Hapniku olemasole 2. Teatud temperatuur (kohanemine on võimalik mingi piirini, vajalik kohanemisaeg) 3. Toit 4. Valgus (olenevalt individuaalsetest erinevustest saab olla yäielikus pimeduses paar päeva kuni paar kuud) Organismi põhiomadused e elu iseloomustavad tingimused: 1. Erutuvus võime vastata ärritusele erutuse tekkega, tekib organismi seest või väljastpoolt tuleva ärrituse mõjul 2. Ainevahetus assimilatsioon uute ainete süntees ja dissimilatsioon lagundamine (saadakse energiat glükoosi (C6H12O6) oksüdatsioonil H2O + energia), tekib soojus, assimilatsioon ja dissimilatsioon toimuvad paralleelselt, üks või teineülekaalus peale söömist assim, nälgimisel dissim 3. Paljunemine 4. Liikumine...
10.11 Vererõhk Vererõhk on veresoontes liikuva vere rõhk. See on põhjustatud ühelt poolt südame kui pumba tööst, süda paiskab iga süstoli ajal teatud koguse verd veresoontesse ja sellele soontesse paisatud verele avaldavad vastupanu veresoonte seinad. Arterite seinad sisaldavad elastseid kiude ja on pidevas pingeseisundis, mistõttu nad avaldavad soontes olevale verele survet. Liikumisel piki veresooni peab veri ületama veresoonte sisepinna hõõrdumistakistuse ja selle tõttu südamest kaugenedes vererõhk langeb. Erinevates veresoonkonna osades ei ole rõhk ühesugune. Kõrgeim on vererõhk arterites, madalaim veenides. Seejuures arterites rõhk...
-adrenoretseptorite stimulatsioonil kutsub esile naha ja limaskestade veresoonte ahenemise, silmaava laiendaja-ja karvapüstitajalihase kontraktsiooni ja insuliini sekretsiooni pidurdumise.(2) 2-adrenoretseptorid on aga tundlikud isoproterenoolile, seejärel adrenaliinile ja noradrenaliinile. -adrenoretseptoritest 1 adenoretseptorid asuvad müokardis ja neerudes, nende stimulatsioonil suureneb Ca-ioonide sissevool rakku, erutuvus tõuseb, intensiivistub lipolüüs, elavneb insuliini sekretsioon, südame löögisagedus tõuseb ja kontraktsioonijõud tugevneb.2 adrenoretseptorite stimulatsioonil suureneb Ca-ioonide väljavool rakust, lõõgastuvad bronhide,seedetrakti, skeletilihaste veresoonte ja emaka silelihased. Transmiteri seondumine -adrenoretseptoritega kutsub esile CAMP tekke, mis põhjustab rakusisese proteiinkinaasi aktivatsiooni....
Need ei tekita mitte joobeseisundit, vaid tugevaid nägemis- ja kuulmishallutsinatsioone, mida võib kirjeldada kui minekut teise reaalsusesse,kus aja ja ruumitaju muutuvad täielikult. Narkootikumide jagunemine toime alusel : Euforica- siia kuuluvad sedatiivsed mürgid, mis avaldavad psüühikale rahustavat toimet. Vähenevad tajumine ja erutuvus kuni nende täieliku läkkamiseni. Tekib meeldiv enesetunne, kaovad hirm ja mured, nälja ja janu, nõrgeneb sugutung. Sellesse rühma kuuluvad oopimu ja tema alkaloidid, morfiin, kodeiin ning samuti kokalehed ja kokaiin. Fantastica- need on taimse päritoluga, nägemusi esile kutsuvad uimastid. Muutunud ajutalitus avaldub moondunud aistinguis, hallutsinatsioonides ja nägemustes. Siia alla kuuluvad hasis ja marihuaana....
