ärritajate toimel. Ärritaja tugevus peab seejuures ületama erutuvusläve. Südamelihase erutuvuse aste sõltub mitte ainult ärritaja tugevusest, vaid ka müokardi venituse suurusest, südamelihase väsimuse astmest, temperatuurist ja südame toitelahuse koostisest. Erutuse ajal südamelihase erutuvus muutub. Erutuslaine, mis kutsub esile südame kontraktsiooni, saab alguse kohas, kus õõnesveenid suubuvad südame paremasse kotta siin asub siinussõlm. Siin tekkinud erutus kandub üle kogu südamelihase ja kutsub esile lihase kokkutõmbe. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes siinusrütm määrab ära südame löögisageduse e. pulsi. Südamelihase juhtivus tagab erutuse leviku ühtedelt lihasrakkudelt teistele. Erinevates südame osades on erutuse juhtivus erinev. Siinussõlmes tekkinud erutus levib laine kujul kodadesse, kus haarab kodade vaheseinas paikneva atrioventrikulaarsõlme. Sellest sõlmest väljub Hisi kimp, mis
4. Väike vereringe Algab paremast vatsakesest, suundub läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse ja kapillaaridesse 5. Süstol Vatsakeste kontraktsioon 6. Diastol Vatsakeste lõõgastumine 7. Autorütmia Südames endas tekkivad erutused 8. Erutuse levik südames Sinutriaalsõlm Põhjustab südame kokkutõmmet Puhkeolek 60-80x' Sinutriaalsõlmest levib erutus kõigepealt mõlema koja töömuskulatuurile. Erutus saab levida kodadelt vatsakeste vaid ühte juhteteed pidi AV-Sõlm Erutuse levik aeglustub His'i kimp Erutuse levik kiire 9. EKG P-sakk Väljendab erutuse levikut üle mõlema koja
sellele. NEUROGLIIA tunduvalt rohkem kui neuroneid 1:10 Neid on erinevaid: Oligodendrotsüüdid moodustavad neuriidi ümber müeliinkesta Astrotsüüdid ümbritsevad kapillaare ja neuroneid, kontrollivad ainevahetust. Mikrogliiarakud võivad muutuda fagotsüteerivateks rakkudeks, hävitavad võõrkehasid. 1. Milline on närvi ehitus, miks? Hästi palju jätkeid, tuum (nende kaudu tuleb erutus närviraku kehasse) Kaetud erilise isoleeriva müeliinkihiga (suurendab signaalide edasiandmise kiirust) Neuriit e akson (peenike ja pikem närviraku jätke, mlle kaudu liigub erutus närviraku kehast eemale) Müeliinikiht teatud intervallide tagant katkeb Rakukeha Schwanni rakud Dendriit (lühike ja hargnev närviraku jätke, mille kaudu tuleb erutus närviraku kehasse) 1 kuni mitu
Närviimpulsid kanduvad mööda haistenärve peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhnad eristatakse. (14) Mis on kompimine? Kuidas on naharetseptorid spetsialiseeritud? Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, pinnastruktuuri, suurust, temperatuuri jms. Nahk on meeleelund mille kaudu saame välisilmast infot. Nahas on tunderakkude kogumid e. retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma. (15) Kuidas kompimisel info liigub? Talitlus: meelerakkudes tekib erutus (vastavalt ärritajale vastavas punktis), erutus liigub peaajju vastavasse keskusesse. Tunneme. (16) Kirjelda meeleelundite üldist töömehhanismi? Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ja kompimise ning lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast vastuvõtvad tunderakud e. retseptorid
Luustik ja lihased Luud koosnevad orgaanilistest ainetest, luurakkudest, rakuvaheainetest, mineraalainetest ja veest. Luudes leidub valke ja rasvu. Valgud moodustavad elastseid luukiudusid ja rasvad on toitainetagavaraks. Luudes leidub mineraale: kaltsiumit, fosforit ja magneesiumiühendeid. Need annavad luudele tugevuse. Vananedes inimese luud hõrenevad. Luud kasvavad pikemaks otstsest kasvuvööndi piirkonnas rakkude jagunemise tõttu. Luustumine- kõhrkoe asendumine luukoega Käsnollus- pehme, käsnjas luukude Plinkollus- tugev luukude Luuümbris- luud ümbritsev kude Punane luuüdi- vereloomeelund Kollane luuüdi- torude sees olev raskvarikas luuüdi Kõõlus- sidekoeline väät, mis ühendab luid Liiges- luude ühendus, mis tagab liikuvuse Skelett- inimese tugielundkonna osa, koosneb luudest Luustiku ülesanded: Toestamine Kaitsmine Liikumise võimaldamine Lihastele kinnituskoht Liigestes on luudeotsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb li...
