vajalikku kehatemperatuuri taastada. Üldist külmumist soodustavad samad tegurid, mis kohalikku külmumist. Üldise külmumise algastmes tekib kerge hüpotermia, kehatemperatuur on langenud 35-36 kraadini. Sümptomiteks on külmavärinad, külmatunne, naha ja limaskestade kahvatus, aeglane pulss. Organism üritab end ise soojendada. (Jänes 2000: 188) Kehatemperatuuri edasisel langemisel võib esineda lühiajaline erutus. Inimese organism on ette nähtud toimima 37-kraadises soojuses. Temperatuur langedes alla 34 kraadi valutundlikkus väheneb, teadvus tuhmub, südametegevus aeglustub ja jäsemed kangestuvad. Külmakahjustuse süvenemisel nõrgeneb aegamööda kõikide elundite talitlus ning järgneb kliiniline surm. (Jänes 1975: 274) Esmaabi külmakahjustuse korral Külmumise esmaabi eesmärgiks on veresoonte spasmi kõrvaldamise teel taastada normaalne vereringe
KESKNÄRVISÜSTEEM: Peaajust ja seljaajust koosnev närvisüsteemi osa, mis juhib ja kordineerib kogu organismi tegevust. Hallaine(närvirakkude kehadest)ajupoolkerade välispind ehk ajukoor. Valgeaine(närvirakkude pikad jätked), sellest koosnevad ajupoolkerad.Peaajust lähtub 12 paari peaajunärve. Suuraju: seotud tahtliku tegevusega, juhib lihaste talitlust, otsuste tegemist, kõnelemist, kujutlusvõimet, mälu ja õppimist. Vasak poolkera juhib parema kehapoole tegevust, seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ning matemaatiliste võimetega. Parem poolkera juhib vasaku kehapoole tegevust, määrab muusikalised ja kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime. Piklikaju: ühendab pea- ja seljaaju, mitmed eluliselt tähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad tahtele allumatut tegevust NT: hingamine, südame töö. Vigastuse puhul inimene sureb Väikeaju: TASAKAAL ja kooskõlastab lihaste tööd. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist...
t seal valitseb elektroneutraalsus! Rakumembraanidel suhtelises rahuolekus esinevat potentsiaalide diferentsi nimetatakse puhkepotentsiaaliks. Puhkepotentsiaali põhjuseks on K-, Na-, Cl-ioonide ning anorgaaniliste anioonide ebavõrdne jaotus rakusiseses ja rakuvälises vedelikus ning rakumembraani ioonikanalite valikuline permeaablus nende ioonide suhtes. 4. Membraani aktsioonipotentsiaal Ärritaja toimel või spontaanselt tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina: tegevus- e aktsioonipotentsiaalina (AP): rakumembraani välispind omandab negatiivse ja sisepind positiivse laengu. AP amplituud on sõltuvalt koest 60... 120mV. Depolarisatsioonifaas: avanevad pingetundlikud Na-kanalid - Na-ioonid tungivad laviinitaoliselt rakku ja membraani sisepind muutub välispinna suhtes elektriliselt positiivseks. Repolarisatsioonifaas: sulguvad Na-kanalid ja avanevad K-kanalid taastub
KNS on Schwanni tupe asemel oligodendrogliia rakud. Närvi ehitus- Kuidas tekib puhkepotentsiaal-Erutuse levik on seotud rakumembraanide elektriliste potensiaalide muutustega. Puhkeseisundis on rakumembraan polariseeritud olekus, välispinnal on positiive ja sisepinnal negatiivne eletrilaeng. Nad tasakaalustavad üksteist. Rakumembraanide suhtelises rahulolekus esinevate potentsaalide diferentsi nimetatakse puhkepotentsiaaliks. Aktsioonipotentsiaal neuronites-Ärritaja toimel tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina ehk aktsioonipotentsiaaliga, mil rakumembraani välispind mandab negatiivse ja sisepind positiivse laeng. Refraktaarsus neuronites- Koe erutuse langus Mis määrab erutuse levimise suuna-Aktsioonipotentsiaali tekke momendil koe erutuvus langeb, uusi ärritajaid selles piirkonnas vastu ei võeta ning erutus levib naaberalale, kus membraan on puhke seisundis. See määrabki suuna.
