See tingib pidurdamatute, primitiivsete reaktsioonide tormilise ja ägeda avaldumise; 3) Ootamatus ja lühiajalisus afekt põhiliselt sellepärast tekibki, et inimene ei ole valmis teatud sündmuste käiguks, need tabavad teda ootamatult. Subjekt ei ole selleks 9 valmistunud, kuid olukord nõuab tegevust ja afekt saab probleemsituatsiooni lahendamisel tahtmatult vahendiks. Ülitugev erutus ei saa kesta pikka aega, sest see kurnaks inimese ära eriti seetõttu, et inimene on selleks olukorraks ette valmistamata. Mida tugevam on olnud afektiaegne erutus, seda sügavamat üldist pidurdust on vaja afekti järgselt, et taastada kulutatud jõuvarud. (Bachmann ja Maruste, 2003: 228-229) 10 KASUTATUD KIRJANDUS Bachmann T., Maruste R. (2003). Psühholoogia alused, Tallinn, Ilo, lk 215 - 226 11
Aine- ja energiavahetuse füsioloogia väsimuse ja töövõime languse vältimiseks on soovitatav süüa hommikul, sest glükogeenivarud on öö jooksul enamusel inimestel otsa saanud. 5. Söömise kiirus ja toidu maht Enamus inimesi seostab söömise küllastustunde tekkega. Küllastustunde tekkes on olulisel kohal seedekulgla venitus- ja kemosensoritelt, aga ka suu limaskesta ja neelu sensoritelt pärit erutus. Ka ei teki küllastustunne kohe söömise algul. Seega normaalse küllastustunde tekkeks ja liigsöömise ärahoidmiseks on soovitatav süüa aeglaselt ja suhteliselt kiudaineterikast toitu. Sellisteks toiduaineteks ongi aedviljad, puuviljad ja teraviljasaadused. Ka kaloritevaesed joogid on näljatunde vähendamisel sobivad. 6. Toidu valmistamine ja säilitamine Toiduainete säilitamisest, nende töötlusest ja toidu valmistamisest sõltub paljudel juhtudel
pärinevale ärritusele Tingimatud refleksid · Kaasasündinud ehk pärilikud · Nt. Imemis-, neelamis- ja lihaste venitusrefleks · Osa säilivad kogu elu, osa ainult lapseeas Tingitud refleksid · Omandatakse elu jooksul, järglastele ei pärandu · Nt. Ohtudest põhjustatud valurefleksid, käitumisiseärasused ning liigutusvilumused · Nende kujunemine algab pärast sündimist. Refleksikaar tee, mida mööda erutus kulgeb · Erutust vastuvõtvad (retseptoorsed) närvirakud · Närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi (aferentsed närvikiud) · Kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs · Närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse (eferentsed närvikiud) · Reageerivast organist Refleksikaare ülesanne on erutuste vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse
koolist saadud kaaslaste negatiivne suhtumine või halb õppeedukus). Enamikul juhtudel ongi nii, et ühest nendest teguritest ei piisa, et depressioon tekiks, vaid mitu asja peab kombineeruma, et vastav häire ilmneks. 10. Kummal on täheldatud depressiooni rohkem, poistel või tüdrukutel? Tüdrukutel (umbes poole rohkem) 11. Millised häired võivad depressiooniga kaasneda? Söögi-, une-, ärevus- ja keskendumishäire, psühhomotoorne erutus või aeglus, düstüümia ja käitumishäire, lisaks veel uimastisõltuvused, väärtusetuse ja süütunded, enesevigastamine ja surmasoov. 12. Milliseid depressiooni ravi võimalusi on olemas? 1) Eneseabi, 2) psühhoteraapia, mille käigus siis proovitakse läbi erinevate võimaluste käitumist ja mõtteid kujundada, muuta või analüüsida, 3) tablettide võtmine. Düsleksia 13. Mis on düsleksia
1. Milles seisneb sünaptiline summatsioon? – Närvirakku saabub teatud ajaühikus mitu erutussignaali. Kahest või enamast üheaegselt aktiveerunud sünapsist lähtuvad elektriimpulsid summeeruvad ja loovad üheskoos suurema postsünaptilise potentsiaali. Kui see ületab teatud läve, vallandub neuronis närviimpulss. Postsünaptiline summatsioon – närvirakku tuleb palju erutussünapseid, need summeeruvad ja närvirakus vallandub suurem erutus. 2. Missugused signaalid võivad neuronisse saabuda? – a) erutussünaps – mediaator kutsub esile järgmises närvirakus närviimpulsi tekke b) pidurdussünaps – mediaator surub alla järgmises närvirakus närviimpulsi tekke 3. Millel põhineb valuvaigistite efekt? – Põhineb närviülekande mõjutamisel. Valuvaigistid pidurdavad närviülekannet ja põhjustavad seetõttu tavaliselt ka üldist unisust. 4. Miks tekib narkootikumidest sõltuvus?
on peenikesed õhukeseseinalised veresooned 14.Mis suunas ja kuidas toimub vere liikumine veresoontes? Arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel südamest eemale Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste kokkutõmbumine, Veri liigub südamesse tagasi 15.Kuidas on seotud vere liikumine vererõhuga? Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus vererõhk on madalam. 16.Millest sõltub vererõhk? Vanuse kasvades vererõhk tõuseb, Vererõhku tõstavad erutus, füüsiline pingutus ja haigused. 17.Kuidas muutub veri väikeses vereringe? Kopsude kaudu viib venoosne veri süsihappegaasi kopsudesse. 18.Kujuta skeemina väikest vereringet. Kopsukapillaarides toimub gaasivahetus, Kopsuveenide kaudu saabub arteriaalne veri südamesse, et jätkata oma teed suures vereringes 18. Kujuta skeemina väikest vereringet. 19.Kuidas muutub veri suures vereringes?
