimule Salzburgis uus vürst-peapiiskop, kes määras Mozartile õukonnakapellis stabiilse palga ja piiras reisimist. Konfliktid süvenesid ja 1781. lahkus ta õukonna teenistusest, jätkas tegevust Viinis vabakunstnikuna. Viinis andis ta kontserte ja tegutses muusikaõpetajana. Viinis ta abiellus ning tutvus Haydniga. Seal võeti vastu paremini Haydni muusikat, ...
Giuseppe Verdi Anastassia Prokopenko 11a Õpetaja: Eteri Parts Kokkuvõte Täielik nimi Giuseppe Verdi Francesco Fortunino Sünnikuupäev 10. oktoober 1813 Sünnikoht Roncola, Prantsusmaa Surmaaeg 27. jaanuar 1901 (87 aastat) Surma koht Milan, Italy Riigid Parma Suurhertsogiriigi, Lombardo-Veneetsia kuningriik, Itaalia kuningriik (1861-1946) Itaalia Kuningriik Kutsealad helilooja, dirigent Töövahendid klaver Elulugu Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli trahteripidaja. Verdi perekond kolis Piacenzast Bussetosse.Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11-aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. 20-aastaselt läks ta õpingute jätkamiseks Milanosse. Ta tahtis astuda sealsesse konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal o...
Seejärel läks Helgi hoopis kokaks õppima. Arvas, et see on hea kindel värk. Samasse aega Helgi Sallo kooli lõpetamisega langes ka Teatriühingu Draamateatri lavakunstistuudio avamine, kuhu ta ka vastu võeti. Aastal 1964 kutsuti Helgi Sallo Estonia teatris dirigendina debüteeriva Eri Klasi soovitusel tema dirigeeritud muusikalilavastusse "West Side'i lugu" (konservatooriumi lavakunstikateedri 2. lennu diplomilavastusse) Maria ossa. Selle esietendus toimus Estonias 30.detsembril 1964. Peale Maria rolli sai temast Estonia solist. Kuigi Helgi Sallo ei ole saanud korralikku muusikalist eriharidust teatakse teda peamiselt imelise häälega lauljana. Laulmist õppis ta konservatooriumi ettevalmistusosakonnas professor Tiit Kuusiku juures aastatel 1967 kuni 1969. 4 - töö Pärast õppestuudio lõpetamist 1965. aastal sai temast Estonia rahvusooperi koosseisuline solist. Tal on olnud üle viiekümne rolli ooperites, operettides ja muusikalides
teatri eripära-Amfiteater, teater võis sarnaneda klassikalise ooperiga, Naisosad täideti meesnäitlejate poolt, kanti uhkeid rõivaid, kasvu suurendati koturnide abil-taldade, parukad, mängiti lageda taeva all, eesriie puudus, draamavõistlused-Aischylos võitis 13 korda, 3 f esinesid korraga, esitasid 3 erinevat tragöödiat. draamažanrid-kujunes 18.saj, komöödia, tragöödia ja draama Kuningas Oidipus- Ateena näitekirjaniku Sophoklesevärsstragöödia, mis esietendus umbes 429 eKr, Sisukokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti] Tragöödia süžee põhineb Antiik-Kreeka legendil Teeba kuningaLaiose pojast Oidipusest, kelle isale oli ennustatud, et tema poeg tapab ta ning abiellub tema naisega. Püüdes ennustatut vältida, andis Laios karjasele käsu poeg tappa, karjane aga halastas lapsele ning jättis ta ellu. Suureks kasvanuna naasis Oidipus kodumaile. Teel juhuslikult Laiosega kohtudes ei tundnud nad teineteist ning neil tekkis tüli, mille
kirjanikuks. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. Isa survel alustas ta juuraõpinguid, kuid jättis need pooleli. Regendi (Orléans’i hertsogi Philippe II) pihta suunatud satiirid (terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil), mis omistati Voltaire’ile, viisid ta 1717. aastal 11 kuuks Bastille vanglasse. Pool aastat pärast vabanemist esietendus tema tragöödia “Oidipus”, millel oli suur menu ja mis pani aluse tema kuulsusele näitekirjanikuna. 1723. aastal tegi vanglas visandatud eepos “Poeem Liigast” Voltaire’i kuulsaks üle Prantsusmaa. Regent (riigipea monarhistlikus riigis) püüdis mässumeelset kirjameest siduda valitsevate ringkondadega, pakkudes talle autasusid, pensioni ja kohta õukonnas, Voltaire aga keeldus. Selle vastuolu tõttu aadlikuga ähvardas teda 1726.
Romansse kirjut 1.-sed poolprofesionaalsed Vene helil A. Varlamov ("Tuisk"), A. Aljabev ("Ööbik"), A. Verstovski ("Must sall") M. Glinka: 1804- 1857. Sünd Smolenski kuberman mõisniku pojana. Oli autodidakt. 1822 lõpet Peterb pedagooglise instit. 1819 kohtus Puskiniga, kes soovit luua Venepärast muus. 1830 oli Itaalias, tekkis mõte kirjut ven pärane rahvuslik oop. Oop aluseks said sündm venemaa 17.saj alguse ajaloost. Pealk sai "Ivan Sussanin". Esietendus 1836, vastuvõtt vastuoluline. Al 20-test viibis palju W-eur, kuna tema kodumaal võeti loomingut vastu kriitil. Suri 1857 Berliinis. Maeti ümber Venemaale. Looming: lähtus vanemast vene rahvamuus-st, eriti bõliinadest. Loomingusse kuulub 2 ooperit ("Ruslam ja Ludmilla"). Instr muus: "Kamaarinskaja", "Valss-fantaasia", Hisp reisi muljetel valminud avamängud "Aragoonia hota" ja "Öö Madriidis". Pani aluse Vene rahvusl muus.koolkonnale.