Tetaaniline kontraktsioon saavutatakse 40 Hz ärritussageduse korral. 49. Lihastoonus tähendab, et ka täieliku lõõgastumise korral säilitavad lihased pingeseisundi ja selle tekkepõhjus on pidev impulsside saatmine närvikeskusest. 50. Silelihaste talitlus erineb skeletilihaste omast järgmiselt: silelihaste tööd ei saa tahtlikult muuta, skeletilihased alluvad tahtele. 1)Toonuse pikaajaline säilitamine 2) silelihaskude on plastiline3) erutus ja kontraktsioon tekivad kuni 30 korda aeglasemalt kui skeletilihases 4) silelihaste membraanipotensiaal on 50-60 mV, s.o. 30 mV vähem negatiivsem skeletilihastel 5) silelihastel esineb vöötlihaskiududest erinevat. Süda ja vereringe 51. Kirjeldage südame ehitust: koosneb neljast kambrist- kahest kojast ehk aatriumist ja kahest vatsakesest ehk ventriikulumist. 52. Südame vatsakeste ja kodade vahel on puriklapid ja vatsakeste ja aordi ning
abiturient - keskkoolilõpetaja absoluutne - täielik, täiuslik; piiramatu abstraktne - mõtteliselt üldistav; meeltega tajumatu absurdne - mõttetu, võimatu adekvaatselt - täiesti vastavalt, võrdselt afekt - tundepuhang, tugev erutus aferist - õnnekütt, petis afiss, afisi - müürileht, kuulutus akadeemik - kõrgema teadusasutuse liige; teadlase aunimetus akrobaat - võimleja alfabeet - tähestik alkohol - viinapiiritus anekdoot - naljalugu annulleerima - tühistama aplodeerima - käsi plaksutama areen - esinemisväljak arhitekt - ehituskunstnik arhitektuur - ehituskunst arreteerima - vahistama asfalt, asfaldi - maavaik, -pigi atentaat - mõrvakatse bakalaureus - esimene teaduslik kraad
PALAVIK Palavik on organismi KAITSEREAKTSIOON mingile ärritajale: - viirused, bakterid, nakkused - psüühiline erutus ( 37,2- 37,4 C ) - hormonaalse süsteemi häired ( näit.kilpnäärme probl. ) - immuunsüsteemi häired, (lastel ka pärast vaktsineerimist ) - valkude lagunemise tagajärjel ( ülitugev pingutus, esimene tugev päevitus jm.) Jaotatakse: Madal palavik- 37- 37,5 C Mõõdukas - kuni 39 C Kõrge - üle 39 C · Temperatuuri tõusmise korral toimib organism nii nagu külma ilma korral, ehk
Teatud sorti kaitserefleks. Jälgnähud ja järeltoime. Mälupiltide teke. Mis on erutuse summerumine närvikeskustes ja kuida see jaguneb? Erutuse summeerumine on erutusimpulsside liitumine ja tugevnemine Jaguneb: ajaliseks ja ruumiliseks Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses? rütmi omandamine. NK-sse saabuvate ja väljuvate impulsside sagedus on erinev Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes? Kui närvikeskusesse saabub väga tugev erutusimpulss, siis see erutus võib kanduda ka lähedal olevatele närvikeskustele Nimeta seljaaju funktsioonid. JUHTEFUNKTSIOON REFLEKTOORNE FUNKTSIOON Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. REGULATSIOONIKESKUSED: hingamis-, südametegevuse regulatsioonikeskus, veresoonte toonuse regulatsioonikeskus, seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemis-, mälumisrefleks, neelamine, oksendamine, aevastamine, köharefleks, pilgutamine,
tagant. 95% inimestest on unehäired. Vanurid vaevlevad kõige rohkem unepuuduse käes. Unetuse põhjused: 1. Füüsilised põhjused hingamishäired, astma, bronhiit, külmetus, rahutud jäsemed, vähi haiged, kõrge vererõhk 2. Füsioloogilised päevased tukastused, müra, lendamisest tekkinud uimasus, madal veresuhkur, järsk kaalukaotus, liiga suur söögikord enne uinumist. 3. Psühholoogilised depressioon, kurbus, erutus, ootusärevus, hirm, mure ja pinge. 4. Psühhiaatrilised psüühilised traumad. 5. Farmakoloogilised alkohol, mõned ravimid, antidepresandid, kofeiin, energijajoogid, nikotiin. 6. Keskkonnaga seotud Liialt kuum või liialt jahe magamistuba, müra, ebamugav magamisasend või koht. 7. Ööpäevarütmide häired edasi lükatud magama mineku sündroom, esineb noortel ja vanuritel. Arstid liigitavad unetuse kestvused kolmeks:
neil on aktiviseerunud sama ajupiirkond, mis nälja, janu ja uimastinälja puhul Aja jooksul see reaktsioon nõrgeneb ning aktiveeruvad ajupiirkonnad, mis vastutavad pikaajaliste sidemete eest. Psühholoogilised käsitlused Psühholoogilised käsitlused vaatlevad armastust ka kui sotsiaalset ja kultuurilist nähtust Eristatakse kirglikku armastust ja kiindumusarmastust Esimese juurde kuulub tihti füsioloogiline erutus (nt kiirenenud südamelöögid), teine on lähedustunne ilma füüsilise erutuseta Tõenäoliselt mängivad armastuse kujunemise ja kogemise juures rolli nii hormoonid ja feromoonid kui ka kultuuritaust. Armastus religioonis Armastus on levinud ja oluline mõiste paljudes religioonides, kus nõutakse armastavat pühendumist mõnele jumalusele või usutakse, et jumal või jumalad armastavad oma palvlejaid Paljudes usundites on mõni jumal või jumalanna
päriselus. Peategelane on karupoeg Puhh, kes on pisut ülekaaluline, sest ülekõige maailmas armastab ta magusat. Kuid liigne magusaarmastus tekitab talle mitmeid probleeme. Kellaüheteistkümne paiku hommikul armastas Puhh ikka midagi natuke põske pista, seepärast oli tal muidugi kangesti hea meel, kui ta nägi, et Jänes taldrikud ja kruusid lagedale tõi. Ja kui võõrustaja siis veel küsis, mida külaline leiva peale soovib, kas mett või kondenspiima, oli Puhhi erutus juba nii suureks kasvanud, et ta vastas: "Mõlemat!" Aga et mitte just ahnepäitsuna näida, lisas juurde: "Leiva pärast palun, ei tasu vaeva näha." Kui Puhh hakkas jänese juurest ära minema, ei mahtunud ta enam urust välja. "Noh, head aega siis. Vaja edasi minna." Ja ta hakkas urust välja ronima. Sikutas esimeste käppadega ja tõukas tagumistega, ja ennäe, veidi aja pärast oligi ninaots jälle värske õhu käes...siis kõrvad...siis käpad...turi ja...