kahjustab peensoole limaskesta, mille tagajärjel väheneb toidu imendumine, tekib kõhulahtisus ja kõhnumine. Lamblia tsüstid väljutatakse roojaga. Sümptomid ehk avaldumine: Lamblioos kulgeb sageli sümtomiteta. Peamiselt esineb lima ja vereta kõhulahtisus, mõnikord kõhuvalu, soolekorinad, kõhupuhitus , kõhnumine, sest sooles on häiritud toitainete imendumine. Närvisüsteemi funktsionaalseid häireid (peavalu, väsimus, apaatsus, kõrgenenud erutus, ülemäärane higieritus, unehäired). Lamblioos võib esile kutsuda kehatemperatuuri mõõdukat kõrgenemist, valusid luudes ja südamepiirkonnas, bronhiaalastmat jt. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks:Diagnoosi aluseks on lambliate leidmine sapis või roojas (laboratoorseks uuringuks tuleb viia värsket rooja, sest seisnud
nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha Kurbus: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon Hirm: ärevus, kartus, närvilisus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus/kohkumine, (foobia, paanika) Lõbu: nauding, lõbusus, õnn, rõõm, kergendus, rahulolu, õndsus, uhkus, erutus, võlutus, rahuldus, ekstaas Armastus: tunnustus, sõbralikkus, usaldus, headus, poolehoid, kiindumus, imetlemine Üllatus: hämmastus, imestus Vastikus: põlgus, põlastus, halvakspanu, jälestus, vastumeelsus, ebameeldivustunne, ärritus Häbi: süütunne, kohmetus, tusk, alandus, kahetsus Emotsioonide liigid Meeleolu mõjutab inimese mõtlemist, käitumist, tegevust jne. Selle kujunemiskiirus
Lihased KORDAMISKÜSIMUSED LIHASTE SÜSTEEMIST 1. Milles seisneb skeletilihaste funktsioon? Liigutada skeleti osi ja kindlustada sel teel kehade üksikosade liikumist. 2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused . Koosnevad vöötlihaskiududest, iga lihaskiud on ümbritsetud sidekoelise kestaga, kontraheerumine, erutus, allub tahtele. 3. Kirjeldage kõõlust. (lad. k.tendo.) Venimatu, tõmbekindel. 4. Nimetage lihase osad . Pea, lihas, kõht, saba. 5. Selgitage mõisted: Aponeuroos - lai lindikujuline kilekõõlus Innerveerima - lihaseid närvidega varustama Sidekirme fastia, sidekoleline ümbris. 6. Kuidas jaotatakse lihased kuju alusel? Pikad, lühikesed, laiad 7. Kuidas jaotuvad lihased vastavalt esilekutsutud liigutusele? Selgitage painutajad, sirutajad,
Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorne (tooma)närv - tundenärv eferentne e. motoorne (viima)närv Närvisüsteemi ülesanded, ehitus ja jaotus
Tasakaaluelnud asub sisekõrvas ja koosneb amulliharjadest, kotikestest ja tasakaaluväljadest kõik nad kokku moodustavad vestibulaaraparaadi tasakaaluelundi. Haistmiselund- paikneb kummalgil pool ülemise ninakäigu keskmises lagimises osas Maitsmiselund- asub keelel ja koosneb sibulakujulistest mikroskoopilistest seen leht ja vallasnäsades. 4. Närvisüsteem Närvirakul, ehk neuronil on järgmised jätked: · Dendriidid, mille kaudu juhitakse erutus närviraku suunas. · Akson, mille kaudu juhitakse erutus närvirakust närvirakku või lõppelundisse Innerveerima- närvidega varustama NS ülessanded: · Loob organismis sideme väliskeskonnaga · Ühendab ja kooskoõlastab keha organ süsteemi tegevust organismis kui tervikus. NS jaguneb: · Somaatiliseks ehk kehanärvisüsteemiks · Vegetatiivseks ehk siseelundite närvisüsteemiks. Teadlik ja tahtlik on somaatiline NS, mis reguleerib skeletilihaste tegevust ja kordineerib
mööda kaarkimbu kiude Broca alale, kus formuleerub vastuse kõne närvi- e neuraalmudel(mitte vastus sõnana). Broca alalt kandub ärrius sek mot alale ja sealt häälepaeltele, keelelihastele, näo miimilistele lihastele, pehme suulae lihastele kõik lihased, mis osalevad sõna moodustamisel. Lõplik levik toimub peaaju närvide kaudu, peale seda võimalik kõnelemine. · Kirjasõnast arusaamine, lugemine: erutus levib silma võrkkestalt mööda nägemisnärvi ja aju XXX kiude kuglasagarasse esmasesse nägemiskeskusesse (17 väli), siis 18.ja19.väljale. Sealt 39-le, edasi kaarkimbu kiude mööda Broca alasse, kus moodustub sõna neuraalne mudel, sealt vokaliseerimisalasse ja sealt vastavaid närvikiude mööda lihastele, mille abil sõna moodustub. Vanasti arvati, et nägemiskeskuse erutus peab levima ka Wernicke alasse, kuid
Algupärane ning ehtne thriller on film, mis jälitab otsusekindlalt eesmärki, hoida publikut koguaeg põnevil, kui filmi süzee kõrgpunkti suunas liigub. Pinge tavaliselt tõuseb, kui peategelane satub eluohtlikku situatsiooni, millest väljapääs tundub olema võimatu. Thrillerites kohtab tihti tegelasi, kes lähevad kas iseenesest või väljaspoolsete jõudude mõjul üksteisega tülli. Oht võib olla mõnikord varjatud. Thrilleri tunnused Närvesööv pinge Intensiivne erutus Eriti kõrgendatud ootus Ebamäärsus Rahutus nt. mure Täname tähelepanu eest!
