Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda ja kaks vatsakest. Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2 ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil saavad kõik organid/koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas vabaneda jääkainetest. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism – koe või raku võime erutuda, temas endas tekkivate impulsside mõjul. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (06.09.2013) Patoloogia - üldine õpetus haigustest Patoloogiline füsioloogia – haiguslikult muutunud toimimine Patoloogiline anatoomia – haiguslikult muutunud ehitus Organismi põhiomadused/-funktsioonid 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega. Erutuvad koed: lihaskude, närvikoed. Stiimul võib pärineda lihasest endast. Võib olla erutus väljastpoolt, aga ei pea. 2. Ainevahetus – 2 vastandlikku külge: a) assimilatsioon – ainete süntees b) dissimilatsioon – ainete lagunemine. Need 2 vastandlikku protsessi kulgevad paralleelselt. Nt. kasvuetapil on assimilatsioonid ülekaalus. Vananemisel dissimilatsioon, haiguste puhul samuti...
TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge...
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder KESKKONNAOHTLIK AINE - ELAVHÕBE Referaat Juhendaja Õnne Rämmann Räpina 2015 Sisukord 1SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 2ELAVHÕBE.................................................................................................................3 2.1Elavhõbeda o...
Regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimub vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul. Lisaks osaleb regulatsioonis vasomotoorne keskus, mis paikneb piklikus ajus ja mille mõjul on veresoontel pidevalt teatud toonus e pinge. Sümpaatilise ns mõju südamele ja veresoontele: südame tegevus kiireneb, kokkutõmmete ulatus suureneb (kokkutõmbed tugevnevad), paraneb ka südamelihase erutuvus ja paraneb erutuvuse juhtivuse kiirus (erutustekke ja juhtesüsteemis). Veresoontele avaldab sümpaatikus aga kahesugust mõju: naha ja siseelundite veresooned ahenevad, skeletilihastel ja osalt ka aju veresooned aga laienevad ( sümpaatikuse erutusel). Parasümpaatiline ns (uitnärv) avaldab südamele aga vastupidist pidurdavat mõju: kokkutõmmete sagedus väheneb, kokkutõmmete ulatus samuti. Veresoontele on parasümp. Ns-il sümpaatilise ns-ile ka vastupidine mõju...
2. VAIMUPUUDED Vaimupuudega lapsi ning täiskasvanuid on hakatud tänapäeval nimetama intellektipuudega inimesteks. Lapsel võib sünnijärgselt esinevad kõrvalkalded ning neid võib jagada kaheks suureks grupiks: närvisüsteemi e. neuroloogilisteks hälveteks ja kehalisteks e. somaatilisteks hälveteks. Hälbed võivad olla erineva tõsiduse kui ka erineva ulatusega. Hälvete hulka kuuluvad kerge erutuvus , lihastoonuse muutused, mingi kehaorgani töö puudulikkus või pisidefekt kui ka ajukahjustus ja mõne organi või organsüsteemi puudumine või ebapiisav areng. Vaimupuue võib esineda RHK – järgi: F70 – kerge vaimne alaareng IQ – 50-69; psüühiline vanus - 9 e. alla 12 eluaastat. F71 – mõõdukas vaimne alaareng IQ – 35-49; psüühiline vanus - 6 e. alla 9 eluaastat F72 – raske vaimne alaareng IQ – 20-34; psüühiline vanus - 3 e. alla 6 eluaastat...
Erutuslaine leviku mehhanism tekivad lokaalsed tasakaalustusvoolud erutunud ja mitteerutunud alade vahel. Erutus levib järjest edasi, uutes erutuskolletes tekib membraani välispinna elektronegatiivsus ja nii saavad alguse uued tasakaalustusvoolud. Koe erutuvuse muutused erutuslaine levikul lokaalsete vastuste ajaline ja ruumiline summatsioon põhjustab AP tekkimise, AP depolatisatsioonifaasis koe erutuvus kaob, siis erutus järk-järguliselt taastub kuni kõrgenenud erutuseni, järgneb subnormaalne faas. Erutuse ülekanne neuromusk sünapsis eripärad: Erutuse ülekanne on ligi 1000 korda aeglasem kui närvikius, ühesuunaline (närvilt lihasele), tekib keemilise mediaatoraine (atsetüülkoliini) vahendusel....
