kolmanda heeroldiks kaasa. Kreeka linnriigid kehtestasid esimesena maailmas kõiki vabu kodanikke üldharidusega. Sõna pedagoog on tulnud kreeka keelest. See tähendas tol ajal last juhtinud orja. Kasvatus spartas. Peloponnesose poolsaarel kaguosas paiknenud Sparta linnriik oli Kreekas üks suuremaid ning tugevamaid ning võim polises oli seal kuni 9000 spartaadi perekonnale.Spartaatideks nimetati Sparta täieõiguslikke kodanikke. Muidugi 14 aastane laps pidi vastavalt esiaja läbi tegema vägagi karmi prooviaasta. 15 20 aastased lapsed kasvatuses olid esikohal sõjalised harjutused ning koorilaul. Alles 20 aastaselt võis nooruk abielluda. Spartas oli ka üks tähtis osa tüdrukutele. Nad pidid hoolitsema oma koha karastamise eest ning õppima ka relva kasutada. Lapsed koolis kirjutasid stylosega ja kirjutasid tahvli peale. Koolid olid tasulised. 7 14 aastased lapsed õppisid lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Kuigi kool oli tasuline sai seal õppida
Arhitektuur Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Esiaja arhitektuur ja vanimad kõrgkultuurid Egiptuses ja Mesopotaamias Esiaja arhitektuur · Pronksiaeg (2000 eKr) · Tekkisid esimesed kiviarhitektuuri näited: · Kindlused · Kultusliku tähendusega monumendid: · Menhir vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi · Dolmen kõrvuti püstised kivid, mida katab kiviplaat ( enamasti kalmeehitis) · Kromlehh koosneb menhirist ja dolmenist Näited · Carnaci menhir Prantsusmaal · Poulnabrone dolmen · Iirimaal · Klomehh Stonehenge Suurbritannias Mesopotaamia · 5000 aastat tagasi · Sumerid · Tähtsaim keskus Babüloni linn · Ehitusmaterjalid: päikese käes kuivatatud savitellised Ehitised · Tsikuraadid suured astmelised tornid, mille ülemisel tasandil asus tempel jumalakujuga · Tempel pühamu, kogu elu keskus, töökojad, laod j...
inimesi, esmajoones vangistatuid vaenlasi. Ohverdamise juures oli tähtis osa ennustamisel, nõidumisel ja maagial. Püüti ennustada eelseisva sõjaretke või mõne muu ettevõtmise tulemust ja seda ühtlasi mõjutada ohvritoomise või nõidumise läbi. Eestis tunti rohkesti tervistavaid allikaid. Silmaallika vesi pidi parandama nägemist, mõne teise oma nahahaigusi, kolmandast võetu kõrvasid jne. Allikaile tuli vee eest ka ohverdada. Annetati hõberaha või hõbe-ehe.Kuigi Eestis valitses esiaja lõpul muinasusk, polnud ristiusk päris tundmatu. Eestlased olid üsna elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaade Rootsi, Taani ja Venemaaga. Ristiusu mõjutusi on sageli nähtud ka eestlaste kommete muutumises. Alates 11. sajandist levis põletusmatuste kõrval üha enam laibamatmise komme. Hakati matma peaga lääne poole, see sar- nanes kristliku matmiskombega. 12. sajandil kanti ehetena juba väikesi pronksristikesi. Alates 11
saanud sisuliselt elukutseliseks valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil. Riiklik korraldus sai üldjuhul võimalikuks tänu kirja kasutuselevõtule, tänu millele omakorda arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Vanimad tsivilisatsioonid tekkisid (kus?) Mesopotaamias ja Egiptuses Seal jõudis inimkond esmakordselt kirjaoskuseni. Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. Ajalooline aeg algab perioodiga, mida nimetatakse vanaajaks. Selgita järgmised mõisted (selgitus peab ammendavalt avama mõiste sisu!) : 1. AUSTRALOPITEKUS ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Kui varaste inimahvide luid on leitud paljudest maailmajagudest, siis australopireekusi tuntakse vaid Aafrikas. 2. HOMO HABILIS ehk osavinimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Ahvid
Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia keskaja arheoloogia uusaja arheoloogia klassikaline arheoloogia (antiiktsivilisatsioonide uurimine) Babüloonia kuningas Nabunaid. Worsaae, Perthes, Schliemann, Pitt-Rivers, Oscar Montelius – tüpoloogilise meetodi rajaja Childe – „neoliitiline revolutsioon“, arheoloogiateoreetik Binford, Clarke – uue arheoloogia rajajad tõlgendav arheoloogia – eri suundumuste ühendamiskatse leire – arheoloogiline luure 1) Kiviaeg a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi) ii. keskpaleoliitikum 1. Moustier’i kultuur (Levallois’i tehnika – kivitagumine) iii. hilispaleoliitikum 1. Aurignaci kultuur 2. Gravette’i kultu...