· Eve Andre Lumivalgeke, «Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi» ja Julia, «Romeo ja Julia». Rahvusooper Estonia. Tantsulavastuste auhind · «Faasid» elava muusika ja koreograafia rikastav kahekõne, aktuaalse teema kunstiliselt veenev teostus ning järjepidevus oma stiili arendamisel ja järelkasvu koolitamisel. Fine5. Algupärase dramaturgia auhind Auhind vaadeldava aasta jooksul lavale jõudnud algupärase teatriteksti eest. · Jaan Undusk «Boulgakoff» (lavastaja Margus Kasterpalu, esietendus 13. jaanuaril 2008 Eesti Draamateatris). Kõrge kirjakultuuriga näidend looja valikutest loomistungi, võimu ja vaikimise vahel. Sõnalavastuste muusikalise kujunduse auhind Antakse mõjuva ja lavastuse ideed oluliselt toetava sõnalavastuse (ka selleks puhuks kirjutatud originaalmuusika) muusikalise kujunduse eest. · Chalice parim originaalmuusika lavastusele «Perikles» (NO99). · Marius Peterson muusikaline kujundus lavastusele «Linn», «Metsik» ja «Maarja
Straussi loomingus. Viini Karlteater tellis selleks, et madalseisust välja jõuda, uue opereti Johann Straussilt. Strauss oli siis juba üle 70 ja ei võtnud tellimust vastu. Siis lepiti kokku, et uus operett kirjutatakse Straussi varasemate oopuste põhjal neid oli tal tervelt 477! Heliloojale tuli appi dirigent Adolf Müller. Kui opereti muusika-dramaturgiline plaan oli valminud, haigestus helilooja ja suri 3.juunil 1899. Dirigent oli sunnitud töö lõpetama ning ,,Viini veri" esietendus 25.oktoobril 1899 erilise eduta meloodiad olid publikule liiga tuttavad. Alles mõned aastad hiljem kuulsas An der Wien- teatris saatis operetti menu. Ja sealt alates kõikjal. Võib-olla on õigustatud väide, et ,,Viini veri" jääb alla ,,Nahkhiirele", kuid seda siis ainult liberetto osas. Muusikaliselt kuulub siia uskumatult palju igihaljaid lugusid. Pärast Johann Straussi surma ilmus lavale arvukalt operette, mis baseerusid tema muusikale. ,,Viini veri", 1899, oli neist esimesi
Birgit Nilsson Montserrat Caballe´ Enrico Caruso (1873-1921) Luciano Pavarotti Jose Carreras KUULSAID OOPERIDIRIGENTE Arturo Toscanini (1867-1957) Wilhelm Furtwängler (1886-1954) Herbert von Karajan (1908-1989) EESTI OOPER Eestis on kaks ooperi- ja balletiteatrit- "Estonia" teater Tallinnas ning "Vanemuine" Tartus. Algul lavastati seal sõnalavastusi, laulumänge, operette, hiljem ka oopereid ja ballette. Esimene eesti ooper on Evald Aava (1900-1939) "Vikerlased", mille esietendus toimus "Estonia" teatris 1928.aastal. 1929.a. ilmus "Estonias" lavale Artur Lemba "Kalmuneid", aasta hiljem tema "Armastus ja surm" ning 1933.a. "Elga". 1935.a. korraldati "Estonias" ooperite konkurss, kuhu laekus 6 lavateost. EESTI OOPEREID Gustav Ernesaks, "Tormide rand", "Pühajärv" Eugen Kapp, "Tasuleegid", "Rembrandt" Eino Tamberg, "Raudne kodu", "Cyrano de Bergerac" Veljo Tormis, "Luigelend" Eduard Tubin, "Barbara von Tisenhusen", "Reigi õpetaja" Raimo Kangro "Ohver"
a. Tartus esimese sümfooniaorkestri. Miina Härma esitas lisaks komponeerimisele ise orelimuusikat ja oli tunnustatud koorijuht. Sajandivahetusel lisandusid nimetetuile Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Peeter Süda, Rudolf Tobias jt. · Jätkus laulupidude traditsioon. Suurenes esinejate arv. Lisandusid koorid ja orkestrid ning mitmekesistus repertuaar, pidevalt kasvas eesti algupärandite osakaal. · Eesti teatri sünnidaatumiks on 24. juuni 1870. aastal, mil ,,Vanemuises'' esietendus Lydia Koidula näidend ,,Saaremaa onupoeg''. Aasta hiljem jõudis näitemäng ,,Estonia'', seejärel Narva ,,Ilmarise'', Viljandi ,,Koidu'' ja Pärnu ,,Endla'' seltsi. · 1878. a. asus ,,Vanemuise'' juhiks August Wiera ning kutselise teatrini jõudis ,,Vanemuine'' 1906. aastal, mil teatrijuhi töö võttis üle Berliinis lavastamist õppinud Karl Menning. Samal aastal muutus kutseliseks ka ,,Estonia'' ning veidi hiljem Pärnu ,,Endla''
üllatuseks nii Sergole endale kui ka kaaslastele. Positiivsest uudisest teavitas noormees oma vanemaid sõnadega "Nüüd saab minust näitleja". Karjäär Neljaaastase õppimisperioodi jooksul jõudis Sergo Vares kaasa teha mitmetes kooli lavastustes. Esimene 22. lennu etendus mängiti 19. märtsil 2004 Eesti draamateatris, kui kursusejuhendaja Priit Pedajase lavastajakäe all jõudis lavale Madis Kõivu "Finis nihili". Pool aastat hiljem esietendus William Shakespeare'i "Suveöö unenägu", kus sisenemine haldjametsa oli paras pähkel nii tegijatele kui vaatajatele. 2005. aastal sai lavaküpseks neli lavastust. Lisaks etendustele "Tom Cruise ja liblikad" ja "Loomade farm" lõid lavakunstikooli üliõpilased kaasa pärimusteatri Loomine mängus Kalevala ainetel loo pealkirjaga ,,Lemminkäinen" ning Anton Tsehhovi teoses "Kirsiaed". Pärast lavakunstikooli suundus noor ja andekas näitleja tööle teatrisse NO99
Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus. Lydia Koidula on selle Eesti oludele ja ärkamisaja ideedele kohandanud. Lisaks kirjutas ta etendusele laulud ja viisid ning saatis etendust klaveril, peale selle muretses veel parukate, kostüümide ja jumestuse eest. Etenduses mängisid kaasa Koidula vend ja tema sõbrad. Siis ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised. Lydia Koidulalt pärit olid ka näidendid "Kosjakesed ehk Maret ja Miina", mis esietendus 1870. aastal ning 1871. aastal etendunud "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 1870 aastat loetaksegi Eesti teatri sünniks, mis kulges laulu- ja mänguseltsides. Seltsid ja näiteliikumised kerkisid meeletult üle Eesti. Aja möödudes loodi juba järgmine innukas tegutsev "Estonia" selts ning 1881.Võru Kandle Selts, kel tänu neile arenes teater Lõuna-Eestis. Esimesteks kutselisteks liikumisteks said 1906 Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla.