perifeeriasse mööda eferentseid ehk motoorseid närvikiude. Närviimpulsid on kui elektrokeemilised protsessid. Kuna närvirakusisene erutuse levik on elektriline protsess, siis ei või närviimpulsid kulgeda hajusalt (vastasel korral tekiks nii-öelda lühise oht). Neuronitevahelist kontaktkohta, kus närviimpulss kandub ühelt neuronilt teisele või neuronilt lõppelundile, nim sünapsiks ja seda edasikandumist sünapsiliseks ülekandeks. Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete- virgatsainete ehk mediaatorite ehk neurotransmitterite vahendusel. Omavahel ühendavad rakke sünapsid ning seega erutuse ülekanne ühelt rakult teisele toimub sünapsi vahendusel. . Kesknärvisüsteem. KNS Seljaaju 1. Seljaaju põhiül on ühendada kehas toimuvat peaajuga. See on umbes väikese sõrme jämedune väätjas moodustis lülisambas. Temast lähtub 21 paari närve. 2
Astelpaju- Hippophae rhamnoides Omadused Vanas Kreekas olevat võidusõiduhobustele söödetud astelpaju lehti, et nende karv säravalt läikivaks muutuks ning tõlkes tähendabki astelpaju nimetus- Hippopha rhamnoides- läikivat hobust. Astelpaju on väärtuslik ravimtaim ning toidulisand. Astelpaju viljades on suurel hulgal erinevaid vitamiine. Eestis on astelpaju hakatud kasvatama üsna suurtel pindadel ja katsetöö on näidanud, et viljade kvaliteet sõltub oluliselt sordi omadustest. Eriti oluline on iseäranis oranzide viljade suur karotinoidide sisaldus. Karotinoidid on inimesele vajalikud antioksüdandid, mida muust toidust oluliselt ei saa. Astelpaju vilju, mahla, lehti, koort ja seemnetestsaadud õli on ravivahendina tarvitatud iidsetest aegadest. Astelpaju (Hippopha÷ rhamnoides) on kuni 6 m kõrgune 2-7 cm pikkuste tugevate asteldega põõsas või puu, mille lihakad luuviljad on värvuselt kollased kuni oranzpunased. Põõsad on dekoratiivsed, kanna...
Närviimpulsid kutsuvad esile vastuse näärmetes, siseelundites, skeletilihastes ja ka veresoonte seintes olevates lihastes Refleksid võivad väljenduda liigutuste või ka elundite talitluse muutustena. Reflekse esineb kahte tüüpi - kaasasündinud ehk tingimatud refleksid ja refleksid, mis vanematelt järglastele ei pärandu, vaid omandatakse elu jooksul - tingitud refleksid. Refleks toimub kesknärvisüsteemi vahendusel. Teed, mida mööda erutus kulgeb, nimetatakes refleksikaareks. Refleksikaar koosneb vähemalt kahest närvirakust. Refleksikaare osad on järgmised: 1. erutust vastuvõttev närvirakk; 2. närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi; 3. kesknärvisüsteemi piirkonnad, mis analüüsivad erutust; 4. närvikiud, mis juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse; 5. organ või elund, mis erutusele reageerib. Autonoomne närvisüsteem
nimetatakse: ümberpolarisatsiooniks 13. Närvi-lihassünapsis on mediaatoraineks: atsetüülkoliin 14. Postganglionaalseteks sümpaatilistes närvilõpmetes on mediaatoraineks reeglina: noradrenaliin 15. Lihaskontraktsiooni käigus : kõigi nimetatud filamentide pikkus jääb samaks 16. Lihasraku erutumisel seotakse sarkoplasmasse paiskunud kaltsiumioonid (Ca++) regulaatorvalk: troponiiniga 17. Närvi- ja lihaskiu mingis punktis tekkinud erutus: võib levida edasi mõlemas suunas 18. Mõistega „homöostaas“ tähistatakse: organismi sisekeskkonna stabiilsuse säilimist 19. Lämmastikbilanss on positiivne, kui teatud ajavahemikul: tarbitud toiduga omastatud lämmastiku hulk on suurem kui uriini, higi ja fekaalidega eritatud lämmastiku hulk 21. Lipolüüsiks nimetatakse: rasvade lõhustumist rasvhapeteks ja glütserooliks 22. Vereplasma kolloidosmootne rõhk, mille tõttu veenidepoolses otsas vesi taas kapillaaridesse
• juhib inimese organismis tahtele alluvaid liigutusi: • juhib inimese organismis skeletilihaste liigutusi; • saab informatsiooni meeleelunditest; • varustab närvidega vöötlihaseid ehk skeletilihaseid ja meeleelundeid. 4. Kuidas ja kust saab inimese organismi närvisüsteem informatsiooni? närviimpulsside kujul: • sisekeskkonnast ehk inimese organismist; • väliskeskkonnast. 5. Kuidas toimub erutuse juhtimine inimese organismi närvikeskustes? • erutus levib ühes suunas; (mööda refleksikaart) • erutuse juhtimine on aeglane; • suhteliselt kiire väsimus, mis on seotud erutuse ülekande häiretega; • erutuse levikut on võimalik pidurdada; • närvikeskustest edasiminevate impulsside sagedus oleneb ärritaja tugevusest ja sagedusest ning närvikeskuse funktsionaalsest seisundist. 6. Milline on mälu ülesanne inimese organismis ja kuidas ta jaguneb?salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni
Naha anatoomia, naha reaktsionid. NAHK Naha pealmiseks kihiks on marrasknahk ehk epiderm, mille all on pärisnahk. Pärisnaha all on rasvkude. Püsimeik kantakse kulmudele, silmadele, huultele ja nüüd ka põskedele kõrgekvaliteedilise aparatuuri ning pigmentidega naha pindmistesse kihtidesse ca 0,3-0,5 mm sügavusele. Sõltuvalt nahatüübist ja elustiilist püsib tulemus 3-5 aastat, aga soovitav on käia kord aastas värvi värskendamas Marrasknahk ehk epiteelkude on naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), mis kujutab endast mitmekihilist kattekude ehk epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi - sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Need rakud aeg-ajalt eralduvad (nt peanahalt kestenduvad rakud on kõõm). Sarvkihtkaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest, mis ...