Üha uute tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja see tõi kaasa nende ajumahu suu-renemise. Oma mõtteid ja tähelepanekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega ka edasi anda, heatase-meline häälikuline kõne hakkas kujunema alles tarkinimesel. Muinasaeg Kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg Inimese ajalugu saab alguse umbes 2,5 miljonit aastat tagasi. Ajaloo varajasim ja pikim periood olimuinasaeg (tuntud ka ürgaja, esiaja ja eelajaloolise aja nime all), mis jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks. Kiviaeg jaguneb omakorda paleoliitikumiks (ehk vanemaks kiviajaks, algas 2,5 miljonit aastat tagasi), mesoliitikumiks (ehk keskmiseks kiviajaks, u 12 000-7000 eKr) ja neoliitikumiks (ehk nooremaks kiviajaks, u 7000-5000 eKr). Kõige pikema osa ajaloost (kuni noorema kiviajani) olid inimese põhitegevusteks korilus, küttimine ja kalapüük
Osa balti hõimudest segunes slaavlastega, osad üritasid omakorda liikuda slaavlaste eest ära. · Alates 7. sajandist tegid läti hõimud Põhja- Lätis katseid nihutada oma senist asu ala eestlaste arvelt põhja poole. Sellel perioodil rajati Kagu- Eestisse hulk linnuseid. · Osad seni Põhja- Lätis elanud läänemeresoomlastest segunesid läti hõimudega, vaid liivlased säilitasid oma asu ala Läti lääneosas 2. Eesti ühiskond esiaja lõpul: sotsiaalne kihistumine. Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad ja elamud. Muinasaja lõpul elas Eestis u 150 000 inimest, asustamata jäid vaid maa soisem edelaosa, mererannik ja mõned saared. Elatusalad: · Peamine tegevusala oli maaharimine. Alepõllunduse kõrval võeti kasutusele künnipõllundus, VII-VIII saj. Paiku võeti kasutusele rauast teraga ader (konksader, harkader)
Vaimudele ja haldjatele ohverdati. Kujunesid välja kindlad ohvriallikad, ohvrikivid, hiied, mis olid pühad paigad. Sealjuures oli oluline eestlaste "püha päev" neljapäev. Ohvriandideks olid tavaliselt piim, liha, veri, vill, vili, tähtsamatel puhkudel loomad või vangistatud vaenlased. Tähtis koht muinasusundis oli ennustamisel ohvriloomade surmamisega (parem-vasak külg). Lisaks oli oluline ka nõidumine ja ravimaaagia. Ristiusk Kuigi esiaja lõpus valitses muinasusk, polnud ristiusk Eestis päriselt tundmatu. Oldi üsna elavas läbikäimises ristiusuliste maadega. Ristiusk mõjutas teatud kombeid põletamise kõrval levis ka laibamatus, ehete seas leidus harva ka väikesi pronksristikesi. Alates 11.sajandist tundis roomakatoliku kirik huvi Eestimaa ristiusustamise vastu. 1070 aasta paiku määrati munk Hiltinus Läänemeremaade rahvastele piiskopiks, kes aga misjonitöös tulemusi ei saavutanud. Ka hilisemad
Ürgaja kunst. Eesti esiaja kunst. Kalmed, kangrud. Luunikerdus, keraamika, metallehistöö. Koopamaalid. Megaliitilised monumendid. * ramapiteekus 14-9 milj.; lohuke sarnaluus - inimeseks arenemise teel. 4-5 miljonit aastat vahele * australopiteekus 5-1 miljonit aastat tagasi Aafrikas Kivikirves hominiidid - kõrgemad ahvid; ahvinimesed II Homo erectus (püstine inimene, sirgeinimene) 2 miljonit - 200 000 aastat tagasi: Aafrikas, Aasias ja Euroopas. 1 miljon aastat tagasi lahkus Aafrikast ja hakkas levima. * sinantropus * pitekantropus * Heidelbergi inimene - 500 000 aastat tagasi Tuli süüdata ei osatud, alal hoida osati. Toit, soojus, vaenlased PALEOLIITIKUM (vanem kiviaeg) 1. Vanem paleoliitikum - 150 000 aastat tagasi I Homo habilis - 1,8 milj. (osav inimene, osavinimene) kahejalgsus; ülajäsemed vabaks * toidu kokku kandmiseks * põgenemisel järglaste süles kandmiseks * kivide loopimiseks; õrn kõht. 2. Keskmine paleoliitikum - Euroop...
vanaajaks nimetati Rooma riigi aega ja sellele eelnenud aega; vanaajale järgnenud keskaega alustati umbes 5. sajandist pKr. Hiljem on tekkinud raskused mõiste rakendamisel väljaspool Vahemeremaid, sest suured muudatused 5. sajandil puudutasid peamiselt Rooma riigi lääneosa. Peale selle on hiljem kasutusele võetud mõiste "esiaeg", millega peetakse silmas vanaajale eelnevat aega enne riikide teket ja kirja kasutuselevõttu. See muutus aga erineb piirkonniti veelgi enam, mistõttu on esiaja lõpu ja vanaaja alguse aega raske üheselt määratleda. KIVIAEG Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid.
a põletati idamaiste paganate poolt Rootsi tähtsaim linn Sigtuna, mille hävitajate hulka kuulus arvatavasti ka eestlasi. das oli Vana-Vene 12. saj killustu Külad kasvasid, Talirukis oli tähtis põlluvili. Karjad suurenesid koos põllunduse arenguga. Mehed:kandsid korralikke villasest riidest või nahast kuubi. Peamine materjal tekstiil. Ülariideid kaunistasid ehted, näiteks naistel rinnanõelad koos efektse rinnakeega v särgi- ja nii meestel kui ka naistel kuuekraed.Halduslik korraldus. Esiaja lõpuks 12.–13. sajandiks oli enamus Eesti alast asustatud. Elanike üldarv oli ~150 000. Asustuse alglüliks oli pere, talu. Elati rehielamus. Talud paiknesid enamasti lähestikku, moodustades küla. Suurem osa olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedasti koos. Ida-Eesti voortel rajati talud ridastikku – ridakülad.Lõuna-Eesti künklikel maastikel paiknesid talud üksteisest eemal – hajakülad
TA-10 Vaido Villem Pronksiaeg Eestis Referaat Juhendaja: H.Kattago Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat käsitleb pronksiaega Eestis. Referaadi eesmärgiks on tõsta esile pronksiajal Eestis toimunud muutused põllumajanduses, karjakasvatuses, ehitustegevuses, tööriistade valmistamises ning inimeste elus, keeles ja kultuuris.. SISU Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel. Arheoloogilises kronoloogias eristatakse vanema pronksiajana ajavahemikku 18001000 aastat eKr ja nooremat pronksiaega ajavahemikus 1000-500 aastat ekr.. Pronksiajal oli tähtsaim tööriistamaterjal pronks, jätkus maaviljeluse areng ja selle levimine, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid ning arenes kaubitsemine. Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg)
Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega. Kõik koopamaalid on avastatud juhuslikult. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaanias. Lascauki koopad asuvad Lõuna-Prantsusmaal, avastati 1940.a. 3. Arhitektuur tekkis u. 3000 eKr. Esiaja arhitektuuri tuntakse ka megaliitide nime all (suured kivid). MENHIRID-pikad kivid(Bretagne), DOLMEN-kivist laud, KROMLEH-sööriks kujundatud dolmenid (Stonehedge- selle rajamiseks peetakse 3100-1500 ekr.) Mesopotaamia kunst: tekkis Tigrise ja Eufrati vahelisel alal u. 3300 ekr. Sumeri kiilkiri-savitahvlitele, sest seal puudus kivi, metall, puit jne. Sumerite leiutised: ratas, potikeder, Gilgamesi eepos. Kultuur jaguneb: Akadi kultuur, Vana-Babüloonia, Assüüria, Uus-Babüloonia
alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Muinasaeg hõlmab kogu Eesti ajaloost üle kaheksa ja poole aastatuhande pikkuse perioodiVIII aastatuhande keskpaigast e.Kr. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.Kr. Ajaloolist aega on vaid veidi üle seitsme ja poole aastasaja - aastast 1227 kuni kaasajani. Seega moodustab muinasaeg valdava osa kogu Eestimaa ajaloost. Pika esiaja vältel toimus inimeste elus märgatavaid muutusi, mille põhjal saab seda jagada perioodideks. Arheoloogid on periodiseerimisel aluseks võtnud materjali, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaega, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimese kujunemisega ja lõppes Põhja Euroopas jääaja lõpuga. Sellest ajast me Eestis veel inimasustust ei tunne.