"SUGAR ehk Dzässis ainult tüdrukud" libreto, mis tähendab mõne vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslikku alust, kirjutas Peter Stone Robert Thoereni jutustuse ning Billy Wilderi ja I.A.L. Diamondi filmi ,,Some like it Hot" järgi. Selles 1959. aasta kuulsas komöödiafilmis mängisid värvikaid peaosi Marilyn Monroe, Tony Curtis ja Jack Lemmon. 2000. aastal kuulutas Ameerika Filmiinstituut filmi "Some Like It Hot" Ameerika kõigi aegade olulisimaks komöödiafilmiks. Muusikal ,,Sugar" esietendus 1972. aastal Broadway'l Majestic Theatre's, peaosades Elaine Joyce, Robert Morse ja Tony Roberts. Eestis on seda muusikali varem lavastatud Vanemuise teatris aastal 1988 (lavastaja Ago-Endrik Kerge) ning Estonia teatris aastal 2000 (lavastaja Neeme Kuningas). Libretot täiendas Mare Tommingas. Laulusõnade autor on Bob Merrill ja nende tõlkijaks Kelli Uustani. Lavastaja oli Mare Tommingas. Muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm. Dekoratsioonikunstnikuks Jaanus Laagriküll
Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Neid luues püüdis ta tabada inimtunnete kõige peidetumaid varjundeid. Tal oli kuus sümfooniat, avamäng fantaasia ,,Romeo ja Julia", sümfoonilised fantaasiad ,,Torm", ,,Francesca da Rimini", ,,Itaalia capriccio". Üheks tema tippteoseks on ooper "Jevgeni Onegin". Ooperis säilib Puskini idee - aadli sisutu eluviisi hukkamõist. Ooper on lüürilise põhikarakteriga. Sellesse ooperisse valas helilooja oma tunded ja hinge. Ooperi esietendus toimus 29. Märtsil 1879 Moskva Väikeses Teatris. Huvi ooperi vastu oli suur, kuid menu jäi kesiseks. Tema ooperid olid veel ,,Padaemand", ,,Jolanthe", ,,Vojevood", ,,Opritsnikul", ,,Kuldkingakesed" jpt. "Padaemandat" peetakse koos "Jevgeni Oneginiga" helilooja parimateks ooperiteks. Muusikaliselt on Tsaikovski ooperites esiplaanil vokaalne külg. Tsaikovski pole maailma muusikakultuuri ajalukku läinud mitte üksnes suure sümfonistina ja ooperi heliloojana, vaid ka balletireformaatorina
kompositsiooni ning võitis terve hulga koolisiseseid preemiaid. 1857.a võitis ta ka ihaldusväärse Rooma preemia ning veetis järgnevad 3a Itaalias. Selle perioodi loomingust on säilinud ainult 4 teost, k.a. koomiline ooper ,,Don Procopio". Kodumaale naasnud, ütles ta ära õppejõukohast Pariisi konservatooriumis, peletas kiusatuse tegeleda kontsertpianistina ning jätkas Rooma preemiaga seotud kohustuste(komponeerimine) täitmist. 1863.a esietendus Pariisi Theatre-Lyrique'is Bizet ooper ,,Pärlipüüdjad", mis võeti üsna jahedalt vastu, kuid millest sai esimene teos, mis on säilitanud koha ka tänapäeva teatrite mängukavades. Järgnevad aastad teenis Bizet leiba klaverisaatjana(tema noodist lugemise oskus oli fenomenaalne), teiste heliloojate teoste arranzeerimisega ning andis klaveritunde. 1868.a tõi heliloojale hulganisti kaasa loomuingulisi ebaõnnestumisi ja teravat kriitikat. Kui 1870.a
Lavastuse "Coppelia" arvustus Leo Delibes'i ballett "Coppelia", 5. Mai 2012 Rahvusooper Estonias. Maailmaesietendus oli 25.mail 1870 Pariisi Operas, kuid Estonia Rahvusooperi esietendus toimus 4.märtsil 2010 aasta. Solistideks Eve Andre, kes mängis naispeaosa Swanildana, ja Sergei Upkin, kes oli Swanilda kihlatu Franz. Dirigendiks Risto Joost, lavastaja Inglane Ronald Hynd ning kunstnikuks Itaaliast pärit Roberta Guidi di Bagno. · Eve Andre lõpetas 1996. aastal Tallinna Ballettikooli ning töötab samast aastast Rahvusooper Estonias. On mänginud mitmetes kuulsates balletides peaosi, näiteks
etendust ,,Kolm õde" neljas vaatuses. Näidend kestis kogupikkuses umbes kolm tundi ning sellel oli üks vaheaeg. ,,Kolme õe" autor on Anton Tsehhov, kes sündis 1860. aastal 29. jaanuaril Taganrogis. Ta on kirjutanud kuus näidendit ning hulgaliselt jutustusi ja novelle. 1884. aasta detsembris haigestus mees tuberkuloosi. 1904 suri Tsehhov 44-aastaselt juues sampanjat oma abikaasa kõrval. Näidend valmis 1900. aastal ja esietendus 31. jaanuaril 1901 Moskva Kunstiteatris. Eesti draamateater tõi etenduse lavalaudadele juba viiendat korda. Olulisemad tegijad, tänu kellele näitemäng teoks sai: lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Ervin Õunapuu, muusikaline kujundaja Liisa Hirsch, etenduse juht Karin Undrits. Teose on tõlkinud Otto Samma. Osades olid Mait Malmsten (Prozorov), Liis Haab (Natasa), Kersti Heinloo (Olga), Merle Palmiste (Masa), Marta Laan (Irina), Taavi Teplenkov (Kulõgin), Jan Uuspõld
1862 rajati Peterburi Konservatoorium 1866 rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857) 10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis 1824-1828 töötas riigiametnikuna 1837-1839 õukonnas laulukapelli juht Vene klassikalise koolkonna rajaja Loomingus kasutas rahvuslikkust LOOMING Ooperid: - Ajalooline "Ivan Sussanin" (1836) - Muinasjutuline "Ruslan ja Ludmilla" (1842) 1836. a esietendus ooper "Ivan Sussanin" - Peterburi uue ooperimaja avamine Orkestriteosed: Romansid: - "Kamaarinskaja" - "Ma meenutan üht - "Valss-fantaasia" kaunist hetke" - "Öö Madridis" - "Lõoke" - "Aragonia Jota" DARGOMÕZSKI (1813-1869) Vene helilooja Jääb Glinkale alla nii loomingult, tasemelt kui ka mahult Jutustab klasside vastuoludest Uued laululiigid: - Satiiriline laul (nalja, kritiseerivad) - Stseenid elust (pildikesed) LOOMING Teemad:
-sõna ja tegevus võrdseks muusikaga -vajalik näitlejameisterlikkus -aariatelt liigne virtuoossus, lihtsamaks -lavakujundus lihtsamaks -avamäng annab teose karakteristika -Mozart segab esimesena tõsise ja koomilise ooperi jooni -jälgib muusikas tegelaste psühholoogiat -dramaturgiline areng läbib ka muusikat. Figaro pulm. Pr kirjaniku Beaumarchaise näidendi järgi. Näidend tunnistati monarhide poolt ohtlikuks, keelati lavastamine Libretot pehmendati (Da Ponte) 1786 esietendus. Tegelased: Figaro toapoiss, tema armastatu Susanna toatüdruk, krahv, krahvinna Tegevus toimub ühe päeva jooksul, sellest ka alapealkiri Pöörane päev Alamrahva hulgast pärit peategelane Figaro irvitab tema kõrguse krahvi üle ning saavutab võidu. Figaro on oma au, õiguste ja õnne eest võitleja, järjekindel nagu kaasaegne revolutsiooniline ajastu. Ooper on loodud koomilise ooperi traditsioone järgides, kuid mitte ainult - lõbus, kuid täis sügavaid eluprobleeme. M
vaatusest. 7. Armujook- Gaetano Donizetti Ooper „Armujook“ valmis heliloojal vaid mõne nädalaga ja sellest on saanud tänapäeval üks enamesitatud Gaetano Donizetti oopereid „Lucia di Lammermoori“ (1835) ja „Don Pasquale“ (1843) kõrval. Teoses põimuvad liigutav armastuslugu ja naerutav huumor kerguse, särava vaimukuse ja kauni muusikaga, millest tuntuim on tenoriaaria „Una furtiva lagrima“. 1832. aastal toimunud võidukas esietendus tegi Donizettist silmapilkselt ühe tuntuma itaalia ooperihelilooja. „Armujook“ on kirjutatud 18. sajandi opera buffa traditsioone järgides ja pakub kuulamisnaudingut ka kõigile 19. sajandi bel canto gurmaanidele. Vanemuine: 8. Jevgeni Onegin- Pjotr Tšaikovski Aleksandr Puškini samanimelisele värssromaanile loodud ooper „Jevgeni Onegin“ on vaieldamatu meistriteos vene ooperiklassikas. Unistav ja tagasihoidlik Tatjana armub elupõletajast Oneginisse, kuid mees
1866 – rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857) 10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis 1824-1828 töötas riigiametnikuna 1837-1839 õukonnas laulukapelli juht Vene klassikalise koolkonna rajaja Loomingus kasutas rahvuslikkust LOOMING Ooperid: - Ajalooline “Ivan Sussanin” (1836) - Muinasjutuline “Ruslan ja Ludmilla” (1842) 1836. a esietendus ooper “Ivan Sussanin” - Peterburi uue ooperimaja avamine Orkestriteosed: Romansid: - “Kamaarinskaja” - “Ma meenutan üht - “Valss-fantaasia” kaunist hetke” - “Öö Madridis” - “Lõoke” - “Aragonia Jota” ALEKSANDR DARGOMÕŽSKI Vene helilooja (1813-1869) Jääb Glinkale alla nii loomingult, tasemelt kui ka mahult Jutustab klasside vastuoludest Uued laululiigid: - Satiiriline laul (nalja, kritiseerivad)
Louis XV-le meeldis "Kevad" eriti ning ta lasi seda uuesti ja uuesti esitada, teinekord ka ootamatutel hetkedel. 1730. aastal läks Vivaldi Prahasse, mis oli tol ajal muusikat, eriti aga ooperit armastav linn. Seal kanti esmakordselt ette kaks äsjakirjutatud ooperit, mille noodid tänaseks säilinud pole. Pärast seda läks Vivaldi tagasi oma kodulinna Veneetsiasse . 17331735 kanti Veneetsias ja Veronas ette mitmed Vivaldi uued ooperid, sealhulgas ka "L'Olimpiade", mille esietendus toimus 1734. aastal Veneetsias. 1736. aastal sai Vivaldist ooperiteatri impressaario ja kunstiline juht Ferraras. Vivaldi pidi tooma 1737. aasta lõpuks ühe oma ooperi lavale, kuid ootamatult sai takistuseks tema kunagine preestriamet. Nimelt oli Ferrara peapiiskop, kardinal Tommaso Ruffo alustanud kampaaniat, võitlemaks vaimulike moraalituse vastu. Vivaldi oli aga peaaegu kohe pärast preestriks saamist loobunud missade andmisest
Saksa rahvuslik ooper Anu-Mai Lillo [email protected] · Saksa ooperi keskuseks sai 19. saj. alguses Dresden. · Saksamaa ooperielu oli mõnevõrra kiratsevas seisundis. · Olukord paranes, kui ooperitruppi hakkas 1817.a. juhtima silmapaistev helilooja, dirigent ja lavastaja Carl Maria von Weber. Carl Maria von Weber (1786-1826) Uuendusena viis sisse dirigeerimise dirigendikepikesega. Ooper ,,Nõidkütt" · Esietendus toimus Berliinis 1821. a. · Ooperile sai osaks erakordne triumf. · Etenduse järel sai Weberist saksa rahvuskangelane. · Avamängu tuli korrata ja 14 muusikakatkendile aplodeeriti tormiliselt (üldse on ooperis neid 17). https://www.youtube.com/watch?v=ZdMqHNcL6xI Ooper ,,Nõidkütt" · Ooperi aluseks on võetud vana rahvalegend ,,Mustast kütist".' · Tegevus toimub 17. saj. https://www.youtube.com/watch?v=svy3yapIJ3A https://www.youtube.com/watch?v=Wj86X1hFjuE
just see konservatoorium Verdi järgi. Verdi ise aga jätkas õpinguid eraõpetaja La Scala teatri dirigendi ja helilooja Lavigna juures, keda ta hämmastas oma suurte edusammudega. Kui Verdi taas Bussetosse läks, oli ta juba tunnustatud helilooja ja dirigent. 1835. aastal abiellus ta Barezzi tütre Margherita Barezziga ja 1838. aastal koliti lõplikult Milanosse, et noor komponist saaks lavale tuua oma esimese ooperi "Oberto, krahv di San Bonifacio", mis suure eduga esietendus 1839.aasta 17. novembril La Scala teatris. Paraku olid järgmised aastad Verdile tõeliseks kannatuste rajaks. Surid nii abikaasa Margherita kui nende kaks last. Nii juhtuski, et koomiline ooper "Kuningas üheks tunniks" lõppes täieliku fiaskoga. Verdi otsustas ooperist ja muusikast lahti öelda. La Scalalt aga tuli uus tellimus ning helilooja siiski ei suutnud oma kutsumusest loobuda. Sündis Verdi kolmas ooper "Nabucco". Etendusel
kui hilisem “Don Giovanni” kriitika (1787). Ta oli Joseph II kammerhelilooja ja seetõttu pidi looma palju ka tolleaegset õukonnamuusikat. Oma viimase da Ponte ooperi, “Così fan tutte” kirjutas ta 1790, olles ringreisidel Saksamaal (Leipzig, Dresden, Berliin, Frankfurt, Manneheim). 1791. Aastal kirjutas ooperi “Võluflööt”, klarnetikontserdi, reekviemi ja “Ave Verum Corpus”. 1791. aastal kirjutas ooperi “Tituse halastus”/”La clemenza di Tito”, mille esietendus toimus Prahas. Sel ajal helilooja haigestus ning mõne aja pärast ka salapärastel põhjustel suri. Mozart on kirjutanud Viini koolkonna klassikalises stiilis. Tema, nagu ka Haydni jt klassitsismi koolkonna heliloojate töid iseloomustab selgus, tasakaal ja läbipaistev vorm. Helilooja sünteesis kogu eelneva kuuldu ja õpitu, millega ta kunagi oli kokku puutunud ja andis sellele isikliku, mozartliku ilme: lapsena Londonis oli ta kohtunud J. C