intensiivsusega. 3. Millest sõltub rakkude kuju? Vastus: Rakkude kuju sõltub sellest, mis koesse nad kuuluvad 4. Milliseid meetodeid kasutatakse rakkude uurimiseks? Vastus: Rakke uuritakse mikroskoobiga. Teadus, mis uurib rakke on rakubioloogia. Kasutatakse valgusmikroskoopi, elektronmikroskoopija klaasläätsi. 5. Epiteelkudede tunnused. Vastus: Rakud paiknevad tihedalt. Raku vaheainet on väga. Uueneb kiiresti. 6. Närvikoe tunnused. Vastus: Paljude kätketega rakud. Erutus levib lühikestest jätketest pika jätke suunas. Kokkupuute koha nimi on sünaps. 7. Lihaskudede liigitus. Tunnused. Vastus: Vöötlihaskude- rakud on pikad ja paljude tuumadega. Alluvad tahtele ja nende kokkutõmme on kiire. Silelihaskude- paikneb siseelundite. Selle rakud ei allu tahtele, neid reguleerib vegetatiivne närvisüsteem ning nende kokkutõmme on aeglane. Südamelihaskude- paikneb südames, ei allu tahtele ja on võimeline juhtima erutust. Töötab rütmiliselt
teistele nende poolt tehtu eest, varsti saame selle ise tagasi ning meie kõigi stress on vähenenud. Millest koosneb stressikogemus? Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: · Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. - Mida ma mõtlen? · Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus. Mida ma tunnen? · Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidega sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioonist tingitud higistamine, südametegevuse kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne. Mis toimub minu kehas? · Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras vältimine, endassetõmbumine, agressiivsus. Mida ma teen?
Mis on refleksikaar? - Neutraalne teekond, mida mööda kulgeb erutuslaine ja mis kontrollib refleksi toimimist. Millist tüüpi refleksikaari tead? - Autonoomne(mõjutab siseorganeid) - Somaatiline(mõjutab lihased) - Ühe või mitme sünapsiga refleksikaar Nimeta ühe sünapsiga refleks. - Põlverefleks Nimeta mitme sünapsiga refleks. - jalatõmbamise refleks, käe tagasi tõmbamine (nt tulise asjaga pihta saamine) Millisest ajust liigub erutus läbi põlverefleksi puhul? - Seljaajust Milline on alkoholist tingitud kaasasündinud närvihäire? - Väärareng - Vaimne ja füüsiline puue Nimeta ensefaliidi(ajupõletik) sümptomid ja põhjustaja. - Sümptomid: peavalu, uimasus, palavik ja väsimus, krambihood, mäluhäired, hallutsinatsioon - Põhjustaja: viirused, bakterid, algloomad (puuk) Nimeta kesknärvisüsteemi haigusi. - ajupõletik - Lastehalvatus - Dementsus - a) Alzheimeri tõbi
Seda potentsiaali tasakaalu hoitakse pidavalt. Depolarisatsioon- mõjutuste toimel sise- ja väliskeskkonna vaheline mõju väheneb. Jõuab tasemele, et erinevus nullistub. Tekib aktsioonipotentsiaal, rakk saadab välja signaali, levib närvikiusu pidi. Reegel- kui siis kõik, mitte mitte midagi. Vastuvõtva membraani seest kasvavad välja dendriidid. Raku keha väljaarendus- saab vastu võtta signaale, muuta bioelektrilist potentsiaali. Mõjud ka piduravad- hüperpolarisatsioon. Eferentne- erutus juhitakse väljapoolne. Dendriidid on vastuipidised- sissepoole. Rakk on kui infotöötlusmasinake- suudab talitleda digitaalselt ja analoogselt. Aferentne või eferentne? Peab mõtlema keskuse peale. Mille suhtes me eferentsusest räägime? Eferentne siis kui erutus mujale, välja. Aferentne siis kui protsess tuleb raku poole. Närvirakkude kuju ja asukoha järgi- oluline- püramiidrakud.
näitab? Elektriokardiogramm – elektriliste potentsiaalide muutuse registreerimine keha pinnalt, mis tekivad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihases. EKG järgi on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtsüsteemi ning südamelihase (müokardi) seisundit. EKG koosneb positiivsetest ja negatiivsetest sakkidest (P, Q, R, S, T sakid). P – tekib erutus siinussõlmes ja levib atrioventikulaarsõlme e. erutuse kulgemine kodades; Q, R, S, T – kuidas erutus kulgem mööda vatsakeste müokardi/ vatsakeste elektriline süstol. Saki kõrgus – isoelektrilisest joonest kuni saki kõrgeima või madalaima punktini Saki kestvus – alates saki tõusmise/langemise kohast isoelektriliselt joonelt kuni jõuab jälle iso.jooneni. (x 0,04). T-saki kestvust hakatakse mõõtma sealt, kust järsult tõusma hakkab 6.Süstoolne indeks, kuidas leitakse? Süstoolne indeks iseloomustab vatsakeste süstoli kestust võrreldes kogu südametsükli kestusega
Virgatsained. Virgatsainete retseptorid. Organismi regulaarseteks süsteemideks on sisenõrenäärmed ja kesknärvisüsteem. Organismi talitluse regulatsioonil on tasakaalustatuse põhimõte. Mindit parameetrit on võimalik hoida samal tasemel vaid siis, kui parameetri suurenemist/vähenemist tingivad mõjud on tasakaalus. Regulatsioon toimub kogu organismi ulatuses, sest parameetrit suurendavad/vähendavad tegurid võivad olla ruumiliselt üksteisest eraldatud. Ärritaja toimel erutus avaldub rakul aktsioonipotentsiaalina, kui raku välispind omandab negatiivse, raku sisemus aga positiivse laengu. Mööda närvikiudusid leviv aktsioonipotentsiaal on närviimpulss. Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Närviraku jätked, aksonid ja dendriidid, moodustavad teiste närvirakkudega ühendusi - sünapseid. Erutuse ülekanne sünapsis määrab närviprotsesside arengu ja levimise närvisüsteemis.