Spetsiifiline huvi lõpu vastu on eepilise ainese puhul täiesti välistatud (millega sõda lõpeb? Kes võidab?), sest pärimuse süzeeline külg on ette teada, üldtuntud. Romaani puhul aga mitte, romaanil saab see võimalikuks ainult üksnes kontakti ning läheduse tsoonis.) Kokkuvõte: Bahtin peab Romaan ja eepost vastanditeks.Kvalitatiivne romaanikäsitus näeb romaanis uusaja eepost. Eepos on "inimkonna lapsepõlve", kangelaste ajastu, esiaja kui eepilise mineviku kehastaja. Eepos tekib niisuguses maailma seisundis, kus isiku ja ümbritseva vahel valitseb harmoonia, kus kangelane ei vastanda end kollektiivile. Romaan seevastu on tsivilisatsiooni arengu produkt. Romaan vahetab välja eepose inimkonna kunstikultuuris. Eepos ja romaan ei erine teineteisest kujutamise laadi, vaid kujutamiseks olemasolevate ajalooliste reaalide poolest. Siirdumine eepose maailmast
kujunemine ja Eesti. Õpik lk. 30-43 alates keskmisest rauaajast teravnesid suhted naabritege, massiline linnuste ehitamine sai alguse. idaslaavlased: esialgu olid rahulikud, kuid peale jaroslav targa tartu vallutamist teravnesid. Viikingid vennad, rootsist. balti hõimud: suhteid balti hõimudega teravdas oluliselt idaslaavlaste liikumine põhja poole. Osad segunesid, osad põgenesid. 7.sajandist läti hõimud tahtsid liigutada piire eesti arvelt põhja poole. 4. Eesti ühiskond esiaja lõpul: sotsiaalne kihistumine. Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad ja elamud. Õpik lk. 44-51 valdav osa rahvast olid vabad inimesed, varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enam-vähem võrdsed. Tähtsaid küsimusi arutati rahvakoosolekul. Eraomanduse kasvuga kaasnes varanduslik ebavõrdsus. Rikkamatest said kihelkondade-külade vanemad- arukamad ja mõjukamad mehed(lembitu,lembitu küla). kihelkonnad moodustasid maakonnad. Oli umbes 45 kihelkonda ja 8 suurt, ning 4 väikest maakonda
AJALOOALLIKAD 1. Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms., mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude kogumiga. Irdmuistised e. juhuleiud on esemed, mis pole seotud mingi leidude kogumi ega kinnis- muistisega. 2. Kirjalikud ajaloo allikad - ürikud, kroonikad, seadused 3. Suulised ajaloo allikad - pärimused, legendid, müüdid, muinasjutud, rahvaluule. Lisanduvad veel: 1. Etnoloogilised ajaloo allikad - tavad, kombed, traditsioonid. 2. Lingvistilised ajaloo allikad - keel, murded. Arheoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb aineliste ajalooallikate ehk muististe uurimisega ning nende abil ajaloo tundmaõppimisega. Vastavalt ajajärgule, mida arheoloogia uurib, eristatakse esiaja, vanaida, antiik- ja keskaja arheoloogiat. Omaette arheoloogiaharu moodu...
Eesti ajalugu I Suulise arvestuse küsimused 2016/2017 1. Kiviaja arheoloogilised kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur aeg, elanike peamised tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad tunnused ja muistised. 2. Eesti ühiskond esiaja lõpul. Sotsiaalne kihistumine (matmiskommete põhjal). Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad (külatüübid) ja elamud. 3. Muinasusund (milles seisnes, iseloomulikud nähtused) ja ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid. 4. Muistne vabadusvõitlus. Balti ristisõja põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik (3-4 olulisemat lahingut) .Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa
MUINASAEG Muinasaeg ehk esiaeg algab 9 aastatuhat eKr ja kestab kuni aasta 1200. 1. mesoliitikum ehk kesmine kiviaeg 2. neoliitikum ehk noorem kiviaeg 3. vanem pronksiaeg 4. noorem pronksiaeg 5. eelrooma rauaaeg 6. rooma rauaeg 7. kesmine rauaaeg 8. viikingiaeg 9. muinasaja lõpp Esiaja esimene periood on mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000eKr), mille tunnuseks loetakse Eestis savinõude kasutuselevõtt. Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuuri elanikud elasid püstkodades, kütiti hülgeid ja põtru. Umbes tuhatkond inimest elas kunda kultuuri asulas. Ei elatud paikselt. Tähtis oli jaht ja kalastamine. Asulakohad veekogude ääres, sest vesi oli peamine ühendustee. Tööriistad olid kivikirved ja talvad. Riistade valmistamiseks kasutati ka luid ...