ORGANISMIDES *AJURIPATS ehk HÜPOFÜÜS (asub peaajus) 1)Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. 2)Mõjutab organismi kasvu.(kasvuhormoon) 3)Mõjutab suguhormoonide sünteesi. *KILPNÄÄRE (asub kõripiirkonnas) 1)Mõjutab ainevahetuse kiirust. 2)Mõjutab kasvu ja vaimset arengut. 3)Mõjutab erutus protsesside tugevust närvisüsteemis. *NEERUPEALISED (asub neeru peal) 1)Valmistab organismi ette pingutuseks.(adrenaliin) 2)Ergutab südame tegevust ja tõstab vererõhku. 3)Ahendab naha veresooni. 4)Kiirendab hingamissagedust. 5)Soodustab glükoosi kasutamist lihasrakkudes *KÕHUNÄÄRE (asub mao taga) 1)Moodustab veres leiduva glükoosi(veresuhkru) tungimist rakkudesse.(insuliin) 2)Mõjutab maksas ja lihastes glükogeeni(süsivesikute tagavara) sünteesi glükoogist.(insuliin)
Psühhofüsioloogia uurib käitumise seoseid füsioloogiaga. Võrdlev psühholoogia võrdleb omavahel erinevaid liike, uurides käitumise geneetikat, evolutsiooni ja kohanemist. Psüühika bioloogiline olemus Kesknärvisüsteem on kehaga otseses (piirdenärvisüsteem) ja kaudses (hormoonid) ühenduses. Närvisüsteem on kui psüühika riistvara. Psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks on kaks vastandlikku protsessi närvirakus erutus ja pidurdus. Individuaalsed omapärad me kõik oleme erinevad juba närvisüsteemi tasandil. Haiguslikud seisundid häirunud psüühiliste protsesside taga on kaasasündinud või elu jooksul välja kujunenud närvitegevuse häired. Närvisüsteem jaguneb: Piirdenärvisüsteem-reguleerib liikumielundite tööd, koosneb pea ja seljaaju närvidest. Kesknärvisüsteem- reguleerib kogu organismi elutalitlust, pea- ja seljaaju. Elukogemused ja närvisüsteem
Tuumaelekter on suhteliselt odav Tuumaelektrijaama ehitamine väga kallis Tuumakütus on odav Tuumaelektrijaamade ohtlikus Radioaktiivsete jäätmete ladustamine ja hoidmine 11. Milline on kiirguse mõju elusorganismidele? Kudede kahjustumine, sugurakkude varjatud muutused. Erinevad kiiritustõved ning haigused 12. Mis on kiiritushaigus? E kiiritustõvi on nt erutus ja peapööritus, peavalu ning iiveldus mis tekivad kas ühekordse üledoosi tõttu või pikemaajaliselt nõrgema kiirguse tõttu. 13. Mis on biodoos? Kiirguse mõju organismile 14. Milles seisneb kiirguskaitse? Kiirgusallikad varjestatakse, kasutatakse eririietust ja eriseadmeid. Ohtlikes piirkondades jälgitakse kiirguse tugevust. 15. Millega mõõdetakse kiirgust? Dosimeetritega.
Silma kaitseb: koljuluud, kulmud, silmalaud, ripsmed Nägemine? Võime tajuda valgust, värvust, kuju ,mõõtmeid ja asukohta Ruumiline nägemine? Võimaldab määrata suurusi ja kaugusi Kaugelenägevus?nägemishäire, silmalääts on lame või muna on lühem, lähedal olev kujutis tekib võrkesta taha Kauguelenägevuse seos vanadusega? Mida vanem on inimene seda jäigem on lääts ja see ei muutu enam kumeraks Miks on lapsed sündides kaugelenägijad? Sest nende silmamuna on lühike ja lääts lame Kuidas parandada kaugelenägijate nägevust? Kumerate prilliklaasidega Lühinägelikkus? Nägemishäire, sarvkest on kumer või silmalääts või muna on liiga pikerkune Lühinägelikkuse seos vanadusega? Esineb koolieas pärast 30-40 eluaastat enam ei suurene Kuidas parandada lühinägelikkust? Kanda nõgusläätsega prille Mis võimaldab eristada värve? Kolvikesed(neid on 3 tüüpi: punane, kollane, sinine) Kuidas toimub silmas uute värvide ja toonide teke?erinevad värvused levivad eri ...
t. neid sügavale maa alla mattes või merre uputades. Kiirgusohud Kiirgus on tavaliselt eluohtlik ja sellega kaasnevad kiirgushaigused mis jaotatakse kaheks: 1)Ägekiiritustõbi, mis tekib ühekordse suure kirgusdoosi tagajärjel. 2)Krooniline kiiritustõbi, mis tekib pikka aega kestnud kiirituse toimel. Kiirituse toimel kahjustuvad eelkõige koed, kus toimub uute rakkude teke(sugurakud, vereloome). Kahjustused võivad ilmneda alles järglaste juures. Kiiritushaiguste emased nähud on erutus, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamistegevuse kiirenemine. Kiirguse eest saab ennast kaitsta kandes spetsiaalseid ülikondi ja varjestades kiirgusallikaid.
päeva enne tapmist või 48 tunni jooksul enne tapmist Hammustuskoht ning ümbritsevad koed lähevad utiili Diferentsiaaldiagnoosid Aujeszky haigus Seedimatus Poegimishalvatus Veiste spongiformne entsefalopaatia Teetanus Botulism Võõrkeha suus Mürgistused (näiteks raskemetallid) Ante mortem leiud Agressiivne vorm Rahutus Agressiivsus ning teiste loomade ründamine Seksuaalne erutus Möirgamine Paralüüs ning surm Ante mortem leiud Paralüütiline vorm Tagakeha koordineerimatus Liigne ilavool Saba ühele küljele hoitud Tenesm või päraku paralüüs Paralüüs Loom kukub ning jääb maha Surm saabub 48 tunni jooksul pärast lamamist Tekkepõhjused ning tekitaja Lyssavirus perekond, Rhabdoviridae sugukond RNA-viirus Nakatumine toimub haige looma sülje sattumisel haava (nt hammustus)
rõhku kõrvas) 2. Kõrvalest koondab helilained kuulmekäiku, mida mööda jõuavad need trummikilele. Trummikile paneb liikuma vasara, alasi ja jaluse, mis annavad võnkumise edasi teole. Võnked panevad teos oleva vedeliku võnkuma, ärritavad kuulmisrakka ning tekitavad närviimpulsse. Piki kuulmisnärvi liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. 3. ??? 4. Sõltuvalt pea asendist tekib erutus erinevates retseptorites, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. Peaaju analüüsib neid ning inimene tunnetab pea asendit ja liikumist. Kui peaajju jõudnud teadete põhjal selgub, et organism kaotab tasakaalu, saadab ta vajalikesse lihastesse käsu. Lihased tõmbuvad kokku ning tasakaal taastub. 5. Nina koosneb ninaõõnest, haistmisrakkudest, haistmiskarvadest ja närvikiududest. 6. Sissehingamisel satuvad lõhna molekulid ninaõõne haistmispiirkonda
Naatriumikanalid sulguvad kohe kiiresti, avanevad kaaliumikanalid ja rakusisemus muutub jälle negatiivselt laetuks. Uus aktsioonipotentsiaal saab nüüd tekkida. Suuraju - mõtlemine Piklikaju südame töö, hingamine Keskaju - silmade ja pea liigutused Väikeaju - koordinatsioon, tasakaal Refleksikaar: Ärritaja toimel tekib närvilõpmetes (retseptorites) erutus, mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi. Sealt liigub erutus eferentset närvi pidi kindla organi piirkonda (nt lihasesse). Viimane reageerib erutuse toimel.