Kestvad unehäired võivad hakata segama ka lapsevanemaid.Seetõttu ei ole une väärtustamine lapse arengus oluline ainult lapsele endale,vaid ka tema vanematele.Lõpptulemusena võib unehäirete tõttu nõrgeneda side lapse ning tema hooldaja vahel. Unega seotud uuringud näitavad,et beebide vähese une põhilisks reaktsiooniks on nutmine,ärrituvus ning erutuvus ,mitte tavapäraselt eeldatud väsimus ning unisus. SUREMINE Imiku äkksurma sündroom ehk hällisurm on varasemalt terve imiku äkiline ja ootamatu surm. Imikute äkksurm on tavalisim surmapõhjus vanuses üks kuu kuni üks aasta. Selle all mõeldakse äkilist ja ootamatut imiku surma, millele ei eelne mingeid haigussümptomeid ja mille põhjus ei selgu ka lahangu käigus. Imikute äkksurma tekkepõhjused ei ole teada, uuringutes on osutunud riskiteguriteks madal...
Põhiainevahetust mõõõdetakse hommikul, ärkvel oleval normaalse kehatemo lamaval isikul indiferenrtse toatemp juures(18-20) kui viimasest söömisest on möödunud 12-14 h. ELEKTROKARDIOGRAAFIA Südamelihasel eristatakse kontraktiilseid(töömuskulatuur) ja erutustekke ning erutusjuhtefunktsioonidega (atüüpiline lihaskude) struktuure. Südame lihase omaduseks on automaatsus, kontraktiilsus, erutuvus , erutusjuhtivus, reflaktaarsus. Automaatsus tähendab seda, et erutus tekib südame erutustekke süsteemis spontaanselt. Kontraktiilsus e kokutõmbevõime. Südamelihaskiud moodustavad süntsüütiumi. Kui erutsuses oleva erutuvus langeb, nimetakakse seda reflataarsuseks. Vatasakeste töömuskulatuuri reflaktaarperioodi kestus on 0,23-0,25 s( 230-250 ms). Südame erutustekke ja juhtesüsteemi mood sinuatriaalsõlm(keith-flacki sülm) , atrioventikulaarsõlm(0,02-0,05...
Lüsosoomid -on väga muutliku kujuga tillukesed põiekesed. Nad on rakusisesed seedevakuoolid, mis lammutavad rakuväliseid kärbunud rakuosakesi. 2.2. Raku eluavaldused Nagu kõiki elusorganisme, iseloomustab teatavate eluavalduste olemasolu nii on see ka rakkudel. Nendeks on: 1. ainevahetus 2. erutuvus 3. liikumisvõime 4. sigimine e. pooldumine 11 2.3. Rakkude paljunemine Rakkude peamiseks paljunemisvormiks on mitoos ehk jagunemisstaadium. Raku elutsükkel koosnebki jagunemisstaadiumist ja vahestaadiumist. Vahestaadium on jagunemisstaadiumist tunduvalt pikem. Mõned inimorganismi rakud, näiteks närvirakud on püsivalt vahestaadiumis....
c)kaudne aktiivtransport II Antiport juhtioon ja aktiivselt transporditav ioon liiguvad vastassuunas. 15 . Erutuvate kudede mõiste. Ärrituvuse evolutsioonis diferentseerusid hulkraksetel loomadel infot erutusena edastavad ja töötlevad koed - närvi- ja lihaskude.Lisaks vegetatiivsetele eluprotsessidele (esinevad ka taimedel nt toitumine, hingamine jm) võimaldab erutuvus animaalseid talitlusi, sh. looma aktiivset liikumist, keerukat organismisisest regulatsiooni, meeletalitlust ning otstarbekat käitumist kuni mõtlemiseni. Kui etoloogia ja zoopsühholoogia uurivad erutuvusel baseeruvaid seaduspärasusi eeskätt looma välise käitumise järgi, siis füsioloogia keskendub erutuvust kandvate struktuuride (nt. rakumembraani, närvi- ja lihaskiu, aju ja meeleelundite) talitlusele. 16. Membraanipotensiaal ja selle teke....
Erutusprotsess tekib koe piirkondades, kuhu on asetatud elektroodid. Polaarsuse seadus voolu sisselülitamisel tekib erutus katoodi(-) ja voolu väljalülitamisel anoodi(+)piirkonnas.(E. Pflüger 1860.a) Elektrotoonus seisneb koe erutuvuse muutuses elektrivoolu mõjul. Voolu sisselülitamisel tõuseb koe erutuvus katoodi ja väheneb anoodi ümbruses, voolu väljalülitamisel toimub aga vastupidine protsess. Erutuvate kudede akommodatsioon elektrivoolu aeglasel tugevnemisel rakumembraan kohaneb ärritaja toimega ning erutuse teket ei järgne isegi suhteliselt tugeva voolu korral. Ärrituse toimejõu ja aja seos: erutuse kudedes põhjustavad ainult piisava toimejõu ja kestusega ärritajad. Piisavat toimejõudu omavad ärritajad peavad erutuse esilekutsumiseks toimima teatud aja jooksul....