Rauaaeg : 1) vanem rauaaeg 1.1) eel-rooma rauaaeg (u 500-50 a eKr) 1.2) rooma rauaaeg ( u 50 eKr-450 a pKr) 2) keskmine rauaaeg (u 450-800 a pKr) 3) noorem rauaaeg 3.1) viikingi aeg (u 800-1050 a pKr) 3.2) hilisrauaaeg (u 1050-1200 a pKr) Muinasajast saame teadmisi : 1) peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal (asulakohad, linnused, kalmistud, relvad, ehted, põldude jäänused jms) 2) rahvaluule, eesti keele teadus * Esiaja kohta puuduvad kirjalikud allikad!! Keskaja periodiseering : Keskaeg (u 1200 - 1561 a <-- Liivi sõda, siinse omariikluse löpp) Uusaeg (1561-19 saj.): 1) Varauusaeg (u 1561-1816/1819 a <-- pärisorjuse kaotamine) Lähiajalugu (1918 a <-- EV väljakuulutamine - tänapäevani) Keskaja kirjalike allikate hulk on kaunis napp. Varauusajast alates kirjalike allikate hulk oluliselt kasvab (trükikunsti leiutamine, võimu bürokratiseerumine, kirjaoskuse levik)
Altamira koopa seintel ja lael puudub tahmakiht, mis leidub teistes sarnastes koobastes. See võib tähendada, et Altamiras oli pisut arenenum valgustamistehnika, mis andis vähem suitsu ja tahma kui tõrvikud ja rasvalambid, mida paleoliitikumis arvatavalt kasutati. Mõned uurijad nimetavad Altamira koopa Polükroomide saali (galerii I) esiaja kunsti Sixtuse kabeliks. See on üks Pleistotseeniaja kunsti kauneimaid näiteid. Polükroomide saal asub koopasuu lähedal, vestibüüli kõrval, moodustades õieti osa vestibüülist. Pablo Picasso on öelnud: "Mitte keegi meist ei suuda midagi niisugust maalida." Enne kui koopa sissepääs sisse varises ja enne kui ehitati piirdeseinad, mis eraldavad
KUNSTIAJALUGU Esiaeg. Mesopotaamia. Egiptus ESIAJA KUNST Kiviaeg jaguneb: · noorem paleoliitikum (40 000-8000 a.e.Kr.). · mesoliitikum (7000-4000 eKr) · noorem kiviaeg e neoliitikum (6000-2000 eKr) Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. ajavahemikust 15 000-10 000 a. e.Kr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. Altamira koopamaalingutel (u 14 000-10 000 a. e.Kr.) kujutati peamiselt piisoneid, ent ka metssigu, hirve, hobuseid ja hunt. Lascaux´ koopamaalingutel (14-10 000 eKr) kujutati metshobuseid, ürgveiseid, hirvi, kaljukitsi, lõvisid jm. loomi. Koopast leiab ligi 800 maalingut, väga tuntud on maal hobusest. Koopamaale leidub Skandinaavias, Siberis, Põhja-Aafrikas jm. Koopamaalidel kujutatakse kõige sagedamini loomi ja inimesi, kuid esineb ka käejäljendeid. Mesoliitikumis maalitakse terviklikumaid kompositsioone nt. hirvejaht. Nooremast paleoliitikumist pärin...
ning kujutada patriotismi. Looduslüürika kõrval on nende loomingus kunstiliselt kaalukamad patriootilised, muistset vabadusaega idealiseerivad ning selle kaudu kaasaja püüdlusi ja tulevikku suunatud ideid väljendavad luuletused. b) Kas oskate lühidalt kirjeldada nn ootushorisondi muutumist sajandi alguskümnendite, ärkamisaja ja venestusperioodi jääva hilisärkamisaja jooksul? 15. Eestlaste esiaja kontseptsiooni kujunemine (konstrueerimine): a) baltisaksa kontseptsioon, Baltisaksa seisukoht eestlaste ajaloo kohta alates Henriku "Liivimaa kroonikast" kuni 18.19. sajandi vahetuse paiku ilmuma hakanud pöördeliste seisukohtadeni. Eestlaste maa geograafilise Eesti) ajalookirjutus hakkab pihta üleskirjutuse tähe all Henrik tähendab üles kaasaegseid sündmuseid. Eesti ja BS ajalookirjutus sai alguse Vana-Liivimaa esimesest kroonikast, 12241227 ladina
leedulased, idasoomlased, karjalased, teised soome-ugri väikerahvad, venelased, valgevenelased ja põhjaukrainlased. Niisuguse leiva valmistamise traditsioon oli piiritletud paikkonnaga ja need piirid on püsinud tänapäevani. Kuigi sõnad ,,leib" ja ,,tainas" olid läänemeresoome keeltes nähtavasti tuntud juba enne ajaarvamise vahetust, omandas ,,leib" hapendatud tainast valmistatud rukkileiva tähenduse alles esiaja lõpul, mil põhiliseks teraviljakultuuriks muutus talirukis. Tõenäoliselt pole juhus, et just sel ajal hakkas meil uudse tööriistana levima käsikivi, mis leidis kasutust ennekõike leivajahu jahvatamisel (Moora, 1991). Hapendatud rukkileib kujunes aastasadade jooksul talurahva peatoiduks. Seda küpsetati rehetoa ahjus korraga mitmeks nädalaks. Vanema traditsiooni jätkuna küpsetati küdeva ahju suul leivatainast paistekakke. Nii nagu teistel põldu harivatel rahvastel, on ka
Kunstiajaloo konspekt 1.Esiaja kunst. Paleoliitikum - 30 000-80 000 a eKr (e vanem kiviaeg) · Statuetid - Väikesed naise kujutised/skulptuurid. (Willendorfi Veenus) · Koopamaalid - Altamira, Lascaux. Korrrapärased, tõetruud, iseloomuliku poosiga.Figuurid suured (ca 4-5 m), tugev kontuur, värvid, loomad. Mesoliitikum - 8000-6000 eKr (keskmine kiviaeg) · Inimese kujutamine - Addadura koobas. Looma kujutamine pole enam nii tähtis. · Tööriistad välja kujunenud. · Inimese sõltuvus loodusest väheneb. Neoliitikum - 6000-2000 eKr (noorem kiviaeg) · Ornamentika, keraamika areng. · Põlluharimine · Menhir - Haudehitiste vorm. Hauatähised, u 20 m. Üksikud kivid. nt: P.-Prantsusmaal Carnac'i kiviallee. · Dolmen Haudehitise vorm. Kolmest püstisest ja neid katvast rõhtsast kiviplaadist moodustatud ruum, mis on ühest küljest avatud. · Kromlehh - ringi...