Regulatsiooni juures on oluline ka hingamislihastelt ja hingamiselunditelt pärinev informatsioon hingamiskeskusele. Sissehingamine: sissehingamise ajal diafragma liigub allapoole ja tekib diafragma venitus. Venitus tekib ka bronhides ja kopsualveoolides ning pingestuvad välised roietevahelised lihased (vt. sissehingamise mehhanisme). Kõik need lihased omavad oma seintes venituse suhtes tundlikke retseptoreid, mis nüüd erutuvad sissehingamise ajal. Erutus saadetakse mööda uitnärvi sensoorseid kiude piklikku ajju. Erutuse tagajärjel tekib sissehingamiskeskuses pidurdus. Kui sissehingamiskeskuses tekib pidurdus, saab ülekaalu erutus väljahingamiskeskuses. Järgnebki väljahingamine. Sissehingamislihaste talitlus on pidurdatud, diafragma lõtvub, välised roietevahelised lihased samuti, rindkere ruumala väheneb ja venitus hingamiselundites kaob. Sissehingamiskeskus enam pidurdavaid
X koosseisus ja seljaajus ristluu närvid närvide koosseisus 137. Närvikoe jagunemine: Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliirakkudest. 138. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded: Neuron ehk närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid - nende kaudu tuleb erutus närvirakku. Neuriidid e. aksonid - nende kaudu kandub erutus edasi teisele neuronile või lõppelundile. Närvirakkudele iseloomulikud struktuurid on tigroidsubstants ja neurofibrillid. Tigroidsubstants on näha närviraku kehas ja kõikides jätketes. Nad on neuronite spetsiifilised neuronite erutust juhtivad struktuurid. Neurofibrillid on neuronite spetsiifilised erutust juhtivad struktuurid 139. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel: Ehituse (jätkete arvu järgi):
D vitamiini puudusel tekib krampe, ludehõrenemine, väsimus, vaegnägemine- ja kuulmine, lihaste nõrkus ning fosfori peetus neerudes. Lastel rahhiit. Nahk kaitseb haigustekitajate eest Nahal elab itmesugused baktereid, enamasti on nad hädavajalikud kuna kaitsevad haigustekitajate eest. Inimese nahal on üle 200 erineva bakteri. Nahk säilitab kehatemperatuuri, sest taa on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Kui õhutemperatuur langeb juhitakse ajust veresoonet seintesse erutus, mille tulemusena viimased ahenevad. Kui õhutemperatuur on kõige tekibmhigistamine, veresooned laienevad. Nahal on palju retseptoreid, mis tunnevad valu, sooja, külma, puudutust. Samuti reageeritakse venitusele, survele, vibratsioonile, karvade liikumisele. Nahk kui erituselund Keha pinnalt eraldub niiskust. See aitab vältida ülekuumenemist. Lisaks sellele me vabaneme ka jääkainetest. Naha ehitus Nahk koosneb kihtidest: sarvkiht, marrasnahk, pärisnahk ja nahaaluskude
Poiste vanemad sellest muidugi midagi ei teadnud, kuna poisid ütlesid, et nad mängivad mänguväljakul. Just sellel päeval läksid nad sügavamale metsa, kui kunagi varem. Mida sügavamale mindi seda põnevam aga ka hirmsam oli. ,,Lähme tagasi;" ütles Ainar. ,,Ei vaata, mis seal on!" Ja korraga unustas ka Ainar koju minemise soovi. Neist sada meetrit eemal asus ülimalt suur koobas. Poiste silmist paistis korraga täielik põnevus ja erutus. Nad polnud varem midagi säärast näinud. ,,Lähme vaatame sisse!" ,,No ma ei tea, olgu, lähme vaatame;" ütles põnevusest tulvil Ainar. Kui poisid koopa avani jõudsid oli kuulda ainult kahte karjatust ja riiete kärinat. Sama päeva õhtul levis kõigis uudistes teade, et kaks kaheksaastast poissi on jäänud kadunuks ning muretsevad vanemad ja politsei juba tegelevad päästeoperatsiooniga. Sel päeval veel ei teatud, et kahjuks pole poisse võimalik leida
-Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevatele ärritustele.ÜKS osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud näiteks imemis-või neelamisrefleks ka lihaste venitusrefleks.TEINE osa refleksidest omandatakse elu jooksul näiteks ohtudest põhjustatud valurefleksid,käitumisiseärasused ning liigutusvilumused.Need järglastele ei pärandu ja neid nimetatakse tingitud refleksideks. Teed mida mööda erutus kulgeb nimetatakse refleksidkaareks.Refleksikaare ülesanne on erutuste vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse.Erutuste analüüs toimub pea- ja seljaajus refleksikeskustes. Refleksikaar koosneb: 1)erutust vastuvõtvatest närvirakkudest 2)närvikiududest,mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi. 3)kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4)närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse. 5)reageerivast organist
Mõisted -HALLAINE peamiselt närvirakkude kehadest koosnev kesknärvisüsteemi osa -VALGEAINE peamiselt närvirakkude jätketest koosnev kesknärvisüsteemi osa -AJUKOOR koosneb hallainest, on krobeline ja käärudega -REFLEKS organismi kiire kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. -REFLEKSIKAAR tee närvisüsteemis, mida mööda erutus kulgeb -NEURON rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. KNS PNS Koosneb selja- ja peaaju üle kogu keha paiknevad närvid Ülesanne juhib kogu organismi tegevust ühendab keha kõiki organeid KNS'ga
Refleks - kiire tahtmatul toimuv vastusreaktsioon ärritusele Refleksikaar - tee närvisüsteemis, mida mööda refleksi korral erutus kulgeb Närviimpulss - mööda närvirakku liikuv elektriline signaal Uimasti - Kollatähn - koht võrkkestal pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed ja kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn - valgustundlike rakkudeta koht võrkkestal, kus nägemistugevus seostub silma võrkkestaga Kepikesed - valgustundlik rakud silma võrkkestal, mis eristavad musta valgest Kolvikesed - valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis võimaldavad näha värviliselt Daltonism - värvipimedus