milliste närviraku osadega võivad olla seotud Dentriit, rakukeha (ka rakutuum), müeliintupp, Ranvier' kitsend, Schwanni rakk NS slaid 7 sinna erutust toova närvi aksonid (viimajätke) ? Silva - dentriit või keha 1. Lihaskiu erutuvus 2. Aktsioonipotentsiaal 3. Neuromuskulaarne sünaps 4. Lihaskontraktsiooni 12. mis iseloomustab närvirakkude tegevust? molekulaarmehhanism / võtab vastu erutusi, töötleb neid ja saadab välja vastuseid AP slaid 3 Silva - diferentseerunud närviimpulsside edasikandmiseks (uuri ja ma olen pigem silva vastusega nõus) 13...
Labiilsus langeb keemiliste ainete toime tagajärjel ja kiire rütm transformeeritakse aeglaseks. 2. Paradoksaalne staadium - kiiretele ja tugevatele ärritajatele kude ei reageeri, harvadele ja nõrkadele aga vastab kude tugeva vastusreaktsiooniga. Siin aeglase rütmi juures impulsid liiguvad ka läbi parabioosi alade, sest taastumisprotsessid jõuavad siin kulgeda. Kiire rütmi juures on parabioosi aladel aga veel refraktaarsuse periood, kus koe erutuvus on tunduvalt vähenenud ja erutus edasi ei kandu. 3. Pidurdusstaadium - kude ei vasta mitte ühelegi ärritusele. 12. Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid); tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid); on psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused). 13. Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? Somaatiline e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning...
kunagi edaspidigi tulemuste üle kontrolli saavutada → abituse sümptomid: passiivsus, kognitiivne defitsiit, kurbus, ärevus, vaenulikkus, agressiivsuse langus, isu langus, neurokeemilised muutused; haigestumiste tõus, enesehinnangu langus. VII Isiksusehäired Isiksusehäirete üldkriteeriumid Märkimisväärselt disharmoonilised hoiakud ja käitumine, mis tavaliselt hõlmab mitut valdkonda (emotsioone, erutuvus , impulsikontroll, suhtlemis stiil= Ebanormaalne käitumine on püsiv ja pikaajaline: On laialdane: avaldub paljudes olukordades Ülaltoodud nähud ilmuvad alati lapse- või noorukieas ja püsivad täiskasvanuna Häire tekitab olulisi isiklikke kannatusi Häire on tavaliselt, kuigi mitte alati seotud tööalase ja sotsiaalse toimimise langusega. Üks isiksusehäirete kongitiiv-käitumuslik seletus...
PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU...
Igapäevasel suhtlemisel saadab teisele inimesele millegi emotsionaalse sisendamise vaistlik püüd sageli sõnumeid, mida vastastikku vahetatakse. Sugestiivsus mängib kaasa ka veenmisel, soovitamisel, käskimisel. Suurima sisendatavusega ehk sugestioonile altimad on kõrge konformsusega ebakindlad isikud, kellel on nõrk närvisüsteem, kõrge närvilisus ja suur emotsionaalne erutuvus . Sisendatavust lisavad anduvus, truudus, fanatism, kõrge religioossus, häbelikkus, unistavus, usalduslikkus, madal intelligentsus, eelarvamuslikkus jne. Manipuleerimine Manipuleerimise olemuseks on teise inimese “asjastamine”, tema valikuvabaduse ja iseotsustamise piiramine miinimumini ning talle soovitus arusaamade ja käitumisviiside kaelamääramine. Igasugune manipuleerimine on amoraalne. Levinud manipuleerimisviisideks on ähvardamine, koha kätte näitamine, hämamine,...