Nimetatud piirkondades kujunesid kõrgkultuurid suurel määral üksteisest sõltumatult, oma sisemistel põhjustel. Seepärast võib neid nimetada esmasteks ehk primaarseteks tsivilisatsioonideks. Mujal mõjutas tsivilisatsioonide teket juba algusest peale mõni arenenum naaberala. Tsivilisatsiooni tekke eeldusteks olid viljelusmajandus ja metallitöötlemine. Ka usul oli roll selle tekkes. 2. Vanaaja mõiste. Esiaja ehk muinasaja lõppu ja ajaloolise aja algust tähistab kirjalike tekstide ilmumine. Ajaloolist aega jagatakse omakorda vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. Vanaaeg algas varajaste kõrgkultuuride tekkega Mesopotaamias, Egiptuses, Indias, Hiinas, Kreekas ja Roomas. Muistset Kreekat ja Roomat koos nimetatakse ka klassikaliseks antiiktsivilisatsiooniks ja see kestis 8.saj. eKr- 5.saj. pKr. See tsivilisatsioon ja ühtlasi ka vanaaeg lõppes Lääne-Rooma keisri kukutamisega 476.a. 3.
ESIAEG Hominiidid inimlaste sugukond. Eesti esiaja lõpul o Irdmuistised tööriistad, tarbeesemed, relvad, ehted Eesti ajalugu jaguneb: jne. o Eelajalooline aeg: o Kinnismuistised Kiviaeg, pronksiaeg, asulakohad, linnused, rauaaeg (vanem, keskmine, kalmistud jne. noorem ja hilis). Kirjalikud allikad: o Ajalooline aeg: o Breemeni Adami kroonikad o Hendriku Liivimaa Keskaeg, varauusaeg, kroonika uusaeg, lähiajalugu. o ...
pretsedenditule esiletõusule kõige enam kaasa aitasid, tuleb esmajärjekorras nimetada kaupmehi. Eesti kaubandus Eesti kauge ajalugu, keskaegsete linnade teke ja areng põhinevad meie geograafilisel asukohaeelisel ja transiidiäril. Ajaloos tuntakse Eestit kui rahvusvahelise kaubanduse traditsioonilist keskust. Eestis võib kaubandusühendusi jälgida alates neoliitikumist. Eriti hoogustus kaubavahetus esiaja lõpus, 9.-12.sajandil, seda tunnistavad rohked hõbemüntidest ja -ehetest koosnevad aardeleiud. Hõbe oli põhiline kaubatehingute maksevahend. Kaubandus koondus keskseisse asulaisse, mille juures oli enamasti linnus. Kui Eesti ala 13.sajandil vallutati, haarasid võõramaised kaupmehed kaug-(sh.läbiveo-) kaubanduse enda kätte. Kaupmehed tegutsesid valdavalt linnades; Tallinn, Tartu, Uus- Pärnu ja Viljandi astusid Hansasse. Novgorodi ja Soomega kauplemises kujunes Tallinn 14
Kuna üks minu uurimustöö eesmärkidest oli aru saada kas hügieenikombed muutuvad ka tänapäeval, siis viisin läbi intervjuu enda vanaemaga, kes rääkis enda tähelepanekutest ja arvamustest hügieenikommete muutuste kohta. Uurimuse käigus õppisin erinevate perioodide hügieenikommetest ning sain ka teada, miks nad muutusid aja jooksul. Sain ka teada, mis muutused on viimastel aastakümnetel toimunud. 2 1. Hügieenikommete muutus ajas 1.1 Esiaja kõrgkultuuride hügieenikombed( 10000 eKr- 13. saj pKr) Üks varasemaid kultuure, kelle hügieenikommetest me teame on Induse oru tsivilisatsioon, mis on üks kolmest vanimatest tsivilisatsioonidest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuuride kõrval (Bushak, 2015). Induse oru tsivilisatsiooni linnas olid reo- ja puhtavee kanalitesüsteem (Indus Valley), mis näitab, et linnas oli mitte ainult isenda puhtus hinnatud vaid ka ümbruskonna.