KNS rakkude, veresoonte ja sidekoeliste elementide vahel 167 8. mis ülesanne on gliiarakkudel? 1. Toite funktsioon, hapnikuga varustamine 2. Toetus- 3. Kaitse- 4. Sekretoorne funktsioon NS slaid 14, Anat-NS lk 183 Dendriitide kaudu saabub erutus närvirakku ja närviimpulsse antakse edasi elektriliselt aksonite kaudu teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. 9. milline on standardne närviimpulsside teekond? AP slaidid, füsiol lk 173
närviprotsessid,mis vahendavad abstrakseid sümboolseid teabetöötlusoperatsioone. Erutus-ja pidurdusprotsesside kulgemises ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: 1.Erutuse tase ja irradiatiivsus.Nii väga tugevad kui ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjumise tagajärjel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadela. 2.Erutuse kontsentratsioon.Ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödumisel oma algse tekke pirkonnas. 3.Närviprotsesside vastastlikune induktsioon.Erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess-pidurdus.See suhe on pöördvõrdeline. Ajukoore töö süsteemsus ja tüpoloogilised erisused Iga alusüsteem täidab iseseisvalt mingit ühte osa terve funktsionaalse süsteemi tööst.Sellise süsteemi üheselt antud lõppesmärgke saavutatakse alusüsteemide mutliku variativse osalemise tingimustes.
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (06.09.2013) Patoloogia - üldine õpetus haigustest Patoloogiline füsioloogia – haiguslikult muutunud toimimine Patoloogiline anatoomia – haiguslikult muutunud ehitus Organismi põhiomadused/-funktsioonid 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega. Erutuvad koed: lihaskude, närvikoed. Stiimul võib pärineda lihasest endast. Võib olla erutus väljastpoolt, aga ei pea. 2. Ainevahetus – 2 vastandlikku külge: a) assimilatsioon – ainete süntees b) dissimilatsioon – ainete lagunemine. Need 2 vastandlikku protsessi kulgevad paralleelselt. Nt. kasvuetapil on assimilatsioonid ülekaalus. Vananemisel dissimilatsioon, haiguste puhul samuti. Kui inimene haigusest välja tuleb, siis võib assimilatsioon ülekaalu minna. Lihastreeningu korral on ülekaalus assimilatsioon. 3. Liikumine 4
määravad ideaali sisu. Armumise mehhanism Arenev organism teeb läbi valmidusstaadiumi teatud liiki stiimuli vastuvõtmiseks. Pärast seda, kui stiimuli väliskuju inimese teadvuses kinnistub, saab see nagu tema isiksuse osaks ja ta hakkab tundma vajadust just seda tüüpi objekti (partneri) järele, kes vallandab temas vastava reaktsiooni. Schachter i emotsionideteooria mistahes emotsionaalne elamus tekib vaid siis, kui on täidetud kaks tingimust: füsioloogiline erutus ja peab olmema erutuse tõlgendamine vastavaid emotsionaalseid seisundeid tähistavate sõnade abil. E erutust peab endale kuidagi selgitama. Berscheid ja Walster armastuskire kaheastmeline mudel. Toetub emotsioonideteoorial. Esimene aste on füsioloogiline aste. Selle võib esile kutsuda ka ebameeldiv asi, mitte ainult meeldiv (nt hirm või häda). Nt kui on stressiolukord, siis otsivad loomad ka kehalist kontakti teisega. Teine aste on nimetamine. Teadvustamine. Sildistamine. See
See olevat romantilisele inimesele kõige intiimsem ja vahetum võimalus ennast väljendada. Sellepärast oligi romantismi ajastul see kõige populaarsem enese väljendusviis kirjanikel. Arvan, et autor valis selle romaaniliigi just selle pärast, et see tundub kõige isiklikum ja intiimsem võimalus anda edasi oma tundeid ja mõtteid. 4. Werther oli : kirglik- ta ei suutnud oma tundeid talitseda ja andis neile järele. Näites lk 100, kui nad lugesid koos raamatut, siis erutus ta Lotte juuresolekust nii väga, et ei suutnud ennast talitseda ja hakkas Lottet suudlema. Unistaja- millestki kirjutades oma sõbrale kaldub ta tihti teemast eemale. Näiteks lk. 13 kirjutades oma sõbrale lastest keda nägi, kaldus ta tänu ümbritseva looduse ilule teemas kõrvale ja hakkas kirjeldama hoopis seda. Kannatlik- ta ei saanud laste peale kunagi kurjaks kui pidi nende soovil mingist tegevusest loobuma. Näiteks lk
taastada. Mälu kinnistamisel on väga olulisel kohal emotsionaalne foon. Tugevate emotsioonidega mälu on kergem taastada. Kogu inimese praktiline tegevus põhineb varem kujundatud mälu jälgedel. Ajurakkudel on võime talletada ja taastada mälu jälgi. Mälu halvenemist võivad esile kutsuda ajurakkude talitluslikud häired ( mitte ehituslikud) Mälul on kolm faasi: 1) lühiajaline mälu ( umbes 1 minut ) info peegeldub kiiresti ja täpselt. Erutus võib selle aja kestel teadvuses taastuda täpse kujundi mõjul... 2) vahefaas ( 1-2 tundi ) närvirakud, mis on olnud erutusseisundis kaotavad järk- järgult oma aktiivsuse. Selle faasi lõpus on lühike periood, mille kestel on eriti raske mälu taastada... 3) Mälu on kõige parem .Maksimaalne aeg on 12-15 tundi pärast ärritaja lakkamist. Toimuvad struktuursed muutused ribonukleiinhappe molekulides. See hakkab
Eesmärgiks on luua ümbritsevatest maailmast tajukujund või mudel, mille põhjal on võimalik otsustada erinevate objektide omaduste üle ning vajalikkus on elus püsimiseks ning et aru saada ümbritsevast maailmast. Taju omadused: Taju piirid: · absoluutne lävi- min ja max piirid, milles inimene on võimeline tajuma/eristama · Suhteline piir e. eristuslävi- väikseim erinevus, mida on inimene võimeline tajuma Kujunemise aeg: · Närvikiududes ei liigu erutus silmapilkselt, seega võtab tajukujutise tekkimine aega (nt. avad hommikul peale üles ärkamist esimest korda silmad) Kestus ehk järeltoime: · Stiimuli lakkamisel tajuprotsessid ei lõppe koheselt, sellest tulenevalt püsib tajukujund veel lühikest aega sensoorses mälus, (nt kustutatud lambi valguse laiku võib tajuda veel umbes 2 sek. või jäätise külmust tajud veel mitmeid sekundeid peale söömist.) Püsivus ehk konstantsus:
Fallose periood kestab 3-4 aastast kuni 5-7 aastaseks saamiseni. See on periood, mil laps saab teadlikuks kas peenise omamisest või selle puudumisest. See on esimene faas, kus lapsed muutuvad teadlikuks seksuaalsetest erinevustest. Freud püüdis mõista pingeid, mida laps kogeb seksuaalse 2 erutuse ajal see tähendab, et naudingut genitaalse piirkonna stimuleerimisest. Erutus on seotud lapse meeles, vanemate lähedase füüsilise juuresolekuga. Igatsus selle kontakti järele muutub aina rohkem keerulisemaks lapse jaoks rahuldada; laps võitleb intiimsuse nimel, mida vanemad omavahel jagavad. Seda faasi iseloomustab lapse tahtmine minna koos vanematega voodisse ning armukadedaks muutumine tähelepanu üle, mida vanemad üksteisele jagavad. Freud jõudis oma vaatluste alusel järeldusele, et selle perioodi jooksul arenevad nii naistel kui meestel seksuaalsed
1) M3 atsetüülkoliini suhtes tundlik. 2) H2-histamiinitundlik. Histamiin vabaneb parietaalrakkude kõrval olevatest ECL rakkudest. Histamiin reguleerib happe teket 3) CCK-B koletsüstokiniin, tema on tundlik niivõrd... vaid sellel on gastriin, mida toodetakse mao antrumi ehk lõpposa limaskesta G rakkudes. Maohappe regulatsiooni faasid: 1) Ajufaas stiimuliteks toidu lõhn, maitse, toiudu nägemine, toidule mõtlemine stiimul tekib uitnärvi tuumades. Erutus antakse uitnärvi kiudude kaudu parietaalrakkudele, mis hakkavad hapet produtseerima. (Histamiini vabastab gastriin) uitnärvi ärritus stimuleerib mao antrumi piirkonna G rakke, sealt vabaneb gastriin, mis vere kaudu jõuab parietaalrakule ja stimuleerib happe vabanemist. Gastriin vabastab ka histamiini. 2) Maofaas mao venitus, valgu lõhustusproduktid maos. Gastriini vabanemist mao limaskesta G rakkudest (mao venitus stimuleerib parasümp.) mõningad joogid jms
nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva inimese silmas ilmub, nagu fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi (nägemispigmendi rodopsiini lagunemise) tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess nägemistaju. Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus. Silmal on võime kohaneda valguse tugevuse muutusega ning eristada esemete kuju ja suurust ka hämaras valguses. Tajumisala ulatuses ületab inimese silm mitmeid tehnilisi seadmeid
närvid, korraldab suhtlust välismaailmaga. Reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd, juhib organismi tahtlike liigutusi. Selle tegevusest oleme teadlikud, selle juhtimine toimub peaaju kõrgematest keskustest. Refleks organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. On nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud reflekse. Refleksikaar tee, mida mööda erutus kulgeb. Selle ülesanne on erutuste vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse. Erutuse analüüs toimub pea- ja seljaajus refleksikeskustes. Koosneb: 1. erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest 2. närvikiududest (aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4
joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure, kahtlemine endas. "Ainus stressivaba seisund on surm." (Selye) Stressikogemus Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: · Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. · Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus. · Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidega sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioonist tingitud higistamine, südametegevuse kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne. · Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras vältimine, endassetõmbumine, agressiivsus. Võimalik eristada kahte erinevat tüüpi isiksusi. A-tüüpi inimesed on
Kordamisküsimused kontrolltööks nr.4. 1. Kesknärvisüsteemi ülesanded. Teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid) Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 2. Mis on refleks? On närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastuv õetud ärritusele. Erutus kulgeb mööda refleksikaart. 3. Nimeta refleksikaare osad. Aferentsed e. retseptoorsed neuronid Lülineuronid Eferentsed e. efektoorsed neuronid 4. Nimeta seljaaju funktsioonid JUHTEFUNKTSIOON REFLEKTOORNE FUNKTSIOON Informatsioon: Naha- Liigutusaparaadi - Veresoonte- Seedetrakti- Eritus- Suguelundite- interoretseptoritelt 5. Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused.
mattpinnaks. Valguse neeldumine Must pind neelab suurem osa pealelangevast valgusest. Valge pind peegeldab suurema osa pealelangevast valgusest. Mida tumedam on keha pind, seda rohkem valgust keha neeldub ja vähem peegeldub. Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Nägemine Täielikus pimeduses me ei näe midagi, nägemiseks on vaja valgust. Valgust on näha siis, kui see silma levib. Mida eredam on valgus seda tugevam on erutus. Valgusallikaid näeme neilt kiirguva valguse tõttu. Neid kohti keha pinnal, mis peegeldavad rohkem valgust, näeme heledamatena kui neid kohti, mis peegeldavad vähemvalgust. Me tajume kehi valguse silma langemise sihis. Vari Käe ja põranda vahel on teatud ruumipiirkond, mis lamp kas üldse ei valgusta või valgustab osaliselt. Füüsikas nimetatakse seda ruumi piirkonda varjuks. Ruumipiirkonda eseme taga, mida valgusallikas ei valgusta, nimetatakse täisvarjuks. Ruumipiirkonda
tuumaelektrijaamades ja –laevadel ning tuumafüüsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks. Tuumaasjandusega seotud põhilised looduskaitseprobleemid: radioaktiivne kiirgus on eluohtlik ja võib suuremate kiirgusdooside korral põhjustada kiiritushaigust. Suuretehnoloogia tingimused raiskavad loodusvarasid ja saastab keskkonda. Kiiritustõbi on suure radioaktiivse kiirgusannuse tekitatud haigusseisund. Kiiritustõve esmased tunnused on erutus, peapööritus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamise ja südametegevuse kiirenemine. Põhilised kiirguskaitsemeetmed: kiirgusallikaid varjestatakse, kasutatakse eririietust ja eriseadmeid. Kui kiirgusoht on reaalne või on tekkinud kahtlus ohtliku doosi saamise võimaluse suhtes, tuleb tarvitada kiiritustõve arengut pärssivaid medikamente.