Keha pinda, mis peegeldab, valgust hajusalt, nimetatakse mattpinnaks. Must pind neelab suurema osa valgusest. Valge pind peegeldab suurema osa valgusest. Keha pinda, millelt vähemalt 95% peegeldub pinnale langevast valgusest, nimetatakse valgeks. Mustalt pinnalt peegeldub alla 5%. Kega pinda, millelt peegeldub 5%-95%, nimetatakse halliks. Nägemiseks on vaja valgust. Valgust on näha siis, kui see silma levib. Mida eredam on valgus, seda tugevam on silma erutus. Valgusallikaid näeme neilt kiirguva valguse tõttu. Neid kohti keha pinnal, is peegeldavad rohkem valgust, näeme heledamatena kui meid kohti, mis peegeldavad vähem valgust. Me tajume kehi valguse silma langemise sihis. Ruumipiirkonda eseme taga, mida VA ei valgusta, nimetatakse täisvarjuks. Ruumipiirkonda eseme taga, mida VA valgustab osaliselt, nimetatakse poolvarjuks. Valguskiiruse ligikaudne väärtus on 300000 km/s. Kõikide läbipaistvate ning
dermatoomides. 14. Temperatuurimeel. Temperatuurimeele sensoriteks on nahas paiknevad külma, sooja ja valusensorid. Külmasensoriteks on spetsiifilised närvilõpmed, mille harud tungivad epidermise basaalsesse ossa. Erutuse juhtimise kiirus on 20m/s. Neid on 3-10x rohkem, kui soojasensoreid. Soojasensorid juhivad c-tüüpi närvikiudude kaudu erutust 0,5-3m/s. T- muutus10 kraadi järgi muudab enam kui 2x keemiliste reaktsioonide kiirust. Termosensorite ärritamisel antakse erutus edasi mööda erinevaid aferentseid närvikiudusid. Kui t-on alla 15C, erutuvad külma suhtes tundlikud valusensorid, alates 30c alustavad impulsside väljasaatmist soojasensorid, 45c juures stimuleeritakse juba kuuma suhtes tundlikke valusensoreid. Mingi kindla t-juures sensorid adapteeruvad. Pidev jahedas ruumis viibimine vähendab nahat-i languse korral subjektiivse külmatunde teket. Täielikku adaptsiooni ei teki. Termosensorid annavad info edasi seljaaju tagasarvede kaudu, suundudes
organismi ja väliskeskkonna vahel 5. Hallollus koosneb neuroni kehadest 6. Valgeollus koosneb neuroni jätketest 7. Suurajukoor koosneb hallollusest, juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb informatsioon 8. Mõisted Parees Lihaste nõrkus Paralüüs Lihaste halvatus 9. Talitluse järgi jagunevad närvid Tundenärvid Erutus elundist KNS'i e. aferentsed Viimanärvid Viivad erutuse KNS'st elundisse e. eferentsed Seganärvid Enamik närve sisaldab nii eferentseid kui aferentseid kiude 10. Erutus läbib närviraku polaarselt ainult ühes suunas dendriidilt neuriidile 11. Sünaps Neuronite puutekontaktid, kus ärritus kantakse ühelt neuronilt teisele 12. Refleks KNS'i vahendusel toimuv vastureaktsioon ärritusele 13
üllusest, nooruse julgusest ning vanamehelikust väärikusest. Hellenismi ajastul levis kreeka kunst kõigis Vahemeremaades ning Lähis-Idas, see kõik on tähtis kogu maailma kunsti edasise arengu seisukohalt. Samal ajal mängisid erilist rolli ka kreeka kunsti kokkupuuted idamaade vanade kultuuridega, sest idamaad äratasid uuesti kreeka kunstis uinunud jõud. Inimene kaotas enesevalitsuse, tasakaalu, temas ärkas kirg ja sügav erutus. See ei olnud pöördumine minevikku, vaid märkis inimvaimu haarde lainemist ja sügavamaks muutumist. Tänu sotsiaalsete motiivide sissetoomisele, indiviidi väärtustamisele, maastiku ilu nägemisele ning linnaehituse ülesannetele arendas hellenistlik kunst edasi kreeka kunsti peateemat- inimese teemat kunstis. (http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kultuurilugu-hellenistlik%20kunst.htm, raamat-peatükke kunstiajaloost) 8
Väsimus, kaalukaotus, naha punetus, kestendamine ja lõhenemine, põletikud suunurkades ja silmade ümbruses, suus haavandid, nägemishäired. 7. Niatsiin---maks, lahja liha, kala, pärm, nisuidud, kuivatatud kaunvili. (15- 19).Väsimus, isutus, peapööritus, nahapõletikud. Ületarbimisel naha punetus, kuumustunne, kihelus. 8. B6-vitamiin---veisemaks, sealiha, veiseliha, kanaliha, riis, pähklid, banaanid. (1,9- 2,4).Depressioon, roidumus või üle erutus, iiveldus, krambid, lööve silmade, nina ja huulte ümber. 9. Pantoteenhape---köögivili, õllepärm. (4-9).Naha kahjustused, juust, habeme, vuntside hallinemine 10. B12-vitamiin---maks, neerud, räimed. (0,002-0,004). 11. C-vitamiin---kibuvitsamarjad, , mustsõstrad, punane pipar, hapukapsas, spinat, till. (60-75).Hingamishäired, igemete veritsus, haavade aeglane paranemine, verejooksud ninast
tekitabki valu. (PISTAB.. ai ai.) Parasümpaatilise NS-i mõju on sümpaatilise vastupidine: südametegevus aeglustub, kokkutümmete ulatus nürgeneb, erutuse juhtivus samuti nõrgeneb. Parasümp NS-i suurenb puhkeajal, söömise ajal ja mõned tunnid pärast söömist, sel ajal, füüsiline koormus pole võimalik ja näidustatud. Skeletilihastes liigub veri...... töö täis kõhuga pole efektiivne. Parasümpaatikus veresooni ei innerveerigi, ............ parasümpaatikuse erutus mõjutab sümpaatikust. Hormoonidest mõjutavad veresooni enam neerupealiste säsi hormoon adrenaliin, mille toime on sarnane sümp NS-i mõjule. Angiotensiin aine, mida pidevalt pole veres, ta on võimas veresoonte ahendajaaine. Sellega ta aitab kaasa vereõhu tõusule. Eriti siis, kui ringleva vere maht on vähenenud. Vastupidise toimega on kodade natri-ureetiline peptiid. See vabaneb siis kui veresoonte mahtuvus on suurenenud. Tema suurendab uriini, Na väljutust,
KÕRGEM NÄRVITALITLUS 12.klassile Tabasalu Ühisgümnaasium N Ä R V IS Ü S T E E M K E S K N Ä R V IS Ü S T E E M P I IR D E N Ä R V I S Ü S T E E M N ä r v id P E A - JA S E LJA A JU S E N S O O R N E n ä r v is ü s t e e m S o m a a tilin e N S A u to n o o m n e N S R e t s e p to r it e s t K e s k n ä r v is ü s t e e m is t s k e le tilih a s t e le N ä ä r m e te s s e , e lu n d it e s s e ja k e s k n ä r v is ü s t e e m i s ig n a a le v iiv a d s il...