südame toone on võimalikult üles kirjutada. Monograafia abil saab vaadata erinevaid südametoone. Tsüklite erinevus ei toni olla 20 % pikem, kui kaum siis ei tööta enam süda korrapäraselt, tekivad ekstra süstolid, lisa impulssid. Südame impulssi ja diastoli vahekord muutub ebaühtlaseks. Erutusejuhtesüsteemis on automatismi võime olemas, madalamatel on nõrgem, kui siinussõlemes impulsse pole, võivad alumised võtta üle. Erutus antakse närvirakult organitele. Erutus läheb üle lihaselt närvile. Elektrokardigramm e südame film. Eletrilised muutused. Erutuslihases on ainult elektrilised muutused lihases. Elektrotüüdid reag. Elektrilisetele muutustele, saame teada mis toimub südame lihases, kuidas erutuse levik toimub südame lihases. Sakid pos kui suunatud üles, kui alla siis neg. psak näitab kuidas levib erutus kodades. Qdrssak erutuse levik vatsakestesse. Sakkide kõrgused, osa pos võib muutuda neg
Kuulatluskoht on otse vatsakeste kohal umbes 5.roidevahemikus vasakul medioklavikulaarjoonel ja sternumi paremal serval. II toon tekib diastoli alguses ja on tingitud aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest.Mõnikord eristatakse ka III ja IV tooni III on kuuldav üksnes lastel. Südamelihase omadused- erutuvus, automaatsus, kontraktsioonivõime ) väsimatult koguaeg töötama) ja refraktaalsus ( vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib). Tahhükardia- südamefrekvents üle 100 korra minutis. Bradükardia- südamefrekvents alla 60 korra minutis. Respiratoorne arütmia- väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks. Refraktaalperiood- periood, mil erutuse kestvuse ajal ei võeta vastu uut erutust. Arterid- hästi paksu seinaga, sisaldavad elastseid kiude. Veri voolab pideva joana. Veenid- õhukese seinaga, elastseid kiude ei sisalda. Veenide sisepinnal on
selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100-ga. 20. Motivatsioon Nim vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. 21.Optimaalseisund Kui kaks täiesti võrdsete oskustega inimest lähevad autojuhieksamile, kusjuures neist üks on väga ärevil teine aga rahulikum, siis ilmselt sooritab eksami paremini see kes on rahulikum inimene.Nende oskustes pole küll erinevusi kuid erinevus on erutuse tasemes. Erutus ja tegevus tulemuslikkus ongi omavahel seotud. 22.Yerkes-Dodsoni seadus Tegevus on kõige tulemuslikum erutuse optimaalse taseme korral. Kui inimene on nii motiveeritud kui ka mõõdukalt erutunud, siis tegutseb ta kõige efektiivsemalt.Vähese erutuse ja motiveerituse korral tuntakse lihtsalt igavust, puudub huvi tegevuse vastu.Liialt kõrge erutus võib aga põhjustada palju vigu ja alati ei saa inimene aru sellestki, mida talle öeldakse. 23.Vastandprotsessid
Iga analüsaatori funktsionaalses elemendis sisaldub: retseptor; esimine tundeneuroon, mis paikneb alati väljaspool kesknärvisüstemi( lülidevahelised, poolkuujad, spiraalganglionid jne); teine neuron- seljaajus või keskajus; kolmas neuron- nägemiskühmudes või põlvikkehas; neljas neuron- suuraju koores. Peale selle analüsaatorite tegevus seotus neuronitega, mis paiknevad retikulaarformatsioonis, väikeajus ja teistes aju osades. Mingis retseptoris tekkinud erutus levib mööda närvikiuga ühenduses olevat esimest neuronit ning lülitub selja- ja piklikus ajus ümber tervele reale neironitele. Erutus jõuab vaheajju ja selat paljusid teid mööda edasi suuraju koorele. Analüsaatorid on inimorganismi põhiline informatsiooni organ. Inimorganism kujutab endast isereguleerivat süsteemi. Informatsioon mida organid ja koed humoraalsel teel saavad hormoonide, metaboliitide jne kaudu , omab
2. Membraanis olevad kaltsiumikanalid avanevad ja kaltsiumiioonid liiguvad rakku. 3. Rakus olevad ülekandeainet sisaldavad põiekesed sulavad kokku raku membraaniga. 4. Ülekandeained (virgatsaine) vabastakse sünaptilisse pilusse. 5. Ülekandeaine seondub lihasraku membraanil olevate retseptoritega. 6. Need retseptorid on samal ajal ioonkanalid, mis ülekandeaine seondumisel avanevad, lastes rakku sisse Na-ioone. 7. Lihasrakus tekib erutus, mis levib mööda rakku ning põhjustab lihasraku kokkutõmbe. Reguleerib lihaseid ja seedetrakti tööd. Alzheimeri tõve korral on antud neurotransmitteri toodang blokeeritud ATSETÜÜLKOLIIN Erituvad stressi ja valu puhul ning ka füüsilise pingutusel (alates 40 min), seksi, sokolaadi söömisel. Tulemuseks on valu vähenemine, eufooria, immuunsuse kasv, aju ei vanane. Tänu morfiinile (ibuprofeiin) ja endorfiinidele ei tunne maratonijooksja valu. ENDORFIINID
mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima hormoonid jne.) 24. Erutuvuse seadused. Jõu-aja kõver (kronaksia, reobaas). Voolu- tugevus aeg OA reobaas - Voolutugevuse väikseim väärtust, mis kutsub esile erutuse OF - kronaksia - Väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi tugevusega peab mõjuma koele, et tekiks erutus. 25. Erutuslaine levik ja sünapsi talitlus. Erutuvad neuronid ja sünaps (erutav mediaator postsünaptilise membraani depolarisatsioon - erutuspotentsiaali teke) Pidurdavad neuronid ja sünaps ( pidurdav mediaator postsünaptilise membraani hüperpolarisatsioon pidurduspotentsiaali teke) 26. Erutuse muutumine erutuslaine levimisel. Labiilsus, parabioos. Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse tugevust või
Inimesele isel. tunnused: *suur aju(1400cm3, ahvidel 3x väixem) *kahel jalal liikumine *aeglane areng, mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg *kõigesööja, toitu korjataxe, transp, varutaxe ja jagataxe omavahel, töödeldaxe enne söömist *keerukas kultuuriline käitumine, artikuleeritud kõne *sotsiaalsed suhted põhinevad perekonnasuhtele, järglased vajavad hoolt pikas lapseeas *oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid, sõltuvus asjadest *elab metsast väljas, kogukondades, asulates, laagrites Mandunud elundid lõpusepilud, saba, ussripik Epiteelkude katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu, ainevahetus organismi ja väliskekskonna vahel Lihaskude kokkutõmbumine tänu müofibrillidele, 40-50% Sidekude paiknevad hajusalt, ühendab teisi kudesi, toetab elastseid kehaosi, kohev-, rasv-, fibrillaarne-, kõhr-, luu-, verikude. Närvikude võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab edasi erutusi...
Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suure töö teeb elektriväli positiivset ühiklaengut omava keha viimisel ühest punktist teise. Ühik 1V U=A/q 1V=1J/1C U=__________ (E=U/d) Äike ja välgu tekkim.-El.väja tugevus juhtiva pinna lähedal sõltub selle pinna kujust. Teraviku lähedal on väljatugevus suurem. Välgueelne el.väli õhus on kõige tugevam maast lähtuva teraviku (piksevarda) teraviku juures. Närvikiu el.põhimote- Närvikiu siseosal on negatiivne puhkepotentsiaal. Erutus muudab närvikiu seina läbilaskvust ja positiivsed ioonid tungivad kiu sisemusse. Kiu siseosa potentsiaal kasvab ja tekib toimepotentsiaal.
· Instinktide teooria Ajalooliselt üks vanemaid seletusi inimkäitumisele. Kaasasündinud käitumisviis või -mudel on instinkt loomadel. Sigmund Freud :"Inimest paneb tegutsema kaks tungi seksuaalinstinkt ehk loomistung, hävitav tung ehk agressiivsuse instinkt ehk surmatung." Tema meelest on need kogu aeg segunenud ja panevad inimesi tegutsema erinevalt. Annavad käitumusliku aluse. · Tunge taandavad teooriad Kui inimese organismist on puudu mingi oluline asi, nt vesi, siis luuakse tung, sel puhul janutung. See tekitab ärritusseisundit, et midagi hankida ja saada rahulolu. Organism püüdleb tasakaaluseisundi ehk homoöstaasi poole. Uudishimu puhul, selle asemel, et seda taandada, peab inimene selle rahuldama. · Ajendite teooria Näiteks kui toitumisel on magustoit ajend, paneb piltlikult enda poole tõmbama, tegutsema. Aeg- ajalt inimesed käituvad kuidagi sellepärast, et inimest tõmmatakse millegi atraktiivse poole. · Yerkes-D...
Illusioon eksitaju, kasutatakse kunstivaldkondades, mustkunstis. NS jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks NS-ks. Somaatilisel ehk kehanärvisüsteemil eristatakse kahte osa: kesknärvisüsteem(peaaju, seljaaju) ja piirdenärvisüs(närvid). Autonoomne ns(siseelnudite, sisenõrenäärmete, südame, veresoonte talituse regul)tahtele allumatu. Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. Närviprotsessid on erutus ja pidurdus. Ajupoolkerade asümmeetria tähenab vasaku ja parema ajupoolkera erinevusi. Vasak(analüütline infotöötlus, teadfus, arvutamine, kirjutamine, kõne, loogika,paremakäelisus), parem(sünteetiline infotöötlus, ruumilisus, kujutlusvõime, kustimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus). Arengupsühol uurib: * millisel moel, millises järjekorras ja millise kiirusega toimuvad muutused munaraku viljastamise hetkest inimese surmani.