kõige edukamaks muusikaliks, mida pole iial Broadway'l mängitud. Muusikali ,,Fantoom" lavastas Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael, lavakunstnik Ann Lumiste, kostüümikunstnik Gerly Tinn ja grimmikunstnik Tiiu Luht. Peaosades mängisid Chalice, Hanna-Liina Võsa, Tõnis Mägi, Kaire Vilgats, Andrus Vaarik, Mikk Saar jt. Kaasa tegid suur muusikalikoor, tantsijad ning XXI Sajandi Orkester Erki Pehki dirigeerimisel. Muusikal esietendus 16. novembril 2007 Linnahallis, aga mina käisin seda vaatamas 17. novembril kell 14.00. Kuna tegemist oli muusikaliga, siis nägi laval sama palju laulmist kui tantsimist. Peaosalisi oli üpris mitmeid, aga enim meeldis mulle Chalice. Ma ei tundnud teda alguses äragi, tema laulud olid võõrad ja Chalicile mitte iseloomulikud. Mind pani imestama ka see, et ta suutis kohati üllatavalt kõrgelt laulda. Ma pole kuulnud, et Jarek Kasar just ooperilaulu tunde oleks kuskil võtnud
Absurdne, commedia dell'arte stiilis lugu jutustab noorest printsist, kes on neetud õela nõia poolt. Ta on suremas ravimatusse hüpohondriasse. Et ellu jääda, on ta sunnitud rändama kaugele maale otsima kolme võluapelsini, mille sees on printsessid. Adaptatsioonis on kaasajastatud commedia dell'arte mõjusid ja üsna suur annus sürrealismi. "Armastus kolme apelsini vastu" on Prokofjevi ooperitest kõige esitatum ja kuulub paljude ooperistuudiote püsirepertuaari. Ooperi esietendus toimus Chicagos 30. detsember 1921 ja seda juhatas Prokofjev ise. Esietendusel esitati ooperit prantsuse keeles pealkirjaga "L'amour des trois oranges". Ooperi kõige tuntum number on "Marss". Seda on kasutanud ka CBS seriaalis "The FBI in Peace and War" (1944 - 1958). Mida uut tõi muusikasse? o Lavamuusika ja sümfoonia põimumise. o Muusikalise materjali kasutamise. o Ballettides tegi samanimelisi süite ja klaveripaladest koosnevaid tsükleid. o
Gurovit tüütas ära pank, lapsed ja ta ütles naisele et sõidab Peterburgi ise ka ei teadnud miks, lootes näha Annat. Läks sinna võõrastemajja ja uksehoidja andis teada kus elab Anna.Mitte sealt kaugel. (uksehoidja teadis kuna ta on mees on üks linna jõukamaid), Läks tema maja juurde , oli väga kõhkelv ja närviline ei teadnud mida teha . Ootas et järsku Anna tuleb välja aga ei .Läks tagasi hotelli. Magas ennast välja .Tuli meelde et ,,Geisa" esietendus on teatris, läks teatri lootes Annat seal kohata. Ta nägi Annat publiku seas ja avastas et tema on just ta armastus ja õnn, unistas temast teatris. Anna oli koos mehega. Mees läks vahepausil suitsetama Gurov läks Anna juurde ja teretas teda .Anna kahvatus nad läksid välja koridori. Gurov rääkis mida tunneb ja suudles Annat. Anna tõrjus teda ja käskis ära minna. Anna lubas et tuleb Moskvasse ja kiirustas saali tagasi. 4
Retsensioon ,,Helesinine vagun'' on nostalgiline komöödia, mis toimub kahes vaatusest. Sel kolmapäeval sain ka mina ja minu klass osa Andrus Kivirähu kirjutatud ja Taago Tubini lavastatud teosest. ,,Helesinine vagun'', mis esietendus 1 aprillil 2003 aastal Ugala teatris ning on siiani väga menukas. Saal, kus etendus toimus oli väga väike, kohti jagus kõige rohkem 150 inimesele, kuid just see väike saal oli see, mis tegi selle etenduse jälgimise lihtsamaks. Selles näidendis olid põhitegelasteks keskealised mehed, kes olid kokku tulnud, et tähistada sõbra sünnipäeva. Kõik need mehed olid elanud NSV- liidu ajal nad olid küll lapsed sel ajal, kuid kõik sündmused olid neil selgelt meeles. Esimene vaatus
Praegu, tundub, lauldakse rohkem rõõmu pärast, mis muidugi iseenesest pole ju halb, vastupidi inimesi ühendav, kasvõi selleks, et praegusel majandussurutise ajal olukorda psühholoogilisel tasandil leevendada. Kuid tagasi pöördudes XIX sajandi lõppu muusikaelu hakkasid kujundama kutselised heliloojad, nt asutas Aleksander Läte Tartus 1900.aastal esimese sümfooniorkestri. Eesti teatri sünnidaatumiks loetakse 24.juuni 1870.aastal, mil Vanemuises esietendus Lydia Koidula näidend ,,Saaremaa onupoeg", mis aasta hiljem juba vastavalt üle Eesti levis, pannes aluse üldlevinud näitemänguharrastusele. Kuna mängisid asjahuvilised, jäi teater veel pelgalt meelelahutuseks. Sellisesse olukorda tõi aga muutuse August Wiera, kes Vanemuist juhtima asus ning kindlakoosseisulise trupi, etendused iganädalasteks muutis ning repertuaari tõsistama asus. Tänu sellele sai Vanemuisest peagi kutseline teater, millega liitusid veel ka Estonia ning veidi
· "Suvi" (1954) Novellikogu · "Pagendus ja kuningriik" (1957); eestikeelne samanimeline aastal 2004 ilmunud kogumik sisaldab kogu Camus' lühiproosa: lisaks novellidele ka lüürilised esseed raamatutest "Pahupool ja päripool", "Pulmad" ja "Suvi" (tõlkijad Tanel Lepsoo, Henno Rajandi, Triinu Tamm ja Krista Vogelberg) Camus' looming Eesti teatris · "Caligula", lavastaja ja kujundaja Linnar Priimägi, nimiosas Hannes Kaljujärv, esietendus Vanemuises 19. mail 1992 Albert Camus'e monument Prantsusmaa Villeblevin 7 Kokkuvõtte Kuigi Albert Camuse looming kutsus peale tema surma esile vaidlusi, paljud kriitikud arvavad et tema on üks kõige tähelepanuväärsemaid isikuid tol ajal. Kirjanikku kritiseeriti, sest ta keeldus marksismist ja kristlusest , kuid ikkagi tema mõju kaasaegsele kirjandusele ei kuulu kahtlustamise alla.