Täiskasvanul on vaja 7-8 tundi magama Süsivekis-glükoos, rasvad-glutserool, valgud- aminohapped Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Motoorse-alanev Sensoorsed- ülenev Piklikajus on hingamise,südametegevus ja vasamotoorsed keskused Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Refleksikaar- tee( neuronite ahel) mida mööda erutus refleksi puhul levib Innerveerima- närvidega varustama Eferentne ehk motoorse (viima) närv Ebapüsiva refleksikaarega on tingitud refleksid Pärilikult edasianatavad ehk tingimatud refleksid 5 narv trigeminus 10 vagus Parem kops (PULMO DEXTER) 3 sagarat.Asend- ulatub kaela piirkonda 2-3 cm rangluust kõrgemale.Kopsud paiknevad rindkereõõnes pleurakottides Pleura-kopsukelme Apnoe-hingamisseiskus Hüpoksia-hapnikuvaegus veres,kudedes Inspiirium-sissehingamine
SISENÕRENÄ ÄRMED e. ENDOKRIINE LUNDID Oma tekkelt võivad hormoonid olla: Ø Neorohormoonid Ø Endokriinhormoonid Ø Koehormoonid HORMOONID Humoraalne regulatsioon põhineb endokriin näärmete e sisesekretsiooninäärmete tööl. Nendeks on: § AJURIPATS e hüpofüüs § KÄBIKEHA e epifüüs § HARKELUND e tüümus § KILPNÄÄRE § KÕRVALKILPNÄÄRE § KÕHUNÄÄRE e pankreas § NEERUPEALISED § SUGUNÄÄRMED www.ut.ee/KK/spendo/joonis1.jpg Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg (erutus, hirm, kasvamine, arenemist, paljunemist, vananemist). Neurohormoone toodetakse hüpotaalamuses. Nad soodustavad või takistavad hüpofüüsi hormoonide teket. ...
Erutuse tase ja irradiatiivsus väga tugevad ja ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalisel mõjumisel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Irradiatsioon tõstab ajukoore toonust, mis omakorda spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes (võib pidurdada tundlikkust tähelepanu alt välja jäänud osades). Yerkesi-Dodsoni seadus. Erutuse kontsentratsioon- ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonnas Närviprotsesside vastastikune induktsioon - erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. Mida tugevam on on ühe keskuse erutus, seda tugevam on teise pidurdus Adekvaatse käitumise tagab erutus ja pidurdusprotsesside balansseeritus. Kaitsepidurdus järgneb ülemäärase tugevuse või pikaajalisuse korral. NS-i funktsionaalsed blokid (osalevad erinevates tegevustes, kuid millel on kindlad allfunktsioonid)
Mehed on huvitatud fertiilsetest naistest, mis omakorda on seotud naisterahva vanusega. Fertiilsuse üle otsustatakse välimuse alusel ning seega peaks mehed nooremaid ja tervemaid naisi tajutakse atraktiivsematena. Naised eelistavad omakorda mehi kellel on ressursse hoolitsemaks nende eest rasedusperioodil ning tagama heaolu järglastele. · Ootused soov kellelegi meeldida võib luua soodsa pinna (ennasttäitev prohvetlus) · erutus mõtted skeem · vale põhjuste omistamine (arvan, et armun (armusin) hetkel) · mõtted ja kirglik (romantiline armastus) stiil · ülelihtsustamine, idealiseerimine Tegemist on kahe-faktorilise kirgliku armastuse kirjeldusega. Elaine Hatfield ja Ellen Bernscheid järgi sisaldab kirglik armastus a) füsioloogilist erutust, ja b) veendumust, et erutus on reaktsioon armastatule. Erutus seostatakse mõttega, et armastatakse kedagi. Hatfield´i ja Bernscheid`i järgi
Koerakkude sellist omadust nim.automaatsuseks, seetõttu süda võib töötada ka väljaspool organismi. Südame erutustekke ja erutusjuhtesüsteem- ,mis koosneb atüüpilisest lihaskoest,kuuluvad sinuatriaal-ja atrioventikulaarsõlm, Hisi-kimp, Hisi kimbu sääred ning erutusjuhtesüsteemi lõppharudene Purkyne kiud. Sinuatriaalsõlm paikneb parema koja seinas õõnesveenide suubumiskohal. Seal tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus, mis levib mööda kodade muskulatuuri kodade ja vatsakeste piiril asuva atriventikulaarsõlmeni. Sealt edasi Hisi kimpu, selle sääri ja Purkyne kiudusid pidi vatsakese lihasele. Erutuse tekke ja levikuga kaasneb südamelihase kokkutõmme e.süstol. Kokkutõmbe ajal ei vasta südamelihas teatud aja jooksul ärritajatele uue erutuse tekkega. Seda ajavahemikku nim. Absoluutse refraktaarsuse perioodiks.