Lokaalanesteetikumid Lokaalanesteetikumid ained, mis kõrvaldavad valu või takistavad selle teket, pärssides kokkupuutel närvikoega pöörduvalt erutuse levikuks vajalikku aktsioonipotentsiaali. LAde klassifikatsioon Looduslikud ainuke esindaja on kokaiin. Sünteetilised bupivakaiin, lidokaiin, prokaiin jt. LAde klassifikatsioon Estrid Novokaiin e. prokaiin Tetrakaiin e. dikaiin jt. Amiidid Lidokaiin e. ksülokaiin Bupivakaiin jt. LAide farmakoloogilised toimed LAid inhibeerivad erutuse ülekannet närvikiududes, sensoorsetel lõpmetel ja sünapsites. LAide farmakoloogilised toimed Puutudes kokku närviga, kutsuvad närvi innerveeritaval alal esile tundlikkuse kao ja motoorse halvatuse. Innervatsiooni kadu toimub reeglina järjekorras Valutundlikkus Puutetundlikkus Temperatuuritundlikkus ...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Triin Paur EAL-3kõ MINU LAPS LÄHEB KOOLI Referaat Õppejõud: MA Kerstin Kööp Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Kooli minek on laste, vanemate ja nende lähikondlaste seas suur sündmus. Kooli minekuga algab lapsel uus etapp elus- peale lasteaeda tuleb minna kooli. Lasteaiast kooli üleminek peaks olema laste jaoks võimalikult sujuv ning ideaalselt peaks sujuma probleemideta, kuid lapsed on erinevad ja igaüks ei pruugi olla koolimineku eas koolivalmis. Iga laps, kes läheb peaks olema sotsiaalselt valmis liituma kooliga. See, et laps oskab näiteks tähti ja numbreid, ei tähenda alati, et laps oleks kooliks valmis. Koolivalmiduse kujunemine on pikk protsess ning kulgeb läbi lasteaia aastate. Iga tegevus lasteaias valmistab last ette sujuvaks ...
esteraasi reaktivaator (pralidoksiim). 24. Antikolinergilistest ravimitest oleks vaja hetkel teada ainult atropiini. Teised on nn informatiivsed. Atropiini peamised näidustused ja kuidas manustatakse (boolus, infusioon?) Bradükardia i/v boolus 1 mg (kuni 3 mg). Pupilli laiendamine silmapõhja uuringutel – silmatilgad. Kolinergiliste ravimite mürgistus i/v boolus. Anesteesia sissejuhatamine. Maoloputuse eelselt. Imendub ka seedetraktist ja limaskestadelt. Läbib HEB – madalad doosid: KNS erutus, suured doosid: KNS depressioon. 25. Somaatiline närvisüsteem – perifeersed müorelaksandid. Kuidas jaotatakse ja kus neid peamiselt kasutatakse? Mitte-depolariseerivad ja depolariseerivad perifeersed müorelaksandid . Lühikese toimeajaga, keskmise toimeajaga, pika toimeajaga. Kasutatakse: intubatsiooni soodustamiseks; liikumatuse tekitamiseks; mehhaanilise ventilatsiooni teostamisel. 26. Millised on perifeersete müorelaksantide toimed organismis? Mida nende
keha vabaneb sellest alles uneajal. Suitsetamine kiirendab kofeiini eemaldumist kehast, ning kui suitsetamine maha jätta, see protsess aeglustub, mis võib suurendada nikotiinist võõrutamisega niikuinii kaasnevat ärevust. Kofeiin lammutub maksas paljudeks ainevahetussaadusteks, mis erituvad uriiniga. Uuringud näitavad ka, et kofeiin suurendab põievähi tekkimise tõenäosust. Inimestel on kohvinärvid, kui neil on viis või rohkem sümptomeid loetelust : rahutus, närvilisus, erutus, unetus, kõhulahtisus, meeleolu kõikumine, meeleolu alanemine, näopunetus, sage urineerimine, seedekulgla vaevused, tormakas kõne, lihasetõmblused, mõttemaru, lihtvõimetus paigal püsida. ... ja olete joonud kaks-kolm tassi kohv või rohkem, siis pole te tõenäoliselt lihtsalt niisama ärritunud ja närviline, vaid teil on kofeiinimürgistus. 4 Nikotiin
Psühholoogiateaduse definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt Kehamahlade teooria rajaja ja milles teooria seisnes Teooria rajas vanakreeka arst Hippokrates ja ta töötas välja kehamahlade teooria, mille järgi määravad inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. Humansitliku psühholoogia rajajad ja nende veendumused inimese olemuses Humanistliku psühholoogia rajajad on Carl Rogers ja Abraham Maslow. Nad lähtusid veendumusest et inimene on positiivne, loov ja arengut taotlev. Mida rõhutas Freud isiksuse arengus ja missuguseid meetodeid kasutas alateadlike protsesside uurimiseks psühhoteraapias Ta rõhutas alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste aastate mõju isiksuse arengule. Psühhoteraapias kasutas alateadlike protsesside uurimiseks hüpnoosi, unenägude analüüsi ja vabade assotsiatsioonide meetodit...