Retsensioon muusikast Ooper "Armastus kolme apelsini vastu" 2010 Ooper "Armastus kolme apelsini vastu" Sergei Prokofjevi ooper neljas vaatuses proloogiga, loodud helilooja libreto Carlo Gozzi komöödia ,,Armastus kolme apelsini vastu" ainetel. Maailmaesietendus - 30. detsembril 1921 Auditorium Theatre'is. Esietendus Eestis - 28. jaanuaril 2010 Rahvusooper Estonias. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigendid: Mihhail Gerts, Risto Joost Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva) Lavakujundus: Igor Neznõi (Helikon-Opera) Kostüümikunstnik: Tatjana Tulubjeva (Helikon-Opera) Valguskunstnik: Neeme Jõe Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa) Tegelased · Prints (tenor) · Padakuningas (bass) · Truffaldino (tenor) · Tchelio (bass) · Fata Morgana (sopran) · Leandre (bass-bariton) · Clarissa (metsosopran) · Smeraldina (metsosopran) · Farfarello (bar...
võimalus esineda kuningale ja pälvib ka kuninga soosingu. Ta saab oma trupile oma saali õukonnas. Ta pidi kirjutama kuningale ja õukonnale sobivaid asju. "Naeruvääsed eputised" 1959. - seal ta pilkab tolleaja aadlite silmakirjalikust. Edu oli ootamatu, kuna tegelikult ta pilkab oma vaatajaid, õnneks võetakse tema etendus omaks. Tema näidendid annavad aluse elupõhitõdelele. Molierile tekivad ka vastased, kes teevad teda igal võimalusel maha. Järgnev elu "tartüff" esietendus 1664a. See ei meeldinud kuningale ja see keelati. 1665 a kirjutab ta järgmise kuulsa näidendi "Don Juan" don juan e kivist külaline. - räägib mehest kes käib mööda maad ja võrgutab naisi. Algses variandis on ta täiesti paha tegelane. Molier annab arvestatava positiivse külje...ta põgeneb viimase vallutuse eest Donna Elvira. Kes nõustus Doni jutust kloostrist ära tulema, kuid siis jätab Don ta maha. Tema mõttekäik on selline, et ta ta annab teistele naistele võimaluse teda
traagilise armastuse lugu. Carmen on ilus ja temperamentne mustlasneiu. Ta lakkab armastamast oma endist kallimat Jose'd ja kingib oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose läheb arust ära ja sunnib Carmenit surmaähvardusel enda juurde tagasi tulema, aga Carmen seda ei tee ja Jose tapab ta. Carmen kujutab endast võitlust inimese tunnetevabaduse eest. Carmen filosofeerib armastusest, sõnades, et armastus on kui vaba lind. Esietendus aastal 1875 kukkus täielikult läbi, sest muusika oli piinatud ning igav. See võeti hiljem uuesti repertuaari ning siis tuli ka selle edu. Autor sai kuulsaks pärast surma. VERDI Itaalia helilooja Suurim 19.sajandi helilooja Tahtis astuda Milano konservatooriumisse, kuid ei saanud sisse liiga vana (19), käte asend klaverimänguks vale ning välimus polnud vastav. Hiljem kui Verdi oli kuulus, sai konservatoorium tema nime.
maagilist transformatsiooni Glinka kasutab,et näidata erinevaid iseloome, keerukaid suhteid inimeste vahel, luues galerii inimeste puhul. Nende seas ruutellik ja julge Ruslan, Ljudmila õrn, inspireeritud Bayan, Ratmir kirglik, lojaalne Gorislava, arg Farlaf, tark Finn, Naina salakaval, julm Chernomor. Ajalugu Glinka ooper oli kirjutatud viis aastat koos pika intervaaliga: see sai valmis 1842. Esietendus 27. novembril (9. detsember) sama aastal 1842 laval Peterburis Tegelased Svetozar, Kiievi suurvürst bass. Ludmila, tema tütar sopran. Ruslan, rüütel, Ludmilla peigmees bariton. Ratmir, prints - contralto. Farlaf, rüütel Varangian bass. Gorislava, vangistuses Ratmiril sopran. Finn, hea võlur, tenor. Bayan, jutustaja tenor. Naina, halb võlur metsosopran.
ratsakirjakandja ja kullakaevur. Muusika juurde suundus ta tagasi aurikul, mis pidas ühendust Miami ja Havanna vahel. 1930ndate aastate algul sõitis ta New Yorki ja hakkas Yorkville'is lõbustama õllesaali külalisi saksa laulude ja meloodiatega. Esimest korda puutus Loewe kokku muusikateatriga 1935. aastal, kui kirjutas ühe show tarbeks laulu ,,See valss sündis Viinis". 1937. aastal valmis tal muusikal ,,Tervitus kevadele"(Salute to spring) ning kohe järgmisel aastal esietendus tema operett ,,Tähtis daam"(Great Lady), mis pidas vastu aga vaid 17 etendust ning seetõttu pöördus Loewe taas tagasi restoranipianisti tööpostile. Loewe kirjutas muusikalile ,,Minu veetlev leedi" meloodiad. 3 Etenduse ajalugu Firma Lerner & Loewe, mille toodangust on maailmakuulsaks saanud muusikal " Minu veetlev leedi", sai alguse 1942. aastal New Yorgis, kui helilooja Loewe tegi
a talvel seltsi liikme R.Sachkeri koostatud lauluduetiga ,,Teomees ja karjapoiss'' .Seda dialoogi-laululugu esitati kostümeeritult ja teatud dekoratsiooni taustal ning vastuvõtt oli hea.1870 .a kevadel kolis ,,Vanemuine'' aga uude majja, kus oli suurem saal. Lydia Koidula otsustas siis tähistada seltsi viiendat aastapäeva teatrietendusega. Teatrimõtte realiseerimiseks tuli Koidulal endal nii muretseda repertuaar kui ka lavastada.24 .juunil 1870 esietendus ,,Vanemuises'' Koidula lavastuses teatrimäng ,,Saremaa onnopoeg''(,,Saaremaa onupoeg''),millega pandi alus rahvuslikule teatritegevusele. Koidula oli saksa näitekirjaniku T.Körneri värssjandi alusel loonud olustikulise rahvatüki Eesti oludest, rõhutades seejuures eriti armastusabielu olulist ning hariduse vajalikkust. Koidula lisatud laulud-kupleed ning kaasaja kooliolude kriitika väärtustasid märgatavalt T.Körneri jantlikku kosjalugu. Esikteose ja selle lavastuse