Seljaaju on seotud tingimatute refleksidega, liigutustega. Keskaju vastutab lihase pingeseisundi eest. Igal loomal ja inimesel reguleerib lihaste koostööd väikeaju. Vaheaju, mis on ka loomal vastutab ainevahetuse kehatemperatuuri ja homeostaasi eest. Aju kogub, salvesta ja töötleb infot meeleelunditest. Annab infot edasi lihastesse ja näärmetesse. Info töötlemine närvisüteemis käib sünapsite kaudu. Sünapseid on kahesuguseid on erutus- ja pidurdussünapsid. Erutus tekkib siis kui neuronisse satub ühelajal mitu signaali, mis summeeruvad ja loovad pontensiaali närviimpulssiks. Pidurdus sünaps tekkib nt. siis, kui valuvaigisti blokeerib närviülekande valuretseptorite närvisüsteemi. Närviimpulssi ei teki ka siis, kui erutus ja pidurdavad signaalid saabuvad ühel ja samal ajal. Kõrgema närvitalitluse üks väljundeid on mälu, eristatakse lühi- ja püsimälu. ÖKOLOOGIA JA KESKKONNA KAITSE ÖKOLOOGILISED TEGURID
· Puudutus: mesilase tiib, mis 1cm kauguselt kukutatud põsele · Maitsmine: 1 teelusikatäis suhkrut 8 liitris vees Närvisüsteem Nimeta ajukoore funktsioonid. Ajukoor ehk neokorteks laseb meil enamsati mõistuspäraselt käituda. Ajukoore töö on tagada käitumise paindlikus, kohasus muutliku olukorraga, kuid selle juures sõltub ajukoore tõhusus koorealuste tuumade talitlusest. Mis on tegevuspotentsiaal, kuidas see tekib ja levib? Kuidas levib erutus rakkude vahel? Lk 61 ja 62 Mis on sünaps ja sünaptiline ülekanne? Sünaps [sün'aps] on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Sünapsid määravad ära kesknärvisüsteemi neuroneid ühendavad elektriahelad, mistõttu nad on tajuks ja mõtlemiseks vajalike bioloogiliste "arvutuste" eelduseks. Samuti võimaldavad nad närvisüsteemi ühendust
Olulised ideed: 1. Alateadavus - käitumine ja alateadvus 2. Psüühiline energia - käitumine funktsioon energiast, energia jäävus 3. Isiksuse struktuur - teadvus, struktuur, intrapsüühiline konflikt 4. Isiksuse areng - psühhoseksuaalne areng 5. Ärevus - norm ja patoloogia I Psüühiline energia ja vajadused ·psüühiline energia energia füüsika mõttes a) energia jäävuse seadus b) entroopia kasv (surm) energia transformatsioon ·füsioloogiline erutus (need) ja sellele vastav mentaalne kujutlus (wish) vajadus (drive) = need & wish ·instinkt = kaasasündinud psüühiline erutus koos füsioloogilise erutusega vajaduse tugevus - deprivatsioon kateksis cathexis antikateksis anticathexis ·kaks instinktide rühma Eros ja Thanatos asendamine displacement ego energia - identifitseerumine II Alateadvus tsentraalne osa isiksuses
Olulised ideed: 1. Alateadavus - käitumine ja alateadvus 2. Psüühiline energia - käitumine funktsioon energiast, energia jäävus 3. Isiksuse struktuur - teadvus, struktuur, intrapsüühiline konflikt 4. Isiksuse areng - psühhoseksuaalne areng 5. Ärevus - norm ja patoloogia I Psüühiline energia ja vajadused ·psüühiline energia energia füüsika mõttes a) energia jäävuse seadus b) entroopia kasv (surm) energia transformatsioon ·füsioloogiline erutus (need) ja sellele vastav mentaalne kujutlus (wish) vajadus (drive) = need & wish ·instinkt = kaasasündinud psüühiline erutus koos füsioloogilise erutusega vajaduse tugevus - deprivatsioon kateksis cathexis antikateksis anticathexis ·kaks instinktide rühma Eros ja Thanatos asendamine displacement ego energia - identifitseerumine II Alateadvus tsentraalne osa isiksuses
viirusosakeste või mikroobidega nõrgendavad nende toimet. Immuunsus- organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid, nende mürke ja muid kehavõõraid rakke. Organismi kaitsetõkked: Inimorganism kaitseb end bioloogiliste haigusetekitajate eest passiivselt ja aktiivselt. Passiivselt kaitsevad organismi nahk, hingamisteede limaskestad ja seedeelundkonna erinevad osad. Aktiivselt kaitseb immuunsüsteem. Refleksikaareks nim. teed, mida mööda erutus kulgeb. Refleksikaar koosneb : 1)erutust vastuvõtvatest närvirakkudest. 2)närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi. 3)kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4)närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse. 5)reageerivast organist Võrdle pea-ja seljaaju ehitust ja talitlust. Peaaju paikneb koljus, seljaaju selgrookanalis. Inimese peaaju kaalub u. 1,3-1,4 kg, seljaaju 35g (tema pikkus
Nägemine on meile väga oluline. Nägemise abil saab inimene ümbritsevast keskonnast 90% infot, ülejäänud 10% saame teiste meeleorganite kaudu. Olulisim, et näha kehi on valgus. Valguse puudumisel on kehade nägemine võimatu. Miks me vajame nägemiseks valgust? Nägemiseks on vaja valgust, sest silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Valgustundlikes rakkudes on aine, mis valguse mõjul laguneb. Selle aine lagunemisel tekib rakkude erutus, mis kandub pikki nägemisnärvi peaajusse. Seda erutust tajume valgusena. Keha näeme siis, kui valgus levib silma. Erinevatel sienditel on vaja keha nägemiseks erinevat valguse hulka, kel rohkem kel vähem. Näiteks kassil on vaja keha nägemiseks öösel vähem valgust, talle piisab ka tähtede valgusest, et näha keha. Inimese silmale on vaja suuremat hulka kogust valgust, et keha näha. Öö loomadel piisab vähesest valgushulgast. Valgusallikaid näeme neilt kiirguva valguse tõttu.
ning milles toimub nende analüüs. Analüsaator koosneb retseptoritest, mis võtavad ärritusi vastu, närvikiududest, mis toimetavad närviimpulsse edasi ja peaaju piirkondadest, kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Nägemine Nägemismeel on kõige tähtsam selle kaudu saab 80-90% informatsioonist. Nägemisaisting tekib valguse mõjul silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes ning tekkiv erutus liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusesse. Võrkkestal tekib vaadeldavast kujutisest küll ümberpööratud kujutis, kuid nägemiskeskuses tõlgendatakse seda õigetpidi. Võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud jagunevad kepikesteks (hämaras nägemiseks) ja kolvikesteks (värvuste nägemiseks). Kõige valgustundlikum osa on kollatähn. Pimetähn on valgustundetu. Värvinägemise häired on enamjaolt pärilikud või tekkinud mingi vigastuse tõttu.