Põhilised käitumise korraldamise mehhanism: - närvitegevus (kõige oluline) - hormonaalsete tasemete muutused - boloogilised rütmid - kasvamise ja arengu käigus toimuv küpsemine - õppimine - sühtlemine teiste organismidega Ilma närvisüsteemita pole psüühika, teadvus ja eneseteadvus võimalik. Erutus (возбудимость) - ainsale rakule iseloomulik närviprotsesside evolutsiooni põhiline eeltingimus (esimene evolutsiooni etapp). Närvikoe (нервная ткань) - erutuvus arenes erinevates rakkudes erineval määral, kuni info vastuvõtmise, töötlemise ja vahendamisega hakkasid tegelema eriliste omadustega rakud ja rakurühmad, mis omavahelise ühendusete baasil moodustasid närvikoe. Närrivõrk (нервная сеть) - ühetaoline närvikiudude kogum närvirakkude vahel ning närviimpulsid selles levivad takistamatult igas suunas. Kiiretaoliselt sümmeetrilise närvisüsteem - erinevad tüüpi närrirakud spetsialiseerunud...
Diabeedihaige laps lasteaias Diabeet on immuunsushaigus, mis avaldub, kui kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini või kui organism ei suuda toodetud insuliini efektiivselt kasutada. Lastel on levinud eelkõige esimest tüüpi diabeet, mille puhul ei tooda keha kõhunäärmes olevad rakud elutegevuseks vajalikku insuliini, seega tuleb seda süstida või pumbaga manustada. Üha sagedasemaks hakkab muutuma juba ka teise tüübi diabeet laste seas, mis on seotud rasvumisega. Praeguseks on Eestis esimest tüüpi diabeet avastatud umbes viisesajal kuni 15-aastasel lapsel ja noorel. Neist umbes 150-200 on lasteaiaealised. Eestis on kokku ligi 500 lasteaeda ja ELDÜ (Eesti laste ja noorte diabeedi ühing) sooviks on, et diabeediga lapsi võetaks vastu neist igaühte. Miks on Eestis just nii palju diabeedihaigeid lapsi? Iseenesest pole see number katastroofiline, kuid kindlasti võiks olukord palju parem olla. Isiklikult olen arvamusel,...
Tunnuseks on meeleolude muutused: Alanemine (depressioon). Ootamatu tõus (maania). Sageli igapäevase aktiivsuse üldise taseme muutus. F4 – ärevus-, dissotsiatiivsed- ja somatoformsed häired Ärevus – sisemine pinge ja rahutus, võimetus lõõgastuda, sageli pingetunne, kergesti ehmumine tühistel põhjustel, erutuvus ja ärritatavus, hirm kaotada kontroll enese üle, surmahirm, südame kloppimine, higistamine, hingamisraskus, õhupuudus, iiveldustunne, lihaspinge, unetus. Hirm – ärevus, mille sisuks on reaalne väline oht. Arenguliselt on ärevusel adaptiivne iseloom. Liigne ärevus pärsib sooritusvõimet. Häirivad oluliselt elukvaliteeti. Ärevushäired on kõige sagedasemad psüühikahäired Euroopas 2015a-16%....
Ajus piirkond, mis selle eest vastutab ja annab meile informatsiooni, mis toimub (mandelkeha). Suudab ,,ette öelda" mingit situatsiooni, mis ei ole veel reaalselt juhtunud, mandelkeha ütleb, mis teha, see valmistab meid ette ootamatuteks situatsioonideks (jooksed ära või pöörad ümber ja kaitsed end). Ärevus on ellujäämiseks oluline tunne, sisemine rahutus, pinge seisund. Võimetus lõõgastuda, ehmumine tühistel põhjustel, erutuvus ja ärritatavus, hirm kaotada kontroll enese üle, surmahirm, südame kloppimine, higistamine, hingamisraskus, õhupuudus, iiveldustunne, lihaspinge, unetus. Hirm ärevus, mille sisuks on reaalne väline oht. Arenguliselt ärevusel on adaptatiivne otstarve. Liigne ärevus pärsib sooritusvõimet. Häirivad oluliselt elukvaliteeti. Kõige sagedasemad psüühikahäired Euroopas 2015a 16%. Ärevus on ebamäärane hirmutunne, muretsemine, hiljaks jäämise tunne, halva eelaimus....