" 2. Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis - "seedi!" Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Sünapsis võib ülekanne toimuda keemilisel teel: Sünapsis on põiekestes mediaatorid, mis vahendavad impulsi liikumist. Dopamiin ja serotiin on ülekandeained, mida kesknärvisüsteem eritab. Mõjutavad und, meeleolu, tähelepanu. Refleksikaar: ärritaja toimel tekib närvilõpmetes erutus, mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi. Kesknärvisüsteemi haigused: entsefaliit ajupõletik, dementsus vaimne haigus, epilepsia. Aju ehitus: Väikeaju liigutuste täpsus, tasakaal. Vaheaju 1) Hüpotalamus juhib sisenõrenäärmete talitlust ja 2) talamus värav suurajju Hormoonid toimivad aeglaselt, kuid mõju on pikemaajalisem kui närvidel. Hormoone toodavad sisenõrenäärmete rakud. Ajuripats ehk hüpofüüs: toodab kasvuhormooni, õnnetunnet
abil. Peaaju osad- Suuraju: paiknevad keskused- liigutus,mõtlemis,kõnelus,maitsmis,haistmis, kuulmis,nägemis,naja ja lihas tundlikkuse.Kõrgem närvitalitlus. Vaheaju: reguleerib ainevahetust,paljunemist,keha temp. Väikeaju: reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklik aju: reguleerib tahtele allumatuid tegevusi(hingam,südameteg) Keskaju: närviimpuls-de liikumine pea-jaseljaaju vahel ning tagab lihase toonuse e pingeseis. Sünaps- närvirakkusevaheline ühendus.mille kaudu erutus liigub ühelt närvirakult teisele. 1)Elektriline sünaps- laeng kandub edasi. 2)Keemiline sünaps- teist rakku ärritatakse ülekandeaine abil. Hüpotalamus- Mõõdab ja hindab vere koostist(O2,CO2,veresuhkur, Hb, soola sisaldus, temperatuur). Sisenõrenäärmed: 1)Munandid- (testosteroon)- sihtorgan: paljud elundid, seemnerakkude teke,mehe sekundaar sugutunnuste arenemine. 2)Neerupealis(säsi)- (Aldesteroon, adrenaliin)-paljud organid, füüsilise vastupidavuse suurenemine koormuse ja stressi
vähkkasvajaid ja mõjutada sündimata last) Passiivne suitsetamine (vähkkasvajad, hingamisteede vaegused, vere hapnikutransportimis võime langus) Sokiseisund (vereringe puudulikkus, mõjutatud on nii seesmine kui välimine hingamine) Psühholoogilised Kurbus/ nukrus (mõjutab hingamissagedust) Ehmumine (õhu ahmimine, südametöö kiirenemine) Meeldiv erutus (kiirendab hingamist ja südametööd) Sotsiokultuurilised Suitsetamine (grupid, kes võitlevad suitsetajate õiguste poolt ja ka grupid, kes võitlevad suitsetamise vastu) Sülitamine ( Liigse süleerituse korral sülitatakse sülg maha või ühekordsesse paber rätikusse. Maha sülitatud sülg aga kuivab ja mikroorganismid satuvad koos tolmuga õhku, mis võib sisse hingatuna tekitada haigusi.) Keskkondlikud
harkelund ehk tüümus, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsed saared, neerupealised ja sugunäärmete endokriinne osa. Nimetatud näärmed moodustavad vastastikuses seoses oleva süsteemi, kus juhtivat osa etendab hüpofüüs. (joonis 102, lk 142 õpik; joonis 23 vihik). 18, 28. 49. Närvisüsteemi jaotus. Joonis 17 vihikus. Lk 180 õpikus. 50. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded. Joonis 19 vihikus. Neuronil on kahte liiki jätkeid dendriidid ja neuriidid ehk aksonid. Erutus tuleb alati mööda dendriiti sisse närvirakku ning lahkub mööda aksonit. Neuriitide kaudu kandub erutus edasi teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. See on alati ühesuunaline. Igal neuronil on üks neuriit, dendriitide arv varieerub. 51. Närviraku liigid ehituse ja talitluse alusel, lühiiseloomustus. Joonis 18 vihikus. Joonis 132, lk 182 raamatus. Neuronite liigid ehituse alusel: A unipolaarne ehk ainujätkeline neuron kehast lähtub ainult üks neuriit
Ainevahetuse kiirust mõjutavad tegurid VANUS Noortel kiirem kui vanadel. Pärast 40.eluaastat aeglustub ainevahetus iga järgneva aastaga 10% SUGU Meestel kiirem kui naistel. Mehed kulutavad puhates rohkem kaloreid kui naised. KEHAMASS Mida suurem on inimese kehamass, seda kiirem on ainevahetus organismis. VALGURIKAS TOIT - kiirendab ainevahetust 25-30% võrra. Kehaline tegevus, vaimne töö, emotsionaalne erutus, stress Assimilatsioon Raku tasemel anabolism Organismis toimuvad sünteesiprotsessid, selleks on vaja energiat, ainet ja ensüüme. Organismide energiaallikad on sahhariidid, rasvad, valgud. Näiteks: fotosüntees, DNA süntees Dissimilatsioon Raku tasemel katabolism Organismis toimuvad lõhustumisprotsessid, selleks on vaja ainet, ensüüme ja energia salvestamise võimalust. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid
harva. Psüühikahäired Depressioon ehk masendus, kurvameelsus esineb ligi 15-20% täiskasvanutest. Sealhulgas naistel sagedamini kui meestel. Sümptomid on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine. Langeda võib enesehinnang, esineda une- ja söömishäireid, tekkida lootusetus tuleviku suhtes ning unarusse võivad jääda kohustused ja enese eest hoolitsemine. Ärevushäired- pinge, närvilisus, ebamugav erutus. Foobia- püsiv ja tugev hirm mingi objekti, sündmuse või olukorra ees, mis ei ole tegelikult ohtlik. Paanikahäire- pidevalt korduvad ägedad paanikahood. Isiksushäired- sügavad, jäigad käitumismustrid. (düssotsiaalsus) Skisofreenia- psüühhikahäiretest püsivaim. Soodustavad pärilikud tegurid, ajudefektid. Sümptomiteks on häired tajumises, mõtlemises, tunde- ja tahteelus, tahtlike liigutuste sooritamises. Psüühikahäiretesse suhtumine
õpetamisel, aga ka juhtimisel. Vanemlik eneseusk laseb muuta hulga suhtlemise reageerimisviisi automaatseks, säästes ühest küljest energiat ja aega igakordsel kaalutlusel, kuid tehes samas käitumise etteaimatavaks ja rutiinseks. LAPSELIK TASAND Sisemine laps meie sees, kes januneb avastusete ja elamuste järele. Tung tundma õppida, katsuda, kogeda, seigelda,mängida. Tunnete paljusus: elurõõm, õnn, erutus, hirm, kurbus, viha. Solvumine, mossitamine, tujutsemine, virisemine (,,Miks mina pean seda tegema?) Soov ja võime end maailmale avada, olla spontaanne, nautida lõbu ja nalja Kuidas kujuneb lapselik tasand? Lapse ,,Mina" on säilinud meis kõige varasemast elueast: see on välja kujunenud suhtlemisel ema, isa ja teiste vanemate inimestega, kui inimest koheldi sõna otseses mõttes lapsena. TÄISKASVANULIK TASAND
munandid testosterooni. Millised näärmed kuuluvad sisenõrenäärmete hulka? Ajuripats, käbikeha, kilpnääre, neerupealised, sugunääre, kõhunääre. Hormoonid-mis neid iseloomustab? Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, on keemiliselt aktiivsed, neid on organismis väikses koguses, imenduvad otse verre, igal hormoonil on oma ülesanne ja ensüüm, hormoonidel on erinev toimeaeg ( erutus, hirm, kasvamine ) Haigused, mis on seotud sisenõrenäärmete ja hormoonide tootmise/mittetootmisega diabeet, struuma, kääbuskasv. Mis neid haigusi iseloomustab ja millise näärme ja hormooniga seotud? Struuma see tekib joodi puudusel ja siis tekib kilpnäärme haigus. See on seotud kilpnäärmega, mis toodab hormooni türoksiin. Diabeet tekib insuliini mittetootmisest ja siis ei saa kõhunääre töötada õigesti. See on seotud
Seljaaju Ülesanne on inimest liigutada ja vahendada informatsiooni ja mitmeid reflekse. PIIRDENÄRVISÜSTEEM: Sensoorne kesknärvisüsteemi signaale viivad tundenärvid Somaatiline - skeletilihastele signaale viivad närvid. Autonoomne näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid Sümpaatiline ''Põgene või võitle'' Parasümpaatiline ''Puhka ja seedi'' 7. Sünaps närvirakkude vaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. Keemiline sünaps ülekandeaine Elektriline sünaps - närvirakud nii tihedalt seotud, et närviimpulss antakse viivitamatult ja muutmata kujul edasi järgmisele rakule 8. Milliseid inimese rakke nimetatakse..? Neuron Närvirakk Erütrostüüt Punane vererakk Leukotsüüt Valge vererakk 9. Neuraalne regulatsioon Organismi protsesside regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem. Kesknärvisüsteem: peaaju ja seljaaju.