Leitud ehenõelte, kaela- ja käevõrude valuvormie tükid näitavad, et pronksi oli piisavalt ja jätkus isegi ehete valmistamiseks. Sissetoodava metallihulga suurenemine viitab kaubavahetuse arengule. Pronksiaja teisel poolel paistavad silma Eesti tihedad sidemed. Kesk-Rootsi, Ojamaa ja Edela-Soomega. Siinse rahva aktiivsusest ja siiretest väljaspoole kõnelevad Asva kultuurile iseloomuliku keraamika esinemine ülemere asulates. 5.KOKKUVÕTE Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel. Pronksiajal oli tähtsaim tööriistamaterjal pronks. Pronksiajal jätkus maaviljeluse areng ja levimine, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid. Arenes kaubitsemine. Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg). Rohkenes matmine kääbaskalmistuisse, nooremal pronksiajal surnute põletamine. Hilisel pronksiajal hakkas stepialadele sugenema rändkarjakasvatus
Rukkileiva arvestus 1. Kuidas tekkis leib? Leivaküpsetamine sai alguse umbes 5000 aastat eKr. Sellele eelnes pudrukeetmise leiutamine. Õue jäetud jahu segunes vihmaveega – esimene “kört” oligi valmis. Tuletegemise oskusega hakati toorputru lõkkel keetma. Pudrupotist kees kört üle ääre kuumadele kividele. Saadi omapärase maitsega krõbedad kakukesed. 2. Jahu saamise viisid Viljateri püüti peenestada uhmri ja jahvekivide abil. Kasutati ka tambiküna ja tambilabidat. Hiljemalt esiaja lõpust saati valmistati jahu oma tarbeks kahest üksteise peal asetsevast kivikettast koosneva käsikiviga. Hiljemalt 13. saj hakati meil ehitama vesiveskeid. 14. saj jõudsid meie maile tuuleveskid. Käsikivijahvatust kasutati enamikes taludes kuni 19. saj lõpuni. Käidi ka veskites vilja jahvatamas, kuna sealt saadi paremat jahu. 3. Meie vanim leivavili Baltimaades vanimaks leivaviljaks on oder. Terad peenendati jahvekivide (lohuga kivide) abil
4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Sakraalne - Mõiste "püha" sünonüüm. Vt püha. profaanne (ld profnus `pühitsematu') Ebapüha, tavapärane kõik, mis ei kuulu püha (sakraalse) või tabuse hulka, kuid mis ei ole rüve. P ja sakraalne ei ole hierarhilises vahekorras, vaid eksisteerivad kõrvuti. Vt ka rüve, sakraalne, tabu. 5. Mis on animatism ja mis on animism? animatism (ld animatus `hingestatud, elustatud') Arvatavalt esiaja (arhailise) usundikihi varaseim aste, mis eeldab usku üleüldisesse elususse ja kogu loodust täitvasse ebaisikulisse väesse. A-is puudub veel ettekujutus üksikhingedest. A-i ei saa käsitleda omaette usundina, ta on ürgusundi olemuslikke koostisosi ning sellisena käsitletav pigem uskumusena. A on ka üks evolutsionistlikke algupärateooriaid. A-i võib võrrelda filosoofilise hülosoismiga ja on sellisena käsitletav pigem varafilosoofilise maailmavaate kui religioonina. Vt ka animism,
,,Kalevipoja" ilmumine. Teosed: Jakobsoni ,,Kolm isamaa kõnet", Hurda ,,Pildid isamaa sündinud asjust", Jakobsoni kooliõpikud, Koidula asjad, ,,Kalevipoeg", Kr ,,Eestirahva Ennemuistsed jutud", Pärna ,,Oma tuba, oma luba", Suburgi ,,Liina", Seltsid: EKmS, Eesti Põllumeeste Selts, Karskusseltsid, Tuletõrjeseltsid, Näiteringid üle kogu maa, Kanepi puhkpilliorkester oli väga pro, ,,Vanemuise" selts, Aleksandrikooli komitee... Eestlaste esiaja kontseptsiooni kujunemine (konstrueerimine): · baltisaksa kontseptsioon Pimedast patuelust kristliku puhastustule kaudu kirkama tuleviku poole. Baltisaksa kristlikul ettehooldusel rajaneva ajaloo tunnuseks saab tema põhimõtteline ühesuunalisus ja lineaarsus. Loomuldasa ja vaikimisi oli see esmajoones saksa või ajutiselt mõne teise kristliku kolonisatsioonirahva edusammude ajalugu, kus eestlaste positiivne roll sai olla vaid
· Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga · Mänguteooria kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks · Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida
· Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu · Totemism usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga
Eesti Lennuakadeemia Suure ja väikese algustähe kasutamiseprobleeme eesti keeles Referaat Juhendas: Karin Kaljumägi Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Miks on suure algustäht tähts? ........................................................4 Kuidas algustäht väljendab austust? ..............................................5 Kaupade nimetamine ...............................................................6 Stratigraafia ja õigekiri...........................................7 Lühiülevaade nimetäiendiga piltlikest väljenditest....................................................................8 Kokkuvõte.........................................10 Kirjandus.........................................11 ...
tõsiselt ja neid usutakse kahtlusteta. Legend rahvapärimuse liik, mis kujutab Piibli, apokrüüfide või pühakute elulugude alustel tekkinud poeetilisi, õpetlikke või seletavaid jutustusi. Maagia loodususundiline või kõrgususundiline riituslik käitumine, mille abil usutakse suutvat enda tahtele allutada üleloomulikku väge. Animism usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. Animatism arvatavalt esiaja usundikihi varaseim aste, mis eeldab usku üleüldisesse elusse ja kogu loodust täitvasse ebaisikulisse väesse. Animatismis puudub veel ettekujutus ükikhingedest ning seda ei saa käsitleda usundina. Totemism traditsionaalkultuurides uskumus inimeste ja sugukondade sugulussuhetest mõnede loomade, harvem taimede või esemetega (tootemitega); algupärateooria, mille järgi on ürgusundi varajasimas faasis olnud kõikehõlmavaks tootemikummardamine.
mütoloogilised tegelased olid pigem haldjad ja loodusvaimud. Kui põhjapoolse Eesti folklooris domineerivad haldjad, kes enamasti näivad jäävat sootuks, siis Kesk-Eesti ja eriti Kagu-Eesti loodusvaimud tunduvad vähemalt vanemas kihistuses olevat enamasti naissoost, emad (ka eided, memmed jne). Kokkuvõte Muinasaeg hõlmab kogu Eesti ajaloost kõige pikema perioodi - üheksandast aastatuhandest e.Kr. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.Kr. Pika esiaja vältel toimus inimeste elus märgatavaid muutusi, mille põhjal saab seda jagada perioodideks. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud materjali, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad. Kasutatud kirjandus: http://www.kke.ee/index_bin.php?action=REF&fname=575_ajalugu7-2.pdf http://www.ai.ee/failid/67.pdf www.google.ee http://www.ai.ee/failid/357.pdf KESKAEG II. Ajalooõpik 7.klassile
Esiaja kunst Kiviaja kõige vanem skulptuur 25000 a ekr Willendorfi veenus. 20000 a ekr koopamaalingud, tuntuimad Lascaux koopamaal, Altramira-põhja hispaanias. Koopamaalidel kujutati loomi keda kütiti, värviti naturaalsete materjalidega-luuüdi, rasv, muna muld. Kunsti tekke põhjused-uskumused jahiõnne kohta, taheti ümbrust kujundada meelepärasemaks, mäng kui inimese vaba tahte väljendus.koopamaalignute kõrval valmistati ka mitmesuguseid luus ja kivist kujusid. Pronksiaeg-4000aekr-5saj rajatisteks Menhirid-arhitektuuri teke. U.4 m kõrgused kivid, km pikkused rajad, arvatavad pühade retkede kohad. Tuntuimad menhirid prantsusmaal Bretagnes . Sellest ajast säilinud ka dolmenid-algelised hauakambrid. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringina tekkis kromlehh, tuntuis on Stonehenge inglismaal. Mesopotaamia kunst Tähendab jõgede vahelist ala. Tänapäeval iraak, eufrati ja tigrise jõe vaheline maa-ala. 3000 a ekr võtsid Sumerid kirja kasutusele...