Liigesed jaotuvad: · Üheteljelised (plokkliiges, ratasliiges) · Kaheteljelised (ellipsoidliiges, sadulliiges) · Kolme- ja enamteljelised liigesed (keraliiges) Lihastes on väga hea vere- ja närvivarustus. Lihas koosneb lihaskoest ( valgud) ja sidekoest. Lihaskoe järgi eritatakse kolme gruppi lihast · Vöötlihas ehk skeletilihas (luude küljes, allub) · Silelihas (soolestikus, ei allu) · Südamelihas (ei allu) Lihaste põhiomaduseks on erutuvus . Lihassüsteemi funktsioon · Liikumisfunktsiooni tagamine · Soojustootmine ja soojustasakaal · Toonuse tagamine · Kaitsefunktsioon Lihased jagunevad · Pikad (jäsemetel) · Lühikesed (lülisambalülide ja roiete vahel) · Laiad (kerel, erineva paksusega plaadi kujulised) Lihased · Seljalihased · Rinnalihased · Kõhulihased · Vahelihas · Pealihas · Kaelalihas...
076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke...
Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning sellega tõmbuvad kokku ka nendest koosnevad lihased. · Närvikude rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega. Närvikoest on moodustunud pea- ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. Närvikoele on omane erutuvus ja närviimpulsi juhtimine. Närvisüsteem ühendab neuraalse regulatsiooni teel organismi ühtseks tervikuks. · Sidekude rakud asetsevad hajusalt, enamasti ümbritseb neid palju rakuvaheainet. Siia alla kuuluvad näiteks luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ühtlasi ka kaitseülesannet. · Epiteelkude rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub...
Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning sellega tõmbuvad kokku ka nendest koosnevad lihased. · Närvikude rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega. Närvikoest on moodustunud pea- ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. Närvikoele on omane erutuvus ja närviimpulsi juhtimine. Närvisüsteem ühendab neuraalse regulatsiooni teel organismi ühtseks tervikuks. · Sidekude rakud asetsevad hajusalt, enamasti ümbritseb neid palju rakuvaheainet. Siia alla kuuluvad näiteks luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ühtlasi ka kaitseülesannet. · Epiteelkude rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub...
Sümpaatikuse mõju südamele: · sümpaatikuse mõju südamele avaldub: südametegevuse kiirenemises kokkutõmbejõu tugevnemises erutuvuse ja erutusjuhtivuse tõusus · sümpaatikusega sarnaselt mõju avaldab südamele ka veres ringlev adrenaliin. Parasümpatikuse mõju südamele: · parasümpatikuse mõjul: südame tegevus aeglustub südame kokkutõmbejõud väheneb südame erutuvus ja erutusjuhtivus langevad. Veresoonte laienemist põhjustab: · kudedesse kogunevad ainevahetusproduktid, nagu CO 2, K+, piimhape · sarnast toimet avaldavad O2 sisalduse langus kudedes ja pH tõus ning kehatemperatuuri tõus. · Ka veresoonte endoteelirakkudes tekib veresoonte laiendajaid. Neist olulisim NO. · Atriopeptiid (ANF) Veresoonte ahenemist põhjustab: · Kehatemperatuuri langus...
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
Mõnikord eristatakse ka III ja IV tooni III on kuuldav üksnes lastel ja tekib vere tõukumisest vastu vatsakeste seina varases täitumisfaasis ja IV toon tekib kodade kokkutõmbest. Südametegevusega kaasnevate toonide registreerimist nimetatakse fonokardiograafiaks. Südamelihast iseloomustavad: 1. erutuvus s.o. südamelihase võime erutuda 2. automaatsus s.o. südamelihase võime perioodiliselt erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul 3. kontraktsioonivõime s.o. südamelihas on võimeline pidevalt maksimaalselt töötama ("kõik või mittemidagi" printsiip). 4. refraktaalsus s.o. vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib. See hoiab ära südamelihase kestva kokkutõmbe tekkimise võimaluse. Südame rütmimuutused...