Näiteks: Viha: raev, vägivaldsus, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha Kurbus: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, melanhoolsus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon Hirm: ärevus, kartus, närvilisus, mure jahmatus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus/kohkumine, kabuhirm, (foobia, paanika) Lõbu: nauding, lõbusus, õnn, rõõm, kergendus, rahulolu, õndsus, uhkus, erutus, võlutus, rahuldus, eufooria, maania, ekstaas Armastus: tunnustus, sõbralikkus, usaldus, headus, poolehoid, kiindumus, imetlemine Üllatus: sokk, hämmastus, imestus Vastikus: põlgus, põlastus, halvakspanu, jälestus, vastumeelsus, ebameeldivustunne, ärritus Häbi: süütunne, kohmetus, tusk, alandus, kahetsus 3 Emotsioonide otstarve Emotsioonid täiendavad mitmeid funktsioone:
A. Looma ettevalmistamine plaaniliseks operatsiooniks Anamnees: alati võtta! (ka kas loom saab ravimeid: südamevahendeid, kortikosteroide, NSAID`e, krampide vastaseid ravimeid, ravimid võivad oluliselt mõjutada operatsiooni kulgu ning anesteesia taluvust; kas on varem tehtud üldanesteesiat, kuidas talus üldanesteesiat; kas on tehtud vereülekanet ja nii ed...) Kliiniline ülevaatus: alati teostada! Diagnostilised uuringud vastavalt vajadusele ning anamneesi ja kliinilise ülevaatuse tulemusele (vt. loengu materjali) Nälgimine Milleks on vaja looma näljutada enne operatsiooni? Paljud üldanesteetikumid kutsuvad esile oksendamist. Anesteseeritud väikeloom võib oksendada ning aspireerida oksemasse hingamisteedesse, tagajärjeks raskekujuline kopsupõletik (aspiratsiooni pneumoonia). Hobustel tekivad maos ja sooltes gaasid ja soolteperistaltika häired, tagajärjeks koolikud. Veistel, väíkemäletsejalistel – vatsapuhitus. koer/kass vähem...
ümber, troofiline ja kaitsefunktsioon) ja ependüümi rakud (vooderdavad seljaaju tsentraalkanalit). Mikrogliia rakud paiknevad peamiselt hallaines. Fn sarnased sidekoe makrofaagidele, kuuluvad mononukleaarsete fagotsüütide süsteemi 3.3. Närvikiudude jaotus. Närvikiud – närviraku jätke koos teda ümbritsevate kaitsvate glioossete katetega. Müeliinkesta olemasolul jaotatakse: * müeliinkiud – kateteks on müeliinkest ja neurolemm e. Schwanni kest. Erutus liigub väga kiiresti. * müeliinita kiud – kateteks on vaid neurolemm Funktsiooni alusel: aferentsed närvikiud – tundenärvikiud – sensoorse närviraku pikad jätked - erutus saabub retseptoritest kesknärvisüsteemi. eferetsed närvikiud - motoorsed närvikiud – motoorse närviraku pikad jätked - annavad impulsse hüpotalamusest lõppelundisse – lihasesse või näärmesse. 3.4. Membraani puhkepotentsiaal: tekkemehhanism, väärtused.
Erutuse tase ja irradiatiivsus väga tugevad ja ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalisel mõjumisel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Irradiatsioon tõstab ajukoore toonust, mis omakorda spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes (võib pidurdada tundlikkust tähelepanu alt välja jäänu osas). Yerkesi-Dodsoni seadus. Erutuse kontsentratsioon- ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonnas Närviprotsesside vastastikune induktsioon - erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. Mida tugevam on on ühe keskuse erutus, seda tugevam on teise pidurdus Adekvaatse käitumise tagab erutuse ja pidurduse balansseeritus. Kaitsepidurdus järgneb erutuse ülemäärase tugevuse või pikaajalisuse korral. NS-i funktsionaalsed blokid (osalevad erinevates tegevustes, kuid millel on kindlad allfunktsioonid)
kolmandad (V, VII, IX, X paar) seganärvid. 6.8. Vegetatiivne (autonoomne) närvisüsteem. Vegetatiivne närvisüsteem reguleerib ja kohandab paljude elundite talitlusi organismi vajadustega. Närvisüsteemi vegetatiivne osa jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. Siseelundeid innerveerivad tavaliselt mõlemad süsteemid. Kui näiteks ühe süsteemi erutus mingi elundi tegevust kiirendab, siis teise süsteemi erutus põhjustab sama elundi tegevuse aeglustumise. Sümpaatiline närvisüsteem on seotud seljaajuga: keskused asuvad I rinnasegmendist kuni III nimmesegmendini. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused asetsevad peaaju tüveosas ja seljaaju ristluu osas. Kraniaalnärvidest on parasümpaatiliste närvikiududega varustatud III silmaliigutajanärv, VII näonärv, IX keeleneelunärv ja X uitnärv. Tähtsaim parasümpaatiline närv on uitnärv
I varianat. 1. valige õige vastus: Farmakodünamika kirjeldab kas A)millised muutused organismi elutalitluses, mis on tingitud saadud ravimist B)farmakoni imendumist, jaotumist, metabolismi, eritimist organismis C)annuse ja toime vehelisi seoseid, farmakoni ja retseptori vahekorda ja sellest tingitud organismi elutalitluse muutusi. d)primaarse ja sekundaarse toime vaheliste seoste ja protsesside ahelat 2. valige õige vastus : Säilitav annus A) summarne ravimi kogus, mis on vajalik ravimi terapeudilise konsentratsiooni saavutamiseks veres b)manustamiseks ettenähtud ravimi kogus c)ravimi terapeudilise kontsentratseoon säilitamiseks vajalik annus d)osa, mis omab toimeainet koguses või vormis, mis ei luba teda pidada ravimiks või mis ei sisalda üldse toimeainet 3. valige õige vastus: Poolväärtusaeg näiteb a)millised on muutused organismi elutalitlus, mis on tingitud saad. Ra...