suurenedes kasvas siit mõnes tsivilisatsioonis välja valitseja enda juma- lustamise komme. Vanaaja mõiste Varaseimate tsivilisatsioonide tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses jõu- dis inimkond oma ajaloos esmakordselt ka kirjaoskuseni. Tänu sellele tunneme nii neid tsivilisatsioone kui ka kogu hilisemat ajalugu üha suuremal määral kirjalike allikate vahendusel ning meil on maailmas sestpeale asetleidnust märksa terviklikum pilt. Kirjalike tekstide ilmu- mine tähistab seetõttu esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. Viimast on omakorda jaotatud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. See jaotus ei hõlma siiski kõigi maade ja maailmajagude ajalugu. Vanaaeg algas niisiis Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse ajalooperioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Muistset Kreekat ja Roomat nimetatakse sageli koos kui klassikalist antiiktsivilisatsiooni, nende kujunemis-, õit- sengu- ja langusaeg (umbes 8
erilist ja puutumatut. P sisendab inimesele aukartust, hirmu, p-ga kaasneb kõikväelisus ja majesteetlikkus. P- ks peetav seisab profaansest eraldi, teda austatakse, kummardatakse ja teenitakse. profaanne – (ld profānus ‘pühitsematu’) Ebapüha, tavapärane – kõik, mis ei kuulu püha (sakraalse) või tabuse hulka, kuid mis ei ole rüve. P ja sakraalne ei ole hierarhilises vahekorras, vaid eksisteerivad kõrvuti. 5. Mis on animatism ja mis on animism? animatism - Arvatavalt esiaja (arhailise) usundikihi varaseim aste, mis eeldab usku üleüldisesse elususse ja kogu loodust täitvasse ebaisikulisse väesse. A-is puudub veel ettekujutus üksikhingedest. A-i ei saa käsitleda omaette usundina, ta on ürgusundi olemuslikke koostisosi ning sellisena käsitletav pigem uskumusena. A on ka üks evolutsionistlikke algupärateooriaid. animism - Usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged
suurenedes kasvas siit mõnes tsivilisatsioonis välja valitseja enda juma- lustamise komme. Vanaaja mõiste Varaseimate tsivilisatsioonide tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses jõu- dis inimkond oma ajaloos esmakordselt ka kirjaoskuseni. Tänu sellele tunneme nii neid tsivilisatsioone kui ka kogu hilisemat ajalugu üha suuremal määral kirjalike allikate vahendusel ning meil on maailmas sestpeale asetleidnust märksa terviklikum pilt. Kirjalike tekstide ilmu- mine tähistab seetõttu esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. Viimast on omakorda jaotatud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. See jaotus ei hõlma siiski kõigi maade ja maailmajagude ajalugu. Vanaaeg algas niisiis Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse ajalooperioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Muistset Kreekat ja Roomat nimetatakse sageli koos kui klassikalist antiiktsivilisatsiooni, nende kujunemis-, õit- sengu- ja langusaeg (umbes 8
m-e jt. 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted „sakraalne“ ja „profaanne“? ● Sakraalne- mõiste “püha” sünonüüm ● Profaanne- Ilmalik, ebapüha, tavapärane – kõik, mis ei kuulu püha (sakraalse) või tabulise hulka, kuid mis ei ole rüve. Profaanne ja sakraalne ei ole hierarhilises vahekorras, vaid eksisteerivad kõrvuti. 5. Mis on animatism ja mis on animism? ● Animatism- Arvatavalt esiaja (arhailise) usundikihi varaseim aste, mis eeldab usku üleüldisesse elususse ja kogu loodust täitvasse ebaisikulisse väesse. A-is puudub veel ettekujutus üksikhingedest. A-i ei saa käsitleda omaette usundina, ta on ürgusundi olemuslikke koostisosi ning sellisena käsitletav pigem uskumusena. ( käsitletav pigem maailmavaate kui religioonina) ● Animism- Usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures
Jääaeg- on sajandeid või aastatuhandeid kestnud periood, mil temperatuurid Maal on olnud nii madal, et on tekkinud suured mandrijää kilbid. Maa ajaloos on jääajad vaheldunud jäävaheaegadega. Korilus- Korilus on marjade, juurte, puuviljade, seente, seemnete, mugulate, ka pisiloomade, putukate jms loodussaaduste korjamine toiduks; see on inimkonna vanem elatusviis. Ajalooline aeg- Ajalooline aeg on periood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi.Ajalooline aegalgas pärast esiaja lõppu kirja kasutuselevõtuga. Eri maades ja piirkondades algas ajalooline aeg erineval ajal. Tsivilatsioon -Tsivilisatsioon on inimühiskond koos ainelise ja vaimse kultuuriga. Sõna tsivilisatsioon tuleneb ladinakeelsest terminist civilis - ''kodanikesse puutuv, kasulik" Homo sapiens -Tarkinimene (Homo sapiens) kujunes sirgeinimesest arvatavasti umbes 500 000 aastat tagasi Aafrikas. Umbes 100 000 aastat tagasi on osa neist sealt välja rännanud ning