Teose aluseks on Alexandre Dumas noorema romaan Kameeliadaam. Verdit kitis Kameeliadaami s?ee ka tema enda elukigu tttu- prast esimese abikaasa surma elas helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga. La Traviata peaks thendama `naist kes kaldus krvale` vi `eksinut`. Ooperist on inspireeritud ka ks viimase aja kassahitte Moulin Rouge. Samuti on selle phjal vndatud film. La Traviata on Verdi parimaid ja realistlikuima s?eega oopereid, itaalia romantilise ooperi prl. Esietendus toimus 1853.aastal Veneetsia Teatro La Fenice ooperiteatris, lppedes tieliku lbikukkumisega. Ooperi algne pealkiri oli Armastus ja surm. Libreto kutusus esile vaidlusi ja pahameelt. Verdit sdistati prantsuse demoraliseerunud kirjanduse propageerimises ja heideti ette lla romantilise kangelanna asendamist hiskonna heidiku, poolilmadaamiga. Tolleaegsele publikule oli ?okeeriv nha ooperilaval olustikulise s?eega kaasaega. Traditsiooniliselt surid ooperikangelased ikka
Neggo stuudios. 6 20.sajandi algus Moderntants Võrreldes kunstilise tantsuga on moderntants rühma tants ja selle oluline osa on improvisatsioon ja oma looming Seda esitati peamiselt Estonia teatris RAHEL OLBREI (18981984) oli tantsija Estonias aastast 1920 oli E.Litvinova õpilane 1926 moodustas oma balletigrupi, kellele tantsutunde andis 1939.a. esietendus Vanemuises esimene professionaalne balletietendus (Balletimeistriks oli Ida Urbel) 7 Nõukogude okupatsiooniperiood Moderntants Moderntants ei olnud sel ajal lubatud tantsu zanr (Kuid moderntantsu traditsioon elas varjatud kujul edasi Ida Urbeli, Helmi Tohvelmani, MaiEster Murdmaa (1938) ja Ülo Vilimaa (1941) loomingus. Perioodi iseloomustab etnograafilistele teostele koreograafia loomine
· "Aastaajad eesti luules" (1999) · "Sina ja mina" (2001) · "Kabir" (2003) · "Väike värsiaasta" (2003) · "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) · "Surmapõletaja" (2006) Tunnustused · Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. · Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. · Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal. Kareva looming Eesti teatrilavadel · "Mandragora" (Tallinna Linnateater; lavastaja Jaanus Rohumaa; esietendus 30. aprillil 2003). (http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva#Elulugu) Näiteid Doris Kareva luuletustest : Üle kuristiku Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub. Kuid imelik, et ta nii kaua püsib. Üksinda
La Traviata Neljapäeval, 3. veebruaril, käisin Rahvusooperis Estonia itaalia helilooja Giuseppe Verdi (1813- 1901) ooperit ,,La Traviata" vaatamas. Libretto autoriks on Francesco Maria Piave. Ooper baseerub Alexandre Dumas noorema romaanil "La dame aux Camélias" (,,Kaamelidaam"), mis avaldati aastal 1848. ,, La Traviata" esietendus toimus 6. märtsil 1853 Veneetsias Teatro la Fenice'is. Verdit köitis "Kameeliadaami" süzee ka tema enda elukäigu tõttu - pärast esimese abikaasa surma elas helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga. "La Traviata" peaks tähendama "naist, kes kaldus kõrvale" või "eksinut". Ooper oli kolmes vaatuses koos kahe vaheajaga. Etenduse kogupikkus oli 3 tundi. Lauldi itaalia keeles, kuid tekst jõudis minuni läbi eestikeelsete tiitrite
(Masa Ants), Aili Salong (Leena), Hannes Nelis (Peeter Pärn), Merike Meriloo (Anu), Urmas Lehtsalu (ehitusmeister), Rando Väljaots (Urjadnik I), Kalle Kadarik (Urjadnik II), Mait Merivald (kõrtsmik). Kõrvalised osatäitjad olid veel (joodikud, külanaised jne): Juhan Nemvalts, Siim Pilter, Maarjus Kupits, Kaja Puck, Maire Kallaste, Leelo Laus, Merike Meriloo, Margus Kõrgessaar, Tiiu Zabellevits ja Sirje Huul. Kitzbergi ,,Kauka jumala" esietendus toimus 1912. aastal, Väino Uibo näidendi esietendused toimusid 13. ja 14. aprillil aastal 2012. Uibo on ise väitnud, et ,,Kauka jumal" on väga kaasaegne ning ilmselt see sundiski teda näidendit uuesti lavastama. Väino Uibo on sündinud 1942. aastal ning on päritolult üldsegi tartlane. Saaremaale elama tulles ei osanud ta mõeldagi, et siia nii kauaks jääb. Näitlejatest meeldis mulle enim peategelast Mogri Märti mänginud Peeter Jürgens. Ta oli siin külalisena ,,Ugala" teatrist
"La traviata" see on ooperite ooper, klassika, mis ei aegu. 19. sajandi keskpaigast alates on see vallutanud publikut kõikjal maailmas ning kujunenud üheks armastatumaks ooperiks muusikateari ajaloos. Ka "Estonias" on "La traviata" üks enimlavastatud oopereid, millele publik on pea sajandi jooksul aplodeerinud seitsmel esietendusel. Ooperi libreto on kirjutanud F.M Piave. Ooper baseerub A.Dumas nooremal romaanil ,, La dame aux Camelias", mis avaldati 1848. aastal. ,,Traviata" esietendus toimus 6.märtsil 1853.aastal Veneetsias. Giuseppe Verdi oli üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad.