Referaat STRESS Tallinn 2008 Stress ja sellega toimetulek Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. (Alexander, 1950; Dougall& Baum, 1998; Pelletier, 1977; Selye, 1956). Lazarus & Folkman seletavad stressi kui isiku hinnanguprotsessi tulemust hinnang sellele, kas isiku ressursid keskkonnaga toimetulekuks on piisavad või mitte. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiire...
1. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Ole valmis leidma pildilt. Närvirakk koosneb rakukehast, dendriitidest ja aksonitest. Dendriite pidi liigub erutus rakukeha suunas. Aksonid juhivad erutuse impulsse rakukehast eemale. 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on närvikiude kattev valge rasvaine. Muudab närvikiude sisaldavad kesknärvisüsteemi osad valgeks ja palja silmaga nähtavaks. 3. Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? Põhilised virgatsained on atsetüülkoliin(õppimine, mälu, ärkvelolek), dopamiin(üldine
Broomiaurud kahjustavad kõri, kopse ja bronhe. Inimorganismis on broom suhteliselt ühtlaselt jaotunud, ent koevedelikes on selle tase veidi kõrgem kui rakkude sisemuses. Rohkem esineb broomi kilpnäärmes ja neerudes. Inimorganismis on broomi keskmiselt 260mg. Bromiidid on suhteliselt vähemürgised. Sissevõtmisel põhjustavad nad mürgitust 3g ja surma 35g koguses. Broomi biotoimet on vähe uuritud, kuid broomiühendeid (eriti K ja Nabromiide) kasutatakse näiteks kesknärvisüsteemi erutus ja pidurdusprotsesside tasakaalustamiseks. Rahustava toime tõttu kasutatakse neid ka ajukoore töö soodustamiseks. Jood Eluslooduses on jood laialt levinud, aga väga väikestes kontsentratsioonides. Täiskasvanud inimeses on ligikaudu 1230mg joodi, millest ligi 10mg paikneb kilpnäärmes. Jood aitab kilpnäärmel toota hormone, mis reguleerivad organismi ainevahetuse kiirust, kasvamist, arengut ja valkude sünteesi.
selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub, nagu läätsega fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess - nägemistaju, mis sõltub nt. varaseimaist kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest. Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus. Silma võrkkestal asuva kollatähni keskkoha varal toimub otsene e. tsentraalne nägemine, mis on selgeim; silmaläätse kumerus
Kool Referaat Süda Koostas: 2009 Sisukord Südame paiknemine ja ehitus Lk 1-2 Vere liikumine südames. Südametsükkel. Lk 2-3 Südameklapid Lk 3 Südametoonid Lk 3 Südame tervishoid Lk 3 Südame haigused Lk 4-5 Allikad Lk 6 Südame paiknemine ja ehitus. Süda asetseb kopsude vahekohal, vastu diafragmat ehk vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. (Mõnel inimesel asetseb süda paremal kehapoolel.) Süda on rusikasuurune (keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm) koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule 5 ja 6 roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis...
läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Läätse fookuskauguseks (f) nimetatakse läätse optilise keskpunkti ja fookuse vahelist kaugust. Läätse optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust Silm on nägemiselund. Valguse murdumise tõttu silmas tekib silma võrkkestale vaadeldav eseme kujutis. Võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud erutuvad valguse toimel, erutus kandub piki nägemisnärvi peaajusse, kus tekib kujutispilt esemest. Silmaläätse kumeruse ehk fookuskauguse muutumine võimaldab teravalt näha nii lähedasi kui ka kaugeid esemeid. Lühinägija näeb lähedasi esemeid hästi, kaugeid halvasti. Kaugest esemest tekib kujutis võrkkesta ees. Nägemise parandamiseks kasutatakse nõgusläätsedega prille. Kaugelenägija näeb kaugeid esemeid hästi, ligidasi halvasti. Lähedastest esemetest tekib terav kujutis võrkkesta taha
närvikiududest - mis toimetavad närviimpulsse edasi; vastavatest peaaju piirkondadest - kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. NÄGEMINE Nägemisorganiks on silm, mille abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist. Nägemismeel on meeltest tähtsaim, kuna selle kaudu saame väliskeskkonnast kõige rohkem informatsiooni. Valguse mõjul tekib silma võrkkesta tundlikes rakkudes ( kolvikestes ja kepikestes) erutus, mis liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusesse, kus tekib nägemisaisting. Kujutise moodustumine : Valgus tungib silma pupilli kaudu, mille taga painev lääts teravdab kujutist.Edasi liigub valgus võrkkestale, kus tekib vaadetavat objektist ümberpööratud kujutis. Võrkkestast väljuv nägemisnärv viib info nägemiskeskusesse. Kõige valgustundlikum osa võrkkestal on kollatähn, võrkkestal on ka pimetähn, mille juurest väljub nägemisnärv
närvisüsteemi kuuluv närv., 2.väline ehk kusiti sulgurlihas (vöötlihaseline ja tahtele alluv). Välimist innerveerib häbemenärv. Tema on somaatilise närvisüsteemi närv. Põie maht on täiskasvanul umbes 300-400 ml, aga kuna põieseinad võivad venida, siis võib ta mahutada ka märksa rohkem (isegi üle poole liitri). Põieseinte venitus ehk tuntav urineerimisvajadus tekib umbes 200-300 ml uriini sisalduse korral põies. Kui põieseinad on venitatud, siis antakse erutus mööda tundeneuronit seljaajju ja peaaju koorde ja inimene tunneb, et põis on täitunud. Põie tühjenemine toimub siis, kui peaaju koorest läheb käsklus mööda seljaaju alanevaid juhteteid ristluu segmentidesse ja sealt mööda häbemenärvi kiude välisele sulgurlihasele see lõtvub (tahtele alluv sulgurlihas). Koos välise sulgurlihasega lõtvub ka sisemine sulgurlihas. Põieseina lihased tõmbuvad parasümpaatilise närvisüsteemi poolt innerveerituna kokku