esmajoones vangistatuid vaenlasi. Ohverdamise juures oli tähtis osa ennustamisel, nõidumisel ja maagial. Püüti ennustada eelseisva sõjaretke või mõne muu ettevõtmise tulemust ja seda ühtlasi mõjutada ohvritoomise või nõidumise läbi. Eestis tunti rohkesti tervistavaid allikaid. Silmaallika vesi pidi parandama nägemist, mõne teise oma nahahaigusi, kolmandast võetu kõrvasid jne. Allikaile tuli vee eest ka ohverdada. Annetati hõberaha või hõbe-ehe.Kuigi Eestis valitses esiaja lõpul muinasusk, polnud ristiusk päris tundmatu. Eestlased olid üsna elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaade Rootsi, Taani ja Venemaaga. Ristiusu mõjutusi on sageli nähtud ka eestlaste kommete muutumises. Alates 11. sajandist levis põletusmatuste kõrval üha enam laibamatmise komme. Hakati matma peaga lääne poole, see sarnanes kristliku matmiskombega. 12. sajandil kanti ehetena juba väikesi pronksristikesi. Alates 11. sajandi teisest poolest tundis katoliku kirik juba huvi
· Tähtsal kohal oli ka ravimaagia o Eestis tunti rohkesti mitmeid tervistavaid allikaid Silmaallika vesi pidi parandama nägemist, mõne teise oma nahahaigusi jne. · Allikaile tuli vee eest ka ohverdada o Annetati hõberaha või hõbeehe. o Vaesemal aitas ainult hõbevalge kaapimisest o Osaleee allikaile võis ohverdada ka üldtuntud ande. RISTIUSU MÕJUD · Kuigi eestis valitses esiaja lõpus muinasusk, polnud tundmatu ka ristiusk. · Eesti oli üpris tihedas läbikäimises lähimaadega, kus oli juba ristiusk. · Ristiusu mõjutusi võib näha mitmete kommete muutuses. o Al. XI saj. Levis põletusmatuste kõrval ka laibamatus o Esinema hakkas peaga lääne poole matmine See on kristliku matmiskombega o Pole välistatud ka see, et eestis oli mõni kirik või kabel juba sel ajal. · Al. XI saj
Kunstiajalugu Kunsti liigid: 1. Arhitektuur a. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid b. Profaanakhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud 2. Skulptuur a. Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef b. Ümarplastika b.i. Vabaplastika b.ii. Monumentaalplastika b.iii. Ehitusplastika 3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c. Raamatu- e miniatuurmaal d. Mosaiikmaal (pole loodud pintslite ja värvide abil e. Klaasimaal e vitraazikunst 4. Graafika a. Kõrgtrükk b. Sügavtrükk c. Lametrükk 5. Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi) a. Keraamika savist esemed b. Metallehistöö c. Klaasikunst d....
Meretrix(prostituut) - on kas palgatud või ustav. Esimene tüüp on vanema ning kogenum ja ta on 8 rohkelt ilma näinud. Teine tüüp on südamest armunud adulescensi. Mõlemad on väga atraktiivsed oma soengute ning kostüümidega, mis on kollased. Viro(noor neitsi) - on adulescensi väljavalitu ning armastatu, kuid ta viibib laval vähe. Ta on kaunis ja virtuoosne väike isik. Teda koheldakse kiidu ja kingitustega. (Lühike teatriajalugu, P. Hartnoll) Juba esiaja rahvastel olid kujunenud teatrietenduste elemendid, kuid alles Antiik-Kreekat peetakse tõelise teatri sünnimaaks. Näidendid ja teater ilmusid seoses viljakusejumala Dionysose austamisega, keda kreeklased kujutasid soku või härjana. Paar korda aastas peeti Dionysose püha. Sokunahas pidulised kandsid maske ning laulsid kurbi ja rõõmsaid laule vaheldumisi. Siit tulid ka nimetused tragöödia (tragos -- sokk; ode -- laul) ja komöödia (rõõmsa rahvahulga laul). Kurvad
sajandil kujutati nii realistlikke kui ka kauneid kunste. · Realism tegelikkus, püüab jäljendada midagi olulist või tüüpilist · Naturalism jäljendab väga püüdlikult, aga valimatult. · Stilisatsioon muudetakse looduslikke vorme, et nad sobiksid paremini mõnda süsteemi. · Idealiseerimine parandatakse loodusevorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile · Stiil teatud ajastu käekiri, tuleb vanarooma sõnast stilus-kirjapulk 2. Esiaja kunst Esiaeg: * kõige varasem arenguperiood, kui polnud veel riike ja linnu * algab kahel jalal kõndinud olevuste tekkega (7 miljonit aastat tagasi); 200 000 aastat tagasi tekivad esimesed inimeed Kunsti tekke teooria: * maagilised üritused seostatakse usuga (jahimaagia kujutatakse kütitavaid loomi; viljakusmaagia kujutatakse naisi) * toteism (inimesed avastasid, et pärinevad loomadest kujutatakse mittekütitavaid loomi)
Olulise muutusena hakati panustena lisama relvi (V. Lang, ... 2003). I aastatuhande keskpaigast alates levisid Kagu- ja Ida-Eestis, enamasti väljaspool kivikalmete levikuala, liivakääpad. Kääpad paiknevad maastikul enamasti rühmiti, nagu kivikirstkalmedki, nende arv võib ühes rühmas ulatuda paarikümneni. Tavaliselt on kääpad levinud jõgede läheduses liivmuldadega aladel (Lang 2003). Kuigi Eestis valitses esiaja lõpus muinasusk, polnud ristiusk päris tundmatu. Eestlased olid üsna elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaadega nagu Rootsi, Taani ja Venemaa. XI sajandist alates levis põletusmatuste kõrval üha enam laibamatmise komme. Paljud sellised kalmistud jäid külakalmetena kasutusse ka ajaloolisel ajal, mõned aga rajati kohtadesse, kuhu hiljem ehitati kirik (Lang 2003). Kui peale Eesti ristiusustamist 13. sajandil esines Eestis kohati ka veel põletusmatuseid, siis järgneva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