-20ºC; talub kuivatamist; hävib temperatuuril >80ºC mõne sekundiga; pH < 4,0 Meetmed haigestumise vältimiseks: peske käsi ning köögi- ja puuvilju, muude toiduhügieeni nõudmiste täitmine. MYCOBACTERIUM SP. - TUBERKULOOS Haigusnähud: · Pikaajaline väike palavik, söögiisu langus · Väsimus, töövõime langus · Öine higistamine · Suurenenud erutuvus · Umbes pooltel juhtudel ka köha ning rögaeritus Kriitilised toiduained: piim, harvem liha; säilib piimas 10 päeva; säilib külmutatud lihas 1 aasta; Temperatuuri ja pH toime: hävib 70ºC juures 20 sekundiga; hävib 100ºC juures mõne sekundiga. Hävib intensiivses ultraviolettkiirguses 2-3 minutiga Hävib päikesekiirguses 1,5 tunniga TOIDUMÜRGISTUSED STAPHYLOCOCCUS AUREUS KULDNE STAFÜLOKOKK Haigusnähud:...
Ns Hallid müeliintupega isolaatori roll, vegetatiivses ns Talitluse järgi jagunevad närvid aferentsed ehk sensoorsed ehk retseptoorsed närvid (tundenärvid) eferentsed ehk efektoorsed närvid (viimanärvid) -motoorsed, -sekretoorsed, -vasomotoorsed seganärvid Närvikiu põhiomadus: - erutuvus , -erutuvuse juhtimine Erutuse läbib neuroni keha polaarselt ainult ühes suunas dentriidilt aksonile EX Dentriidid toovad impulsi neuronise, aksoni kaudu juhitakse impulss neuronist välja Juhteteed samasuunalised närvikiudude kimbud. Kulgavad nii ülenevas kui alanevas suunas. Ülenevad e. astsendeeruvad juhteteed- sensoorsed, kulgevad valgeolluse külgväätide lateraalses osasja tagaväätides. Impulsid suunduvad peaajju....
15.Golgi kompleks- rakus sünteesitavate ainete kokkupakkimine toimub Golgi kompleksis. 16. Lüsosoomid- rakuorganellid, milles lõhustatakse rakule ebavajalikke aineid. Lüsosoomid lagundavad suuri molekule väiksemateks osadeks, mida rakk saab kasutada. Peroksüsoomid- H2 eraldamine molekulidelt, mille käigus moodustub H2O2, sisaldab ensüümi katalaas, mis lagundab H2O2 veeks ja hapikuks. 17. Rakkude erutuvus on raku võime reageerida mitmesugustele väliskeskkonna muutustele. Raku erutuvust tekitavad temperatuur, keemilised, mehhaanilised, elekrtilised tegurid. Neid tegureid nimetatakse ärritajateks. 18. Naatrium kaalium pump ja tähtsus. Ioonpump, mis hoolitseb raku membraani potentsiaali säilimise eest. 19. Biopotentsiaalide muutused ja nende tähtsus: Biopotentsiaal tagab reageerimise(tundmise) 20. Mitokondrite ülesanne ja ehitus : Mitokondrid toodavad ATP-d, kaksikmembraanne organell, mille...
1 Tsütoloogia e rakuõpetus Rakk (cellula, kytos) Inimorganisimis on umbes 100 triljionit rakku. Rakk on organismi põhiline ehituslik ja talituslik ühik, millel on olemas kõik elu iseloomustavad tunnused: ainevahetus, liikuvus, erutuvus ja paljunemine. Organismis on ~200 erinevat rakutüüpi, mis erinevad kuju, suuruse ja talitluse poolest. Sarnase ehituse ja talitlusega rakud ja nende poolt produtseeritud rakuvaheaine moodustavad kudesid Koed moodustavad elundeid Elund on see organismi osa, millel on kindel kuju, ehitus, asetus ja ta täidab temale omast funktsiooni Elundsüsteem koosneb ehituse, talitluse ja arenemise poolest sarnastest elunditest Raku suurus ja kuju sõltub koeliigist, asukohast selles ning...