Vaimupuudega lapsi ja täiskasvanuid on tänapäeval hakatud nimetama või eelistatakse nimetada intellektipuudega inimesteks. (Neare, 2009) Üldjoontes võib lapsel sünnijärgselt esinevad kõrvalkalded jagada kaheks suureks grupiks: närvisüsteemi e. neuroloogilisteks hälveteks ja kehalisteks e. somaatilisteks hälveteks. Hälbed võivad olla erineva tõsiduse ja ulatusega. Nende hulka kuuluvad nii kerge erutuvus , lihastoonuse muutused, mingi kehaorgani töö puudulikkus või pisidefekt kui ka ajukahjustus ja mõne organi või organsüsteemi puudumine või ebapiisav areng. (Sööt & Saarma, 1994) Vaimupuue võib esineda RHK järgi: F70 kerge vaimne alaareng IQ 50-69; psüühiline vanus - 9 e. alla 12 eluaastat. F71 mõõdukas vaimne alaareng IQ 35-49; psüühiline vanus - 6 e. alla 9 eluaastat F72 raske vaimne alaareng IQ 20-34; psüühiline vanus - 3 e. alla 6 eluaastat...
(joonisel = OF) 10. Labiilsuseks nim maksimaalne sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata 1 sekundi jooksul. Labiilsus pole aga püsiv, konstantne suurus ta võib kas suureneda või väheneda. Labiilsuse väenemine võib tekkida väsimuse tagajärjel. Labiilsuse alanemisega kaovad ka organi erutuvus ja tema talitlus ning lõpptulemuseks on pidurdus: organ ei ole võimeline enam ärritajale reageerima 11. Parabioos, selle staadiumid. Parabioos e elulähedane seisund, s.o labiilsuse langusega seotud pidurduse vorm Tasakaalustav staadium kiirete ja aeglaste impulsside efekt on ühesugune. Labiilsus langeb keemiliste ainete toime tagajärjel ja kiire rütm transformeeritakse aeglaseks....
Esinemine: kõige levinumad psüühikahäired(25%). Elu jooksul esineb 30,5% naistest ja 19,2%meestest. Aasta jooksul 17,7%-l Ärevus normaalne ärevus, patoloogiline ärevus: liiga tugev, liiga kaua kestev, objektiivse põhjuseta Sümptomid: psüühilised, somaatilised, muude füsioloogiliste funkts. Seotud häired Psüühilised sümptomid: rahutus, võimetus lõõgastuda, pingetunne, keskendumisraskused, pea lhäeb mõtetest tühjaks, kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus, kergesti ehmumine tühistel põhjustel Kehalised sümptomid: südamekloppimine, higistamine, värisemine, vappumine, suukuivus,hingamisraskused, valud või ebamugavus rindkeres, iiveldustunne, või ebameeldiv tunne kõhus, lihaspinge ja lihspingega seotud valud, kuumad ja külmad hood, tuimutunne või surinad, pearingluse-, ebakindlustunne, tükitunne kurgus, neelamisraskused Muud häired: unehäired, seksuaalfunktsiooni häired, isuhäired...
Rakumembraanide suhtelises rahulolekus esinevate potentsaalide diferentsi nimetatakse puhkepotentsiaaliks. Aktsioonipotentsiaal neuronites-Ärritaja toimel tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina ehk aktsioonipotentsiaaliga, mil rakumembraani välispind mandab negatiivse ja sisepind positiivse laeng. Refraktaarsus neuronites- Koe erutuse langus Mis määrab erutuse levimise suuna-Aktsioonipotentsiaali tekke momendil koe erutuvus langeb, uusi ärritajaid selles piirkonnas vastu ei võeta ning erutus levib naaberalale, kus membraan on puhke seisundis. See määrabki suuna. Erutuse levimise kiirus seoses närvikiu ehitusega-Mida suurem on närvikiu läbimõõt, seda kiiremini levib Saltatoorne liikumine-Hüppeline levimine Kõik või mitte midagi seadus-Kui ärriti küünib üle kriitilise depolarisatsiooni tasemeni ja vallandub AP, mis antud tingimustes on alati max amplituudiga. Sünapsi ehitus-...