TANTSUKUNST Leaanika Parra ,,Trubaduur" Referaat/Essee Viljandi 2013 Mürgitamine ja vennatapp, mustlaslaager ja nunnakspühitsemine, armukadedus, kättemaksuhimu ja tuleriit ning samas elementaarsete inimlike kirgede draama kõik see kokku on Giuseppe Verdi ooper "Trubaduur". Ooperi aluseks on hispaania kirjaniku Antonio Garcia Gutierrezi drama "El Trovador" mis esietendus 1836. aastal. Libreto loomist alustas Salvatore Cammarano ja viis lõpule Leone Emanuel Bardare. Tänu Metripolitan Opera vahendusele sain ma seda 2011. aastal live'is kuulda. Antud teose lavastajaks oli David McVicar ja suurt ja võimsat orkestrit juhtis noor dirigent Marco Armiliaton. Peaosas mängis Marcelo Alvarez ning kaasa tegid ka teised tuntud ooperilauljad nagu Sondra Radvanovsky, Dolora Zajick, Dmitri Hvorostovsky, Stefan Kocan. Marcelo Alvarez sündis 27. veebruaril 1962
koosseis); romantilised jooned aga žanrivalik (ooper, laulud, programmilised orkestriteosed) ning rahvamuusika mõju (romantikutele väga tüüpiline). “Elu tsaari eest” (Жизнъ за царя) Ooper neljas vaatuses proloogi ja epiloogiga. Teose esialgne pealkiri oli peategelase järgi “Ivan Sussanin”, kuid enne esietendust soovitas tsaar Nikolai I Glinkal ooperi pealkirjaks panna „Elu tsaari eest“, mis selgitab täpsemini ooperi sisu. Esietendus toimus 1836. aastal Peterburis. See on vene esimene rahvuslik ja ilma kõnedialoogideta ooper. Tegelased: Ivan Sussanin (bass) – Vene talumees Antonida (sopran) – tema tütar Vanja (metsosopran) – Sussanini kasupoeg Teised tegelased: Antonida peigmees Bogdan Sobinin (tenor), Poola sõdurid, Vene talumehed jt. Tegevus toimub 1612. aasta hilissügisel Moskva lähedal külas. Käimas on Poola ja Venemaa vahelised sõjad, kus kord on edu poolakatel, kord venelastel
Londonis . USAs on see arv 1 kõrgeima laiendustegurid muusikaline Esimesteks Eestis etendunud moodsateks muusikalideks võib pidada lavateoseid "Minu veetlev leedi" "West Side'i lugu, "Suudle mind, Kate" "Kassid", "Hüljatud", "Miss Saigon", "Helisev muusika", "Oliver!" ja "Jeesus Kristus Superstaar". Muusikal Grease Jim Jacobsi ja Warren Caseyi muusikalist Greaseist, “Grease” on populaarne muusikal. Tegevus toimub seitsmekümnendatel aastatel. Ameerikas toimus selle esietendus aastal 1978. Siis mängisid peaosa Olivia Newton-John ja John Travolta. Ajalugu: 1963 - Jimist ja Warrenist saavad suured sõbrad (autorid). 1970 - neil tuleb mõte teha muusikal. Lõpuks valmib muusikal, mis saab nimeks “Grease” 1971 - sõbrad katsetavad esmakordselt 5 tundi kestvat muusikali. Siis saab sellest kõige edukam lavatükk. Hiljem samal aastal näevad seda kaks New Yorgi produtsenti ja nad tahavad seda filmi maailmale näidat. i.
o 2 klaveri kontserti o Sünfooniline poeem Ooper 19. Saj · Ooper oli romantikutele väga tähtis zanr · Enamus ooperi palasi on kirjutatus just 19. Sajandil · 19. Sajandi ooperikeskuseks kujunes pariis, tegutses lausa mitu ooperi teatrit o Need olid Rikkad Kulutati palju lava kaunistustele, kostüümidele o Pariisis esietendus maailmakuulus ooperi teos ,,Karmen" Bizet'i poolt (1850 aastal, esietendus ei sujunud) Kuulame: · carmeni avamängu (ratsa võistluste auringi laul) · carmeni vahe pala (calina blanca) · gioacchino rassini, ,,sevilla habemeajaja" o kuulame sellest ,,Figaro" (lalalalalala la laaaaaaa) tänapäeva tuntumad ooperiteaterid: · suurlinnades · metropolitan opera (new York) · la scala Milano mõisted: · libreto ooperi tekst
Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. 17. E.Aav ja "Vikerlased":eesti rahvusliku ooperi looja! · 1926.a. lõpetas Tallinna kons- i A. Kapi õpilasena. · Looming: · on vähene, peamiselt koorilaulud, mõni sümfooniline teos, soololul ja klaveripala. Vikerlased: · Meie ooperiklassikale pani ta aluse oma ooperiga " Vikerlased" . Esietendus 1928.a. · Tegemist on heroilis- romantilise ooperiga. · Tegevus toimub 12.saj. muistsete eestlaste röövretkest Rootsi ning nende hästikindlustatud kaubalinna Sigtuna hävitamine. · Ajaloolise tausta kõrval ka armastusdraama. · Tegelased: Vaho Saaremaa vanem; Ülo noor juht, Juta armastatu; Juta Vaho tütar; Olav Sigtuna vürst. 18. E.Tubin ja "Kratt":esimese eesti balleti looja! · 1930.a
W. Dunne-i raamat "Eksperiment ajaga". Priestley tahtis oma näidendis näidata , kuidas inimesed kogevad kaotust, ebaõnnestumisi ja unistuste mittetäitumist, aga ka kuidas, kui nad võivad kogeda reaalsust üleloomulikuna, ehk aeg eksisteerib samaaegselt nii tulevikus kui minevikus, võivad nad leida tee nendest ebameeldivustest kõrvale. (http://danzumees.blogspot.com/2011/03/aeg-ja-perekond-conway- tallinna.html) ,,Aeg ja perekond Conway" on Elmo Nüganeni lavastatud näidend Linnateatris. Esietendus toimus 23. veebruaril 2011 Linnateatris. Etendus kestab 3 tundi ja 30 minutit, vaatusi on 3. Tegevus toimub aastast 1919 kuni 1937. (http://www.linnateater.ee/et/lavastused/conway.html) On aasta 1919 ja Inglismaa elab Esimese maailmasõja lõppemise eufoorias. Ühel sügisõhtul tähistab Conwayde perekond tütre Kay 21-aastaseks saamist ülemeeliku peoga, nagu see ongi loomulik, kui seltskond koosneb äsja täiskasvanuikka jõudnud noortest inimestest. Keset
Yasmina Reza 15. märtsil oli erakordne võimalus näha taas Kuressaare Linnateatris Jaak Alliku lavastatud teost ,,Tapatöö jumal." Autoriks on Yasmina Reza, keda kutsutakse Euroopa teatrite superstaariks. Ta on praegu kõige mängitavaim prantsuse dramaturg Euroopas. Yasmina Reza seitsmest näitemängust on jõudnud Eestisse vaid kaks, ,,Kunst" ja ,,Kaks versiooni elust." Näidendi ,,Tapatöö jumal" lavastas autor Pariisis ise ning selle esietendus toimus 2006. aastal Sveitsis. Eestlastele tõi näidendi ,,Tapatöö jumal" teatrilavale näitlejad nagu Kersti Kreismann, Sulev Teppart, Piret Rauk ja Jüri Aarma. Kunstnikuks oli Jaak Vaus ning prantsuse keelest eesti keelde tõlkis Margus Alver. Kui laval kardinad avati, olid näitlejad juba oma kohtadel ning otsekohe hakkas tegevus pihta. Omapärane oli see, et ei olnud pea- ja kõrvaltegelasi, vaid kõik olid võrdväärsed.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