Ameerika popkunstnikel on isikupärane ja selgemalt üksteisest eristatav "firma stiil". Kunstnik Claes Oldenburg (sünd Rootsis, kolinud Am) võitis kuulsuse kolmemõõtmeliste teostega. Nt vetsupott, meetrine hamburger, kahemeetrine viiner ja pehmeks vajunud kirjutusmasin. Enamus popkunstnikel oli tähenduse avatus ja hinnanguline määramatus taotluslik. Vaatajale jäetakse otsustada, kas teos on nt tarbimisühiskonna ülistus või pila. Vaieldamatu on vaid visuaalne erutus. Roy Lichtenstein sai kuulsaks nt suurte tahvelmaalidega ("Blang" 1962) Andy Warhol, George Segal, Marisol.
Samas kui liiga palju püüda, on organism liiga aktiivne). Optimaalse aktivisatsiooni tase on individuaalne. YIN-YANG E. VASTANDPROTSESSIDE TEOORIA Püüab seletada, et inimesed võivad käituda ka sellepärast, et mõned vastandprotsessid panevad nad käima. Vastandprotsessid = Inimese närvisüsteemis on erutusseisund ja pidurdusseisund, need 2 seisundit lähevad pidevalt üksteisele üle ja asenduvad teineteisega. (N: inimene tarvitab esimest korda narkot, pärast seda on organismis erutus ja mingi aja pärast tuleb pidurdusseisund; meeleolu langus. Kui inimene järgmine kord sama koguse paneb, siis erutusprotsessil on kaldvus jääda samaks või väheneda, vastandprotsess tavaliselt suureneb. Seega, inimene hakkab järjest rohkem narkot panema.) (N2: esimest korda langevarjuga hüpates on hirm, aga kõik läheb hästi. hirmutunne asendub joovastusega, tekib tahtmine uuesti hüpata ja võib jääda sõltuvusse, sest joovastusetunne e. vastandprotsess kasvab)
Sekretiin vabastab vee, pestakse ensüümid välja????? Koletsüstokiniinin on veel toimeid: teine toime on kutsuda esile sapipõie kontraktsioon sapipõis tõmbub kokku, sulgur lõõgastus, sapp paisatakse välja, seedimise ajal vaja lipiidide lõhustamiseks; kolmas koletsüstokiniini toime üks küllastustunnet tekitavatest hormoonidest stimuleerib uitnärvi sensoorseid ehk tunderetseptoreid ja uitnärvi sensoorsete kiudude kaudu jõuab erutus piklikku ajju ja sealt hüpotalamusse küllastustunnet teket mõjutavatele närvirakkudele. Küllastustunde teke võtab aega, ei teki kohe. Sööd kiiresti ja palju, magu saab täis, aga küllastustunnet ei teki nii ruttu. Maohape, mis peensoolde läheb, vabastab teise hormooni peensoole seinas sekretiin. Sekretiin läheb samuti verre, jõuab vere kaudu pankreasele ja stimuleerib pankrease koest vee ja vesinikkarbonaatioonide vabanemise ning pankreasse juhasse mineku. Vesi võtab ensüümid
Süda. Ühe ööpäeva jooksul tõmbub inimese süda kokku umbes 100 000 korda ja pumpab läbi veresoonte 6 500 liitrit verd. Ühe aasta jooksul paiskab süda aorti 2 miljonit 400 tuhat liitrit verd. See on võrdne 8 rajalise 50 m pikkuse basseini ruumalaga. Südame paiknemine Süda asetseb kopsude vahekohal, vastu vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. Süda on rusikasuurune (keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm) koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule V ja VI roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsa...
Tallinna Teeninduskool referaat stress Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. (Alexander, 1950; Dougall& Baum, 1998; Pelletier, 1977; Selye, 1956). Lazarus & Folkman seletavad stressi kui isiku hinnanguprotsessi tulemust hinnang sellele, kas isiku ressursid keskkonnaga toimetulekuks on piisavad või mitte. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. Millest stressikog...
tagumine väät, eesmine väät, tagasarv(hallaine), eessarv, tsentraalkanal, valgeaine, spinaalganglion 149. Nimeta peaaju osad. Suuraju poolkera, mõhnkeha, talamus, epifüüs, keskaju, väikeaju, piklikaju, hüpofüüs, nägemisristmik, haistmissibul 150. Nimeta peaaju üksikosades paiknevad funktsionaalsed keskused, peaaju närvide tuumad Piklikaju mööda seljaaju valgeaine vääte kulgev erutus antakse piklikaju vastavate väätide kaudu väikeajju või talamusse. Hallaines paiknevad IX-XII peaajunärvi tuumad: IX peaajunärv keeleneelunärv, X uitnärv, XI lisanärv, XII keelealune närv. Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne funktsioon. Tagaaju silla tagumises osas asetsevad nelja peaajunärvi: V kolmiknärvi, VI eemaldajanärvi, VII näonärvi ja VIII tasakaalu-kuulmisnärvi tuumad. Rombaugus on V-XII peaajunärvi tuumad. Siin asuvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