antibakteriaalset toimet ja mis vähendab hõõrdumist. 86.Südame enda verevarustus: (joonis 4) oluline on, et südame enda verevarustus oleks hea. Südant ennast varustavad arteriaalse verega kaks pärgarterit. Nad ümbritsevad südant, jagunevad peenikesteks harudeks, toidavad südant. Südames tekkiv venoosne veri kogutakse südame veenidesse, mis suubub pärgurkesse, mis omakorda suubub südame paremasse kotta. 87.Südame erutus-juhtesüsteem: (joonis 4) erutus tekib südames eneses. Erutus algab siinussõlmes ja atrio-ventrikulaarsõlmes ehk kodade-vatsakeste vahelises sõlmes. Ta on ebatüüpilistest lihaskiududest üles ehitatud, mis on võimelised erutust tekitama ja seda edasi kandma. Moodustab südames eneses sõlmede süsteemi (südameslihases 2 sõlme ja 1 kimp). 88.Südame närvid: südame kokkutõmmete tugevust ja rütmi juhib vegetatiivne närvisüsteem. Jaguneb kaheks: 1)parasümpaatilise närvisüsteemi osa X peaajunärv ehk uitnärv
Kapillaarides rikastub veri ... edasi hakkavad muutuma suuremateks vere sooned, neid nim. veenuliteks, need omakorda koonduvad veenideks, kuni nelja kopsuveenini, mis suunduvad vasakusse kotta. Kopsuveenides voolab aga hapnikurikas veri. Sellega väike vereringe lõppeb. 3. Südame erutustekke ja -juhte süsteem. Südame erutuse tekke ja juhtesüsteem meenutab struktuurilt närvi ja lihaskoe vahepealset moodustist. So koht kust südames tekib erutus ja mille kaudu juhitakse erutus edasi südamelihasele. Erutus tekib sinoatriaalsiõlm (siinusõlm), inimesel paikneb see moodustis parema koja seinas. Siinusõlmest kandub erutus edasi kodade muskulatuurile (spetsiifiliste kiudude kaudu), koondub kodade ja vatsakeste piiril olevasse teise sõlme, mida nim. aatrioventrikulaarsõlmeks.Atrioventrikulaarsõlmelt liigub erutus edasi hisikimpu, mis jaguneb kaheks sääreks vasakuks ja paremaks. Hisikimbu sääred jagunevad peenikesteks kiududeks, mida nim
välis- või sisekeskkonnast. Retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi o Koordineerida informatsiooni- ajus võetakse vastu otsused, mida saadud informatsiooniga peale hakata. o Anda infot edasi lihastele, näärmetele vms ,et need asuksid sooritama vastavaid tegevusi (nt liigutusi) · Inimese psüühilise tegevuse ja tema käitumise aluseks on kaks närviprotsessi: erutus ja pidurdus. Erutus on reaktsiooni vallandav närviprotsess. Pidurdus peatab reaktsiooni. Pidurdus võib olla üldine nt une ajal või osaline nt sügavasse mõttesse vajunu ei märka ümbruses toimuvat. · Aju töö on reflektoorne. Refleks on kesknärvisüsteemi vastus sise- ja väliskeskkonna ärritusele. Eristatakse tingitud ja tingimatuid reflekse. · Tingimatud refleksid on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Nii on juba vastsündinul
Mõnedel on kalduvus positiivsele mõtlemisele 2. Afekt a. Väga tugev erutusseisund b. Emotsionaalne plahvatus, kus kaob enesekontroll c. Ei suuda kontrollida nägu ja liigutusi jne, võib esineda mälulünki jms 3. Kirg a. Tugev ja pika kestusega emotsionaalne seisund b. On seotud mingi konkreetse objekti või eesmärgiga c. Nt markide kogumise eest on mõned suuri summasid välja käia 4. Frustratsioon a. Tugev lühiajaline erutus b. Psüühiline pingeseisund c. Tegevus põrkub vastu mingit taksitust 5. Ärevus a. Kerge erutus b. Lähedane stressi ja hirmuga c. Meeleolu osa 6. Stress a. Pikaajaline pingeseisund 7. Hirm a. Pikajaline pingeseisund b. Võib olla ka lühiajaline c. Kuni hirm meil elada laseb, ei ole häda midagi, kuid kui tugevneb, siis on vaja abi d. Hirm võib minna üle foobiaks e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