Lisaks õnnele ja armastusele kogetakse armastuses ka viha, kurbust, abitusetunnet, armukadedust. Pühendumine, soov hoolitseda teineteise eest kaldub olema tegur, mis hoiab inimesed paarina koos aastaid. Pühendumine suhtele ja intiimsus: Pühendumine – väljendub parnerite otsses jääda kokku nii jalvas kui heas, tegelevad suhteprobleemidega 3-faktoriline mudel, mille järgi on armastseks vajalikud: 1. füüsiline erutus („liblikad kõhus“) 2. armumise objekt, keda saab seostada erutusega (atraktiivne mees/naine) 3. teadmine sellest, et armastus kui selline on olemus (et oleks võimalik ekkinud elamust/tunnet mingil moel defineerida nimetada) pühendumine on ressurss vaid siis, kui sellega kaasneb pingutus suhete parandamise ja hoidmise nimel Isiklik mudel: inimesed saavad armastusest erinevalt aruarmastus
kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse, muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus.Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidega sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioonist tingitud higistamine, südametegevuse kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne. Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras vältimine, endassetõmbumine, agressiivsus. Millest stressikogemus tuleneb ? Erinevatel inimestel kutsuvad stressireaktsiooni esile erinevad sündmused
ÜLDPSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 3. loeng Ene Paadimeister Emotsioon Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused subjektiivselt tajutakse seda mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsiooni 3 omadust Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks(ebaoluliseks). Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused inimese füsioloogias subjektiivses kogemuses käitumuslikus väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised, positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Positiivsed tundmused, mis väljendavad positiivset suhtumist: rõõm, rahulolu, õnnetu...
SÄILIVAD SUHTLEMISTASANDID Igal inimesel on 3 minatasandit: Lapsevanem, Täiskasvanu ja Laps. VANEMLIK TASAND. Esindab vanemlikke kujundeid: reeglite kehtestamine, moraalinõuded ja piirangud, käsud, juhtnöörid, õpetamine, organiseerimine, kiitmine, karistamine, lohutamine, hinnangud. LAPSELIK TASAND. Sisemine laps, kes januneb avastuste ja elamuste järele. Tung tundma õppida, katsuda, kogeda, seigelda, mängida. Palju tundeid: elurõõm, õnn, erutus, kurbus, viha, hirm ("ma ei ole selline nagu peab"). Solvumine, mossitamine, tujutsemine, virisemine ("miks ma pean seda tegema"), aga ka soov ja võime end maailmale avada olla spontaanne, nautida lõbu ja nalja. TÄISKASVANULIK TASAND. Tasakaalustaja. Töötleb objektiivselt sees ja väljas toimuvat, kuulab nii Lapsevanema nõuandeid kui Lapse vajadusi ja reaktsioone. Otsekohesus, sirgjoonelisus
registreerimine keha pinnalt. Rahuolekus on südamelihase rakud polariseeritud ehk laetud negatiivselt. Südamelihaserakkude aktiviseerumisel tekib elektriline ärritus ja toimub depolarisatsioon. Sellega kaasneb kontraktsioon. Erutuse taandumist nimetatakse repolarisatsiooniks. Seoses selliste muutustega tekib elektriväli, mida on võimalik registreerida nahale asetatud elektroodidega. Südame elektriline erutus algab sinussõlmes (paikneb paremas kojas õõnesveenide suubumise juures). Sealt levib erutus kodadesse ja haarab kodade vaheseina alaosas paikneva atrioventrikulaarsõlme (AV sõlm). Sealt väljub Hisi kimp, mis jaguneb kaheks sääreks. Erutus levib edasi mööda Hisi kimbu sääri Purkinje kiududele ja nende kaudu vatsakeste lihastele, põhjustades vatsakeste kontraktsiooni. ENDOSKOOPIA – torujate ja õõneselundite uurimine optilise seadmega varustatud
Subjektiivne emotsioon arvestab olukorda, millele inimene vastab oma kehalise tegevusega. Kui olukord tundub ohtlikuna (ründav dinosaurus), tunneb inimene hirmu. Kui see toimub jooksuvõistlustel, kogeb ta võistlejana erutust. Skeem on järgmine: Ründav dinosaurus või järelejõudev võistleja jooksuvõistlusel (stimuleeriv olukord) kloppiv süda (vastav tegevus) ,,Mida ma pean tegema?" (tunnetuslik olukorra hindamine) hirm või erutus (subjektiivne emotsioon). Kas on võimalik emotsiooni tunnetuslikku tõlgendamist ühitada JamesLange teooria rõhuasetusega kehalisele tagasisidele? Stanley Schachteri ja Jerome Singeri esitatud teooria pooldajad usuvad, et see on võimalik. Vastavalt tunnetuslikhindavale emotsiooniteooriale (mõnikord nimetatud ka tunnetuslikuks teooriaks), võivad emotsiooni autonoomselt valla
·Ülejäänud rakusisemuses on negatiivseid ja positiivseid laengukandjaid võrdselt, nii et seal valitseb elektroneutraalsus. ·Rakumembraanidel suhtelises rahuolekus esinevat potentsiaalide diferentsi nimetatakse puhkepotentsiaaliks(PP). ·PP tekitamisel osaleb Na+-K+-pump, mis ühe molekuli ATP hüdrolüüsiga viib rakku sisse 2 K+- ioonija rakkust välja 3 Na+-ioonitekitades nii laengulist ebavõrdsust. AKTSIOONIPOTENSIAAL ·Ärritaja toimel või spontaanselt tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina: tegevus-e aktsioonipotentsiaalina (AP), mil rakumembraani välispind omandab negatiivse, sisepind positiivse laengu. ·Aktsiooni potentsiaali amplituud on sõltuvalt koest 60...120mV. ·Aktsiooni potentsiaali alguses avanevad Na+ -kanalid, Na+-ioonid tungivad laviini taoliselt rakku ja membraani sisepind muutub välispinna suhtes elektriliselt positiivseks. Esialgne väga kiire
isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorganitele. Välismõjurite algkujuks võib olla: - Helivõnkumine (kõnehelid) - Elektromagneetilised lained (nähtav valgus) - Füüsilismehhaaniline surve (puudutus) - Molekulid õhu koostisosana (kaselehtede tolm) Vastavates meeleorganites tekitavad need ärritajad erutuse (ergastuse) erutus kantakse edasi närvikeskustesse (peaajusse ja selle koorde) seal töödeldakse andmed töötluse tulemusena tekivad inimesel tegelikkuse esemetest ja nähtustest ideaalsed teadvustatud kujundid. Psüühiline tegevus on ühtlasi ka informatsiooni töötlus mis loob maailma selle subjektiivsel kujul. Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt ilmneb psüühika inimeste tegevuses, kõnes, miimikas jne.
ja selle tekkepõhjus on see, et neile saadetakse pidevalt närvikeskustest impulsse ja samal ajal saavad keskused sinaale lihaskiu pikkuse ja pinge kohta lihaskäävilt nind kõõluste ja sidekirmete retseptoritelt. 53. ................................................. 53. Silelihaste struktuur ja talitlus erineb skeletilihaste omast järgmiselt: Silelihaskiudude talitluse iseärasused- * toonuse pikajaline säilitamine * silelihaskude on plastiline * erutus ja kontraktsioon tekivad kuni 30 korda aeglasemalt kui skeletilihastes * Silelihaste membraanipotensiaal on -50-60 mV, s.o.30 mV vähem negatiivsem skeletilihastel. * Silelihastel esineb vöötlihaskiududest erinevat AP teket: AP kulgeb platooga, mis võimaldab pikemaajalist kontraktsiooni (emaka-, põie-, südamelihas). AP võib tekkida spontaanselt (sooleseinad, kusejuha). AP võib tekkida vastusena lihase väljavenimisele (sool, põis).
hellenistliku maalikunsti kohta teavet ka tolleaegsetest kirjanduslikest allikatest, mida on kaunis palju. Hellenismi ajastul levis kreeka kunst kõigis Vahemeremaades ning Lähis-Idas, see tõik on tähtis kogu maailma kunsti edasise arengu seisukohalt. Samal ajal mängisid erilist rolli ka kreeka kunsti kokkupuuted Idamaade vanade kultuuridega, sest idamaad äratasid uuesti kreeka kunstis uinunud jõud. Inimene kaotas enesevalitsuse, tasakaalu, temas ärkas kirga ja sügav erutus. See ei olnud pöördumine minevikku, vaid märkis inimvaimu haarde laienemist ja sügavamaks muutumist. Tänu sotsiaalsete motiivide sissetoomisele, indiviidi väärtustamisele, maastiku ilu nägemisele ning linnaehituse ülesannetele arendas hellenistlik kunst edasi kreeka kunsti peateemat inimese teemat kunstis. Kuulsamaid skulptuure sellest ajajärgust on Samothrake Nike ja Milo Veenus. Dünaamilisemat laadi sellest ajast esindab Zeusi altar Pergamonis. Altarit
Haiguse kulg on aeglane ja algus hiiliv. See on ka põhjuseks, miks arsti poole pöördutakse enamasti alles 1-3 aastat pärast esimeste haigustunnuste ilmnemist. Esmased sümptomid Neist esimesed on sageli mittespetsiifilised - näiteks jõuetus, kiire väsimine, kurnatus. Iseloomulikumaid haigusnähte on rahutreemor ehk värin kätes, mis ilmneb rahuolekus, väheneb tahteliste liigutuste ajal ja kaob magades. Treemor võib esineda ühes jäsemes või ühes kehapooles. Erutus muudab värina tugevamaks ning kuna seda on raske teiste eest avalikus kohas varjata, tekib patsiendil kohmetustunne või pinge, mis sümptoomi võimendavad. Primaarsete sümptoomide hulka kuuluvad ka kõne muutused, käte kaasliigutuste puudumine kõndimisel, aga ka kõndimise alustamise, tugitoolist või autoistmelt tõusmise raskus ja käekirja muutused (tavaliselt kiri muutub väiksemaks). Keha pööramine voodis on raskendatud
premenstruaalsündroom, kõrge vererõhk. 2. Füsioloogilised põhjused- Päevased tukastused, pingeline öötegevus, lennujärgne uimasus (tuleneb ühest ajavööndist teise sattumisel), müra, rasedus, vahetustöö, madal veresuhkru tase, mis tingitud valest söögist valel ajal, järsk kaalukaotus kõhnumisdiieti pidades, hilisõhtusest vägevast söögikorrast põhjustatud seedehäired. 3. Psühholoogilised põhjused- Kurbus, stress pinge, mure eelaimused, erutus 4. Psühhiaatrilised põhjused- Depressioon, hirm, trauma järgne stress, kõikvõimalikud psühhiaatria valdkonda kuuluvad häired. 5. Farmakoloogilised põhjused- Alkohol, mõned antidepressandid, kofeiin ning seda sisaldavad tooted nagu tee, koola ja teised karastusjoogid, keelatud narkoained, nikotiin, nohuravimid, astmaravimid. Und võib siiski parandada ka psühhoaktiivseist ainetest loobumine. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
